Hakkame
tembutama!
šimpans
12 | www.puhkuseestis.ee
Ü
kski teine loom ei tekita loomaaia külastajate seas sama palju entusiasmi ja rõõmu kui ahvid. Neid lõbusaid ja leidlikke loomi tutvustas Puhkus Eestis ajakirja lugejatele kuulus Tallinna zooloog Aleksei Turovski. Tallinna loomaaia ahvide hulk on muljetavaldav ning mitmekesine. Seal elab praegu kokku 11 liiki ahve, nende hulgas nii väiksed küünisahvid kui suured šimpansid, lisaks veel Madagaskarilt pärit leemurid, poolahvid. Troopikamaja soojuses saab ahvide tegemisi mõnusalt jälgida, kuid 20-liikmelise jaapani makaakide pere elu kulgeb ka talvisel ajal väliaedikus. Ahvide loomaaeda sattumise lood on väga erinevad ja erilisedki: veerand sajandit tagasi rändas Tallinnasse direktor Mati Kaalu käsipagasis Rootsist Skanseni loomaaiast kingituseks saadud esimene kääbusmarmosettide paar. Emased inimahvid šimpansid on aga Eestisse jõudnud vahetuskaubana – meremehed vahetasid nad Guinea sadamas sigarettide vastu. Ühed rahva lemmikud ehk jaapani makaagid kuuluvad kitsaninaliste ahvide seltsi. Nende ninasõõrmed on nagu meil, inimestel – ette ja allapoole ulatuvad. Nina ehituse tõttu on makaagid võimelised kohanema ka külmemate temperatuuridega. Laianinaliste ahvide suguseltsi kuuluvad näiteks marmosetid ja tamariinid, kes on pigem troopilise kliima loomad.
Valimistest ja kirpudest Jaapani makaakide seas vastutavad pereelu strateegia eest emasahvid, sest just nemad määravad sobivaid isasloomasid juhikohale. Isasloom saab juht olla esimeste eksimusteni – niipea kui liider hakkab talle ebasobivalt käituma, näiteks kaotab väärikuse, teeb rumalusi või on laisk, leiavad emasloomad uue juhi. Selleks hakkavad emasloomad demonstratiivselt ümbritsema uut juhikandidaati ning siluvad ja sätivad tema karvu. Nõnda annavad emasloomad muutustest märku. Valimised toimuvad regulaarselt. Tark isane teeb juba enne valimisi noorte emasloomade seas meelitustööd, et kandidatuur oleks ikka kindel. Niisuguseid üllatusi ja hoolitsusi võib nimetada ahvide „kohtumiseks valijatega“. Ahvidele on omane üksteise karvade puhastamine ja silumine. Täide nokkimisel on aga tegelikult lausa sotsiaalne funktsioon – seltskondlike pingete maandamine. Olete kindlasti isegi külastanud juuksurisalongi? Seal te ju ka lõõgastute ning pinged kaovad. Nõndasama lohutame me ka kurba inimest ehk silitame tal pead! Inimesele lähedane sugulane Šimpansid on mitmel põhjusel inimesele lähedaseim ahviliik. Meil on ühepalju karvafolliikuleid, kuid nende paiknemisko-