Issuu on Google+

Nr 7 märts-aprill 2011

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Kohtuekspertiisi uus ajastu

Lastekaitsjate lugu Vaatlejana Gruusias €-päev


kutsub Tallinna Vanalinna Päevadele! ändide kontsertetteaste 30. mail kl 21.00 Raekojal politplatssei-il bigbja piiriv alveorkestri

„Meistrid-sellid-õpipoisid“. Lava bigbänd, Otsakooli bigbänd, Suure-Jaani bigbänd jt. Dirigent Siim Aimla.

1. juunil kl 20.00 Raekojamäeplats. il politsei- ja piirivalveorkester ning BONZO. Dirigent Hando Põld

TULGE MEID KUULAMA!


JUHTKIRI

12 6 Sisukord 4 Uudised 6

Luubi all Lastekaitsjate lugu

10 Mõte Väärtused, millele harilikult ei mõtle 12 Persoon Vankumatu mees idapiirilt 16 Võti Kõrbenud mobiiliäri 20 Dokumendihaldus Mida pakub Delta? 22 Konverents Korrakaitsjad keskendusid motivatsioonile 26 Immigratsioon Rahutused nullivad koostöö 28 Ekspertiis Kohtuekspertiisi uus ajastu 32 Koolitus CEPOL toob kolleegid kokku 34 Võõrsil Vaatlejana Gruusias 38 Uuring „Et tuleksid appi ja oleksid tublid“ 40 Eurovedu €-päev 44 Vabatahtlikud Palun mulle vilkurit ja saua 46 Küberkuritegevus Koostöö tõi Eestisse parima praktika 48 Vägivald Viis vaadet vägivallale 50 Liiklus C.A.S.H. – meie liikluspolitseinikud Euroopa teedel 52 Ajalugu Koostöö piiril 20 aastat tagasi 56 Galerii Lääne Prefektuuris selgusid parimad „trüflid“ 58 Sport

Loomingulised otsused Viimasel ajal on meie organisatsioonis räägitud palju otsustest, otsustamisest ja otsuste tagamaade selgitamisest. Selleks andis tõuke PPA sisekliima uuring, mida tutvustasime eelmises Radaris. Uuringust selgus, et PPA töötajad tunnevad puudust infost palga, palgata puhkuse päevade, karjäärisüsteemi, edutamise, organisatsiooni pikemaajaliste eesmärkide, otsuste ja nende tegemise tagamaade kohta ning kõike seda soovitakse lihtsas ja arusaadavas keeles. Üks käegakatsutavamaid samme otsuste selgitamise poole oli hiljutine korrakaitsepolitsei konverents, kus võeti luubi alla politseinike otsuste mõju ja motivatsioon. Konverentsi korraldajad utsitasid esinejaid ning kuulajaid julgelt mõtlema ja kaasa rääkima ning see töötas. Päeva jooksul pillati nii mõnigi tarkusetera, mida me kõik teame, kuid igapäevasaginas ära kipume unustama. Rääkimine ongi tegelikult see võluvits, mis aitab meil ennast tühjaks laadida, saada töökaaslaselt lohutust või vastupidi, anda talle head nõu. Mida rohkem me oma tööst räägime, seda rohkem me üksteisest aru saame ja seda paremini mõistab meid avalikkus. Ütleb ju suhtekorralduse esimene reegel: tee oma tööd hästi ja räägi sellest. Hea suhtlemisoskus ja loomingulisus on meie töös suured väärtused. Nagu ütles ajakirjanik Ainar Ruussaar konverentsipäeva kokkuvõtteks: „Pealtnäha karmis ja väga reguleeritud süsteemis on võimalik teha oma tööd loominguliselt, kui sa oled motiveeritud ja suudad suhelda ning suhestuda. Loomingulised otsused on tavaliselt kõige õigemad.“

60 Mälumäng ja ristsõna

56

Nelli Pello Radari peatoimetaja

Foto: Kaja Ventsel

62 Uudiskirjandus ja kokkuvõte inglise keeles

28 on viis korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

Toimetus Peatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Esikaanel: Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus (Kadri Põldaru, Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk) Foto: Lauri Kulpsoo Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 6000

Kolleegium Raivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Margit Ratnik, Vilve Kalda, Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Andres Kahar, Toomas Sildam

Kontakt Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: 612 3055, 517 3093 | E-post: radar@politsei.ee Veebis: issuu.com/ajakiri_radar

3


UUDISED

Ken-Marti Vaher

Uus siseminister astus ametisse 6. aprillil nimetas president ametisse uue valitsuse. Ametis on ka uus siseminister Ken-Marti Vaher.

Siseminister juhib ministeeriumi ning korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid riigi sisejulgeoleku tagamise ja avaliku korra kaitsmise, riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamise, kriisireguleerimise, riigireservi, tuletõrje- ja päästetööde ning kodakondsuse ja migratsiooni küsimusi. Ken-Marti Vaher on sündinud 5. septembril 1974. aastal Tallinnas, lõpetanud samas 7. Keskkooli ning omandanud eriala Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Uus minister on varem töötanud Riigikontrolli direktorina, olnud aastail 2003–2005 justiitsminister, olnud Riigikogu liige, sealhulgas õiguskomisjoni esimees. 6. aprillil tutvustati Siseministeeriumis uut ministrit ametite juhtidele. Ministriga kohtus ka PPA peadirektor Raivo Küüt, kes ütles Ken-Marti Vaherile edu soovides ja kingitust üle andes, et politseiorganisatsioon ootab uuelt ministrilt selget ja kindlat sisejulgeolekuvaldkonna poliitika kujundamist ning selle elluviimiseks PPAle vajalike ressursside leidmist ja võimaluste tagamist. „Vajalike ressursside nimekiri on kahtlemata pikk. Sinna kuuluvad ühtviisi nii meie palgaraha, vahendite soetused kui ka õiguslikud regulatsioonid. Samuti kuulub võimaluste alla piisav otsustusvabadus valida ja kehtestada meetodeid ning otsustada taktikaid, kuidas sisejulgeolekut tagada,“ märkis Küüt. Uus minister on lubanud lähiajal võtta sõna meie siseveebis, et avada oma plaane ja ootusi PPA töötajatele.

4

Foto: Mihkel Loide

1. aprillil allkirjastasid siseminister ja peadirektor käskkirjad, millega viidi politseiametnike ametinimetused tagantjärele vastavaks teenistusastmetega.

Peadirektor Raivo Küüdi sõnul on läbi käidud pikk protsess, mis tähendas palju tööd, ettevalmistamist ja ka selgitamist. „Teenistusastmete vastavusse viimise teemal on olnud palju arutelusid ja see on igal juhul vilja kandnud,“ märkis Küüt. „Tänan ennekõike kolleege kriminaalpolitseiosakonnast, kes teema otsustavalt üles tõstsid, ning kõiki teisi ametnikke, kes on selles küsimuses kaasa rääkinud. Head koostööd on teinud meie personali- ja õigusbüroo ning Siseministeeriumi ametnikud. Tõhus kontakt on olnud ka Riigikogu õiguskomisjoniga.“ Personalibüroo juhataja Janne PikmaÖövel täpsustab asjaolusid: „Kuivõrd neid inimesi, kelle teenistusaste viiakse vastavusse, ei edutatud tavakorras 24. veebruaril 2011, siis edutatakse pärast vastavusse viimist ka neid. Edutamise eeldus on kõikide edutamiseks vajalike kriteeriumite täitmine, mis tulenevad edutamise korrast. Edutamisprotseduurid korraldatakse aprilli jooksul tagasiulatuvalt 24.02.2011 seisuga, et ei tekiks ebavõrdset kohtlemist.“ 1. jaanuaril 2010 toimunud teenistu-

Politseiametnike teenistusastmed on vastavusse viidud.

sastmete vastavusse viimisel tekkinud vahe komissari ametikohast ülal- ja allpool olnud ametnike vahel on tekitanud organisatsiooni liikmetes arusaamatust. Nüüdse protsessiga püütakse nii palju kui võimalik 2010. aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud politsei ja piirivalve seadusest tulenenud teenistusastmete ühtlustamisel tekkinud olukorda parandada. Küsimuste korral võib pöörduda PPA personalibüroo juhataja Janne Pikma-Ööveli poole e-posti aadressil janne.pikma-oovel@politsei.ee.

Reostustõrjelaeva ehitustööd jätkuvad vee peal 7. aprillil toimus Riias Euroopa Regionaalarengufondist rahastatava multifunktsionaalse reostustõrjelaeva korpuse veeskamise tseremoonia.

Möödunud aasta aprillis peale lepingu allkirjastamist alustati laeva ehitustööde ettevalmistamist ja esimene metallilõikamine oli 9. augustil 2010. Novembriks 2010 jõuti kiilu panekuni ning 7. aprillil 2011 toimus järgmine tähtis etapp laeva saamisloos – veeskamine. „Nüüdseks on laev ehituse käigus saavutanud oma põhikuju ehk vormi ja annab selge ettekujutuse, mida tuleval aastal üleandmise hetkel oodata,“ sõnas Politsei- ja Piirivalveameti poolne projektijuht politseileitnant Tõnis Trubetski. „Laeva korpus on sedavõrd valmis, et edasisi töid on võimalik teha ka laeva vees olles.“ Riias valmistatav laeva korpus peab plaanide järgi valmima lõplikult juunikuuks ning seejärel transporditakse Soome Uudenkaupungin Työvene OY laevatehasesse. Soomes viimistletakse laeva põhjalikult ja paigaldatakse seadmed. Politsei- ja Piirivalveametile antakse uus reostustõrjelaev

Foto: Jaan Rõõmus

Foto: SCANPIX

Teenistusastmed viidi vastavusse

Multifunktsionaalse reostustõrjelaeva veeskamise tseremoonia Riias

lepingu kohaselt üle 2012. aasta sügiseks. Laev hakkab tegema järjepidevat reostuse seire- ja ennetustööd, võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi korraldada ka väga rasketes ilmastikutingimustes ning Soome lahe keerulistes jääoludes. Uue laeva põhiülesanneteks saavadki õlireostuse lokaliseerimine ja kõrvaldamine, suutlikkus liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas, tulekahjude kustutus sadamates ja merel, suutlikkus iseseisvalt liikuda Läänemere ning Soome lahe jääoludes.


UUDISED

LÜHIDALT

28. märtsil sõlmisid endine siseminister Marko Pomerants ja Girf OÜ juhatuse esimees Hannes Plinte halduslepingu, millega luuakse Eesti maanteepiiripunktides ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem.

Muutub prefektuuri juriidiline seisund

Foto: Jaan Rõõmus

Uus süsteem idapiiril

Eesti-Vene piiril sõidukite pikkade järjekordade leevendamiseks algatas Siseministeerium 2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse muutmise, millega loodi võimalus kehtestada uus süsteem. Sel aastal rakendab Siseministeerium uue piiriületussüsteemi, mis hakkab kehtima kõigis kolmes idapiiril asuvas maanteepiiripunktis: Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis. Uue süsteemi järgi luuakse maanteepiiripunktides ühtne piiriületamise ootejärjekorra infosüsteem ning rajatakse piiripunktide juurde kuuluvad ootealad. „Ootejärjekorra infosüsteem võimaldab piiriületajal elektroonilisel teel broneerida sobiv piiriületusaeg, seega kaob vajadus oodata piiriületust elavas järjekorras piiripunkti juures,“ ütles endine siseminister Marko Pomerants. „Loodav ootejärjekorra süsteem ei kaota aga piiriületuse järjekordi, vaid loob võimalused muuta ooteaeg sujuvamaks ning normaalsemad tingimused sõidukitega ootamiseks. Tegemist on Euroopas küllaltki ainulaadse tehnilise lahendusega, mida Eesti

Uus piiriületussüsteem hakkab kehtima Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis (pildil).

rakendama hakkab, ning loodan, et saame selle üle uhked olla.“ Loodavat süsteemi saavad kasutada kõik piiriületajad sellest sõltumata, mis riigis nad elavad või mis liiki sõidukit kasutavad. Teenust hakatakse osutama eesti, inglise ja vene keeles. Girf OÜ peab olema valmis teenust pakkuma alates selle aasta 1. augustist. Piiripunktide juures asuvate ootealade planeeritav valmimisaeg on tänavu juuni lõpus.

Märtsi keskel kiitis juhtkond heaks infoteenuse standardi rakendamise kava, mille põhjal asutakse teeninduskeskuse juhtimisel ühtlustama PPA üksuste välist ilmet ja infomaterjalide esitamist.

Vajadus niisuguse ühtlustamise ja standardi järele selgus teeninduskeskuse juhataja Tatjana Portnova sõnul eelmise aasta sügisel, kui teeninduskeskuse töötajad külastasid kõiki PPA üksusi kogu Eestis ning veendusid, et nii ruumide väljanägemine kui ka viis, kuidas seal kliendile infot jagatakse, on igas üksuses isemoodi. „Pilt on praegu väga kirju nii tööruumide kui ka infomaterjalide poolest. Kui kõik meie jaoskonnad, bürood ja piiripunktid oleksid ruumide ning sisustuse poolest ühtse visuaalse identiteediga, siis tekitaks see inimeses meie asutusse pöördudes tuttava ja mugava tunde ning seeläbi ka suurema usalduse meie organisatsiooni vastu,“ sõnas Portnova. Niisiis moodustati osakondade ja prefektuuride esindajatest töörühm, kes töötas välja infoteenuse standardi, mis kujutab

Foto: Kaja Ventsel

Politsei- ja Piirivalveameti teenindusilme ühtlustub

Politsei ja piirivalve seaduse jõustumisel 1. jaanuaril 2010. aastal nähti ette, et prefektuurid kui iseseisvad asutused kaotavad alates 2012. aastast oma juriidilise isiku staatuse. 1. jaanuarist 2012 ei muutu sisulises töös eriti midagi. Prefektuurid ei kao uuest aastast kuhugi, prefektuur kui oma tööpiirkonnas kõikides valdkondades tööd korraldav üksus jääb alles. Samuti ei kao prefektuuri nimi. Prefektuuride roll ja prefekti volitused jäävad sellisteks, nagu me need 2011. aastal oleme kehtestanud. Prefekt jääb juhtima prefektuuri tööd ning on peadirektori piirkondlik asetäitja. Prefekti juhtimisel on prefektuuri roll ennekõike meie töö taktikaline planeerimine ja tegemine.

Taasavatakse naiste tugitelefon Naiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud koguperepäeva Naistelt Naistele raames kogutud summadega taasavatakse tugitelefon vägivalda kogenud naistele. 6. märtsil toimunud koguperepäeva Naistelt Naistele harivate töötubade ning sisejulgeolekuteemalise meelelahutusega sisustatud päeva sümboolse üheeurose sissepääsutasu ning loteriituludega koguti 753,79 eurot ehk ligi 12 000 krooni. Külastajate annetused anti üle Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, kes taasavab ajutiselt suletud tugitelefoni 1492 vägivalda kogenud naistele.

Taani õhuväe kopterid meie lennusalgas Teeninduskeskuse juhtimisel hakatakse ühtlustama PPA üksuste välist ilmet. Fotol Tallinna Narva maantee teenindus

endast ameti ja prefektuuride vahelist kokkulepet edastada klientidele õigeaegset ja piisavat infot erinevate infokanalite kaudu. Erinevad infokanalid hõlmavad nii infostende ja -tahvleid kui ka kodulehekülge, infotelefoni ning vahetut kontakti infotöötaja ja kliendi vahel. Standardi rakendamise kava näeb muu hulgas ette infotöötajate ja infotelefoni teenindajate koolitamise, mille tulemusel järgivad nad suhtlemisel nii info edastamise kui ka selle sisulise kvaliteedi ühtseid nõudeid ning oskavad kasutada vajalikke abimaterjale ja andmebaase.

Tallinna Lennuväljal maandusid 29. märtsi õhtul kaks Taani Kuninglike Õhujõudude kopterit EH101 Merlin. Taani kopteripiloot kapten Mads Alsi sõnul oli Eestisse lendamise põhjus taanlaste treeningprogrammi osaks olev navigatsioonitreening pikal marsruudil. Peale selle oli kapten Mads Alsi väitel taanlastel huvi näha lennusalga uusi koptereid AW139. Taani kopterid ja lennusalga värskeim kopter ES-PWC tegid 30. märtsil ühise SAR-harjutuse koostöös Tallinki reisilaevaga Victoria. Lisaks tehti veel ühine vintsitreenig Tallinna lahel veest. Nii said kopterimeeskonnad vastastikku tutvuda kolleegide tööga.

5


LUUBI ALL

Fotod: Lauri Kulpsoo

Lastekaitsjate lugu Möödunud aasta alguses alustasid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, et uurida tõhusamalt lastevastast kuritegevust. Kuidas on lastekaitsjatel läinud?

M

öödunud aasta alguses alustasid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, kelle ainus ülesanne on avastada ja menetleda lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli sääraste kriminaalasjadega tegelnud inimestel uurida ka muid kuritegusid. „Lastekaitseteenistused võimaldavad uurida laste vastu suunatud kuritegevust efektiivsemalt ning teenistuste loomine näitab, et lastevastane kuritegevus on prioriteetne valdkond,“ ütleb kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juhtivkriminaalametnik Anu Baum, kes koordineerib lastega seotud kuritegude menetlemist Politsei- ja Piirivalveametis. Lastekaitseteenistuste eemärgid ning töö iseloom on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja Pärnu on suured keskused, kus tuleb teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuuri lastekaitseteenistuse kolm töötajat eraldi linnades. Lääne prefektuuri lastekaitseteenistuses on tööl aga ainult üks inimene, kes koordineerib lastega

6

tööd terves prefektuuris. Kõige suuremad kogemused on ette näidata Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitusel, kes alustas tööd juba 2004. aastal. Talituse juht Pille Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta novembris kuulasid Põhja Prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad koos prokuratuuriga kahe päeva jooksul üle 20 inimest, keda kahtlustatakse lapsepornograafia või -erootika valmistamises, hoidmises ja levitamises. Nii suuremahulist operatsiooni polnud varem Eestis korraldatud. Oma praktilisi kogemusi on käinud põhjakad kolleegidele prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad on olnud lastekaitseteenistustele suureks abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi stardiplatvormid olid prefektuuriti erinevad ning pingutamist ja õppimist on olnud palju, hindab Anu lastekaitseteenistuste esimest aastat igati õnnestunuks. Väga head tööd on teinud muu hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-

teenistus, kes on Anu sõnul „kohutavalt tublid“. Kui Radar Tartusse külla sõidab, on kohe selge, et Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistuses töötavad säravate silmadega inimesed.

Särasilmsed lõunakad Võtame teenistuse naisperega istet laste ülekuulamistoas, mis on sisustatud laste joonistuste, pehmete mänguasjade ning videotehnikaga. Liia Kilp, Monika Loim ja Kadri Põldaru on töötanud varem preventsioonis. Teenistuse ainuke mees, endine motopolitseinik Martin Kukk on parajasti valves ning liitub meiega hiljem. Ainukesena on puudu teenistuse juht Anneli Lepik, kes on emapuhkusel. Teenistuse loomine ning esimene aasta ei ole olnud kergete killast, sõnab Liia, kes on teenistuse vanema


LUUBI ALL

ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni, visati tundmatus kohas vette ja nii me ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska, küsime teiste käest nõu.“ Suureks toeks on olnud samas majas asuv nn mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid enne teenistuse loomist mõne kuu töötada. Vajaduse korral aitavad nad nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad enamasti omal käel hakkama ning „menetlemine käib täie eest“. Tihedat koostööd tehakse ohvriabi töötajatega, kes asuvad samas majas, ning laste- ja turvakodudega. Lastekaitseteenistuse töökorraldus näeb välja nii, et igaüks on ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad, mis sel nädalal sisse tulevad, jäävad valveuurija menetleda. Menetluseks jääb aega kolm nädalat ja siis algab ring uuesti. Kui tegu on aga raske juhtumiga ning kahtlustatav

on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus välja nagu üks mees. „Praegune valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid on vähe, aga väga vabalt ei saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg peab olema stardivalmis,“ tunnistab Liia. Lastekaitsjate menetlushaardesse kuuluvad kõik vägivallakuriteod, mis on suunatud alla 18aastaste vastu, s.o peksmised, löömised, vägistamised, seksuaalne ahvatlemine, lapse-

Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus – Kadri Põldaru (vasakult), Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk

7


LUUBI ALL

Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistuse töötajad Monika Loim (vasakult), Kadri Põldaru ja Liia Kilp näitavad, kuidas toimuvad laste ülekuulamistoas ülekuulamised.

pornograafia allalaadimine jne. Kõige suuremat rõhku pannakse raskete isikuvastaste kuritegude menetlemisele, nagu perevägivald ja seksuaalkuriteod. „Seksuaalse ahvatlemise ja pedofiilia juhtumeid on meil menetluses päris palju,“ tõdeb Kadri. Et jõuda internetis tegutseva seksuaalkurjategijani, tuleb teha palju teavitustööd ning selgitada noortele, millal peaks politseiga ühendust võtma. Päev enne intervjuud käisid lastekaitsjad külas Kõrveküla kooli 4. kuni 7. klassi õpilastel. „Küsisime neilt, et kui keegi teeb nendele internetis ettepaneku kokku saada või „seksiasju ajada“, siis kas nad teavitavad sellest politseid. Üldine vastus oli ei. Tuli välja, et noored lihtsalt ei pööra sellistele sõnumitele tähelepanu või blokeerivad inimese ära. Kui me selle peale selgitasime, et võib-olla mõni teine noor ei käitu nii ja võib sattuda ohvriks, said nad probleemist aru. Igatahes meie meiliaadressi kirjutasid nad kõik endale päevikusse üles ja nüüd aeg näitab, kas nad meiega ühendust võtavad,“ jutustab Liia.

Terve elu internetis „Noored riputavad terve oma elu internetti,“ jätkab Kadri. „See on nende jaoks nii tavaline, kui keegi võõras tahab nendega sõbraks saada, juttu ajada või pilte vahetada. Noored ei mõtle sellele, et uus sõber, kes väidab end olevat 14aastane Mari, on hoopis 40aastane mees. Tavaliselt palub „uus sõber“, et laps saadaks talle endast ühe meelas poosis pildi, ja kui laps keeldub

8

Tavaliselt arvavad lapsed, et nendega ei saa internetis midagi halba juhtuda. järgmisel korral uusi pilte saatmast, ähvardab „sõber“ pilti klassikaaslastele näidata. Lastega on internetis kerge manipuleerida.“ Tavaliselt arvavad lapsed, et nendega ei saa internetis midagi halba juhtuda, kuid reaalsed juhtumid, millega lastekaitsjad kokku on puutunud, räägivad teist. „Üks tüdruk hakkas suhtlema 35aastase mehega,“ meenutab Liia nende esimest internetijuhtumit. „Alguses ütles mees, et ta on noorem, kuid lõpuks rääkis, kui vana ta päriselt on. Nad vahetasid pilte ja mees rahuldas end veebikaamera ees ning tüdruk vaatas pealt. Tüdruk ei rääkinud sellest kellelegi, kuni mees tema arvele 5000 krooni üle kandis. Tüdruk rääkis emale juhtunust ja ema pöördus meie poole. Saime mehele jaole ning leidsime tema arvutit läbi vaadates teisigi kannatanuid. See oli õnnelik juhus, sest tüdruk rääkis emale lõpuks ära, aga paljud ei julge.“ Mõnikord usub laps, et „uus sõber“ on temast siiralt huvitatud. Lastekaitsjatel on menetluses näiteks juhtum, kus 15aastane vaimse puudega tüdruk suhtleb internetis 60aastase mehega. Vanemad on lapsele selgitanud, et mees ei ole 15aastane noormees, kes tahab tüdrukuga päriselt sõbraks saada, kuid tüdruk ei suuda olukorda mõista.

Kui paluda lastekaitsjatel meenutada mõnd eriti rasket juhtumit, sähvatab neil korraga peas mitu lugu. Monika meenutab ühte vägistamist. „Meil olid olemas kahtlustav ja tunnistaja, aga ei olnud kannatanut. Kulus väga palju aega, kuid lõpuks tegime ta halva kvaliteediga pildi pealt kindlaks. Ülekuulamine oli väga keeruline ja tehnika vedas alt. Tuli välja, et nii kannatanu kui ka kahtlustatav olid ühest vene bandest ning grupp hakkas kannatanut mõjutama. Noormeest kardeti. Isegi õpetajad kartsid teda. Seejärel tekkis uus kannatanu, noormees oli veel ühte tüdrukut vägistanud, kuid tütarlaps keeldus tunnistusi andmast, sest ta nägi, mis oli juhtunud eelmise tüdrukuga. Aprilli alguses läks juhtum üldmenetlusse.“ Liiale on jäänud eredalt meelde perevägivallajuhtum kolmelapselises peres, kus kasuisa ahistas seksuaalselt 15aastast tüdrukut. Sellest teadsid kõik, aga keegi midagi ette ei võtnud. Kui asi jõudis vägistamiseni, pöördus ema lõpuks politseisse. Armastus oli aga nii suur, et ema käis meest isegi vanglas vaatamas. „On üsna tõenäoline, et ta võtab mehe pärast vabanemist tagasi,“ ütleb Liia. „Lapsed on juba ähvardanud kodust ära minna.“

Sõna sõna vastu Perevägivallajuhtumid ongi ühed raskemad, sest sõna sõna vastu juhtumeid on keeruline tõestada. „Meil oli üks juhtum, kus kuritegeliku taustaga mees tõmbas viieaastasel kasutütrel


LUUBI ALL

Liia ja Monika uurivad Lõuna Prefektuuri kroonikaraamatut „Sellised me Lõunas olemegi“, kus on juttu ka Lõuna lastekaitseteenistusest.

juukseid peast välja ning kontrollis pidevalt tüdruku alakeha. Tuttavad on näinud lapse vigastusi, aga otseseid tõendeid ei ole ja mees eitab kõike. Seda on väga raske tõendada ning hinnata, kas see oli seksuaalne ahistamine või pedantne puhtusearmastus. Ema ei julgenudki politseisse tulla enne, kui mees läks korduva joobes juhtimise eest karistust kandma,“ räägib Liia. Kui Liia ja Monika esimestena teenistuses tööd alustasid, ei olnud nad päris kindlad, kuidas nad lapsevanematena oma töö varjukülgedega toime tulevad. Nüüd on kogemus näidanud, et ettekujutused osutusid hirmsamaks kui tegelikkus. „Tuttavad ja kolleegid

Lastekaitseteenistuste ülekuulamistoad läbivad uuenduskuuri Hiljemalt 1. septembriks renoveeritakse lastekaitseteenistuste ülekuulamistoad. Tallinna ja Pärnu ülekuulamistoad saavad juurde uut sisustust ja videoülekuulamistehnikat ning tubadesse paigaldatakse peegelseinad ja parandatakse heliisolatsiooni. Tartu lastekaitseteenistus kolib aga arestimajaga ühest majast Lõuna Prefektuuri peamajja, kuhu nad saavad uued ruumid. Suve lõpul valmivas Jõhvi uues politseimajas on juba arvestatud laste ülekuulamistoa erinõudeid.

küsivad ikka aegajalt, kuidas me toime tuleme, aga sellest on võimalik üle olla,“ ütleb Liia. „Kogu aeg mõtled, kuidas menetleda paremini, kiiremini ning targemini, milliseid võimalusi lapsele ja vanematele pakkuda. Pidev tegutsemine võtab pinge maha.“ Liia ei salga, et kõigele vaatamata tuli tal paar nädalat tagasi ülekuulamisel esimest korda pisar silma. Väga kurb kogemus on Liial ja Monikal eelmise aasta emadepäevast. Mõlemad tegid oma peredega hommikul päevaks ettevalmistusi, kui tuli kõne, et üks ema oli oma pooleteisekuuse lapse ära maganud. „Sel hetkel, kui olime ema ja lapse juures, lõi

pea selgeks ning emotsioonid kadusid, aga kui pärast ema lapse nn laibaautosse viis, tõusis klomp kurku,“ meenutab Monika. Kurbadele lugudele vaatamata on Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus üks väga lõbus kamp inimesi, kes tulevad iga päev naeratusega tööle ning lahkuvad samasugusena. Igasse päeva jätkub neil häid nalju ja sõbralikku aasimist. „Eriti kui Martin tuppa astub,“ muigavad naised. Omavaheline hea klapp ning mõtestatud töö on see, mis neile energiat annab. „Me tunneme, et see töö on just see, mida teha tahame,“ lausub Kadri. „Minu jaoks ongi see kõige otsesemas mõttes politseitöö, millel on konkreetne tulem, ja see annab jõudu.“ Nelli Pello Radari peatoimetaja

Kommentaar Loodan väga, et lastekaitseteenistustel on olnud kergem alustada kui meil omal ajal 2004. aastal. Oleme omavahel infot vahetanud, nõu ja jõuga abiks olnud. Eelmise aasta alguses käisid Tartu ja Pärnu lastekaitseteenistuse ametnikud omal initsiatiivil koos prokuröridega tutvumas Tallinnas lastekaitsetalituse ja alaealiste prokuratuuri osakonna tööga. Samuti on osa võetud videoülekuulamise koolitusest. Novembris osalesid Tartu lastekaitseteenistuse ametnikud lastepornograafia allalaadijate ja hoidjate tabamise operatsioonis ning läbiotsimistes. Sel aastal toimus Ida Prefektuuris koolitus laste väärkohtle-

mise valdkonnas. Lastekaitseteenistuste probleemid on samad, mis meil alguses. Kõige enam kimbutab kogemuste puudumine. Meil on hea meel, et Eesti politseis on nüüd professionaalsed uurijad, kes menetlevad laste vastu suunatud kuritegusid ja eriti laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid. Minu hinnangul on lastekaitseteenistused alustanud hästi ning on hoo sisse saanud.

Pille Alaver Põhja Prefektuuri lastekaitsetalituse juht

9


MÕTE

Väärtused,

ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK

millele harilikult ei mõtle Väärtused mõjutavad seda, kuidas riigid omavahel suhtlevad, kuidas sõlmitakse rahvusvahelisi lepinguid, kuidas toimivad organisatsioonid, kuidas tehakse otsuseid ja kuidas iga päev käitutakse.

P

ealkirja järgi võiks arvata, et juttu tuleb igapäevakäitumisest. Sellest, kuidas me omavahel suhtleme, kas pöördume võõra inimese poole teie- või sinavormis. Kahtlemata on tegemist aktuaalse küsimusega, eriti nii mitmekülgse ajaloolise taustaga organisatsioonis, kui seda on meie aja politsei. Igapäevakäitumisest viisakuse kontekstis järgnevas siiski juttu ei tule. Arutleme väärtuste üle veidi teistsugustes kategooriates. Geograafiliselt on maailm jagatud erinevateks väärtusruumideks, näiteks religiooni järgi, ideoloogiliselt, keeleliselt, etniliselt jne. Kuigi religioon on üks mõjukamaid ja levinumaid viise, võib selline arutelu Radaris jääda veidi võõraks. Küllap on meie lugejatele arusaadavam ja eelistatum lugeda väärtustest, mis mõjutavad organisatsioonide ja seal töötavate inimeste käitumist vahetult. Kui globaalsel tasandil on väärtustest kirjutanud nt Ronald Inglehart, Robert B. Edgerton, Lawrence E. Harrisson jpt, siis väärtustest organisatsiooni tasandil nt Fons Trompenaars, Peter Woolliams, Geert ja Gert Jan Hofstede, Georg Sootla jpt, kelle tekste on ka eesti keeles saada. Väga levinud on maailma jagamine kolmeks suuremaks väärtuspiirkonnaks: Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa ja Põhjala (v.a Soome). Mõistagi on tegelik olukord märksa keerulisem ja mitmekülgsem. Näiteks väidetakse Saksamaa puhul, et Põhja-Saksamaa sarnaneb rohkem Põhjalaga ning Lõu-

10


na-Saksamaa Mandri-Euroopaga, kuid see oleks liiga detailne käsitlus. Järgnevalt vaatlen väga põgusalt ja ainult mõne kategooria näitel väärtusi nn teie-sina-teljel (Geert Hofstede nimetab seda võimudistantsiks). Väga lihtsustatult olgu öeldud, et teie-kultuur on hierarhiline ning sina-kultuur lähtub võrdsusest. See on tõesti suur üldistus, kuid probleemi tutvustamiseks loodetavasti piisav. Siin võiks esile tuua palju erinevaid tunnuseid, kuid käsitleme ainult kahte – otsustamist ja reegleid.

Otsustamine ja reeglid väärtuste kandjana Otsustamine on igapäevane ja pealtnäha lihtne tegevus. Vaja on öelda jah või ei või äärmisel juhul mingis küsimuses otsus edasi või tagasi lükata. Me ei arutle järgnevalt otsuste motiivide või tagajärje üle, meid huvitab ainult see, kuidas jõuda nii kaugele, et vormuks jah või ei. Peatume kahel tuntud ning levinud otsusevormil – enamus- ja konsensusotsusel. Enamusotsuse puhul on tegemist olukorraga, kus otsuse langetamisel arvestatakse enamuse huve. Otsused langetatakse peamiselt hääletamise teel. Siin on tähtis roll protseduuril, millest peetakse väga täpselt kinni. Enamusotsuse puudus on asjaolu, et vähemustel peaaegu sõnaõigust ei ole ning saabuv lahend on sageli liiga lihtsustatud. Tegemist on mustvalge poolt ja vastu dilemmaga, mis võib sageli põhjustada järgmise ahela: grupiidentiteedi säilitamiseks vastandutakse teise grupiga, vastandamine tekitab viha, mis on omakorda suletud organisatsioonide tunnus jne. Enamusotsuse tugev külg on kahtlemata otsuse kiirus ja vähemalt näiline objektiivsus. Siin on enamasti eelduseks, et otsustajad on oma võimu saanud legitiimselt ning neil on otsuse tegemiseks täiuslik informatsioon. Enamusotsuse piirkondadena on tuntud nt Prantsusmaa ja Hispaania. Konsensusotsuse puhul otsitakse puutumuses olevate isikute vahel võimalikult suurt ühisosa. Protseduuril ei ole siin väga olulist rolli. Rõhk on otsuse eesmärgil ja sisul, st otsustajad püüavad leida kõige paremat ja läbimõeldumat lahendit kõigile pooltele. Konsensusotsuse puhul on tegemist läbirääkimistega, kus arutletakse ning otsitakse ühisosa nendes nüanssides,

Eestil ei ole otsustamise ja reeglite küsimuses selgelt väljakujunenud kultuuri. Oleme veelahkmel. mida ei ole tunnustatud. Selles protseduuris püütakse hoiduda hääletamisest. Nõrk külg on kogu protsessi aeglus, kuid tugevuseks võib pidada seda, et arvestatakse ka vähemuse huve. Kedagi ei lükata kõrvale. Konsensusotsus on levinud Põhjalas. Reeglite mõistmisel on AngloAmeerika kultuuriruumis ja MandriEuroopa riikides põhimõttelised erinevused. Esimesel juhul käsitletakse reegleid kui kokkuleppeid ja teisel juhul kui tehnilist vahendit, et kirjeldada objektiivselt parimat toimimisviisi. Reegli kui väärtuse üheks peegliks on põhiseadus (kõikjal sellist akti ei olegi). Ameerika põhiseadus on tuntud kui väga üldine, mis kirjeldab ainult põhimõtteid, mida tõlgendatakse. Mandri-Euroopas on mõne riigi põhiseadus seevastu väga pikk ja detailne kirjeldus, mis jätab tõlgendamiseks vähe ruumi ning seab selged piirid.

Milliseks tahame kujundada oma keskkonda? Kirjeldatud kahe äärmuse vahele mahuvad Põhjala riigid, kus reeglitesse ei suhtuta nii jäigalt kui Mandri-Euroopas ja mitte nii vabalt (kui see on korrektne väljendus) kui AngloAmeerika kultuuris. Normid ei ole Põhjamaades väga jäigad ning jätavad paindliku tõlgendusruumi. Seadustesse ja reeglitesse suhtutakse kirjeldatud kultuuriruumile kohaselt. Siin ei ole kõne all ainult seaduste või normide järgi käitumine, vaid käitumine tervikuna, mis peegeldub ka suhtlemises ning selles, mida oodatakse teistelt. Otsustused ja reeglid väärtuste kandjana on ainult kaks võimalikku viisi

paljudest, et kirjeldada erinevaid kultuure, mis mõjutavad meie igapäevast käitumist. Samas on need politseinikule üsna hingelähedased ja lihtsad mõista. Kui mõelda Eesti peale, siis on mul tunne, et meil ei ole otsustamise ja reeglite küsimuses selgelt väljakujunenud kultuuri. Me ei saa ennast liigitada ühegi kirjeldatud ruumi hulka. Sellel on omad põhjused. Ajalooliselt võiks arvata, et meile võiks olla omane enamusotsustus ja jäik reeglistik. Mõlema iseloomustamiseks võime tuua rohkesti näiteid valitsussektorist, sh politseist. On ka vastupidiseid näiteid, kuid need jäävad suuresti ärisektorisse ja mittetulundusühingute valdkonda. Peale organisatsiooni tasandi erinevuste võib esile tuua erisuse põlvkondade vahel, kus noorematel inimestel on sageli vanematest erinevaid väärtusi ka siin kirjeldatud küsimustes. Seega tundub mulle, et oleme veelahkmel. Nüüd sõltub palju meist endist – milliseks me tahame oma keskkonda kujundada ja kuidas tulevikus elada. Ei saa välistada, et me ei soovigi selles protsessis osaleda, vaid ootame ja vaatame, kuidas lõpuks välja kukub. Minule meeldiks siiski nende küsimuste üle arutleda ning mõelda, millist ühiskonda me oma lastele soovime ja kuidas meie turvalisust kujundatakse. Alustada saame igapäevase tööelu korraldamisest. Kuidas me otsuseid teeme ja kuidas tahaksime teha? Kuidas, milliseid reegleid ja milleks me kehtestame? Siin ei ole õiget ega valet vaatenurka. Peab lihtsalt mõistma, et tegemist on erinevate võimalustega, mis võivad viia erinevate tulemiteni ning millel on oma nõrgad ja tugevad küljed. Samuti sobivad kirjeldatud kultuuritüübid erinevates olukordades. Mõlemal on oma aeg ning koht. Nii nagu ütles professor Mikko Lagerspetz 5. märtsi Postimehe kultuurilisas AK demokraatia kohta: demokraatiat ei saa teha erandolukorras, demokraatiat tehakse tavaolukorras. Priit Suve Lääne prefekt

11

foto: Kaupo Kikkas

MÕTE


PERSOON

Fotod: Jaan Rõõmus

Vankumatu mees idapiirilt Märtsi keskel Narva kordoni kauaaegse juhina pensionile läinud Rein Steinfeld on üks neist piirivalve algusaastate entusiastlikest ja julgetest meestest, kelle toel ning eeskujul püsis Eesti idapiir sealses valdavalt venekeelses ja kohati vaenulikus keskkonnas.

P

olitseimajori auastmes teenistuse lõpetanud Rein Steinfeldile autasustamisel ohvitserimõõka ulatades lausus Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss sõnad, mis kogu teenistusaja vältel idapiiri valvanud ohvitseri ehk kõige tänuväärsemalt iseloomustavad: „Laialdaste kogemustega juhina on Rein pööranud suurt tähelepanu meeskonnatööle, oma alluvate professionaalsusele ja nende füüsilise vormi tõstmisele ning piirivalve maine kujundamisele Ida-Virumaal.“ Oma elust 18 aastat idapiiri valvamisele pühendanud mees pole oma kunagist pöördelist otsust piirivalvesse tulla tänaseni kordagi kahetsema pi-

12

danud. Pikk sündmusterohke teenistus möödus Reinul eranditult Narva jõe ääres, kus ta töötas vaheldumisi piiriinspektorina, teenistusohvitserina ja kordoniülemana Punamäe ning Narva piirivalvekordonis. Igapäevatöö kõrvalt on Rein aktiivselt teinud sporti, võtnud osa Narva Eesti Seltsi tegemistest ning esinenud üritustel seltsi meesansambli koosseisus.

Meremehest piirivalvuriks Reinu lapsepõlv ja noormeheiga möödusid pealinnas. Ihates lapsest saadik meremeheks saada, lõpetas ta Tallinna Kalatööstusliku Merekooli ning hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi

tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal. Oma lemmikspordialaga – poksiga – hakkas Rein tegelema Tallinna Raskejõustiku Majas. Peale poksi on ta harrastanud jooksmist, jalgpalli ja korvpalli. Erinevalt oma nooremast vennast Joel Steinfeldist pole Rein kunagi tundnud soovi muusikaga tegelda, kuigi välimus ja lauluhääl on mehel head ning olekust lausa kiirgab karismaatilisust. „Hobi korras olen laulnud, kuid muusikaannet on mul vähe,“ tunnistab ta. „Sport ja meresõit on minu jaoks alati tähtsamad olnud.“ Ajal, mil Joel asutas Eesti esimest poolpõrandaalust hard rock’i ansamblit Kooma, millele hiljem järgnes eesti parimaid rokkmuusikuid koondav Haak, ning peeti muusikaajaloos legendaarsed Viljandi rokifestivalid koos pidevate esinemiskeeldudega, kündis vanem vend Rein juba Atlandi ookeani laineid. Merd sõitma jäi mees seitsmeks aastaks ning töötas seejärel kalandussüsteemis erinevatel juhtivatel kohtadel. Otsuse piirivalvesse tulla langetas Rein 1993. aasta septembris, toimeta-


PERSOON

des siis veel juhatuse esimehe asetäitjana endises kalurikolhoosis Oktoober. Põhjust, miks ta jättis võimaluse erasektoris „rikkaks saada“ ning valis piirivalvuri ameti madala töötasu ja alles kujuneva struktuuriga isamaalises organisatsioonis, seletab Rein järgmiselt: „Hea tuttav Riho Breivel, kes on praegu Ida-Viru maavanem, kuid tollal töötas Ida-Viru piirivalvepiirkonna ülemana, külastas mind ja tegi ettepaneku tööle tulla. Teadsin hästi tolleaegset keerulist olukorda idapiiril ning tundsin, et suudan veel vaimselt ja füüsiliselt seal üht-teist korda saata. Soovisin anda endast parima, et aidata kaasa meie riigi loomisele ja sisejulgeoleku arendamisele. Pealegi olid kunagised uhked kalurikolhoosid selleks ajaks juba mandunud ning töö seal ei pakkunud enam rahulolu.“

Teenistus algas Narva-Jõesuus Teenistust alustas ta nagu enamik tol ajal piirivalvesse tulnud mehi ja naisi Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekesku-

„Mul on hea meel ja uhke tunne, et sain teenida niisuguses kohas nagu Narva, kus piirivalvuri elu kulgeb alati intensiivselt.“ ses. Nüüdseks suletud legendaarses õppeasutuses moodustati tollal eraldi kursantide rühm, kuhu kuulusid üksnes kõrgharidusega inimesed. Pärast kahekuulist väljaõppeaega suunati Rein piiriinspektorina Narva maanteepiiripunkti. Järgmisel aastal suundus õppekeskuse kunagine kõrgharitute rühm peaaegu täies koosseisus ohvitserikursustele. „Seal olid mitmed hiljem Piirivalveametis olulisi ülesandeid täitnud mehed, nagu Arvi Miido, Rein Kikas ja Aare Soome,“ meenutab tänane eruohvitser. „Elu oli huvitav ning pärast lõpetamist saime kõik lipniku auastme.“ Edasi täitis Rein töökohustusi taas inspektorina Narva maanteesillal, siis

majandusohvitserina piirkonna hooldebaasis ja veel mitmel ohvitserikohal kuni suunamiseni 1997. aastal äsja valminud Punamäe kordoni ülemaks. Narva veehoidla ja Peipsi järve vahel otse keset Punamäe (Gorodenko) küla piirijõe kõrgel kaldal paiknev kordonihoone jäi Reinu teenistuskohaks seitsmeks aastaks. 2004. aastast asus Rein juhtima idapiiri suurima isikkoosseisuga ning Eesti-Vene ajutise kontrolljoone vastutusrikkaimat lõiku katvat Narva kordonit. Siin tulid kasuks tsiviilelus hangitud juhtimiskogemused, sportimisest saadud tahtejõud ja sihikindlus ning hea suhtlemisoskus koos varjamatu eestimeelsusega. „Mul on hea meel ja uhke tunne, et sain teenida niisuguses kohas nagu Narva, kus piirivalvuri elu kulgeb alati intensiivselt, kus on palju piiriületajaid ning tuleb ette palju piiririkkumisi nii illegaalide kui ka salakaubavedajate poolt,“ räägib Rein. Kõige raskem aeg oli tema hinnangul vahetult pärast iseseisvuse taastamist. „Piir ei olnud paigas, piirirajatised puudusid, polnud tasemel

13


PERSOON

väljaõpet ning rahvusvaheliselt meist palju aru ei saadud. Nüüdseks on piiriolukord tundmatuseni muutunud ja Narva kordoni vastutusala on tehniliselt kõige paremini varustatud lõik idapiiril.“

Suurim töövõit – kohalike austus piirivalvurite vastu Arvukatest piirivahejuhtumistest on Reinule meelde jäänud eeskätt need, mis on tema sõnul ühel või teisel moel hinge vapustanud – ebaseaduslikud piiriületused, piiririkkujate tagaajamised ning pidev vägikaikavedu leidlike, looduslikke tingimusi ja seaduselünki ärakasutavate salakaubavedajatega. Üheks põnevamaks momendiks peab Rein kolme kilomeetri pikkuse plastvooliku avastamist Narva veehoidla põhjast, seda kasutati kvaliteetse piirituse pumpamiseks Venemaalt Eestisse. „Midagi ennenägematut või ebatavalist pole mul kordoniülemana teenides juhtunud, aga üsna tihti on tulnud kasutada jõudu ning vahel relvgi kabuurist välja tõmmata, kuid sellega on sündmuste areng ka piirdunud,“ meenutab Rein. „Minu piiriteenistuse alguses valitses Narva maanteesillal olukord, kus ei läinud päevagi mööda, ilma et oleks tulnud rakendada füüsilist jõudu või kasutada kumminuia. Need olid keerulised ajad, mil ei tahetud aru saada meie riigipiirist ega kuuldagi iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigist. Suure riigi inimesed lihtsalt tulid ega tahtnud tunnistada, et vastu nende soove ja harjumusi on teisel pool Narva jõge olukord äkki kardinaalselt muutunud. Püüdsime seda neile selgeks teha rääkides ja seadustele viidates, kuid pahatihti ei vaevutud seda arvestama.“

Kolleegid Reinust Reinu juures meeldis see, et ta kuulas alati ära minu arvamused teenistuse planeerimisest ja selle elluviimisest, lisades juba kogetud teadmist. Rein ei öelnud kunagi ei, vaid lisas, et proovime ja siis näed sa ise, kas uus idee on hea või mitte. Kui vahel midagi ka viltu kiskus, ütles ta alati, et oma meeste eest peab seisma. Rein tegi suurepäraselt koostööd Vene Föderatsiooni piirivalvega. Samas oskas ta teistelegi õpetada, kuidas tuleb hoida suhteid Vene kolleegidega nii, et sind austataks ja sinuga tahetaks koos-

14

Rein koos Narva kordoni uue juhi Indrek Püviga Teenistuse lõppedes kinkis Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss Reinule ohvitserimõõga.

tööd teha. Sport oli tema jaoks väga oluline, sportimist püüdis ta igal võimalusel meestesse süstida ning ütles alati, et mees peab olema julge ja tugev. Vahur Oras Narva kordoni juhtivpiiriametnik 2003. aasta novembris olime Narva jõel mootorpaadiga patrullis, kui märkasime, et Vene poolel ujub allavoolu ümberläinud mootorpaat kolme inimesega. Uppumisohus inimesed hoidsid paadi ninast kinni, mis paistis veel vaid veidi veest välja, ja vool viis neid kaasa. Teatasime juhtumist kordonisse, ületasime patrullpaadiga riigipiiri ning hakkasime päästma venelastest

kalamehi. Et meie paat oli väga väike, saime pardale võtta ainult kaks meest, sest muidu oleks alus ümber läinud. Kolmas hättasattunu jäi vette ja me hoidsime teda kinni. Kalamehed olid juba pikka aega külmas vees olnud ning üks neist hakkas teadvust kaotama. Kutsusime kordonist abi, kuid parajasti ei olnud seal kaatrijuhti. Appi tuli kordoniülem Rein Steinfeld, kes istus ise kaatri rooli ja jõudis kohale viie minutiga. Seejärel lõpetasime päästetööd juba üheskoos ning toimetasime päästetud kalamehed Punamäe kordonisse, kus neile osutati esmaabi. Igor Sedunov Punamäe kordoni juhtivpiiriametnik


PERSOON

Enesekehtestamise raskused on idapiiril nüüdseks edukalt ületatud ja minevik. „Aja jooksul oleme saavutanud autoriteedi ja võitnud kohalike elanike usalduse ning piirivalvureid võetakse väga tõsiselt. Korraldame kohalike kala- ja jahimeestega kohtumisi, selgitame olukordi, esitame omi tingimusi ning leiame alati ühise keele. Kohalikke, kes on piiriveekogudel liigeldes hätta sattunud, oleme alati aidanud ja neile appi tõtanud igas olukorras.“ Oma suurimaks töövõiduks peabki Rein seda, et ajaloolises piirilinnas Narvas austatakse meie päevil piirivalvuri vormi ning selle kandjasse suhtutakse tõsiselt.

Juht, kes suudab kuulata Piirivalve hea maine loomisele piiriäärse elanikkonna seas on Rein palju kaasa aidanud mujalgi. Näiteks mäletavad tema seitsme aasta pikkust tööd Punamäe kordoni ülemana Narva jõe ühes metsikumas lõigus sealse Gorodenko küla elanikud hea sõnaga praeguseni. Suure osa aastast muust maailmast äralõigatud paigas elavate inimeste murede kuulamine ja lahendamine, abi osutamine igapäevaste toiduainete muretsemisel ja hättasattunud kalameeste aitamine olid Punamäe kordonis lahutamatult seotud igapäevase piiriteenistusega. Kõik see võimaldas peale mainekujunduse tublisti tõhustada kordoni igapäevatööd, kuna piiririkkujate ja salakaubavedajate tabamisel mängib olulist rolli piirivalvurite usalduslik vahekord kohalike elanikega. Minnes hiljem Narva kordonit juhtima, oskas Rein sealgi suurepärase suhtlejana luua hea kontakti inimeste-

ga väljastpoolt ning teha tulemuslikku koostööd naaberriigi piirivalvuritega. Suhetes kolleegide ja alluvatega mäletatakse teda energilise, kogenud, alati abivalmis ja tasakaaluka juhina, kes piirivahejuhtumites võimaluse korral alati isiklikult sündmuskohale kiirustas ning seadusrikkujate jälitamisel ja kinnipidamisel osales. Kordonijuhina toimkondlastele ülesandeid jagades ning patrulle piirilõikudesse saates armastas ta neid ise autorooli istudes kohale viia ning pärast vahetuse lõppu tagasi kordonisse sõidutada. Alluvad toovad Reinu kui ülemuse heade külgedena esile tema võime inimesi ära kuulata, arvestada kolleegide arvamusi teenistuse korraldamise kohta ning põimida neid omaenda teadmiste ja kogemustega. Reinu suust pole kunagi kõlanud resoluutne ei, vaid soov iga asjalikku ideed enne otsustamist katsetada. Ebaõnnestumiste korral seisis kordoniülem alati kindlalt oma meeste eest. Huvisportlasena on Rein hea seisnud alluvate füüsilise vormi parandamise eest, pannes soovijaid poksima ning treenides neid ise poksiringis. Tema kindla veendumuse kohaselt piirivalvur ilma hea sportliku ettevalmistuseta idapiiril ja eriti Narvas kaua vastu ei pea. „Eeskujulik piirivalvur peab olema füüsiliselt ja moraalselt tugev, oskuste poolest professionaalne ning jääma ka kõige raskemas olukorras inimlikuks,“ usub ta.

Ebaõnnestumised innustavad Kui piirivalve algusaastail tuli kõigi seaduslike vahenditega selgitada korrarikkujatele riigipiiri olemust, siis viimase nelja-viie aasta jooksul on Narva

jõe ääres vohama hakanud salakaubavedu. Piiritusevoolikute ülevedamine, piirituse transportimine üle jõe ja Narva veehoidla ning sigaretivedu – sääraste tegevuste tõkestamisele on viimastel aastatel kulunud nii Narva kordoni kui ka naaberkordonite piirivalvurite peamine energia. „Salakaubavedajate tegevusi ja meetodeid peame pidevalt jälgima, neid ette nägema ning nende vastu valmistudes oma teenistust korraldama,“ valgustab Rein idapiiri suurima kordoni juhtkonna argipäeva. Aastate jooksul, kergematel ja raskematel aegadel ning ajutiste ebaõnnestumiste puhul on Reinugi peas mõlkunud mitmesuguseid tulevikumõtteid, kuid käegalöömise ja piirivalvest äramineku soovi pole kunagi tekkinud. Paratamatult iga inimese elus tekkivatest mustadest aukudest on mees üle saanud sportimise, kohalikus seltsielus osalemise ja muude positiivsete sisenditega. „Igapäevatöö ebaõnnestumised, s.o tabamata jäänud piiririkkujad või karistuseta pääsenud salakaubavedajad, on pigem innustanud oma tööd paremini tegema, kavalamalt ning ennetavalt tegutsema. Kõik see on hoidnud mind vormis,“ räägib tänavu 63aastaseks saav, kuid uskumatult noorusliku välimusega piirivalvur. Kõigile teenistust jätkavatele kolleegidele paneb Rein südamele hoida alal kord seatud eesmärki ja võidelda vapralt edasi. „Noore ühendameti juhtidele soovin kindlust hoida suurt ristluslaeva nimega PPA õigel kursil ning säilitada selle rohkearvuline meeskond ühtse perena.“ Urmo Kohv PPA pressiesindaja

Tihtilugu leiab Reinu poksiringist, kus ta treenib ka teisi.

Rein jagab infot uuele vahetusele.

15


VÕTI

ILLUSTRATSIOON: MAREK PILISTE

Kõrbenud mobiiliäri 14. september 2007. Veerand kuue ajal õhtul saab politsei teate, et Tallinna kesklinnas tulistati kähmluses Viru ringi läheduses meesterahvast. Tulistati siiski gaasipüstolist ning kannatanu tõsiseid vigastusi ei saanud. Paugutaja lahkus sündmuskohalt kiiresti, istudes teda läheduses oodanud Mercedesesse. Sel hetkel ei oska asja uurima hakanud politseinikud arvatagi, mis lugu sellest sündmusest tegelikult välja koorub.

J

ärgneva kuu jooksul saab nii politsei kui ka prokuratuur teateid kolmelt välismaal asuvalt firmalt. Teadete sisu on sarnane, nimelt on Eestis asuv ettevõte Lockerman Trading Group (LTG) lubanud neile müüa suures koguses mobiiltelefone NOKIA 6300. Üks Saksamaal ja teine Slovakkias asuv ettevõte on Lockermani kontole kumbki kandnud ligikaudu 130 000 eurot ning kolmas, Ungari ettevõte 13 000 eurot. Vanas vääringus teeb see üle nelja miljoni krooni. Mobiile pole aga vastu saadud ja noored Eesti „ettevõtjad“ nende kõnedele ega e-kirjadele enam ei vasta. Selgub ka see, et Viru ringi juures aset leidnud intsident oli põhjustatud arusaamatusest Revo Metsanurme ja Margus Pikhofi vahel, kui viimane loobus vastupidi varasemale kokkuleppele Metsanurmele raha üle andmast. Raha andmise asemel paari kuu eest vanglast vabanenud Pikhof hoopiski tulistas gaasipüstolist Metsanur-

16

me. Raha oli Pikhofi kontole kandnud juba tuttav äriühing LTG. Kuna kõigis neis juhtumites figureerib äriühing LTG ning petuskeem on identne, ühendab politsei menetlused ning asja hakkavad uurima keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna II talituse menetlejad Kalmer Viska, Silver Koorts, Ain Luik, Asko Jürgenson ning Kuldar Kaur. Välja hakkab kooruma järgnev.

Kuidas asi alguse sai? Tegelikult sai lugu alguse juba mitu kuud enne septembris Tallinna kesklinnas toimunud intsidenti. Loo peategelasteks pole sugugi mitte Viru ringi noormehed, kes enne kähmlema hakkamist ja sellele järgnenud tulistamist Tavidi kontorist sularaha välja võtta üritasid. Loo kaks peategelast ehk skeemi autorit ning põhilist välismaa firmadega „läbirääkijat“ olid Tallinna noormehed Marcus Viies ja Egert Karp. Viies töötas kosmeetikatooteid

importivas firmas ning Karp oli automüüja nüüdseks pankrotistunud Kommest Autos. Mõlemad noormehed olid varem kriminaalkorras karistamata. Karbil ja Viiesel tekkis 2007. aasta varasuvel idee kelmusega raha teenida. Skeem oli paljuski klassikaline. Tankisti nimele registreeriti firma, mida plaaniti enda mahhinatsioonide tarbeks kasutama hakata. Öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, nii ka siinse loo kangelastel. Poisid soovisid raha välja petta välismaistelt firmadelt, kuid ei teadnud, et piiritaguste firmadega äri ajades, kus tehingute summad on suured, peab äriühing olema registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seda aga ülesostetud firma polnud. Mis kehvasti, see uuesti – tuli teha teine firma ning registreerida see käibemaksukohustuslaseks. Nii tekkiski Eesti ärimaastikule LTG. Selle „juhiks“ sai põhiharidusega Deniss Kodumets, keda on kohus varem röövi, varguste ja muude kuritegude eest


VÕTI

Loo peategelased Egert Karp ja Marcus Viies olid teinud suurejoonelises „äris“ paar viga, millest kogenud kriminaalpolitseinikud kinni hakkasid. karistanud. Firma ametlikuks juhiks olemisega Denissi roll selles kuriteos suuresti ka piirdus. Et jätta enda „äripartneritele“ LTGst toimiva firma mulje, tegi Viies ettevõttele oma kodulehekülje internetis, üüriti Tallinnasse kontoriruumid, soetati mobiiltelefonid ja sülearvuti ning lauatelefon. Muidugi mõeldi välja ka toredad varjunimed, mille all „klientidega“ suheldes esineti. Erinevatesse netiportaalidesse ja kuulutusribadele hakati panema teateid, mille kohaselt pakkus LTG üsna soodsa hinnaga müügiks mobiiltelefone. Et LTG pakkumised ja tegevus veelgi reaalsemad tunduksid, sõlmisid Karp ja Viies eellepingu Hollandis asuva firmaga kahe tuhande Nokia 6300 ostuks. Kui noormehed olid teinud Hollandi firmale tehingu eest osalise ettemaksu, lasid nad telefonid toimetada Saksamaale Frankfurdi läheduses asuvasse lattu. Nii oli Marcusel ja Egertil võimalik enda ohvritele väita, justkui kuuluksidki mobiiltelefonid neile.

Esimesed ohvrid Nüüd jäi kelmidel üle ainult oodata, millal keegi LTGga ühendust võtab. 2007. aasta varasügisel võttiski Lockermaniga ühendust Slovakkia äriühing, soovides ära osta kogu pakutava partii – 2000 mobiiltelefoni. Slovakkia firmat juhtinud poolakas tahtis isiklikult veenduda, kas mobiilid ka reaalselt eksisteerivad. Ta sõitis Saksamaale ning nägi oma silmaga, et telefonid on laos olemas. Seepeale leppis ta Marcus Viiesega, kes esines Bjorg Petteri nime all, kokku, et teeb

17


VÕTI

Uurijad asuvad jälgi otsima Et pettuse taga seisvaid tüssajaid välja selgitada, asusid keskkriminaalpolitsei uurijad puslet kokku panema. Ilmnes, et firma LTG „juht“ Deniss Kodumets

18

Rahapesuskeemi üks autoreid Egert Karp Rannamõisa mererannas, kus põletati firma LTG dokumendid ja tehnika.

Fotod: keskkriminaalpolitsei arhiiv

kõigepealt osamakse 1000 telefoni eest ning kui ta on esialgse partii kätte saanud, tasub ka ülejäänu eest. Nii laekuski 14. septembril pahaaimamatult tüssata saanud Slovakkia firmalt LTG kontole 130 000 eurot, mida Egert ja Marcus variisikute kaudu sularahas kohe välja üritasid võtta. Kuid tekkis loo alguses kirjeldatud tõrge ning raha väljavõtmise asemel otsustas Margus Pikhof varanduse hoopiski endale jätta. Pikhofil ei õnnestunud suure rahasummaga siiski plehku panna, kuna pangakontol seisnud raha arestis kohus õige pea pärast politsei sekkumist. Kuid Egert ja Marcus ei lasknud ennast juhtunust suuremal määral heidutada. 19. septembril laekus Lockermani kontole järgmine suurem rahasumma, sedakorda Saksamaa äriühingult. Nüüd kasutati raha pesemiseks Eesti firmat Trucksound OÜ, mis kuulus Egerti sõbra Johannes Pajula vennale. Väidetavalt oli Egert varem Johanneselt laenanud suurema rahasumma ning nüüd kanti võla kustutamiseks Trucksoundi kontole summa, millest jätkus võla katteks; ülejäänu võttis Johannes Pajula firma kontolt sularahas välja ning andis Egertile ja Marcusele. Viimased omakorda andsid osa teenistusest üle enda „kaastöölistele“. Egert Karp ütles hiljem ülekuulamisel, et osa saadud rahast kulus isale laenu tasumiseks, osa andis ta enda tüdruksõbrale ning ülejäänu „pidutses ja laristas lihtsalt maha“. Huvitava seigana võib öelda, et paarkümmend tuhat krooni kandis LTG üle ka heategevusega tegelevale fondile. Moodsa aja indulgents? Kolmas juhtum on analoogne eelnevatega, vahe on ainult selles, et Ungari ettevõte kandis Lockermanile üle vaid 10% ettemaksu kogu partii eest ehk 13 000 eurot. Selle raha pesemiseks kasutati varem mitmel korral erinevate kuritegude eest karistatud Veikko Siitamit. Raha kanti Siitami kontole, viimane võttis selle sularahas välja ning andis üle „teenuse“ tellijale, teenides ka ise väikese summa.

Et jätta enda „äripartneritele“ LTGst toimiva firma mulje, tegi rahapesuskeemi teine niiditõmbaja Marcus Viies ettevõttele internetis oma kodulehekülje ning Tallinnasse üüriti kontoriruumid.


VÕTI

Pätid teevad vigu Jälitustoimingute ja analüüsiga sai peagi selgeks, et peale tankist Deniss Kodumetsa on LTGga seotud Marcus Viies ning Egert Karp, s.o kogu loo peategelased ja niiditõmbajad. Egert ja Marcus olid enda suurejoonelises „äris“ siiski paar viga teinud, millest kogenud kriminaalpolitseinikud kinni said hakata. Head kriminaalpolitseinikku kirjeldabki oskus luua seoseid erinevate andmete vahel ning panna

Paarkümmend tuhat krooni rahapesu rahast kandsid kurikaelad üle heategevusega tegelevale fondile. Moodsa aja indulgents? FOTO: SHUTTERSTOCK

ei teadnud enda juhitavas ettevõttes toimuvast mitte midagi. Ettevõtet juhtima „palkas“ ta Andrei Šehovtsevi nimeline noormees. Hiljem selgus, et Andrei oli Egert Karbi klassivend. Kuid Denissil oli vaja raha teenida ning loomulikult oli ta nõus firma etteotsa asuma, andes kohe pärast registrisse kandmist ja pangakonto avamist kõik äriühingu dokumendid Andrei Šehovtsevile üle. Otsides internetist LTG-nimelist firmat, leiti kiiresti üles ka selle kodulehekülg, kus olid kirjas ettevõtte aadress ja kontaktnumbrid. Kannatanutega suheldes selgitasid uurijad välja, millistelt telefoninumbritelt ja meiliaadressidelt LTG nendega ühendust võttis. Ungari ettevõtja ülekuulamiseks sõitsid keskkriminaalpolitsei ametnikud ise Budapesti ning mees kuulati üle Ungari Eesti saatkonnas. Seda sellepärast, et menetlustoimingut saab teha ainult Eesti territooriumil, mida saatkond ka on. Olles esialgse info kätte saanud, asusid uurijad erinevate meetmetega, sh jälitustoimingutega, kindlaks tegema, kes on nende telefoninumbrite ja meilikontode taga. Deniss Kodumetsa ülekuulamisel saadi teada Andrei Šehovtsevi kontaktandmed. Samuti tehti kindlaks kaks mobiiltelefoni abonenti, mida kasutati kelmuste toimepanemiseks. Mõlema abonendi puhul oli tegemist kõnekaardiga, üks number klappis LTG koduleheküljel toodud kontaktnumbriga. Pärast viimast kelmuse episoodi nimetatud kõnekaarte rohkem ei kasutatud. Vaikselt olid niidid siiski jooksma hakanud, kuid polnud veel päris selge, kelle kõrvad kogu skeemi taga paistavad, ning hulk tööd oli veel ees.

need siis loogilisse ritta. Nii tehti ka sel juhul. Üks vigadest oli see, et Marcus Viies oli ühe korra muidu ainult „äriks“ mõeldud SIM-kaarti kasutanud enda eratelefonis. Nii oli uurijatel käes üks oluline niidiots. Kriminaalpolitsei ei pääse enda töös tänapäeval moodsast tehnikast ning kirjeldatud juhtumi puhul olid kõneeristused väga olulised, et jõuda kuriteo lahenduseni. Muidu olid noormehed jälgede kustutamisel hoolsad. Pärast firma tegevuse lõppemist ehk kui kelmused olid toime pandud, telliti kontoriruumidesse puhastusfirma, mis pidi kustutama kõik jäljed, mis oleksid võinud Egertile ja Marcusele viidata. Samuti põletati Rannamõisas mererannas kõik firma tegevuses kasutatu: mobiilid, arvuti, dokumendid. Teine oluline viga, mille kelmid tegid, oli see, et unustati hävitada PIN-kalkulaator, mille abil pangaülekandeid sooritati. See leiti Marcus Viiese Audi A8 läbiotsimise ajal, kuigi ülekuulamisel väitsid tüssajad, et ka see hävitati Rannamõisas. Kogunenud tõendite põhjal oli uurijatel pilt suures plaanis selge ning skeemis osalenud tunnistasid enda süüd, kes rohkem, kes vähem. Prokurör sõlmis süüdistatavatega kokkulep-

ped. Kokku mõistis kohus selle kuriteo raames rahapesus karistuse kaheksale mehele, kellest Karpi, Viiest ja Šehovtsevi karistas kohus lisaks rahapesule ka kelmuse paragrahvi alusel; Pikhofi, kes saab Eestisse karistust kandma tulla alles pärast Hollandis karistusaja äraistumist, lisaks ka avaliku korra raskes rikkumises. Kui Pikhof, kes viibis kuriteo toimepanemise ajal vabaduses tingimisi, välja jätta, karistas kohus kõiki kokkuleppemenetluse raames tingimisi. Siiski võib küsida, kas kohus oleks pidanud kurjategijatele rangemad karistused määrama. Seda eriti tagantjärele tark olles, sest ilmselgelt oli Marcus Viies raha maitse suhu saanud, miks muidu otsustas ta kahtlustuse kohaselt vähem kui aasta pärast praeguse looga vahelejäämist alustada uue kuriteo toimepanemist. Skeem oli identne, ainult Nokia mobiiltelefon oli asendunud iPhone’iga, väljapetetud summad olid suuremad ning „firma“ tegutses Soomes … Ajaga tuleb kaasas käia. Kaarel Kuusk PPA pressiesindaja

Kommentaar Tegemist oli nn klassikalise rahapesujuhtumiga, kus kõik süüteo kvalifitseerimiseks vajalikud komponendid olid paigas. Praktikas oleme menetlenud mitut kriminaalasja, kus just eelkuritegu ehk siis kuritegeliku raha päritolu jääb tuvastamata. Lisaks mainiksin veel kahte olulist momenti. Nimelt oli selle juhtumi lahendamisel ja esialgse informatsiooni kiirel analüüsimisel suureks abiks rahapesu andmebüroo, kelle kaasabil blokeeriti suurem osa erinevatel kontodel olnud rahasummasid. Peale selle ilmestab minu arvates selle kuriteo menetlemist väga hea koostöö kannatanutega, kes kõik elasid erinevates Euroopa riikides. Seda soodustas kohapealsete kannatanute esindajate olemasolu, mis tegi menetluse sellest küljest võimalikult lihtsaks.

Silver Koorts kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo II talituse vanemerimenetleja

19


Mida pakub

Foto: Inger Õunapuu

DOKUMENDIHALDUS

Delta? 1. jaanuaril 2012 võtab Politsei- ja Piirivalveamet senise viie dokumendihaldussüsteemi asemel kasutusele uue ja ühtse dokumendihaldussüsteemi Delta, mis on kasutajale käepärasem – näiteks muutuvad mugavamaks tekstiotsing ning andmeväljade täitmine.

D

elta on eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele mõeldud elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mille arendas Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus (SMIT) koostöös Webmedia ASiga. Delta dokumendihaldussüsteem on olnud kasutusel Siseministeeriumis ja SMITis juba üle poole aasta ning Viljandi Maavalitsuses aasta algusest saadik. 1. jaanuaril 2012 lähevad uuele süsteemile üle Politsei- ja Piirivalveamet ning 14 maavalitsust. 1. jaanuaril 2013 võtab Delta kasutusele Päästeamet ning 1. jaanuaril 2014 Sisekaitseakadeemia. 2009. aastal käivitunud projekt „Dokumendihaldussüsteemi juurutamine Siseministeeriumi haldusalas“ võimaldab luua Siseministeeriumis ning valitsemisala asutustes ühetaolise tehnoloogilise ja organisatsioonilise võimekuse paberita dokumendihalduseks ning digitaalseks asjaajamiseks. Kuna üha enam liigub info dokumenteerimisest lõppkasutaja kätte, on uue dokumendihaldussüsteemi arendamisel märksõnadeks kasutusmugavus, lihtsus,

20

kiirus ja turvalisus. Delta projekti algusest peale vedanud ning selle arendamisel ja juurutamisel silma peal hoidnud Siseministeeriumi üldosakonna juhataja Kristel Mändmaa sõnul on Siseministeeriumi töötajad Delta omaks võtnud ning uue dokumendihaldussüsteemi funktsionaalsustega igati rahul.

Ettevalmistused täies hoos Uut dokumendihaldussüsteemi juurutab PPAs projektirühm. Koostöös Siseministeeriumi, SMITi ja arendaja AS Webmediaga on kirjeldatud ning läbi arutatud tulevase süsteemi funktsionaalsusnõuded. Lisaks toimuvad PPA-sisesed nõupidamised ja koosolekud, kus analüüsitakse organisatsiooni töövoogusid, selgitatakse tööprotsesse ning tehakse igakülgseid ettevalmistusi uuele süsteemile üleminekuks. Suurt tähelepanu on pööratud uue süsteemi turvanõuetele ning logidele, lisanõuded on esitanud nii tea-

Delta töörühm teeb ettevalmistusi uuele süsteemile üleminekuks.

Selline näeb välja uue dokumendihaldussüsteemi Delta tööversioon.

beturbe- kui ka sisekontrollibüroo. Uue süsteemi funktsionaalsusnõuete analüüs lõppes märtsi lõpus, edasised tegevused on keskkondade ülesehitamine ja katsetamine, kasutajate koolituste korraldamine ning valdkondliku õiguskeskkonna uuendamine. Delta katsebaas valmib praegusel hinnangul juunikuus. Siis tutvustatakse seda kõigile. Kellel on juba praegu soovi Deltaga lähemalt tutvuda, saab seda teha personaalselt Delta Siseministeeriumi katsekeskkonna baasil.


DOKUMENDIHALDUS

Kust sai Delta oma nime?

Foto: Meelis Antoi

2010. aasta jaanuaris toimus Siseministeeriumi valitsemisalas nimekonkurss, kuhu kutsuti kõiki töötajaid esitama oma ettepanek anda uuele dokumendihaldussüsteemile nimi. Peagu igast asutusest laekus mõni ettepanek, kokku oli neid 49. Valituks osutus Delta. Nime idee autor on Siseministeeriumi üldosakonna arhiivinõunik Karin Penu. Delta nime võib tõlgendada kui dokumendihalduse elektroonilist tarkvara. Laiemas kontseptsioonis on Delta kui hargnev jõesuue, mis ülekantud tähenduses on erinevate infosüsteemide vaheline koostoime infovooluna Deltast välja või Deltasse.

Mis uuel aastal muutub? Uue dokumendihaldussüsteemi juures on kõige silmatorkavam muutus visuaalne pool – Delta näeb võrreldes Postipoisiga välja märksa nüüdisaegsem. Teine suur erinevus võrreldes praeguse süsteemiga on, et Postipoisi ekraanivormide andmeväljad on lihttekstiväljad, aga Delta andmeväljad on funktsionaalsed. See tähendab, et Deltas on täistekstotsing – otsinguid teeb Delta nii ekraanivormi andmeväljadelt kui ka faili seest (k.a PDF-failist, kui tegemist ei ole pildiga), lisaks otsib venekeelseid sõnu (kirillitsa). Kasutajatel on võimalik salvestada endale nn tüüpotsinguid, mida saab korduvalt kasutada. Kui praegu on Postipoisis palju andmeväljade täitmist, siis Deltas on ekraanivormide andmeväljade arv viidud miinimumini. Deltas saab mugavalt hallata oma tööülesandeid ja dokumente, kasutajal on muu hulgas võimalik enda tööks pidevalt vajaminevaid dokumente salvestada kataloogi „Minu lemmikud“, kust neid on hõlbus leida. Iga kasutaja võib

ise seadistada tellitavaid meiliteavitusi. Näiteks saab teavituse eemaldada tööülesande saabumise korral – sellisel puhul ei tule teavitusi enam sarnaselt Postipoisiga iga kord, kui mõni dokument on saadetud teadmiseks. Deltas saab moodustada asjapõhiseid toimikuid – ühte sarja võib panna eri liiki dokumente (nt hankedokumendid, projektdokumentatsioon, menetlusdokumentatsioon). Samuti saab Deltas luua eelseadistatud töövoogusid (Postipoisi mõistes kooskõlastusringe), mida võib salvestada ja edaspidi korduvalt kasutada. Mugavalt on lahendatud asendamised, kus asendaja näeb asendatava tööülesandeid ning saab neid täita. Need on ainult mõningad näited positiivsetest muudatustest, mis meid uuel aastal ees ootavad. Uus süsteem on praegusest käepärasem ja kasutajasõbralikum ning läheb aastatega veel paremaks, sest Delta arendus kestab edasi ka pärast selle kasutuselevõttu. Teele Kurm PPA dokumendihaldusbüroo asjaajamistalituse peaspetsialist

Delta on juba kasutusel Siseministeeriumis, SMITis ja Viljandi Maavalitsuses. Pildil kasutab Deltat endine siseminister Marko Pomerants.

Projekti „Dokumendihaldussüsteemi juurutamine Siseministeeriumi haldusalas“ eesmärgid 1. Arendada nüüdisaegne, organisatsiooni dokumendihalduse tervikprotsessi toetav, infosüsteemide ristkasutust võimaldav ning praegusaegsete turvanõuetega tagatud dokumendihaldussüsteem. 2. Hallata dokumendihaldussüsteemi tsentraalselt ning arendada toodet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kaudu, vältimaks iga asutusepõhist ressursikulu. 3. Ühtmoodi hallatud dokumendihaldussüsteemi kasutamine valitsemisalas võimaldab hoida ja korraldada dokumendihaldust ühtselt ning tagada dokumendihaldurite võrdne tase ja kompetentsus.

21


KONVERENTS

Korrakaitsjad arutlesid konverentsil otsuste mõju üle. Ettekannete vahel aitas diskussiooni üleval hoida politseinikest koosnev mõttekoda.

Fotod: Reelika Riimand

Korrakaitsjad keskendusid motivatsioonile 30. märtsil pidasid korrakaitsepolitseinikud Jõhvi kontserdimajas oma II aastakonverentsi „Otsuse mõju“, mis keskendus politseiniku motivatsioonile ja erinevatele rollidele.

K

orrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul oli konverentsi eesmärk õppida politseiväliste spetsialistide arvamustest ja kogemusest. „Politsei jaoks on väga oluline saada oma tegevusele tagasisidet. Seekord oleme kutsunud esinema inimesed, kes on oma ameti tõttu sageli politseinikega sarnaste valikute ees,“ ütles Miilits ning lisas,

22

et konverents on just see koht, kus politseinikud saavad prefektuuridest kokku tulnud kolleegidega tööasju arutada. Peadirektor Raivo Küüt meenutas oma avakõnes korrakaitsepolitsei eelmist konverentsi, kus tehti järeldus, et korrakaitsepolitsei on heas vormis. „Vorm ja sisu peavad aga käima käsikäes,“ sõnas Küüt. Peadirektor toonitas, et politseinike otsused peavad olema mõtestatud ja selgitatud ning kogukonnale selged. Märksõnadena tõi ta esile suhtlemise, tagasiside ja kolleegide ärakuulamise: „Nõnda saame olla oma töös edukamad.“ Konverentsi ettekannete osa oli jagatud nelja alateema vahel. Otsuste mõju üle arutles riigikohtunik Lea Kivi, töise ja eraelulise rolli tasakaalustamisest rääkis perearst Andrei Tšern, motivatsioonist kõneles psühholoog professor Tõnu Lehtsaar ning suhtu-

mise ja suhtlemise olulisuse üle mõtiskles legendaarne korvpallitreener Andres Sõber. Iga ettekande järel võttis sõna ka korrakaitsepolitseinik ning ettekannete vahel aitas diskussiooni üleval hoida politseinikest koosnev mõttekoda, kuhu kuulusid Ottomar Virk, Ele Nuka, Lembit Kalda, Meelis Juhandi ja Marko Ild. Konverentsipäeval anti üle ka traditsioonilised korrakaitse teenetemedalid ning video vahendusel sai näha ja kuulata humoorikaid vaheklippe politseinike argipäevast. Viimased on saanud juba korrakaitsepolitsei konverentsi firmamärgiks. Esinejaid ning vahepalasid hoidis meisterlikult ohjes ajakirjanik Ainar Ruussaar, kellele jättis konverents väga hea mulje: „Nägin saalis positiivseid kaasamõtlevaid ilmeid ja see oli jube hea tunne.“ Allpool toob Radar esile valiku konverentsil räägitust.


KONVERENTS

Minu otsuse/otsustuse mõju •

Lea Kivi, riigikohtunik • Kui Riigikohtusse laekub kaebus, läbib see järgmised etapid: nõunik - konsultant - nõunik - loakolleegium (läbi vaatamata, mitte menetleda või menetleda) - menetleda - nõunik - ettekandja - kohtunik - menetlev kolleegium - täiskolleegium - erikolleegium - üldkogu. Nõnda sünnibki Riigikohtus otsus. • Kassatsioon on õiguslik kaebus, sellega ei saa pöörduda esimese või teise astme kohtusse. Riigikohtul ei ole õigust tuvastada uusi faktilisi asjaolusid. • Riigikohtusse ei saa esitada uusi tõendeid. Riigikohtu kohustus on hinnata, kas faktilised asjaolud on tuvastatud õigesti, kas kohtu järeldused on õiged ja kas need on õiguslikult põhjendatud. Edasi tuvastatakse, kas on viga õiguse kohaldamisel. Tehtud kohtuotsused

võidakse tühistada või muuta seaduse ühetaolise kohaldamise ning kohtupraktika ühtlustamise tõttu. Riigikohus ei saa kunagi teha isikute olukorda halvemaks. Kui Riigikohus teeb otsuse, saab see olla ainult isikutele positiivses suunas. Kui Riigikohus leiab, et alamal seisvates kohtutes tehtud otsused on n-ö liiga positiivsed, võib Riigikohus otsused tühistada ja menetlus algab uuesti. Riigikohtu otsused võivad väljenduda resolutiivotsusena, st on ainult üks lause jätta varasemad lahendid muutmata, või põhistatud otsusena, kus Riigikohus peab argumenteerima oma otsustust. Põhistatud otsuse juurde käivad veel riigikohtunike eriarvamused ja obiter dictum ehk muu hulgas ütleb kohus veel seda … Konstitutsioonikohtu otsused täidetakse otsuste autoriteedi mõjul. Seadusandjal on neli viisi, kuidas Riigikohtu otsuseid täita: kohtulahendi ennetamine, kohtulahendiga kooskõlas tegutsemine, jõustumata seadused ning kohtulahendit on arvesse võetud vaid sisuliselt või formaalselt. Seadusandja võib ka kohtulahendit eirata. Kohtunik teeb oma otsuseid suure pinge all ja vahel polegi vaja muud, kui juhtida teda õigele teeotsale, sest kohtunik ei tea kaugeltki mitte kõike. Oleme teiega ühel teel, teie otsus on tee alguses ja meie oma lõpus.

Indrek Koemets, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juht • 15 aastat tagasi kehtis reegel, et politseinikul on alati õigus. Järjest rohkem oleme liikunud sinnapoole, et inimene, kelle mõjutamiseks otsuseid teeme, on saanud palju suurema sõnaõiguse ning kahtlusi tõlgendame üha rohkem õigusrikkuja kasuks. • Mida selgemalt julgeme oma vigu tunnistada, seda rohkem meid usaldatakse ja meie peale loodetakse. Ka lihtsat kiiruse ületamist vormistades suurendab rahulik asjaolude selgitamine inimesele politsei usaldusväärsust. Ärapanemise asemel tuleks rohkem kasutada äraseletamist.

Rollid politseiniku elus – töö, kodu, ühiskond Andrei Tšern, perearst • Roll on tegevus, mis on omane inimesele või nõutud inimese või oodatud inimese või rühma poolt. Roll on kohustuste või tegevuste kogum, mis määrab funktsiooni, mida on täitnud üksikisik või organisatsioon. • Nüüdisaja arsti tööülesannete hulka kuluvad meditsiiniabi osutamine, ravi, diagnostika, ennetus ja teadustöö. • Hoolimata vanusest on inimesel alateadvuses kujunenud kindel rollimängupilt. Ta näeb ennast konkreetselt selles ametis ning kindlal kujul. • Inimene tuleb oma rolliga toime, kui ta valib ameti, mis vastab tema võimetele ja kalduvustele. Siis töötab inimene mitte hirmu, vaid südametunnistusega. • Arst võtab n-ö töö koju kaasa ning on inimestele kättesaadav 24/7. Arsti elukutse on elustiil. Perearsti elustiiliks on

pidev hoolitsus oma patsientide eest, soov tulla alati appi, oskus suhelda inimestega, regulaarne enesetäiendamine. Elustiil on teine loomus, lahutamatult seotud arsti endaga.

on iseenesest mõistetav, sest püüame muuta ühiskonda seaduskuulekaks. • Töö ei lõpe kodus vormi seljast võttes. Politseinik on kättesaadav igal ajal, oleme 24/7 politseinikud. Kodanikud näevad meid kui supermehi. • Tahame olla kogukonnakesksed, pöörata näo inimeste poole, aga meil on karistusfunktsioon, mida paljud andeks ei anna. Olen kade riikide peale, kus karistusfunktsioon on kohtu kanda. Tahaksime rohkem teenida, aidata ja kaitsta kui karistada.

Paul Kriisa, Kiviõli konstaablijaoskonna piirkonnavanem • Politseiniku elu on kitsendustega, pideva tähelepanu ja järelevalve all. See

23


KONVERENTS

Mis motiveerib tegema õigeid otsuseid? Varmo Rein, korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik • Miks hakkasin politseinikuks? Riigiteenistujatest esiisad ja väikekodanlik perelugu, kodused hoiakud ja Eesti loo teadmine, politsei hea kuvand, midagi suurt oli toimumas. • Minu jaoks on kõik liikumised karjääriredelil olnud läbi mõeldud ja enese jaoks motiveeritud. Minu motivatsioon: eneseteostusvajadus, hirm sammaldumise ees, mõõdukas initsiatiiv vs. säravad tähed, aus olla on kasulikum, sotsiaalne ootus ja adekvaatsus.

Tõnu Lehtsaar, psühholoog ja usuteaduse professor • Motiiv on see, mis paneb käituma. On olemas teadlikud, ratsionaalsed motiivid ning alateadlikud, mitteratsionaalsed motiivid. • Otsustamine on valiku tegemine kahe või enama võimaluse vahel. Psühholoogilises mõttes on kolme sorti otsustamist: kahe alternatiiviga otsustus, mitme valikuga otsustus, otsitavate lahendusvõimalustega otsustus.

• Otsustamisraskused on emotsionaalsed, keskkondlikud, tajuga seotud, intellektuaalsed, kultuurilised, väljenduslikud ja isiksuslikud. • Hea otsus on selgesõnaline, kujuneb laiapõhjalise arutelu tulemusena, hõlmab tegevuskava koos ülesannete ja vastutusega, sisaldab mõistlikku ajalist perspektiivi ning on rakendatav. • Hea motiiv annab laiema mõtte, vastab inimese isikupärale, tegelikele vajadustele ning ühiskonnas kehtivatele normidele, on väärtuspõhine, toetab arengut. Heas motiivis on teadlik ja ebateadlik kooskõlas.

Suhtumine vs. suhtlemine palju, kui on erinevaid persoone, on ka arvamusi. • Et saada head tulemust, peab treener jaksama pugeda iga selli põue. • Valin mängijaid tihtipeale selle järgi, kui olen teada saanud, mis mehe põues tuksub. Kas sell on sirgjooneline ja aus? See on meie meeskonna väike edu saladus. • Minu printsiip on väga lihtne – olla aus. Mängijatel on tihti hea meel, kui teener tunnistab oma vigu.

Andres Sõber, korvpalliklubi BC Rakvere Tarvas peatreener • Treeneriametis on suhtlemine ja suhtumine ehk pedagoogiline pool üks tähtsamaid omadusi, sest iga hooaja alguses meeskond vahetub ning nii

24

Meelis Taniel, sisekontrollibüroo juht • Korrakaitsepolitseinik on politsei visiitkaart, aga see on ka suur vastutus. Suuresti kujundavad korrakaitsepolitseinikud oma olemise ja suhtlemisega politsei maine. Politsei nägu kujuneb

mõnikord pelgalt juhtimiskeskuse kõne põhjal. • Politseilt eeldatakse õigesti käitumist ja kiireid lahendusi, kuid politseid hinnatakse pigem emotsiooni kui mõistuse põhjal. Inimesed, kes politseinikega kokku puutuvad, on üldiselt negatiivselt meelestatud või raske emotsionaalse pinge all. • Politseinikke on õpetatud järgima reegleid ja jäikasid juhiseid, kuid selle juures tuleb jääda inimestega suheldes inimlikuks.


KONVERENTS

Mõttekoja mõtteid • On oluline, et meie otsused tunduksid inimestele õiglased. Trahviotsust tehes tuleb inimesele põhjendada, miks langetati selline otsus. Vahel pole aga politseinikul aega selgitada ning otsustada tuleb sekunditega. • Politseil on aitamise märk küljes, kuid vabal ajal tahab politseinik olla hea sõber, mitte politseinik. Ratta peal peavad olema kõik kodarad võrdse pikkusega – tööl tagad korda, aga kodus oled pereisa. Vabal ajal peab tulema rollist välja. • Ainult oma otsuseid selgitades saavutame neist arusaama. • Politseitöö on meeskonnatöö. Meeskond on nii tugev, kui on tema nõrgim lüli. • Me ei tohi karta otsuste tegemist. Otsustamatus on palju kehvem kui halb otsus, sest halba otsust saab parandada. Me peame olema valmis langetama ka ebapopulaarseid otsuseid. (Aldis Alus) • Pealtnäha karmis ja väga reguleeritud süsteemis on võimalik teha oma tööd loominguliselt, kui sa oled motiveeritud ja suudad suhelda ning suhestuda. Loomingulised otsused on tavaliselt kõige õigemad. (Ainar Ruussaar) Konverentsipäeval anti üle traditsioonilised korrakaitse teenetemedalid. Medalid said Ain Kruuse, Joel Alla, Andri Karp, Kert Kotkas, Tõnu Kürsa, Arvo Turba, Kalev Mägi, Olev Naarits, Eili Mesipuu, Üllar Kütt, Tõnis Sulu, Varmo Rein, Agur Tehver, Ingrid Veli, Henno Linn, Andres Kruuk, Maksim Pekarski, Rein Mill, Tarvo Ingerainen, Jaan Kork, Olev Kalberg, Elmar Nurmela ja Enn Kooskora.

Kommentaarid Konverentsi algus oli liiga juriidiline ja elukauge, aga Varmo Reinu elulähedased mõtted olid väga head. Soovin, et me prooviksime lahendada neid probleeme, millest täna rääkisime. Vahepeal tõstatati küsimus, kuhu me tahame jõuda, aga õhku see jäigi. Peadirektor ütles, et ta soovib, et politseinikud oleksid head suhtlejad, aga nüüd tuleb mõelda, kuidas sinna jõuda. Siin vajaks organisatsioon kindlaid sihte ja õiget suunda.

Tõnis Sulu PPA korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse juht Alati on huvitav kuulata, kuidas kolleegidel korrakaitse valdkonnas läheb. Igast konverentsist on võimalik saada häid mõtteid ja ideid, mida oma valdkonnas või organisatsiooniüleselt rakendada. Igal juhul arvan, et konverentsid on vajalikud ning on oluline, et täna räägitud positiivsed mõtted hiljem realiseeruksid. Kindlasti tuleb aeg-ajalt teooria põhitõdesid meelde tuletada, aga niisama tähtis on see, mida korrakaitsepolitseinikud ise oma tegemistest räägivad. Aimar Köss Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht

Korrakaitsepolitsei asjad on kõik head, sest need on siirad ja vahetud. Ütlesin seda ka Varmo Reinule, et siirus on tugevate tunnus ning privileeg. Kui julged endast ausalt rääkida ja olla inimene, siis paistab see välja. Kuna korrakaitsepolitseinikud on pidevalt nähtavad, siis on nad seda kaua treeninud. Nad on lihtsad, siirad ja ausad meeskonnamängijad, kes oskavad end kõverpeeglist vaadata.

Vilve Kalda PPA administratsiooni juht Konverents oli väga huvitav. See, et konverentsi kutsuti juhtima ajakirjanik, näitab, et politsei tunnustab ja väärtustab ajakirjandust ning me oleme sama asja eest väljas. Minu jaoks on see väga oluline. Sellist organiseerimist nagu sellel konverentsil pole ma kunagi näinud. Kõik need proovid ja kontrollid … Kui ma konverentsi eelõhtul proovi tulin, oli mul tunne, nagu oleksin sattunud NATO tippüritusele. Seda oli seestpoolt väga huvitav vaadata.

Ainar Ruussaar ajakirjanik, konverentsi väitlusjuht Nelli Pello, Radari peatoimetaja

25


IMMIGRATSIOON

Fotod: SCANPIX

Rahutuse nullivad

Rahutused Põhja-Aafrikas on plahvatuslikult kasvatanud ebaseaduslikku rännet ning peaaegu nullinud Euroopa ja Aafrika riikide koostööna saavutatud tulemused illegaalse immigratsiooni tõkestamisel. Massilist immigrantide voolu Eestisse ei peeta lähiajal siiski tõenäoliseks.

„M

igratsioon on jääv nähtus ning seda ei peata mitte mingite vahenditega,“ ütleb migratsioonijärelevalve büroo juht Toomas Kuuse. Küll on aga tema sõnul võimalik ja vaja reguleerida ning kontrollida migratsiooni, et tagada riigi julgeolek ja avalik kord. Erinevate regioonide migratsioonivood ei ole omavahel võrreldavad, nende omapära on Euroopas kujunenud peamiselt koloniaalvallutuste tagajärjel ning sellest tulenevad ka sisserändajate päritoluriikide erinevused. Mõnel juhul, näiteks Suurbritannias, on endistele koloniaalriikide kodanikele loodud lihtsustatud sisserände- või viisaregulatsioon. Mõnikord sõltub päritoluriigi lisandumine migratsioonistatistikasse aga hoopis tühisest algest. Näiteks sai Somaalia immigrantide sisseränne Soome alguse Soome tuberkuloosi ravimise kampaaniast Somaalias 1980. aastate alguses. Veebruari alguses Itaalias toimunud Euro-Aafrika konverentsil tõstsid Itaalia siseminister ja politsei peadirektor esile Itaalia ning Põhja-Aafrika

26


IMMIGRATSIOON

sed

koostöö riikide koostööd ja ühisõppusi, tänu millele suudeti parandada Aafrika riikide toimetulekuvõimet illegaalse immigratsiooniga ning piirata illegaalide sisserännet Euroopasse. See kohtumine toimus aga enne rahutuste eskaleerumist ja konverentsil nimetatud töövõidud ei kehti Kuuse hinnangul enam hetkest, mil Põhja-Aafrika riikide valitsused ei kontrolli täielikult oma piire ega migratsioonisurvet riigis.

Pead tõstab organiseeritud kuritegevus Rahutuste tõttu saabub nüüd Aafrikast Euroopasse massiliselt immigrante, kelle seas on nii illegaale, inimkaubanduse ohvreid kui ka isikuid, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. „Loomulikult ei tohi migratsioonikontrolliga kaotada võimalust jõuda turvalise riigi piirini isikutel, kes tõepoolest kaitset vajavad, kuid kahjuks on muutused Põhja-Aafrikas võimaldanud ka organiseeritud kuritegevusel ehk inimsmugeldajatel oma haaret kontrollimatult laiendada,“ selgitab Kuuse. Näiteks pakuvad kurjategijad tema sõnul maksevõimelisele isikule Euroopasse jõudmiseks n-ö täispaketti: dokumendid, taustainfo, transport, piiripunktide ja marsruudi kirjeldus piiride ületamiseks ning isegi legend, mida esitada tabamise korral. „Maksevõimeliste illegaalsete immigrantide“ kõrval on Euroopas kasutusele võetud termin „uued orjad“, kes on inimkaubanduse ohvrid ning peavad maksma tööga oma Euroopasse toimetamise eest. Muret tekitab ka asjaolu, et tavaliselt ei piirdu smugeldajate tegevus ainult inimkaubitsemisega, vaid samu teid pidi liiguvad

Muutused Põhja-Aafrikas on võimaldanud inimsmugeldajatel oma haaret kontrollimatult laiendada. narkootikumid, relvad ja potentsiaalsed terroristid. Esialgu ei seisa Eesti otseselt samade probleemide ees, sest esmajoones on massilise rände löögi all ikkagi Lõuna-Euroopa riigid, kuid Kuuse sõnul panustab ka meie riik olukorra lahendamisse rahvusvahelise koostöö kaudu. „Me vahetame oma teadmisi ja kogemusi teiste riikidega, püüame ette näha suure rändega kaasnevaid kitsaskohti ning loome kontakte, et vajaduse korral n-ö otse allikast abi saada ja pakkuda.“

Eesti kui transiidiriik Eestis ei ole illegaalide arv viimasel ajal oluliselt suurenenud, küll on aga nende päritolu märksa mitmekesisem, kui see oli näiteks viie aasta eest. Kui varem olid illegaalid peamiselt endise NLi riikide kodanikud, siis nüüdseks on nad asendunud Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia kodanikega. „Päritolumaade suur hulk on muutnud illegaalidega seotud menetluste korraldamise palju kallimaks ja keerukamaks, kuna esiteks tuleb igale isikule tagada tõlketeenus tema emakeelde ning keerulisem on ka väljasaatmine, sest paljude riikidega puuduvad tagasivõtulepingud,“ nendib Kuuse. Kuigi olukord Aafrika ja Euroopa piiril on järsult muutunud ning vara-

semad riikidevahelised kokkulepped migratsioonisurve juhtimise kohta enam ei kehti, ei ole Kuuse hinnangul immigrantide massiline Eestisse saabumine siiski eriti tõenäoline. „Üldiselt on Eesti illegaalsete immigrantide jaoks endiselt transiidiriik. Palju hullem on olukord Ida-Euroopas, kus on sisserände surve kümneid kordi suurem kui meil. Juhul kui osal PõhjaAafrika sisserändajatel on sihiks Rootsi või Soome, siis võivad nad suuremal hulgal ka siia jõuda, kuid massiline, tuhandete inimeste kaupa liikumine Eesti kaudu siiski tõenäoline ei ole.“ Tekkinud olukorras on taas aktuaalseks muutunud Lõuna-Euroopa riikide poolt äärmiselt vajalikuks peetav vastutuse jagamise põhimõte, mille järgi jaotatakse varjupaigataotlejad ja ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa riikide vahel ära, et kergendada peamiste piiririikide kohustusi. Eesti on seni hoidnud neutraalset positsiooni ning programmis end osalejana kirja pannud ei ole. Pingelise olukorra leevendamiseks tuleks Kuuse sõnul Euroopa riikidel teha pidevat koostööd ning toetada üksteist teadmiste, kontaktide ja parima praktikaga. „Väga oluline on riikidel teha tööd ka oma seadustega, et tagada nende ajakohasus ning võimaldada korrakaitseorganitel oma tööd efektiivselt teha. Kindlasti on illegaalse immigratsiooni vastases võitluses olulisel kohal ka elanikkonna teavitamine, dokumentide ja nende väljastamise süsteemi turvalisus ning riikidevaheliste koostöö ja tagasivõtulepingute sõlmimine ning täitmine.“ Ene Vihtla PPA pressiesindaja

27


Fotod: Kaja Ventsel ja Vitali Vassiljev

EKSPERTIIS

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tegeldakse kogu maailmas ainulaadse uuringuga – digitaalse lahkamisega.

Kohtuekspertiisi uus ajastu T

ervel planeedil on meile teadaolevalt ainult seitse kohtuekspertiisi asutust, kus on oma digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis, Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi teadust siiski ei tee. Maailma digilahangukaardile on Maarjamaa viinud dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog ning kogu meie regioonis unikaalne spetsialist seetõttu, et on muudele õpingutele lisaks läbinud ka kolmeaastase radioloogiõppe. Teist selliste teadmiste ja kogemustega inimest lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab instituudi direktor Üllar Lanno. Digilahangu seadmed osteti 20 miljoni krooni eest. Lõviosa summast oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest eraldati 15 protsenti vajaminevast rahast. Tehnoloogiline lahendus ise pole midagi erilist – sarnast aparatuuri võib leida peaaegu igast maakonnahaiglast.

28

Ainulaadne on see, milleks neid masinaid kasutatakse. Surnute digitaalse uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas esimest korda algust kümmekond aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks on digilahang palju arenenud ning areneb tänu dr Vassiljevi sugustele entusiastidele veel. „Kui terves maailmas on kokku tehtud üldse tuhatkond virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas suutnud teha mõne kuu jooksul dr Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend uuringut,“ rõhutab Lanno.

Digilahangu eelised Digilahangul on mitu eelist: see annab tulemuse uuritavast objektist 1:1 mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav ka meditsiinihariduseta kohtunikele, virtuaalpilt võimaldab küsida kiiresti arvamust mõnes teises riigis paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab salvestada ning iga kell seda mõne uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eri-

ti tähtsaks võib digilahangu ülesvõte muutuda juhul, kui isiku surma asjaolude kohta selguvad mõne aja möödudes uued faktid, kuid tema keha on juba kremeeritud. Tavalahangu puhul ei saaks me siis kuidagi aega tagasi pöörata ega uut infot kontrollida. Digilahang on sellistel puhkudel meile ajamasina eest – võtad aga faili välja ja uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad seetõttu teha ajalugu ning kasutada kohustuslikku kompuutertomograafiat enne iga tuhastamist, kuid töö mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini veel jõutud.“ Digilahangu eelised ei tähenda siiski seda, et anatoomilistest lahangutest lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline uuring lisaväärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiiremini ja täpsemalt teha. Lanno sõnul on just see koht, kus tuleb mängu dr Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline kogemus, mille ta on anatoomilis-


EKSPERTIIS

EKEI direktor Üllar Lanno (vasakult) ja dr Vitali Vassiljev näitavad kompuutertomograafi, millega tehakse digilahanguid.

te lahangutega kildhaaval korjanud. „Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded kiiresti ära tunda, olgu tegu luumurru, torkehaava või muljumisjäljega. See tähendab, et ta saab tavalahangut tegevale kolleegile täpselt ette öelda, millele tasub tähelepanu pöörata. Nii võidetakse palju aega ning energiat.“ Vahest kõige lihtsam on virtuaallahangu eeliseid selgitada püssikuuli näite varal. „Tavalisel lahkamisel on kehal näha ainult kuuli sisenemise ava. Arst võib üksnes eeldada, kus kuul tegelikult asub, sest rikošett võis ta trajektoori inimkehas muuta. Digilahanguga saab kõik kehas peituvad võõresemed ja nende liikumisteed kohe üle vaadata. Arvutiekraan näitab, kus kuul on, ja selle saab kehast eemalda ilma asitõendit kahjustamata,“ selgitab direktor ning lisab, et EKEI majas on olemas ka kuulide ja padrunikestade võrdlussüsteem, millega saab kohe hinnata, kas sama relv

Tallinnas ja Harjumaal sureb igal aastal 10 000 inimest. 10 protsenti neist jõuab lahangule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. on ka varem käigus olnud ning kes sellest tookord tulistas.

Uurida saab elavaidki Näiteid on veelgi. Kui liiklusekspertiisi tuleb vigastatud auto, on hõlbus digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt võetud seletusi kõrvutades otsustada, kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii kummaline kui see ka ei ole, digilahangu tegemiseks ei pea patsient sugugi surnud olema. Saame uurida ka elavisikuid, et näidata, kas autos viibijad võisid seal paiknedes saada teatud

vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus rooli taga ja kukkus avarii toimumise hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak käsi terveks jääma. Kui vigastused räägivad teist keelt, on politseile antud ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti ränkade õnnetuste puhul, kus autovrakist tuuakse välja vaid deformeerunud inimkehad, saab tomograafi abil taastada inimese välimuse enne avariid selliselt, et kõik katkised kohad ning murrujooned jäävad siiski nähtavaks. „Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis demonstreerida, mis täpselt avarii käigus juhtus. Säärast asja tavalahangu puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vassiljev. Kui veel eriti julmadest kuritegudest rääkida, siis võimaldab EKEI kompuuter kehast tervikpildi kokku panna isegi siis, kui kehaosad satuvad lahangulauale eri riikides. „Näitlikult öeldes, kui pea on viidud Eestist Soome, aga keha asub siin, saab kompuutertomograafilisel meetodil ilma pead

29


EKSPERTIIS

Ninaluude murd

Kolmedimensiooniline uuring on lisaväärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiiremini ja täpsemalt teha. siia transportimata kindlaks teha, kas need kuuluvad kokku või mitte,“ lisab Lanno. On võimalik tuvastada ka isiku individuaalsed anatoomilised iseärasused ning neid olemasolevate meditsiinitoimikutega võrrelda. „Näha on kohe nii puusaprotees kui ka südamestimulaator, luude kokkukasvatamiseks kasutatud poldid ning palju muudki,“ ütleb dr Vassiljev.

Digilahang annab tulemuse uuritavast objektist 1:1 mõõtkavas. Skeletiluude hulgimurrud.

Otsige nõukogudeaegsete proteesidega kodanikku Kolmedimensiooniline uurimine aitab hukkunu isikut tuvastada ka siis, kui tal puuduvad dokumendid. Levinuim on tuvastamine isiku hambakaardi põhjal. „Näiteks 280 rootslasest tsunamiohvri tuvastamisel tehti 80 protsenti isikutest kindlaks just sel meetodil. Tundub küll naljakas, kuna DNA prooviga oleks saanud märksa lihtsamalt, kuid tuli välja, et need andmed olid paremini säilinud,“ ütleb Lanno. Dr Vassiljev lausub omakorda, et kui olemasolevate andmebaaside kasutamises tundmatute tuvastamiseks pole midagi ebatavalist, siis tegelikult on võimalik teha ka keerukamaid uuringuid. „Me saame ise koostada isikule digitaalse hambakaardi ning uurida, kas ta sai korrapärast ravi ja mis materjale kasutati. Saame näiteks uurijatele öelda, et otsigu nad jõukat

30

Rinnaku roiete murd


EKSPERTIIS

Koljuluude murd

Lülisamba murd

kodanikku, kes paigutas oma hambaravisse väga palju raha. Või et otsigu vanade nõukogude ajal pandud proteesidega inimest, kes viimased kümme aastat pole hambaarsti juures käinud.“ Lanno jutustab ühe Rootsis tomograafi abil lahendatud juhtumi. Tulevahetuses kurjategija ja politseiniku vahel sai kurjategija tabamuse südamesse ning suri. Omaksed kaebasid politseiniku kohtusse ja teda süüdistati tapmises. Politseinik eitas süüd ning kinnitas, et tulistas isikut hoopis jalga. „Kompuuteruuringu käigus leiti ohvri puusapiirkonnast naha pinnalt kaks kõrgendikku, mida kohtuarst alguses tavalahangul ei olnud märganud. Kõrgendike seest leiti kuulikillud. Pärast seda mindi sündmuskohale tagasi ja rekonstrueeriti kuuli lennu trajektoor. Selle koha peal, kus jalga tulistamise trajektoor kattus metallist väravaga, oli kuul saanud rikošeti ja lennanud südamesse. Puusa lennanud tükikeste

Lasuvigastus

põhjal tõestati, et politseinik rääkis tõtt,“ lausub Lanno.

Kompuutriga on tõhusam Kogu keha skannimine võtab aega ühe tunni, kõige lihtsam tavalahang kõige vähem poolteist tundi. Digilahangu tulemiks on kolmemõõtmeline visuaalne fail. Tavalahangust jääb alles üksnes audiosalvestus ning vahel ka mõni foto. „Kõige olulisem on, et virtuaallahangu materjali ei ole vaja tõlkida. Erinevalt audiofailist saab ükskõik mis keelt kõnelev inimene sellest väga hästi aru. Isegi kui lahangust on tehtud foto, jääb selle pildikeel meditsiinihariduseta inimesele paraku mõistmatuks, sest enamik meist ei ole harjunud inimkeha sisemust nägema. Mittemeedikule on parem näidata inimkeha nii, nagu ta on harjunud nägema seda kooli bioloogiaõpikus – kõigepealt skelett, siis lihased, nahk, vahepeal veresooned jne,“ märgib dr Vassiljev.

Võrratud teadmised kohtumeditsiini vallas ei tähenda siiski seda, et dr Vassiljev oleks valmis ka elavpatsientidele digiaparatuuri abiga haigusdiagnoose panema. „Mina ei ravi kedagi, vaid annan õigussüsteemi paremaks toimimiseks oma arstliku hinnangu. Muidugi võin ma kohtu jaoks arvamuse anda ka elava isiku kohta. Saan öelda, kas ja kuidas teda on rünnatud, hinnata vigastusi jms, kuid ravi ma neile vigastustele määrata ei oska,“ ütleb ta ning lisab, et haiglaarstidega on täpselt vastupidine lugu. „Nemad oskavad küll vigastust ravida, kuid ei suuda anda hinnangut selle tekke detailide kohta. Hukkunutega on lood aga keerulised, sest pärast surma hakkavad kehas toimuma mitmesugused keemilised protsessid, mistõttu võivad näiteks digilahangu pildid tavalisele haiglaradioloogile lausa müstilised tunduda.“ Diana Kõmmus Justiitsministeeriumi pressiesindaja

Magnet- või kompuuteruuring? Skeletiuuringute puhul kasutatakse dr Vitali Vassiljevi kinnitusel enamjaolt kompuutertomograafi, sest sel on hulk eeliseid. Kesknärvisüsteemi vigastusi uuritakse pigem magnetiga. „Sõltub sellest, mida me täpselt tahame kirjeldada ja avastada. Suure veesisaldusega kudesid, nagu aju, põrn, maks ja neerud, on parem uurida MRTga ning tihedamaid struktuure, nagu hambad ja luud, kompuutertomograafiga,“ selgitab dr Vassiljev.

31


KOOLITUS

Fotod: Joosep Kaasik

CEPOL toob kolleegid kokku

Külaskäik Waterfordi politseijaoskonda. Pildil garda ehk kohaliku politsei autod.

Euroopa politseikolledž (CEPOL) pakub Euroopa Liidu liikmesriikide politseinikele mitut koolitust, kus vahetatakse väärtuslikke kogemusi ja kust saavad alguse pikad sõprused.

C

EPOL ehk Euroopa politseikolledž on Euroopa Liidu organisatsioon, mis ühendab 27 liikmesriigi politseiharidusega seotud (õppe)asutusi. CEPOL on suunatud kõrgemate politseiametnike (senior police officers) koostööle ja koolitamisele, lähtudes ennekõike rahvusvahelise koostöö arendamisest võitluses kuritegevuse vastu ning avaliku korra tagamises. „CEPOL jagab teavet teiste liikmesriikide politseiorganisatsioonide ja agentuuride nagu EUROPOL, FRONTEX ja EUROJUST kohta ning propageerib õigusaktide tundmist, mis reguleerivad ELi tasandil kuritegevusevastases võitluses tehtavat koostööd,“ selgitab CEPOLi kontaktisik Eestis, politsei- ja piirivalvekolledži nõunik Elmar Nurmela. Samuti edendab CEPOL politseiteadust ning teadusuuringute tegemist. Rahvusvahelise koostöö edendamiseks korraldab CEPOL politsei juhtivja vanemametnikele koolituskursusi, -seminare ning konverentse. „Näiteks olid 2005. aastal koolituskavas terrorismivastane võitlus, EUROPOL ja politseikoostöö Euroopas, politseieetika ja korruptsioonivastane võitlus ning 2006. aastal inimkaubandus, rahapesu ja lähisuhtevägivald,“ ütleb E. Nurmela. Reeglina toimuvad kõik CEPOLi egiidi all toimuvad üritused lihtsa põhimõtte alusel: koolitustest, seminaridest ning konverentsidest osa-

32

võtu majutus- ja toitlustuskulud kannab CEPOL ning reisikulud osavõttev riik eraldatud kohtade arvu järgi (enamasti üks koht). 2010. aastal võttis Eesti osa 65 CEPOLi üritusest. E. Nurmela sõnul ei jää Eesti võrreldes teiste lähiriikidega koolitustest osavõtmisest sugugi alla: „Suur huvi koolituste vastu näitab, et säärased koolitused on rahvusvahelise kogemuse omandamiseks väga vajalikud, sest õppimine on alati vastastikune.“

Kvaliteetne sisu ja korraldus „CEPOLi koolitused on meie organisatsioonis tuntud kvaliteetse sisu ja korralduse poolest ning nendel koolitustel osalenud ametnikud on enamasti väga rahule jäänud,“ ütleb CEPOLi PPA kontaktisik Katriin Lepp. „Politsei poolt öelduna on positiivne ka asjaolu, et selline võrgustikorganisatsioon suudab pakkuda meie koolituseelarve oludele leevendust, tagades oma finantseerimisallikatest nii majutuse kui ka toitlustuse. See teeb osalemise meile võimalikumaks kui mõne teise väliskoolituste pakkuja puhul.“ Kuidas koolitusi planeeritakse? „Iga aasta alguses vaatab PPA koolitus- ja arendustalitus üle CEPOLi koolituskalendri ning valib koostöös põhiosakondade arendusbüroodega välja PPA prioriteetidele vastavad koo-

CEPOLi koolitused ei piirdu ainult ametliku osaga.

litused, mille jaoks planeeritakse vajalik eelarve,“ selgitab K. Lepp. Mõnel juhul korraldatakse koolituse osaleja leidmiseks konkurss, mille puhul saavad kandideerimisavalduse saata kõik soovijad tervest asutusest, kuid mõnel juhul teeb PPA põhiosakond sobiva profiiliga ametnikule sihtpakkumise. Mõlemal juhul korraldab osalejate valiku PPA vastava põhiosakonna arendusbüroo, kes teavitab tehtud valikust koolitus- ja arendustalitust, kes omakorda teavitab osalejast CEPOLi kontaktisikut Eestis Elmar Nurmelat ning informeerib kõiki osalisi koolituse üksikasjadest. Pärast koolituse korraldajameeskonna saadetud kinnituskirja laekumist on õige aeg hakata korraldama ametniku välisriiki saatmist. Alates 2009. aastast korraldab CEPOL politseiametnikele ja õppejõududele ka vahetusprogramme, mis on sel aastal üks CEPOLi prioriteete. Vahetusprogrammis osaleja saab 10–12 päeva jooksul tutvuda teise maa kogemustega ning CEPOL katab kõik kulud peale kohaliku transpordi ja lõuna. 2010. aastal võttis CEPOLi vahetusprogrammist osa 14 PPA polit-


KOOLITUS

CEPOLi kogukonnakeskse politseitöö kursuslased arutavad muljeid Iirimaal Waterfordi politseijaoskonna ees (esiplaanil vasakult Anders Rootsi, Hans Peter Taani ja Ólafur Islandi politseist).

seiametnikku ja õppejõudu. Sel aastal antakse analoogne võimalus ka politsei tippjuhtidele, kes saavad 5–6 päeva jooksul tutvuda kolleegi kogemusega teises ELi liikmesriigis ning jagada oma kodumaa praktikat.

Kontaktid terves Euroopas PPA korrakaitsepolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juht Joosep Kaasik on osalenud viiel CEPOLi koolitusel. Kõige eredamad muljed on tal hiljutisest visiidist Iirimaale Templemore linnakeses asuvasse An Garda Siochana (Eesti mõistes politsei) kolledžisse, kus ta osales kogukonnakeskse politseitöö kursusel. „Seekordsest kursusest jäi väga hea mulje, sest valdavalt oli tegemist tõeliste oma ala ekspertidega,“ kinnitab Kaasik. Kursuslastele räägiti ja näidati palju huvitavat. „Kõigepealt anti ülevaade sellest, kuidas toimib Iirimaa politsei üldiselt, kuidas on üles ehitatud nende kogukonnakeskne politseitöö ning millised on Iiri politsei usaldusväärsuse tagamise mehhanismid. Samuti räägiti Joint Policing Commitee ehk

politseiasjade komisjoni rollist ja sellest, kuidas ning millisel tasandil toimub koostöö probleeme lahendades,“ jutustab ta. „Lisaks räägiti ühest iirlaste veetavast politseitöö arendamise projektist Ugandas ning saime ise ülesande rühmatöös kogukonnakeskse po-

Tasub teada • CEPOLi esindamiseks liikmesriikides on riiklikud kontaktpunktid (national contact points). Eestis asub see Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis. • Suhtlus CEPOLi ja PPA vahel toimub kokkulepitud liini pidi. CEPOLi kontaktisik on Elmar Nurmela (elmar.nurmela@sisekaitse.ee, 696 5410) ning PPA kontaktisik on Katriin Lepp (katriin.lepp@politsei. ee, 612 3425). • CEPOLi ametlikud veebisaidid on www.cepol.net ja www.cepol. europa.eu. • CEPOLi koolituskalendriga on võimalik tutvuda PPA siseveebis (administratsioon-personal-koolitus-koolituskalender) või SKA kodulehel.

litseitöö mõistele definitsioon anda.“ Kuna korrakaitsepolitsei tegevuse, sealhulgas piirkondliku politseitöö korraldamine on Eestis just Kaasiku vastutusalas, hindab ta Iirimaalt saadud infot äärmiselt kasulikuks. CEPOLi koolitused ei piirdu aga pelgalt ametliku osaga, vaid jätkuvad õhtusöögilauas. „Siis kuuled kohalikku rahvamuusikat ja saad kohalikus pubis teada, millised on ühe või teise riigi politseisüsteemi tegelikud rõõmud ja mured,“ teab Kaasik omast kogemusest. Ta soovitab kindlasti CEPOLi koolitustest osa võtta. „Koolitustelt saab alati hulga väärtuslikku infot ning palju häid kontakte sama elukutse esindajatega kogu Euroopast. Mul on näiteks üks väga hea kolleegist sõber, kellega saime tuttavaks minu esimesel CEPOLi väliskoolitusel. Oleme pärast seda üksteisel palju külas käinud, oleme koos missioonil viibinud ning omalgi on raske uskuda, et kõik see sai alguse vaid neli päeva kestnud kursusest.“ Nelli Pello Radari peatoimetaja

33


VÕÕRSIL

Fotod: Margus Tamm

Vaatlejana Gruusias Üks välismissioonidest, milles Eesti piirivalvurid osalevad, on Gruusias toimuv Euroopa Liidu missioon EUMM, mis keskendub pärast 2008. aasta augustisõda sõlmitud kokkuleppest kinnipidamise jälgimisele. Radar uuris kahe piirivalvuri muljeid igapäevase töö ja kohapealse elu kohta.

V

aatlusmissioon EUMM (Europan Union Monitoring Mission) on nüüdseks kestnud juba kaks ja pool aastat. Euroopa Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse kohe pärast 2008. aasta augustis peetud Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa president olid allkirjastanud kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe. EUMMi puhul on tegemist relvastamata tsiviilmissiooniga, kelle ülesanne on jälgida augustisõja osaliste tegevust lähtuvalt nimetatud kokkuleppest. Kokkulepe sätestab sõjategevuse lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu konfliktis kannatada saanud piirkondadele, Gruusia vägede taga-

sipöördumise oma alalistesse dislokatsioonikohtadesse, Vene vägede tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele positsioonidele ning rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamise. Vaatlejate kogutud infot kasutavad paljud Euroopa Liidu poliitikud. Missioon jälgib, hindab ja analüüsib olukorda, raporteerib vahejuhtumitest ning informeerib valitsusi ja avalikkust toimuvast. Gruusia valitsusega on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU), milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse, sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate ligipääsu sensitiivsetele objektidele. Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26 liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise

EUMMi vaatleja Margus Tamm Rukhi sillal, mis on terve administratiivpiiri ulatuses ainuke ametlik piiriületuskoht Gruusia ja Abhaasia vahel.

Piiriületajad lõhutud sillal

34


VÕÕRSIL

tagab peale Tbilisis asuva peakorteri veel kolm regionaalset väliosakonda Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna samanimelistes linnades. Väliosakondade korraldada on ööpäeva ringi toimiv patrullteenistus.

Musta mere lähedal Eestist on Gruusia sõjajärgsele administratiivpiirile (Administrative Boundary Line ehk ABL) kohapealset olukorda vaatlema lähetatud neli inimest, nende seas Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna ohvitser Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar Truu. Mõlemad täidavad teenistusülesandeid Musta mere lähedal asuvas Zugdidi linnas. Ülar Truu viibib kohapeal alates 2009. aasta lõpust ning töötab missiooni humanitaarrühmas. Humanitaarrühm seirab sisepõgenike inim- ja humanitaarõiguste olukorda, sealhulgas nende olme ning riigisisese ümberpaigutamise küsimusi. Teenistuses suheldakse pidevalt kohaliku omavalitsuse ametnikega. Muu hulgas jagab rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piirkonna logistika jaoskonna transpor-

diülema ametikohale, mis toob kaasa vastutuse kogu teenistussõidukite kasutamisega seonduvate küsimuste eest. Margus Tamm ühines missiooniga tänavu jaanuaris ning kuulub administratiivpiiri- ehk ABL-rühma, mille ülesanded on korraldada vaatlusi administratiivpiiril, jälgida inimeste liikumisvabadust, suhelda sõjaväepolitseinikega administratiivpiiril, käia kontrollpunktides ning koguda kohalikelt elanikelt informatsiooni. Margusel on suured kogemused varasematest missioonidest, mistõttu Zugdidi piirkonna ülem võimaldas tal kandideerida oma meeskonna ülemaks ja ta osutus ka valituks. Seda võib pidada kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest vanemate missioonil olijate sõnul ei pakuta meeskonna juhtimist seal sugugi igaühele.

Vaatlejad kõikjale ei pääse Missioonil on voli tegutseda üksnes praegusel, pärast 2008. aasta relvakonflikti Gruusiale alles jäänud territooriumil. Samas hõlmab EUMMi mandaat tegevusi kogu Gruusia territooriumil, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. „See, et me nimetatud Gruusia piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tä-

henda, et meil puudub informatsioon nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev administratiivpiiri ületajatega, kes räägivad meeleldi sealpool valitsevast olukorrast. Abhaasia uued võimud lubasid rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse rohkesti uusi töökohti, millega parandatakse oluliselt elutingimusi, kuid aeg on näidanud midagi muud. Venemaa on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside rajamisest ning vene rahvusest isikud üksnes maaliliste paikade kokkuostmisest. Samuti räägivad Abhaasia poolel elavad migreeli rahvusest inimesed, kelle kodukohad asuvad mõlemal pool administratiivpiiri, et nad näevad, kuidas Gruusia käib viimasel ajal oma arengus sammu võrra eespool.“ Zugdidi väliosakonnas töötab ligemale 100 inimest, kellest 80 on väliseksperdid 18 liikmesriigist ning ülejäänud kohalik personal. Viimastest enamuse moodustavad tõlgid. Zugdidi asub 350 km kaugusel pealinnast Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel Mustast merest. Piirkond hõlmab administratiivpiiri peaaegu 200 km ulatuses alates rannikust kuni Vene Föderatsiooni piirini. Linn asub mägedevahelises orus ning hea kliima tõttu kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud viljad, nagu mandariinid, sidrunid,

Sõjapõgenike linnak. Pärast 2008. aasta pommitamist kaotasid paljud pered oma kodud ja valitsuse ning EU rahadega ehitati põhiliselt Gori kanti erinevaid elurajoone.

35


VÕÕRSIL

Enguri jões on kohati nii madal veetase, et piiri saab ületada kuiva jala või autoga.

EUMMi vaatlejad Gruusia ja Abhaasia piiriületuskoha vahetus läheduses

kiivid ja apelsinid. Ühtlasi on see maaala, kus eksisteerivad kõrvuti pisikesed rahvuskultuurid, näiteks piirkonna mägirahvas svaneedid ja tasandikul elavad migreelid, kes kõnelevad erinevaid keeli, mis omakorda erinevad riigikeelest.

Pidevad politseivilkurid „Elu linnas ei ole roosiline, töötus piirkonnas on suur ning elatist püütakse teenida peamiselt aiasaadusi müües,” räägib Margus Tamm. „Samas on Zugdidi linn minimaalse kuritegevusega väga rahulik paik eelkõige tänu sellele, et presidendi poliitika on panustanud politseitöösse. Politseile on ostetud nüüdisaegsed autod ja ehitatud uued jaoskonnad. Kummalisena tundub vaid see, et politseisõidukid kasutavad sõites kogu aeg vilkureid. See pidavat samuti olema presidendi korraldus, et politsei rohkem silma paistaks.” Marguse sõnul on kohalik liiklus sellest hoolimata Gruusiale omaselt kaootiline. „Mingeid reegleid ei tunta ja pidev signaalitamine käib sõidukultuuriga kaasas. Jalakäija on kõige õigusetumas olukorras – isegi vöötrajal annavad autojuhid sõiduteed ületavale jalakäijale signaali, et mitte vähendada sõidukiirust. Seetõttu vaatavad inimesed imestunult, kui meie autod vöötraja ees peatuvad.” Administratiivpiir Gruusia-Abhaasia vahel kulgeb piki Enguri jõe keskkohta. „Jões on kohati nii madal

36

Kohalik lehm Zugdidi linnas

veetase, et piiri saab ületada lausa kuiva jalaga. Samuti pole raske ületada jõge autoga,” seletab Margus. „Osaliselt kulgeb piir siiski mägede vahel, kus maastiku iseärasused piiriületust raskendavad. Kohalikel elanikel on mõlemal pool piiri kontaktisikud, kes informeerivad ebaseaduslikke piiriületajaid Vene piirivalve kohalolekust ja liikumistest.” Terve administratiivpiiri ulatuses on ainult üks ametlik piiriületuskoht, milleks on Rukhi sild. Mujal patrullib aeg-ajalt Vene piirivalve ning peab „ebaseaduslikud piiriületajad“ kinni. „Kinnipidamisi on päris palju. Teinekord vabastatakse isik kohe, kui tal on kaasas piisavalt raha. Lapsi tavaliselt vales kohas piiri ületamast ei

takistata, sest paljud lapsed elavad Abhaasias, aga koolis käivad Gruusias,” teab Margus.

Snaiperpüss ja suundmiinid ABL-rühma igapäevane töö seisneb patrullimises mööda administratiivpiiri. „Jälgime, kuidas on tagatud inimeste liikumisvabadus, käime kontrollpunktides ja politseibaasides ning küsitleme kohalikke elanikke. Piiriäärsel alal patrullime kahe soomustatud maasturiga, mõlemad on viietonnised kuulikindlad Toyota Land Cruiserid, millel on peal EUMMi logod ja katusel lehvimas Euroopa Liidu lipp. Kõi-


VÕÕRSIL

Järjekordne piiriületamine üle administratiivpiiri

gil patrulliliikmetel on kohustus kanda kaitsevesti ning kiivrit. Kohalikud elanikud tulevad vaatlejatega meelsasti suhtlema ja räägivad, kus nad on Vene piirivalvet tegutsemas näinud. „Siinsed inimesed peavad Abhaasiat Gruusia osaks ning paljude sugulased elavad teisel pool administratiivpiiri. Et seaduslikult pole võimalik Abhaasiasse minna, ületatakse piiri salaja nii jala kui ka autodega. Enne uuritakse piiriäärsetelt elanikelt, kas on nähtud liikumas Vene patrulle. Abhaasiast on küll võimalik hankida ametlikult pass, kuid selle eest peab välja käima 6000 rubla,” toob Margus esile kohalike argimured. „Abhaasiast tuuakse näiteks veoautodega puu- ja juurvilja, kuna seal on need peaaegu poole odavamad. Paljudel autojuhtidel on kaasas topeltnumbrid, st kui Abhaasiasse sõidetakse, pannakse külge ABK numbrid, tagasi tulles jälle GEO numbrimärgid.” EUMMi vaatlejatega väldib Vene piirivalve igasuguseid kontakte. „Kui oleme piiri lähedal, peidavad nad end meie eest. Oli juhus, kus meie inimesi sihiti snaiperpüssist, kuid siiski mingeid intsidente meil Vene piirivalvega pole olnud.” Küll rünnati aga 2009. aasta juunis vaatlejaid, hukkus kiirabiauto juht. „Rünnak oli planeeritud, sest kaks suundmiini õhiti täpselt mõlema patrullauto vahel, kus kiirabiauto sõitis. Arst, kes oli kiirabiautos, jäi ellu vaid tänu sellele, et suutis ennast istmete vahele tõmmata. Siiamaani ei

ole selge, kes selle operatsiooni taga oli,“ meenutab Margus. Pärast traagilist sündmust sõidavad administratiivpiiri ääres üksnes soomustatud patrullautod ja kaasa võetakse üks meditsiinitöötaja. Kiirabiauto jääb ohutumasse piirkonda umbes nelja kilomeetri raadiuses ning sööstab vajaduse korral abi andma.

Humanitaarrühma tööpäev Missiooni kõik tööpäevad, kaasa arvatud laupäev ja pühapäev, algavad Ülari jaoks kell 8.30 hommikul eelmise päeva sündmuste kokkuvõttega. Osa võtavad kõik samal päeval teenistusse määratud vaatlejad. Vajalik info kätte saadud, kogunevad patrullide rühmad eraldi kokku, arutavad läbi ülesande, määravad kindlaks marsruudi ja kaasa võetava varustuse. „HG ehk humanitaargrupp tegutseb kindla plaani kohaselt. Eesmärk on kaardistada kõik põgenike keskused koos fotodega. Kogutud info edastame iga kuu meie peamajale ning ka kohaliku omavalitsuse vastavatele ametnikele,“ räägib Ülar. „Iga päev suudame kontrollida ühte kuni kolme põgenike keskust, sest kõik sõltub kaugusest ning keerulistest mägiteedest. Kaardile pilku heites tundub, et sihtkohaks olev küla asub siinsamas suure tee kõrval, kuid süvenedes ja kaardi samakõrgusjooni uurides aimame, et sõit võib kujuneda märksa pikemaks.“

Ainuüksi Zugdidi piirkonnas asub umbes 70 000 ning kogu humanitaarrühma vastutusalal vähemalt 120 000 põgenikku. Tagasi teenistuskontoris peavad patrullid olema kella 15 paiku, misjärel tuleb koostada ametlik ettekanne ja ette valmistada kaardistamisega seotud materjalid. Kõik peab tööpäeva lõpuks valmis olema, sest patrullide ettekanded saadetakse veel samal õhtul Tbilisi peamajja. Põgenikke küsitledes peatutakse kindlatel teemadel. „Kõigepealt tutvustame põgenikele, kes me oleme, ja informeerime neid oma missiooni eesmärkidest,��� ütleb Ülar. „Seejärel uurime nende elutingimusi enne sõda ning nende praegust olukorda. Meid huvitab, kas keegi – näiteks kohalik omavalitsus või mõni välisorganisatsioon – on nende vastu huvi tundnud ja mis abi nad on saanud. Enamasti vastavad inimesed, et kord aastas külastab neid keegi omavalitsusest, kes ei suuda anda neile infot, millal nende elutingimused paranevad.“ Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on eestlaste ja grusiinide head sidemed säilinud. „Olles olnud paljudes läbirääkimistes nii grusiinidest põgenike kui ka omavalitsuste liidritega, oleme palunud kohalikke tõlkijaid, et nad ei mainiks paljudele teistele Euroopa vaatlejatele, et oleme nende parimad sõbrad, nii nagu nemad ütlevad,“ lõpetab Ülar. „Grusiinid austavad tõesti eestlasi.“ Urmo Kohv PPA pressiesindaja

37


UURING

”Et tuleksid appi ja oleksid tublid” 2010. aasta elanikkonna rahuloluuuringust selgub, et kõige rohkem on inimesed rahul politseinike ja piirivalvurite välise korrektsuse, töö ja suhtlemisoskusega. Nurinat tekitavad aga tegutsemise kiirus, pikad piirijärjekorrad ning bürokraatia.

O

luline roll politsei tööd hinnates ning õigeid suundi valides on süütegude statistikal, politseinike kogemustel ja sisetundel, ent ka elanikkonna tagasisidel arvamusuuringute näol. Arvamusuuringud selgitavad välja ühiskonna enamikku esindava valimi arvamused, hoiakud, üldise rahulolu ja ootused, mis osutavad organisatsiooni probleemidele ning puudustele. Vastates kogukonna vajadustele, kasvab elanikkonna usaldus ja rahulolu, mis omakorda võimaldab meil tõhusamalt tagada elanike turvalisust. 2010. aasta sügisel korraldati elanikkonna seas arvamusküsitlus, mille eesmärk oli välja selgitada elanike rahulolu politseinike ja piirivalvurite tööga. Samuti uuriti inimeste ohutunnet

Väljavõte uuringust Inimeste vastused küsimusele „Millised on Teie ootused politseinikele ja piirivalvuritele?“ • „jõuaks ja jaguks sinna, kus neid vaja läheb, ikka ja alati ja õigel ajal“ • „et oleksid olemas, kui neid vajatakse“ • „tahan uskuda ja usaldada neid“ • „et tuleksid appi ja oleksid tublid“ • „kaitset, korda ja õigeaegset abi“ • „jätkaku samas vaimus“ • „et teeksid oma tööd sama hästi kui siiani“ • „kannatlikku meelt, oskust leida kompromiss inimlikkuse ja seaduslikkuse vahel“

38

erinevate õigusrikkumiste ning ohuolukordade suhtes, kas ja millised on olnud respondentide kokkupuutekohad organisatsiooniga, mida nad ootavad politseinikelt ja piirivalvuritelt ning milline on politseiniku ja piirivalvuri kuvand. Uuringu sihtrühma moodustasid Eesti elanikud vanuses 15–74 aastat. Kokku küsitleti 3851 inimest. Telefoniküsitluse korraldas septembrist oktoobrini 2010. aastal Turu-uuringute AS. Kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnale küsiti elanikkonna tagasisidet uuringuga „PPA kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna kliendirahulolu-uuring 2010“, mida oleme juba siseveebis tutvustanud. Uuringut saab lugeda siseveebist analüüsi ja statistika rubriigist.

Rahulolu politseinike ja piirivalvurite tööga Allpool on esile toodud nende elanike rahuloluhinnangud, kes olid viimase aasta jooksul politseinikega ja/või piirivalvuritega isiklikult kokku puutunud või nende tegevust kõrvalt nägema juhtunud (edaspidi kokkupuutunud). Politseinikega oli viimase aasta jooksul kokku puutunud 36% ning piirivalvuritega 27% vastajatest. Politseinike puhul küsiti tagasisidet piirkonna politseinike kohta. Piirivalvurite puhul lähtuti sellest, millises kohas inimene piirivalvuri(te)ga kokku puutus. Uuringust selgus, et 2010. aastal jäädi võrreldes aasta varasemaga politseinike tööga üldiselt mõnevõrra vähem rahule. Täiesti või pigem jäi 2010. aastal

Ohuallikad Kõige rohkem tunti 2010. aastal end ja oma peret ohustatuna liiklusest (71% elanikkonnast), merereostusest (58%) ning vargustest (55%). Kõige vähem tunti ohtu ebaseaduslikust sisserändest ja riigis viibimisest (18%) ning ebaseaduslikust riigis töötamisest (17%). Ligi kolmandik elanikkonnast tunneb hirmu jääda merel, järvel või metsas hätta sattudes politsei ja piirivalve päästeabita.

rahule 76% ning 2009. aastal 79% politseinikega kokkupuutunutest (joonis 1). Põhjusi võib otsida politseinike tegutsemise tulemuslikkusele antud rahuloluhinnangutest, sest aastaga on rahulolematus enim kasvanud just selles aspektis (rahulolematuse kasv 5% võrra). Kõige rohkem jäädi rahule politseinike välise korrektsusega (93%) ning rahulolijate osakaal selle aspektiga on aastaga veelgi suurenenud. Politseinike suhtlemisoskustega jäi rahule 77% ja ametioskustega 71% politseinikega kokkupuutunutest. Rahulolijaid oli mõlemas aspektis võrreldes 2009. aastaga juurde tulnud peamiselt nende arvelt, kellel varem selle kohta arvamust ei olnud. Politseinike tegutsemise tulemuslikkusega rahulolijate määr aasta varasemaga võrreldes oluliselt ei muutunud (2010. a 70%, 2009. a 69%), kuid mõnevõrra rohkem oli rahulolematuid. Nii nagu 2009. aastal jäädi kõige vähem rahule politseinike tegutsemise kiirusega. Kõige sagedamini toodi politseinike tööga rahulolematuse põhjuseks seda, et süütegu ei suudeta lahendada, politseinik ei aita probleemide korral või ei tegele probleemi(de)ga. Teiseks oli kõige sagedasem rahulolematuse põhjus politseinike vähene nähtavus ja kättesaadavus. Ette heideti ka politseinike aeglast või üldse mitte kohalejõudmist jm.


UURING

Joonis 1. Viimase aasta jooksul politseinikega isiklikult kokkupuutunute või nende tegevust kõrvalt nägema juhtunute rahuloluhinnangud politseinike tööle ja sellega seotud aspektidele

Töö 2010

76%

20%

2009

79%

14%

4% 8%

Väline korrektsus 2010

93%

2009

4% 3% 7% 7%

86%

Suhtlemisoskus 2010

77%

2009

72%

15% 16%

8% 13%

Ametialased oskused 2010

71%

2009

63%

10%

11%

19% 26%

Tegutsemise tulemuslikkus

Rahul

70%

21%

9%

2009

69%

16%

15%

Tegutsemise kiirus

Ei ole rahul Ei oska öelda

Joonis 2. Viimase aasta jooksul piirivalvuritega isiklikult kokkupuutunute või nende tegevust kõrvalt nägema juhtunute rahuloluhinnangud piirivalvurite tööle ja sellega seotud aspektidele. Erinevalt politseinikest ei uuritud piirivalvurite puhul tegutsemise kiirust, sest piirivalve valdkonnas ei peetud seda üldküsimusena vajalikuks.

2010

2010

60%

23%

18%

2009

59%

21%

20%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90% 100%

Töö

87%

Väline korrektsus

95%

Suhtlemisoskus

87%

5% 8%

Tegutsemise tulemuslikkus

84%

4% 12%

Ametialased oskused

83%

3% 14%

Piirivalvurite tööga üldiselt jäi 2010. aastal rahule 87% piirivalvuritega kokkupuutunutest. Kõrgeimalt hinnati piirivalvurite välist korrektsust (täiesti või pigem rahule jäi 96%) (joonis 2). Suhtlemisoskusega jäi rahule 86% ning tegutsemise tulemuslikkusega 84% kokkupuutunutest. Kõige vähem (83%) oli rahulolijaid ametioskustega, kuid selle kohta ei osatud ka kõige sagedamini hinnangut anda. Piirivalvurite tööga rahulolematud tõid kõige sagedamini rahulolematuse põhjuseks piirivalvurite liigset aeglust, sh pikki järjekordi (piiril) ja bürokraatiat. Ette heideti salakauba ja illegaalide üle piiri laskmist. Rahulolematust tekitas ka piirivalvurite ebaviisakus ning ülbe käitumine ja suhtlemine.

0%

6% 7% 2% 3%

10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Rahul

Ei ole rahul

Mida oodatakse politseinikelt ja piirivalvuritelt? Seekordses uuringus paluti inimestel vaba vastusena kirjeldada, mida nad ootavad politseinikelt ja piirivalvuritelt. 26% vastanutest ootab, et politseinikud ja piirivalvurid jätkaksid oma töö tegemist niisama hästi ja samas vaimus kui varem. 12% vastanud respondentidest ootab politseinikelt ja piirivalvuritelt professionaalsust, kohustuste täitmist, kohusetundlikkust ning et tehtaks oma tööd tasemel. Turvatunnet, kaitset, vajaduse korral abi saamist rõhutas samuti 12% vastanuist. Paremat suhtumist, käitumist, suhtlemisoskust, inimlikkust ja mõistvust loodab 11% vastanuist. 10% ootab kiiremat reagee-

Ei oska öelda

rimist, tegutsemist ja kohalejõudmist. Senisest parema töö tegemist ootab 8% vastanuist. 5% ootus on, et politseinikud oleksid rohkem nähtaval, sh patrulliksid. Lisaks oodatakse politseinikelt ja piirivalvuritelt senisest parema töö tegemist, rohkem nähtaval olemist, rohkem tähelepanu liiklusele, vähem karistamist ja trahvimist ning suuremat rõhku inimeste abistamisele. Uuringu tulemustega saab tutvuda siseveebis (peadirektor/koordinatsioon/ analüüs-ja-statistika/arvamusuuringud) ning ALISe analüüsikeskkonnas. Triin Rannama PPA koordinatsioonibüroo analüüsitalituse politseijuhtivametnik

39


EUROVEDU

Fotod: korrakaitsepolitseiosakond

€-päev Möödunud sügisest kuni aasta lõpuni lasus politseil suur vastutus – tuli tagada Eestisse saabuva euroraha turvalisus ja vedu. Kui üks politseioperatsioon on peensusteni planeeritud ning inimesed põhjalikult koolitatud, ei suuda seda nurjata isegi lumetorm Monika.

E

ttevalmistused 2011. aasta jaanuaris eestlaste hoiupõrsastesse jõudva euro turvalisuse tagamiseks algasid 2009. aastal. Planeerida tuli nii inimjõu, koolituse, tehnika kui ka võimalike stsenaariumide eelarve ning ressursivajadus. Tegevusplaanidega jaotati ülesanded ja vastutus politseisiseselt ning koostööpartnerite vahel. Müntide ja pangatähtede maale toomise turvalisus ning Eesti Panga, sularahakeskuste ja krediidiasutuste vahel liigutamine jäi korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo kanda. Prefektuuride ülesanne oli uus raha

40

ohutult pangaautomaatidesse toimetada. Kõigi tegevuste õnnestumiste vundamendiks oli kriminaalpolitsei panus. Märt Palo kriminaalpolitseiosakonnast kirjeldab kriminaalpolitsei rolli nii: „Huumoriga öeldes oli meie ülesanne vaadata, et mingit jama ei oleks. Eelkõige tähendas see võimalike kuritegelike ohtude kaardistamist ning nende põhjal ohuhinnangute koostamist. Selleks kogus, analüüsis ja sünteesis kriminaalpolitseiosakond euroala riikidest ning Europolist saadud oskusteavet võimalike kuritegelike rünnete kohta. Kriminaalteabe tööt-


EUROVEDU

luse tulemusel tehti juba konkreetsemalt suunatud kriminaalluuret. Ootamatute kuritegelike rünnete puhuks suurvedude ajal ning paralleelkäibe perioodil oldi koostöös prefektuuridega ööpäeva ringi lisajõududega valmis kiirelt menetlustoiminguid korraldama. Osa igapäevasest tegevusest oli ka välispartneritega sidekanalite töös hoidmine 24/7.“

Koolitus andis avapaugu Üks ettevalmistuse alustalasid oli koolitus, mille avapaugu andsid Saksa Keskpanka teenindava politseiüksuse instruktorid juulikuus. Nädalaks koondati kõik jõud, kes eesootava euroveo ajal käiku läksid, s.o K-komando, korrakaitsepolitseiosakonna liikluspolitseinikud ja kiirreageerijad, prefektuuride regionaalsed tugiüksused, lennusalk, kriminaalpolitseinikud, ihukaitsjad, KAPO, Eesti Pank, Päästeamet ja vanglate relvastatud eriüksus ning peale nende sõjaväepolitsei ja luurepataljon.

„Mõnel mehel oli närv ikka päris korralikult sees ja pinge silmaga näha.“ Just siis said mehed esimese praktilise kogemuse sellest, milleks ja kuidas valmis olla. Kuigi üksused olid varem saatnud väärtveost ning taganud kolonnide turvalisust, said õppuse lõputöö praktilises harjutuses mehed „surma“ ja jäid rahast ilma. Jaak Kiviste operatiivbüroo kiirreageerimistalitusest ütleb, et koolitusel tulid ilmseks kõik raskused ja vead, mis tulla said: „Kokku töötama oli vaja saada valdkonnad, kes pole harjunud päris ühte jalga astuma. Koolitus oli oluline samm asjadest ühesuguse arusaamise ja usalduse poole. Järgmisena oli vaja oskusi lihvida ning viia vajalik teadmine iga viimase kui meheni, kes oli veoga seotud.“

Paralleelselt koolitusega alustati taktika ja trassi ettevalmistust. Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnis Sulu võtab rahaveo ideoloogia kokku ühte lausesse: „On alguspunkt ja on sihtpunkt – kiirustama ei pea, aga kõike tuleb teha turvaliselt.“ Selleks kaardistati detailselt ja algusest lõpuni marsruudid kõigisse strateegilistesse kohtadesse ning suurematesse linnadesse. Kaardist, legendist, fotodest ja läbi töötatud infost sai iga trassi kohta kokku mapp, mis oli hilisema veo ajal A ja O. Enne igat väljasõitu töötas liikluse eest vastutaja mapi veel kord läbi ning instruktaažil käidi legend, kõik ohukohad ja peatused veel kord üle. Vastutaja jäi kogu veo ajaks liikluse poolelt asja vedama ning tegi pärast ka kokkuvõtted. Kolonnivana ametit said tiheda vedude graafiku ajal proovida ka need, kellele välijuhi või rühmavanema amet võõras oli. „Mõnel mehel oli närv ikka päris korralikult sees ja pinge silmaga

G4Si töötajad toimetavad politsei valve all euromünte hoidlasse.

41


EUROVEDU

Suuremaid vedusid saatis õhust lennusalga kopter.

näha,“ räägib liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Ragnar Jänes. Kaitsemeeskonna vanema ülesanded olid komplekteerida meeskond, valida taktika ja instrueerida vedamispäeva hommikul. Ülemkonstaabel Sten Ormisson kiirreageerimistalitusest ütleb: „Pidevalt tuli ka endal ja meestel meeles hoida, et me pole siin lihtsalt formaalsuse pärast. Kui midagi pole eelnevatel kuudel juhtunud ning Eestis polegi kunagi konvoid rünnatud, siis ei tähenda see, et need asjad ei juhtu. Aga rutiin tapab. Peale 12- või 14tunnist autosõitu on end kogu aeg erksana hoida ja oma tööd pidevalt 100%liselt teha päris raske.“

Euroopa suurim ühekordne sularahavedu Esimene rahavedu oli septembri alguses, kui euromündid sadamast Eesti Panka jõudsid. Oktoobri algusest hakati euromünte maakondadesse laiali viima. Samal ajal jätkus ka müntide maale toomine. 2010. aasta hingedepäeval toimus

42

Õpiti igast probleemist, oli see siis kahvli puudumine söögikarbis või ligipääsu takistav lumi. Euroopa suurim ühekordne sularahavedu – kõigi pangatähtede riiki toomine. Jaak Kiviste sõnul tasus suur töö koolitustel ja mündiveost saadud kogemus end ära ja kõik sujus nagu õpikus. Eurode riiki saabumise järel võttis Põhja Prefektuur ööpäevaringse valve alla Eesti Panga ning hiljem ka G4Si sularahakeskuse. „Postipatrullid kesklinna tuiksoonel olid ööpäevaringsed,“ räägib Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristian Jaani. „See oli väga vastutusrikas, samas äärmiselt rutiinne töö, mille juures oli oluline säilitada pidev valmisolek. Samaaegu oli neil patrullidel ka väga tõhus üldpreventiivne mõõde – olla kesklinnas pidevalt nähtaval on kindlasti mõjus tegevus. Nii

mitmelgi juhul reageerisid postipatrullid erinevatele õigusrikkumistele, mis toimusid vahetus läheduses. Seda sai teha tänu liikuvale toimkonnale, kes sularahakeskuse ja panga patrullidele vajaduse korral vahetust pakkus, ning objekt ei jäänud kunagi valveta.“ Kui alguses oli rahavedude graafik hõredam, siis õige pea muutus tavaliseks kolm, hiljem viis vedu päevas ning kõige kiiremal ajal tehti seitsme veoga päev. See tähendas, et ametnikele puhkeaja andmine oli päris keeruline. Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Tõnu Janter lausub: „Sel perioodil ei olnud kedagi, kes oleks saanud oma normaalse tööajaga töö tehtud. Planeerijatel olid tavalised 14–16tunnised tööpäevad. Mitme veoga päeval vahetati võimaluse korral meeskondi ning üritasime töö korraldada nii, et pikemas vahetuses olnud meestel oli järgmine päev lühem. Paraku ei olnud see alati võimalik.“ Üks sisend tegevuste planeerimisse oli iga veo tagasiside. Õpiti igast probleemist, olgu see kahvli puudu-


Foto: Andres Putting, delfi

EUROVEDU

Põhja Prefektuuri ja G4Si turvatöötajad täidavad sularahaautomaati trükisoojade europangatähtedega.

Mehed kiidavad uut varustust

Kolonn tuli Padaorust läbi vaid poolteist tundi enne liikluse seiskumist.

mine söögikarbis, ligipääsu takistav lumi või toppama jäänud infovahetus, mille tõttu oli raha juba panga juures, aga võtmega pangaproua alles Paldiski rongis. „Suur abi oli alati ettesõidust ehk kolonnist eespool liikunud patrullist. Nendelt tulid viimased detailid: millisest uksest peame sisse minema, kes teeb lahti tõkkepuu ja organiseerib eest sissepääsu takistavad parkijad jne,“ ütleb tihti kolonnivana rollis olnud Mirjam Männamaa.

Õnn tuli appi 320 000 euro-kilomeetri jooksul läks mõni asi kindlasti ka puhta õnne abil kergemini kui võinuks minna. Näiteks see, et rahaveokolonn jõudis Monika ajal Padaorust läbi poolteist tundi enne liikluse seiskumist. Või see, et igahommikuse tehnokontrolli läbinud veok praamilt mahasõidul võtmest käima ei läinud, kuid asus kalde peal ning hakkas piduri vabastamisel ise liikuma ja käivitus. Ning kindlasti see, et Jõhvi teel vastu tulnud ja juhitavu-

se kaotanud sõiduauto lendas kolonni masinate vahelt lumevalli nii, et mitte keegi viga ei saanud. Ootamatute lumeoludega võitlemiseks oli varutud köisi, graniidipuistet ning labidaid, mille toel ja kahe auto jõul veeti näiteks rahaveok sularahakeskuse kaldteest üles. Keerulisi ilmaolusid iseloomustab hästi ühe veo kronoloogiast pärinev lause: „Viimsis on nii halb lennuilm, et isegi varesed kõnnivad.“ Rahaveo operatsiooni üldpikkust arvestades oli kolm ööpäeva, mille jooksul täideti ligi 900 sularahaautomaati, väga lühike aeg. See raskus oli prefektuuride kanda. „Automaatide täitmise periood oli küll väga intensiivne, samas oli see väga hästi korraldatud ning iga samm väga konkreetselt planeeritud. Maakonnas oli ühel ajal pidevas liikumises kolm–neli erinevat eskorti ning juhtimispunktis sidepidamist ja blogi täitmist meeletult palju. Peale täitmise turvalisuse tagamise andis lisakoormust nende sularahaautomaatide valve, mille asukohta poleks graafikujärgsed patrul-

lid võimaliku ründe korral optimaalse ajaga jõudnud,“ räägib Kristian Jaani. Operatsiooni koordineerija Alo Kirsimäe sõnul tegi euroveo turvalisuse tagamise unikaalseks selle üldpikkus ja planeeritus: „Võidavad need, kes on valmistunud, ja seekord oli meil valmistumiseks aega. Samuti oli võimalus eelnenud vedudest järgmiste jaoks õppida. Olime valmis oma elektri, oma kütuse, oma reservidega, oma paberil dubleeritud kaardiga ning sidega. Kui oled planeerinud, koolitanud ja dubleerinud, siis pole ka Monika probleem.“ Ettevõtmise töömahukuse, suuruse ning õnnestumise kinnituseks on kõigil asjaosalistel tänusõnu öelda. Tänu, au ja kiitus öeldakse kõigile osalenud ametnikele kõigis üksustes, abipolitseinikele, avatud ja usalduslikele koostööpartneritele ning oma mehi, naisi, isasid-emasid ja lapsi kannatlikult kodus oodanud pereliikmetele. Jaak Kiviste võtab asja kokku: „Lõpuks tuli ikka paremini välja, kui plaanitud!“ Tuuli Annama PPA pressiesindaja

43


VABATAHTLIKUD

Fotod: ERAKOGU

Palun mulle vilkurit ja sau Juba aastaid seab hulk suure õiglustundega mehi ja naisi selja sirgu, otsib kapist hoolikalt puhastatud vormi ning sammub uhkustundega tänavale. Saage tuttavaks, nemad on abipolitseinikud, vabatahtlikud korrakaitsjad, kes lisaks oma igapäevatööle leiavad aega kõigi meie turvalisust tagada. 44

M

is motiveerib üht inimest vabatahtlikult korrakaitsjatele appi tõttama ning oma elu ja tervist ohtu seadma? „Eks ikka soov oma kodukandi turvalisuse eest hea seista ning võimalus kanda uhket politseivormi,“ ütleb endine abipolitseinik ja praegune Põhja Prefektuuri abipolitseinike formeeringu juht Harro Aitai. „See on sisetunde küsimus, kas inimene soovib oma elukeskkonda ja turvalisusse panustada. Politsei ei jõua alati igale poole ning meil on abipolitseinikest väga palju kasu olnud. Väiksemates piirkondades, kus kõik tunnevad kõiki, saab abipolitseinikust autoriteet, kelle kohalolek loob inimestes turvatunnet. Kindlasti meelitab paljusid abipolitseinike ridadesse vaheldusrikas ja põnev töö.“

Abipolitseinikega tegeldes on Harro kokku puutunud igasuguste karvaste ja sulelistega. Aeg on aga näidanud, et suurem osa neist, kes soovivad abipolitseinikuks saada, on ka vajalike eeldustega tublid kodanikud. Harro, kelle kabinetti kaunistavad abipolitsei tegevuse eest saadud tänukirjad, räägib oma tööst suure õhinaga. Lugusid abipolitseinikest ning nende tegudest on tal varnast võtta. Talle meenub naljakas lugu mehest, kes soovis saada abipolitseinikuks, et parandada olukorda Tallinna liikluses. Üks vanem meesterahvas oli väga pahane pealinna liikluse peale ning tahtis olukorda parandada. Ta tõi avalduse elukohajärgsesse politseijaoskonda, nagu seda ikka tehakse, ent märkis avaldusele mõningad soovid, mis aitavad tal politseinikku abistada. Härra soovis nimelt politseilt sinist vilkurit, relva, politseisaua ning helkurvesti. Peale selle lubas mees endale tööpiirkonna ning ka paarilise ise valida. „Agar mees,“ muheleb Harro, „kuid ta ei vastanud


VABATAHTLIKUD

Väiksemates piirkondades, kus kõik tunnevad kõiki, saab abipolitseinikust autoriteet, kelle kohalolek loob inimestes turvatunnet.

Kommentaar

Põhja Prefektuuri abipolitseinike formeeringu juht Harro Aitai (keskel) koos kesklinna abipolitseinikega.

aua abipolitseinikele esitatud nõuetele, mis tähendab, et sauaga liiklust reguleerimas me teda Tallinna tänavatel siiski ei näe.“

Võrdväärne partner politseinikule Öeldakse, et tasuta lõunaid pole ning ükski teene ei jää tasumata. Kas see kehtib ka abipolitseinike kohta? Kuigi abipolitseinikud tegutsevad oma vabast tahtest ja tasuta, ei tähenda see, et võimaluse korral tublisid korrakaitsjaid ei premeerita. „Kui vähegi võimalik ning töötulemused seda soodustavad, oleme kas linna või asutuse eelarvest leidnud selle pisku, et silmapaistvaid abipolitseinikke premeerida,“ selgitab Harro ning lisab, et üldjuhul rahalist tasu töö eest siiski ei kaasne. „Motivatsiooni suurendamiseks ning oma tänu avaldamiseks on kord aastas, politsei ja piirivalve aastapäeval silmapaistvalt head tööd teinud abipolitseinikud palutud meie prefek-

Minu soov oli kaasa aidata oma naabruskonna avaliku korra tagamisele, saada uusi kogemusi ning näha elu pahemat poolt, et seeläbi mõista Eesti ühiskonda laiemalt. Abipolitseinikuks oldud aja jooksul olen saanud väga palju suurepäraseid sõpru ja kolleege. Olen muutunud palju enesekindlamaks ning minu suhtumine politseitöösse, nähes seda seestpoolt, ja austus politseinike vastu on väga palju kasvanud. Kõik, kes tunnevad, et turvalise elukeskkonna heaks peaksid nad ise ka midagi ära tegema, võiksid kaaluda võimalust hakata abipolitseinikuks.

Rasmus Lahtvee Põhja Prefektuuri abipolitseinik Põhja Prefektuuri prefekti 2010. aasta 19. oktoobri käskkirjaga anti abipolitseiniku teenetemärk silmapaistvate teenete eest Rasmus Lahtveele Kesklinna politseijaoskonnast. Abipolitseinikuks kandideeris ta 2007. aastal pronksiöö sündmuste ajal.

tuuri aktusele, kus neid tunnustatakse kas abipolitsei teenetemärgi või prefekti tänukirjaga. Aastaid tagasi korraldasime oma abipolitseinikele eraldi aktuse aprillikuus, mil tähistasime abipolitseiniku päeva. Kahjuks oleme pidanud sellest traditsioonist väikse eelarve tõttu loobuma.“ Jätkates traditsioone, usub Harro, et hea motivatsioonilaksu saab abipolitseinik asutuse üritustest osa võttes. „Näiteks võitsid abipolitseinikud 2008. aastal Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlusel I koha. See on hea tulemus, mis annab tunnistust sellest, et abipolitseinikud on riigiametnikele võrdväärsed partnerid,“ arvab ta. Nagu politseinikudki saavad ka abipolitseinikud tööülesandeid täites kasutada tasuta ühissõidukeid, neile kehtib ka soodustusi näiteks toitlustuskohtades. Viimasel ajal on abipolitseinikuks soovinud saada peamiselt üliõpilased ning keskkooliõpilased. On selliseidki politseinikke, kes on varem alustanud

just nimelt abipolitseinikuna. „Ju siis on maitse suhu saanud ning hakkas meeldima,“ arvab Harro. Tema suurim soov on, et iga päev politseitööd tegevad ametnikud hindaksid vabatahtlike panust ning kaasaksid neid ka ühistegemistesse. Oma kolleegidele on Harrol aga väike üleskutse. Nimelt kutsub ta kõiki üles ära andma üleliigset või väikseks jäänud vormiriietust, et jagada neid abipolitseinikele. „Oleme väga tänulikud neile, kes on toonud meile välivormi elemente, ning loodame, et on veel politseiametnikke, kes saaksid abipolitseinikke aidata,“ loodab ta. Tormis Laanisto Põhja Prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich Põhja Prefektuuri kommunikatsioonispetsialist

45


Fotod: Kaarel Kuusk

KÜBERKURITEGEVUS

Märtsis lõppes viieosaline seminariprojekt „Euroopa koostöö küberkuritegude ennetamisel ja selle vastu võitlemisel“. Sel puhul rääkisime projekti ühe eestvedaja, kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juhtivkriminaalametniku Anu Baumiga.

Küberkuritegevus:

rahvusvaheline koostöö tõi Eestisse parima praktika Selgita kõigepealt lühidalt, millega täpselt selle projekti näol tegemist oli.

2009. aasta kevadel tekkis idee see projekt ära teha. Kuna Euroopa Komisjon (EK) oli samal aastal seadnud võitluse küberkuritegevuse vastu enda tegevuse üheks prioriteediks ning see valdkond on väga kiiresti kasvav ja arenev kuritegevuse haru, leidsime koos kolleegidega, et ka Eesti õiguskaitseorganite inimesed vajaksid rahvusvahelist koolitust, et olla kursis nii kodumaise kui ka välismaa parima praktikaga võitluses kübekuritegevuse vastu. Piiratud eelarvevahendite tõttu otsustasime kirjutada projekti ning taotleda EK-lt toetust. Projekt osutus edukaks ning EK eraldas meile üle 800 000 krooni, koos omafinantseeringuga oli kogu projekti maksumus 1,2 miljonit krooni. Seminaride sihtrühmad olid erinevad, osalejateks olid kriminaalpolitsei juhid ja töötajad nii prefektuurist kui ka ameti tasandilt, lisaks prokurörid

46

ning EKEI eksperdid. Hoolimata kutsetest jäi oodatust nõrgemaks kohtunike huvi teema vastu, seminaril soostus osalema ainult kaks kohtunikku. Kokku tuli viie seminari peale ligikaudu 300 osalejat erinevatest asutustest. Osa võtsid ka Rootsi ja Tšehhi spetsialistid, see andis seminaridele rahvusvahelise mõõtme. Mis oli seminaride korraldamise põhiline eesmärk?

Kuna olen varem töötanud samas valdkonnas ka prefektuuris ning nüüd iga päev IT-kuritegevuse vastase koordineerijana kriminaalpolitseiosakonnas, siis nägin, et niisugust koolitust on ametnikele vaja eelkõige seetõttu, et revideerida seisukohta, justkui oleks IT kauge teema, millega tavakuritegevuse puhul kokku ei puututa ning sellekohaseid teadmisi ei vajata. Tänapäeval puutub IT-ga õnneks või kahjuks kokku siiski valdav osa inimestest ning ka järjest enam kuritegusid pannakse toime, kasutades infotehnoloo-

Seminaride ettekannetega on võimalik tutvuda PPA siseveebis kriminaalpolitsei IT-kuritegevuse õppematerjalide rubriigis. Samas on projekti tulemusena valminud „Infotehnoloogiakuritegude menetlemise käsiraamat“. giat. Seetõttu olid seminaridele kaasatud needki inimesed, kes otseselt enda igapäevatöös veel IT-ga kokku ei puutugi, kuid kaudselt ei pääse me sellest keegi. Mida sa praegu, kui projekt on edukalt lõpuni viidud, esile tooksid?

Ütleksin seda, et inimesed võiksid


KÜBERKURITEGEVUS

Küberkuritegevuse vastase projekti eestvedaja Anu Baum

Küberkuritegevus ei tunne riigipiire Olukord on selline, et IT areneb tänapäeval mitu korda kiiremini kui seadusandlus. See toob kaasa rohkesti probleeme ning vananenud seadused võivad saada IT-kuritegude uurimisel tõeliseks pudelikaelaks või teevad mõningal juhul IT-kuriteo uurimise suisa võimatuks. Näiteks annab Rootsis läbiotsimisorder loa läbi vaadata kas maja või ruumi, kuid ei ole võimalik läbi otsida midagi virtuaalset. Teine tõsine probleem on, et IT-kuritegevus ei tunne riigipiire ning erinevates riikides on teistsugused seadused. Drastilisematel juhtudel pole mõnes riigis üldse seda ala reguleerivat seadust. Säärastel puhkudel on ainus mõeldav lahendus riikidevaheline koostöö. Juhin tähelepanu veel ühele detailile, millest avalikkus vahel valesti aru saab. Inimesed ja seadusandja võiksid mõista, et politseinikud ei soovi nende e-posti lugeda seetõttu, et see neile isiklikult huvi pakuks. Politseinikel tuleb vahel isiku e-posti lugeda sellepärast, et lahendada kuritegu. Nii lihtne see ongi.

julgemalt asju ette võtta, näidata ehk rohkem initsiatiivigi. Ka meie projekti korraldustoimkonnale tundus vahetevahel, et lõpetame selle asja ära, kuna põhitöö nõudis niigi palju aega ja pühendumust. Nüüd on aga väga hea meel, et projekti edukalt ellu viisime. Kõikide seminaride ettekannetega on võimalik tutvuda PPA siseveebis kriminaalpolitsei IT-kuritegevuse õppematerjalide rubriigis. Samuti valmis projekti lõpuks ja tulemusena „Infotehnoloogiakuritegude menetlemise käsiraamat“, mis on loodetavasti abiks kõigile teemaga kokkupuutuvatele ametnikele. Ka käsiraamat on siseveebis kättesaadav. Seminaride sarja aitasid oma põhitöö kõrvalt korraldada Triinu Moora ja Kalev Karu kriminaalpolitseiosakonnast ning Reet Zeisig ja Helina Jõhvik Põhja Prefektuurist. Kaarel Kuusk PPA pressiesindaja

Bosse Norgren Rootsi kriminaalpolitsei IT-üksuse juht

Kübermanipuleerija loob valeusaldust Tõstan projekti sisus esile osa, mis käsitles anonüümsust ja kübermanipuleerimist. Kübermanipuleerimise põhieesmärk on iga oma sõnaga luua valeusaldust ning valmistada ette kurjategija kohtumist lapsega. Eeltöö toimub internetis, nt jututubades, foorumites. Seminaril räägiti kübermanipuleerimise tasemetest, kui sügavale oma hälbes isik juba langenud on, vestlusest seksuaalse väärkasutu-

seni. Tšehhi kolleegid andsid ülevaate, kuidas kübermanipuleerija tavaliselt tegutseb. Ta „ostab“ usaldust, kinkides raha, mänguasju, riideid, samuti mängukrediite ning virtuaalraha. Tuleb suurendada täiskasvanute ja lapsevanemate teadlikkust ning oskust näha ohte, mis varitsevad IT-maailmas. Psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild kõneles seminaril läbipõlemisest ja tõi esile emotsionaalse enesesäilitamise lihtsamad viisid: isikliku aja juhtimise, füüsilise vormi hoidmise ja parandamise, süsteemivälised sõbrad, hobid. Võin kindel olla, et kuuldu põhjal leidis igaüks auditooriumist endas mõningaid läbipõlemistunnuseid. Probleemi teadvustamine aitab aga leida lahendusi ning neid peaksime me ka otsima.

Elmar Vaher Põhja prefekt

Koostööprojektid on meile väga olulised Koostöö on politseitöös oluline märksõna. Seetõttu on kõikvõimalikus vormis ühismõtlemised ja koostööprojektid meile väga tähtsad. Need mitte ainult ei arenda ametnike silmaringi, vaid loovad ka eeldused kogemuste vahetuseks ja teineteiselt õppimiseks. Igal juhul on minu ootus, et meie õppivas ja arenevas organisatsioonis on ametnikel võimalus teistes valdkondades ja ka teistes ametkondades oma teadmisi täiendada. Kuigi küberkuritegevus toimub mõõtmatus veebiavaruses, virtuaalruumis, jääb meie peamiseks tegutsemiskohaks ikkagi päriselu. Ka ametnikud, kes tegelevad internetikuritegevusega, ei tohiks omavahel kontaktis olla ainult arvuti vahendusel, et mitte kaotada kontakti reaalsusega. Lõpuks on meie ametnikud elavad inimesed, rääkimata sellest, et ka kurjategijaks ei ole arvuti, vaid inimene selle taga.

Raivo Küüt PPA peadirektor

47


5 VÄGIVALD

vaadet vägivallale

ILLUSTRATSIOONID: ANDRES VARUSTIN

Laias laastus on iga viies juhtum, millega politseil kriminaalmenetluses tegelda tuleb, seotud vägivallateoga. Justiitsministeerium tutvustab mõningaid aspekte vägivalla leviku kohta Eestis.

1. Kriminaalstatistika, mis sünnitab peksupealinnu Enamik vägivallakuritegusid saab kvalifikatsiooni kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi – seega võiks just selle kuriteo levik anda selgeima pildi, kuivõrd palju vägivalda ühes või teises Eesti nurgas esineb. Juba aastaid on kehtinud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte, mille kohaselt ei sõltu kriminaalmenetluse alustamine ega kuriteo registreerimine kannatanu avaldusest või vigastuse raskusest. Kuigi printsiip on lihtne, on menetluspraktika vägivallajuhtumitega tegelemisel Eestis väga erinev. Näiteks selgus ühest analüüsist, et alaealiste vägivallakuritegusid on Lääne- ja Raplamaal suhtarvuna mitu korda rohkem kui Harju- ja Tartumaal. Tegelikult pole mingit alust arvata, nagu sügeleks Rapla

48

laste väikesed rusikad rohkem kui harjukate omad. Teine näide: 10 000 elanikuga Hiiumaal registreeriti 2010. aastal 8 kehalist väärkohtlemist. Seda on kolm korda vähem kui näiteks poole väiksema elanike arvuga Räpina vallas, kus registreeriti 24 juhtumit. Mõnikord öeldakse, et asi on menetluspraktikas. Kui Pärnu 2008. aastal peksupealinnaks tituleeriti, siis selgitati kasvanud vägivallajuhtumite arvu sellega, et iga vägivallajuhtumi puhul, millest politsei teada sai, otsustati alustada kriminaalasi. Kuigi viimane kuriteoohvrite uuring näitas, et sel aastal oligi Pärnus rohkem vägivalda, ei vähenda see politseipoolse teadliku ja eesmärgistatud seisukoha olulisust. Kuni menetluspraktika Eestis ei ühtlustu, jääbki kriminaalstatistika vägivalda kõverpeeglis kajastama ning igal aastal võime näha uue peksupealinna sündi.

2. Tapmine – tööd jääb vähemaks, kuid on ikka liiga palju Vägivallakuritegevuse puhul ei saa üle ega ümber tapmistest. Erinevalt muudest kuriteoliikidest hinnatakse nende puhul statistikat usaldusväärseks ning meie tavateadmine vägivaldse Tallinna ja Ida-Virumaa kohta saab statistikaski kinnitust.

Eestis hukkub tänapäeval vägivalla tagajärjel kaks korda vähem inimesi kui 10 aastat tagasi ning neli korda vähem kui 15 aastat tagasi. Siiski näitavad viimased Eurostati andmed, et oleme oma näitajatelt koos Leeduga endiselt Euroopa tipus – meil hukkub vägivalla tagajärjel kõige enam inimesi. Kui tahaksime kuuluda keskmike hulka, peaks hukkunute arv vähenema praeguselt 70-lt aastas 30ni. Kui mõelda, mida saaks politsei selles valdkonnas ära teha, siis on üks vastuseid reageerimine perevägivallale ning eriti korduvatele juhtumitele. Viimaste aastate kohtupraktika analüüs näitab, et raskete tagajärgedega juhtumitele on tihti eelnenud aastatepikkune vägivalda täis suhe.

3. Vägivallaohvrite hulgas domineerivad nüüd naised ja eestlased Mullu valminud kuriteoohvrite uuringu põhjal on viimase kümne aastaga toimunud oluline muutus selles, millised elanikkonna rühmad langevad rohkem kuritegude ohvriks. Kui varem


VÄGIVALD

Tallinn Kohtla-Järve

Narva

Pärnu Tartu

oli kannatanuid märksa enam mitteeestlaste ja meeste hulgas, siis näitavad viimased andmed, et vahed pole mitte ainult vähenenud, vaid naiste ning eestlaste ohvriks langemine on isegi suurenenud. Erinevus ilmneb ka vanuses: kui eestlased puutuvad vägivallaga kokku nooremates vanuserühmades, siis mitte-eestlaste osakaal ohvrites on suurem vanemate inimeste seas. Uuringu järgi langevad inimesed vägivalla ohvriks tihti kodust eemal: näiteks ilmneb, et väljastpoolt Harjumaad pärit inimesed langevad väljaspool koduasulat rohkem kuritegude ohvriks (nt tulles Tallinna); Virumaa elanike seas on aga enam neid, kelle vägivallakogemused pärinevad ilmselt Venemaalt.

4. Eesti inimene on kuritegudest teatamisel passiivne, aga politsei tööga üha enam rahul Võrreldes varavastaste kuritegudega jõuab politseini info vägivallakuritegude kohta harvem: ohvriuuringu kohaselt teatas kallaletungidest politseile ainult iga neljas ohver, see on vähem kui arenenud Euroopa riikides keskmiselt. Eelkõige jäetakse juhtumist teatamata, kuna seda peetakse vähe

37-46

17-26

27-36

7-16

Registreeritud kehalise väärkohtlemise juhtumid 2010. aastal 10 000 elaniku kohta – erinevused, mis paistavad kaardilt, on ilmselt suuremad kui tegelikult inimeste kokkupuuted vägivallaga.

tõsiseks; samuti on ohvrite seas märkimisväärne hulk neid, kes lahendavad probleemi pigem ise või kes kardavad kättemaksu ega julge seetõttu politsei poole pöörduda. Nende vägivallaohvrite seas, kes politseisse pöörduvad, on rohkem naisi ning eestlasi. Mõningad erinevused on ka prefektuuriti: võrreldes teistega pöördusid politsei poole märgatavalt enam Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas elavad inimesed. Tuleb märkida, et võrreldes kriminaalstatistikaga näitab ohvriuuring vägivalla levikut terves Eestis märksa ühtlasemana. Kuigi Eesti elanike hinnangud politsei tegevusele pole veel sedavõrd head kui Lääne-Euroopa riikides, näitavad hinnangud nii politsei suutlikkuse kui ka professionaalse taseme kasvu. Rahulolu politsei tegevusega on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud just vägivallakuritegude puhul ning see peaks lisama kõigisse kindlust, et kriminaalmenetlus ja politsei kaasamine on vägivallaohvritele abiks.

5. Vägivallakuritegude ahendamisel ja ennetamisel tuleb teha koostööd Politseinikud ilmselt teavad, et paljudel vägivallatsejatel ning ohvritel on oma elus hakkamasaamisega suuri probleeme: majanduslike raskuste ja alkoholi liigtarbimise kõrval ei ole nad tihti oma olukorra muutmisest huvitatud. On selge, et politsei üksi ei suuda ega peagi suutma lahendada nii sotsiaalseid kui ka muid probleeme, mis

viivad vägivaldse käitumiseni. Samas on politseil selles tegevuses väga oluline roll. Esimesi samme koostööst tuleneva sünergia saavutamiseks on juba tehtud. Näiteks loodi kuues Eesti omavalitsuses (Jõhvi, Kose, Lihula, Rapla, Tapa, Viljandi) mullu koostöövõrgustikud, mille eesmärk on vähendada ja ennetada noorte probleemset käitumist. Võrgustikku kuuluvad peale politsei esindajate kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid, noorsootöötajad, koolid ning MTÜd. Esmane kogemus näitab, et politsei ja muude võrgustike liikmete koostöö on kasulik kõigile: konstaabel, kes oma piirkonda kõige paremini tunneb, on võrgustikule silmade eest ning tänu tema infole suudab võrgustik tuua inimeste ellu reaalseid muutusi. Vaata lisa: www.kuriteoennetus.ee/ markajahooli. Jako Salla ja Laidi Surva Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsitalituse nõunikud

49


LIIKLUS

Aktiivselt on eestlased raskeveokite liikluse ohutuse projektis C.A.S.H. osalenud 2010. aasta märtsist, kuid juba on meie mehed jõudnud tutvuda viie riigi politsei tööga, käinud mõnel maal korduvalt ning võõrustanud väliskülalisi Eestis.

C.A.S.H. meie liikluspolitsei Euroopa teedel

Foto: TUULI ANNAMA

K

50

Märtsis käis C.A.S.H. projekti raames neli Soome politseinikku tutvumas Eesti kolleegide tööga. Pildil Turu liikluspolitsei raskeveokitega tegeleva üksuse juht Vesa Roima

aheksat Läänemere riiki ühendav projekt kestab 2012. aastani ning selle üldeesmärk on suurendada raskeveokitega tegelevate politseinike teadlikkust teiste riikide tööpõhimõtetest samas valdkonnas, ühtlustada praktikat ja arendada metoodikat. Teise haruna on projekti kaasatud eri riikide teadusasutused, kes teevad veokijuhtide seas uuringuid, analüüsivad liiklusõnnetuste andmeid ning arendavad seadmeid, mis aitaksid liiklusõnnetusi ära hoida. Eesti põhiroll osalejariigina on arendada meie raskeveokitega tegelevate ametnike oskusi ja võtta vastu teiste riikide politseinikke. Projekti liikmeks saime tänu heale koostööle Soome politseinikega, kes toonase Julgestuspolitsei liiklusüksuse juhi Tõnis Sulu peas 2009. aastal projektiga liitumise plaani idanema panid. Raske ettevalmistuste ja eelarve korraldamise koorem jäi eeskätt sama üksuse liikluspolitseiniku Mairold Kikkase peale. PPA loomise ajaks oli Eestile kaheks aastaks ette nähtud 200 000 eurot planeeritud ning pärast


LIIKLUS

seda saime 2010. aasta algusest projekti täisliikmeks. Nüüd on C.A.S.H. Eesti-poolses koordineerivas meeskonnas korrakaitsepolitseiosakonna (KKPO) liikluspolitseinikud Jaanus Tents, Priit Tuuna ja Margus Gross.

Esimene ühisharjutus Eestis Esimesed lähetused projekti raames olid 2010. aasta kevadel, kui kolm KKPO liikluspolitseinikku suundusid Tamperesse üht uut sõidumeeriku programmi õppima. Mais järgnes viie politseiniku tööreis Hollandisse, kus ühiselt kontrolliti raskeveokeid Hollandi ja Belgia piiril. Juunikuus tulid kaheksa partnerriigi esindajad esimest korda Tallinnasse ning juulis suunduti Taani. Järgnes ohtlike ainete kontroll Saksamaa kiirteedel ja septembris Helsingi politsei külastus. Kuna aasta lõpus täitis politseinike töögraafiku eurovedu, siis oli järgmine C.A.S.H. üritus jaanuarikuine sõit Soome, kus uuriti lähemalt politseioperatsioonide ettevalmistust. Märtsis käidi operatsioonil Norra-Rootsi piiril ning samal kuul võõrustati Soome politseinikke Eestis. Märgilise tähendusega oli esimene ühisharjutus Eestis, kui kõikide prefektuuride kaalubussid ning seitsme välisriigi politseinikud kontrollisid raskeveokeid Luhamaa ja Koidula piiripunktis. Järgmine sarnane operatsioon, kuhu ka välispartnerid tulevad, on kavas juunikuus. Projekti Eesti-poolne peamine eestvedaja Jaanus Tents ütleb, et sama tihedalt on tööreise planeeritud sellessegi aastasse. „Põhimõtteliselt sõidetakse kuni aasta lõpuni iga kuu kas mõnesse partnerriiki või tulevad väliskolleegid Eestisse.“ Tema sõnul on projekti raames lähetusse võimalik sõita neil ametnikel, kes igapäevatöös ise raskeveokeid kontrollivad. „Ühelt poolt on niisugust reisimist kindlasti vaja, et ametnike professionaalset silmaringi avardada. Teiselt poolt on tegemist ka ühe motivatsioonivahendiga, et innustada meie politseinikke raskeveokitele tähelepanu pöörama ning ennast selle valdkonnaga süvitsi kurssi viima,“ ütleb Jaanus. Mai lõpus on C.A.S.H. projekti meestel Tallinna sadamas kavas infopäev raskeveokite juhtidele. Kuigi

Soomes hakati raskeveokite ohutust väga tõsiselt võtma peale 2004. aastal toimunud ülirasket õnnetust, kui põrkasid kokku reisibuss ja paberirulle vedanud veoauto ning hukkus 23 inimest.

Mullu augustis kontrollisid Eesti liikluspolitseinikud koos väliskolleegidega Hamburgi kiirteedel ohtlike ainete vedu.

projekti veab eelkõige KKPO liiklusjärelevalvetalitus, on kaasatud nii teisi riigiasutusi kui ka eraettevõtteid. Päeva jooksul tutvustatakse väljapanekutel raskeveokite turvalisuse aspekte, näiteks turvavöö kasutamist või koorma ohutult kinnitamise viise ja vahendeid. Samuti toimuvad paarikümneminutilised teoreetilised loengud.

Soomlasi üllatab meie paberitöö maht Märtsi eelviimasest teisipäevast oli Eestis neli Soome politseinikku. Neist üks, Vesa Roima on Turu liikluspolitsei raskeveokitega tegeleva üksuse juht. Selleks ajaks, kui räägime, on ta Eesti kolleegide tööd jälginud juba kolm päeva. „Eesti politsei meetodid raskeveokite kontrollimisel on tegelikult päris sarnased. Meiegi vaatame nii juhi joovet, dokumente, sõidu- ja puhkeaega kui ka koormat ning sõidukit,“ ütleb Vesa. Küll paneb soomlasi imestama Eesti politseinike kohustus-

liku paberitöö maht. Esimesel päeval arvasid mehed koguni, et kohalikud kolleegid teevad nende üle natuke nalja. „Meil ei ole sõidukite peatamiseks vaja mingit eraldi luba. Saame oma operatsioone plaanida jooksvalt ning enamasti ongi üksus pidevas liikumises. Kontrollime ühes kohas paari veokit ja liigume siis edasi,“ rääkis ta. Eesti politseinike tehnilist varustatust peavad soomlased väga heaks. „Need seadmed ja andmebaasid, mis meilgi olemas on, on Eesti politseil niisama head või isegi paremad. Samas on teil palju tehnikat, mida meil üldse vaja ei lähe, näiteks erinevaid salvestusseadmeid,“ ütleb Vesa. Tema sõnul on Soome politseinikel selles mõttes sõnaõigust ja usaldust rohkem, et politseinik ei pea oma tegevust nii palju tõestama: „Säärane tõestamisvajadus, millega kaasneb hulk bürokraatiat, muudab politseitöö vähem efektiivseks ning inimesele ebamugavaks. Soomes vormistame näiteks turvavöö ära viie kuni kümne minutiga – inimene saab pikema viivituseta edasi sõita ja meie saame oma tööd jätkata.“ Teise olulise erinevusena nimetab ta raskeveokeid puudutava regulatsiooni, kus Soomes on rikkumise korral lisaks juhi vastutusele ette nähtud karmid karistused transpordiettevõttele. „Meil hakati raskeveokite ohutust väga tõsiselt võtma peale 2004. aastal toimunud ülirasket õnnetust, kui põrkasid kokku reisibuss ja paberirulle vedanud veoauto ning hukkus 23 inimest. Nüüd on kommertssõidukite õiguslikku regulatsiooni täiendatud ja võime öelda, et see toetab tõesti põhieesmärki – ohu ennetamist,“ räägib Vesa. C.A.S.H. laadi projektiga on Vesa olnud seotud varemgi, kuna samasugust koostööd on tehtud ka ohtlike ainete veoga seoses. Mida ta nende projektide juures kõige rohkem hindab? „Selliste külastuste puhul on alati võimalik õppida tundma kolleegide tööpõhimõtteid, et teaksin näiteks, millega on Helsingi ja Tampere vahel peatatud Eesti autojuht harjunud. Samaaegu hindan ka seda, et mul on Eesti politseis mõni kontaktisik, kellele võin alati helistada kui tuttavale, et saada kiirelt nõu ja abi.“ Tuuli Annama PPA pressiesindaja

51


AJALUGU

Fotod: PPA arhiiv, Viljar Põllula erakogu

Koostöö piiril 20 aastat tagasi Vana Läti piiripost

Politseinike ja piirivalvurite koostöö algas 90ndate alguses majanduspiiril – ajal, mil Moskvale lojaalse miilitsa eriüksuse OMONi rünnakud piirpunktidele meenutasid korralikku sõjafilmi.

25.

augustil 1990. aastal ehk pärast seda, kui Eesti NSV Ülemnõukogu oli kuulutanud NSV Liidu riigivõimu Eestis ebaseaduslikuks ning Eesti NSV nimetus asendati Eesti Vabariigiga, kohustas valitsus Riigikantseleid, Siseministeeriumi, Migratsiooniametit ja Kaubalitsentsiametit rakendama aasta jooksul siseturu kaitse tagamiseks ning spekulatsiooni tõkestamiseks vajalikku piiri- ja tollikontrollisüsteemi. 20. septembril moodustati valitsuse korraldusega operatiivkomisjon, kelle ülesanne oli tagada majanduspiiri toimimine, et kaitsta Eesti siseturgu, suunata majandust, kontrollida immigratsiooni ning võidelda kuritegevusega. Komisjonis oli 24 liiget ja komisjoni esimeheks kinnitati riigiminister Raivo Vare. Tema

52

asetäitjaks määrati siseminister Olev Laanjärv. Septembris 1990 tegutses Eesti-Läti-Vene piiril Eesti Kodukaitse staabiülema Andrus Ööveli juhtimisel piirikomisjon. Maakondades moodustati töörühmad, kuhu kuulusid maavalitsuse, Kodukaitse ja konkreetse maakonna esindajad. Üheskoos määrati planeeritava piiripunkti asukoht. Majanduspiiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud Kodukaitsest ning graafiku alusel piirile saadetud miilitsatöötajatest. Kodukaitse koosseisus moodustati valitsuse 15. oktoobri 1990. aasta korraldusega majanduspiiri kaitseteenistus, mille juhtimiseks loodi piiriäärsete maakondades staabid. Endine siseminister Olev Laanjärv on öelnud: „See ei olnud kerge tunne saata mehi majanduspiirile ainult kumminuiadega.


AJALUGU

Tulevased politseinikud ja piirivalvurid 1990. aastal piiril

Luhamaa piiripunkt 1990ndate alguses

Kui 1990. aasta oktoobris piiripunktid püsti pandi, tuli NSV Liidu Siseministeeriumist kohe šifrotelegramm, et mis teil seal Eestis toimub. Saatsin vastuse, et võitleme organiseeritud kuritegevusega. See neile sobis, vähemalt alguses.“ 19. oktoobril kinnitas siseminister Eesti majanduspiiri kontrollimiseks eraldatud miilitsatöötajate jaotusgraafiku ning kontrollpunktis töötavate ametnike (kodukaitsjate) tegevust reguleeriva ametijuhendi. Eesti piirivalve loomise eel ja taasloomise ajal oli oma roll ning ülesanded ka politseil. Siseminister Olev Laanjärve korralduse alusel julgestasid miilitsamehed ja hiljem politseinikud Makarovi püstolite ning AK automaatidega piiril töötanud kodukaitsjaid ning piirivalvureid.

Haapsalu ja Haiba mehed majanduspiiril Haapsalu politseijaoskonna vanemkonstaabel Viljar Põllula on meenutanud: „1990. ja 1991. aastal pandi meid kord üle kuu nädalaks koos Kodukaitsega majanduspiiri valvama. Haapsalu meestel tuli käia koos Haiba kodu-

Luhamaa piiripunkt 1990ndate alguses

„See ei olnud kerge tunne saata mehi majanduspiirile ainult kumminuiadega.“ kaitsjatega Valgamaal Holdres. Kuna majanduspiir ei ühtinud endise riigipiiriga ja oli umbes pool kilomeetrit Eesti poole, siis avastasime kohale jõudes tühja platsi, mida tuli alles korrastama hakata. Esimesel öösel magasimegi vagunites, mis olid elektriküttega. Mina oli öises vahetuses valves ning mingil hetkel kadus elekter. Vagunites läks külmaks ja öösel hakkas neist mehi välja pudenema ning ikka meie lõkke äärde. Meil oli kohvikann pidevalt tulel. Nii oligi, et kogu kordon võttis hommiku vastu lõkke ääres kohvi lürpides. Järgmisel päeval läks tõsiseks töötegemiseks. Peab mainima, et Haiba mehed olid tõesti meistrid. Kiiremas korras meisterdati valmis välipeldik, mis oli ise juba vaatamisväärsus. Vahelduseks meisterdasid mehed kiviheitemasina, puust suurtüki, vist ka taraani. Vana piirivalvekordoni hoone oli varemetes,

aga täiesti taastamiskõlblik. Leidsime ka mõned vanad piiritulbad.“ Valitsuse 1. novembri 1990. aasta määrusega kinnitati kontrollpunktide täielik loetelu. Määruses oli näidatud punkti asukoht, selles kehtiv läbilaskerežiim ning kontrollpunkti rajamise eest vastutav maakond või linn. Kokku oli kontrollpunkte 27. Esialgu oli piirivalveteenistus ainult piiripunktides, kus kontrolliti pisteliselt transpordivahendite ja kaupade saatedokumente. Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur, polnud elementaarseid side- ega transpordivahendeid, tööega eluruume. Lisaks viibis riigis Nõukogude Liidu väekontingent. 1991. aasta mais muutus olukord majanduspiiril närviliseks. Miilitsa eriüksus Riia OMON ründas korduvalt piiripunkte ning üritas seeläbi hirmutada piiril töötavaid politseiametnikke ja piirivalvureid. NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid. 19. mai varahommikul ründas kaks relvas-

53


AJALUGU

Ikla piiripunkt pärast OMONi rünnakut

tatud kurjategijat Eesti majanduspiiri Luhamaa alalist kontrollpunkti. Kaks päeva pärast rünnakut kirjutas ajaleht Võru Teataja: „Kell 5.50 kurjategijad lahkuvad Venemaa poole. Enne seda on nad professionaalsel viisil peksnud ja mõnitanud piirikaitse noormehi, lõhkunud sisustust, läbi lõiganud juhtmed ning kaasa viinud raadiojaama, arvuti, kumminuiad, plommitangid ja ühe piiriväelase mütsi. Seinal klaasi all olev president Pätsi pilt saab kirvega just sellise löögi, nagu tahetaks teda tegelikult tappa.“

Üllatus piiril Pärast esimesi rünnakuid otsustati OMONlasi piiril üllatada. Eesti politsei eriüksusel õnnestus tänu õigele ja julgele tegutsemisele ühel korral

Luhamaa piiripunktis OMONlaste autod sisse piirata. Politsei eriüksuse juht Henn Kask ning suurte kogemustega üksuse liige Igor Blinkov läksid Riia OMONi sissepiiratud liikmetega rääkima. Ootamatult astus neile vastu hoopis mees kaameraga ja tema kõrval Leningradi telemees Aleksandr Nevzorov, kes oli huvitatud tõsisest konfliktist, mida oleks võimalik üleliidulisel kanalil näidata. Selleks pani ta proovile meie politseireservis töötanud Igor Blinkovi, ässitades teda erinevate üleskutsetega: „Ise oled venelane ja keda siin teenid. Tulge kohe omade poole üle!“ Eesti eriüksuste vene rahvusest liikmed olid väga konkreetsed ja ei allunud provokatsioonidele. Sel korral konflikt rauges ning OMONi liikmed lahkusid tuldud teed. Hiljem räägiti, et läbirääkimine OMONi ük-

OMONi rünnakud • 20.01.1991 vallutas Riia OMON Läti Siseministeeriumi hoone, viis tühjaks selle relvaruumi, tappis neli ja haavas kümmet inimest. • 1991. a mais ründas Riia OMON Läti tolliposte Vene ja Leedu piiril, läbi peksti 15 piirivalvurit ning põletati mitu hoonet. • 19.05.1991 algasid Riia OMONi rünnakud Eesti piiripunktidele. Mais-juunis rün-

54

nati kolmel korral Luhamaa ja ühel korral Murati piiripunkti. Raskelt sai vigastada politseikonstaabel Erik Hark. Ühel korral pidi Riia OMON ka taganema, sest kohal oli Eesti politsei eriüksus. • 14.06.1991 varahommikul toimus Riia OMONi kõige jõhkram rünnak. Sihtmärgiks oli Ikla piiripunkt, kus vigastada sai kolm piirivalvurit.

14. juuni varahommikul ründas OMON Ikla piiripunkti. Fotol kordoni korrapidaja Aivar Kits


AJALUGU

Toona piiril töötanud inimeste julgus ning vabatahtlik tegutsemine on eeskujuks ka tänapäeval, kakskümmend aastat hiljem. tomaadikaba ja Hark kaotas teadvuse. Mehe vigastused olid nii tõsised, et tal tuli uuesti käima õppida.

„Tõuse, sõda on lahti!“

Septembris 1990 tegutses Eesti-Läti-Vene piiril Eesti Kodukaitse staabiülema Andrus Ööveli juhtimisel piirikomisjon.

suse liikmetega lõppes väga veidralt. Eestlased kinkisid OMONile Pepsit ning OMONlased kinkisid mõne granaadi (Toomas Sildam. Kui veel siin olete – siis tapame ära! Postimees 20.05.2006). 21. mai keskpäeval tungis OMON kallale Murati piiripunktile. Piiripunkti oli graafiku alusel teiste seas saadetud Saatse kordoni juhtivpiiriametnik Erik Hark. Oli ilus kevadine keskpäev ning piirivalvurid olid läinud lähedal asuvasse majja lõunale. Piiripunkti jäeti kaks meest: konstaabel Hark ja üks sauaga varustatud piiriinspektor. Samal ajal sõitis Luhamaa poolt piiripunkti valge sõiduauto Žiguli 2104. Tumendatud klaasidega auto roolis oli vanem mees. Ta peatas auto ja keeras akna alla. Kõrvalistmel istus suurt kasvu laigulisi pükse ja madrusesärki kandev mees, kes hüppas autost välja, tõmbas automaadil kuuli rauda ning suunas automaaditoru politseikonstaabli poole. Vene keelt kõnelev mees lausus: „Kui liigutad, saad kuuli!“ ja rabas politseinikult automaadi. Autost hüppas välja veel kaks laigulises riietuses meest. Erik Hark käsutati soojakusse ning talt võeti ära püstol. Kui mehed püüdsid Hargilt püksirihma ära võtta, püüdis viimane vastu hakata. Selle peale tabas teda pähe au-

14. juuni varahommikul ründas OMON Ikla piiripunkti. Halli Volga ja kaitsevärvi villisega sõitis kohale kaksteist Nõukogude armee laigulises välivormis meest. Ründajad hüppasid kontrolltsoonis autodest välja ning alustasid automaatrelvadest ja kergekuulipildujast õhku tulistamist. Piiripunkti turvanud politseiametnikud püüdsid politseiautoga eemale sõita, kuid OMONlastel õnnestus politseiauto kummid ja bensiinipaak läbi lasta ning peale seda purustati politseiauto raadiosaatja. Rünnak oli ootamatu, jõud ebavõrdsed ja vastupanu mõttetu. Kordonihoones valves olnud piirivalvur Enn Vilbaste jõudis raadiojaama teel teada anda: „OMON ründab!“ Nähes väljas „külalisi“, tormas ta kordoni korrapidajat ja tema abi äratama: „Tõuse ruttu, sõda on lahti!“ Kordoni ülema asetäitja Jaan Kapp võttis padja alla peidetud noa, torkas selle vööle, tõmbas saapad jalga ning jope selga. Vastupanu osutamine oli keeruline, kuna mõni päev enne rünnakut oli tulnud Pärnust korraldus kõik automaatrelvad kordonist viia Pärnu Politseiprefektuuri. Politseinikest turvajatele jäeti ainult Makarovi püstolid. Kui mehed väljusid, seisis väljas soojaku juures juba pundis kolmkümmend ehmunud ajateenijat. Selline rahvarohkus oli OMONlastele üllatuseks ning ajas nad segadusse. Hetkeks OMONlased peatusid, kuid hakkasid seejärel automaate täristades soojakute poole liikuma. Kui piirivalvur Vilbaste piisava kiirusega ründajate korraldust ei täitnud, rünnati teda kohe automaadikabadega. Kordoni korrapidaja Aivar Kits oli soojakust kaasa haaranud kohvri, milles olid dokumendid, mis ei oleks tohtinud sattuda „külaliste“ kätte. Otsustati, et korrapidaja juhib kordoni ees seisnud mehed metsa. OMONlased püüdsid õhku tulistades meeste

taandumisteed ära lõigata. Jaan Kapp, kes oli taanduvate piirivalvurite rea lõpus, otsustas lõpuks venekeelse ropu sõimu peale seisma jääda. Teised liikusid edasi. OMONlased tormasid Kapile kallale, lõid teda püssikabaga selga ning sundisid teda soojakute poole liikuma. Soojakute juurde olid kamandatud kõik kinni võetud valves olnud kuus piirivalvurit ja neli politseiametnikku. Kõik kamandati soojaku seina äärde, nägu seina poole. Siis pandi kahele soojakule tuli otsa. Ründajad arvasid, et tuule suunda arvestades süttib ka kolmas kõrval seisev soojak, ning lahkusid autode poole. Enne seda viskas keegi neist veel granaadi staabi saali. Staap oli alguses süütepudeliga põlema pandud, kuid tänu granaadi plahvatusest tekkinud lööklainele tuli kustus. Kogu vahejuhtum kestis 10–15 minutit. „Kui järgmine kord tagasi tuleme ja teie veel siin olete, tapame ära!“ ütlesid ründajad.

Piir jäi püsima Pärast ründajate lahkumist tuli korrapidaja koos meestega metsast välja. Vee saamiseks moodustati inimkett ja üheskoos hakati soojakut kustutama. Ühel endisel traktoristil õnnestus käivitada teehöövel, mille teemehed olid piirpunkti lähedale jätnud. Sellega lahutati põlevad soojakud terveks jäänud soojakust. Samal ajal püüdis osa piiril olnud ametnikest taastada piirikontrolli. Vähem kui tunni aja pärast peale OMONi rünnakut alustati piiripunktis jällegi tööd. „Keegi poistest ei öelnud, et kardab ja tahab ära minna, kuigi nad olid enamuses vabatahtlikud,“ on tollane rühmaülem Alvar Vallau oma alluvaid kiitnud. Hoolimata sellest, et piiril oli tekkinud niisugune olukord nagu ühes korralikus sõjafilmis, jäi Eesti piir püsima. Toona piiril töötanud inimeste julgus ning vabatahtlik tegutsemine on eeskujuks ka tänapäeval, kakskümmend aastat hiljem. Udo Rehkalt PPA logistikabüroo isikuvarustustalituse juhtivspetsialist

55


GALERII

Lääne Prefektuuris selgusid

parimad „trüflid“

Lääne Prefektuuri fotoklubi V. Oto klubi selgitas konkursil „Trüffel 2010“ välja möödunud aasta parimad jäädvustused. Radar esitleb kuut parimat fotot.

„Mull“ (Kristi Kostenok) „Otsisin järjekordsel metsaretkel kohaliku kopra jälgi. Jäljed leidsin, teda ennast seekord ei näinud. Kraavis, kus kobras elab, oli vesi alanenud, mistõttu oli kraavi äärtel vee kõrgseisu ajal tekkinud jää eraldunud muust osast. Käpuli asja uurides leidsin jääs tekkinud erinevaid kujutisi ning pildil kujutatud mull oli üks neist. Seega puhas loodus, ei mingeid trikke.“

„Operatsioon „Võrk““ (Karmo Kullamaa) „Pilt on tehtud 2. oktoobril lõuna ajal Pärnumaal Vihtras rippsilla läheduses Pärnu jõe kaldal. Väljas oli niiske ja udune ilm, seetõttu on ka piisad võrgu niitidel. Valguse andis taamalt puude vahelt paistev päike. Piisad suurendasid aga valguse efektsust ning tõid esile võrgu.“

„Mõtlik“ (Tiit Ilus) „“Mõtlik“ on pildistatud eelmise aasta augustis Lavassaare raudteemuuseumis. See on väga huvitav koht fotode tegemiseks, vedureid ja vaguneid igale maitsele. Kahjuks liigub mõni eksponaat sel aastal Türile ning valikuvõimalus kohapeal vähe-

56

neb. Mõtlik modell oli mul endal kaasas ja temaga seal tehtud fotosid kogunes omajagu. Hiljem, otsides fotot, millel katsetada pildi osalist mustvalgeks muutmist, sattusin sellele fotole ja minu arust sai tulemus päris huvitav.“


GALERII

„Luure“ (Nils-Edvard Tennmann) „Juhuslik kohtumine luurajaga oli mullu juulikuus. Olin tagasiteel loodusretkelt, kui äkki silmasin pisut eemalt rebasekutsikate sagimist, pead rinnuni rohus. Oma kohaloleku varjamiseks kükitasin ja jäin ootama parajat hetke, kuid just siis purunes täielikus vaikuses keharaskuse all väike kuivanud oksake. Heli oli sedavõrd tugev, et see äratas metsaelanike tähelepanu. Üks, ilmselt uudishimulikum repsik hakkas tasasel ja ettevaatlikul sammul minu poole liikuma. Mõni hetk hiljem vaatasime tardunult rohukõrte vahel tõtt. Viivuks jäi rebasekutsikas mind vaatama, kuid pani siis põõsaste varju punuma. Sinna suundusid ka tema õed ja vennad. Kohtumist luurajaga jäid meenutama vaid üksikud kaadrid mälukaardil.“

„Kümnesse“ (Tiit Ilus) „H2O“ (Tiit Ilus) „„Kümnesse“ ja „H2O“ puhul tekkis huvi ning soov katsetada, kuidas selliseid fotosid tehakse. Pärast internetis tuhnimist panin paika kausi, vett tilgutava kilekoti, fotoaparaadi statiivile ja peotäie erinevaid taustu. Aparaat oli teravustatud tilga langemise kohta, küljevälk suunatud taustale ning nupule vajutamise hetkest sõltus ka tulemus. Mõlemad fotod on tehtud võrdsetes tingimustes, ühel ja samal kohal, ainult tausta on vahetatud. Tulevikus on plaan katsetada veel mõnda värvilisemat vedelikku kui vesi.“

57


SPORT

Talv soosis suusavõistlust

Stardijoonele asus 66 sportlast ja 9 neljaliikmelist teatevõistkonda. Tänavused võistlused peeti vabatehnikas ning eraldistardist. Naiste 3 km distantsil vanuseklassis 50 + oli kiireim Urve Punga Ida Prefektuurist, aeg 14.49. Talle järgnesid Aino Koser (15.45) ja Aleksandra Ignatjeva (17.34). Samal distantsil sai vanuseklassis 40–49 meistrimedali kaela Epp Käpa Kaitsepolitseiametist, aeg 10.58. Virve Tõnne ja Tea Lang olid selle vanuseklassi hõbeja pronksmedali omanikud, ajad vastavalt 11.14 ja 11.20. Noorimate naiste hulgas astus 5 km starti kahjuks ainult kaks sportlast ning finišijoone ületasid nad nii: Jaanika Jalast (22.07) ning Aljona Plantonova (23.01), mõlemad Ida Prefektuurist. Kõige enam naissportlasi oli stardis vanuseklassis 30–39, kus ülekaalukas võitja oli Jelena Všivtseva Ida Prefektuurist, aeg 16.47. Talle järgnesid Kaari Tehver (17.32) ning Mirja Virve (17.50). Meeste vanuseklassis 50 + oli teistest peajagu üle Jevgeni Vološin Ida Prefektuurist, aeg 14.39. 5 km rajal järgnesid talle Ivo Känd (16.34) ja Heldur-Valdek Seeder (17.11). Kõige rohkem osalejaid

Foto: Maili Arro

Mõnus talveilm tervitas kõiki suusasõpru märtsikuu esimesel reedel IdaVirumaal Pannjärvel, kus peeti Eesti politsei 2011. aasta suusatamise meistrivõistlused.

Suusasõbrad võtsid mõõtu Pannjärvel.

ehk 16 sportlast oli meeste vanuseklassis 40–49, kus võidutsesid vennad Ridamäed Politsei- ja Piirivalveametist. Aivar Ridamäe läbis 5 km raja ajaga 14.42 ning Alar Ridamäe ajaga 14.59. Kolmanda koha saavutas Künter Pedosk (15.56). Meeste vanuseklassis 30–39 oli osalejaid 15 ning läbida tuli 10 km rada. Kõige kiiremini sai sellega hakkama Raul Koppelmaa Põhja Prefektuurist, aeg 29.54. Kunnar Vahi lõpetas teisena (31.37) ning kolmas oli Andrus Sojone (31.46). Noorimate meeste hulgas, kus distantsi pikkus oli samuti 10 km, oli parim Juri Všivtsev Ida Prefektuurist, aeg 34.06; järgnesid Ain Roosimägi (34.08) ning Hendri Lilbok (34.42). Esimest korda võistluste ajaloos peeti individuaalvõistlusega samal päeval ka

Veteranid võistlesid võrkpallis 25. märtsil peeti Raplas Sadolini spordihoones Eesti politsei tänavune veteranide võrkpalli auhinnaturniir. Kokku oli tulnud kaheksa meeskonda: Lääne Prefektuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Lääne Paide, Ida Prefektuur, Politsei- ja Piirivalveameti KRPO, Kagu-Eesti politsei ning esimest korda külalisvõistkonnad Päästeametist ja Vanglateenistusest. Mängiti kahes neljases alagrupis üheringiline turniir ning seejärel peeti kohamängud. Alagruppides neljanda kohaga leppima pidanud PPA ja Kagu-Eesti

58

politsei meeskond selgitasid omavahel, kellele kuulub 7. ja kellele 8. koht. Varasematel aastatel mitu korda turniiri võitnud Kagu-Eesti politsei edestas oma vastast napilt 2 : 1 ning leppis tänavu 7. kohaga. Alagruppide kolmandad olid Lääne Paide ja PPA KRPO meeskond. Sellest duellist väljus võitjana PPA KRPO meeskond 2 : 0 ning teenis sellega turniiril 5. koha. Kolmanda koha heitluses läksid vas-

teatevõistlus. Võistkonda kuulus üks naine, kes pidi läbima 1 km raja, ning kolm meest, kelle igaühe distantsi pikkus oli 2 km. Peale kaht esimest vahetust juhtis võistlust Ida Prefektuuri I võistkond ning talle järgnes Põhja Prefektuuri I võistkond. Politsei- ja Piirivalveameti I võistkonna kolmandat vahetust läks sõitma Kunnar Vahi, kes suutis tänu oma väga heale sõidule tõsta PPA võistkonna kolmandalt kohalt esimeseks, ning neljandas vahetuses paremusjärjestus enam ei muutunud. Võidukasse Politsei- ja Piirivalveameti I teatevõistkonda kuulusid Kaari Tehver, Alar Ridamäe, Kunnar Vahi ja Aivar Ridamäe. Teisena lõpetas Ida Prefektuuri I võistkond ning kolmas oli Põhja Prefektuuri I võistkond.


Foto: Toivo Vinogradov

SPORT

Parimad ujujad selgusid Tartus Aura veekeskuses.

Ujumise meistrid selgusid Aura veekeskuses Iga kevade saabudes leiame politsei spordikalendrist ujumise meistrivõistlused, mis ikka ja jälle toimuvad Aura veekeskuses Tartus. Vabatehnika 50 m rajal olid kiireimad naised vanuseklassis kuni 29 Emily Roots Sisekaitseakadeemiast, aeg 32,83, vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Prefektuurist (41,98), vanuseklassis 40–49 Vlada Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (33,08) ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna Prefektuurist (51,87). Vabatehnika 50 m rajal olid kiireimad mehed vanuseklassis kuni 29 Igor Kirsner Põhja Prefektuurist, aeg 26,46, vanuseklassis 30–39 Peeter Aan Lõuna Prefektuurist (28,05), vanuseklassis 40–49 Sergei Hodõrev Ida Prefektuurist (29,16) ning vanuseklassis 50 + Harri Vesi Lõuna

Foto: Maili Arro

Veteranide võrkpalli auhinnaturniirilt väljus võitjana Päästeamet (punastes särkides).

Prefektuurist (38,99). 50 m rinnuli ujumises olid kiireimad naised vanuseklassis kuni 29 Vivian Poolak Ida Prefektuurist, aeg 44,34, vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Prefektuurist (53,99), vanuseklassis 40–49 Vlada Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (42,11) ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna Prefektuurist (42,11). Kiiremad mehed 50 m rinnuli ujumises olid vanuseklassis kuni 29 Andrus Arula Lääne Prefektuurist, aeg 33,79, vanuseklassis 30–39 Oliver Purik Politsei- ja Piirivalveametist (35,61), vanuseklassis 40–49 Sergei Andrejev Ida Prefektuurist (35,33) ja vanu-

tamisi alagruppide teised Ida Prefektuur ja Vanglateenistus. Tulemusega 2 : 0 sai auhinnalise koha Ida Prefektuur. Alagruppide võitjateks osutusid möödunud aastal turniiri võitnud Lääne Prefektuur ja tänavuse turniiri üks uustulnukatest Päästeamet. Finaalmäng oli igati oma nimetust väärt, sest peeti kolm tasavägist ja emotsionaalset geimi, millest väljus võitjana Päästeamet 2 : 1. Traditsiooniliselt valiti kolme parima meeskonna seast ka iga võistkonna parim mängija, kelleks tänavu osutusid Valdo Raavik (Päästeamet), Janek Pinta (Lääne Prefektuur) ja Argo Vahula (Ida Prefektuur). Päästeamet mängis koosseisus Peeter Eylandt, Toomas Taul, Valdo Raavik, Üllar Eier, Vahur Trepp, Rainis Sallum ja Mati Umbleja.

seklassis 50 + Jüri Teslenko Ida Prefektuurist (51,45). Selili ujumises tuli samuti läbida 50 m ning kiiremad naised olid vanuseklassis kuni 29 Anastassia Gerassimova Politsei- ja Piirivalveametist, aeg 41,17, vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Prefektuurist (49,43), vanuseklassis 40–49 Vlada Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (41,98) ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna Prefektuurist (1.00,93). Kiiremad mehed selili ujumises olid vanuseklassis kuni 29 Igor Kirsner Põhja Prefektuurist, aeg 31,42, vanuseklassis 30–39 Oliver Purik Politseija Piirivalveametist (34,64), vanuseklassis 40–49 Sergei Andrejev Ida Prefektuurist (37,63) ning vanuseklassis 50 + Enn Kuusik Ida Prefektuurist (50,62). 4 x 50 m vabalt teateujumise starti tuli 9 võistkonda, kellest kiireim oli Põhja Prefektuuri võistkond koosseisus Birgit Siim, Kaido Atspol, Juri Jegorov ja Igor Kirsner, aeg 2.01,90. Järgnesid Politsei- ja Piirivalveameti ning Lääne Prefektuuri võistkond.

Eesti ja Rootsi politsei sõpruskohtumine jõutõstmises Veebruarikuu lõpus kohtusid Sparta spordiklubis Eesti ja Rootsi politseisportlased, et esimest korda pidada sõpruskohtumine jõutõstmises. Võisteldi kuues kaalukategoorias ning kolme ala kokkuvõttes võitsid Wilksi punktide alusel rootslased 2426,26 punktiga eestlaste 2378,68 punkti vastu. Eesti politseid esindasid Viktor Tjuška, Aivar Krupp, Sulev Sild, Priit Pakspuu, Marek Vähi ja Remi Koosa.

59


MÄLUMÄNG

Mälumäng 1 2

Mis spordiala terminid on kondor ja albatross?

Selleks, et tantsupidu saaks nimetada balliks, peab olema täidetud mitu tingimust: saalil peab olema parkettpõrand, seinad tuleb kaunistada peeglite ja maalidega, laes olgu lühtrid. Millised peavad olema ballisaali toolid?

3

1990ndatel kandis Politseiameti juhtkond piduliku vormi juures punaseid pintsakuid. Kaua siiski mitte. Miks neist loobuti?

4

Nimetage nende kahe daami ühine neiupõlvenimi.

5

Pañolada on klassikaline põlgust väljendav Hispaania žest, mida võib näha kasutamas näiteks staadionil rahulolematuid jalgpallifänne. Millega selle žesti ajal lehvitatakse?

6

Maailma vanim seni tegutsev autotootja kannab praegu nime Daimler AG. Mis marki autosid toodab aga aastast 1891 vanuselt teine autotootja? Need autod on laialt kasutusel ka Eestis.

7

Kolm triipu kuuluvad lahutamatult Adidase firma juurde. Ometi on ajaloost teada, et kui Adidas oma kolmetriibulis-

te spordijalatsitega 1952. aastal uhkelt Helsingi olümpiale saabus, oli üks teine tuntud firma oma kolmetriibulistega seal juba ees. Adidase loojal Adi Dassleril ei jäänudki muud üle kui triipude kasutamise ainuõigus sellelt firmalt välja osta. Tehingu hinnaks oli kaks pudelit head Šoti viskit ja väike rahasumma (praeguses vääringus umbes 1300 eurot). Mis firmaga see tehing tehti?

8

Selle koduses majapidamises kasutatava materjali keemiline nimetus on polütetrafluoroetüleen. Materjali omadused halvenevad märgatavalt 260 kraadi juures ning 360 kraadi juures hakkab materjal eraldama mürgiseid gaase. USA Keskkonnaministeerium peab vajalikuks lõpetada selle materjali tootmine täielikult juba lähiaastatel. Mis materjal see on?

9 10

Mitu salmi on Soome hümnil? Tavaliselt kõiki ette ei laulda ning esitatakse ainult esimene ja viimane salm.

Caudex! Carrula Lingua! Stulte! Pone ubi sol non lucet! Ladinakeelseid tekste tõlkides neid sõnu tavaliselt ei tõlgita. Miks?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid Aare Hõbe ja Tiina Vellet

1. Golf. 2. Ilma seljatoeta järid. 3. Väidetavalt oli põhjuseks asjaolu, et vastuvõttudel kiputi neid kelneritega segi ajama. 4. Bouvier, vastavalt Jacqueline ja Marge. 5. Taskurätikuga. 6. Peugeot. 7. Karhu. 8. Teflon. 9. 11.

60

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina. Valida saab kollase, sinise ja rohelise vahel. Eelmises Radaris küsisime, milline toompuu (Prunus) perekonna viljapuude vili on meie toidulaual üsna tavaline (pärit Edela-Aasiast, võib kasvada nelja kuni kümne meetri kõrguseks, taime metsiku vormi viljad sisaldavad ainet, mis muutub purustamisel või närimisel surmavaks sinihappeks). Õige vastus oli mandel. Õigesti vastanute vahel võitsid Radari saunalinad Aldo Rauk ELi välispiiride operatsioonide ja missioonide teenistusest ning Kerli Veri Lõuna Prefektuuri analüüsiteenistusest. Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei. ee märgusõnaga „Ristsõna“. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga järjehoidjat. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „…teha parasiiditõrjet!“ Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga järjehoidjad Andreas Tandre logistikabüroo varahaldustalitusest ning Katrin Allikmäe Rapla kriminaalteenistusest. Radar soovib võitjatele palju õnne ja võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!


RISTSÕNA

61


RAAMATUD

Foto: Mati Tint

Uudiskirjandus raamatukogudes ”Sellised me Lõunas olemegi” Milline lõunakas võttis ette hulljulge jalgsimatka Tartust Riiga? Mida tegid kriminaalpolitseinikud sex-shop’is? Miks lõunakad duši all ei laula? Kas Mustvee radari abil on võimalik tuvastada siili piiriületust? Mida peidavad lõunaeestlased värskekapsasupi purgis? Millal hakkab KMB varbajälgi võtma?

Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastused Lõuna Prefektuuri kinkeraamatust „Sellised me Lõunas olemegi“, mida esitleti 23. veebruaril. Ajaraamatu eesmärk on säilitada järeltulevatele põlvedele prefektuuri värvikirevat ajalugu ning tegusate ja pealehakkajate töötajate ettevõtmisi nii töisel kui ka tööst vabal ajal. Prefekt Tarmo Kohv ütles teost esitledes, et säärane traditsioon peaks kindlasti jätkuma, sest raamatus on räägitud Lõuna Prefektuuri inimestest ning neid otseselt puudutava ajaloo väärtus aastatega ei kahane, vaid ainult kasvab. Teos on hea visuaalne ja käegakatsutav mälestus prefektuuri töötajatele, võimaldades meenutada toredaid ühiseid tegemisi ka aastate pärast. Samuti aitab prefektuuri tegemistest lugemine töötajate pereliikmeid ja väga häid koostööpartnereid mõista eri valdkondade tegevusi. Tegemist on kinkeraamatuga ning otsitakse võimalusi suurendada tiraaži, et kõik soovijad saaksid raamatu endale koju soetada. Kõigis Lõuna Prefektuuri struktuuriüksustes on raamat tutvumiseks olemas. Kroonikaraamatu koostas kommunikatsioonibüroo ning kujundas kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kerly Peitel. Kommunikatsioonibüroo tänab raamatu kokkupanemisel nõu ja jõuga abiks olnud kolleege!

62

Ajutine ja korduvränne: empiirilised tõendid, kehtiv kord ja tuleviku-võimalused Eestis Kaska, Veronika Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Raamatus on antud ülevaade ajutise ja korduvrände käsitlusest Eestis – riiklik arusaam, poliitika, programmid, rahvusvaheline koostöö.

Kilde ja mõtteid: elust, ülikoolist, õigusest, poliitikast Hazak, Gabriel Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2010 Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on käsitletud Gabriel Hazaku elu, arengut ning tegemisi juristi, poliitikavaatleja ja õppejõuna. Raamat on mõeldud laiale huviliste ringile, sobides ka abimaterjalina politoloogiat ja õigust õppivaile üliõpilastele.

Hagimenetlus: hagi ja taotluste esitamine Pärsimägi, Andra Tallinn: Juura, 2011 Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Tegemist on sissejuhatava käsiraamatuga praktilisse hagimenetlusse. Raamatus on jagatud üldteadmisi menetlusnormidest ning praktilisi juhiseid menetlusdokumentide koostamiseks.

Crime Reduction Partnerships Colin, Rogers Oxford: Oxford Univeristy Press, 2006 Asukoht: SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on arutletud ning selgitatud, kuidas kogukond ja politsei saaksid koos-

töös vähendada kuritegevust. Kasulikud näited ning juhtumiuuringud on seotud asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktikaga.

Tööjõupuuduse leevendamine migratsiooni kaudu Maasing, Helina Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Raamatus on käsitletud Eesti tööjõurände poliitikat ja poliitika rakendamist, antud ülevaade regulatsioonidest ning tutvustatud tööjõupuuduse leevendamise vahendeid.

Migration and the New Techological Borders in Europe Toimetanud Huub Dijstelbloem ja Albert Meijer Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Euroopa piirid, mille eesmärk on kontrollida rännet ja liikuvust, sõltuvad üha enam tehnoloogilistest võimalustest. Raamatus on uuritud seoseid Euroopa riikide, kodanike ja poliitika vahel ning tutvustatud uusi tehnoloogilisi võimalusi.

European Internal Security: Towards Supranational Governance in the Area of Freedom, Security and Justice Kaunert, Christian Manchester: Manchester University Press, 2010 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Raamatus on analüüsitud Euroopa Liidu institutsioonide rolli ja osatähtsust Euroopa sisejulgeoleku valdkonnas. Teos pakub huvi nii teadlastele kui ka praktikutele, kes on huvitatud Euroopa sisejulgeolekust, Euroopa integratsioonist, terrorismist, julgeoleku-uuringutest ning rahvusvahelistest suhetest.


SUMMARY

Summary

VÕÕRSIL

LUUBI ALL LUUBI ALL

Möödunud aasta alguses alustasid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, et uurida tõhusamalt lastevastast kuritegevust. Kuidas on lastekaitsjatel läinud? öödunud aasta alguses alustasid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, kelle ainus ülesanne on avastada ja menetleda lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli sääraste kriminaalasjadega tegelnud inimestel uurida ka muid kuritegusid. „Lastekaitseteenistused võimaldavad uurida laste vastu suunatud kuritegevust efektiivsemalt ning teenistuste loomine näitab, et lastevastane kuritegevus on prioriteetne valdkond,“ ütleb kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juhtivkriminaalametnik Anu Baum, kes koordineerib lastega seotud kuritegude menetlemist Politsei- ja Piirivalveametis. Lastekaitseteenistuste eemärgid ning töö iseloom on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja Pärnu on suured keskused, kus tuleb teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuuri lastekaitseteenistuse kolm töötajat eraldi linnades. Lääne prefektuuri lastekaitseteenistuses on tööl aga ainult üks inimene, kes koordineerib lastega

6

tööd terves prefektuuris. suuremad Kõige kogemused on ette näidata Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitusel, kes alustas tööd juba 2004. aastal. Talituse juht Pille Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta novembris kuulasid Põhja Prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad koos prokuratuuriga kahe päeva jooksul üle 20 inimest, keda kahtlustatakse lapsepornograafia või -erootika valmistamises, hoidmises ja levitamises. Nii suuremahulist operatsiooni polnud varem Eestis korraldatud. Oma praktilisi kogemusi on käinud põhjakad kolleegidele prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad on olnud lastekaitseteenistustele suureks abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi stardiplatvormid olid prefektuuriti erinevad ning pingutamist ja õppimist on olnud palju, hindab Anu lastekaitseteenistuste esimest aastat igati õnnestunuks. Väga head tööd on teinud muu hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-

on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus välja nagu üks mees. „Praegune valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid on vähe, aga väga vabalt ei saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg peab olema stardivalmis,“ tunnistab

Fotod: Margus taMM

Üks välismissioonidest , milles Eesti piirivalvurid osalevad, on Gruus ias toimuv Euroopa Liidu missioon EUMM , mis keskendub pärast 2008. aasta augustisõda sõlmitud kokku leppest kinnipidamis e jälgimisele. Radar uuris kahe piirivalvuri muljei d igapäevase töö ja kohapealse elu kohta.

Liia. Lastekaitsjate menetlushaardesse kuuluvad kõik vägivallakuriteod, mis on suunatud alla 18aastaste vastu, s.o peksmised, löömivägistamised, sed, seksuaalne ahvatlapselemine,

V

aatlusmissioon EUMM (Europan Union Monitori ng Mission) on nüüdseks kestnud juba kaks ja pool aastat. Euroopa Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse kohe pärast 2008. aasta augustis peetud Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa president olid allkirjastanud kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe. EUMMi puhul on tegemist relvastamata tsiviilmissiooniga, kelle ülesanne on jälgida augustisõ ja osaliste tegevust lähtuvalt nimetatud kokkuleppest. Kokkulep e sätestab sõjategevuse lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu konfliktis kannatada saanud piirkondadele, Gruusia vägede taga-

sipöördumise oma alalistesse dislokatsioonikohtadesse, Vene vägede tagasitõmbamise sõjategev useelsetele positsioonidele ning rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamis e. Vaatlejate kogutud infot kasutavad paljud Euroopa Liidu poliitikud. Missioon jälgib, hindab ja analüüsib olukorda, raporteer ib vahejuhtumitest ning informeerib valitsusi ja avalikkust toimuvast. Gruusia valitsusega on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse mõistmise memoran dumi (MoU), milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse, sealhulgas infovahet use ja vaatlejate ligipääsu sensitiivse tele objektidele. Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26 liikmesriigist. Operatiiv se tegutsemise

EUMMi vaatleja Margus Tamm Rukhi sillal, mis on terve administratiivpiiri ulatuses ainuke ametlik piiriületu skoht Gruusia ja Abhaasia vahel.

VÕÕRSIL

tagab peale Tbilisis asuva peakorteri veel kolm regionaal set väliosakonda Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna samanimelistes linnades. Väliosakondade korraldada on ööpäeva ringi toimiv patrullteenistus.

diülema ametikohale, mis toob kaasa henda, et meil puudub vastutuse kogu teenistuss informatsioon õidukite kanendes toimuva kohta,“ sutamisega seonduva te küsimuste eest. räägib Ülar Truu. „Vaatlejad suhtlevad Margus Tamm ühines missiooniga administratiivpiiri ületajateg iga päev tänavu jaanuaris ning a, kes rääkuulub admigivad meeleldi sealpool nistratiivpiiri- ehk valitsevast oluABL-rühm korrast. Abhaasia uued le ülesanded on korraldad a, milMusta mere läheda võimud lubasid a vaatlusi l rahvale, administratiivpiiril, et Venemaa kaasabil jälgida inimeste luuakse rohkesti uusi töökohti, liikumisvabadust, suhelda Eestist on Gruusia millega paransõjajärgsele adsõjaväepodatakse oluliselt elutingim litseinikega administr ministratiivpiirile usi, kuid aeg atiivpiiril, käia (Administrative on näidanud midagi muud. kontrollpunktides ning Boundary Line ehk Venemaa koguda kohaABL) kohapealset on huvitatud vaid uute likelt elanikelt informats olukorda vaatlema sõjaliste baaside iooni. Margulähetatud neli inirajamisest ning vene sel on suured kogemuse mest, nende seas Politseirahvusest isikud d varasematest ja Piirivalüksnes missioonidest, mistõttu maaliliste paikade kokkuost veameti piirivalveosakonna Zugdidi piirmiohvitser sest. Samuti räägivad konna ülem võimalda Margus Tamm ning Abhaasia s tal kandideeLääne Prefektuuri poolel elavad migreeli rahvusest rida oma meeskonn Pärnu kordoni juhtivpiir inimesed, kela ülemaks ja ta iametnik Ülar le kodukohad asuvad osutus ka valituks. Truu. Mõlemad täidavad mõlemal pool adSeda võib pidada teenistusministratiivpiiri, et kõrgeks hinnanguks ülesandeid Musta mere nad näevad, kuidas eestlasele, sest valähedal asuvas Gruusia käib viimasel nemate missioonil Zugdidi linnas. ajal oma arengus olijate sõnul ei pasammu kuta meeskonna juhtimist võrra eespool.“ Ülar Truu viibib kohapeal seal sugugi alates Zugdidi väliosakonnas igaühele. 2009. aasta lõpust töötab ligening töötab mismale 100 inimest, siooni humanitaarrühmas kellest 80 on välis. eksperdid 18 liikmesrii Vaatlejad kõikjal taarrühm seirab sisepõgen Humanigist ning ülee ei pääse ike inim- ja jäänud kohalik personal. humanitaarõiguste Viimastest olukorda, sealhulenamuse moodusta Missioonil on voli gas nende olme ning vad tõlgid. Zugtegutseda üksnes riigisisese ümdidi asub 350 km kaugusel praegusel, pärast 2008. berpaigutamise küsimusi. pealinnast aasta relvaTeenistuses Tbilisist, kuid ainult konflikti Gruusiale suheldakse pidevalt 20 km alles kaugusel kohaliku omavajäänud terMustast merest. ritooriumil. Samas litsuse ametnikega. Piirkond hõlmab hõlmab EUMMi Muu hulgas jagab administratiivpiiri mandaat tegevusi rühm informatsiooni peaaegu 200 km kogu Gruusia terEuroopa Liidu ja ulatuses alates rannikust ritooriumil, sealhulga EUMMi tegevuse kohta kuni Vene s Abhaasias ja laiemalt. Kuu Föderatsiooni piirini. Lõuna-Osseetias. aega tagasi valiti Linn asub mägeÜlar Zugdidi piirdevahelises orus ning „See, et me nimetatud konna logistika jaoskonn hea kliima tõttu Gruusia a transporkasvavad seal peaaegu piirkondadesse tänaseni kõik kohalikud ei pääse, ei täviljad, nagu mandarii nid, sidrunid,

teenistus, kes on Anu sõnul „kohutavalt tublid“. Kui Radar Tartusse külla sõidab, on kohe selge, et Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistuses töötavad säravate silmadega inimesed.

Särasilmsed lõunakad Võtame teenistuse naisperega istet laste ülekuulamistoas, mis on sisustatud laste joonistuste, pehmete mänguasjade ning videotehnikaga. Liia Kilp, Monika Loim ja Kadri Põldaru on töötanud varem preventsioonis. Teenistuse ainuke mees, endine motopolitseinik Martin Kukk on parajasti valves ning liitub meiega hiljem. Ainukesena on puudu teenistuse juht Anneli Lepik, kes on emapuhkusel. Teenistuse loomine ning esimene aasta ei ole olnud kergete killast, sõnab Liia, kes on teenistuse vanema

Piiriületajad lõhutud sillal

Sõjapõgenike linnak. Pärast 2008. aasta pommita mist kaotasid paljud pered oma kodud ja valitsuse ning EU rahadega ehitati põhiliselt Gori kanti erinevaid elurajoone.

34

EKSPERTIIS

35 EKSPERTIIS

Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus – Kadri Põldaru (vasakult), Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk

VASSILJEV

M

FOTOD: KAJA VENTSEL JA VITALI

FOTOD: LAURI KULPSOO

Lastekaitsjate lugu

ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni, visati tundmatus kohas vette ja nii me ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska, küsime teiste käest nõu.“ Suureks toeks on olnud samas majas asuv nn mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid enne teenistuse loomist mõne kuu töötada. Vajaduse korral aitavad nad nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad enamasti omal käel hakkama ning „menetlemine käib täie eest“. Tihedat koostööd tehakse ohvriabi töötajatega, kes asuvad samas majas, ning laste- ja turvakodudega. Lastekaitseteenistuse töökorraldus näeb välja nii, et igaüks on ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad, mis sel nädalal sisse tulevad, jäävad valveuurija menetleda. Menetluseks aega jääb kolm nädalat ja siis algab uuesti. ring Kui tegu on aga raske juhtumiga ning kahtlustatav

Vaatlejana Gruusias

7

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tegeldakse kogu maailmas ainulaadse uuringuga – digitaalse lahkamisega.

KohtuThis feature story of Radar „Story of Child Protectors“ tells about ekspertiisi the Child Protection Divisions that uus ajastu started their work by prefectures T in the beginning of the last year. Task of Child Protection Divisions is to detect and to proceed crimes against children. Until now, officials dealing with such crimes had to proceed other types of crimes as well. „Child Protection Divisions enable to investigate crimes directed against children more efficiently and In the article „New Area of the Folaunch of such divisions shows that fight rensic Expertize” it is spoken about with crimes against children are of priority the research that is unique in the whole subject field,“ says Anu Baum, Leading world – digital anatomising. There are only Criminal Official of Coordination Division seven forensic expertise bureaus in the of the Criminal Police Department who is whole world that have their own digital coordinating proceeding of child-related anatomising technology. One of these is crimes in the Police and Border Guard located in the new building of the EstoBoard. In Anu’s estimation, Child Protecnian Forensic Science Institute. Estonia tion Divisions have started their work very was brought to the world map of digital well. Especially remarkable have been anatomising by Dr Vitali Vassiljev, who is child protectors of the South Prefecture a forensic pathologist and forensic antfor whom their work is a real matter of hropologist of 10-years’ experience and heart. To proceeding hold of child proa unique expert in our region due to the tectors belong all violent crimes that are fact, that in addition to other studies, he directed at children less than 18 years has also passed the 3-year training of raof age, e.g. beatings, hittings, rapes, sediologists. Digital anatomising has several xual tempting, downloading of child poradvantages – it gives a result of the object nography, etc. The biggest emphasis is being explored in 1:1 scale, the result is placed on proceeding of severe crimes easily understandable also to judges haagainst persons, such as family violence ving no medical education, virtual picture and sexual crimes. Despite of many sad enables to ask for opinion from an expert stories that the child protectors have to located in another country, the result can face daily, the Child Protection Division be recorded and it can be analysed over of the South Prefecture is a merry comagain from another angle any moment. pany of people who come to work smiling Advantages of the digital anatomising do every morning and also leave alike. Good not still mean that the anatomical anatojokes and friendly raillery accompany all mising would be abandoned in the neatheir working days. ervel planeedil on meile teadaolevalt ainult seitse kohtuekspertiisi asutust, kus on oma neist digitaalse lahkamise tehnika. Üks Veel asub EKEI uues hoones Tallinnas. neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis, üksi Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga teadust siiski ei tee. Maailma digilaviinud Maarjamaa on hangukaardile dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog ning kogu meie regioonis on unikaalne spetsialist seetõttu, et ka muudele õpingutele lisaks läbinud selkolmeaastase radioloogiõppe. Teist liste teadmiste ja kogemustega inimest lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab instituudi direktor Üllar Lanno. Digilahangu seadmed osteti 20 miljoni krooni eest. Lõviosa summast oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest raeraldati 15 protsenti vajaminevast pole hast. Tehnoloogiline lahendus ise võib midagi erilist – sarnast aparatuuri . leida peaaegu igast maakonnahaiglast

28

maAinulaadne on see, milleks neid sinaid kasutatakse. Surnute digitaalse uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas esimest korda algust kümmekond aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks ning on digilahang palju arenenud areneb tänu dr Vassiljevi sugustele entusiastidele veel. „Kui terves maailmas on kokku tehtud üldse tuhatkond virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas dr suutnud teha mõne kuu jooksul Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend uuringut,“ rõhutab Lanno.

Digilahangu eelised

anDigilahangul on mitu eelist: see 1:1 nab tulemuse uuritavast objektist mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav ka meditsiinihariduseta kohtunikele, virtuaalpilt võimaldab küsida riigis kiiresti arvamust mõnes teises saab tulemuse eksperdilt, paiknevalt salvestada ning iga kell seda mõne „Eriuue nurga alt uuesti analüüsida.

ti tähtsaks võib digilahangu ülesvõte asjamuutuda juhul, kui isiku surma olude kohta selguvad mõne aja mööon dudes uued faktid, kuid tema keha juba kremeeritud. Tavalahangu puhul ei saaks me siis kuidagi aega tagasi Dipöörata ega uut infot kontrollida. gilahang on sellistel puhkudel meile ja ajamasina eest – võtad aga faili välja selgitab uuesti,“ alt nurga uurid teise dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad seetõttu teha ajalugu ning kasutada aakohustuslikku kompuutertomogr töö fiat enne iga tuhastamist, kuid eesmärgini selle ole ei tõttu mahukuse

veel jõutud.“ Digilahangu eelised ei tähenda siiski seda, et anatoomilistest lahangutest lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline uuring lisaväärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiiremini ja täpsemalt teha. Lanno sõnul dr on just see koht, kus tuleb mängu Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline kogemus, mille ta on anatoomilis-

te lahangutega kildhaaval korjanud. „Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded kiiresti ära tunda, olgu tegu luumurru, torkehaava või muljumisjäljega. See tähendab, et ta saab tavalahangut tegevale kolleegile täpselt ette öelda, Nii millele tasub tähelepanu pöörata. võidetakse palju aega ning energiat.“ Vahest kõige lihtsam on virtuaallahangu eeliseid selgitada püssikuuli on näite varal. „Tavalisel lahkamisel kehal näha ainult kuuli sisenemise kus eeldada, üksnes võib Arst ava. võis kuul tegelikult asub, sest rikošett Digita trajektoori inimkehas muuta. lahanguga saab kõik kehas peituvad võõresemed ja nende liikumisteed näikohe üle vaadata. Arvutiekraan tab, kus kuul on, ja selle saab kehast eemalda ilma asitõendit kahjustamaet ta,“ selgitab direktor ning lisab, ja EKEI majas on olemas ka kuulide padrunikestade võrdlussüsteem, millerelv ga saab kohe hinnata, kas sama

EKEI direktor Üllar Lanno (vasakult) ja dr Vitali Vassiljev näitavad kompuutertomograafi, millega tehakse digilahanguid.

Tallinnas ja Harjumaal sureb igal aastal 10 000 inimest. 10 protsenti neist jõuab lahangule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. on ka varem käigus olnud ning kes lest tookord tulistas.

sel-

Uurida saab elavaidki Näiteid on veelgi. Kui liiklusekspertiisi tuleb vigastatud auto, on hõlbus digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt võetud seletusi kõrvutades otsustada, nii kas räägitakse tõtt. „Kusjuures kummaline kui see ka ei ole, digilasuhangu tegemiseks ei pea patsient ka gugi surnud olema. Saame uurida elavisikuid, et näidata, kas autos viibijad võisid seal paiknedes saada teatud

rest future. Three-dimensional investigation offers rather additional value that enables to conduct regular anatomising quicker and more accurately.

istus vigastusi. Näiteks inimesel, kes rooli taga ja kukkus avarii toimumise hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak käsi terveks jääma. Kui vigastused räägivad teist keelt, on politseile antud Eriti ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. ränkade õnnetuste puhul, kus autovrakist tuuakse välja vaid deformeeruabil nud inimkehad, saab tomograafi taastada inimese välimuse enne avariid ning selliselt, et kõik katkised kohad murrujooned jäävad siiski nähtavaks. „Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis käidemonstreerida, mis täpselt avarii tavalahangu asja Säärast juhtus. gus Vaspuhul teha ei saa,“ täiendab dr siljev. Kui veel eriti julmadest kuritegudest rääkida, siis võimaldab EKEI kompuuter kehast tervikpildi kokku panna isegi siis, kui kehaosad satuvad lahangulauale eri riikides. „Näitlikult Sooöeldes, kui pea on viidud Eestist me, aga keha asub siin, saab kompuupead tertomograafilisel meetodil ilma

One of the many international foreign missions where the Estonian border guards participate is the EU Monitoring Mission in Georgia EUMM that is focusing on monitoring compliance with the agreement signed after the August War. Article „As a Monitor in Georgia“ shares impressions of the two border guards staying on the mission about their daily work and local life. The EU Monitoring Mission has lasted for two and a half years by now. The European Union sent its monitors to Georgia right after the end of the Georgian-Russian war fought in August 2008, when Russia and France as presidency of the EU, had signed the six-point ceasefire agreement. EUMM is an unarmed civil mission which task is to monitor activities of the participants of the August War proceeding from the named agreement. The agreement sets out ending of war activities, access of humanitarian aid to areas that suffered in the conflict, return of the Georgian forces to their permanent places of dislocation, withdrawal of Russian forces to the pre-war positions and initiation of international negotiations. 29

These are only some of the subjects of Radar. If an interesting article catches your eye and you want to read more about it in English, then do not hesitate to contact us by sending an e-mail to radar@politsei.ee.

63



/radar-02-2011-issuu