Page 1

1 11/2011 nr5

Primus

Kolme aasta jooksul on kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise protsessis osalenud 17 kõrgkooli või nende struktuuriüksust ja Eesti Üliõpilaskondade Liit

Koolitus: Dr Richard M. Felderi ja dr Rebecca Brenti „Mõjusa õpetamise õpitoas“ Tallinna Tehnikaülikoolis osales 128 õppejõudu ja õpetavat doktoranti VÕTA: Valminud on VÕTA käsiraamat, et pakkuda õppeasutustele tuge VÕTA põhimõtete rakendamisel


2

Primus

11/2011

nr5

Sisukord toimetaja

Oo, kõrghariduse kvaliteet... 3-4

kvaliteet

Kvaliteediarendused Sisekaitseakadeemias 5-7 Eesti Maaülikool - pideva parenduse teel 8-11 Mõeldes kvaliteedist 12-13

koolitus

Mõjusa õpetamise õpituba 14-19 Koolituste ja pädevuste veeb 23

Primus

VÕTA

VÕTA ja kvaliteet 20-22

SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


toimetaja 3

Oo, kõrghariduse kvaliteet... Meedias räägitakse sageli kõrghariduse kvaliteedist. Nii teadlased, ametnikud ja üli-

poolt, kes koostasid lõpliku aruande ja esitasid selle kõrgkoolile.

õpilased kui ka uuringud viitavad sellele, et just kvaliteet tagab kõrghariduse hea maine

2010–2011 alustasid järgmised kuus kõrg-

ja jätkusuutlikkuse ning seetõttu on elutähtis

kooli (sh kaks ülikooli, üks ülikooli struktuuri-

kvaliteediteemaga tegeleda.

üksus ning neli rakenduskõrgkooli), kes tegid põhimõtteliselt läbi samasuguse protsessi,

Lähtudes kõrgkoolide soovidest ja vajadu-

ainult kriteeriumid olid veel täpsemalt ümber

sest valmistuda 2011 aasta sügisel algavaks

sõnastatud vastavalt kõrgkoolispetsiifikale,

institutsionaalseks akrediteerimiseks kutsu-

ühest kõrgkoolist koolituse läbinute koolitu-

ti Primuse programmi raames 2008. aastal

nute hulk oli suurem ning aeg enesehindami-

kokku töörühm, kes käivitas mõttevahetuse

seks ja välishindamiseks oli pikem.

teemal, millega ja kuidas saaks mõõta kõrghariduse kvaliteeti. Töö aluseks võeti oma

Samal ajal käivitus 2009–2010 aastal osa-

töökindluse ja usaldusväärsuse tõttu nii Ees-

lenutele jätkuprotsess, mille eeesmärk oli ellu

tis kui ka rahvusvaheliselt aastaid laialt kasu-

viia kolm parendustegevust ja saada sellele

tatud EFQM- (European Foundation Quality

valideerijate hinnang.

Management) mudel, mille abil on hinnatud ettevõtete ja avaliku sektori (sh gümnaasiu-

2011 liitusid Primuse programmi raames

mid, lasteaiad jne) kvaliteeti. Töörühma põhi-

kvaliteediprotsessiga veel kolm kõrgkooli ja

liseks ülesandeks jäi kohandada EFQM-mudel

Eesti Üliõpilaskondade Liit.

ja selle sisu kõrghariduse jaoks. Kuigi 2010. aastal tõstatas TÜ rektor prof. Kohandatud EFQM-mudeli alusel alustati

Karis rektorite nõukogus esimese protsessi

tööd, et kaardistada kõrgkoolide tugevaid

tulemuste tutvustamisel küsimuse kvalitee-

külgi ja parendusvaldkondi ning tõsta õppe-

diprotsessi raames söödud saiakeste hulga

asutuste töö tulemuslikkust.

kohta, on õppeasutused saanud protsessist väga palju sisulist kasu. Osalised on mõist-

Esimesed kaheksa kõrgkooli (sh üks üli-

nud, et „oluline on teha nii, nagu ma tahaksin,

kool, neli rakenduskõrgkooli ja kolm ülikooli

et mulle tehakse“ – õppeasutusel teha ene-

struktuuriüksust) alustasid kohandatud mu-

seanalüüsi ning assessoritel anda tagasisidet

deli järgi sisehindamist 2009. aasta sügisel.

nii, et see oleks edasiviiv ja arengule suuna-

Sellele järgnes välishindamine assessorite

tud. Protsessi käigus on kõrgkoolid saanud


4 toimetaja tegeliku ja sisulise ülevaate oma tugevus-

valideerijad – on sellest ainult võitnud. Vaa-

test ja kitsaskohtadest, käima lükatud pa-

dates suuremat pilti, tuleb aga tunnistada,

rendustegevused hõlmavad mitmeid vald-

et tegelikult on suurimaks võitjaks kogu Ees-

kondi

ti kõrgharidus ning tudeng, kes siin haridust

finantsanalüüsidest

ja

tagasiside

kogumisest kuni õppejõudude hindamise

omandab.

süstematiseerimise ja turundusstrateegiate väljatöötamiseni.

Aitäh kõigile, kes on keerulisse ning kohati tuliseid vaidlusi tekitanud kvaliteedijuhtimi-

Rahalise külje pealt on Primuse 2. tegevuse

se protsessi oma panuse andnud! Primuse

raames kvaliteedi arendamiseks (sh kõrg-

poolt loodan kogu südamest, et sellistele

koolidele parendustegevusteks eraldatud

ettevõtmistele antakse võimalus jätkuda ka

summad) kasutatud 447 214 eurot. Võttes

tulevikus.

arvesse partnerite tagasisidet tegevuste te-

Anneli Lorenz Koordinaator õppekava arenduse valdkonnas

geliku kasuteguri kohta võib öelda, et raha on kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik osalejad – kõrgkoolid, struktuuriüksused, assessorid,

Kvaliteedijuhtimise protsessi eesmärgid

2009-2012 (sisaldab 3 protsessi)

• aidata kaasa kõrgkoolide kvaliteedijuhti-

Kokku on osalenud 17 kõrgkooli/ülikooli

mise süsteemsele arendamisele ja kõrgkooli-

struktuuriüksust ja Eesti Üliõpilaskondade

de töö tulemuslikkuse tõstmisele

Liit, sealhulgas:

• võimaldada kõrgkoolil selgitada välja oma tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, mille

• 3 ülikooli (TTÜ, EMÜ, EKA) • 5 ülikooli struktuuriüksust (TÜ LOTE, TÜ

põhjal saab planeerida parendustegevusi ja

Narva kolledž, TTÜ Mehaanikateaduskond,

jälgida edusamme

TLÜ Haapsalu kolledž, TTÜ Kuressaare kol-

• võimaldada kõrgkoolil viia ellu kõige olulisemad parendustegevused

• jagada kogemusi kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise süsteemidest

• suurendada Eesti kõrgkoolide konku-

ledž)

• 9 rakenduskõrgkooli (EEK Mainor, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Infotehnoloogia Kolledž, Lää-

rentsivõimet tervikuna ning tõsta/toetada

ne-Viru Rakenduskõrgkool, Tartu Kõrgem

kõrgkoolide läbilöögivõimet Euroopa Liidus

Kunstikool, Tallinna Tehnikakõrgkool)

ja muus maailmas

• Eesti Üliõpilaskondade Liit


kvaliteet 5

Kvaliteediarendus Eesti Sisekaitseakadeemias 2010/11. õppeaastat võib Sisekaitseakadeemias (edaspidi akadeemia) nimetada kvaliteediaastaks. Osalesime Primuse programmi kõrgkooli kvaliteedijuhtimise II jätkuprotsessis, mis oli mõeldud enese- ja välishindamise tulemuste põhjal oluliste parendustegevuste elluviimiseks ja kõrgkoolide kvaliteedijuhtimise süsteemse arendamise toetamiseks. Krista Haak, õppeprorektor

huvigruppide – üliõpilaste, õppejõudude ja

Sigrit Lilleste, kvaliteedijuht

tööandjate – ning nendega seotud arendustegevustega. Projektijuhid valiti valdkonna

Kuidas lähenesime? Parendusprojektide

eest vastutajate hulgast, juht kaasas võtmeija

sikute meeskonna. Projekti tegevuskava pla-

prioriseerimise aluseks olid kokkulepitud

määratlemise

neerimiseks ja tulemuste esitamiseks töötati

valikukriteeriumid:

välja ühtne vorm. Lõpptulemusi ja parendus-

• seos arengukava eesmärkidega • seos kvaliteedijuhtimise protsessis

ettepanekuid esitleti akadeemia arengupäeval, kust tehti videoülekanne akadeemia kõigisse asukohtadesse. Projektide juhid andsid

assessorite tehtud parendus-

tegevusest aru kord kuus rektoraadi nõupi-

ettepanekutega

damisel ning materjalid koondati Intraneti

• ülevaate valmimine teatud valdkonnas

kausta.

või uue lähenemise juurutamine

• mõju põhiprotsessi arendamisele • seos huvipooltega • seos edasiste parendustegevuste

Mis sai tehtud? Õppejõudude atesteerimissüsteemi projekti raames koostati atesteerimise kord koos

kavandamisega

• tulemused on sisendiks institutsionaalse akrediteerimise aruandele.

juhendmaterjaliga, korraldati pilootatesteerimine, ajakohastati ametijuhendeid, katseaja vestluse- ning arenguvestluste läbiviimise kord viidi kooskõlla atesteerimissüsteemiga, toimusid seminarid protsessi tagasidestami-

Rektori

käskkirjaga

määrati

kindlaks

seks. Esimesel vabatahtlikul pilootatesteeri-

projektid ja vastutajad. Viidi läbi 14 üleaka-

misel veebruaris 2011 osales planeeritud 20%

deemialist parendusprojekti, millest jätku-

asemel ligi 60% õppejõududest. Hoolimata

protsessi valideerimiseks esitati need kolm

sellest, et töömaht suurenes seetõttu ligi

projekti, mis olid seotud kõige olulisemate

kolm korda, püsiti ajagraafikus.


6 kvaliteet Projekti mõjuna on esimestel edukalt ates-

koostöökogemusega, arutati koostöövõima-

teeritutel tõusnud töötasu, neil on olnud või-

lusi töötubades ning tunnustati tööandjaid

malus saada lihtsustatud korras valitud õppe-

panuse eest akadeemia arendamisel.

jõuks ning võtta vaba semester. Õppijate rahulolu õppekvaliteediga uuEt sõnum atesteerimise olulisusest jõuaks

riti kolmest vaatenurgast – tagasiside õppe-

kõigi õppejõududeni, on protsessi vaja veel

protsessile, praktikakorraldusele ja väljun-

paar korda läbi viia ning süvendada prakti-

dipõhiste õppekavade toimimisele. Projekti

list kogemust. Õppejõududel, kes on ates-

raames ühtlustati või uuendati olemasolevad

teeritud ehk saanud tööandjalt konstruk-

küsimustikud, viidi läbi rahulolu-uuring pilo-

tiivse tagasiside töö tulemuslikkuse kohta,

otrühmades, anti küsitluses osalenutele ta-

on akadeemias mitmekesisemad tööalased

gasisidet uuringu tulemuste kohta. Praktika

võimalused.

töögrupp ühtlustas praktikakorraldust reguleeriva dokumentatsiooni kolledžites, vaatas

Et sõnum atesteerimise olulisusest jõuaks kõigi õppejõududeni, on protsessi vaja veel paar korda läbi viia ning süvendada praktilist kogemust.

üle kõikide õppekavade praktikaprogrammid ja hindamiskriteeriumid , koostas ühtse tagasisidevormi, mida testiti pilootgruppides. Väljundipõhiste õppekavade analüüs (fookusintervjuud väljundipõhise õppekava lõpetanud gruppidega) näitas, et õppekava

Tööandjatega seotud projekti raames

õpiväljundid ei ole alati tegelikult õpituga

kaardistati nelja kolledži koostöökogemus

kooskõlas, ning andis asjakohast infot õpiväl-

tööandjatega, koostati tööandjate rahulolu-

jundite muutmiseks.

küsitlus, mis on kasutatav ka edaspidi, sisejulgeoleku magistrandi uurimistööna viidi läbi

Kuidas edasi?

tööandjate rahulolu-uuring ning korraldati

Projektide tulemused on sisendiks õppe-

koostööseminar tööandjatega. Tööandjate

jõudude hindamise/tagasisidestamise, töö-

rahulolu uuriti esmakordselt, valimi moo-

andjatega koostöö, praktikakorralduse, täien-

dustasid praktikajuhendajad, ametkondade

duskoolituse ja õppekavade arendamisel.

personalitöötajad ja tööandjate esindajad

2011/12. õppeaastal muudame pilootvooru

kolledžite nõukogudes. Tulemused näitasid,

tulemuste põhjal õppejõudude atesteerimis-

et tööandja ootused akadeemia lõpetaja

süsteemi, korraldame õppejõududele enese-

teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste osas

analüüsi koolituse, hakkame õppeainete ja

on väga kõrged. Koostööseminaril oli 93 osa-

praktikate kohta õppuritelt uutel alustel taga-

lejat, sh 60 tööandjate esindajat. Seminaril

sisidet koguma jne. Kolledžites hakkab prakti-

esitleti uuringu tulemusi, tutvuti kolledžite

kakorralduse eest vastutama üks inimene,


kvaliteet kellel on tervikülevaade praktikate sisust ja

juhtkonna toetus ja tegijate tunnustamine.

kvaliteedist.

Endiselt valmistab probleeme aja ja töökoormuse planeerimine ning edaspidi oleks pro-

Mida õppisime?

jektijuhtidele vaja sisekoolitust ja kogemuse

Rektoraadi ja projektijuhtide kokkusaami-

jagamise võimalusi, samuti tuleks enam kaa-

sel 2011. aasta augustis analüüsisime paren-

sata õppejõude ja kadette. Eesti Kvaliteedi-

dusprojektide protsessi tervikuna. Tõdesime

ühingu konkursil „Kvaliteedi Tegu 2010“ saime

üksmeelselt, et oluliste teemade arendami-

nominendiks teoga „Akadeemia parenduste-

sel oli motiveeriv tegutseda meeskonnana

gevused kui õppetunnid enese- ja välishin-

ning selged lähteülesanded ja süsteemne

damisest“. Rõõmustab, et oleme akadeemias

vahearuandlus aitasid hästi n-ö reel püsida.

tervikuna suutnud tekitada huvi kvaliteedi-

Akadeemiale parendusprojektide meetod lä-

temaatika vastu ning meie töötajad osalevad

henemisviisina sobis, sest see konkretiseeris

aktiivselt erinevates kvaliteediprojektides.

vastutajad. Oluline oli meie-tunde tekkimine,

Juunikuus toimus kvaliteediprojekti tagasisideseminar, kus üheks ülesandeks oli osalejatel luua visioon ideaalsest kõrgkooli juhtimiskvaliteedi arendamise protsessist.

7


8 kvaliteet

Eesti Maaülikool pideva parenduse teel Eesti Maaülikool tegeleb süsteemse kvaliteediparendusega alates 2005 aastast. Koostöös teiste ülikoolidega oleme allkirjastanud Eesti ülikoolide kvaliteedi hea tava leppe. Tänu pidevale kvaliteediparendusele läbisime edukalt kõrgkoolide üleminekuhindamise ning esimese Eesti ülikoolina seisame institutsionaalse akrediteerimise protsessi lävel. Katrin Kreegimäe, Eesti Maaülikooli kvaliteedikomisjoni liige Oleme avatud jagama teistega meie ülikooli kvaliteedikindlustamise head praktikat, aga samuti kitsaskohti, millega oleme protsessi käigus kokku puutunud. Kvaliteediprotsess on mõõdupuuks liikumisel paremuse suunas. Oleme oma organisatsiooni juhtimisel ja selle toimimise korraldamisel seadnud eesmärgiks pideva arengu ja soovinud kvaliteediprojektide kaudu häid kogemusi omandada ja rakendada. Aastatel 2005–2008 osalesime ESFi toel elluviidud projekti „Ülikooli lõpetajate konkurentsivõime tõstmine läbi õppetegevuse kvaliteedi arenduse“ (LÜKKA) alaprojektis, mille tulemusena:

kaardistasime ülikooli kvaliteedisüsteemi

alased ootused ja vajadused sihtgrupiti küsitluse põhjal

• selgitasime välja sihtgruppide koolitusvajaduse ning hindasime lõpetanute pädevust

koostöös Tööandjate Keskliiduga

• korraldasime kvaliteedijuhtimise koolitusi ja seminare

• koostasime kvaliteedikäsiraamatu. EMÜ kvaliteedikindlustamise välishindamised EMÜ osales vabatahtlikult Eesti kõrgkoolide välishindamiste projektides, mis korraldati ESF programmi Primus eestvedamisel. 2009/2010. õppeaastal analüüsisime oma organisatsiooni institutsionaalset võimekust EFQM-mudeli põhjal. Olime Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest ainus, kes selle väljakutse tervikuna vastu võttis, samas kui teised ülikoolid osalesid EFQM-mudelist lähtuvas analüüsis ühe struktuuriüksusega. Meid hindasid ka välishindajad (assessorid), kelle tagasisideraport oli väga heaks töövahendiks parendustegevuste käivitamisel. Raportis


kvaliteet 9 olid välja toodud nii ülikooli tugevused kui arendatavad küljed. EMÜ tugevate külgedena tõid välishindajad välja järgmise: “Eesti Maaülikool on kahtlemata nii mitmeski valdkonnas heaks eeskujuks kõikidele teistele kõrgkoolidele. Assessoritena leiame, et meeskonnavaim, valmisolek muutusteks ja liikmeskonna pühendumine ülikoolile on teie tugevused!“ Parendusvaldkondadeks peeti EMÜ tuntuse suurendamist ühiskonnas, ülikooli tegevuste ja tulemuste ning mõju mõõtmist ja analüüsimist, saadud informatsioonist õppimist ning tulemuste esitlemist avalikkusele. Tagasisideraportis esitatud parendusvaldkondade põhjal käivitasime 2010/11. õppeaastal kolm suurt parendusprojekti:

• EMÜ turundusstrateegia väljatöötamine

• töötajate rahulolu uurimine

• õppekavagruppide jätkusuutlikkuse analüüsimine. Parendustegevused kavandati ja rakendati programmi Primus Eesti kõrgkoolide kvaliteeditagamise jätkuprotsessi raames. Jätkuprotsessis osales kokku kaheksa Eesti kõrgkooli.

EMÜ parendusprojektidesse olid kaasatud paljud ülikooli erinevate üksuste ja osakondade töötajad. Parendusprojektide vaheja lõpptulemusi jagati kogu ülikooliperega. Projektide tulemusena töötati Maaülikoolis välja:

T

urundusstrateegia, mis kinnitati EMÜ nõukogus 27. oktoobril 2011. Strateegia sätestab EMÜ turundustegevuse üld- ja strateegilised eesmärgid ning juhtimispõhimõtted. See dokument on nüüdsest kogu ülikooli turundustegevuse aluseks.

P

ersonali rahuloluuuringu küsitlusmetoodika, mille põhjal viidi läbi EMÜ personali rahulolu-uuring. Uuringu tulemusi tutvustati oktoobris kogu ülikooliperele. Uuringu tulemused annavad suuna töötajate rahulolu suurendamiseks tehtavale tööle. Töötajate rahulolu hakatakse nüüdsest uurima iga 2,5 aasta tagant ja saadud tulemused võimaldavad hinnata eelmise uuringu tulemuste analüüsile järgnenud otsuste kvaliteeti.

E

MÜ õppekavagruppide jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteediindikaatorid, mis on aluseks õppekavade sisehindamiseks ja omakorda annavad kvaliteetset infot õppekavade jätkusuutlikkuse tagamisega seotud otsuste tegemiseks. Projekti käigus sõnastati õppekavade jätkusuutlikkuse hindamise kontseptsioon. Kontseptsiooni


10 kvaliteet aluseks võeti põhimõte: „Tehes õiged asju õigesti oleme jätkusuutlikud“.

EMÜ 2012 kevadel institutsionaalse akrediteerimise protsessis

EMÜ tulemusi Eesti kõrgkoolide kvaliteeditagamise jätkuprotsessis hindasid välishindajad. Valideerijate tagasisideraportis ülikoolile esitati meie tugevustena projektidesse kaasatud töötajate pühendumine projektide eesmärkide saavutamisele. Positiivse eeskujuna tõid hindajad välja ülikooli juhtkonna selge toetuse ning initsiatiivi parendusprojektide elluviimisel, samuti rektori ja teiste rektoraadi liikmete eestvedava rolli organisatsiooni liikmete kaasamisel.

EMÜ võttis vastu EKKA (Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur) esitatud väljakutse piloteerida Eesti kõrghariduse institutsionaalset akrediteerimist, et EKKA saaks tagasisidet hindamisprotsessi toimimise kohta enne selle rakendamist kõikides kõrgkoolides.

Positiivse eeskujuna tõid hindajad välja ülikooli juhtkonna selge toetuse ning initsiatiivi parendusprojektide elluviimisel, samuti rektori ja teiste rektoraadi liikmete eestvedava rolli organisatsiooni liikmete kaasamisel. Parendusvaldkonnana nimetasid hindajad vajadust töötada välja mõõdikud, mille abil jälgida ja hinnata püstitatud eesmärkide asjakohasust ja lähenemisviiside tulemuslikkust.

Protsessis osalemiseks on EMÜ alates eelmise õppeaasta teisest semestrist intensiivselt tegelenud eneseanalüüsiga, mis on akrediteerimise sisendiks. Tänu varasematele kvaliteedikindlustamise projektidele, kus oleme viimastel aastatel osalenud ja mille raames oleme end hinnanud, on meil tänaseks olemas ülikooli arenguid visualiseeriv materjal ja välja joonistumas ülikooli võtmetulemuste trendid. Ka institutsionaalse akrediteerimise ettevalmistamise protsessi on kaasatud kogu ülikoolipere: toimuvad tulemuste ülevaatus- ja aruteluseminarid ning töötavad võtmevaldkondade hindamiseks moodustatud töögrupid.

Kvaliteedikindlustamise projektide mõjust Eesti Maaülikooli arengutele Kvaliteedikindlustamise projektides osalemine on aidanud Maaülikoolil käivitada pidevad kvaliteediparendusprotsessid, mis on aluseks ülikooli kui terviku jätkusuutlikule arengule.


kvaliteet Me oleme:

• Õppinud paremini tundma oma ülikooli ja kolleege

• Õppinud paremini nägema oma võimalusi ja tugevusi, aga ka ohte väliskeskkonnast ja sisemisi parendusvaldkondi

• Positsioneerinud ennast kindalt Eesti tugevamate ülikoolide ridadesse

• Käivitanud parendustegevusi ja loonud süsteemid kvaliteedikindlustamiseks ülikoolis. Läbitud projektide tulemusel oleme paremini aru saanud ka nendest külgedest, mida meil tuleb veel kogu ülikooliperega arendada.

• juhtide eestvedav roll ja toetus meeskondadele projektieesmärkide saavutamisel

• suurte projektidega hakkamasaamine lühikese aja vältel.

Takistavate teguritena koorusid projektide käigus välja:

• ebapiisav oskus planeerida detailselt ja pikaajaliselt tegevuskavasid nii, et arutelus saaksid osaleda kõik projektiga seotud töötajad

• ebapiisav oskus defineerida probleeme ja projektide eesmärke nii, et kõik meeskonnaliikmed neist ühtmoodi aru saaksid

• ebapiisav oskus dokumenteerida nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Nendeks on:

• ülikooli tegevuste ja tulemuste mõju analüüsimine

• ülikooli tegevuste ja tulemuste omavaheline seostamine ning nende mõõtmine.

Eneseanalüüside tulemuste ning välishindajate tagasisidede avalikustamisega tahame anda Maaülikooli huvipooltele kindlustunde, et meie organisatsiooni liigub

Positiivsete momentidena jäid projektidest meelde:

• töötamine ühtse meeskonnana

paremuse suunas ning oleme suutelised kvaliteeti hoidma ja pidevalt parendama.

11


12 kvaliteet

Mõeldes kvaliteedist... Muutused kõrghariduses – uued reeglid, muutunud väliskeskkond, uute ootuste ja vajadustega üliõpilased jne – panevad eeldatavalt iga kõrgkooli mõtlema muutuste vajadusele ka kõrgkoolis enda sees. Meie jaoks on olnud oluline mõista, et „Mis iganes muutis sind edukaks minevikus, ei tee sind edukaks tulevikus” (L. Platt). Kui sellest aru saada, on ka edasiminek juba lihtsam. Eneken Titov, kvaliteedijuht ja õppejõud, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Tihti arvatakse, et ärikoolil on kergem edu saavutada, sest vajalik teadmine peaks koolil olemas olema. Lihtne on öelda – „Tee õiged valikud” (C. Markides), „Hoia väärtusi” (P. Drucker), „Loo hea srateegia” (R. Koch), „Saa suurepäraseks” (J. Collins) jne. Kindlasti ongi need head ettepanekud, kuid õige teadmise kasutamine õigel ajal ja õigesti on oskus omaette. Oleme Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor läbi teinud hulganisti enesehindamisi ja välishindamisi (akrediteerimised vanas süsteemis, üleminekuhindamised vahepealses süsteemis, kvaliteediauhinna konkursid jne) ning need on meile ka edu toonud - mitmed edukalt läbitud akrediteerimised, edasipürgiva organisatsiooni tiitel 2008. aastal, juhtimiskvaliteedi auhinna konkursil parim keskmise suurusega ettevõte 2010. aastal, äramärkimine projektis

„Kvaliteedikindlustamine Kõrgkoolis“ 2010. aastal jne. Me muudkui parendame ja parendame ning oleme tänulikud iga hea idee eest, et mida veel annab parendada. Mõni aeg tagasi tekkis aga kahtlus: kui kogu aeg parendad ja parendad, siis äkki teed lõpuks väga hästi vale asja, kuid kasu sellest ju ei ole? Nagu ütles professor Etzkowitz, triple helix’i mudeli autor, Tallinna Tehnikaülikoolis avalikku loengut pidades:

„Paljud kõrgkoolid tegutsevad väga hästi vanamoodi, aga paraku pole vanamoodi enam see, mis edu toob.” Seega oleme tänulikud, et meil läheb hästi, sest väga raske on läbi murda, kui läheb halvasti.


kvaliteet Muutustevajaduse äratundmine ei tabanud üleöö, vaid pisiasjad (tagasiside üliõpilaselt, õppejõu kommentaar, juhuslik kohvipausi-vestlus) panid meid seda märkama. Head mõtted tekivad vähestes peades ja me oleme õnnelikud, et need inimesed on meil olemas. Teadmine, et on vaja muutust, kontsentreerus uue strateegia koostamise ajaks ning meie näeme oma uut võimalust, keskendudes strateegilistele eesmärkidele:

• EEK tagab kõigis oma õppe- ja arendus valdkondades rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud taseme

• EEK on tänapäevane, kohanemisvõimeli-

Institutsionaalsele akrediteerimisele läheme vastu juba uue strateegiaga ja kuigi me mõistame, et oleme alles oma pikaajalise strateegia elluviimise alguses, loodame, et 2014. aasta kevadel on meie edusammud hindamiskomisjonile juba näha. Üks suur ambitsioon on meil veel – me tahaksime, et kvaliteet ei seisneks ainult kindlates projektides ja kvaliteedijuhis, vaid oleks oluline osa kõigi meie töötajate igapäevatööst. Ainult nii võime saavutada pikaajalise strateegilise eesmärgi (aastaks 2020): „Olla Eesti haridussüsteemis igakülgselt tunnustatud, kaasatud ja võrdväärselt rahastatud partner”.

ne ja hästi toimiv organisatsioon

• EEK on rahvusvahelise liikmeskonnaga atraktiivne õpi- ja töökeskkond

• EEK mõjutab koostöös oma üliõpilaste, vilistlaste, õppejõudude, töötajate ning partneritega ettevõtluskeskkonda ja ühis konda tervikuna. Esmapilgul justkui ei midagi uut, kuid läbimurde jaoks on oluline muuta süsteemi – struktuuri, protsesse ja mustreid (Fr. Capra). Oleme asunud muutma oma „süsteemi”, kuid arvestame, et tulemus ei pruugi ilmneda kohe ning oleme õppinud nägema perspektiivi. Muutused on meie jaoks kogu organisatsiooni orgaaniline osa.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Tauno Õunapuu septembrikuus toimunud kvaliteedijuhtimise lõpuseminaril jätkuprojektide kokkuvõttest rääkimas.

13


Fotod: TTÜ

14

Mõjusa õpetamise õpituba 17. ja 18. oktoobril toimus Tallinna Tehnikaülikoolis ESF programmide Primus ja Eduko ning Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP toel „Mõjusa õpetamise õpituba“, millest võtsid lisaks TTÜ õppejõududele osa ka mitmed programmide partnerkõrgkoolide õppejõud ja õpetajad. Töötuba juhtisid dr Richard M. Felder ja dr Rebecca Brent. Ija Stõun, TTÜ personaliosakonna koolitus- ja

Rahvusvahelise Insenerihariduse Ühingute

arendusjuht

Föderatsiooni IFEES aastapreemia. Kõrge tunnustus ja koolitustel osalenute hea tagasiside

Dr Richard Felder on koos abikaasa Re-

oli üheks põhjuseks, miks TTÜ Eesti Inseneri-

becca Brentiga läbi viinud üle 600 mõjusa

pedagoogika Keskuse juhataja, Rahvusvahe-

õpetamise õpitoa ja seminari, olnud men-

lise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP Täitev-

toriks noortele õppejõududele, osalenud

komitee liige Tiia Rüütmann otsustas kutsuda

konverentsidel USAs ja mujal maailmas.

dr Felderi ja dr Brenti Eestisse, et neil oleks

Dr Felderile on omistatud hulgaliselt kõr-

võimalus kohapeal tutvustada klassikalise

geid autasusid ja 2010. aastal pälvis ta

pedagoogika meetoditest erinevaid, eelkõige


koolitus 15 tehnikaaladel õppivate tudengite õpetamisel

koolitamine, et tagada jätkusuutlikku tehni-

kasutatavaid alternatiivseid õpetamisviise.

list kõrgharidust Eestis.

Veidi ajaloost

Et üliõpilased ei „hääletaks jalgadega“

Tiia Rüütmanni sõnul oli 1950. aastateks

Tsiteerides dr Richard M. Felderit: „Tehni-

arenevas tehnikaõpetuses tekkinud olukord,

kaülikoolides ja tehnikakõrgkoolides ei to-

kus klassikaline pedagoogika ei suutnud

hiks suures väljalangevuses süüdistada mitte

enam pakkuda piisavalt sobivaid lahendusi

üksnes rumalat õppijat, vaid ka õpetajat, kes

tehniliste õppeainete õpetamiseks. Euroopas

ei valda tehniliste erialaainete õpetamise

ja Ameerikas tekkisid uued koolkonnad, ha-

spetsiifilist kunsti ja muudab tehnilised õp-

kati looma erinevaid instituute, rajamaks in-

peained seetõttu tihti kuivaks, ebahuvitavaks

seneripedagoogika kui uue, noore teadusha-

ja arusaamatuks. Nii kaotatakse väärtuslikke

ru aluseid. Selle tunnistuseks on populaarsed

õpilasi. Õpilased kaotavad huvi tehnikaeriala-

iseseisvad haridusühingud, mis loodi vasta-

de vastu ja õppejõud kaotavad usu nii endas-

vate inseneriorganisatsioonide juurde (ASEE,

se kui ka oma üliõpilastesse...”

IEEE, IGIP) ja mis tänaseni tegelevad mõjusa õpetamisega tehnikavaldkonnas.

„Tehnikaülikoolides ja tehnikakõrgkoolides ei

Eestis algas inseneripedagoogika laiem levik 2001. aastal, mil Tallinna Tehnikaülikoolis loodi Eesti Inseneripedagoogika Keskus,

tohiks suures väljalangevuses süüdistada mitte üksnes rumalat

mida tunnustasid avalik-õiguslike ülikoolide

õppijat, vaid ka õpetajat, kes

rektorid (M. Heidmets, A. Keevallik, J. Aavik-

ei valda tehniliste erialaainete

soo) ning Haridus- ja Teadusministeerium

õpetamise spetsiifilist kunsti ja

eesotsas toonase ministri Tõnis Lukasega, allkirjastades neljapoolse hea tahte protokolli ja kinnitades sellega, et tehnikaõpetajate edasist koolitust Eestis koordineerib TTÜ insene-

muudab tehnilised õppeained seetõttu tihti kuivaks, ebahuvitavaks ja arusaamatuks.

ripedagoogika keskus. Täna korraldatakse õpetajate ja õppe-

Richard M. Felder

jõudude (täiendus)koolitust põhiliselt Tartu

Mõjusa õpetamise õpitoas said osalejad

ja Tallinna Ülikoolides, inseneripedagoo-

teavet selle kohta, milliseid õpetamisviise li-

gika keskuse missiooniks on aga jätkuvalt

saks traditsioonilistele õppemeetoditele ka-

reaalainete- ja tehnikaõpetajate järelkasvu

sutada, et üliõpilased ei „hääletaks jalgadega“

kindlustamine ja tehnikahuviliste noorte

ja jätkaksid õpinguid valitud ülikoolis.


16

koolitus Professor Felder kritiseeris oma kodumaa

arendavad oskusi ainult ühel viisil – ise tehes

näitel süsteemi, kus doktoriõppes ja/või äsja

ja saades tehtu kohta tagasisidet. Muutsin

doktorikraadi saanud õppejõud võivad asuda

oma õpetamisstiili – võtsin kasutusele aktii-

ilma täiendava koolituseta üliõpilasi õpeta-

võppe, andsin avastatud teadmisi artiklite

ma, tekitades eelpoolmainitud olukorra, kus

kaudu ja õpitubades edasi kolleegidele. See-

tudengid leiavad endale õppimisvõimalusi

järel sai õpetamisest minu prioriteet.“

mujal ülikoolides. Koolitajad toonitasid õpitoa käigus korduvalt, et õppejõud peaksid

Dr Felder lisas veel, et õpetamismeetodid

mõistma, et tänapäeval ei ole õppejõud ainu-

on kõikjal erinevad. Ameerikas kasutatakse

ke tark auditooriumis, vaid seda on ka paljud

võrreldes teiste riikidega üha enam aktiivõ-

üliõpilased.

pet. Mõjusa õpetamise õpitubasid korraldatakse kõikjal maailmas, kuid väga vähesed

“Mõistsin, et keegi ei olnud mulle kunagi õpetanud, kuidas õpetada. Sel hetkel

neist on spetsialiseerunud inseneriteadusele ja tehnikaaladele. Küsimusele, kas insenerialade, keemia-,

toimus muutus minu

füüsika- ja matemaatikaõpetajad peaksid

karjääris.”

saama teistsuguse väljaõppe võrreldes humanitaaralade õpetajatega, vastas koolitaja,

Richard M. Felder

et mõjusa õpetamise põhimõtted on sarnased. Siiski usub ta, et konkreetse pedagoogikasuuna spetsialistide käe all on õpetaja-

Mõjusa õpetamise õpitoa saamislugu

te väljaõpe tõhusam. Hea tulemuse annab

Dr Felderi sõnul oli ta umbes 15 aastat

STEM-alade (Science, Technology, Engineering,

õpetanud, kui avastas, et midagi on valesti.

Mathematics) ning humanitaar- ja sotsiaalala-

Tsiteerin professorit: „Seletasin materjali õppi-

de õpetajate erinev väljaõpe. Tehnikaülikoo-

jatele ära, tõin juurde näiteid, kuid järgmisel

lid peaksid insenerialade õpetajaid koolitama

päeval neile teema kohta küsimusi esitades

siiski ise. Oluline on efektiivselt õpetada igal

ei osanud nad vastata ning mitmed kukku-

alal, aga kehv inseneriõpe võib viia selleni, et

sid eksamil läbi. Kuna teadsin, et õpilased on

õppijad loobuvad inseneriõppest ja kannatab

intelligentsed, pidi probleem olema milleski

ka inseneeria õpetamine.

muus. Mõistsin, et keegi ei olnud mulle kunagi õpetanud, kuidas õpetada. Sel hetkel

Dr Felder usub, et kui õppejõud ei saa pä-

toimus muutus minu karjääris. Hakkasin uu-

rast tööle asumist regulaarselt väljaõpet, pea-

rima hariduspsühholoogia-alast kirjandust.

vad nad kõike ise õppima – uurimisprogram-

Mõistsin, et inimesed kinnistavad teadmisi ja

mide alustamist ja korraldamist, mõjusa


kokkuvõte 17

Pildiallkiri................................. jfhdsjka fndjksan .............. ................Foto: TTÜ

õpetamise tõdede avastamist, teadustöö ja õppetöö tasakaalustamist, eraelu ühenda-

tehnika-, tehnoloogia- ja insenerivaldkonna õpetajatele-õppejõududele.

mist tööeluga jms. See võtab üldjuhul aastaid. Isegi paar koolitust aitavad õppejõududel pa-

Osalejate hinnang toimunud õpitoale

remat tööd teha. Lisaks ei ole hea õpetamine

TTÜs korraldatud „Mõjusa õpetamise õpi-

keerulisem või ajamahukam kui kehv õpeta-

toast“ võttis osa 128 õppejõudu ja õpetavat

mine – see nõuab lihtsalt vastavaid teadmisi,

doktoranti, neist kuni 1 aastase töökogemu-

nendib ta.

sega 15%, 1–2 aastase kogemusega 18%, 2–5 aastase kogemusega 19%, 5–10 aastase

Dr Richard Felderi ja dr Rebecca Brenti õpitoad on eriti väärtuslikud seetõttu, et dr

kogemusega 20% ja rohkem kui 10 aastase kogemusega 28%.

Felder on erialalt insener ja dr Brent pedagoog. Nende koostöö on loonud erilise süm-

Kokkuvõttes oli osalejate hinnang õpitoa-

bioosi, mistõttu „Mõjusa õpetamise õpituba“

le väga hea. Tagasisidelehtedelt võis lugeda

on ainulaadne ja sobilik eelkõige ülikoolide

palju kiidusõnu nii saadud uute teadmiste kui


18

koolitajapaari suurepärase koostöö kohta.

kasutanud ja oma õpistiilide loengu just prof. Felderi materjalidele üles ehitanud, kuid ma

Anne Villems, meie oma koolitusguru Tar-

ei ole suutnud aktiivõpet rakendada nii süs-

tu Ülikoolist, vastas küsimusele, kas koolitus

teemselt ja läbimõeldult. See, kuidas igal

täitis oma eesmärgi ja andis uusi teadmisi,

hetkel viia kõigi osalejateni see, kus me ole-

järgmiselt: „Tavaliselt väidavad õppejõud, et

me, miks me midagi käsitleme ja kuidas seda

aktiivõppe meetodid võivad töötada hästi

aktiivselt teha,oli valgustav ka aktiivõpet ka-

20 õppija grupis, aga mul on auditooriumis

sutama harjunud osalistele. Aktiivmeetodite

100 tudengit, mina neid meetodeid seega

süsteemne rakendamine, nagu seda tegi prof.

kasutada ei saa. Prof. Felder koolitusel oli ligi

Felder, on ideaaliks, kuhu pürgida iga oma

130 õppijat ja kuna ta mitte ainult ei rääkinud

loengu ja praktikumiga.“

aktiivõppest vaid ka kasutas seda ise läbivalt aktiivselt 130 inimesega, siis loodan, et kõik

Küsimusele, milline on teie arvamus õppe-

kohalolijad võisid veenduda, et aktiivõpe töö-

jõudude enesetäiendamisest väliskogemuse

tab auditooriumi suurusest sõltumata. Olin

abil ja kas välisõppejõudude Eestisse kutsu-

enamikku nendest võtetest ka ise loengutes

mine õigustab end või tuleks leida rohkem


koolitus 19 võimalusi saata meie õppejõudude välis-

kasutamiseks õpetamises. Ta lisas, et välisõp-

maale stažeerima, vastas Anne Villems, et vä-

pejõude on Eesti kõrgkoolidesse vaja tuua,

lisõppejõudude sellised töötoad, nagu prof.

kuid ainult siis, kui nad on tõepoolest head

Felderi oma, on ilmselt üks efektiivsemaid

õppejõud, kes toovad endaga kaasa pare-

mooduseid õppejõudude täiendkoolituses

ma õppemetoodika, ja kui Eesti kõrgkooli-

üldse. Kui saata 130 õppejõudu välismaale

de õppejõud on valmis nende kogemusest

näiteks kaheks nädalaks, pole üldse selge, et

õppima. Seda kohtab väga harva ja ainult

kõik sealt just aktiivõppe oskuse ja veendu-

kohalike õppejõudude inglise keele oskuse

musega tagasi tulevad.

parandamiseks pole neid mõtet siia kutsuda.

Raha aga kulub kümneid või isegi sadu kordi rohkem. Loomulikult tuleb esinejaid

„Aktiivmeetodite süsteemne

väga hoolikalt valida, et nende töötubadest

rakendamine, nagu seda tegi

tõesti kasu oleks. Prof. Felder oli igati õnnestunud valik. Samal arvamusel oli ka koolitusel TTÜ

prof. Felder, on ideaaliks, kuhu pürgida iga oma loengu ja praktikumiga.“

üliõpilasi esindanud tudeng Robert Peetsalu, kes lisas, et koolitus võimaldas saavutada kõik planeeritud õpiväljundid ning andis innustust ja ideid paremate meetodite

Anne Villems, Tartu Ülikool


20

VÕTA

VÕTA ja kvaliteet Raul Ranne, VÕTA koordinaator

ülikoolide,

rakenduskõrgkoolide,

Riikliku

Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, KutsekoVÕTA ei ole iseenesest väga uus teema.

ja, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

Reaalselt on varasemat õpi- ja töökogemust

sihtasutuse Archimedes esindajad. Töörüh-

arvestatud juba pikka aega, kuid sihikindel

ma ülesandeks seati VÕTA eesmärkide ja

VÕTA arendamine algas alles LÜKKA projektis

põhimõtete sõnastamine. Võtnud aluseks

ningon jätkunud Primuse programmi jook-

Hollandis kasutatava kvaliteedikoodeksi, sõ-

sul. Palju on tehtud – on toimiv võrgustik, ju-

nastas töörühm kuus VÕTA põhimõtet koos

hendid, e-kursused ja -portaalid, kogutakse

nende juurde käivate rakendusnormidega,

statistikat, teavitustöö VÕTA nädalate ja teis-

mille alusel on võimalik hinnata põhimõtete

te ürituste raames. Samas on VÕTAga seoses

rakendamist.

endiselt üleval küsimusi ning viimastel aastatel on ehk kõige olulisem olnud VÕTA kvaliteedi temaatika. On selge, et VÕTA süsteemis on riske. Liiga leebe suhtumine ning reguleerimine võib viia kvaliteedi languseni ning erinevate probleemideni, nagu diplomipesu oht

Põhimõtete eesmärk on tagada VÕTA protsessi läbipaistvus ja usaldusväärsus – ühe sõnaga kvaliteet.

ning üldine kõrghariduse kvaliteedi langus. Teisest küljest võib VÕTA liiga range regu-

2010. ja 2011. aastal liideti VÕTA põ-

leerimine, bürokraatia ja keerukus viia VÕTA

himõtted ka Rektorite Nõukogu ja Ra-

kasutajate arvu vähenemiseni. Vajaliku tasa-

kenduskõrgkoolide

kaalu leidmine ongi VÕTA kvaliteedi üheks

kvaliteedilepetega.

rektorite

Nõukogu

võtmeküsimuseks. VÕTA põhimõtete väljatöötamisega VÕTA Teiseks oluliseks küsimuseks on VÕTA

kvaliteediprotsess ei lõpe. Üks asi on põhimõ-

kvaliteedi määratlemine. Seda on erinevatel

tete sõnastamine ja tunnustamine, kuid soo-

aegadel püütud teha erinevalt, kuid ei jõutud

tuks midagi muud nende järgi tegutsemine.

pikka aega ühisele seisukohale.

Põhimõtete ellurakendamises võib ette tulla arusaamatusi ja teisitimõistmisi, samuti on

2009. aastal kutsuti Primuse programmi raames kokku töörühm, kuhu kaasati

meie õppeasutused VÕTAs erineval tasemel – see, mis võib tunduda lihtne ja arusaadav


21 kõrgkoolis, ei pruugi sugugi seda olla näiteks

kõrg- kui kutseharidusest.

kutsekoolis. Põhimõtete ning VÕTA käsiraamatu VÕTA põhimõtete ellurakendamisel toetab õppeasutusi vastvalminud VÕTA käsiraamat, mille autorid on Siret Rutiku ja Inga Vau. Tegu on VÕTA põhimõtete rakendusjuhendiga, mis koondab peamise vajaliku info, mida õppeasutusel on vaja kvaliteetse ja läbipaistva VÕTA süsteemi ülesehitamiseks.

Käsiraamat on kasulik ja praktiline abivahend kõigile, kes oma õppeasutuses VÕTAga kokku puutuvad, eriti aga neile, kes vastutavad VÕTA süsteemi ülesehitamise või arendamise eest.

valmimisega ei ole aga lõppenud VÕTA kvaliteediprotsess tervikuna. On tulemas kolmas

Käsiraamatu abil on võimalik juba ole-

etapp – VÕTA süsteemide välishindamine.

masolevat VÕTA süsteemi täiendada ja parendada või vajaduse korral süsteem nullist

Välishindamine on praegu planeeritud

üles ehitada. Käsitletud on kõiki VÕTA etappe

2012-2013 aastasse ning selle eesmärgiks on

ning nendega seotud teemasid. Eraldi on väl-

pakkuda õppeasutustele võimalus saada vä-

ja toodud VÕTA nõustaja ja hindaja kompe-

liseksperdi hinnang oma VÕTA korrale ja selle

tentsusprofiilid – teadmised ja oskused, mis

vastavusele VÕTA põhimõtetega. Välishinda-

nõustajatel ja hindajatel peavad olema. Pro-

mise vajadus on praktiline – sageli on õppe-

fiilid aitavad õppeasutustel paremini hinnata

asutusel endal oma tegevust raske hinnata

oma nõustajate ja hindajate koolitusvajadust

ning seal kitsaskohti märgata.

ning ühtlustada koolituste õpiväljundeid. Kogu käsiraamatu kõik punktid ja soovitused on illustreeritud konkreetsete näidetega nii

2012. aasta jooksul koolitatakse esimene grupp VÕTA assessoreid ja esimesed


22

VÕTA pilootprojektis osalevate koolide külastused

Valmimas on STARR tehnika juhend

peaksid toimuma 2012. aasta sügisel. Kui piloteerimine on edukas, siis laiendatakse

Üks suurimaid probleeme VÕTAs on olnud

koolide ringi 2013. aastal ning koolitatud

see, kuidas taotleja saab kirjeldada oma töö-

assessorid saavad jätkata koostööd õppe-

kogemusest või muul mitteformaalsel viisil

asutustega ka pärast Primuse programmi

õpitut nii, et hindaja saaks selle alusel lange-

lõppu. Välishindajate külastusele eelneb

tada kvaliteetse ja läbipaistva otsuse taotleja

õppeasutuse eneseanalüüs, seda toetav kü-

teadmiste ja oskuste kohta. Selle probleemi

simustik on juba lisatud VÕTA käsiraamatu

lahendamisel tuleb appi Hollandis VÕTA kon-

kvaliteedipeatükki. Enesehindamise ning

tekstis laialt kasutusel olev STARR-tehnika.

VÕTA assessorite kaasamise kaudu VÕTA kva-

STARR-tehnika abil on taotlejal võimalik viie

liteediprotsessi on õppeasutusel võimalus

lihtsa sammu abil analüüsida õpitut ning

tagada oma VÕTA süsteemi usaldusväärsus

panna see vajalikku õpiväljundite konteksti.

ning sisuliselt ka valmistuda institutsionaalseks akrediteerimiseks.

S

ituation – olukord. Taotleja kirjeldab

olukorda, kus õppimine aset leidis.

VÕTA ei ole asi iseeneses, vaid üks osa õppeprotsessist. Kuigi ESFist toetatavad VÕTA

T

asks – ülesanded. Taotleja kirjeldab

arendusprotsessid võivad lõppeda 2013. aas-

ülesandeid, mida ta nimetatud olukorras

tal, ei tähenda see VÕTA lõppu, ning prob-

täitis.

leemid, mis jäävad praegu lahendamata, tuleb lahendada tulevikus. VÕTA põhimõtted

A

ction – tegevus. Taotleja kirjeldab tege-

jäävad kehtima, käsiraamat on olemas ja as-

vusi, mida ta mingi probleemi vms lahenda-

sessorid saavad jätkata koostööd koolidega,

misel tegi.

kuid kõik need abivahendid on üksnes nii head, kui pühendunud on õppeasutustes VÕTAga tegelevad inimesed. Ükski põhimõte ei kehti, kui seda ei järgita, ühestki käsiraamatust pole kasu, kui seda ei loeta ja arvesse ei võeta ning ühestki eksperthinnangust pole

R

esult – tulemus. Taotleja kirjeldab oma

tegevuse tulemusi.

R

eflection – taotleja analüüsib eelnevate

tegevuste ja olukorra kontekstis õpitut.

kasu, kui selle järgi ei tegutseta. Abivahendid on olemas, süsteemid on paigas ning edasine sõltub juba meist enesest.

STARR-tehnikat võib kasutada nii õpimapi täitmisel kui struktureeritud intervjuu läbiviimisel, vastavaid koolitusi on võimalik tellida koolituskeskustest. STARR-tehnika juhend avaldatakse peagi Primuse koduleheküljel.


koolitus 23

Koolituste ja pädevuste veeb Mari-Liis Peets, EITSA, e-Õppe Arenduskes-

analüüsimisel ning soovitada talle koolitusi.

kuse koolituse projektijuht Kuidas uus veeb aitab koolituse Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) e-Õppe Arenduskeskus alustas 2010. aastal

leidmisel?

Veebis saab hinnata ennast õpetaja ja

Primuse toel koolituste ja pädevuste veebi

õppejõu haridustehnoloogiliste pädevuste

loomist. Veeb on mõeldud õpetajatele, õppe-

enesehindamismudeli abil.

jõududele, haridustehnoloogidele ja teistele

Veebis saab registreeruda e-Õppe

huvilistele oma haridustehnoloogiliste pä-

Arenduskeskuse koolituskalendris olevate-

devuste hindamiseks ning koolitusvajaduse

le koolitustele ja anda tagasisidet läbitud

planeerimiseks. Alates käesoleva õppeaasta

koolitustele.

algusest on veeb avatud kõigile kasutajatele

Veebis saab pidada arvestust läbitud

koolituste kohta ja printida välja isikliku päVeebi eesmärk on toetada kasutajat oma

haridustehnoloogiliste

devuste koondtabelit.

pädevuste

Tutvu veebiga ja soovita seda teistelegi: http://koolitused.e-ope.ee Rohkem infot õpetaja ja õppejõu haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli kohta: http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/haridustehnoloogilised_padevused


Olulised kuupäevad november-detsember 2011

15.11 elektroonilise 19. VMT esitamise tähtaeg 15.-16.11 Praktika kõrgkoolis - koolitus kõrgkoolide praktikajuhendajatele

30.11 Programmi Primus juhtnõukogu koosolek 30.11-01.12 Akadeemiliste õpioskuste koolituse 2. osa 08.-09.12 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis, assessorite koolitus 15.12 Primuse koordinaatorite seminar

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 5  

ESF programmi Primus uudiskiri, mis on suunatud primuse partneritele jt huvilistele

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you