Page 1

1 09/2011 nr4

Primus

Uus õppeaasta on alanud. Et aidata esmakursuslastel kõrgkooliellu sujuvalt sisse elada, korraldatakse kõrgkoolides üha sisukamaid eelnädalaid ja muid tutvumisüritusi.

Toimetaja: lisaks tänavuse aasta mahukate tööde elluviimisele on vaja ette valmistada uus tegevuskava. Sündmus: vaatame tagasi mitmetele põnevatele suvistele koolitustele.


2

Primus

09/2011

nr4

Sisukord toimetaja

Edukat uut õppeaastat! 3-4

toimetaja/sündmus

Keelekeskused arutasid võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamisvõimalusi 4-5

sündmus

Kuidas kahel toolil istumine aitab kirjutada teadusprojekti 6 Õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar 7-8

Primus

Palgaseminar projektitöö tasustamisest 8-9 Mentorlus on oluline nii õppejõududele, akadeemilisele üksusele kui tervele organisatsioonile 10-11 Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavade tagasiside seminar 12

SA Archimedes Programm Primus

Esmakursuslaste sisseelamine, rebasenädalad ja teavitusüritused 13

Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


toimetaja 3

Edukat uut õppeaastat! Uue õppeaasta algus on periood, mil võik-

Sellel aastal ei tee me koostamise eel se-

sime ka programmi Primus tegevuste puhul

minare ega koosolekuid, sest nelja aasta ko-

kriitiliselt üle vaadata, mida oleme sellel aas-

gemusele tuginedes võime öelda, et saate

tal ära teinud, mis veel tegemist ootab ning

ise juba väga hästi hakkama. Kui vaja, oleme

ühtlasi mõelda juba järgmisele aastale.

siiski alati valmis nõu andma.

Sellel aasta numbreid analüüsides näeme,

Soovitame vaadata prioriteetide juures

et terve aasta „raskus“ on kandunud sügisele,

toodud eelarvesummasid. Need annavad et-

kuna esimese poolaasta eelarvete täitmine

tekujutuse meie võimalustest ning loodeta-

on olnud kasin. Paariaastane kogemus ütleb,

vasti ühtlasi orientiiri, et tegevuskava etteval-

et aasta viimane väljamakse on alati olnud

mistamisel ei tuleks teha asjatut tööd. Nagu

kõige suurem, näiteks 2010. aastal moodus-

näha jooniselt 2 (vt lk 4), on 2012-2014. aasta

tas see kogu aasta väljamaksetest 33%. Mu-

eelarve kogu eelarvekavast (14,58 miljonit

relikuks teeb aga tõsiasi, et selle aasta alguse

eurot) märkimisväärselt väiksemate mahtu-

väljamaksetaotlused on olnud väiksemad kui

dega kui eelnevad perioodid. See tähendab,

eelmise aasta samal perioodil (vt joonis 1, lk

et 2011. aasta lõpuks võime öelda, et oleme

4). Seetõttu on aasta teisel poolel vaja planee-

väga palju juba ära teinud. Tulevate aastate

ritud tegevuste elluviimise (ja ühtlasi ka eel-

tegevused saavad kinnistada juba algatatut

arve maksimaalse kasutamise) nimel tõsiselt

ning tagada vajalike ja end õigustanud tege-

pingutada.

vuste jätkumise ka pärast programmi lõppu.

Usume, et saate sellega kenasti hakkama.

Tuletan meelde, et meie koordinaatorid

Igaks juhuks paneme ikka ja jälle südamele,

on alati valmis vastama teie küsimustele ning

et jälgige eelarve kasutamisel ka mõistlikkuse

toetama teid tegevuskava elluviimisel ja ka

põhimõtet.

uute tegevuste planeerimisel. Küsige julgesti!

Samal ajal käesoleva aasta mahukate töödega on vaja ettevalmistada uus tegevuska-

Programmi elluviija poolt soovin teile kõigile edukat alanud kooliaastat!

va. Oleme üheskoos prioriteedidpaika pannud ning programmi juhtnõukogu on need ka kooskõlastanud. 2012. aasta tegevuskava esitamise tähtaeg on 20. oktoober 2011.

Urve Vool programmi Primus tegevjuht


4 toimetaja 64% 57% Väljamaksetaotlused 2010

Keelekeskused a

ja testimise tasemete

Väljamaksetaotlused 2011

12%

14% 10%

17% 12%

14%

jaanuar

märts

mai

juuli

veebruar

aprill

juuni

detsember

Joonis 1. 2011. aasta alguse väljamakse taotlused on olnud väiksemad kui eelmise aas-

Primuse tegevusvaldkonnas “Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine” valmistasid nelja ülikooli keelekeskused (TÜ, TLÜ, TTÜ, EMÜ) ette ühisprojekti, mille tulemusena tõuseb kõrgkoolide võõrkeeleõppega tegelevate õppejõududude testimispädevus Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi CEF:2000 järgides ning võõrkeeleoskuse hindamine eri ülikoolides muutub paremini võrreldavaks.

ta samal perioodil Ülle Sihver Eesti Maaülikool

Programmi eelarve jaotus aastate lõikes

Projekti keskseks sündmuseks kujunes viiepäevane ühiskoolitus „Võõrkeelte õpe-

25%

tamise ja testimise tasemete ühtlustamine

21% 17%

16%

kõrghariduses” 13.-17. juunil Viinistul. Koolitusel osales 50 ülikoolide keelekeskustes

15%

erinevaid keeli õpetavat lektorit. Koolitust juhtis suure testimis- ja hindamiskogemusega Roehamptoni ülikooli professor

3%

3%

Barry O´Sullivan Suurbritanniast. Olulised arutlusteemad olid testimisülesannete

2008 2009

2010 2011

2012 2013

2014

koostamise kriteeriumid võõrkeeles erinevatel keeleoskustasemetel kõigis keele neljas osaoskuses.

Joonis 2. Aastateks 2012-2014 planeeritud eelarvemahud on väiksemad kui eelnevatel perioodidel.

Testiülesande valiidsuse ehk kas hinnatakse oskust, mida mõõta soovitakse, ja reliaabluse ehk tulemuste usaldusväärsuse


sündmus

arutasid võõrkeelte õpetamise

e ühtlustamise üle

Koolitusel „Võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamine kõrghariduses” osales 50 erinevaid keeli õpetavat lektorit ülikoolide keelekeskustest. Foto: EMÜ

saavutamise eelduseks on testimisteooria

kolleegide kohtumine ja esmakordne või-

väga hea tundmine ja pidev tagasisidestav

malus üksteise tegevustest ja eesmärkidest

praktika.

lähemat ülevaadet saada ning neid omavahel võrrelda. Kuna võõrkeeleoskuste testimine on

Koolitus andis väga hea võimaluse nende-

kompleksne ja pidev võrdlevat ja tagasisides-

le teemadele keskenduda. Teooria selgitami-

tavat analüüsi nõudev tegevus, kavandavad

sel tõi lektor rohkelt huvitavaid ja kasulikke

keelekeskused projekti jätkutegevusi ka järg-

näiteid oma testimispraktikast. Koolituse käi-

mistel aastatel eemärgiga saavutada keeleos-

gus koostasid ja analüüsisid erinevate keelte

kuse testimisel ühtlane professionaalne tase.

töörühmad testide ülesandeid, arvestades eelnevalt teoreetiliselt läbivõetud kriteeriu-

Paljud osalejad rõhutasid koolitusele taga-

me ja said prof Sullivanilt kohapeal teooriale

sisidet andes seda, kui oluline oli nende jaoks

lisaks professionaalset praktilist nõu. Koolitus

tänapäevaste keeletestide koostamise põhi-

võimaldas lektoritel süsteemselt süveneda

mõtete omandamine, sest see võimaldab neil

keeletestide koostamisse ja mõõtmisse.

luua kvaliteetsemaid teste oma keelekursuste õpiväljundite omandamise kontrollimiseks.

Ühisprojekt aitab tänuväärselt kaasa üli-

Väga vajalikuks peeti ka jätkukoolituste kor-

koolide keelekeskuste partnerlusele ja sü-

raldamist, kus tegeletaks peamiselt testimis-

nergia loomisele. Hindamatu väärtusega on

ülesannete koostamisega oma ala eksperdi

Tallinna ja Tartu ülikoolide keelekeskuste

juhendamisel.

5


6 sündmus

Kuidas kahel toolil istumine aitab kirjutada teadusprojekti 2.–3. august toimus Viinistul programmide

hindamisjuhendile hinnati. Seega said kõik

Primus ja Eduko koostöös „Haridusprojektide

osalejad olla projekti kirjutaja/taotleja rollis

kirjutamise suvekool“. Koolitajad olid prof Ellu

ning teiselt poolt ka projektide hindajad/ret-

Saar ja Jelena Helemäe Tallinna Ülikoolist.

sensendid. Osalejate sõnul oligi just rühmatööna projektide reaalsest hindamisest ehk

Kadrin Kergand

n-ö kahel toolil (taotleja ja hindaja) istumisest

Programmi Primus koordinaator uuringute ja

kõige rohkem kasu.

personalijuhtimise valdkonnas Kindlasti olid väga õpetlikud ka prof Ellu Teadusprojektide läbiviimiseks tuleb üha

Saare ja Jelena Helemäe endi kogemused

enam taotleda raha erinevate projektide

projektide kirjutajate ja hindajatena. Esimesel

vahenditest nii Eestis kui mujal. Konkurents

päeval oli kõigil osalejatel võimalik tutvuda

projektipõhistele rahadele on tihe, nii näi-

ühe reaalselt esitatud teadusprojektiga, mida

teks on Eesti Teadusfondi statistika kohaselt

koolituse käigus koos analüüsiti ning lõpuks

ainult 31% esitatud projektitaotlustest ühis-

võrreldi rühmatöö tulemusi tagasisidega, mil-

konnateaduste valdkonnas edukad. Jelena

le antud projekt tegelikult retsensendilt oli

Helemäe sõnastas suvekooli vajaduse ja idee

saanud.

alljärgnevalt: koolituse eesmärk oli inimeste häälestamine projektide kirjutamisele ehk

Prof Ellu Saar tutvustas Eesti Teadusfondi

mõttele, et see on peaaegu loterii, aga mitte

grantides sagedamini esinenud vigu ja andis

päris:

soovitusi, mida võiks jälgida, et projektitaot-

• •

erinevalt tavaloteriist niisama selles

osalema ei pääse

lus oleks edukas. Kuigi korduvalt käis läbi mõte, et lõplikult head valemit hea projekti

erinevalt tavaloteriist on selles osale-

kirjutamiseks ei ole, on oskused ja kogemus

mine teadlaste jaoks peaaegu et kohustuslik

siiski väga olulised. Sealt edasi sõltub aga pal-

ja nii mõneski mõttes kasulik, rääkimata sel-

ju hindajast ning ka õnnest.

lest, et võit on prestiižne. Haridusprojektide kirjutamise suvekool oli Suvekoolile

eelnes

osalejate

isesei-

arendav kogemus kõigile. Osalejad said häid

sev töö, mille käigus tuli koostada projekt,

mõtteid tulevaste projektide jaoks ning ka

mida hiljem koos analüüsiti ning vastavalt

entusiasmi uute taotluste kirjutamiseks.


7

Kovisiooni seminaril osalejad Tallinna Ülikoolist, Estonian Business Schoolist, Läti Ülikoolist ja Loode-Venemaa Ülikoolist Foto: TLÜ

Õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar 8.–9. augustil 2011 toimus Pillapalu Koolitusstuudios Tallinna Ülikooli korraldatuna ESF programmi Primus toel õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar. Ürituse eesmärk oli jagada kogemusi, parimaid praktikaid ning arutada erinevaid probleeme õppejõudude koolitamises ning nende arengu toetamises nii meil kui mujal. Rea Raus ja Krista Tiit, TLÜ avatud ülikool Väliskogemusi jagasid meiega kolleegid

Kuidas toetada hoiakute muutust?

Dainuvite Bluma Läti Ülikoolist ning Oksana Rjabtsunovskaja ja Natalia Olenknovits Loode-Venemaa Ülikoolist. Osalejate valitud kolmele olulisemale probleemküsimusele otsiti ja leiti lahendusi avatud ruumi meetodil:

Kuidas jõuda iga õppejõu koolitusvajaduseni? Kuidas õppejõuna väärtustada ennast?


8 sündmus Aruteludes käsitleti antud küsimusi eri-

Sama oluliselt jäi kõlama ka vajadus te-

nevate võimalustena õppejõu, aga ka õppe-

geleda eneseväärtustamise ja stressijuh-

jõudude koolitaja, arengu toetamiseks. Eriti

timisega, mis on arengu toetamisel sageli

esile kerkis koolitusvajaduse temaatika, mille

võtmetähendusega.

juures arutleti mõtteviiside „tahaksin osaleda sellel koolituse“ versus „mulle on vaja seda

Läti ning Venemaa kolleegide näited ja ko-

koolitust“ üle. Samuti leiti, et iga muutus,

gemused illustreerisid sarnasusi meie prob-

mida soovime näha üliõpilastes, saab alguse

leemide ning õnnestumistega ja andsid ideid,

õppejõust. Seega kui soovime näiteks, et üli-

mida kõik osapooled said koju kaasa viia.

õpilased võtaksid ise suurema vastutuse oma

Kovisiooni seminar andis võimaluse arutleda

õppimise eest, on vajalik, et õppejõudude

kõigi jaoks olulistel teemadel ning luua ühtse

koolitajad ja koolitused tervikuna kannaksid

kogukonnatunde.

seda ideoloogiat.

Palgaseminar projektitöö tasustamisest Paljud Tartu Ülikooli töötajad on kaasatud erinevatesse Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatavatesse projektidesse. Projektitööd annavad ühest küljest hea võimaluse saada tegevusteks täiendavat raha, kuid teisalt on raha kasutamine seotud rangete piirangutega.

Eveli Ojamäe ja Anne-Ly Vaher, Tartu Ülikool Sel aastal on rahastajad auditeerinud

projektiraha kasutamisel.

mitmete ülikoolis läbiviidavate projektide rahakasutust ning andnud soovitusi pro-

Saadud kogemuste ja auditite tähelepa-

jektitöötajate tasustamise läbipaistvamaks

nekute jagamiseks korraldas ülikooli perso-

muutmiseks. Auditeerijate tähelepanekud

naliosakond augusti lõpus projektide koor-

on olnud seotud töö eest makstava tasu suu-

dinaatoritele seminari. Personalitöö jurist

rusega ja tööajatabelite koostamisega. Tuleb

Eveli Ojamäe, personalitöö peaspetsialist

tunnistada, et auditid ei ole kõige muga-

Keiu Kriit ning palgakorralduse peaspetsia-

vam viis vigadest õppimiseks, kuid siiski on

list Anne-Ly Vaher rääkisid projektitöö ta-

need andnud olulise kogemuse ja suurema

sustamisest, korrates alustuseks üle riiklike ja

selguse selle kohta, mida tuleb arvestada

ülikooli õigusaktide nõuded ning jätkates


sündmus konkreetsete probleemide ja näidetega. Oma

ei pruugi olla mõistlik töökorraldus ka töötaja

kogemusi jagas programmi Primus tegevjuht

tervise seisukohast.

Urve Vool.

Esmapilgul lihtne ülesanne pidada töötatud

Seminaril rõhutati, et projektitöö on samasugune nagu muu ülikoolis tehtav töö, kuid

aja kohta arvestust muutub

lisaks tavapärastele töötaja töölevõtmist ja

keeruliseks, kui töötaja osaleb

tasustamist puudutavatele reeglitele tuleb arvestada ka projekti rahastaja nõudeid projektiraha kasutamise kohta. Ülikoolis lähtutakse töötasu määramisel palgapoliitika põ-

samaaegselt mitmes erinevas projektis, on vahepeal töölähetuses, haiguslehel või puhkusel.

himõttest, mille kohaselt tasustamise aluseks

Seminaril anti soovitus kasutada ületunni-

on töötaja töö väärtuslikkus. See on sisuliselt

tööd ainult erandjuhul, kui töö on lühiajaline

sama nagu struktuuritoetuse seaduse nõue,

ja töö tegemiseks ei ole võimalik leida teist

et töötasu peab olema kooskõlas asutusesi-

inimest. Koordinaatoritel oli palju mõtteid ja

sese või Eesti keskmise palgatasemega vasta-

küsimusi ka tööajatabelite täitmise kohta. Es-

vasisulise töö eest. Jagati soovitusi ja arutati,

mapilgul lihtne ülesanne pidada töötatud aja

kuidas konkreetse töö väärtust leida ja mil-

kohta arvestust muutub keeruliseks, kui töö-

liste võrdlusandmete alusel töötasuotsuseid

taja osaleb samaaegselt mitmes erinevas pro-

teha. Pikem diskussioon tekkis ületunnitöö

jektis, on vahepeal töölähetuses, haiguslehel

teemal.

või puhkusel. Erinevate tööde ja töölt puudu-

Trojektitöö on samasugune nagu muu ülikoolis tehtav töö, kuid lisaks tavapärastele töötaja töölevõtmist ja tasustamist puudutavatele

tud perioodide täpne arvestamine eeldab erineva info ülesleidmist ja arvessevõtmist ning ka arvutamisoskust. Kokkuvõttes jäi kõlama vana tarkus, et

reeglitele tuleb arvestada ka projekti

probleemide lahendamise asemel on parem

rahastaja nõudeid projektiraha

neid ennetada ehk väga oluline on juba enne

kasutamise kohta.

projektiraha taotlemist selgeks teha raha kasutamise reeglid ning projekti täitmise ajal

Paljud projektitöö tegijad töötavad juba

neist kinni pidada. Mõni pikemat aega pro-

enne projektiga liitumist täiskoormusega

jektitööga tegelenud osaleja leidis, et ei kuul-

ning paljudel juhtudel on võimalik projek-

nud seminaril kuigi palju uut, kuid jätkus ka

titööd teha ainult ületunnitööna. Samas on

neid, kes pidasid seminari vajalikuks ja leidsid,

ületunnitöö tegemise võimalused piiratud,

et selliseid kokkusaamisi tuleks edaspidigi

ületunnitöö tuleb töötajale hüvitada ning see

korraldada.

9


Foto: Karin Ruul

10

Mentorlus

on oluline nii õppejõududele, akadeemilisele üksusele kui tervele organisatsioonile 15.-19. augustil toimus Narva-Jõesuus mentorikoolitus. Seekord avastas viie päeva jooksul Briti koolitaja Angi Maldereze oskuslikul suunamisel mentorluse põhitõdesid 22 õppejõudu mitmest kõrgkoolist. Inga Kukk, programmi Primus koordinaator üliõpilaste tugiteenuste valdkonnas Koolitus lähtus osalejate enda kogemusest,

õppejõu elus, vaid pidev suhete areng ja koos-

küsimustest ja probleemidest, edenes prakti-

töö. Mentee jaoks on kindlasti väärtuslik toetus

liste harjutuste ja muude aktiivsete õppemee-

pühendunud ning kuulavalt kolleegilt, kes os-

todite, metafooride, mõistulugude kaudu

kab valikute rägastikus suunata valima efektiiv-

ning pidevate vahelepõigetega õpetamis-

semaid võimalusi.

ja õppimisteooriasse ja enesereflektsiooni ühendas õpitava selgeks süsteemiks.

Mentori jaoks on lisaks enesereflektsioonioskuste arendamisele oluline tutvuda uute lä-

Rea Raus (Tallinna Ülikool): Minu jaoks ei ole

henemisviiside ja võtetega. Teoreetilise tausta

mentorlus üks ametlikult vormistatud etapp

avamine iga kasutatud koolitusmeetodi


sündmus 11 juures andis selgema ja põhjendatuma pildi,

teisalt saime viie päeva jooksul jälgida suure-

miks koolituse erinevatel etappidel oli valitud

pärast rollimudelit mitmes valdkonnas: Men-

just see või teine meetod.

torit, Õpetajat, Kolleegi.

Tiiu Ohvril (Eesti Maaülikool): Koolituse väär-

Rea Raus: Mentorkoolitus ei ole ainult MEN-

tus oli kogeda, et mentorluse ja kolleegidest hoolimine ning nende toetamine pole ühegi vanusegrupi ega erilise kompetentsivaldkonna monopol. Osalejate seltskond oli kirju ning sellisena äärmiselt huvitav ja vastastikku rikastav. Meetodid, mida koolitaja kasutas, ei muutunud domineerivaks ega pakkunud kuivpedagoogilist teadmist. Õpetas/koolitas ISIKSUS… ja alles siis tulid meetodid.

TORITE koolitus, see on kindlasti isiksusena, õppejõuna ja koolitajana arenemise koolitus, mida võib soovitada ka neile, kellel esialgu mentorina tegutsemise plaane veel pole. Angi mentorkoolituse üks olulistest väärtustest oli märkamisoskuse arendamine. Märgata probleeme, märgata edu, märgata kõhklusi, märgata inimest - see on väga suur väljakutse. Sellest ju kõik algab, kas pole? Järgmine mentorikoolitus toimub

Samuti tekkis mõistmine mentorluse rollist ja väärtusest kõrgkooli õpetamis- ja õppimiskultuuri arendamisel.

juba aasta pärast 20.-24. augustil 2012. Koolitusele on oodatud kõik uued mentorid.

Rea Raus: Iga üksus ja organisatsioon võidab

Sellele eelneb 13.-17. augustil

sellistest koostöösuhetest, mis lõpptulemusena aitavad kaasa organisatsioonikultuuri ning kogukonna arengule, aitavad kujundada ühiseid arusaamu ja tähendusi, vähendavad inimeste motivatsiooniprobleeme jne.

2012 koolitus tulevastele mentorikoolitajatele.

Tiiu Ohvril: Mentorikoolitusele võiksid tulla

inimesed nendest kõrgkoolidest, kus korralikku mentorlussüsteemi veel pole. Tarvis on saavutada kriitiline mass, et mentorite tegevus hakkaks end organisatsioonis tõeliselt ilmutama.

reze koolitajameisterlikkus võimaldas ühelt poolt lõbusalt, tõhusalt ja turvaliselt õppida,

Foto: Karin Ruul

Iga koolitus on koolitaja nägu. Angi Malde-


12 sündmus

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavade tagasiside seminar Anu Kerdi

et nii üliõpilased kui ka vilistlased on õppeka-

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

vade ja õppeprotsessiga rahul ning hindavad õpet konkurentsivõimeliseks ja kvaliteetseks. Parendusvaldkondadena märgiti üldist teavitustööd, info edastamist üliõpilastele ja

. Foto: EEK Mainor

struktuuriüksuste vahelist infoliikumist. Kogu kollektiivi kaasamiseks õppekavaarendusse moodustati töörühmad, et iga osaleja saaks panustada oma teadmistega kooli õppekava arengusse. Rühmatööde te-

23. augustil kogunesid kõik Eesti Ettevõt-

maatika oli seotud õppekavadele saadud ta-

luskõrgkooli Mainor (EEK) töötajad traditsioo-

gasisidedega ja ees ootavate hindamistega.

nilisele õppeaasta alguse seminarile. Seminari

Peamisteks tugipunktideks tõstatati küsimu-

eesmärk oli arutada õppekavade tagasisidet,

sed: mida teha paremini, mis vajaks tõhusta-

muudatusi õppeprotsessides, läbiviidud ta-

mist, millised on edasised võimalused, panu-

gasiside-uuringuid ja nende tulemusi, tea-

sed jne.

vitada kõiki osalisi kõrgkooli ees ootavatest hindamistest ning institutsionaalsest akredi-

Seminari kokkuvõtteks esitasid töögruppi-

teerimisest. Samuti sooviti seminari abil alga-

de juhid kokkuvõtteid arutelude tulemustest

tada konstruktiivne arutelu töörühmades.

ja järeldustest. Kõigil kohalviibijatel oli võimalus küsida küsimusi ja teha täiendavaid ette-

Möödunud õppeaasta jooksul viidi EEKs

panekuid. Rühmatööde ja tagasiside uuringu

läbi mitmeid uuringuid, kogumaks infot ja

tulemustest lähtuvalt koostati kooli edasine

tagasisidet õppekavade ja õppeprotsesside

tegevuskava õppekavade arenduseks

kohta. EEK õppe- ja finantsprorektor Tauno

edaspidiste hindamiste edukaks läbimiseks.

ja

Õunapuu esitles peamisi tulemusi soovitusindeksi, kliendirahulolu fookusgrupi, õppe-

Aitäh Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor

protsessi ja juhendamisega rahulolu, välja-

perele aktiivselt osalemast ja kaasa löömast

langevuse, väljundipõhise tagasiside ning ka

kooli arengus.

vilistlaste uuringust. Uuringutest selgust,


sündmus

Eesti Lennuakadeemia esmakursuslased külastasid Lennundusmuuseumi. Foto: Eesti Lennuakadeemia

Tere, kool!

Nagu iga õppeaasta alguses korraldati ka sel aastal kõrgkoolides uutele tudengitele sisseelamisnädalaid ja tutvustusüritusi. Lisaks kõrgkoolitöötajatele tutvustasid õppekorraldust ja tugiteenuseid paljudes kõrgkoolides ka tuutorid. Primus palus partneritel jagada oma tutvumisürituste pilte ka teistega.

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor esmakursuslasi tervitamas. Foto: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Tallinna Tehnikaülikoolis toimus tudengite eelnädal, kus esmakursuslastega tegelesid ja neile infotunde pidasid vanemate kursuste tudengitest tuutorid. Foto: Heiki Beres

13


Olulised kuupäevad september-oktoober 2011 28.09 Uurimisprojekti “Kõrgkooli akadeemilist võimekust mõjutavad tegurid” (KAEMUS) seminar

29.09 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis - jätkuprotsess 30.09 Uuringute teadusartiklite kogumiku töörühma kohtumine 07.10 VÕTA vormide ja juhendite töörühma koosolek 11.10 Õpi- ja karjäärinõustajate võrgustiku seminar 12.10 VÕTA võrgustiku seminar 25.10 Enesearengu kursuse koolitajate kovisioon

Programmil Primus on ilmumas kõrghariduseteemaline artikliseeria ajalehes Postimees. Seni ilmunud artikleid saab lugeda Primuse kodulehelt: primus.archimedes.ee/primuse-uudiskiri

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 4  

Programmi Primus uudiskiri on suunatud programmi partneritele ja teistele huvilistele.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you