Page 1

UUDISKIRI NR 4 2013

FOOKUSES: Programmi Primus ja partnerite 체ritused PILDIS: Uus kooliaasta on alanud! HEA TEADA: Vahearuande kokkuv천te Primuse uudiskiri 4/2013


2 SISUKORD toimetaja

Nüüd on ta ametlikult käes. Sügis. Anu Lepik.....................................................3 uudised

VÕTA sai ametliku vormi ...........................................................................................4 Programmi Primus lõpuüritus ................................................................................4 Ilmavalgust näeb uus eestikeelne haridusteadusajakiri. Krista Uibu .......5 stipendium

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumidest .......................................................6 fotod

Uue õppeaasta algus – eelnädalad kõrgkoolides ...........................................7 hea teada

Peidus pool – 2013. aasta vahearuannetest. Kadrin Kergand ....................10 sündmus

Võrgustiku kohtumine: “Mentorluse õppetunnid”. Helen Jõesaar ..........11 Uuringute infopäev. Kadrin Kergand .................................................................14 Üldkoordinaatorite ja raamatupidajate kohtumine. Kadrin Kergand....16 Soome kõrgharidusest ja rakenduskõrgkoolide rektorite õppereisist. Jaan Tamm ........................................................................18 Tuutorlus ja peer support symposium. Ivi Niinep .............................................21 tähtsamad kuupäevad ...............................................................................24

Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm Primus Veebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.ee Telefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel! Ootame ettepanekuid, kommentaare, teemapakkumisi uudiskirja aadressile: marianne.voime@archimedes.ee

Primuse uudiskiri 4/2013


toimetaja 3 JUHTKIRI

Sügiskuud on programmi tegevuste pooles alati väga tegusad. Kas annab möödunud puhkuseperiood indu või toovad värsked esmakursuslased endaga kõrgkoolidesse kaasa uut energiat, igatahes võime tegevuskavade ja vahearuande põhjal kinnitada, et tuleb taaskord väga töine aastalõpp. Programmi sügis on olnud ikka läbivalt kohtumiste märksõna all. Just novembrikuusse jäävad meie külaskäigud teie juurde, head partnerid, et vaadata uude aastasse ja panna paberile mõtted ning plaanid järgmise aasta tegevustest ja eelarvelistest vahenditest. Lisaks mõtleme veelgi kaugemale kui järgmine aasta – aastasse 2025, just niikaua peame tagama dokumentide säilimise. Seega, kuidas säilitada seni tehtud töö? Paslik oleks mõelda kaugemale nendest kilodest (või suisa tonnidest?) paberitest ja kaustadest, mis tõestavad väljamaksetaotlustes tehtud tööd ning ootavad arhiivi saatmist. Loodetavasti olete kohtunud võrgustike seminaridel ning muudel üritustel huvitavate inimestega, saanud väärtus-

Foto: Marianne võime

Nüüd on ta ametlikult käes. Sügis.

likke kontakte ja leidnud koostöövõimalusi, mis aitavad väärt ideedel kesta. Meie sügisene uudiskiri heidab pilgu erinevatele suvistele kohtumistele, nii rahvusvahelistele kui Eestis toimuvatele: Peer Support Symposium ja RKRNi õppereis, mentorite võrgustikuseminar, õppejõudude suveakadeemia. Lisaks leiate just sellest numbrist ka pildilise ülevaate uute üliõpilaste esimesest õppenädalast. Kuldset sügist!

Anu Lepik Primuse uudiskiri 4/2013


4

uudised

VÕTA sai ametliku vormi

S

uve alguses sai ametliku vormi prog-

Raul Ranne. “Lisategevuseks on VÕTA-ala-

rammi Primus algatatud VÕTA võrgus-

ne uurimistöö: kuna MTÜ koondab ka uuri-

tik - loodi MTÜ Eesti VÕTA ühing. Ühingu

jaid, siis toetame ühingu tegemiste kaudu

eesmärgiks on jätkata VÕTA võrgustiku te-

VÕTA-alase uurimistöö laiendamist ja kvali-

gevusi ja tegeleda VÕTA arendustega Ees-

teetsemaks muutmist,” lisab Ranne.

tis ka pärast programmi lõppemist. Ühingu

Ühingu liikmeks saab astuda iga füüsi-

esimeheks valiti Marin Gross ning aseesi-

line või juriidiline isik, kes on valmis aktiiv-

meheks Raul Ranne.

selt osa võtma ühingu tööst. Kui kellelgi on

“Ühingu eesmärgiks on koondada VÕTA

huvi ühinguga liituda, siis võib ühendust

praktikuid ja arendada VÕTA-alaseid tege-

võtta Marin Grossiga (marin@tlu.ee) või

vusi Eesti haridus- ja kutsesüsteemis koos-

Raul Rannega (raul.ranne@gmail.com).

töös erinevate osapooltega, sh korraldada konverentse, seminare ja koolitusi ning

Loe pikemat uudist SIIT.

erinevaid VÕTA-alaseid projekte,” selgitab

Programmi Primus lõpuüritus

P

rogrammi Primus tegevusperiood kestab 2008. aastast 2014. aasta mai-

kuuni. Seega läheneb programmi lõpetamine peagi ning vaikselt tuleb hakata tegema kokkuvõtteid (mingil määral oleme seda juba teinud, näiteks oleme teinud kokkuvõtteid eri võrgustikes). Programmi Primus meeskond soovib tänada kõiki oma partnereid, endiseid ja praeguseid töötajaid selle suurepärase pea seitsme aasta pikkuse koostöö eest! Korraldame lõpuseminari ning partnerite tänuürituse 6. märtsil 2014. aastal Tallinnas, Tallink Spa & Conference Hotel konverentsiruumides. Täpsem info selgub juba detsembris! Primuse uudiskiri 4/2013


uudised

5

Ilmavalgust näeb uus eestikeelne haridusteadusajakiri Krista Uibu, EHA vastutav toimetaja

N

ovembri alguses avaldatakse Tartu

Välja antakse nii vaba- kui ka erinumbreid,

Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös

iga kolmas on vabanumber. Ühe numbri

uue eestikeelse Eesti Haridusteaduste Aja-

maht on 7–8 teadusartiklit, lisaks 1–2 välis-

kirja (EHA) esimene erinumber, teemaks

autori artiklit, mis avaldatakse eesti keeles.

õpetajakoolitus ja kõrgkoolipedagoogika.

Rubriigis ”Raamatututvustus” ilmuvad ar-

Esimese väljaande toimetajateks on Äli Lei-

vustused uuema haridusteaduste kirjan-

jen (haridusteaduste vanemteadur), Mari

duse kohta.

Karm (kõrgkoolipedagoogika dotsent) ja

Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli Kir-

Edgar Krull (üldpedagoogika professor)

jastuse väljaandena ja avatud publitsee-

Tartu Ülikoolist.

rimise platvormil Open Journal Systems

EHA on eelretsenseeritav ja rahvusva-

(OJS). Ajakiri ilmub kaks korda aastas.

helise toimetuskolleegiumiga. Kolleegium

Eesti Haridusteaduste Ajakirja teine

on 21-liikmeline. Nende hulgas on tuntud

erinumber ilmub 2014. aasta mais ning

haridusteadlasi nii Tartu ja Tallinna Ülikoo-

selle teemaks on õpetajate uskumused ja

list kui ka erinevatest Euroopa ning Amee-

tegevused ning õpilaste areng. Toimeta-

rika ülikoolidest. Kolleegiumi esimees on

jateks on Tallinna Ülikooli professorid Eve

Aalborgi Ülikooli (Taani) kultuuripsühho-

Kikas (koolipsühholoogia) ja Aaro Toomela

loogia professor Jaan Valsiner. Ajakirjas

(kultuuri- ja neuropsühholoogia). Ajakirja

avaldatakse kõrgetasemelisi empiirilisi uu-

vabanumber ilmub sama aasta novembris.

rimusi ja teoreetilisi ülevaateartikleid ha-

Pikemalt saab ajakirja kohta lugeda veebi-

ridusteadustest ning sellega piirnevatest

lehelt http://eha.ut.ee/.

valdkondadest.

Primuse uudiskiri 4/2013


6 stipendium

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumidest 2013/2014 õppeaasta sügiseses stipendiumivoorus esitas taotluse 81 üliõpilast ning neist 21 oli esmakordsed taotlejad. Kuid mille jaoks ikkagi stipendiumit taotletakse, mis peitub sõnade “stipendium transporditeenuseks”, “isikliku abistaja teenus”, “paljundusteenus” taga? Allolevalt saab lugeda mõningate erivajadusega tudengite selgitusi. „Isikliku abistaja teenus on minule suureks abiks. Kursusekaaslane, kes mind aitab teeb seda hinnanguliselt ca 50 tundi kuus. Ta aitab uksi avada, läptopi laadida, jope varna ja varnast selga, teeb loengutes märkmeid jne. Kuid kõige tähtsam osa selle juures on tõsiasi, et ilma isikliku abistajata halbade ilmade korral kooli ja ühiselamu vahet omal käel liikuda ei saaks.“ „Aja ja jõu kokkuhoid, suurem ohutus liikluses ning tänaval tervikuna võrrelduna jalakäijate, ratturite ja autodega ning puudest tulenevalt ilmastikutundlikum keha (suurem oht külmetada ja külmuda) on üsna üheselt mõistetavad ja mõõdetavad argumendid, millega põhjendada transporditoetuse vajalikkust. „Õpin esmakordselt ülikoolis. Oma kodukoolis olen õppinud tundma õpetajate õpetamismeetodeid ja nende kõneeristusi, olen hakkama saanud oma kuuldeaparaadiga, oma kuulmisega. Esialgu vajan [seda toetust] rohkem olukorraga tutvumiseks ja ümbruskonna taustaga harjumiseks, need on mulle kõige raskemad aru saada, samuti õpetajate kõneeristused. Mõned üksikud, näiteks madala bassihäälega, on väga rasked aru saada, selleks peaksin kasutama viipekeele tõlget.“ „Õppematerjalide paljundamiseks vajan rahalisi vahendeid, kuna nii saaksin õppematerjalid muuta endale sobivasse punktkirjavormi.“

Täpsema numbrilise ülevaate 2013/2014 õppeaasta sügissemestri taotlejatest ning rahastatud taotlustest leiab üsna pea programmi Primus veebilehelt. Primuse uudiskiri 4/2013


fotod

7

Uue õppeaasta algus – eelnädalad kõrgkoolides

Fotod: Gerda Pihle

Programmi Primus partnerid tähistasid oma esimesi koolinädalaid erinevalt. Näiteks korraldas Tartu Tervishoiu Kõrgkool programmi Primus toetusel ja kõrgkooli ressurssidest juba neljandat aastat esmakursuslastele nn Rebaselaagrit – kavas olid eri õpitoad, külastused ja loengud. Eesti Lennuakadeemia rebased käisid üheskoos üliõpilasesindusega ringkäigul Eesti Lennundusmuuseumis ja Tallinna Tehnikaülikooli rebased tutvusid ülikooliga orienteerudes. Allolevalt leiab meeleoluka pildiülevaate eri kõrgkoolide eelnädalatest.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpitubades said esmakursuslased ise proovida, mis tunne on istuda ratastoolis ja usaldada juhtkoera.

Primuse uudiskiri 4/2013


8

fotod

Eesti Lennuakadeemias alustas õpinguid 55 esmakursuslast, üliõpilasesindus viis nad ringkäigule Eesti Lennundusmuuseumisse.

Fotod: Laura Vetik

Foto: IT Kolledž

Foto: EIK Üliõpilasesindus

IT Kolledži tuutorid olid avaaktusel kergesti äratuntavad, kuid mis sõna proovivad ITK esmakursuslased parempoolsel pildil imiteerida?

Primuse uudiskiri 4/2013


9

Foto: Carolyn Fischer

fotod

Noored tipikad harjutasid koostööd ja tutvusid TTÜ campusega. Paremal pildil leiab aset esimene kohtumine uute kursusekaaslastega.

Foto: Andres Vaher

Foto: Evald Nigul

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli esmakursuslased tutvusid üksteisega proovides lahti pääseda suurest puntrast!

Primuse uudiskiri 4/2013


10

hea teada

Peidus pool – 2013. aasta vahearuannetest Kadrin Kergand, programmi Primus tegevjuht

15. augustil esitasid partnerid esimest korda programmi Primus tegevuse jooksul vahearuande. Selle esitamise eesmärk oli saada ülevaade tegevuskavade täitmise ning rahade kasutamise kohta. Elluviijana ootasime eelkõige teavet selle kohta, mis on tehtud ja lisaks soovisime kuude lõike teada saada, millal plaanitakse veel tegemata tegevused ellu viia. Aruanded olid täidetud erinevalt. Oli väga hästi ja konkreetselt esitatud

tulemusi, kuid oli ka väga üldiselt täidetud aruandeid. Osalt oli põhjuseks asjaolu, et tegevuskava on väga üldine (näiteks koolituste puhul, kus koolidel puudub lahtikirjutis). Seetõttu on vahearuande kohta raske esitada ka numbrilist kokkuvõtet. Samas analüüsides sisulisi tulemusi, peegeldavad need üsna täpselt eelarve kasutamist (vaata joonist), ligikaudu veerand planeeritud tegevustest oli augusti keskpaigaks tehtud. Väga palju

Joonis. 2013. aasta kassapõhine eelarve täitmine (27.-29. VMT) Primuse uudiskiri 4/2013


sündmus tegevusi oli planeeritud just pärast vahearuande esitamist – enne õppetöö algust (suvekoolid, algaja õppija toetamine, VÕTA infopäevad jne). Rõõm oli näha, et paljudel partneritel olid kindlad plaanid tegevuskava elluviimiseks tehtud. Ainult mõni protsent tegevustest jääb vahearuande esitamise põhjal tegemata. Raskusi on üksikute koolituste läbiviimisega, mentori

11

pakettide kasutamisega ning osaliselt VÕTA tegevuste elluviimisega. Kokkuvõttes tahame partnereid tänada, sest igal juhul on selline vahekokkuvõte abiks meie igapäevases töös nii väljamaksetaotluste kontrollimisel, kui ka muude tööde planeerimisel. Loodetavasti hõlbustab see ka teid aastaaruande kirjutamisel, sest pool tööd on ju tehtud!

Võrgustiku kohtumine: „Mentorluse õppetunnid“ Helen Jõesaar, koordinaator õppejõudude koolituse valdkonnas

19.-20. septembril kohtusid Viimsis eri kõrgkoolide mentorõppejõud. Eesmärgiks oli vahetada kogemusi Primus programmiperioodil toetatud mentortegevuste erinevatest tahkudest ning arutleda mentorvõrgustiku jätkusuutlikkuse võimaluste üle pikemas perspektiivis. Kohtumisel olid kohal valdavalt aktiivselt praktiseerivad mentorid 12-st programmi Primus partnerkõrgkoolist. Arutelu all oli kolm suuremat teemablokki: mentorluse jätkusuutlikkus, mentori ja mentee suhted ning areng mentorina.

Mentorluse jätkusuutlikkus Tartu Ülikooli mentor Diana Eerma esitas võrgustikule majandusteaduste vaatenurga koos positiivse välismõju ilmnemisega mentorlusest. SWOT-analüüsi tulemusena kaardistati üheskoos mentorluse

Primuse uudiskiri 4/2013


12

sündmus jätkusuutlikkuse tagamiseks organisatsiooni seisukohalt tugevused ja

nõrkused ning välised võimalused ja ohud (vaata lehe keskosa tabelit).

Angi Maldereziga. Kõigile Eesti mentoritele armsaks saanud Angi julgustas mentoreid koostööle (sh. ka rahvusvahelisele) ning oma mentorluste teemaliste uuringute algatustele.

Mentori ja mentee suhted Mentori ja mentee vahelise suhteprotsessi erinevaid etappe, algusest kuni lõpuni, aitasid südamlikult ilmestada Inga Kartoni ja Stella Polikarpuse reaalsetest näidetest põimitud ettekanne. Nende sissejuhatusele ning järgnenud arutelust jäi kõlama mõte: mentorlus on läbivalt üles ehitatud usalduse peale. Kusjuures hästitoimiva mentorsuhte tulemusel on võitjaid palju - me toetame iseenda ja üksteise arengut ja läbi selle tekib akadeemiline tava, mis toetab õppijat ja organisatsiooni kui tervikut.

Kohtumise lõpuosas diskuteeriti kirglikult võrgustiku jätkusuutlikkuse perspektiivide üle pärast programmi Primus lõppemist. Olenemata kõrgkoolist on mentoritel mured ja probleemid TUGEVUSED (organisatsiooni sisesed): • Juhtkonnapoolne toetus on olemas. • Mentorite süsteemi ülesehitust on alustatud (nt. mentorprogrammi juht kõrgkoolis). Mentorlus on organisatsiooni üks osa (süsteemist informeeritud kogukond).

• Olemas on innustatud ja koolitatud mentorõppejõud

Areng mentorina Lisaks organisatsioonile ja menteele ei tohi mentorluspotsessis ära unustada menteed ja tema vajadusi. „Meie kui mentorid“ teemablokis jagasid mentorid Piret Einpaul (Mainor) juhtimisel kogemusi teemadel teekond mentoriks ja mentorina ning eetiline ja tasakaalus mentor.

(sh tugev missioonitunne ja ühtsed väärtushinnangud). • Olemas on esimesed kogemused ja alused mentorluseks kõrgkoolis. • Olemas on mentorite eneseareng (isiklik areng). • Olemas on tugevad mentorite koolitajad. • Menteed ja vajadus mentori järgi on olemas.

• Toimib kõrgkoolisisene mentorite võrgustik (head

Võrgustiku jätkusuutlikkus

omavahelised suhted ja positiivne hoiak kogemuste vahetamiseks).

Osalejatele üllatusena toimus Skype vahendusel konverentsikõne koolitaja Primuse uudiskiri 4/2013

• Töötajate õppejõude.

kogemus

kasvab

ning

tunnustatakse


sündmus suhteliselt sarnased ning seega nähakse toetava võrgustiku olemasolul vaieldamatut vajadust. Reaalsus on, et mentorvõrgustiku toimimine ei vaja mitte ainult keskset koordineerimist, vaid ka organisatsiooni juhtkonna toetust ja vajaduse mõistmist.

eestvedamisel. Kokkusaamise eesmärk on tutvustada erinevate kõrgkoolide mentorlust, SKA annab tagasisidet 80-tunnise mentorluse koolitusest ning jagatakse ideid ja mõtteid teemal „Kuidas toimida edasi Primuse toetuseta“.

Järgmine mentorvõrgustiku kohtumine toimub juba selle aasta detsembri alguses Sisekaitseakadeemia

Võrgustiku seminaril osalenud mentori kommentaar

NÕRKUSED (organisatsiooni sisesed): • Juhtkonna ükskõiksus ja vähene teadmine mentorlusest. • Kõrgkooli kultuur ei toeta mentorluse süsteemi. Puudub ühtne regulatsioon/süsteem on ebastabiilne, üksused asuvad üksteisest hajevil. Mentorlus ei ole töökoormuses vaid tehakse vabast tahtest (sh ka sunniviisiliselt). Ressursside puudus (rahastus, aeg, inimesed, ruum, vahendid). • Mentor on ülekoormatud ja läbipõlenud. Puudub julgus/ oskus olla „sina ise“. Puudub mõtteviis „eksimine on inimlik“. • Valitseb segadus – mõisteline ja toimiv. Pole teada – kes?; mis?; kuidas? • Puuduvad

sisulised

ja

finantsilised

võimalused

enesetäienduseks. • Mentorite järelkasv võib väheneda. • Menteesid napib (või on vähene nõudlus). Me ei taha/ julge mentorlusprotsessis osalust näidata (stereotüüpne arvamus, et mentee olla on häbiväärne). • Ei

ole

moodustunud

kõrgkoolisisest

mentorite

võrgustikku. • Raske on muuta organisatsioonikultuuri (mentorluse väärtustamist).

13

Stella Polikarpus, sisekaitseakadeemia

“Minu jaoks jäi seekordselt mentorvõrgustiku kohtumiselt kõlama järgmine mõte: mentorlus on õppimise tellinguteks ehk igasuunaline õppimisvõimalus. Toetuse õnnestumiseks ehk tellingute paigaldamiseks peab olema kõigil osapooltel selgus toe vajadusest ehk tuleb defineerida, mida toestatakse tellingutega. Tööandja tellimus tellingute paigutamiseks on hädavajalik nõudluse tekkimiseks. Samuti tõdeti üheskoos, et teatav tsentraalne koordinatsioon ja dokumentatsioon on vajalik tellingute tellimuste tekkeks. Tellingute pakkumus mentorite poolt on saavutatud ja valmisolekus, kuid tuleb veel teha tööd, et oleks menteesid, kes soovivad kasvada tellingutest välja nende paigaldajateks teistele. Mentorlus kõrgkoolis saab olema, pärast kriitilise massi ületamist, ühiskonnale kasu toovaks ja meie kõrgkoolide kultuuri muutvaks, traditsioonidel põhinevaks praktikaks, millest õpivad ja seepärast ka võidavad kõik!” Primuse uudiskiri 4/2013


sündmus

Triin Roosalu (TÜ) tutvustas infopäeval täiskasvanud õppija uuringutulemusi, tema ettekanded kandsid pealkirju “Õpingute ajal kogetud raskused ning pere- ja tööelu sobitumine õpingutega: raske õppustel, kerge lahingus ja kes palju teeb see palju jõuab?” ja “Õppimaasumise ajendid: mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea?”

Uuringute infopäev Kadrin Kergand, koordinaator uuringute ja strateegilise juhtimise valdkonnas, programmi Primus tegevjuht

Enne kooliaasta algust, 26. augustil toimus Tallinna Ülikoolis valminud uuringute infopäev. Esitlusele tulid uuringud: “Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis” ja “e-portfoolioga õpiväljundite saavutamine”. Infopäeval osales kokku ligi 60 osalejat erinevatest kõrgkoolidest ning mujalt organisatsioonidest. Osalejate suur huvi oli kahtlemata tingitud teemade aktuaalsusest: täiskasvanud õppijate osakaal suureneb kõrghariduses iga aasta. Päeva esimeses ettekandes tutvustas Kai Pata infotehnoloogilist lahendust, Primuse uudiskiri 4/2013

mis toetab pädevuspõhise õppekava terviklikku haldamist. Projekti raames töötati välja elektrooniline tugisüsteemi prototüüp, mis toetab e-õppes õpiväljundite saavutamist ja hindamise planeerimist. Kuigi tegemist on e-õppe põhise prototüübiga on selle aluseks olev uuring ning arendus tänuväärsed materjalid kõigile, kes tegelevad

Foto: Marianne Võime

14


sündmus õppekava arendamisega. Infopäeva teised ettekanded tutvustasid suve alguses valminud uuringu „Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis“ tulemusi. Tegemist on väga mahuka uuringuga, kus osales 18 kõrgkoolist 2870 täiskasvanut õppijat.

Mõlemad uuringud pakuvad lisaks analüüsile ka kõrghariduses toimuvate protsesside kohta selgitusi ning soovitusi, mida võiks tulemustele tuginedes muuta või teha teistmoodi. Uuringute kokkuvõtted leiab meie koduleheküljelt, samuti on uuringutulemused kajastatud varasemas uudiskirjas (Primus uudiskiri 2/2013).

Täiskasvanud õppija trükised olid väga populaarsed.

Fotod: Marianne Võime

Päeva modereeris Kadri Kiigema (TLÜ-st; fotol paremal).

15

Kokku osales uuringute infopäeval ligi 60 huvilist. Primuse uudiskiri 4/2013


sündmus

Programmi Primus koordinaatorid ja raamatupidajad kohtusid Tartu hotellis.

Üldkoordinaatorite ja raamatupidajate kohtumine Kadrin Kergand, koordinaator uuringute ja strateegilise juhtimise valdkonnas, programmi Primus tegevjuht

11. september tõi Tartusse kokku programmi Primus üldkoordinaatorid ja raamatupidajad. Rääkimist ja arutamist vajasid mitmed teemad, nagu järgmise aasta tegevuskava esitamine, koolituste kava planeerimine, aastaaruande esitamine ning programmi lõpetamisega seonduvad tegevused. Kohtumise materjalid on saadaval programmi Primus veebilehel. Kõige elavamat arutelu tekitasid elluviija väljamaksetaotluste kontrolliprotsess ja esitatavad küsimused. Paraku on kirjaliku suhtlemise lahutamatu osa teksti, s.h küsimuste, erinev tõlgendamine, sest “teksti objektiivne tähendus on Primuse uudiskiri 4/2013

võimatu, tähendused sünnivad tõlgendusest” (K. Lepajõe ettekanne “Kuidas keel meid mõjutab” Pärnu Raamatupidamiskonverentsil 2013). Tõlgendused on alati subjektiivsed, seetõttu tasuks alati meeles pidada, et elluviija roll ja

Foto: Helen Jõesaar

16


sündmus vastutus on kogu programmi elluviimine ning me peame tagama abikõlblikkuse. Meie küsimused ei ole kunagi mõeldud süüdistusena, vaid alati on seal taga vajadus mõista kulude olemust, seost programmiga või lihtne päring lisadokumentide kohta. Programmi lõpetamisega seonduvatest tegevustest rääkisid rakendusüksuse töötajad. Mitmete tegevustega, nagu puhkuste inventuur, saab alustada juba täna.

Meil on kindlasti ühine huvi, et saaks tehtud kõik, mis vajalik ja mõistlik ning seda abikõlbmatute kuludeta.

raamatupidamist peab korraldama. Koostöös rakendusüksusega koostasime näidise, kuidas võiks raamatupidamine olla korraldatud. Näide põhineb meie enda praktikal ning võime kinnitada, et see annab väga hea jooksva ülevaate kulude ja tulude olukorrast. Näidisega tutvumiseks palun saata kiri kadrin.kergand@archimedes.ee või hely.leppik@archimedes.ee.

Fotod: Helen Jõesaar

Elavat arutelu tekitas ühikuhindade kajastamine raamatupidamise väljavõttes. Kuna raamatupidamise süsteemid on igas asutuses erinevad, siis ei saa me öelda, kuidas kõrgkool oma

17

Olulise info raamatupidajatele edastas Priit Vassiljev (SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksus)

Koolituskeskuste tegevustest andis ühe esinejana ülevaate Ene Voolaid (Tartu Ülikool)

Primuse uudiskiri 4/2013


sündmus

Fotod: Jana Praun

18

Rakenduskõrgkoolide rektorid seminaril “UAS-Days 2013: Innovation Bridge to Europe” Turus, Soomes

Soome kõrgharidusest ja rakenduskõrgkoolide rektorite õppereisist Jaan Tamm, Eesti Lennuakadeemia rektor, RKRN liige

Selle aasta maikuus (12.-16. mai 2013) käisime Eesti rakenduskõrgkoolide rektoritega tutvumas Soome rakenduskõrghariduse korralduse ja seal toimuva kõrgharidusreformiga. Kohtusime Lahti ja Turu rakenduskõrgkoolide juhtkondadega, osalesime Soome rakenduskõrghariduse iga-aastasel tähtüritusel “AMKpäivät 2013: Innovaatiosilta Eurooppaan” ja seminaril “UAS Days 2013: Innovation Bridge to Europe”. Kuna Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) on alustanud Eesti rakenduskõrghariduse arendusprojekti raames tulevikuvisiooni “Rakenduskõrgkoolid 2020” koostamist, siis pakkus meile huvi uuendamisel olev Soome kõrgharidussüsteem, kus muu hulgas Primuse uudiskiri 4/2013

vaadatakse üle rakenduskõrgkoolide võrgustik ja toimemudelid. Soome arengusuunad rakenduskõrghariduses on Eestile lähedased ning praktilisi kogemusi on kultuurilise sarnasuse tõttu võimalik Eesti kõrgkoolides arvestada ja rakendada.


sündmus Meid huvitas enam Soome kõrghariduses planeeritavate uuenduste olemus, näiteks õppetöö, teadus- ja arendustegevuse rahastamise põhimõtted, kõrgkoolide juhtimismudelid ja omavaheline koostöö. Ka Soomes uuendatakse kõrghariduse rahastamise süsteemi ja rakendatakse rakenduskõrgkoolide riikliku akrediteerimise põhimõtteid. Lisaks tehakse regionaalseid ning struktuurseid ümberkorraldusi ja reformi teises faasis (2015. aastal) kavandatakse rakenduskõrgkoolide reorganiseerimist iseseisvate juriidiliste isikutena tegutsevateks piiratud omavastutusega ettevõteteks. Soome rakenduskõrghariduse konsolideerimise raames kavandatakse mitmesuguseid ühinemisi – seda nii näiteks regionaalsete föderatsioonide (FUAS) või alliansside vormis, kui ka piiriülese konsortsiumina koos teiste Euroopa rakenduskõrgkoolidega.

Kolme rakenduskõrgkooli föderatsioon

Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend arutab, kas laenutada iPadi, nagu ekraan soovitab, või mitte

Kes peidab end pildil maskeeringu taha? Õige vastus on: EHTE rektor ja õppejõud Valvo Paat!

19

Lahti rakenduskõrgkoolis, täpsemalt Lahti kesklinnas asuvas kaasaegses ja huvitavas koolituskeskuses Fellmannia, tutvusime ühe võimaliku lahendusega rakenduskõrgkoolide võrgustiku uuendamisest. Selle raames on kavas luua kolme rakenduskõrgkooli föderatsioon (Lahti, Hämeenlinna, Laurea) ja sel viisil suurendada kõrgkoolide tegevusefektiivsust. Tegemist on väga erinevate koolide ühendusega, millest üks – Laurea UAS, on iseenesest seitsme rakenduskõrgkooli liit, seetõttu on ka ühinemise eesmärkide saavutamine pikk ja raskesti prognoositava käiguga protsess.

Fotod: Jaan Tamm

Turu UAS on oma 9500 tudengiga suur ja viimastel aastatel kiiresti kasvanud rakenduskõrgkool, mis on

Primuse uudiskiri 4/2013


20

sündmus rõhutatult avatud koostööle ning rahvusvahelistumisele. Kooli strateegia oluliseks osaks on hariduse ja oskusteabe eksport ning selleks on välja töötatud üksikasjalikud kvaliteeti rõhutavad hariduse turundamise põhimõtted. Kõik on tööle pandud koostöös piirkondade ettevõtete eksporditegevusega , kus üks toetab teist. Kool on kujunenud piirkonna suure arvu rakenduskõrgkoolide baasil, viimase 20 aasta jooksul suures osas koondunud Turusse ja vähemal määral Salosse. Järgmise sammuna on kavandatud koostöö korraldamine Satakunta UASiga strateegilise alliansi vormis. Rahvusvaheline koostöö Tundub, et hoopis olulisemana on päevakorda tõusnud laiema rahvusvahelise koostöö korraldamine CARPE (Consortium of Applied Research and Professional Education) raames, milles osalevad Hamburgi, Utrechti, Valencia, Manchesteri ning Turu rakenduskõrgkoolid. Olulisematest eesmärkidest olgu nimetatud ühised innovatiivsed uurimisprogrammid, piirkonna

partnerettevõtete ekspordivõimekuse toetamine, üliõpilastele ja õppejõududele rahvusvahelise koostöökogemuse andmine ning tugeva Euroopa mõõtme ja piiriülese koostööreputatsiooni ehitamine. Rakenduskõrgkoolide rahvusvaheline seminar AMK-päivät toimub Soomes iga aasta kevadel ja peateema valitakse aktuaalne või tulevikku vaatav. Just seal kohtuvad Soome ja teiste Euroopa riikide kõrghariduseksperdid, samuti tööandjate ja ministeeriumite esindajad. Tänavuse peateema “Innovation Bridge to Europe” raames tutvustati huvitavaid koostööprojekte Euroopa partneritega (näiteks eelpoolmainitud CARPE), samuti innovatsiooni ja innovaatilisust toetavaid õpetamispõhimõtteid ning konkreetseid projekte. Õppereisil ja seminaril omandatud teadmisi ja vahetatud infot rakendame kindlasti nii RKRN-i kui kõrgkoolide tasandil, kuuldud seisukohti ja võimalikke kaasmõju prognoose kasutame aga rakenduskõrgkoolide arendusprojekti “Teekaart 2020” raames.

Õppereisi korraldas SA Eesti Rakenduskõrgkoolid (SA ERK) Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) liikmetele. Õppereisil osales SA ERK juhataja ja 11 rektorit. Reisi rahastasid SA ERK ja programm Primus Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist. Jaan Tamm, RKRNi esimees, esines seminaril Turus ettekandega teemal lennundushariduse väljakutsed valdkonna edasise üleilmastumise tingimustes.

Primuse uudiskiri 4/2013


5th International Peer Support Symposium avakõne pidas Tallinna Ülikooli rektor prof. Tiit Land

21

Foto: Anu Lepik

sündmus

Tuutorlus ja peer support symposium Ivi Niinep, Tallinna Ülikooli psühholoog ja tuutorite koolitaja

Kuigi Eestis on tuutoreid koolitatud praeguseks juba üle 15 aasta, tutvusin tuutorlusega lähemalt 2005. aastal, kui kohtusin Hollandis Fedora Psyche konverentsil Oxfordi Ülikooli kolleegi Elsa Belliga. Temalt tuli ettepanek osaleda kolme ülikooli (Oxford, Cambridge, Reading) tuutorite Peer Support Symposiumil. Selle ürituse järgselt hakkas küpsema idee tõlkida Oxfordi Ülikoolis kasutusel olev tuutorkoolituse manuaal siinsete tudengite tarvis eesti keelde. 2010. aastal saabusid programmi Primus toetusel Tartusse tuutoritega

tegelejaid koolitama Anne Ford ja Ruth McCalman Oxfordi Ülikoolist. Järgmiseks sammuks sai juba koolitusmanuaali tõlkimine eesti keelde ning esimeste koolituste läbiviimine Tallinna Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. 2014. aasta esimeses pooles alustame Tallinna Ülikoolis viiendat Oxfordi manuaali järgi läbi viidavat koolitust. Tudengid on koolitustelt saadud teadmisi, kontakte ning tuutoritöö kogemust hinnanud väga kasulikeks ja nii mõnigi on oma elulookirjeldusse Primuse uudiskiri 4/2013


sündmus märkinud tuutorina tegutsemise kogemuse, mis on kaasa aidanud uuele töökohale kandideerimisel. Tänavu suvel, 27.-28. juunil toimus Tallinna Ülikoolis 5th International Peer Support Symposium. Tegemist on igaaastase ülikoolide tuutorikoolitajate kohtumisega, mille ellukutsujateks olid 2008. aastal Catherine Gillo Nilsson

(Göteborgi Ülikoolist) ja Dierdre Flynn (Dublini Trinity Kolledžist). Tänavusel sümpoosiumil olid oma kogemusi jagamas Suurbritannia, Rootsi, Norra, Hollandi, Belgia, Saksamaa, Kreeka, Läti, Leedu ja Eesti kolleegid. Käsitleti erinevaid teemasid, mis pakkusid huvi nii tuutorlusega alustajatele kui ka juba toimiva süsteemiga kõrgkoolidest pärit kolleegidele.

Osalejad andsid tagasisidet möödunud päevast

Iga ettekanne andis võimaluse põnevaks aruteluks kaasosalejaga

Lisaks erinevatele ettekannetele jagati aruteludes ja rühmatöödes tuutorite koolitamise ning superviseerimise praktilisi kogemusi.

osaleja jaoks oli sümpoosionil kuuldu ja kogetu väga motiveeriv ning saadud teadmisi soovitakse rakendada oma ülikoolide tudengite toetamisel. Järgmisel aastal on plaan kolleegidega kohtuda juba Saksamaal Bremenis.

Üritusel osalenud kolleegide kokkuvõtete põhjal võib öelda, et nii mõnegi Primuse uudiskiri 4/2013

Fotod: Ave Vilu

22


sündmus

23

Lühidalt mõnedest ettekannetest sümpoosiumil: • Miks on tuutorkoolitus tudengi jaoks oluliseks õpikogemuseks. L.Dee Fink`i tähendusliku õppimise ideede valguses. Mikk Kasesalk, Tallinna Ülikool. Tuutorkoolitus võimaldab loenguga võrreldes laiema õpikogemuse saamist, kuna seal on lisaks teoreetilise teadmise omandamisele võimalus seda ka rakendada, mõista, kuidas saadud teadmise rakendamine mõjutab õppijat ning teda ümbritsevaid inimesi. • Tuutorkoolitusest laiemas akadeemilises kontekstis Göteborg`I Ülikooli näitel. Catherine Gillo Nilsson, Göteborg´i Ülikool. Tuutorite baaskoolitusele järgnevad akadeemiliste oskuste, wellness mentoring ja mitmekesisuse (diversity) teemade koolitused. Õpitu ning kogetu kaudu toetatakse kaastudengeid. • Õpimapi kui töövahendi kasutamine tuutorkoolituses. Johannes Vergi, tuutor, Tallinna Ülikool. Õpimapp annab hea, praktilise võimaluse uurida, arutleda, analüüsida ja kinnistada tuutorkoolituse käigus saadud materjale, ideid, teadmisi. • Praktilistest kogemustest tuutorkoolituse alustamisel Belgia ülikooli näitel. Marleen Gheldof, Leuven`I Ülikool. 40 000 üliõpilasega koolis planeeritakse tuutorprogrammiga alustamist. Üheks väga kaalukaks põhjuseks sama tasandi tugisüsteemi loomisel on tudengiealiste noorte kõrge suitsidaalsus Belgias. • Tuutorite koolitaja/superviisori kogemustest: tasakaalustatud lähenemine. Anne Ford, Ruth McCalman, Oxfordi Ülikool. Tuutorite koolitaja töö sisaldab endas koolituse organiseerimisega seonduvat, koolituse läbiviimist, tegutsevate tuutorite superviseerimist ja enda kui koolitaja eest hoolitsemist. Selleks, et kõige eelmainituga tuldaks toime ja saadaks positiivseid kogemusi, peavad kõik aspektid olema tasakaalus. • Tallinna Ülikooli kogemused välisüliõpilaste nõustamisel. Silva Viilup, Maarika Nimmo, Tallinna Ülikool. Tallinna Ülikooli õppima asuvatel välistudengitel on võimalus ülikoolieluga paremaks kohanemiseks kasutada välistuutorite toetust. Välistuutoriteks on enamasti mõne aja välismaal õppinud, hea keelteoskusega ning tuutorkoolituse läbinud TLÜ tudengid. Primuse uudiskiri 4/2013


tähtsamad kuupäevad 30.10 Veebitekstide kirjutamise koolitus, Tallinn 15.11 Elektroonilise 31. VMT esitamise tähtaeg 20.11 Paberkandjal 31. VMT esitamise tähtaeg 16.-17.12 Põhja- ja Baltimaade VÕTA ühisseminar, Tallinn 06.03.2014 Programmi Primus lõpuseminar ja partnerite tänuüritus, Tallinn

Primuse uudiskiri 4/2013

primus.archimedes.ee

Primus uudiskiri nr 4/2013  

Programmi Primus uudiskiri on mõeldud kõigile programmi partneritele, klientidele, huvilistele, fännidele ja kõigile Eesti kõrgharidusest hu...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you