Page 1

1 09/2012 nr3

Primus

Rahvusvaheline Primus – rahvusvahelistumine on seni olnud suunatud pigem sissepoole, kuid miks mitte pöörata see väljapoole ning jagada ka oma kogemusi? Loe lähemalt lk 3

Arvamus: Uuringurahade jagamise köögipoolest. Uuring: Tähelepanu, haridussüsteem! Kohale on jõudnud teise põlvkonna tudeng!


2

Primus

09/2012

nr3

Sisukord toimetaja

Kogemuste jagamisest 3 uudis

Muudatused Primuse meeskonnas 4 Kvaliteediprojekti lõpuseminar 4 Primuse kodulehekülg nüüd ka inglise keeles 5 Septembris kohtusid üldkoordinaatorid 5 arvamus

Avameelselt uuringute köögipoolelt – mõtteid suvekoolist 6-9 uuring

Uuringute infopäev 10-11 Kohale on jõudnud teise põlvkonna tudeng 12-15 Muukeelse tudengi toimetulekust ülikoolis 15-17 Õppejõud on oodatud osalema üle-eestilises õppejõudude küsitluses 18

Primus

koostöö

Õppeprorektorite kohtumised 18-19 kogemus

Põhjamaade karjäärikonverents 20-22 mentorlus

Mentorluse mess 22-23 Mentorite koolitajad Haapsalus 24-25 Mentorikoolitus Kablis 24-25

SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


toimetaja 3

Kogemuste jagamisest Rahvusvahelistumine on ilus ja kõlav

rahvusvahelisuse osas ennast väljapoole

sõna, mida kuuleb kõrghariduse valdkonnas

ning teistele alt üles vaatamise asemel ja-

kõikjal. Ka Primuse jaoks on rahvusvahelisus

gaksime avatult rohkem oma kogemust? Mis

aktuaalne – ligi veerand programmi raames

oleks, kui konverentsidel kuulamise asemel

koolitunutest on uusi teadmisi omandanud

teeksime ise ettekandeid? Räägime oma

välismaalt kutsutud koolitajate käe all.

probleemidest, tehtud vigadest, edusammudest ja praktikast, et teised saaksid vajadusel-

Lisaks koolitustele ja mobiilsusele kuulub

meid järgida või ka vigu vältida.

rahvusvahelistumise alla ka parima praktika vahetamine, kuulamine-vaatamine,

Ja miks piirduda ainult konverentsidega?

kuidas mujal riikides on mingid probleemid

Miks mitte vaadata üle oma veebileheküljed

lahendatud, teiste kogemustest õppimine

ja juhendid – kas need on erinevates keeltes

ning õpitu rakendamine oma probleemide

kättesaadavad ja kas need annavad edasi

lahendamiseks. Primuse raames on partneri-

infot selle kohta, millised on olnud meie edu-

tel olnud võimalus osaleda rahvusvahelistel

sammud? Kutsume külla haridusvaldkonnas

üritustel ning õppereisidel, et viia end kurssi

tegelevaid inimesi, spetsialiste, autoriteete

sellega, mis toimub mujal ning tuua siia

ja pistame neile pihku meie edusamme tut-

parimat kogemust ka piiri tagant.

vustavad trükised, et nemadki viiksid edasi info meie kogemusest. Nagu ka käesolevast

Viimasel ajal olen aga hakanud üha rohkem imestama, miks meie rahvusvahelis-

uudiskirjast lugeda võib, oleme Primusega selles valdkonnas tegemas esimesi samme.

tumine on pööratud pigem sissepoole ning miks me ei jaga ise oma kogemust laiema

Aga miks seda siis ikkagi teha?

maailmaga? Kui palju kordi oleme ennast avastanud konverentsil või seminaril ette-

Ma ütlen selle kohta lihtsalt: sõbrad, me

kannet kuulates mõtlemas, et see probleem,

oleme olnud uskumatult tublid ja teinud

mida lahatakse, on meil endil juba lahenda-

nende nelja aastaga ära rohkem kui palju-

tud? Kui palju kordi oleme lugenud mõnes

des Euroopa riikides tehakse kümnega ning

teises riigis välja antud juhendit või käsiraa-

ma usun, et meil on Euroopale mõndagi

matut ja leidnud, et meie enda vastavasisuli-

õpetada.

sed trükised on sootuks paremad? Raul Ranne, Mis te arvate, kui uuel õppeaastal pööraks

koordinaator VÕTA valdkonnas


4 uudis

Muudatused Primuse meeskonnas Sügistuuled on puhunud Primuse meeskonda kaks uut vahvat liiget: Marianne Võime ning Helen Jõesaare. Esimene võttis suve lõpul üle kommunikatsioonispetsialisti Maris Saare ülesanded ning teine septembri alguses õppejõudude koolituse valdkonna koordinaatori Karin Ruuli ametikohustused. Nii Maris kui Karin asusid lapsehoolduspuhkusele. Marianne (marianne.voime@archimedes. ee) ning Helen (helen.joesaar@archimedes. ee) on põnevil koostööst Primuse partneritega ning soovivad kõigile mõnusat sügist!

Marianne Võime

Helen Jõesaar

Kvaliteediprojekti lõpuseminar 2012 on Eesti kõrghariduse kvaliteediarendustes olnud erakordne aasta – lõpeb viimasel neljal aastal Primus programmi raames läbi viidud projekt “Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis” ning samuti viidi esmakordselt läbi VÕTA kvaliteedi hindamise pilootprojekt. Tulemuste tutvustamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks korraldame Tallinnas 17. oktoobril projektide lõpuseminari. Seminari eesmärgiks on võtta kokku kvaliteedihindamise tervikprotsessi kogemused ja parimad praktikad ning tutvustada VÕTA kvaliteedi hindamise pilootprojekti tulemusi. Räägime

pisut ka kvaliteedialastest trendidest laiemalt, sellest tuleb rääkima Andrée Sursock Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioonist. Ootame seminarile kõrgkoolide esindajaid, assessoreid ning kõiki, kes oma töös puutuvad kokku kõrgkoolide kvaliteedi- ja arendusküsimustega ning on huvitatud uuematest kvaliteedialastest arendustest kõrghariduses nii Eestis kui Euroopas. Seminari täpne ajakava ning üritusele registreerimine Primuse koduleheküljel http://primus.archimedes.ee/.


uudis

Primuse kodulehekülg nüüd ka inglise keeles Selleks, et end nähtavamaks teha, näidata oma tegevust, kogemust ja teadmisi ka väljapoole ning seoses rahvusvahelise kõrghariduse konverentsiga “Higher education – higher lever learning?”, mis toimub 23.–25. jaanuaril Tallinnas, tekkis vältimatu vajadus muuta Primuse veebileht kättesaadavaks ka inglise keeles. Nii ongi Primuse leht nüüdsest kakskeelne! Seda just meie rahvusvahelistele partneritele, külastajatele, huvilistele. Primuse ingliskeelne koduleht annab ülevaate Primusest ning selle tegevustest

ja partneritest. Lehel on programmi ingliskeelne tekst, samuti ülevaade eri tegevuste trükistest ja tehtud töödest. Lehel on ka loetelu korraldatavatest üritustest ning välja on toodud joonised ja tabelid, mis visualiseerivad Primuse tegevust ka värviliselt. Kõiki uudiseid ning rubriike ei ole dubleeritud, kuid kõik vajalik, mis väliskülalisele huvi võiks pakkuda, on inglise keeles leitav. Primuse ingliskeelsele lehele saab eestikeelse lehe ülevalt paremalt nurgast EN keeleikoonile vajutades.

Septembris kohtusid üldkoordinaatorid 20. septembril kohtusid Primus programmi partnerite üldkoordinaatorid Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Arutati jooksvaid küsimusi (eelarve- ja tegevuskavade täitmine, ühikuhindade kehtestamine jm), programmi muutmist (tehti ettepanekud ja toimus arutelu) ning räägiti 2013. aasta tegevuskavade esitamisest.

Foto: Marianne Võime

5


6 arvamus

Avameelselt uuringute köögipoolelt –

mõtteid suvekoolist Järelkajaks prof. Aaro Toomela läbi viidud ning programmide Primus ja Eduko ühisrahastatud suvekoolile 23.–24. augustil Jõgevamaal Trofee jahimajas „Uuringu või analüüsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa,” ütleb Karmo Kroos kokkuvõtlikult, et grandiraha jätkub Eesti sotsiaalteadustes eelkõige põhivoolu esindajatele. “Selleks, et püstitada uudseid uurimisküsimusi ning saada nendele vastamiseks rahalist tuge, tuleb mitte ainult vingerda, vaid teha seda veenvalt ehk siis põhivoolu raamistikus,” lausub Kroos. Järgnevalt meenutab Kroos, mis toimus suvekoolis ning avaldab arvamust rahastamise temaatikast. Karmo Kroos EBS majandusteooria õppetooli juhataja kt Jõgevamaal 23.–24. augustil toimunud suvekooli kuulajaskonna moodustasid enamasti noorteadlased, kes alles unistavad „kapten Granti lasteks“ [1] saamisest. Seega puudusid kuulajaskonnast Eesti teaduspoliitika ideoloogid, tublid granditaolejad ja -hoidjad ning ka frustreerunud teadlaskonna esindajaid. Kardan, et need, kes tulid koolitusele sooviga õppida üksteise kogemusest lahtreid „õigesti“ täitma, võisid pettuda. Ülejäänud aga mitte. Vähemalt tegi Aaro Toomela kokkutulnutele kohe alguses selgeks, mis ta arvab grupitööst kui õppeviisist (mitte hästi). Selle asemel andis ta ise väga sisuka

ülevaate kehtivast süsteemist ja seda nii rahataotleja, kuid ka teadusprojekti hindaja vaatenurgast. Eesti teaduse rahastamine ja selle aluseks olevad reeglid on pakkunud kõneainet nii ülikoolide kinniste uste taga kui ka avalikus meediaruumis. Enamasti on avalikkuse ees sõnavõtjateks humanitaar- ja sotsiaalteadlased [2], aga ka õigusteadlased [3] ning osad rahajagamisel tühjade pihkudega jäänud loodus- ja täpsusteadlased [4] – seega märkimisväärne kogum teadlaskonnast, kes on ühel või teisel moel väljendanud oma rahulolematust kehtestatud mängureeglite


arvamus

Arutelu professor Toomelaga. Foto: Kadrin Kergand suhtes. Kui süsteemi kriitikud on seni püüdnud (suuresti edutult) selgitada eri teadusharude eripära ja ühise mõõdupuu puudulikkust ning teinud ettepanekuid rahajagamise reeglite korrastamiseks, siis Toomela avas suve lõpus hoopis uue lähenemisviisi. Sarnaselt Ameerika Sotsioloogia Assotsiatsiooni presidendi Erik Olin Wrighti [5] tõdemusele lähtub ka tema positsioon arusaamast, et „agent“ ei suuda struktuuri muuta; inimese ja masina kokkupõrkes saab enamasti ikka esimene viga ja selle asemel, et hädaldada ja süüdistada – süsteemi vastu

võideldes ennast vigastada ja diskrediteerida – on mõistlik kehtestatud mängureeglid endale selgeks teha ning püüda teadusoligarhiat võita nende enda mängus. Seejuures üllatas Toomela nii oma otsekohesuse kui ka pragmaatilisusega. Näiteks esitas ta sellise väite: “otsustajad on ebakompetentsed parimate projektide ja uurimisteemade valikul ning tööks vajaliku ressursi hindamisel”. Üllatavalt kõlas ka, et alusuuringutes on temagi grandiraha saamiseks pidanud taotlused koostama

7


8 arvamus arvestusega, et väga suure tõenäosusega hindab seda teadusvaldkonda valitseva põhivoolu esindaja, kellel väga jäigad ning taotluse hindamise kontekstis vaieldamatud arusaamad kindla uurimissuuna sisust ning aktsepteeritavatest meetoditest. Selles kontekstis soovitas Toomela uudseid uurimisprobleeme püstitavatele teaduritele ja/ või vastuvoolu trenni tegevatele noorteadlastele vähemalt taotluses põhivoolu hindajale arusaadavat ja meelepärast lubada (ehk teisitimõtlemist varjata). Toomela esitlusest tuli välja ka vahe kasumit taotlevate ja seega igati rahajagaja ootustele vastata püüdva uuringufirma ning Eesti ülikoolis ellu jääda püüdva (ja võimalik et ka laiemal teadusväljal tunnustust otsiva) teaduri motivatsiooni vahel, mis ajendab neid kahte erinevat seltskonda rakendusuuringute läbiviimiseks taotlusi esitama.

Selles kontekstis soovitas Toomela uudseid uurimisprobleeme püstitavatele teaduritele ja/või vastuvoolu trenni tegevatele noorteadlastele vähemalt taotluses põhivoolu hindajale arusaadavat ja meelepärast lubada (ehk teisitimõtlemist varjata). Kui esimene püüab lihtsalt raha teenida ning järjekordne „projektike“ ei ole enamat kui jupike teenistust selles linditöös, siis teaduril on eelkõige väljakujunenud uurimishuvi ja ta kaalub, kuidas väljapakutud

Suvekoolis osalejad töötuhinas. Foto: Kadrin Kergand


arvamus raamistikus midagi poolmõistlikku teha, millest võiks olla tulu ka tema teadustegevuses – vaatamata sellele, et rahastaja seda alati ei mõista ega hinda. Samas võimaldab just see viimane teaduril pakkuda tellijale enamat, kui lepingust tulenev lihtsustatud probleemipüstitus või tavapäraseid metoodilised lahendused eeldaksid. Vähemalt Toomela ise püüab rakendusuuringute puhul tellijale seeläbi lisaväärtust pakkuda ja rõhutas, et lepingut peab seejuures ühemõtteliselt ja ilma igasuguste eranditeta täitma mis tahes tüüpi uuringute rahastaja puhul. Teades, et osades tegusates uurimisrühmades on suuresti vaid taotluste koostamisele spetsialiseerunud ja pühendunud liige (kes sõna otseses mõttes vorbib kümme taotlust, lootuses ühele neist rahastust saada), oli üllatav kuulda, kuivõrd mõistlikesse piiresse (10–15% tööajast) on Toomela suutnud grantide taotlemise ja raporteerimisega seotud ajakulu suruda.

9

Tükikese värske õhuna kõlas ka tegevuspõhimõte, et ta otsib rahastust vaid siis, kui selleks on tekkinud reaalne vajadus (nt eelmine uurimistoetus lõppemas või sellest mingi oluline osa rahastajate otsusest tulenevalt välja jäetud).

Üks mis selge teadusväljal kehtivad oma kirjutatud ja kirjutamata reeglid, mis oleks noorteadlastel mõistlik endale võimalikult varakult selgeks teha. Sammukese selles suunas aitas Toomela koolitus kindlasti astuda. Selle eest nii talle kui koolituse korraldajatele suur aitäh!

[1] See teravmeelne tähelepanek Eesti (sotsiaal)teadlaskonnast kuulub Hardo Pajulale. [2] Tiina Kirss „Eesti humaniora häirekellad”, Sirp, 06.04.2007; Kristiina Ross „Golemi kolmekordses embuses“, Sirp, 13.04.2007; Rein Müllerson „Kas Eestis on võimalik teha tipptasemel sotsiaalteadust?“, Sirp, 20.10.2011. [3] Ülle Madise „Sotsiaalteadlased ja avalikkus“, Konverentsi “20 aastat iseseisvust”, Tallinna Ülikool, paneeldiskusioon 23.08.2011. [4] Peeter Raidla „Teadusrahast võtavad jagajad suure osa omale”, Äripäev, 05.02.2003; Holger Roonemaa „Teadusraha jagamise kord pööras teadlased omavahel tülli“, Eesti Päevaleht, 13.06.2008. [5] Mark Kirby „An interview with Erik Olin Wright”, Social Science Teacher, 2001.


10

Uuringute

infopäev

21. septembril toimus Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumi valges saalis infopäev, kus tutvustati kõigile huvilistele Primuse raames valminud uuringuprojekte. Kahest uuringuprojektist: “Õppija 2.0. Elukestev õpe kõrgkoolis: õpiprotsessi toetav keskkond” ja “Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis” saab lugeda järgmistelt lehekülgedelt.


Fotod: Marianne V천ime

s체ndmus 11


12

uuring

Tähelepanu, haridussüsteem! Kohale on jõudnud teise põlvkonna tudeng! 2012. aastal valmis Primuse raames uuring “Õppija2.0. Elukestev õpe kõrgkoolis: õpiprotsessi toetav keskkond”, mille üks läbiviijatest, Triin Roosalu, annab ülevaate, kes on ikkagi see uus tudeng ja milliseid tulemusi uuring näitab. Triin Roosalu Tallinna Ülikool Tulge ja uudistage – teise põlvkonna õppi-

pooled veel täistööajaga. Lisaks elu- ja töö-

jad on kohal! Ma ei pea siinkohal silmas neid

kogemusele on veerandil tudengeist omast

kõige nooremaid, kes sündinud iseseisvas

käest võtta ka lapsevanemakogemus. Seega,

Eestis. Tõsi, nemadki on tänaseks hakanud

meie kõrghariduses on täiskasvanud, töötav,

Eesti kõrgkoolidesse jõudma. Tahan siin hoo-

lapsevanemast õppija pigem tavaline, sellal

pis rõhutada, et tänaseks on Eestis tavaline

kui nn traditsiooniline värske tudeng seisab

just teistsugune tudeng, ja selle teistsugu-

tema kõrval võrdväärselt, kuid kindlasti mitte

sega tuleb samasuguse tulemuse saamiseks

ülekaalukalt.

kasutada teistsuguseid võtteid. Eesti kõrgharidussüsteem on, niisiis, eneNimelt, Primus programmi raames äsja

selegi märkamatult saanud mittetraditsioo-

lõpule jõudnud uuringus „Õppija2.0” selgus,

niliste õppijate osakaalu osas veduriks. Mida

et mittetraditsiooniline tudeng on sedalaadi

meie haridussüsteem siis uue põlvkonna tu-

uudiskaup, mida ei kõrgharidussüsteem ega

dengitega arvestamiseks teeb?

kõrgkoolid ikka veel suuresti ei tunne ja mida nad üldjuhul ka hinnata ei oska. Ometi näitas

Selgub, et selle asemel, et täiskasvanud

juba 2007. aastal läbiviidud täiskasvanute

õppijaist kiiresti – või siis hoopiski hoolsasti

koolituse uuring, et Eestis omandas taseme-

– kokku segada hea hariduse ja teadmistega

õppes kõrgharidust 4,2% kõigist 25–64-aas-

tark ja tegus rahvas, jäetakse see suurepärane

tastest täiskasvanuist, seega puudutab meie

materjal liigagi sageli kapiriiulile niisama seis-

uuringu temaatika pea 30 000 inimest, mis

ma. Mõnigi neist ei jõua oodata, kuniks kool

moodustab kõigist tudengitest koguni 43%.

lõpuks ära õpib, kuidas neis peituvad väärtu-

Eestis töötab rekordiline kaks kolmandikku tu-

sed ja omadused parimal moel esile tuua. Mis

dengitest, täiskoormusel õppijaist omakorda

salata, vahel jääb mõni erilisem seesugusest


uuring toest päris ilma ning väljub kooli ustest just

erakapitali tähtsusele kõrghariduse rahasta-

samasugusena kui tuli, kaasas vaid kogemus

misel. Seetõttu on potentsiaalsete õppuritel

sellest, kuidas haridussüsteem on kellelegi

piiratud rahalised võimalused.

teisele. Kõrgkoolide

Eesti kõrgharidussüsteem on saanud mittetraditsiooniliste õppijate osakaalu osas veduriks.

õppetöö

koordinaatorid

rõhutasid, et majandusliku toetuse või sotsiaalstipendiumi taotlemine on üsna komplitseeritud ja mõjub tudengile stigmatiseerivana. Osad vajaduspõhised toetused ei olegi paindlikes õppevormides õppivatele tudengitele kättesaadavad. Peale omalt poolt õppemaksude paindlikuma graafiku võimaldamise ei näinud meie intervjueeritavad siin olukorrale lahendusi.

Eesti kõrgkoolide vaatepunktist nn traditsiooniline mittetraditsiooniline õppija on

Kõrghariduse peatne uuendus tasuta

eelkõige see, kellel oli enne kõrgkooli õppi-

õppe osas loob teoreetiliselt võimalusi tasuta

ma asumist õpingutes paus ja kes õpib just

õppeks ka mittetraditsioonilistele tudengite-

töö kõrvalt õppijate vajadustele kohandatud

le olenemata õppevormist.

õppevormides – näiteks tsükliõpe, kaugõpe ning ka õhtuti toimuv statsionaarne õpe.

Praktiliselt tuleb aga meeles pidada, et ava-

Neid paindlikes vormides õppijaid näeb kool

tud ülikooli kaudu ja osakoormusega õppe

ühe, homogeensete vajadustega grupina.

valivad tudengid just seepärast, et täiskoor-

Teisalt aga vaadeldakse päevases vormis õp-

musega õppimine ja töötamisest loobumine

pureid omakorda ühtse, põhiliselt õpingutele

ei ole muude kohustuste kõrval võimalik. Va-

pühendunud grupina, kelle tase, vajadused,

hest võiks kavandatav õppetoetuste süsteem

kogemused on sarnased. Eesti kuulub juba

võimaldada töötasuga võrreldava sissetuleku

praegu nende riikide hulka, kus täiskasvanud

säilimist õpingute perioodiks? Sisuliselt oleks

õppijad tunnetavad süsteemist lähtuvaid

tegemist pikaajalise tasulise õppepuhkuse

takistusi keskmisest enam. Eestis maksavad

ellukutsumisega, mis oleks võrreldav näiteks

täiskasvanud tudengid teistest riikidest mär-

praeguse vanemahüvitise korraga. Praegu-

gatavalt kõrgemat õppemaksu, lisaks on meil

sel hetkel sellisest meetmest kuulda ei ole ja

ka õppemaksu maksvate tudengite osakaal

seni väljapakutud toetusnumbrid ei võimalda

(kaks kolmandikku) võrdlemisi suur. Avaliku

kindlasti täiel määral õpingutele pühenduda,

sektori otsetoetused tudengitele on riikide

kui tudengil on ülalpeetavaid või kodulaen.

võrdluses üsna tagasihoidlikud, mis viitab

Lisaks tuleb arvestada, et Eesti kõrghariduses

13


14

uuring ei ole levinud sellised toetused nagu ettevõt-

Kahe kolmandiku tänaste tudengite õpin-

te (nimeline) stipendium oma (tulevase) töö-

gutele pühendumise alternatiivkuludest ei

taja koolitamiseks, mis võiks sedalaadi prob-

ole seni samuti räägitud, kuid see ei ole tin-

leeme leevendada.

gimata ainult indiviidi tasandil tekkiv kulu. Tegemata töö, kavandamata arengud ja

Tööturul on nõutumad need, kel on õpingute lõpetamise ajaks olemas ka töökogemus.

maksmata maksud on ühiskonnale kindlasti kulu. Kitsamalt haridussüsteemile tähendaks see aga õpikeskkonna vaesustumist – täiskasvanud õppijad toovad auditooriumisse oma töö- ja elukogemuse ja selle pinnalt kerkivad küsimused. Väheste pühendumisvõimalus ei tagaks automaatselt kõrghariduse kvaliteedi

Valitseb ka oht, et kavandatav uuendus

kasvu: tööturul on nõutumad just need vilist-

halvendab veelgi just õppimist ja muud elu

lased, kel on õpingute lõpetamise ajaks ole-

ühendavate tudengite võimalusi selle kaudu,

mas ka töökogemus.

koolidel on nüüd huvi just tasuliste tudengite arvu suurendamise vastu. Või ehk ongi see

Õppimise kõrvalt töötamise välistamisel

just hea – nii ehk pööravad ka koolid senisest

peavad kõrgkoolid kõikvõimaliku praktilise

rohkem tähelepanu tasulistel kohtadel õppi-

kogemuse omandamisele senisest märksa

vatele tudengitele? Reformi kavandamise käi-

enam tähelepanu pöörama. Lisaks on teada,

gus seni kostnud retoorika loob siiski tausta

et ühiskonnaelus osaletakse seda enam, mida

pigem vastupidiseks. Kui ainult täiskoormu-

kõrgem on haridustase, nii jääb juba tööle

sega edasi jõudvat tudengit peetakse n-ö

asunud õppijate õpingutest loobumisel hulk

õigeks ja piisavalt pühenduvaks teadmiste-

inimvara välja arendamata.

otsijaks, siis vaikimisi lepitakse kõrghariduse kvaliteedis mitte ainult nn kahekiiruselise,

Täiendav küsimus on, kuidas tuleks täis-

vaid just nimelt selgelt erineva tasemega

kasvanud tudengite puhul mõõta kõrghari-

kõrgharidusega. Siin ei tasu vist meenutadagi

duse tulemuslikkust ja kvaliteeti. Kui jätkata

– aga võib-olla just tasub? – osades haridust

Eestis (ja mujal) seni levinud tööturukeskse-

väärtustavates Euroopa riikides kehtivat kor-

te mõõdikutega (nt palgatase, tööhõive või

da, et alates mingist vanusest võib täiskasva-

töötus pärast õpingute lõpetamist vms), siis

nu asuda ülikooliõpingutele rangeid sisseas-

jääb tähelepanuta, et täiskasvanud õppijad

tumisnõudeid täitmata. Eesti täiskasvanud

omavad juba eelnevalt piisavalt ressursse,

õppijaid ootab aga ees pigem sisseastumis-

mis nende tööturustaatust mõjutavad ning

tingimuste karmistumine.

nende edusammud selles osas ei tulene koolikogemusest.


uuring Niisiis, tuleks kindlasti kaaluda, kuidas sa-

kõrgkoolides täna tehtavast ning pakkusime

mal ajal tagada kõrghariduse parem kättesaa-

välja ka mõned soovitused. Seega, pangem

davus ja selle kõrgem kvaliteet, arvestades ka

tähele: teise põlvkonna tudeng Õppija 2.0

täiskasvanud,

on kohal! Või ehk oleks õigem kasutada

mittetraditsioonilise

õppija

vaatenurka.

selle sõnumi edastamiseks hoopis Web2.0 kanaleid…

Kogusimegi oma uuringusse pildi Eesti

Uuring muukeelse tudengi toimetulekust ülikoolis Helena Metslang, Tallinna Ülikooli projektijuht, Tartu Ülikooli doktorant Vene õppekeelega gümnaasiumidest tu-

Ülikoolides pakutavatest keeletoe võima-

levatest üliõpilastest asub igal aastal eesti

lustest on esmane, kuid mitte ainus meede,

keeles õppima ligi 60 protsenti. Heatasemeli-

keelekursused. Kuna keelevajadused on kõi-

se kõrghariduse saamise üheks eelduseks on

gil üliõpilastel äärmiselt erinevad, on vaja

keeleline toimetulek õppetöös, kuid ülikooli-

mitmeid erineva sisuga keelekursusi ning

des õppivate muukeelsete tudengite keeleta-

isegi siis ei ole organiseeritud keeleõppe

se on väga heterogeenne, varieerudes lausa

abil võimalik muukeelseid tudengeid kõigiks

algajatest edasijõudnuteni. Nõrga eesti keele

olukordadeks ette valmistada. Paratamatult

oskusega lõpetajate puhul on riskikohaks

langeb nii Eestis kui mujal maailmas osa kee-

nende hariduse kvaliteet, mis võib omakorda

lelise toetamise raskust erialaõppejõudude

ohustada ülikoolide mainet. Õppetöös edu-

(meditsiini, elektroonika jm õppejõud) õlga-

kaks toimetulekuks vajalike keeleteadmiste

dele. Paljuski sama problemaatika puudutab

hulka ei ole aga võimalik alahinnata: juba üks

ka meie ülikoolide ingliskeelsel õppekaval

kõrgkooliõpik võib sisaldada ligi 10 000 erine-

õppivate mitte-inglise emakeelega tudengite

vat sõnavormi, samuti on erinevat tüüpi teks-

õpetamist.

tide ja suhtlussituatsioonide määr erialade ja kursuste lõikes väga ulatuslik.

Tallinna Ülikooli projekti „Erialakeeleõppe arendamisvajaduse uuring“ (EKAV) ees-

Mitte-emakeeles

õppimine

tähendab

märk oli probleemile tähelepanu pöörata,

üldjuhul suurt lisatööd eelkõige tudengile

uurida muukeelsete tudengite keelevajadu-

endale.

si ning toetada ülikoole nende üliõpilaste

15


16

uuring abistamisel. Avaldati uuring „Muukeelse tu-

tudengitele keeletuge pakkuda. Uuring näi-

dengi keeleline toimetulek ja vajadused üli-

tas, et arvamused eristuvad selle põhjal, kas

koolis“ (Metslang ja Šmõreitšik 2012) ning

õppejõu meelest peaks tudengi toimetulek

loodi elektrooniline erialakeele kogumik

olema vaid ta enda vastutus või kuulub õp-

(http://www.cs.tlu.ee/erialakeel/),

mis

pekava keeles küpse eneseväljendusoskuse

koondab

kui

andmine üldise hariduskvaliteedi juurde,

abimaterjale

nii

keele-

erialaõppejõule.

mida ka erialaõppejõududel tuleks pakkuda. Suur osa erialaõppejõude suhtub keeleprob-

Eelmainitud uuring on esimene süsteem-

leemiga muukeelsete tudengite abistamisse

ne sissevaade õppija emakeelest erinevas

siiski toetavalt ning püüabki seda aktiivselt

keeles toimuva õpetuse olukorda Eesti üli-

teha. Probleemiks on see, et metoodikat,

koolides. See kajastab ligi 200 õppejõu ja

mida teises keeles õppimine eeldab, tunne-

900 muukeelse tudengi küsitluste ning nelja

vad vaid vähesed õppejõud. Enamik õppe-

fookusgrupiintervjuu tulemusi. Uuringus osa-

jõude on muukeelsete tudengite õpetamise

lesid erinevate ülikoolide ning erialade üliõpi-

probleemiga üksi: neil tuleb ise lahendusi

lased ja õppejõud.

otsida, kuidas eesti keelt kehvemini valdavatele tudengitele aineteadmised edukalt edasi

Tulemused muukeelsete tudengite üldise

anda.

toimetuleku kohta eestikeelses õppes on pigem head: 74 protsenti õppejõududest ja üle

Uuringu läbiviijad esitasid ka soovitusi

80 protsendi tudengitest kinnitasid, et eesti

õppekeelest erineva emakeelega tudengi-

keelest erineva emakeelega tudengid tule-

te õppe arendamiseks. Soovituste kohaselt

vad rahuldavalt või hästi toime. Kahjuks ei

võiks eelkõige täiendada erialaõppejõudu-

tähenda õppetööga toimetulek veel, et muu-

de teadmisi teises keeles õpetamiseks välja-

keelsed üliõpilased oleks kõrgel tasemel kee-

töötatud meetodite osas (lõimitud aine- ja

leoskusega. Enim vajavad arendamist suuline

keeleõppe metoodika). Õppejõudude laiem

eneseväljendus, loengute kuulamise ja semi-

teadlikkus neist võtetest tõstaks ka ülikoolide

naridiskussioonides sõnavõtmise oskus ning

suutlikkust pakkuda paremal tasemel hari-

uurimistööde kirjutamise vilumus. Tudengid

dust ingliskeelsetel õppekavadel õppivatele

leiavad siiski, et ülikoolide pakutavad eesti

tudengitele, kellest enamik ei ole inglise ema-

keele kui teise keele kursused on tõepoolest

keelega. Vajalik on kohandada see metoodika

nende keeleoskust mitmekesiselt arendanud.

Eesti kõrghariduse oludega ning laiendada selle alusel vastavaid koolitusvõimalusi.

Eesti ülikoolide erialaõppejõududel on vastakad seisukohad küsimuses, kas ka

Projekti raames loodi ka praktilisi abi-

neil tuleb kursuste käigus muukeelsetele

vahendeid keeletoeks. Kui seni on kõrg-


uuring koolide erialase eesti keele kui teise keele

nende litereeringute kogu ning akadeemilise

õppejõududel tulnud kulutada palju lisa-

sõnavara loend kasutusnäidetega.

aega oma kursuse jaoks õppematerjalide otsimisele ja koostamisele, siis projekti käi-

Erialaõppejõudude, kelle kursustel õpib

gus loodud Erialakeele kogumik on esimene

enam muukeelseid tudengeid, toetuseks

laiemalt kasutatav õppematerjalide kogu.

loodi brošüür „Eesti keelest erineva emakee-

Kogumiku eesmärk on lihtsustada keele-

lega tudeng Tallinna ülikoolis“. Materjal sobib

õppejõudude tööd ning muuta keeleõpe

kasutamiseks ka teistes ülikoolides. See kir-

muukeelsetele tudengitele atraktiivsemaks

jeldab TLÜ õppejõudude ja üliõpilaste arva-

tänu nende keelekasutusvajaduste täpse-

musi ja ettepanekuid muukeelsete tudengite

male arvestamisele. Küll suhteliselt väike-

ülikoolis toimetuleku ning nende toetamis-

semahuliste materjalide koostamisele on

võimaluste kohta. Brošüüris on kaetud järg-

lähenetud kompleksselt: need toetavad nii

mised teemad: tudengi vastutus eestikeelses

suulise akadeemilise suhtluse kui ka kirjalike

õppetöös toimetulekul, loengud suurele au-

tekstiliikide õpetamist, nii sõnavara kui ka

ditooriumile, seminarid ja praktikumid, sisse-

grammatika õpetamist. Olulisemad valminud

juhatavad venekeelsed loengud ning tead-

materjalid on viie erialarühma keelt esindav

miste hindamine.

kirjalike tekstide kogu, loengusalvestiste ja

Erialakeele kogumik Tugimaterjal muukeelseid tudengeid õpetavatele erialaõppejõududele • Brošüür „Eesti keelest erineva emakeelega tudeng Tallinna ülikoolis: TLÜ õppejõudude ja üliõpilaste arvamusi ja ettepanekuid muukeelsete tudengite ülikoolis toimetuleku ning nende toetamisvõimaluste kohta“ Abivahendid eesti keele kui teise keele õppeks • Erialaste tekstide kogu • Erialaste loengusalvestiste kogu • Üldakadeemiline sõnavara • Ülikooliõppes kasutatavaid tekstiliike • Näiteid kõrghariduses kasutatavate tekstide grammatikajoontest • Valik ülikooli keelesituatsioone Uuringu „Muukeelse tudengi keeleline toimetulek ja vajadused ülikoolis“ aruanne Veebiaadress: www.cs.tlu.ee/erialakeel

17


18

koostöö

Õppeprorektorite kohtumised

hea koht teiste kogemusest õppimiseks Programmi Primus tegevus 4 ehk strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides raames kohtuvad õppeprorektorid iga aasta mitmel korral, et arendada koostööd ja vahetada kogemusi. Küsisime Krista Haaki (Sisekaitseakadeemia), Tiina Puusalu (Eesti Mereakadeemia), Marleen Viiduli (Tartu Kõrgem Kunstikool) ning Raul Tõnnovi (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) käest, miks koos käiakse ning mis on kohtumiste tulemused. Mida õppeprorektorid, st ka Teie, nendes kohtumistes väärtustate? Tiina Puusalu (TP) ja Marleen Viidul (MV) ja Raul Tõnnov (RT): Väärtustame võimalust kolleegidega kogemusi vahetada. See on hea koht, kus arutada jooksvaid küsimusi ja õppida üksteise kogemustest. Krista Haak (KH): Olen saanud ka kinnitust sellele, et olen oma kooli tegemistega õigel teel ning samuti uusi mõtteid, kuidas võiks erinevaid õppevaldkondi edasi arendada. Kui rakenduskõrgkoolid hoiavad sihtide seadmises ja kvaliteedi tagamises ühist joont, on see väärtuseks Eesti kõrgharidusele tervikuna. RT: Need kohtumised on andnud ka

hea võimaluse külastada ja tutvuda teiste rakenduskõrgkoolidega – näha, kui erinevad me oleme ja samas, kui palju on meil sarnaseid väljakutseid. Mida peate eesmärgiks?

kõige

olulisemaks

KH: Koostööd, parimate praktikate jagamist ja rakenduskõrghariduse väärtustamist Eesti haridusruumis. TP: Kindlasti ka infovahetust, ühised arusaamad. Mõningatele probleemidele saab ühisel nõul kiiremini lahenduse. Minu jaoks on olnud need kohtumised hea võimalus õppida teiste koolide parimast praktikast (õppejõudude atesteerimine, lõputööde protsess jne).


koostöö MV: Kindlasti koostöö arendamine erinevates valdkondades. Lisaks oleme koostöö käigus leidnud mitmeid suundi, mis on olulised mitmele koolile, üheskoos tegutsemine aitab leida paremaid lahendusi. Kas kohtumised on andnud tõuke koostööks või mõneks muutuseks? KH: Jah, olen saanud nõu ja abi tagasiside süsteemi parendamiseks, õppejõudude koormuste arvestamiseks jne. Nüüd toimub koolideülene ÕIS-i arendus ja samuti on tänu koostööle toimunud koolide vahelist personalivahetust. TP: Kindlasti. Näiteks juhul, kui on tarvis saada kontakte erinevate ürituste korraldamiseks, siis on alati hea pöörduda õppeprorektori poole, keda isiklikult tunned. Meie näiteks oleme korraldanud ühe koostööpäeva koolidele 2012. aasta kevadel. MV: Jah, kohtumised on kindlasti tõhustanud koostööd. Ida-Virumaal toimunud kohtumisel arutati näiteks võimalusi teha koostööd Erasmuse välisüliõpilastele sobilike õppeainete pakkumisel. Millal oli õppeprorektorite viimane kohtumine ja kuidas seda kirjeldate, iseloomustate? RT: Viimane kohtumine oli 26.–27. juunil

Pärnumaal (Maria talus), kui pidasime oma suveseminari. Seminar oli huvitav ja hariv. Lisaks Eesti Mereakadeemia poolt organiseeritud loengule arutasime õppeprorektorite õppereisiga seounduvaid küsimusi ning 2012 teise poolaasta ja 2013. aasta kohtumiste ajakava ja teemasid, mida kohtumistel võiks tutvustada või arutada. KH: See kohtumine oli informatiivne, positiivne, edasiviiv. Ma arvan, et edasi viib asjadest ühtemoodi arusaamine. Õppeprorektorite koostegemistest tekib sünergia, mis aitab igal koolil oma probleemide ja küsimustega edasi liikuda. Lisaks kooskäimistele on aktiveerunud õppeprorektorite suhtlemine ka meililisti kaudu. Jagatakse kogemusi kõigile olulistel teemadel – õppeinfosüsteemi arendused, õppejõudude koormuse ja palga arvestus, Erasmus tugengite vahetus, õppekava arendus jne. Kui eelnevalt poleks kooskäimistel loodud toimivat võrgustikku, ei toimuks suhtlemist ka listi kaudu. Nii et Primusel on tänuväärne roll suhtevõrgustike loomisel ja selle kaudu parimate praktikate jagamisel. Toredate ning loovalt mõtlevate inimestega on alati tore suhelda – seda õppeprorektorid isiksustena just on!

19


20

Karjäärikonverentsi külastajad Lundi Ülikooliga tutvumas.Foto: Ave Vilu

Põhjamaade karjäärikonverents 23.–24. mail toimus Rootsi ülikoolilinnas Lundis juba 14. korda Põhjamaade karjäärikonverents ehk Nordic Careers Network Conference. Primus toel oli mitmetel tegevus 6 võrgustiku liikmetel taaskord suurepärane võimalus osaleda inspireerival konverentsil ja sealt häid ideid koju kaasa tuua. Ave Vilu Tallinna Ülikooli karjäärinõustaja Konverents keskendus töötaja professionaalse maine kujunemisele, karjäärinõustamise tehnikatele, elumuutustega kohanemisele, elektroonilistele karjääriplaneerimise tööriistadele, koostööle ettevõtetega, karjääriteenuste turundamisele, kogemuste vahetamisele isikliku arengu planeerimise programmidega ja tudengite ettevõtlikkuse soodustamisele. Konverentsi

avakõnes

tutvustasid

juhtimiskonsultandid Per Frykman ja Karin Sandin töötaja professionaalse maine kujunemise võtmetegureid. Rõhutati oma tööalasest mainest teadlik olemist, selle analüüsimist ja selle endale vajalikus suunas juhtimise võimalusi. Kõnest järeldus, et oluline on muuta oma senist mõtteviisi nii, et keskendutaks enam tulevikule ja võimalustele, muutustele ja kasvule. Laialt levinud tegevusnimekirjade ehk „vaja teha“-nimistute (to-do list) kõrval tuletati meelde veel kahte eluliselt vajalikku nimekirja – mittetegemise ja saavutuste


kogemus nimekirja. Eduka ajajuhtimise saladuseks ongi just loobumine mittevajalike asjade tegemiseks. Samuti on väga oluline tunnustada ennast saavutatud eesmärkide eest, kuna see motiveerib astuma järgmisi samme. Karjääritreener Carmen Croonquisti ettekanne keskendus muutuste juhtimisele. Ta rääkis, et nõustajatel on oluline roll aidata märgilise tähtsusega elumuutuste lävel seisvaid kliente, näiteks üliõpilasi, nende muutustega toime tulla – normaliseerida hirme, hajutada kahtlusi ja jõustada edasi liikuma. Muutustega kohanemisel on kõige olulisem püüda muuta oma mõtteviisi nii, et see toetaks kohanemist, mitte ei takistaks seda. Selle eelduseks on oskus suunata oma mõtete fookus liigselt enesekriitikalt kogemustest õppimisele. Tunnustatud Norra karjäärinõustamise praktik Tron Inglar viis konverentsil läbi praktilise töötoa, kus osalejad said kohapeal läbi proovida mitmeid aktiivse kaasamise põhimõtetest lähtuvaid karjäärinõustamise meetodeid, näiteks piltide abil lugude jutustamine, joonistamine, ruumis liikumise sidumine sõnalise nõustamisprotsessiga. Charlotte Hising Rootsi Põllumajandusülikoolist tutvustas rakenduskõrgkoolide kolledžite tarbeks välja töötatud veebipõhist karjääriplaneerimise töövahendit. Kuna ideaalne tudengitele suunatud teenus peaks olema kiire, lihtne ja igal ajahetkel kättesaadav, siis on just veebipõhine tööriist nendele

21

kriteeriumitele kõige paremini vastav lahendus. Karjäärinõu portaal koosneb mitmest erinevast võimalusest. Üks osa sellest on sarnane Eesti Rajaleidja portaalile või siis ka peatselt valmivale tudengiveebile. See sisaldab hulgaliselt olulist infot, töölehti, teste, videoid, CV-de andmebaasi, võimalusi saada interaktiivset tagasisidet, koostada CV-portfooliot ja harjutada töövestluseks. Teine osa portaalist koosneb on-line-karjäärinõustamise keskkonnast ja kolmas osa on-line CV konsulteerimise teenusest. Viimast viivad läbi selleks spetsiaalse väljaõppe saanud tudengid. On-line teenuseid oleks otstarbekas kasutada ka Eesti väiksemate kõrgkoolide tugiteenuste arendamisel, kuna kohapeal silmast silma karjäärinõustamise võimalus sageli puudub. Veel oli konverentsil osalejatel võimalus vahetada kogemusi lühikestes aruteluringides. Karjääriteenuste turundamiseks pakuti välja mitmeid erinevaid kogemusi, millest olulisimad on personaalsete kutsete saatmine üritustele, tuutorite ja õppejõudude kaasamine, väikesed lisaboonused osalejatele, sponsorettevõtete ja vilistlaste kaasamine. Lisaks on tänapäeval vältimatu kasutada ära kõiki sotsiaalmeedia võimalusi. Karjäärinõustajad Mattias Persson Lundi ja Heli Peltola Jyväskylä ülikoolist jagasid oma kogemusi isikliku arengu programmide

(Personal Development Planning, PDP) läbiviimisel. Toodi välja programmide elluviimisega kaasnenud takistused ja edulood


22

kogemus ning edasised plaanid seoses programmide jätkamisega. PDP raames koostatakse õpiplaan, karjääriplaan ning vajadusel VÕTA taotlus, millega tunnustatakse seni omandatud kompetentse. Õpiportfoolio põhjal kujundatakse tööle kandideerimiseks kasutatav portfoolio. Veel üheks oluliseks järelduseks sellest ettekandest jäi, et lisaks esmakursuslastele, kellele hetkel PDP programm suunatud on, tuleks võrdväärselt tähelepanu pöörata ka lõpetajatele. Värbaja ja personaliotsingufirma tegevjuht Carl-Rafael Fredsoni töötuba kordas üle mitmeid konverentsi avakõnes välja toodud ideid ja rõhutas tagasiside kogumise ja sellest õppimise olulisust nii teenuste arendamisel kui ka iga üksiku töötaja professionaalse karjääri kujundamisel. Soovitan

Nordic

Careers

Network

Conference’i kindlasti ka kõigile teistele karjäärispetsialistidele, kuna see on parim võimalus saada uusi ideid oma töövaldkonna arendamiseks ja kogemuste vahetamiseks lähiregiooni spetsialistidega. Konverentsi ettekanded on ajakohased ja lähtuvad aktuaalsetest uuringutest. Samuti on võimalik osaleda praktilise suunitlusega töötubades ja valida laiast teemaderingist just endale kõige vajalikumad ja huvipakkuvamad. Ka sotsialiseeriva suunitlusega üritused on väga hästi korraldatud, võimaldades vabamas õhkkonnas mõtteid vahetada, sealjuures kolleegide kogemustest õppida.


23 19.

septembril

toimus

Tartu

Loomemajanduskeskuses esmakordselt mentorluse mess “Kuidas õppejõuna ellu jääda?”. Maailmakohviku stiilis jagasid mentorõppejõud teistele õppejõududele ning huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas õppejõuna kõrgkoolis hakkama saada. Kokku võttis üritusest osa veidi enam kui 40 mentorõppejõudu ning menteed.

Teemad, mille üle arutleti: • Mul läks loeng täiesti metsa. Kuidasmoodi ma järgmisse lähen? • Mis nipiga saada tudengid loengusse ja Facebookist välja? • Kus mu aru oli, kui ma kirjutasin süllabusse sisse kuus 10-leheküljelist kodutööd ja lubasin neid nädala jooksul tagasisidestada? • Ma tahan seminari teha, aga tudengid ei valmista ette ja suud kah lahti ei tee. Mis ma nüüd teen? • Kolleeg närib närvi, aga ta on ju vanem ja kogenum... Mis ma teen? • Olen nagu hunt Kriimsilm – üheksa ametit ja kümnes nälg. Mis nipiga oma tööelu tasakaalus hoida? • Kas ma pean igale tudengile selgitama, miks ta sellise hinde sai nagu sai?


24

mentorlus

Mentorite koolitajad Haapsalus 13.–17. augustil toimusid Haapsalus programmi Primus toel ja Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse korraldusel järjekordsed kursused mentorlusest kõrgkoolis. Seekord oli eesmärgiks õpetada välja kõrgkooli mentorõppejõudude koolitajad. Tiia Rüütmann ja Hants Kipper Tallinna Tehnikaülikool 16 osavõtjat vabariigi erinevatest kõrgkoolidest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Sisekaitseakadeemia, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool) olid kõik eelnevalt läbinud mentorluse algastme täiendusõppeprogrammid (sissejuhatus mentorlusse, mil õppejõust saab mentor) ja on aktiivselt tegevad õpetamise ning mentorlusega oma kõrgkoolis. Viie augustipäeva jooksul võtsid nad osa rahvusvaheliselt tunnustatud väliskoolitaja Angi Malderezi juhatusel mitmekülgsest täienduskoolituse programmist. Kursus oli ette nähtud toetamaks õpetamist professionaalsel tasemel. See võimaldas koolitatud ja kogenud mentoritel kokku tulla, et üheskoos arutada oma kogemustega seonduvat, et algatada tulevikus kõrghariduse mentorite ettevalmistust oma kõrgkoolis. Samuti oli kursuse eesmärgiks toetada osavõtjaid nende arengus mentorite koolitajatena.

Mentorõppejõudude üks koolitusel valmistatud poster. Foto: Karin Ruul „Minu eesmärgiks sellel koolitusel on, et kõik osalejad saavutaksid enesekindluse ja omandaksid lisaoskusi, et toetada mentorite esmakoolitust Eestis. Rühma eesmärgid, mis määratakse kindlaks esimesel päeval,


mentorlus annavad suuna vastavalt osalejate huvidele, samas on minu esmased eesmärgid seotud koolituse põhieesmärgi saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste edasiandmisega,“ sõnas paljudes riikides sarnaseid koolitusi läbi viinud suurte kogemustega Angi Malderez kursuse alguses. Kursuse lõpuks oskasid osalejad:

• kaalutletult esitleda oma kogemusi õppejõu ja mentori töös; • põhjendatult kasutada oma kogemusi uute mentorite koolitamisel Eestis; • kasutada lisateadmisi, mida nõuab mentorite koolitaja rollis olemine; • kasutada mentorite koolitajale vajalikke lisakogemusi ja edaspidi arendada või algatada selliste kogemuste arendamist.

Sellist laadi oskuste omandamiseks tuli kursusel osalejatel läbida mitmeid päevakajalisi teemasid: kujundamine, kavandamine, ettevalmistamine, koolitus (toetamaks rühma-õppimist), hindamine/arvestamine, ülevaatamine ja täiendamine. Koolitustsükli iga etapi raames oli vaja sooritada üksikasjalik töö, kasutades ja vajadusel täiustades erinevatel eesmärkidel rakendatavaid mentorluse tööriistu, näiteks võtta vastu mitmesuguseid planeerimisalaseid otsuseid. Kursuse edukat läbiviimist soodustas taaskord õnnestunult valitud asukoht (Päeva Villa konverentsikeskus) ja selles valitsev õhkkond sarnaste koolituste läbiviimiseks. Kursused mentorite ja nende koolitajate väljaõpetamiseks jätkuvad ka tulevikus.

Õnnelikud mentorõppejõud oma koolitaja Angi Maldareziga. Foto: Karin Ruul

25


26

mentorlus

Mentorikoolitus Kablis 21.–25. augustil toimus Pärnumaal Kablis Lepanina hotellis taas praktiline koolitus alustavatele mentorõppejõududele. 20 osalejat olid kokku tulnud 13 erinevast haridusasutusest üle kogu Eesti. Angi Malderezile oli see juba viies kord Eestis sedalaadi koolitust läbi viia. Hele Aluste Tallinna Ülikool Viis päeva intensiivset kogemusõpet ning erinevate grupiprotsesside jälgimist andis kõikidele osalejatele võimaluse mõtestada sügavamalt oma senist õpi- ja õpetamiskogemust, panna end nii mentori kui mentee rolli ning saada mõlemale rollile ka objektiivset peegeldust. Praktilised harjutused vaheldusid ühiste aruteludega, mis järjepidevalt

sidusid kogetu teooriaga. Olulise sõnumina jäi kõlama tõsiasi, et me ei saa teist inimest tegelikult õpetada – saame vaid aidata tal õppida. Muidugi tundub igati loogiline, et kogu õppeprotsess lähtub õppijast, aga mõeldes meie haridussüsteemis tooni andvale õpetamisstiilile, võime seda

Grupitööna pidid tulevased mentorid kehakeele abil kujunditest kokku saama ruudu. Foto: Karin Ruul


mentorlus 27

Grupitööd sai nautida ka mereäärses värskes õhus. Foto: Karin Ruul

kirjeldada kujundlikult siiski kannust tassi valamisena. Sellisel juhul on õpetaja aktiivne, aga õpilane passiivne. Ent väliselt pealepandud normid ja reeglid ei taga nende järgimist. Sarnast mõttekäiku kannab endas vanasõna: „Võime küll hobuse talutada kaevuni, kuid me ei saa sundida teda sealt jooma.“ Miks? Sest tema vajadused ei pruugi kattuda meie tahtmisega, isegi kui soovime enda arvates head. Veelgi enam väline surve seab ka vastutuse välispidiseks – mitte mina ise ei pea õppima, vaid keegi peab mind õpetama. Kuidas aga märgata, mõista ja rahuldada õppija tegelikke vajadusi? Mida

on vaja selleks, et teadmisi vastu võttev õppija muutuks aktiivseks ja analüüsivaks dialoogipartneriks? Mentorõppejõud saab olla õppejõule toeks ühisel analüüsil. Seda eelkõige tema kuulamise, vajaduste märkamise ning kogu õppimisprotsessi mõtestamise kaudu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõtted, mida Angi mänguliselt esitas, omandavad aja möödudes aina sügavamad mõõtmed. Õpetajaks olemine on tegelikult tohutu kasvamine inimesena. Kui seda teadvustada ja näha selle elukutse potentsiaali oma isiksuse arendamisel, võidavad protsessi kõik osapooled.


uuring

28

Õppejõud on oodatud osalema üle-eestilises õppejõudude küsitluses Poliitikauuringute Keskus Praxis korraldab sel sügisel Sihtasutuse Archimedes tellimusel 20 Eesti kõrgkoolis õppejõudude uuringu. Küsitlusest on oodatud osa võtma kõik programmi Primus partnerkõrgkoolide õppejõud, kes õpetavad ühes kuus vähemalt 40 tundi. Elektrooniline küsitlusankeet on täidetav nii eesti kui ka inglise keeles septembri lõpust oktoobri keskpaigani. Uuringu tulemusi tutvustatakse 2013. aasta jaanuaris. Küsitluse „Eesti õppejõud 2012“ eesmärk on saada ülevaade Eesti kõrgkoolide õppejõududest: milline on õppejõudude haridus- ja õpetamiskogemus? kuidas jaguneb aeg õpetamise ning teadus-, arendus- ja loometegevuse vahel? millist toetust ning koolitust vajatakse, et olla edukas oma igapäevatöös?

• • •

Küsitlus võimaldab saada kõrghariduspoliitika kujundajatel, kõrgkoolide juhtkondadel ja teistel osapooltel edasiseks otsustamiseks vajalikku infot, eelkõige selleks, et: saada ülevaade kõrgkoolides õpetamisega tegelevatest inimestest, nende tegemistest ja õppejõuks olemise motivatsioonist; toetada vajadusel akadeemiliste töötajate erinevate töövaldkondade omavahelist tasakaalu (nt teadustöö vs õpetamine vs muud ülesanded); selgitada välja seniste õppejõududele suunatud õpetamisoskuste edendavate tegevuste tulemuslikkus; töötada välja õppejõudude täienduskoolituse programme.

• • • •

Küsitlusele vastamine võtab aega umbes 30 minutit ning vastajad jäävad küsitluses anonüümseteks. Ankeedi saadab õppejõule kõrgkool e-kirja vahendusel, samuti on küsitlus kättesaadav Praxise koduleheküljel www.praxis.ee alates 25. septembrist. Lisainfo: Laura Kirss, hariduspoliitika programmi juht Poliitikauuringute Keskus Praxis www.praxis.ee, info@praxis.ee


29 International conference

Higher education – higher level learning?

January 23th-25th, 2013, Tallinn, Estonia Meriton Grand Conference & SPA Hotel

The aim of the conference is to develop willingness in university teachers to elaborate and explore their teaching skills.

Topics

What kind of learning and teaching is expected in higher education institutions? Ways to prove that “teaching is learning and learning is teaching”. Learning and teaching together – cooperation on faculty and international level. How to grow as a university teacher?

Participants

University teachers, as well as faculty developers, researches and representatives of university managements.

Important Dates

October 15th, 2012 – submission of abstract November 5th, 2012 - notification of acceptance January 10th, 2013 - registration to conference

Registration and additional information

Website: primus.archimedes.ee/conference2013

Participation in the Conference is free of charge.

Estonian Ministry of Education and Research

RESEARCH

LEARNING

TEACHING


Olulised kuupäevad 4.10 VÕTA välishindamise tagasisideseminar 4.10 Õpi- ja karjäärinõustajate võrgustikuseminar 17.10 Projekti “Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis” lõpuseminar 22.10 Järgmise aasta tegevuskavade esitamise tähtaeg 15.11 Elektroonilise 25. VMT esitamise tähtaeg 11.12 Üldkoordinaatorite jõuluüritus 23.-25.01.2013 Konverents “Higher education - higher level learning?”

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 3/2012  

Primuse uudiskiri on mõeldud programmi Primus partneritele jt huvilistele.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you