Page 1

UUDISKIRI NR 2 2014

FOOKUSES: Primus II - aastad 2014-2015 VEEL: kolm on kohtuseadus ja mõtleme kastist välja LISAKS: mis on ühist koostööl ja bürokraatial? Primus uudiskiri

2 /2014


2 SISUKORD

toimetaja Oli kõva töötegemine ja lusti ka........................................................................................4 uudised Uuring: rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis .....................................6 Uuring: õppejõu töö hindamine .......................................................................................6 Uuring: üliõpilaste tagasiside ............................................................................................6 Uuring: üliõpilaste ja õppejõudude rollid ......................................................................7 Valmis kogumik “Tööturu väljakutsed kõrgharidusele” .............................................7 Õppevideod erivajadustega tudengitest ning juhtimisviisidest .............................7 elluviija Programm Primus 2014. aasta sügisest ...........................................................................8 Primus II - erialastipendiumid ............................................................................................9 mis toimub Kolm on kohtuseadus - meie kolmanda õppereisi muljed ......................................10 Neli aastat kestnud koostöö viljad ..................................................................................14 Erivajadusega üliõpilase toetamine Tartu Ülikoolis ...................................................16 Mõtleme kastist välja ja vaatame üle taldriku serva ..................................................18 Narratiivõppevideod mentorluses .................................................................................21 Juhtimismentorlus avab uusi perspektiive .................................................................23 Primus Mis märksõnad seostuvad programmiga Primus? ....................................................26 tähtsamad kuupäevad ..................................................................................28

Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm Primus Veebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.ee Telefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel, videod programmi Primus videokanal Youtube’s.

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


toimetaja

Programmi Primus uudiskirjad l채bi aegade 2011

2012

2013

2014

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

3


4

toimetaja

toimetaja JUHTKIRI

Oli kõva töötegemine ja lusti ka... Käesolev uudiskiri on programmi Primus viimane, kuigi programm kestab veel 2015. aasta lõpuni. Kuna selle aasta lõpu ja 2015. aasta ainsateks tegevusteks on üliõpilastele stipendiumite maksmine, siis sellist uudiskirja, mida me oleme seni harjunud lugema, enam ei tule. Minu jaoks on olnud meeldiv kirjutada juhtkirja nii esimesele kui ka viimasele uudiskirja numbrile. Kui mõtlen programmi algusaastate peale, siis mis mulle meenub? Meenub väikese muigega see, kuidas partnerid „võitlesid“ oma tegevuskavade ja eelarve eest ja isegi nii resoluutselt, et kui me ei saa ajada oma asja, siis „me astume välja“. Samas arvati ka, et kõike tehakse Primuse, mitte enda jaoks. Mulle meenub ka see, kuidas me Archimedese kontoris „võitlesime“ üksteise tarkuse ja programmiga. Aga et me oleks programmi lugenud, seda mitte – arvasime, et teame

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

Foto: SA SA Archimedes Archimedes Foto:

4

kõike ise lugemata ja seadused/määrused ei puutu asjasse... Ega ikka ei teadnud küll ja õnneks õige kiiresti saime aru, et seadused/ määrused puutuvad väga asjasse ja isegi sedavõrd, et on meile lausa kohustuslikud. Ehk just sellel ajal, kui alustasime


toimetaja JUHTKIRI uudiskirjade väljaandmisega 2011. aastal, saime aru, et programmi rakendamine on kunst, mis eeldab tohutult teadmisi nii õiguse, majanduse kui ka inimeste juhtimise vallas. Just 2009. ja 2010. aastad olid tõeliselt rasked, kui püüdsime aru saada programmist ja õppisime üksteist tundma ning kompasime üksteise piire. Kas teile meenub, et 2010. aastal püüdsime leida vastuseid küsimustele „Milleks saab kasutada sukkpükse?“ ja “Kuidas saada koolitustele neid inimesi, kes ei taha sinna ise tulla?”. Nagu näha, käis lust ja töötegemine koos ja seda on tore meenutada, mis siis, et viimast küsimust küsime veel ka täna. Tuleb tunnistada, et oleme palju õppinud ja veel rohkem ära teinud. Kui me kõike tehtut ei suuda meenutada, on uudiskirjad meie „abimehed“ – neid lehitsedes näeme kiiresti möödunud aastaid huvitavate ürituste, toredate ja vaimukate inimestega. Kes oleks osanud programmi algul arvata, et meie programmi võib ka nimetada LALA (Lipud-Allkirjad-Logod-Ajakava)? Ma loodan, et kõik partnerid on saanud programmi vahendeid

kasutades märkimisväärse tõuke, et olla parim nii õpetamises kui ka teaduses. Samuti loodan, et programmi tegevusaastad on õpetanud meid tegema koostööd ja õppima üksteiselt. Soovin teile jõudu ja tahtmist viia edasi seda, mida oleme programmi raames alustanud ja alustada sellega, mis tagab jätkuvalt professionaalsuse ja edu. Tänan teid kõiki tehtud töö eest! Praeguseks on teada, et peale seda programmi tulevad järgmised ning olen kindel, et huvitavaid ja pingutustnõudvaid väljakutseid jätkub meie jaoks ka neis järgmistes. Eriline tänu teile, Maris ja Marianne, et olete meieni toonud neid toredaid ja inforohkeid uudiskirju! P.S. Ja peame meeles, et kui on vaja lahendada tähtis asi, teeme ajurünnaku (2010. aastal õpitu)!

Urve Vool SA Archimedese kõrgharidusosakonna juhataja

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

5


6 uudised

Uuring: rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis Maikuus valmis Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu analüüs “Rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020”, mille tulemusi arutati ka 19. mail Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil. Uuringu põhiküsimuseks on: millised peaksid olema Eesti rakenduskõrgkoolide struktuur ja koostoimemudelid tulevikus, pidades silmas kõrgkoolide põhitegevuste juhtimist, konkurentsivõimet ja väljundi kvaliteeti Euroopa kõrgharidusruumis. • Tutvu täpsemalt kultuurikomisjoni istungiga, sõnavõtnute arvamustega ja ettekannetega. • Vaata istungi videosalvestist. • Loe analüüsi raportit.

Uuring: õppejõu töö hindamine 2014. aasta kevadel viis Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus läbi uuringu õppejõudude töö hindamise kohta. Analüüsiti Eesti avalik-õiguslike ülikoolide normdokumente, mis reguleerivad õppejõudude ametikohtadele valimist, tunnustamist, töö tasustamist jms ning viidi läbi pilootuuring õppejõudude ja üliõpilaste sellekohaste seisukohtade kaardistamiseks. Taustana koostati ülevaade õppejõu töö hindamise alustest ja põhimõtetest 6 Euroopa riigis ja Venemaal. Töö tulemuseks on ettepanekud, mis toetavad liikumist Eesti elukestva õppe strateegias seatud eesmärgi - ... õppejõu töö hindamisel ülikoolides arvestatakse rahvusvaheliste teaduspublikatsioonide kõrval samaväärsena õppetöö tulemuslikkust... – suunas. Tutvu uuringu raportiga programmi Primus veebilehel. prof. Mati Heidmets

Uuring: üliõpilaste tagasiside Eesti Üliõpilaskondade Liidu tellimusel on valminud võrdlev ülevaade tudengite tagasiside kogumisest Eesti kõrgkoolides, selle eesmärkidest ja meetoditest, tulemuste avalikustamisest ning kasutamisest kooli otsustusprotsessides. Lisaks dokumendianalüüsile vaadeldakse intervjuudele tuginedes Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

kolme kõrgkooli tagasisidesüsteeme, et tuua esile parimad praktikad ning töötada välja üldised põhimõtted üliõpilaste tagasiside kogumiseks. Analüüsi teostas Poliitikauuringute Keskus Praxis ning tulemustega saab tutvuda juuni lõpus programmi Primus kodulehel. Silver Ool


uudised

Uuring: üliõpilaste ja õppejõudude rollid Äsja valminud uuringus selgitatakse, millised on õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning rollikujutlused. Nende alusel tehakse ettepanekuid, kuidas rollide eba­ selgusest tulenevat suhete pingelisust vähendada. Rolliuuringus osales Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist kokku 100 õppejõudu ja 269 üliõpilast, kelle intervjuude ja küsimustiku vastuste alusel avatakse rollikäitumise erinevad tahud. Analüüsi teostas Tartu Ülikooli majandusteaduskond ning tulemustega saab tutvuda programmi Primus veebilehel. Kadri Karma

Õppevideod erivajadustega tudengitest ning juhtimisest

Valmis kogumik „Tööturu väljakutsed kõrgharidusele“ Valminud on uuringuprojekti „Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa Liidu kontekstis (TööKõrgEEL)“ (2009-2013) raames läbiviidud originaaluuringutest koosnev eestikeelne kogumik. Tallinna Ülikooli projekti TööKõrgEEL eesmärgiks oli luua teavet kõrgharidussektori ja tööturu seoste ning arengute kohta. •Tutvu kogumiku elektroonilise versiooniga. • Tutvu projekti raames tehtud töödega. Kui teil on soov kogumiku trükitud eksemplari ka endale saada, palun andke sellest teada Epp Reiskale - epp.reiska@tlu.ee. Uuringukogumik on tasuta, tellija kanda jäävad postikulud.

Tartu Ülikooli videoteegis on kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks 10 õppevideo, millest 7 tutvustavad erinevaid erivajadusi ning viise, kuidas klassiruumis nendega hakkama saada. Ülejäänud kolm videot räägivad, milline juhtumisstiil sobib akadeemilisse keskkonda. Kõik videod on valminud koostöös valdkonna ekspertidega. Näitlejatest võib videotes näha ka Peeter Volkonskit. Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

7


8

elluviija

Programm Primus 2014. aasta sügisest Marianne Võime programmi Primus kommunikatsioonispetsialist Programmi Primus tegevused praegusel kujul lõppevad 30. juunil 2014. 20. juuliks ootame partneritelt viimast väljamaksetaotlust paberkandjal ning väljamakse tehakse hiljemalt novembriks. Alates juuli keskpaigast jäävad programmi Primus meeskonda ning viimaseid dokumente ja väljamaksetaotlusi läbi vaatama Kadrin Kergand, Hely Leppik ja Helen Jõesaar. Alates septembrist jätkab programmis Primus Kadrin Kergand, kes tegeleb aruannete, väljamaksetaotluse küsimuste ja eriala-, erivajadustega üliõpilaste stipendiumite koordineerimisega. Programmi Primus veebilehte koos kõikide seal asuvate dokumentide, failide, inforaamatute ja muu infoga plaanime üleval hoida kuni 2025. aastani. Sama kehtib sotsiaalmeedia Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

kanalite kohta: Facebook ja Youtube. Pärast 35. VMT väljamaksmist 2014. aasta sügisel sulgeme kTree. Meie Tartu kontoris on saadaval veel mitmed trükised ja raamatud. Huvi korral palume nende soovist märku anda e-maili aadressile primus@archimedes.ee. Saadaval on: “Kõrgkool ja psühholoogia”, “Mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis. Uuringu aruanne”, “Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis”, “Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud”, “Õppejõu pädevusmudel”, “Praktika kõrgkoolis”, “Õppekava arendamise juhendmaterjal”, “Eesti üliõpilaste eluolu 2010”, “Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat”, “Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses”, Primuse aastaraamat 2013, erinevaid VÕTA trükiseid ning Tudengiveebi infovoldikuid.


elluviija

9

Primus II – erialastipendiumid Kadrin Kergand programmi Primus tegevjuht Teadusministeerium koostöös Arengufondiga, ettevõtjatega ning selle valiku on kinnitanud ka nutika spetsialiseerumise juhtkomitee (uuel tõukefondide perioodil kogu nutikat spetsialiseerumist koordineeriv komitee). Tugevama potentsiaaliga valdkondadeks on infoja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja –teenused. Rohkem infot Primus veebilehelt. Erialastipendiumite koordineerimine on täiesti uus programmi tegevus ja tinglikult võiksime seda nimetada Primus II. Praeguseks oleme koolidega juba läbi arutanud kõik põhilised toimimiskeemid, üksikud detailid tahavad veel täpsustamist.

Foto: N24.de

Uudiskirja ilmumise ajaks on 2014. aasta tegevuskava täidetud ning nüüd saame joone alla tõmmata nii 2014. aastale kui ka programmi põhilistele tegevustele. Õnneks pikendati programmi, mistõttu saame rahulikult lõpetada veel viimaseid aruandeid, kontrollida kontode väljavõtteid jne. Elluviija on plaaninud 2014. aasta tegevuste kohta viimase väljamaksetaotluse (35. VMT) esitada rakendusüksusele augusti lõpus, eeldatav väljamakse jääb oktoobrisse-novembrisse. Suvekuudel tegeleme ka paralleelselt 2014. aasta aruande kontrollimise ja kokkupanemisega. Sügisest rakendub uue tegevusena erialastipendiumite maksmine. Tegevuse eesmärk on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ja populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades. Samas soovitakse erialastipendiumiga vähendada üliõpilaste väljalangemise osakaalu. Erialastipendiumi maksmise riiklik eesmärk on majanduskasvu tõus, kuna just need erialad peaksid tööturgu täiendama vajalike spetsialistide näol. Õppekavad, millel makstakse erialastipendiumi, on välja valinud Haridus- ja

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


Foto: Churis Universities of Applied Sciences of Eastern Switzerland

10 mis toimub

Ühispilt Churis Universities of Applied Sciences of Eastern Switzerlandi ülikoolis

Kolm on kohtuseadus – meie kolmanda õppereisi muljed Ulvi Kõrgemaa Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Merje Vaide Lääne - Viru Rakenduskõrgkooli õppeprorektor Aprilli alguses toimus kolmas rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite õppereis, seekord Šveitsi. Eelnevad õppereisid on viinud meid Portugali ja Hollandisse. Kui varasemad õppereisid keskendusid kõrghariduse kvaliteedile ja rahvusvahelistumisele, oli seekord meie peamine huvi suunatud e-õppele ja teistele uuenduslikele õppemeetoditele. Šveitsi rakenduskõrgharidus ei ole Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

väga pikkade traditsioonidega. Tänased kaheksa rakenduskõrgkooli on loodud erineval teel 90-ndatel. Muljetavaldav oli rakenduskõrghariduse positsioon ühiskonnas – praktiliste oskuste ja teadmiste omandamine on väärtus, mida tööandjad väga hindavad, panustades kõrgharidusse mitte ainult oma aega, vaid ka olulisel määral materiaalseid ressursse. Meie huvifookuses oli e-õpe ja seda


mis toimub 11 just õppe sisulise poole pealt, kuid tundsime huvi ka üliõpilaste ja õppejõudude motivatsiooni ja hakkamasaamise vastu. Kokku külastasime kuut rakenduskõrgkooli - University of Applied Sciences and Arts Northwestern Switzerland (FHNW); Lucerne University of Applied Sciences and Arts (HSLU); University of Applied Sciences of Eastern Switzerland (HTW CHUR); Bern University of Applied Sciences (BFH); Zurich University of Applied Sciences (ZHAW); Zurich University of the Arts (ZHdK) ja e-õppe konsortsiumit Switch. Meie vastuvõtu korraldamisel oli suureks toeks ja abiks Šveitsi rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (Rectors’ Conference of the Swiss Universities of Applied Sciences), kellega RKRNil on juba pikemad koostöösuhted. Zürichi rakenduskõrgkoolis (Zurich University of Applied Sciences ZHAW) külastasime erinevaid üksusi. Peamiseks e - õppe keskkonnaks on Moodle, kuid suhteliselt värske uuendusena kasutatakse e-portfoolio keskkonda Mahara. See on väga oluline sotsiaaltöö valdkonnas, et oleks võimalik üliõpilase arengu dokumenteerimine ja jälgimine läbi õpinguaastate. Innovaatilise lahendusena avaldas meile muljet tagasiside telefoni rakendus – kiire lahendus erineva tagasiside saamiseks üliõpilastelt. Kuidas õpetada üliõpilasi juurdlema ja aru saama? Üheks lahenduseks on “Banana Pianiino”. Kes sellest tahab

Kuidas õpetada üliõpilasi juurdlema ja aru saama? Üheks lahenduseks on “Banana Pianiino”. rohkem teada, peab küsima kelleltki, kes õppereisil käis, sest see on saladus. Saladus ei ole aga see, et üheks näiteks loovuse kujundamisel oli üliõpilastel palutud kirjeldada nädalat ilma telefonita. Milline võiks küll see nädal olla? Proovige järele. Šveitsis loodi 1987. aastal National Reasarch and Educational Network, et toetada rahvusvahelist koostööd ja uurimistööd kõrgkoolides. Kuna Šveitsis ei ole meile nii harjumuspärast vaba internetilevikut, on kõikidele üliõpilastele loodud võimalus läbi koostöövõrgustiku saada internetikoodid, mis on kasutatavad kõikides kõrgkoolides. Lisaks toetavad nad kõrgkoole erinevates valdkondades ja koordineerivad erinevate valdkondade võrgustike tööd. Oltenis külastasime rakenduskõrgkooli University of Applied Sciences and Arts Northwestern Switzerland. Rakenduskõrgkool on nelja maakonna kõrgkool. Dr.rer.soc. Wolfgang Widulle tegi meile ühe põnevaima ettekande õppimisest ja õpetamisest, sh Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


veebipõhisest õppest. Tema ettekandest jääb meid saatma ka 1991. aasta installatsioon “how to work better” (ing. k. kuidas paremini töötada). Oltenis avanes meil võimalus külastada rakenduspsühholoogia kooli (School of Applied Psychology FHNW), kus kogesime aga väga teiselaadilist töökorraldust, mis küll oli veidi kaugel e-õppest, kuid oli ometi uuenduslik. Nimelt olid nad korraldanud oma tööruumid uuel moel. Enam ei olnud igal ühel oma kabinetti, vaid maja oli jaotatud tsoonideks. Näiteks oli olemas seminaride tsoon, puhketsoon, kontoritsoon ja vaikuses töötamise tsoon. Iga töötaja valis endale igaks päevaks tsooni, millega tema selle päeva tööiseloom kõige paremini sobis. Šveitsi mõistes väikese linna väikeses kõrgkoolis Churis (Universities of Applied Sciences of Eastern Switzerland) olime väga oodatud külalised. Kõrgkool on veidi eripärane, sest koosneb neljast iseseisvast koolist ja nad pakuvad õpet üheksale maakonnale. Kuna tegemist on maakonna kooliga, siis kogu nende uurimistöö on seotud kohaliku kogukonna ja ettevõtete vajadustega. Näiteks uurivad nad seda, miks inimesed, kes on aastasadu elanud kõrgel mägedes, ei taha seal enam elada. Berni rakenduskõrgkoolis (Bern University of Applied Sciences (BFH) oli meil võimalus külastada kooli School of Agricultural, Forest and Food Sciences Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

Foto: nachmann.com

12 mis toimub

Lihtsad tõed (Better Fischli & Weiss 1991)

HAFL, mis asus maal ehk siis väljaspool linna. Kooli õppesuund oli põllumajandus, metsandus ja toiduainete tehnoloogia. Päevast kõrgkoolis jäi kõige enam südamele Dr. Dominique Guenati ettekanne probleemõppest. Vaata põnevat videot. Kogu Šveitsi rakenduskõrgharidus on väga selgelt näoga tööandja poole, kuid ka tööandja panustab selgelt just rakenduskõrgharidusse. Juba õppetöö ajal teevad üliõpilased reaalseid projekte tööandja kasuks. Tööandjate huvi just väkeste ja keskmiste ettevõtete poolt on väga suur. Kõikidel kõrgkoolidel oli väga palju koostööpartnereid, oluliseks peetakse mobiilsust. Samas ei ole mobiilsuse protsendid väga kõrged. Hetkel on Šveits selles osas lahenduste otsimise teel, kuna rahvahääletuse tulemusel ütlesid nad „ei“ massimigratsioonile,


mis toimub 13 mistõttu on nii ERASMUS+ programm, kui ka paljud muud EL projektid nende jaoks suletud. Situatsioon tekitas neile muret, kuid nad olid kindlad, et nende valitsus leiab olukorrale lahenduse. Õppetöö põhimõtted on paljuski sarnased meile. Näiteks ollakse ka seal teel õpetamisekeskselt õppimiselt õppimiskesksele õppimisele. Huvitav oli õppetöö jagamine kolmeks – auditoorne töö, juhendatud iseseisev töö ja üliõpilase iseseisev töö, kusjuures iga osa on suurusjärgus 1/3 ainest. Palju rõhutati õppija iseõppimise arendamise vajadust ja pigem tema juhendamist õppimisel. Samuti reaalse töö õppimist, et hakkamasaamine tulevikus oleks hea. Rakenduskõrghariduse õppekeskkonda on Šveitsis viimastel aastatel palju panustatud. Kõik kõrgkoolid, mida me külastasime, olid ehitanud uue hoone viimase paari aasta jooksul. Huvitav oli asjaolu, et enamik koolihoonetest asus raudeejaama vahetus läheduses ja seda põhjusel, et üliõpilasel oleks hea

rongiga kooli tulla, kuna paljud üliõpilased tulevad kaugemalt.

Kõik kõrgkoolid, mida me külastasime, olid ehitanud uue hoone viimase paari aasta jooksul

Meie õppereisi programm oli tihe, kuna aga sõitsime ka väga hea Šveitsi ühistranspordiga, siis lisaväärtuseks reisil oli kindasti ka omavaheline tihe suhtlus. Saime omavahel kogemusi vahetada ja vabamas keskkonnas vahetada ideid ja mõtteid parima võimaliku rakenduskõrghariduse arendamiseks Eestis. Oleme tänulikud programmile Primus võimaluse eest ellu viia meie õppereisid.

Reisides õppisid: Anu Vare (Eesti Lennuakadeemia), Inge Paju (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Vitali Lokk (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused), Krista Haak (Sisekaitseakadeemia), Lauri Peetrimägi (Tallinna Tehnikakõrgkool), Liia Hokkanen (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool), Marleen Viidul (Tartu Kõrgem Kunstikool), Merje Vaide (Lääne-Viru Rakenduskõrgkool), Signe Laipaik (Eesti Eraettevõtluskõrgkool Mainor), Toomas Lepikult (Eesti Infotehnoloogia Kolledž), Ulvi Kõrgemaa (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool).

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


14 mis toimub

Neli aastat kestnud koostöö viljad Tuuli Oder (Tallinna Ülikool), Hele Saar (Tallinna Tehnikaülikool), Ele Sepp (Tartu Ülikool), Ülle Sihver (Eesti Maaülikool) Ülikoolide keelekeskuste ühishuvi on keeleõpetajate erialane meisterlikkus, mis toetab üliõpilaste hea keelteoskuse saavutamist. Keeleõppekorraldusse kuulub õppija nelja osaoskuse hindamine kuuel tasemel. Neljal aastal toimunud testimiskoolitused ALTE ja TestDaF-i rahvusvaheliselt tunnustatud koolitajatega edendasid meie kompetentsi valdkonna teoorias, testide koostamises ja tulemuste hindamises ning ühtlustas

arusaama CEFR (Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching, assessment) tasemetest. Koolitustel arenenud kolleegidevaheline suhtlus avardas väärtushinnanguid ja mastaabitunnetust. Keelekeskused jätkavad ühistegevust kindlasti ka edaspidi. Nüüd on meil väga hea näide ülikoolide koostööst, millest võidavad kõik osapooled.

Mõningad mõtted koolitustel osalenutelt: • “Vaimustusin Barry O’Sullivanilt saadud teadmistest ja koostatud testide süvaanalüüsist. Koolitajad olid kõik professionaalid, köites osalejaid materjali kohati intrigeeriva esituse, isikliku sarmi ja huumoriga. Väga tõhusad olid praktilised ülesanded. Palju kasulikku võõrkeele õpetamise metoodikast pakkusid David Horneri õpitoad.” – Heli Noor, Tartu Ülikool • “Lisaks väga sisutihedatele, kasulikele ja professionaalsetele koolitustele oli lisaväärtuseks suhtlemine kolleegidega teistest ülikoolidest, samuti värskendas miljöövahetus, see kõik inspireeris igapäevatööle naasma.” – Hele Saar, Tallinna Tehnikaülikool • “Kolm ühes – väga head lektorid, pilk laias maailmas toimuvale ja lähem tutvus kolleegide tööga ülikoolides.” – Ursula Erik, Eesti Maaülikool

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


Fotod: Ülle Sihver

mis toimub 15

Keelekeskuste testimiskoolituse ühisfoto Viimsis 2011. aastal

Keelekeskuste testimiskoolitus Pärnus 2014. aastal. Koolitaja David Horner

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


16 mis toimub

Erivajadusega üliõpilase toetamine Tartu Ülikoolis Liana Martin, Tartu Ülikooli üliõpilasnõustaja

Tartu Ülikoolis peetakse oluliseks erivajadusega üliõpilaste märkamist ja toetamist õpinguperioodil ning sellest lähtuvalt ka õppejõu toetamist õppetöö kohandamisel üliõpilaste erivajadusi arvestades. Tähelepanu pööratakse ka erivajaduste temaatika teadvustamisele laiemalt, sest kaasav hoiak ja hea tahe on selle juures väga olulised. Kuigi erivajadustega üliõpilaste osakaal on Tartu Ülikooli õppijate koguarvu vaadates väga väike, paranes puudega inimeste ligipääs kõrgharidusele Primus programmi tegevusperioodi ajal märkimisväärselt. Tartu Ülikoolis on programmi toel hoogu juurde saanud igal aastal toimuvad infoseminarid erivajadustega üliõpilastele, kus ülikoolilt üliõpilastele suunatud info jagamise kõrval saab ülikool tagasisidet erivajadustega üliõpilaste vajadustest ning kitsaskohtadest. Lisaks kaardistati programmi toel 2009. aastal Tartu Ülikooli õppehooned ratastooliga liikuja seiskohast ning tehti ettepanekud puuduste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Tänaseks on enamus puudustest kõrvaldatud. Hetkel uuendatakse programmi Primus raames Tartu Ülikooli õppehoonete kaardistust, lisatakse uued ning

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

tänaseks renoveeritud ja parendatud õppehooned. Tartu Ülikooli raamatukogus loodi programmi abiga audio- ja digiõppematerjale ning soetati punktkirjaprinter. Pärast õppekirjanduse valmimist edastatakse tehtu ka pimedate raamatukogule, misläbi saavad juba valminud teosed kättesaadavaks ka teiste koolide erivajadustega õppijatele. Programmist Primus saadi tuge samuti Tartu Ülikooli töötajatele suunatud koolitusele „Kuidas toetada erivajadusega õppijat?“ ning erivajadustega tudengite õpetamisest valminud õppefilmide tegemiseks.


mis toimub 17

Arvamus õppejõult: „Varem, viis ja enam aastat tagasi oli erivajadusega üliõpilasi ülikoolis vähe, viimastel aastatel on peaaegu igal õppeaastal olnud mul mõni erivajadusega üliõpilane. Mind ajendaski koolitusel osalema eluline vajadus teada ja osata, kuidas ma õppejõuna saan erivajadustega üliõpilaste õppimist toetada ning mida ma selleks tegema pean. Mul puudus igasugune ettekujutus, mida tähendab, kui inimesel on nägemispuue. Peale koolitust sain kõike kohe praktikas rakendama hakata. Tänu koolitusel kuuldule, nii spetsialisti kui üliõpilaste käest, samuti kogetule, kui sain koolitusel spetsiaalsete prillide abil aimu, kuidas ja kui palju nägemispuudega inimene näeb ning millised on vaegnägijate õppematerjalid, olen kohandanud õppetöös kasutatavaid materjale ja oskan kasutada alternatiivseid materjale ning soovitada üliõpilasele ülikoolis olemasolevaid abivahendeid. Peale hästi konkreetsete ideede ja kogemuste sain koolituselt kaasa teadmise, kust ja kellelt missugust abi saab ning olen sedagi juba kasutanud.“ — Eva Rein, Tartu Ülikooli inglise filoloogia assistent

Arvamus erivajadusega tudengilt: „Ülikooli erinevad tegevused erivajadusega üliõpilaste toetamiseks on pigem andnud seda, et üliõpilane tunneb end toetatuna. Minu puhul ei olegi põhiline see, et ma mingit teenust päevast päeva kasutaksin, aga kui tean, et see on olemas, saan alati sellele toetuda. Ülikooli pere suhtumine on alati postiivne olnud. Ei oskagi öelda, mil määral ta muutunud on, kui siis pigem selles suunas, et nüüd on hakatud meid võtma võrdsete partneritena. Kui erivajadusega tudeng saab ülikooli sisse, on ta piisavalt võimekas, et seal ka läbi lüüa ja hakkama saada ning väärib seega võrdset austust ja võrdset hindamist teiste tudengitega ja siinkohal järeleandmisi teha ei tohi. Õnneks neid, ma siiralt loodan, enamasti ka ei tehta.“ — Jürgen Dengo, nägemispuudega, õpib Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


18 mis toimub

Mõtleme kastist välja ja vaatame üle taldriku serva Siret Rutiku Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja

Aprilli alguses arutati õppeuuenduskonverentsil «Kõrgharidus 2020» Tartu Ülikooli uue arengukava valguses võimalusi, kuidas pakkuda erialadevahelist ja ühiskonna üha kiiremini muutuvatele vajadustele orienteeritud kõrgharidust. Valdkondlikes töötubades tutvustasid eksperdid Hongkongist, USA-st, Rootsist, Soomest, Taanist ja Saksamaalt oma kogemusi erialadevaheliste ja uuenduslike õppekavade arendamisel ning uuendustega seotud kitsaskohtade ja edutegurite vallas. Nende ettekannete põhjal arutleti, kas ja kuidas on võimalik võtta Tartu ülikoolis ja Eestis üldiselt eeskujuks välisekspertide kogemusi ning missuguseid erijooni arvestada. Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

Kõrgkoolide ees seisvad väljakutsed ei ole enam erialakesksed ega riigipiiridega eristatavad ning tulevikus ei ole kitsas, kindlale töövaldkonnale ja regioonile orienteeritud spetsialiseerumine enam põhjendatud. Kõik kõrgkoolid panustavad inimkonna probleemide lahendamisse ühiselt, kuid samas konkureerivad omavahel parimate üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste saamisel. Selle eesmärgi saavutamise nimel pakutakse üha rohkem ingliskeelset


mis toimub 19 kõrgharidust. Uuendusi teadlased

veavad

õppejõud

ja

Globaalse konkurentsi tingimustes on rõhuasetus nihkumas seni valdavalt ülikoolide teadusväljundilt kõigi kõrgkoolide ja lõpetajate ühiskondlikule ja majanduslikule mõjule ja konkurentsivõimelisusele tööturul. Ka Cecilia Chan Hongkongi ülikoolist rõhutas konverentsil, et teadus on oluline, aga õpetamine on sama oluline. Kui professor ei ole tugev õpetamises, on see probleem, st kõrgharidus ei keskendu enam peamiselt teadusliku uurimistöö alastele teadmistele ja uurimistöö oskustele. See aga ei tähenda, et õppejõududel-teadlastel oleks teisejärguline roll. Vastupidi, nemad peaksid olema uuenduste eestvedajad. Kuigi kõrghariduse kvaliteedi ühtlustamine peaks toimuma kvalifikatsiooniraamistike ja kvaliteedihindamis­ süsteemide abil, tuleks üksikute kõrgkoolide ja õppekavade puhul siiski säilitada mitmekesisus. See ei tohiks aga seisneda enam ülikitsa erialase oma niši leidmises, vaid selles, et laiapõhjalise hariduse põhjal võimaldab ülikool igale lõpetajale individuaalse haridusprofiili. Eri uuringute tulemused näitavad, et just laiapõhjaliste (eriti bakalaureuseastme) õppekavade lõpetajad leiavad kiiresti areneval ja muutuval

Teadus on oluline, aga õpetamine on sama oluline. Kui professor ei ole tugev õpetamises, on see probleem.

tööturul paremini tööd, on paindlikumad ümberõppimises ning suudavad kiiremini muutustele reageerida. Lisaks õppekavade laiapõhjalisusele on üha olulisem pakkuda üliõpilastele mitme eriala omandamise võimalust ning veelgi enam – teha seda erialadevahelisuse põhimõttel. Ühe näitena tõi Martin Lange Kieli ülikoolist uue rahvusvahelise magistritaseme ühisõppekava Poznani ülikooliga Poolas, «Poles and Germans in Europe» (EUPOD), mille loomise üheks ajendiks oli aidata kaasa ülikoolihariduse kujundamisele ühiskonna vajadustest lähtuvalt. Lange lisas, et EUPOD-i lõpetajatel ei ole küll otsest ega üheselt määratletavat tööturuväljundit konkreetsete ametikohtade tähenduses, ent lõpetajatel on laiemad teadmised, võrreldes mõnel konkreetsel erialal õppinutega. Nii Saksamaal kui ka Poolas pannakse rõhku ülekantavate pädevuste arendamisele ja praktikale. Võib eeldada, et õppekava Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


20 mis toimub läbinutel on head võimalused tööd leida suisa eri valdkondades ja regioonides. Seega ei pea õppekava «tööturuprofiil» olema alati seotud konkreetsete ametikohtadega, vaid kavandatud avaramalt.

Konverentsil tõstatus rohkem kui korra ülekantavate pädevuste hindamise küsimus. Rõhutati, et see peab koosnema eri komponentidest ning üha olulisemaks muutub üliõpilaste enesehindamine. Cecilia Chan väljendas muret, kui üliõpilaste õpikogemus ja projektid on seotud heategevuslike projektidega, on raske neid madalalt hinnata, kuna need on inimlikult ja ühiskondlikult väga olulised. Thomas Crain Johns Hopkinsi ülikoolist USA-s selgitas, et just Chani tõstatatud probleem on ka põhjus, miks peale standardipõhise hindamise on vajalik lisada üliõpilaste põhjalik kriitiline eneseanalüüs. «See on vaja aga enne hästi struktureerida ja läbi mõelda ning kohe ei pruugi see ka õnnestuda,» nentis Crain. Crain tõi oma ülikooli näitel välja, et ülikoolides on traditsiooniliste arusaamade ümbermõtestamine ja sisseharjunud struktuuride ümberkujundamine tõesti võimalik. Ülikoolis kujundati ärinduse ja ettevõtluse õppekavad ümber, lähtudes põhimõttest, et ettevõtlus saab aidata kaasa globaalsete probleemide Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Üliõpilaste enesekriitika on abiks

Konverentsi töötuba Tartu Ülikooli peahoones

lahendamisele. Ülikool oli selle lähenemise toetamiseks valmis väga suurteks struktuurimuudatusteks. Kõigi ettekannete puhul jäi selgelt kõlama sõnum, et sageli on struktuurimuudatused kõrgkoolides möödapääsmatud. Eriti juhul, kui on vaja lahendada traditsiooniliselt jäiga erialase identiteedi ning hägusa juhtimise probleemi. Samuti toonitati, et muudatusi tuleb teha julgelt ja perspektiiviga ning kindla veendumuse ja sooviga, ent samas olla valmis ka tagasilöökideks.

Artikli täispikka versiooni saab lugeda Tartu Ülikool ajakirja UT mai 2014, nr 5 numbrist


mis toimub

mis toimub 21

Narratiivõppevideod mentorlusest Merike Saar Tallinna Tehnikaülikooli Haridustehnoloogiakeskuse haridustehnoloog

Koostöös Luguteatriga valmisid Tallinna Tehnikaülikoolis kaksteist mõistulugudel põhinevat lühivideot, mida saavad kasutada nii ülikoolide/kõrgkoolide õppejõud, doktorandid kui ka tudengid. Idee narratiivõppevideote loomiseks tekkis mentorkoolituse e-kursuse väljatöötamise käigus, kui selgus, et programmi Primus raames toimunud mentorkoolitustel kasutatud lugusid saaks juurutada ka e-õppes kui need video vormi viia. Videote puhul on tegemist digitaalse narratiivõppega, mida saab edukalt kasutada nii auditooriumis kui ka e-kursustel. Samuti saab selliseid luguõppe meetodil baseeruvaid klippe kasutada teistes õppeainetes, koolitustel, jne. Miks narratiivõpe Narratiivõpe on üks vanemaid õppemeetodeid maailmas, mida rakendati juba enne kirjaoskuse levikut. Narratiivõppe puhul on oluline õpitu kontekstiga seotud kogemuste analüüs ja seetõttu omandavad suurema tähtsuse žestid, miimika, intonatsioon. Selles

osas toimus väga hea koostöö Luguteatri näitlejatega, kes pakkusid välja ka klippide visuaalse lahenduse. Narratiivõpe on interaktiivne ja seda võib pidada üheks aktiivõppe meetodiks. See on interdistsiplinaarne, aitab juhtida tähelepanu ning äratada huvi, selgitada arusaamatuid probleeme, jagada kogemusi, teadvustada õpitut ning integreerida erinevaid eluvaldkondi. Kindlasti aitab narratiivõpe kaasa õpitu tähenduse mõistmisele ning õppurid omandavad sügavamad arusaamad õpitavast. Kuna narratiivõpe võib sisaldada mitmetasemelist infot, siis õpetab see abstraktselt, analüütiliselt, kriitiliselt ja loovalt mõtlema, analüüsima, sünteesima, hinnangut andma ja reflekteerima. See aitab õppejõul erialaseid fundamentaalseid kontseptioone huvitavamalt ja arusaadavamalt õpetada ning sobib kasutamiseks ka multikultuursetes Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


22 mis toimub

mis toimub

Ekraanitõmmis ühest õppevideost pealkirjaga “Klass” .

õpperühmades. Narratiivõppel on nii palju positiivseid külgi, et kõiki ei saagi siin loetleda. Täpsemalt ning põhjalikumalt on sellest kirjutanud Eesti inseneripedagoogika keskuse juhataja Tiia Rüütmanni oma doktoriõppe artiklis „Narratiivõpe kõrghariduses“. Kus ja milleks kasutada Luguõppe videod võiksid olla suurepäraseks materjaliks neile õppejõududele/õpetajatele, kes täiendavad oma pedagoogilisi oskusi või soovivad näitlikustada mõnda käsitletavat teemat, samuti on need tõhusaks abivahendiks mentorõppejõududele. Videolugude kättesaadavus virtuaalkeskkonnas võimaldab kõigil soovijatel neid hõlpsasti Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

kasutada. Valminud videolugudes käsitletakse õppimise ja õpetamise temaatikat, empaatiat ning teisi inimsuhtluse ja eesmärkide saavutamisega seotud oskusi. Videote esitlus toimus 16. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis. Projekti juhtrühm tänab kõiki, kes videote valmimisele kaasa aitasid, eriti mentorõppejõud Inga Karton ja Stella Polikarpus.

Vaata kõiki 12 narratiivõppevideot Tallinna Tehnikaülikooli Haridustehnoloogiakeskuse veebilehelt. Lugude vaatamist võid alustada näiteks videost “Klass”.


videoõpe

Foto: Andres Tennus

mis toimub 23

Juhtimismentorlus avab uusi perspektiive Raivo Valk Tartu Ülikooli personalitöö peaspetsilist, juhtimismentorlusprogrammi koordinaator

Mentorlus on arendusvormina ennast õigustanud väga paljudes valdkondades ja elualadel. Näiteks mitmetes Eesti kõrgkoolides toimib mentorõppejõudude võrgustik või mentor-tugiisikute süsteem, mis aitab organisatsiooniga liitujal kärmelt uude töökeskkonda ja -kultuuri sisse elada, suhteid sõlmida ning ettevõtte kirjutatud ja kirjutamata tavades selgust saada. Miks võiks kõrgkool sarnaselt paljude äriettevõtetega mõelda teiste valdkondade mentorluse kõrval juhtimismentorluse käima tõmbamisele? Selle kasuks rääkivaid põhjuseid on päris mitmeid. Esiteks on akadeemilised organisatsioonid enamasti suured ning neis tegutseb arvukalt inimesi, kel on ulatuslik

ja akadeemiline ning rikkalik juhtimiskogemus, ent ka valmidus-oskused seda edasi anda. See tähendab, et reeglina Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


24 mis toimub on juhtimismentoriks sobivad inimesed olemas, vaja oleks teha vaid ettepanek ning pakkuda tugisüsteemi põhimõtete, korralduse, võrgustiku, täiendusvõimaluste ja muu motivatsiooni ja selguse jaoks vajalikuga. Teiselt poolt leidub kõrgkoolides pidevalt uusi juhte, kes on oma akadeemilises ja administratiivses karjääris keeranud uue lehekülje ning asunud esmakordselt juhtima töörühma, laborit, projektimeeskonda, instituuti või hoopis tugiüksust, kuid varasem juhtimispagas on napp. Võimalus korraldada mentorluskoostööd paindlikult aitab üle saada ühest peamisest põhjusest, mis takistab akadeemiliste organisatsioonide juhtide osalemist juhtimisprogrammides – tegeleda kroonilisest ajapuudusest juhtimisalase enesetäiendusega. Akadeemiliste struktuuriüksuste juhid on hõivatud nii teadus- kui õppetööga ning üksuse juhtimine on enamasti lisaülesandeks, mis ei pruugi olla püsiv. On arusaadav, miks paljud akadeemiliste üksuste juhid seavad esikohale eelkõige erialase enesetäienduse. Mentorlust annab aga korraldada nii, et see ei muutu koormavaks ka väga hõivatud tipptegijatele. Selline personaalne ja osaleja vajadustest lähtuv õppimisviis võib tunduda kallis ning eksklusiivne, kuid tegelikkuses võib kujuneda traditsioonilisest koolitusest rahaliselt soodsamaks, Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

fotod pakkudes hästi toimiva tugisüsteemi korral osalejatele kõrgemat rahulolu ning kokkuvõttes suuremat positiivset mõju nii organisatsioonile kui menteele. Samas on mitmed TÜ juhtimismentrolusprogrammis osalenud mentorid välja toonud ka teist külge – õppida on ka juhendatavalt ning koostöö võib olla arendav mõlemale poolele. Tartu Ülikooli kogemus Tartu Ülikooli kogemus juhtimismentorlusega on olnud julgustav. Alates 2011. aastast, mil said kokku esimesed koostööpaarid, on programmis suuremas või väiksemas mahus osalenud 22 juhtimismentorit ning 27 menteed. Kuigi juhtimismentorlusprogrammi eesmärk on toetada eelkõige väiksema juhtimiskogemusega juhtide professionaalset arengut juhina on selle raames toimunud erinevaid koostöösuhteid, klassikalisi kogenud ning alustava juhi partnerlust, aga ka võrdselt rikkaliku, ent erineva taustaga juhtide kokkusaamisi. Nii mentoritele kui menteedele toimub igal sügisel avaseminar, millel räägitakse mentorluse olemusest, senisest mentoriks/menteeks olemise kogemusest, tutvustatakse mentorluses kasutavaid meetodeid ja võtteid ning arutatakse, kuidas teha mentorluskoostööd nii, et see oleks vastastikku kasulik ning huvitav. Umbes poole aasta pärast toimub jätkuseminar, mis pakub


mis toimub 25 osalejatele vahekokkuvõtet toimunust ja mentorluskogemuse arutelu. Samuti räägitakse sellest, mis on läinud hästi ning otsitakse lahendusi tekkinud takistustele. Mentorite nimekiri on üsna esinduslik, sh eks- ja tegevjuhid rektoraadist, teaduskondadest, asutustest, samuti osaleb teisi silmapaistva akadeemilise ja juhtimiskogemusega karismaatilisi liidreid. Koostööpaaride kokkuviimine on korraldatud keskselt. Kui emmalkummal osapoolel on kõhklusi koostöö sujumise osas või head kontakti ei teki, saab teha vangerdusi. Seda on küll vähe kasutatud, ent võimalusena on see oluline. Hea klapp osapoolte vahel on mentorluses kindlasti üheks edu võtmeks. Samuti on oluline selge raamistiku loomine: milline on mentori roll ja ülesanded, mida eeldame menteedelt, kuidas koostöö välja näeb ning kaua sellisel kujul kesta võiks, peaks olema selgelt sõnastatud. Mentorluskoostöö soovituslikuks pikkuseks on üks õppeaasta. Kokku saadakse 1-2 kuu tagant, vajadusel sagedamini. Olulised põhimõtted on vastastikune lugupidamine ja usalduslikkus konfidentsiaalsust austades. Juhtimismentorluse tuumaks on mentee arenguvajadused ning tema poolt lauale pandud teemad, ent partnerluse edenedes võivad avaneda alul varjatuks jäänud arenguvaldkonnad või perspektiivid. Nagu paljudes

tegevustes, on ka mentorluses oluline hea start. Tõrkeid võib tekkida, kui mentee jääb algul ise passiivseks või võetakse liiga terav (keskendumine vaid ühele probleemile) või lai fookus. Progammi formaliseerituse tase on suhteliselt madal. Vorme täitma ei pea, ent tagasisiside kogumine saadud kogemuse ja mentorluse korralduse kohta on siiski oluline. Juhtimismentorlus on saanud osalejatelt ülekaalukalt häid hinnanguid. Menteed peavad seda väga kasulikuks/kasulikuks ning soovitaksid osaleda ka oma kolleegil. Esile tuuakse võimalust reflekteerida oma valikute üle asjatundliku ja empaatilise inimese juuresolekul, kuulda tema arvamust ja leida kinnitust oma arusaamale, saada supervisiooni, õppida tundma suure juhtimiskogemusega inimese mõttemaailma, arutleda juhtimist, teadust ja ülikooli puudutavatel teemadel jpm. Mentor ei saa juhi eest otsuste tegemist enda peale võtta, küll aga analüüsida valikuid, toetada sobivat suunda ning anda edasiliikumiseks kindlust – ka sellest võib õigel hetkel palju abi olla. Juhtimismenorlust on rahastanud oma eelarvest TÜ ning sellele on toetusega tuult tiibadesse aidanud puhuda Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmist Primus. Täname kõiki toetajaid ning osalejaid!

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


26

Primus

Mis märksõnad seostuvad programmiga Primus? Palusime partneritel välja tuua märksõnad, mis neil seostuvad programmiga Primus ning selgitada lühidalt oma valikut. Enim mainiti märksõnadena koostööd, bürokraatiat ja tutvusi. Järgnevalt on välja toodud mõned partnerite mõtted ja põhjendused. Koostöö aitab seatud eesmärke edukamalt realiseerida. Kohusetunne aitab tegijaid suunata vastutust võtma. Konkurentsivõime näitab suutlikkust teha õigeid asju õigesti. — Ija Stõun, Tallinna Tehnikaülikool Koolitused - võimalusi õppejõududel koolituda oli palju, asjaajamine mugav ning meie õppejõudude huvi ja osalus läbi aastate pidevalt suur. Õppe sisuline kvaliteet - mina julgen küll öelda, et programm tervikuna, läbi kõikide oma tegevuste, toetas just õppetöö sisulise kvaliteedi parendamist. — Nele Rand, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014


Primus Koostöö - sellises mastaabis kõrgkoolidevahelist koostööd pole enne kogenud kui Primuse ajal. Hallid juuksed - neid on selle aja jooksul ikka juurde tulnud päris mitu :) — Katri Lõugas, Tallinna Ülikool Hariduse arendamine ja kõrgkoolidevaheline koostöö - hariduse arendamist teenisid ja selle alla mahtusid kõik Primuse tegevused. Ja koolidevaheline koostöö, või pigem koos tegemine, kaasnes muuga. Seda peab tõesti hindama, ega me „enne Primust“ üksteisest eriti midagi ei teadnud ega oma kolleege teistest koolidest ka tundnud. — Anne Rooste, Tallinna Tehnikakõrgkool Koostöö ja sünergia - uskumatu, millist powerit võib saada erinevate inimeste/ kolleegide koostoimimisest. Areng - kindlasti ei saa seda sõna mainimata jätta. Kõik me oleme seoses programmiga metsikult erinevaid haridusega seotud valdkondi arendanud ja ise areneda saanud. :) — Triin Krünberg, Eesti Kunstiakadeemia Bürokraatia! Miks? Mulle tundub, et seda isegi ei peaks põhjendama, see on ilmselge.

— Kaja Kruusamägi, Eesti Kunstiakadeemia Rahastamine, koolitused ja uued tutvused - tänu Primuse rahastamisele toimus kindlasti rohkem koolitusi, ühistel üritustel sai loodud uusi toredaid tutvusi. — Angela Jahhu, Eesti Lennuakadeemia Raha - palju asju on Primuse toel ära tehtud. Ei teagi, mis moodi järgmisel aastal edasi saab.

— Helen Kärner-Gavrilin, Eesti Kunstiakadeemia Uued tutvused – ei ole enam kõrgkooli, mida ei tea. Igal pool on mõni hea tuttav, kellega koos koolitusel või kohtumisel osaletud ning kelle poole alati võib pöörduda. Loodame, et jaksame hoida kontakte ka edaspidi. Inimesed, eesmärgid ja tulemused - tegevuste elluviimisel on vaja inimesi, kel on eesmärgid ja nende eesmärkide toel saavutatakse tulemused. — Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

27


tähtsamad kuupäevad 30.06 Lõpparuande ja dokumentide nõuetekohase säilitamise akti esitamise tähtaeg 15.07 Elektroonilise 35. VMT esitamise tähtaeg 20.07 Paberkandjal 35. VMT esitamise tähtaeg

primus.archimedes.ee

Pr i mus u u d isk i r i 2 /2014

Primus uudiskiri nr 2/2014  

Programmi Primus uudiskiri on mõeldud kõigile programmi partneritele, huvilistele, fännidele ja kõigile Eesti kõrgharidusest huvitunutele.