Page 1

UUDISKIRI NR 5 2013

FOOKUSES: õppereisid VEEL: intervjuu Martin Hallikuga, uued õppevideod, fotod VÕTA konverentsilt ja palju muud Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


2 SISUKORD

toimetaja Talvine pööripäev ..................................................................................................................3 uudised Programmi Primus 2014. aasta lisataotlusvoor .............................................................4 Ilmus ajakirja Trames erinumber ......................................................................................4 Valmis uuring SAIS andmete põhjal ................................................................................4 Tudengiveeb varsti inglise keeles ....................................................................................4 Tutvustati uut haridusteaduste ajakirja ..........................................................................5 KAEMUS projekt võeti kokku .............................................................................................5 õppereis VÕTA kui tunnetatud vajadus - muljed VÕTA võrgustiku Kanada õppereisilt .....6 Eesti rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite õppereisist Hollandisse .................8 tegevuskava 2014. aasta tegevuskava ja eelarve ..................................................................................11 mentorlus Mentorlus - sünergial põhinev parnterlussuhe ...........................................................12 Mentorite seminar Tallinna Tehnikakõrgkoolis ...........................................................13 intervjuu Intervjuu: õppeassistendid Tartu Ülikoolis ..................................................................14 uuring Akadeemilise personali tööstressi uuringu tulemused ............................................17 videoõpe Valminud on mikronäidistundide videoteek ...............................................................19 Uuenduslik ettevõtlusõpe ................................................................................................20 fotod VÕTA konverents .................................................................................................................23 tähtsamad kuupäevad .............................................................................................................24

Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm Primus Veebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.ee Telefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel! Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


3

toimetaja

JUHTKIRI

On olemas kahte sorti inimesi: need, kellele meeldivad reisijutud, vaatavad põnevusega sõprade, kolleegide, pereliikmete tehtud reisipilte ja elavad muljetele, kogemustele kaasa ning need, kellel on ükskõik teiste reisijuttudest ja -fotodest, peitudes ajapuuduse või viitsimatuse (või kadeduse?) taha muljeid kuulata/lugeda/vaadata. Mina kuulun kindlasti esimeste hulka ning loodan, et ka teie, lugejad. Just praegusel pimedal ajal on teie ees olevas uudiskirjas on kaks põnevat, päikeselist lugemist: VÕTA võrgustiku õppereis Kanadasse ning õppeprorektorite õppereis Hollandisse. Mis on siis nendes riikides uut ja teistmoodi? Sellega saate tutvust teha lehekülgedel 6-10. Ja kui tõesti reisimuljed ei ole teie jaoks, on uudiskirjas palju muud põnevat: saate uudistada fotosid VÕTA konverentsilt, lugeda õppeassistentide kaasamisest Tartu Ülikooli õppetöösse ning vaadata tulevikku - milline on 2014. aasta tegevuskava ja eelarve? Programmi tegevustest välja vaadates on selge, et lähitulevik on helge: talvine pööripäev on möödunud ja päevad

Foto: Erakogu

Talvine pööripäev

hakkavad juba pikemaks minema. Käes on pühade aeg ning aasta lõpp - perega koosolemise aeg. Ja kindlasti toob uus aastanumber uusi põnevaid reisikogemusi, mida jagada. Mina jään neid muljeid põnevusega ootama. Ikka nina päikese poole!

Marianne Võime Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


4 uudised

Programmi Primus 2014. aasta lisataotlusvoor

Ilmus ajakirja Trames erinumber

Avatud on lisataotlusvoor program-

Jaanuaris toimunud kõrghariduskon-

mi Primus eelarve jääkide kasutamiseks

verentsi „Kõrgharidus – kõrgtasemel õp-

2014. aastaks. Võimalus on esitada taotlusi,

pimine?” parimatest ettekannetest ilmus

mis vastavad programmi eesmärkidele ja

novembris humanitaar- ja sotsiaalteaduste

korraldatakse programmi sihtrühmadele.

teadusajakirja Trames erinumber. Erinum-

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar

ber on kogumik kaheksast artiklist, mis

2014.

esitati konverentsil suuliste ettekannetena

Planeerida saab tegevusi järgmistes programmi alategevustes: õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine, strateegilise juhtimise suutlikkuse

ning keskendusid ennekõike õpetamise ja õppimise uurimisele. Täpsemalt loe programmi Primus veebilehe uudisest.

tõstmise toetamine kõrgkoolides, uuringute ja analüüside läbiviimine ning õppija toimetuleku toetamine. Tegevused peavad olema lõppenud 31. mai 2014 (erandjuhul konverentsilähetused 30. juuni 2014). Loe lähemalt programmi Primus veebilehelt.

Valmis uuring üliõpilaskandidaatide valikutest SAISis

Tudengiveeb varsti inglise keeles Tudengitele suunatud tudengiveeb on uue aasta algusest loetav ka inglise keeles. “Kuna meil on järjest rohkem välistudengeid, siis kahtlemata peame ka nende huvides tegutsema,” sõnas tudengiveebi konsortsiumi esindaja Piret Tatunts. “Kindlasti on inglise keelses veebis vajalikke artikleid huvilistele, ka nendele, kes alles

Programmi Primus ja partnerite koos-

kaaluvad Eestisse õppima ja praktikale

töös on valminud uuring „Üliõpilaskandi-

tulemist. Kõige olulisem on aga tudengi-

daatide valikuid mõjutavad tegurid Sis-

veebi töö- ja praktikavahenduskeskkonna

seastumise Infosüsteemi (SAIS) andmete

inglise keelseks muutumine. Just seda vii-

põhjal“. Tutvu uuringu põhitulemustega

mast on välistudengid, karjäärinõustajad ja

täpsemalt programmi Primus veebilehe

tööandjad kaua oodanud.”

uudises ning uuringu lõpparuandes. Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

Vaata ja tutvu tudengiveebiga.


uudised

5

Tutvustati uut haridusteaduste ajakirja

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Fotol vasakult: ajakirja üks toimetajatest Äli Leijen, programmist Primus Kadrin Kergand, EHA vastutav toimetaja Krista Uibu, ajakirja tegevtoimetaja Marvi Remmik, programmist Primus Helen Jõesaar ja EHA esiknumbri üks toimetajatest Mari Karm.

Kolmapäeval, 6. novembril tutvustati Tar-

elektrooniline. Esimese, õpetajakoolitu-

tu Ülikooli haridusteaduste instituudi

se ning kõrgkoolipedagoogika teemalise

aulas uut Eesti Haridusteaduste Ajakirja

erinumbriga on võimalik tutvuda ajakirja

EHA. Kaks korda aastas ilmuv ajakiri on

veebilehel.

Fotod: Marianne Võime

Toimus KAEMUS projekti lõpukonverents

Reedel, 6. detsembril toimus Tartu Ülikooli

mõjutavad tegurid” (KAEMUS) peamisi

uue anatoomikumi ringauditooriumis kon-

tulemusi ja nende põhjal koostatud eesti-

verents „Kõrgkool ja psühholoogia“. Üritus

keelset artiklikogumikku.

tutvustas Tartu Ülikooli psühholoogia insti-

* Tutvu kogumiku veebiversiooniga.

tuudis aastatel 2009–2013 läbi viidud pro-

** Vaata fotosid konverentsist programmi

jekti “Kõrgkooli akadeemilist toimetulekut

Primus Facebooki lehelt. Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


õppereis

Grupifoto õppereisil osalejate ning võõrustajatega University of Fraser Valley´s

Fotod: Mari-Liis Keskpaik

6

VÕTA kui tunnetatud vajadus muljed VÕTA võrgustiku Kanada õppereisilt Liana Roos Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor õppekavaarenduse juht Oktoobri keskpaigas avanes VÕTA võrgustiku liikmetel inspireeriv võimalus näha ja kogeda elukestva õppe idee realiseerumist toimiva praktikana – seda Kanada õppereisil. Kohtusime Thompson Rivers University, University of the Fraser Valley ning ühingu BCPLAN (British Columbia’s Prior Learning Action Network) esindajatega. Kui Eestis koostatakse elukestva Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

õppe strateegiaid ja kvalifikatsiooniraamistikku ning kõrgkoolid on seadusandlusest tulenevalt kirjutanud oma VÕTA regulatsioonid, siis Kanadat iseloomustab alt üles suunaline initsiatiiv. Täiskasvanud õppijate suur osakaal kõrghariduses, aga ka näiteks vajadus kaardistada tööjõuturule naasvate sisserännanute või töötute pädevused, on põhjuseks, miks kõrgkoolid ning tööandjad on VÕTA


õppereis rakendamisest huvitatud. Õppereisil nähtu põhjal võib öelda, et VÕTA on Kanada ühiskonnas selgelt tunnetatud vajadus, mitte kohati võõristust tekitav bürokraatlik nõue. Õppereisil külastatud kõrgkoolides oli näha, et VÕTA on õppekorraldusest ja õppekavaarendusest orgaaniline osa - üks osa tervikust. Tähelepanuväärne on taotlejate toetamine töökogemusest ja iseseisvalt õpitu tõlkimisel akadeemilisse keelde. Veel üheks toetusviisiks on intensiivne ja professionaalne personaalne nõustamine. Lisaks korraldatakse pikemaajalisi portfoolio-koostamise kursusi, mille käigus lihvitakse täiskasvanud õppija refleksiooni- ja kirjutamisoskusi. Kursusel omandatakse õppejõu ja kaasüliõpilaste pideva tagasiside ning toetuse abil lausa transformatiivne kogemus varem omandatud oskuste ja teadmiste esiletoomisel. Kanada tööandjate esindajad ning kutse andjad pole samuti passiivsed haridusturu lõpp-produkti tarbijad. Seda tõendas kohtumine BCPLAN-i esindajatega. Nad on aktiivsed ning initsiatiivikad VÕTA võimaluste rakendajad ja tajuvad selgelt oma vastutust.

Jalutuskäik TRU campuses tunnustatud VÕTA-uurija Judy Harrisega

Just nemad määravad standardid ja nõudmised, millele inimene tööjõuturul läbilöömiseks peab vastama. Samuti on arengud teatud erialavaldkondades nii kiired, et (kõrg)koolid ei jõuagi muutustele vajaliku kiirusega reageerida. Just siin nähakse oma võimalusi VÕTAga seoses. Õppereisilt tõime suveniiridena koolidesse kaasa värskeid mõtteid ja ideid, mis kindlasti kohalikku konteksti kohandamist ning elluviimist väärivad. Seda mitte ainult kitsalt VÕTA valdkonnaga seoses, vaid pidades silmas ka laiemalt kõrgkoolide õppekavaarendust, õppekorraldust ning (täiskasvanud) üliõpilaste nõustamist ja toetamist. Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

7


õppereis

Foto: Kalle Kõlli

8

Rakenduskõrgharidus Hollandis - muljed õppereisilt Lauri Peetrimägi Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Septembrikuu lõpus külastasime Eesti rakenduskõrgkoolide õppeprorektoritega Hollandi kuningriiki. Reisi planeerides oli meie soov õppida mõnelt Euroopa riigilt, kuidas rakenduskõrghariduses rahvusvahelistumist arendada. Hetkel õpib Hollandi rakenduskõrgkoolides 424 000 üliõpilast. See on ligikaudu 2/3 üliõpilaste koguarvust ja on viimase viie aasta Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

jooksul suurenenud ca 20%. Tihedat koostööd tehakse ettevõtetega ja piirkonnaga, kus kool asub ning rakendusuuringud on ettevõtetest tulnud probleemide lahendamisele suunatud. Ligikaudu 95% lõpetajatest leiavad vahetult pärast rakenduskõrgkooli lõpetamist tööd ja seda piiri taga, sest Hollandi rakenduskõrghariduse eesmärk on valmistada spetsialiste ette ka rahvusvaheliseks tööks


õppereis – rahvusvahelises ettevõttes või välismaal. Hollandi kõrgkoolides õpib igal aastal umbes 70 000 välistudengit ja ca 25 000 üliõpilast läheb igal aastal Hollandist õppima välismaale. Hollandlased on kohaliku haridusministeeriumi sõnul rahul kõrghariduse kvaliteediga (ja selles ei tekkinud meil ka kordagi kahtlust). Selle aluseks on praktiline lähenemine haridusele (practical approach of education), tudengite toetamine, rahvusvahelistumise kõrge tase ja tõhus kvaliteedihindamise süsteem. Muidugi on ka valdkondi, mida soovitakse parandada. Näiteks teeb kohalikele muret kõrge õpingute katkestamise määr (mõnes kõrgkoolis isegi kuni 30-40%) ning ikka ja jälle rõhutatakse ettevõtete, kõrgkoolide vahelise koostöö arendamise vajadust. Meie delegatsiooni võttis vastu Hollandi kõrghariduse rahvusvahelistumist arendav organisatsioon NUFFIC, mis, kasutades iga aasta ca 24 miljonit eurot ja 200 töötaja panust, toetab ja arendab tsentraalselt erinevaid rahvusvahelistumise tegevusi. Põhieesmärgiks on kontaktide loomine erinevate partneritega ning püüd kokku viia välisüliõpilased

Õppereisi programmi aitas korraldada NUFFIC (Netherlands organisation for international cooperation in higher education). Õppereisil külastati järgmisi asutusi: • NUFFIC • Hollandi haridus-, kultuuri- ning teadusministeerium • Leideni ülikool • Leideni rakenduskõrgkool • Haagi rakenduskõrgkool • Hollandi ja Flaami akrediteerimisorganisatsioon (NVAO) • Eesti saatkond Hollandis Lisaks kohtusime Hollandi rakenduskõrgkoolide assotsiatsiooni esindajatega. Vastavate valdkondade esindajatel oli ka võimalus külastada Rotterdami rakenduskõrgkooli, Haagi hotellikooli ning kuninglikku sõjaakadeemiat (Royal Military Academy).

Hollandi kõrgkoolidega ja toetada kohalike asumist õppima välisriiki. Huvitavaks külastuskohaks oli Haagi Rakenduskõrgkool. Mõnes teaduskonnas on ingliskeelsed õppekavad käivitunud täielikult, mitmed alles alustavad esimeste moodulitega (English minors). Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

9


10

õppereis Välistudengite arv on iga viie aastaga kahekordistunud. Kogu tegevuse eesmärgiks on seatud, et iga kohalik üliõpilane peab saama rahvusvahelise kogemuse (õppetöö mahus mõõdetuna minimaalselt 15-30 EAP ulatuses). Teed, kuidas seda saavutada, erinevad nii valdkonna kui õppekava lõikes. Näiteks on võimalik üliõpilasel minna väliskõrgkooli õppima või praktikat sooritama (nt Erasmus programm), läbida kodukõrgkoolis ingliskeelsed ained, kus on võimalik õppida ka koos välistudengitega, osaleda koos välisüliõpilastega mõnes IP projektis (intensive project, lühiajaline fookusprojekt mõne valdkonna olulise teema käsitlemiseks), valida õppevormiks International Classroom (õppides inglise keeles välisõppejõu juhendamisel, kasutades infotehnoloogia vahendeid) või läbides MOOCe (massive open online course, suurtele inimhulkadele interneti vahendusel kättesaadavad tasuta e-kursused).

Kokkuvõttes tuleb öelda, et õppereisil valdasid mind hollandlaste rahvusvahelistumise taset vaadates vastakad tunded. Selge on see, et üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse määrade osas on meil väga raske, kui mitte võimatu, neile järele jõuda. Atraktiivsuse vahe, mis tuleneb võõrkeelsetest õppekavadest, migratsioonipoliitikast, riiklikust toest, rakenduskõrghariduse väärtustamisest ning pikaajalisest kogemusest turundamise ja vilistlastega koostöö alal, on suur. Küll aga on võimalik meil areneda kvalitatiivses suunas – kasutada ja ise pakkuda IKT-põhiseid õppimis- ja õpetamisvõimalusi (nt International Classroom, Internationalized curriculum, MOOC), osaleda ning korraldada IP projekte, suvekoole, kindlasti kasutada Erasmus programmi võimalusi. Kuid mis kõige olulisem – vajalik oleks veel kord defineerida võimalikult täpselt rahvusvahelistumise alaeesmärgid ja kasu meie rakenduskõrgharidusele.

Artikkel on kirjutatud Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Sisekaitseakadeemia, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli, Tartu Kõrgema Kunstikooli, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, Eesti Mereakadeemia, Eesti Infotehnoloogia Kolledži, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektorite ja õppevaldkonna juhtide märkmete ning tagasiside põhjal.

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


tegevuskava 11

2014. aasta tegevuskava ja eelarve

Kadrin Kergand Programmi Primus tegevjuht Programmi eelarve planeerimine on keeruline, sest ühelt poolt peame lähtuma olemasolevast rahast, aga teisalt sõltume eelarve kasutamisest. Seetõttu juba teist aastat oleme olukorras, kus eelarvet tuleb plaanida kaks korda – sügisel ja järgneva aasta alguses. Sügise taotlusvooru peateema oli õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine. Kokku toetatakse koolitusi 334 669 euro eest (95% taotlustest). Eelarvesse on planeeritud ka üldkoordinaatorite palgaraha, kokku 66 800 eurot, juhtkondade õppereisid (kokku 84 762 eurot) ning

erivajadustega üliõpilaste stipendiumid (kokku 93 053 eurot). Jooniselt on näha, et eelarves on üsna suured administreerimise kulud. Tegelikkuses on need väiksemad, sest tegemist on esialgu kinnitatud programmi eelarve jäägiga. Nii administreerimise eelarve jäägi, kui ka varasemate aastate ülejäägi kasutamiseks saavad partnerid teha oma ettepanekud hiljemalt 10. jaanuariks 2014. aasta. Seejärel saame kokku lõpliku 2014. aasta eelarve. Täpsemalt saab 2014. aasta lisataotlusvooru kohta lugeda programmi Primus veebilehelt.

Joonis. 2014. aasta eelarve tegevuste lõikes. Sügisese taotlusvooru tulemused. (EUR)

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


12 mentorlus

Mentorlus - sünergial põhinev partnerlussuhe Igal mentoril peaks olema mentor! Ainult see inimene, kes usub isiklikku arengusse läbi mentorluse, saab olla ise mentoriks! Kui mentor tunneb, et tema mentorit ei vaja, siis kuidas saab ta kedagi teist aidata ilma hinnanguid andmata ning toetada mentee isiklikku arengut.“ /S.Polikarpus/

Merle Tammela Sisekaitseakadeemia õppeosakonna arendusjuht Sisekaitseakadeemias 4. detsembril 2013 toimunud mentorite võrgustiku seminaril said avatud ja koostööle suunatud õhkkonnas kokku seitsme erineva kõrgkooli esindajad.

Ühisarutelude käigus said osalejad kinnitust mentorluse olulisusest ja vajadusest kõrgkoolis. Koos otsiti lahendusi küsimustele: • kuidas teha majasisest selgitustööd mentorluse kasulikkusest? • millal võtta mentor organisatsiooni seest/väljast? • mis kasu saab mentor mentorsuhtest? • millised on mentee ootused

Foto: Veiko Ristissaar

Mentorlusega seotud arendustegevustest andsid ülevaate Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ning Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor esindajad. Olulisemad mõtted Ateenas toimunud mentorluse konverentsilt tõid

meieni Piret Einpaul ja Helen Jõesaar.

Foto Sisekaitseakadeemias toimunud mentorite võrgustiku seminarilt

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


mentorlus mentorile? • millised on mentori ootused menteele? • millal mentor vajab mentorit ja kust ta mentori leiab? • millised on mentori ja mentee ootused organisatsioonile? Lisandusid uued mõtted sihtide seadmiseks tulevikus. Viimasena võtsime fookusesse kõrgkoolide koostöövõimalused mentorluse arendamisel. Tõdesime, et mentorluse kui mõtteviisi juurutamiseks on igas

kõrgkoolis vaja lahti mõtestada mentorluse mõiste ja määratleda mentorluse vormid, samuti saavutada juhtkonna toetus. Kuna kõrgkoolid on mentorsüsteemi rakendamise eri etappides, otsustasime üksteisele toeks olla. Leiame võimalusi 1-2 korda aastas erinevates kõrgkoolides kokku saada ning olulistel teemadel mõtteid vahetada. Tuge pakub mentorite list (soovijatel on võimalus liituda). Järgmise kõrgkoolide mentorite võrgustiku kohtumine toimub Eesti Lennuakadeemias.

Mentorite seminar Tallinna Tehnikakõrgkoolis Ruubo Roots Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna tehnoloogia õppetooli hoidja Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK) toimus 20. novembril Tallinna piirkonna mentorite seminar-kokkutulek. Seminar algas Tallinna Tehnikakõrgkooli üldtutvustusega, mille esitas TTK õppeprorektor Lauri Peetrimägi. Külas oli psühholoog Tõnu Ots, kes esines psühholoogiateemalise loenguga, mille temaatika oli tihedalt seotud mentorlusega. Loengus leidsid käsitlemist põlvkondade vahelised erisused ja nendest tulenevad võimalikud konfliktid ning konfliktide ärahoidmine

põlvkondadevaheliste erisuste teadvustamise kaudu. Käsitleti ka suhtlemise üldpõhimõtete temaatikat, positiivset ja negatiivset enesekehtestamist ning kehakeele mõningaid aspekte. Kõrvalteemana leidis käsitlust feromoonide mõju ja ilmingud inimestevahelises suhtlemises. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli äärmiselt huvitav õhtupoolik, hilisemad arutlused kestsid kaugelt üle ettenähtud ajapiiri.

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

13


14 intervjuu

Intervjuu Martin Hallikuga: õppeassistendid Tartu Ülikoolis Tartu Ülikool on kaasanud üliõpilastest õppeassistendid igapäeva õppetöösse. Uurisime Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku käest, mis projektiga täpsemalt tegemist on. Palun selgitage, mida kujutab endast Tartu Ülikooli õppeassistentide projekt?

Tegelikult on õppeassistentide rakendamise kogemus ülikoolis olemas varasemast - 2012. aastal koolitati õppeassistente matemaatika- ja informaatikateaduskonnas, programmeerimise õppeaine praktikumide juhendamisse kaasati kaheksa üliõpilast. 2013. aastal loodi Tartu Ülikoolis õppekvaliteedi toetuse fond, millest finantseeritakse teaduskondade, kolledžite ja instituutide sihipäraseid tegevusi tasemeõppe Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

Foto: Marianne Võime

Tartu Ülikooli õppeassistentide projekti saab projektiks nimetada ainult tinglikult. Pigem on tegemist süsteemsena kavandatud tegevusega, mis on üks võimalus tõsta õppekvaliteeti.

Martin Hallik programmi Primus võrgustiku kohtumisel

õppekvaliteedi tõstmisel. Tänavu esitasid taotluse õppeassistentide kaasamiseks tasemeõppe ainete õpetamisse usuteaduskond, filosoofiateaduskond, Euroopa kolledž, kehakultuuriteaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond ning loodus- ja


intervjuu tehnoloogiateaduskond. Millal projektiga alustasite ning kaua see kestab? Esimest korda oli õppekvaliteedi toetuse fondist õppeassistentide palkamiseks võimalik toetust taotleda 2013. aasta veebruaris. Õppeassistentide õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamiseks töötati välja täiendusõppeprogramm. See toimus 7. septembrist kuni 28. novembrini 2013. Tegemist ei ole kindlasti ühekordse projektiga. Õppeassistendid töötavad 2013.-2014. akadeemilisel aastal ja ka edaspidi. Millised on eeldused õppeassistendiks saamisel? Õppeassistendina võib üliõpilane töötada samal või madalamal õppeastmel, ent mitte kõrgemal (näiteks magistriõppe üliõpilane saab olla õppeassistendiks bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- või magistriõppes, ent mitte doktoriõppes). Assistendid valib õppejõud, kes neid oma aine õpetamisse kaasab. Kindlasti peavad õppeassistendil olema head aineteadmised, soov oma teadmisi

kaasüliõpilastega jagada, hea suhtlemisoskus, sh avaliku esinemise oskus, täpsus, ajaplaneerimise oskus jmt. Õppeassistendid läbivad täiendusõppe, kus käsitletakse õppimise ja õpetamise põhiteadmisi, hindamise ja tagasiside andmise põhimõtteid, seminaride ja praktikumide läbiviimist, grupiprotsesside arengut jpm. Üheskoos arutletakse ka õppeassistendi rolli ja ülesannete üle ning vahetatakse töö käigus tekkinud kogemusi (ka keeruliste olukordadega toimetulekul). Täna on koolituse läbinud ja töötab õppeassistendina ligi 50 filosoofiateaduskonna, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, sotsiaalja haridusteaduskonna ning matemaatika-informaatikateaduskonna üliõpilast. Õppeassistendid aitavad läbi viia seminare, praktikume ja juhendada iseseisvaid töid ning tagasisidestada jpm. Kas ja kuidas aitab see projekt muuta õppimist ning õpetamist kõrgkoolis paremaks? Kindlasti aitab õppeassistentide tegevus kõrgkoolis õppimist ja õpetamist paremaks muuta. Võidavad üliõpilased, kellele keerulisemaid teemasid (või ülesandeid) selgitab Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

15


16 mentorlus inimene, kes seda alles ise hiljuti õppis, ning mõistab seetõttu paremini, mis keeruliseks osutuda võis. Õppejõul jääb rohkem aega oma aine õpetamise läbimõtlemiseks, kavandamiseks ja täiustamiseks. Püüdleme selle poole, et õppeassistentide kaasamine õppetöö läbiviimisel aitaks kaasa kahe suure eesmärgi täitmisele. Esiteks: tänaste üliõpilaste õppimist toetatakse paremini, nad saavad paremini tagasisidet tehtud tööde

kohta ja nad saavad tugevamad teadmised. Teiseks: motiveeritud bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe üliõpilased saavad õpetamise kogemused ja selleks vajalikud teadmised – Tartu Ülikooli tulevased õppejõud ja teadustöötajad väärtustavad õpetamist. Nii et lisaks praeguse õppe kvaliteedi tagamisele on eesmärk ka kasvatada uus generatsioon õppejõude, kes suhtuksid õpetamisesse sama tõsiselt kui teadusesse.

Mõningad mõtted õppeassistentide tagasisidest täiendusõppekursuse lõpus: • “Assisteerimine valmistab väga hästi ette, kui peaks juhtuma, et saan õppejõuks kunagi, kuna saan kõrvaltvaataja pilguga hinnata, mida õppejõud teeb hästi, mis võiks paremini olla, ilma et peaks kogu loengulugemise eest täielikult vastutama.” • “Õpetada on tore, kuna saad ise palju asju selgemaks.” • “Saan ise targemaks, saab suhelda erinevatel tasanditel erinevate inimestega (üliõpilased, õppejõud, programmijuht jt) ning seeläbi avardada oma pilti akadeemilisest elust.” • “Saab motiveerida, lohutada ja aidata noori inimesi nende haridusteel natuke lähedasemalt, kui õppejõud seda teeks (oma õpikogemus on veel värske).” • “On tekkinud võimalus õppejõududega enam suhelda, ka nendega ühiskonna ja õpetamisega seotud kitsaskohti arutada.” • “Saab teada, mis tunne on ikkagi õpetada sama ainet, mida ise oled juba paar aastat tagasi õppinud. Saan kogemuse õpetamises.” • “Sain natuke julgust oma ainekursuse andmise eel. Assistendindus oli hea koht, kust kogemusi saada. Meeldib väljakutse ja vastutus.” • “Sain tuttavaks tulevaste TÜ õppejõududega.” Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


uuring

Akadeemilise personali tööstressi uuringu tulemused prof. Mare Teichmann Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna tööstuspsühholoogia instituudi professor

Mitmed prominentsed uuringud osundavad seosele tööstressi ja töö tulemuslikkuse vahel ehk selleks, et tõsta töö tulemuslikkust, tuleb vähendada tööstressi. Veel kuni sajandivahetuseni peeti akadeemilise personali tööstressi olematuks. Seda, et olukord siiski eksisteerib, on märgatud alles viimase kümnendi jooksul. Uuringute tulemused on näidanud, et tööstress on jõudnud ülikoolidesse ning mõjutab oluliselt õppejõudude töö tulemuslikkust. Tööstress on pingeseisund, kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotu ja töökeskkonnas esinev. Enamasti on töötress põhjustatud paljude stressorite koostoimest (Euroopa Komisjon, 1999). Akadeemilise personali tööstressi uuringuprojekti raames kaardistati õppejõudude tööstressi põhjused ehk akadeemilise personali tööstressorid ülikoolis. Uuringute tulemused

Lõppenud on aastatel 20092013 läbiviidud projekt “Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed”. Projektiga saab lähemalt tutvuda selle veebilehel, kus on muuhulgas kättesaadav test, millega saab mõõta enda tööstressi indikaatorit. Kõik testima! näitasid, et õppejõudude tööstressorid (kokku kirjeldasid õppejõud neid üle 90 erineva), jaotuvad kaheksasse ülikoolielu valdkonda: mure teadmiste väärtustamise pärast ühiskonnas; suur töökoormus; bürokraatia ülikoolis; suhted ülikoolis; üliõpilased ja õppetöö; õppejõu professionaalne areng; töö- ja pereelu tasakaalustamatus ja hägustunud professionaalne identiteet; ülikooli infrastruktuur. Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

17


18

uuring Kuna õppejõudude tööstressi tase oli sedavõrd kõrge, siis valisime kontrollgrupiks Eestist erineva kultuuritaustaga õppejõud ning viisime sama uuringu läbi Bordeaux Ülikoolis. Kontrollgrupi tulemused näitasid, et õppejõudude tööstressorid, mis on olulised meie ülikoolides, olid tööstressoriks ka Bordeaux Ülikooli õppejõududele, kuid

Joonis. Õppejõudude tööstressi allikad

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

tööstressorite mõju ulatus oli erinev. Näiteks, kõige olulisemaks tööstressoriteks Bordeaux Ülikooli õppejõududele olid suur töökoormus ja bürokraatia, seevastu üliõpilased ja õpetamine oli stressoriks oluliselt väiksemal määral kui Eesti õppejõududele (vastavalt 19% Bordeaux Ülikoolis ja 33% Eesti ülikoolides).


videoõpe

Ülesvõte Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõu Marge Täksi videotunnist

Valminud on mikronäidistundide videoteek Ija Stõun Tallinna Tehnikaülikooli koolitus- ja arendusjuht Koostöös MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu, SA Eesti Rakenduskõrgkoolide ja Tallinna Tehnikaülikooliga on valminud seitse erinevaid õppemeetodeid tutvustavat lühivideot, mida saavad kasutada nii ülikoolide/kõrgkoolide õppejõud, doktorandid kui ka tudengid. Idee videoteegi loomiseks tekkis 2012. aasta sügisel, kui selgus, et programmi Primus lisataotlusvoorus on mitmelt partnerilt laekunud samasisuline ettepanek näidistundide loomiseks. Üks ülikoolist väljalangemise põhjuseid peitub kindlasti tudengite tihedas

töögraafikus - õpinguteks ei jää enam aega. Samas näitavad viimased uuringud, et probleem peitub ka õpetamise kvaliteedis. Ülikoolis/kõrgkoolis on õppejõudude töömaht erinevate kohustuste (teadustöö, projektid, eksperthinnangud) tõttu väga suur ja seetõttu jääb vähe aega kaasaegsete õpetamismeetoditega tutvumisele, veel vähem nende kasutamise planeerimisele. Samas on ka tudengite teadlikkus õpetamise ja õppimise meetoditest kesine. Nii tekib olukord, kus ühelt poolt ei pakuta, teiselt poolt ei osata nõuda. Selleks, et taolist olukorda parandada, tuleb jõuda Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

19


20

videoõpe mõlema osapooleni ning võimaldada lisateadmiste omandamist nii erinevate õppemeetodite kui õpistiilidega. Üheks vahendiks, kuidas erinevaid aktiivõppemeetodeid tutvustada, on lühikeste ja löövate videoklippide kasutamine. Tänaseks on valminud videolood, mis sisaldavad erinevate erialade innovaatilisi õpetamise, õppimise ja tagasiside võtteid. Videolugude kättesaadavus virtuaalkeskkonnas tagab nende kasutajasõbralikkuse ning laialdase kasutajaskonna. Näidistundide videod võiksid olla suurepäraseks

materjaliks neile õppejõududele/ õpetajatele, kes täiendavad oma pedagoogilisi oskusi individuaalprogrammi alusel, samuti tõhusaks abivahendiks mentorõppejõududele. Videode esitlus toimus 18. detsembril Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses Tallinnas. Projekti juhtrühm tänab kõiki, kes mikronäidistundide valmimisele kaasa aitasid, eriti aga videotes esinenud õppejõude: Kristina Tamm, Inga Karton, Marge Täks, Sirje Medell, Heigo Mõlder, Triin Roosvee ja Tiia Rüütmann.

Mikronäidistundide videod on kõigile huvilistele kasutamiseks. Hetkel asuvad videod TTÜ veebis.

Uuenduslik ettevõtlusõpe Ott Alemaa Tallinna Ülikooli partnerlussuhete spetsialist Haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitud halduslepingute kohaselt peavad ülikoolid tagama ettevõtlusainetele ligipääsu kõigile üliõpilastele. Kokkuleppe eesmärk on parandada Eesti konkurentsivõimet maailmamajanduses ning valmistada kõrgkoolide lõpetajaid paremini ette tööturu vajadustele. Nõue tähendab ettevõtluse õpetamist korraga Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

tuhandetele tudengitele, mis seni kasutatud meetodite ja õppevahenditega pole võimalik. Samuti on võimekus ettevõtlusõppe läbiviimiseks ülikoolides erinev. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor otsustasid teha koostööd, et ühendada kõrgkoolide


videoõpe

Näide ettevõtlusõppe videotest Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor veebilehel

ettevõtlusõppe kompetentsid, koondada ja süstematiseerida Eesti ning maailma ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ettevõtlusõppe parimad praktikad. Arvestades IT ja sotsiaalmeedia arengut, võib arvata, et väga paljudes valdkondades peab õppemetoodika ülikoolides lähiajal hakkama muutuma. Õppejõududel ei ole enam mõtet raisata auditoorseid tunde loengutele, mida tudengid saavad iseseisvalt internetist vaadata. Seda enam, et rahvusvaheliselt on loodud väga palju kvaliteetseid videoloenguid ja tudengid harjuvad järjest enam neid vaatama. See annab võimaluse auditooriumis teha grupitöid, läheneda tudengitele individuaalsemalt, aidata tudengitel loengutes käsitletut reaalselt läbi proovida ja tõsta seega õppekvaliteeti. Nimetatud meetodi rakendamine Eesti ülikoolides võimaldabki lahendada

probleemi, kuidas jagada ettevõtlusalaseid teadmisi ühtlaselt heal tasemel korraga tuhandetele üliõpilastele erinevatel erialadel erinevates ülikoolides. Videoloengud tagavad ühtlase ja kõrge taseme. Eestis selle meetodi rakendamine eeldab siiski eestikeelsete õppevahendite tootmist, mis arvestavad nii Eesti kui ka erialade eripäradega. Kõrgkoolide vahelise ühise ettevõtlusalase õppematerjali kasutamine ja uue meetodi rakendamine alternatiivina klassikalisele auditoorsele õppele muudab õppimise ja õpetamise mitmekesisemaks, kaasaja võimalustele ja nõuetele vastavaks ning toetab ettevõtluse, kui protsessipõhise õppe kontseptsiooni realiseerimist. Koostööprojekt on esimeseks väga vajalikuks sammuks ettevõtlusõppe kõigile üliõpilastele kättesaadavaks tegemiseks Eesti ülikoolides. Materjal Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

21


22

videoõpe tutvustab tudengitele ettevõtjaks hakkamise võimalust, teisalt annab vajaliku baasi, mis toetab ülikoolide järgmise taseme valdkonnaspetsiifiliste ettevõtluskursuste ülesehitamist ja arendamist, kus tudengitel saab olema võimalik juba reaalselt ettevõtlusega alustada. Paljudel erialadel on ülikoolides sellise teise astme kursused juba olemas, kuid hetkel kulub neis suur osa ajast baasteadmiste jagamisele. Ülikoolidevaheline koostöö aitab kaasa tulevikus ühiste ettevõtlusõpet toetavate tegevusaluste tekkele, nt ühtne inkubatsiooniteenus, mentorite ja treenerite süsteem, investoritega kohtumised, seemnekapital jmt.

Mis on tänaseks tehtud ja mis veel teoksil? Ettevõtlusõppe metoodika ja materjalide loomiseks ning arendamiseks loodi ülikoolidevaheline töögrupp, mille esimeseks ülesandeks oli koondada ja süstematiseerida eelnev Eesti ettevõtlusõppe parim kogemus. Samuti koguti infot ettevõtlusõppe maailmakogemusest. Sellele järgnes õppemetoodika kooskõlastamine

eelkõige ettevõtlusalaste baasteadmiste osas ning ühise õppematerjali koostamine. Selle tulemusena tekkisid 10 kuni 20-minutilised õppevideod ja intervjuud ettevõtjatega, mida tulevikus kõik Eestis tegutsevad kõrg- ja kutsekoolid ettevõtlusõppe läbiviimiseks vabalt kasutada saavad. Iga õppevideo kohustuslik osa on kordamisküsimused, mis aitavad vaatajal kinnistada konkreetset teemat. Lisaks videotele tehakse kättesaadavaks loengutes kasutatavad slaidid, soovituslik kirjandus, seminaride läbiviimise juhend jmt. Kui õppemetoodika ja materjalid on kooskõlastatud, viiakse läbi seminarid ülikoolides õppetöö läbiviijate koolitamiseks, kus soovi korral võivad osaleda ka teiste kõrg- ja kutsekoolide õppejõud vastavalt nende huvile ja vajadusele. Hetkel on videod ja intervjuud iga kõrgkooli personaalses videokeskkonnas, kuid planeeritud on ühtse avatud platvormi loomine. 2014. aasta sügisest võivad soovijad uute materjalide ja metodoloogiaga ettevõtluse õppetööd alustada üle Eesti.

Stiilinäited ettevõtlusõppe videotest: Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


23

fotod

VÕTA konverents: “Exchanging Practices on RPL – Learning from Nordic-Baltic Experiences” 16.-17. detsembril 2013 toimus Tallinnas, Nordic Hotel Forumis programmi Primus VÕTA alategevuse viimane üritus. Konverents tõi kokku VÕTA eksperdid nii Põhja- kui Baltimaadest, jagati kogemusi ja parimat praktikat. Järgnevalt leiate mõned fotomeenutused ürituselt.

Fotod: Terje Lepp

Pildil on Vita Zunda (Läti valideerimisvõrgustikust) rõõmustamas esinejakingituse üle

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013


24

fotod

Konverentsi esinejad l채ksid koju soojade k채pikutega

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

Pildil on Irma Kunnari Soome HAMK rakendusk천rgkoolist


fotod

Arutelu sessioonide ajal

Paremal seisab Raul Ranne, konverentsi moderaator

H채id j천ule! Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

25


tähtsamad kuupäevad 10.01 Lisataotlusvooru lõpptähtaeg 15.01 Elektroonilise 32. VMT ja tegevusaruande esitamise tähtaeg 20.01 Paberkandkal 32. VMT esitamise tähtaeg 16.-17.01 Tekkepõhiste kulude täpsustamine 06.03 Programmi Primus lõpukonverents

primus.archimedes.ee

Pr i m us u u d i s k i r i 5/2013

Primus uudiskiri nr 5/2013  

Programmi Primus uudiskiri on mõeldud kõigile programmi partneritele, klientidele, huvilistele, fännidele ja kõigile Eesti kõrgharidusest hu...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you