Page 1

1 04/2012 nr1

Primus

Jaanuarikuus toimunud akadeemilise juhi konverents oli orienteeritud kõrgharidusorganisatsiooni juhtimisele, eesmärgiks väärtustada keskastme juhi rolli ja juhtimisoskusi akadeemilises maailmas. Konverentsi meenutust saab lugeda lk 6-9.

Sündmus: Kõrgharidusuuringute teabepäeval tutvustati 2011. aastal programmi Primus toel valminud nelja uuringu tulemusi Toimetulek: Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tunnustas programmi Primus tööd erivajadusega üliõpilaste toetamisel


2

Primus

01/2012

nr1

Sisukord toimetaja

Head partnerid 3 lühiuudis

Muudatustest Primuse meeskonnas 4 Tudengi käsiraamatu kordustrükist 4 Primuse võrgustike ühiskohtumisest 4 Ilmunud on häälemängude õpik 5 sündmus

Akadeemiline juht kui muudatuste elluviija 6-9

Primus

Tartus tutvustati kõrgharidusuuringuid 10-11 Primuse 2011. aasta parimatest 16-17 toimetulek

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumid 12-13 ELIL tunnustas programmi Primus 14-15 koolitus

Ettevõtlusõppe koolitusprogrammist TÜs 18-19 Kuidas arendada ettevõtlikku mõtlemist kõrgkoolides 20 VÕTA

VÕTA välishindamise pilootprojektist 21-22

SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


toimetaja 3

Head partnerid! Teie ees on programmi Primus selle aasta esimene uudiskiri. Aasta algas kiirelt ja tormiliselt, nagu ikka viimastel aastatel tavaks on olnud. Valmis järjekordne aastaaruanne, tuli panna kokku ja kontrollida mahukas 20. väljamaksetaotlus. Samal ajal on toimunud ka mitmed põnevad üritused (akadeemilise juhi arengukonverents, uuringute teabepäev, parimate partnerite tunnustamine jne). Primuse büroole tõi uus aasta kaasa mitmeid muudatusi. Meie senini üsna stabiilses meeskonnas toimus suur pereheitmine, millest lähemalt saab lugeda käesolevast uudiskirjast. Tore on see, et meil on endiste kolleegidega head suhted ning nad on ikka jõu ja nõuga meile toeks. Kuna meid on nüüd vähem, siis kutsume meid väisavaid endiseid kolleege hellitavalt külaliskolleegideks. Abi ja toetust on meil aga vaja, sest ees on veel kaks töist aastat. 2012. aasta suurimad märksõnad on pikalt planeeritud Tudengiveebi valmimine, samuti on ettevalmistamisel kaks uut uuringut, alustavad VÕTA assessorid, lõppeb õppekavaarenduse tegevus ning seoses sellega on sellel aastal kavas mitmeid põnevaid koolitusi ja üritusi. Juba aprillis koolitab Everard van Kemenade kvaliteedijuhtimise teemadel ning mais on oodata arengukava

koostamise koolitust. Terve aasta jooksul käivad ettevalmistused 2013. aasta alguses toimuvaks õppejõudude konverentsiks. Käesoleva aasta üks suursündmus on meie ühine võrgustik 7.–8. juunil, kuhu te kõik olete oodatud. Hoidke silm peal Primuse kodulehe kalendril ja andke ka meile teada enda huvitavatest sündmustest ja üritustest. Meil on üheskoos veel aega ja võimalusi panustada kõrghariduse arendamisse ning meile oluliste asjade tegemiseks. Jõudu ja jaksu meile! Kadrin Kergand Programmi Primus tegevjuht


4 lühiuudis Muudatustest Primuse meeskonnas

Tudengikäsiraamatust ilmunud kordustrükk

Kõrghariduse arenduskeskuse senine juht Katrin Kiisler suundus 16.12.2011 lapsehoolduspuhkusele. Seoses sellega täidab alates 1. jaanuarist 2012 kõrghariduse arenduskeskuse juhi rolli Urve Vool, kes seni tegutses Archimedeses programmi Primus tegevjuhina. Primuse tegevjuhina asus 1. jaanuarist tööle senine uuringute ja strateegilise juhtimise valdkonna tegevuste koordinaator Kadrin Kergand. Kadrin tegeleb edasi ka uuringute ja strateegilise juhtimise valdkondade koordineerimisega. Samuti saab Kadrinilt täpsemat infot Primuse 2. tegevuse küsimustes, kuna veebruari lõpus asus Anneli Lorenz tööle EMÜs tegeldes pooleliolevate Primuse projektidega distantsilt.

2011. aasta alguses ilmus Primuse toel raamat „Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat”, mille eesmärk on aidata uutel tudengitel omandada ja arendada oskusi, omadusi ja teadmisi, mida neilt kõrgkoolis eeldatakse.

Alates 1. veebruarist ei tööta Primuse meeskonnas enam Inga Kukk, tema ülesanded üliõpilaste tugiteenuste valdkonna koordinaatorina võttis üle Primuse assistent Anu Lepik. Uue assistendina asus büroos märtsikuust alates tööle Merili Martinson.

Nii nagu eelmiselgi aastal, planeerime ka sel aastal läbi viia suure ühiskohtumise kõikidele Primuse koordinaatoritele.

Alates 16. veebruarist on taas Primuse meeskonnas lapsehoolduspuhkuselt naasnud raamatupidaja Hely Leppik ning Regina Borissova töötab nüüd programmi DoRa raamatupidajana. Vt kõigi töötajate tegevusvaldkondi ja kontaktandmeid Primuse kodulehelt: http://primus.archimedes.ee/node/1

on

Väga populaarseks osutunud käsiraamatust on nüüdseks ilmunud ka kordustrükk. Raamat on jõudnud kõikidesse Eesti keskkoolidesse, gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse ning piirkondlikesse nõustamiskeskustesse.

Primuse võrgustike ühisseminar

suur

Kahe päeva jooksul arutame võrgustike seminaril 2013. aasta prioriteete, eelarve kasutamist ning programmi eesmärkide saavutamist. Vahetame kogemusi ja kindlasti jääb meile ka lihtsalt koosolemise/-tegemise rõõmu. Suur võrgustike ühiskohtumine toimub 7.–8. juunil Roosta Puhkekülas Läänemaal. Olete kõik oodatud! Registreerimine on avatud Primuse koduleheküljel: http://primus. archimedes.ee/event/482/register


lühiuudis

Ilmunud on "Häälemängud. Õpik/käsiraamat hääletehnika ja improvisatsioonioskuste arendamiseks" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial ilmus Primuse toel uus kõrgkoolidele mõeldud õpik/käsiraamat “Häälemängud. Õpik/käsiraamat hääletehnika ja improvisatsioonioskuste arendamiseks”, autor Anne-Liis Poll. Raamatus kirjeldatakse nii hääletehnikat kui ka loovust arendavat meetodit, mis on välja kujunenud üle kahekümne aasta kestnud praktilises interpreedi- ja pedagoogitegevuses. Harjutuste süsteem “Häälemängud” on raamatu autori sõnul “sündinud vajadusest õppida tundma inimhäält ja selle väljendusjõudu. Tugevaks impulsiks on olnud praktiline töö erinevate kooridega, tegutsemine laulusolistina, vokaaltöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilastega ning tegelemine hääleimprovisatsiooniga. Tugevaks impulsiks on olnud praktiline töö erinevate kooridega, tegutsemine laulusolistina, vokaaltöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilastega ning tegelemine hääleimprovisatsiooniga. Antud harjutuste süsteem on üks võimalikke vahendeid oma hääle tundmaõppimiseks.” Uudissõnana kasutatakse terminit „häikima”, mis on lühendatud variant mõistest „häälega improviseerima”, ja kirjeldatakse unikaalset märgisüsteemi, mille abil on

võimalik juhendatult kollektiivselt improviseerida improkoori või -orkestrina. Raamatuga on kaasas kaks CD-d ja DVD-d harjutuste ning improkompositsioonidega. Antud õpetusega soovitakse kõnetada lauljaid, koolide lauluõpetajaid, näitlejaid ja kõiki teisi, kes soovivad saada kontakti oma hääleinstrumendiga.

5


Fotod: Maris Saar

6 kommentaar

Akadeemiline juht kui muudatuste elluviija 19. jaanuaril 2012. aastal korraldas programmi Primus büroo Eesti kõrgkoolide keskastme juhtidele konverentsi „Akadeemiline juht kui muudatuste elluviija“. Konverents oli orienteeritud kõrgharidusorganisatsiooni juhtimisele, eesmärgiks väärtustada keskastme juhi rolli ja juhtimisoskusi akadeemilises maailmas. Osalejate hulgas oli 64 praegust või tulevast juhti 14 Eesti kõrgkoolist, oli võimalus kolleegidega juhtimisküsimuste üle arutleda, parimaid praktikaid vahetada ning uusi juhtimisalaseid teadmisi saada. Kristi Tenno, Tartu Ülikool

kuulajatele oma kogemusel põhineva ülevaate akadeemilise organisatsiooni juhtimise

Konverentsi avaettekandes „Juhi vaade

väljakutsetest ja mõjuteguritest ning võrdles

akadeemilise organisatsiooni juhtimisele“ an-

ülikooli juhtimist Eestis ja välismaal Stockhol-

dis Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land

mi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli näitel.


sündmus Oma ettekandes tõi professor Land välja

ta näidete varal välja juhtimisotsuste läbi-

mitmed akadeemilise organisatsiooni juh-

mõeldud kommunikatsiooni olulisuse, seda

timise eripärad, mille üle arutleti hiljem ka

nii juhtimise erinevate tasandite kui ka juhi ja

töötubades: keskastme juhi ametikoht on

tema meeskonnaliikmete vahel.

valitav, juhtimise edukust tulemuslikkuse

Keskastme juhil on

järgi on keeruline mõõta, akadeemiline organisatsioon on oma olemuselt kompleksne

väga motiveeriv saada

jne. Samuti arutles Tiit Land kõrgharidusorga-

juhtkonnalt tagasisidet

nisatsiooni tippjuhi ehk rektori rolli üle, pida-

oma tegevuse kohta.

des muuhulgas väga oluliseks motiveerida ja toetada töötajaid, et nad saaksid ennast mak-

Nii esimeste ettekannete ajal tõstatunud

simaalselt teostada, ning ülikooli liikmeskon-

kui osalejate isiklikele juhtimisküsimustele

nale nähtaval olekut.

vastuste otsimist jätkati töötubades, valida oli võimalik kolme teema vahel: „Kuidas avada

Tallinna Ülikooli rektori ettekande järel

töötajate potentsiaali?“, „Kuidas leida tasakaal

toimunud diskussiooniosas esindas Tartu

erinevate rollide vahel?“ ja „Kuidas eesmärke

Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskon-

ellu viia?“.

na prodekaan dotsent Mart Noorma vaadet ülikooli juhtimisele teaduskonna vaatepunk-

Kuidas avada töötajate potentsiaali? Selle

tist. Ka Mart Noorma rõhutas, et keskastme

küsimuse võtsid lähtekohaks juhid, kes koos

juhil on väga motiveeriv saada juhtkonnalt

töötoa läbiviija, täiskasvanukoolitaja Riina

tagasisidet oma tegevuse kohta, samuti tõi

Nemvaltsiga keskendusid töötajate arengut

Riina Nemvaltsi töötoas jäi kõlama mõte, et juhi rolli vastuvõtmisel on oluline arvestada, et igasse tööpäeva peab mahtuma lisaks akadeemilisele tegevusele ka inimestega tegelemise aeg.

7


8 sündmus toetava psühholoogilise keskkonna loomise

oli töötuba arendav, hästi üles ehitatud ja läbi

võimalustele. Töökeskkonnas toimuva arengu

viidud ning andis akadeemilisele juhile palju

mõistmiseks käsitleti ülevaatlikult erinevaid

praktilisi teadmisi.

õppimisteooriaid ning juhtimismeetodeid, aruteludes avati erinevaid vaatenurki juhi töös inimestega.

Kas on võimalik olla üheaegselt hea juht ja tippteadlane?

Töötoas jäi kõlama mõte, et juhi rolli vastuvõtmisel on oluline arvestada, et igasse tööpäeva

Kuidas eesmärke ellu viia? Selle küsimu-

peab mahtuma lisaks akadeemilisele tegevu-

sega on muudatuste elluviimisel kokku puu-

sele ka inimestega tegelemise aeg.

tunud paljud keskastme juhid. Juhtimiskonsultant Mati Söödi juhendusel püüti leida

Kuidas leida tasakaal erinevate rollide va-

vastuseid küsimusele, miks kujuneb elluvii-

hel? Tartu Ülikooli majandusteaduskonna

mine enamasti raskemaks kui esialgu arvatak-

dekaani professor Maaja Vadi eestvedamisel

se. Teoreetiline sissejuhatus ning praktilised

süveneti kõrgkooli keskastme juhi jaoks oluli-

harjutused andsid osalejatele ülevaate muu-

se küsimuse – kas on võimalik olla üheaegselt

datuste juhtimisest, elluviimise olulisematest

hea juht ja tippteadlane? – olemusse. Vastu-

etappidest ja tegevustest, rollidest elluviimis-

seid otsiti nii erinevate rollide ühendamise

protsessis ning inimeste ja organisatsiooni

võimalustest, juhi motivatsioonist kui vajalike

muutumisvalmiduse arvestamisest juhtimi-

juhiomaduste olemasolust ning toodi välja

ses. Osalejad hindasid töötoa asjakohasust,

akadeemilise taustaga juhi dilemmad kõrg-

loogilist ülesehitust ning kasulikke praktilisi

haridusorganisatsioonis. Osalejate meelest

ülesandeid.


sündmus 9 Pikale ja tõsist tööd täis päevale pani lõbusa punkti ühine häikimine ehk häälega improviseerimine. Häikimist – meetodit, mille abil on võimalik arendada loovust ja saavutada parem enesetunnetus – õpetas kokkutulnutele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Anne-Liis Poll. Kokkuvõtteks võib öelda, et osalenute hinnangul oli konverents sellele pühendatud aega ja panustamist väärt (4,5 punkti 5-st): „Töötuba, arutelu, kogu konverents oli väga hea, kahju, et kõigis kolmes töötoas osaleda ei saanud.“ Oluliseks peeti võimalust kohtuda kolleegidega teistest kõrgkoolidest, arutleda juhtimispraktikate üle, vahetada kogemusi ja saada uusi teadmisi, kõrgelt hinnati nii läbiviijaid kui teemavalikut. Konverentsi ettekanded, töötubade kokkuvõtted ning töötubades kasutatud intervjuud Eesti ja välismaa kõrgkoolide tippjuhtidega on kättesaadavad Primuse koduleheküljel.


10 sündmus

Tartus tutvustati kõ 21. märtsil toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses kõrgharidusuuringute teabepäev, kus tutvustati Primuse raames 2011. aastal valminud nelja uuringu tulemusi. Aasa Must Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest rääkis multikultuurilises keskkonnas toimetulekust kui kõrghariduse rahvusvahelistumise ühest võimalikust edutegurist. Tema ettekanne põhines uuringuprojekti „Interkultuuriline sensitiivsus kui kaasaegses multikultuurilises keskkonnas toimetulekut mõjutav tegur” tulemustel. Uuringuprojekti “Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa kontekstis” alauuringu tulemuste põhjal rääkisid kõrghariduse tähendustest ja kõrgkoolide koos-

Fotod: Maris Saar


sündmus

õrgharidusuuringuid tööst ettevõtjatega Marge Unt, Epp Reiska, Auni Tamm ja Triin Roosalu Tallinna Ülikoolist. Kas ja kuhu edasi peale keskhariduse lõpetamist? Mille põhjal teevad keskhariduse lõpetajad oma valikuid? Kuidas need valikud hiljem realiseeruvad? Nendele küsimustele andsid vastuse uuringuprojekti “Keskhariduse lõpetajate valikud” tulemuste põhjal Mihkel Nestor ja Eve Mägi Poliitikauuringute Keskusest Praxis. Laura Kirss ja Hanna-Stella Haaristo, samuti Praxisest, tutvustasid Eesti üliõpilaste eluolu 2010 Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu “EUROSTUDENT IV” Eesti analüüsi tulemusi.

11


12 toimetulek

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumid 2011/2012. õppeaastal 2011/2012. õa määrati stipendium 88 üliõpilasele – sügiseses taotlusvoorus 82 ning kevadel lisandus veel 6 uut taotlejat. Esindatud oli kaheksa kõrgkooli – TLÜ (29 taotlejat), TTÜ (25), TÜ (19), ITK (6), lisaks ka EMÜ, TPS, EBS, LVRKK. Alates 2011. aasta sügissemestrist on taotluste esitamise lihtsustamiseks avatud elektrooniline taotluskeskkond, mis on omaks võetud ning aktiivselt kasutuses. Anu Lepik, koordinaator üliõpilaste tugiteenuste valdkonnas Kõige enam taotlusi tuli liikumis- ja nägemispuudega üliõpilastel – nende osakaal on vastavalt 55% ja 25% kõikidest taotlejatest. Kuulmispuudega üliõpilasi on taotlejate hulgas 12%. Puudeastmelt oli kõige enam raske ja sügava puudega taotlejaid. Keskmise puudega taotlejate väiksem osakaal osutab ilmselt sellele, et nende tugiteenuste vajadus on väiksem ning nad ei pea vajalikuks kõrgkooli oma erivajadusest teavitada ja stipendiumi taotleda. Esitatud taotlused olid kogumahus 166 280 eurot, stipendiumeid määrati 122 256 euro ulatuses. Stipendiumite mittemääramise põhjused on erinevad – sihtgruppi mittekuulumine, valesti täidetud taotlus (nt taotlusperiood ületab ettenähtut), muu

teenuse rahastamiseks põhjenduste puudumine. Muude teenuste osakaal on väike, sest enamasti hõlmab see vahendeid, mida peaks taotlema kohalikust omavalitsusest. Ootuspäraselt taotleti toetust enim õppematerjalide paljunduseks (75 korral) ning transporditeenuseks (67 korral). Isikliku abistaja teenuse rahastuseks esitati 46, viipekeeletõlkeks 9 ning muudeks ühekordseteks teenusteks 28 korral. Enamasti soovitakse stipendiumi mitme teenuse jaoks. Kõige kallim teenus on viipekeeletõlge, 9 inimese taotlus hõlmab peaaegu kolmandiku eelarvest; kolmandik eelarvest läheb transporditeenuse rahastamiseks, 24% isikliku abistaja teenusele ning paljundusteenuseks 12%.


toimetulek 13

paljundusteenus

75

11,8 67

transporditeenus

33,1

riikliku abistaja teenus

24,4

44 % määratud

26

muu 0,4

taotluste arv

stipendiumide mahust

9

viipekeele tõlketeenus

30,4 0

20

40

60

80

Joonis. Esitatud taotluste arv ning rahastatud taotluste osakaal (%) määratud stipendiumide kogumahust erinevate teenuste lõikes. Stipendiaatide arv on kasvanud 26-lt 88le. Stipendiumitaotluste järjepidev kasv on märk, et erivajadusega üliõpilased on stipendiumitaotlemisest teadlikud ning varmalt pakutud võimalusi kasutama – suur aitäh hea

2009

Erivajadusega üliõpilaste arv Määratud stipendiumid kokku (eurodes)

teavitustöö eest meie partnerikõrgkoolidele! Programmi Primus erivajadusega üliõpilaste stipendiumid:

2010 2010/2011 (kevadsemester) õppeaasta

2011/2012 õppeaasta

26

55

83

88

20 058

43 128

103 957

122 256

Märkus: hetkel kehtivat stipendiumiskeemi rakendati alates 2010. a kevadsemestrist.


14 toimetulek

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tunnustas programmi Primus tööd erivajadusega üliõpilaste toetamisel 17. veebruaril oli Primuse meeskonnal hea meel osaleda Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel Aasta Tegu 2011 Tallinna Botaanikaaia Palmimajas. Inga Kukk, koordinaator üliõpilaste tugiteenuste valdkonnas kuni 31.01.2012 Primus oli üks üheksast asutusest või organisatsioonist, keda ELIL soovis tehtud töö eest tunnustada ja tänada. Teiste tänumeene saanute hulgas olid näiteks Tallink Grupp AS, kus on palju tehtud liikumisvabaduse tagamiseks Tallinki laevadel, Eesti Toidupank on oma üle-eestilise tegevuse eest puuetega inimeste toetamisel, Riigimetsa Majandamise Keskus loodusradade ligipääsetavuse parandamise eest, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ehitusprojektide invakooskõlastuste süsteemi sisseseadmise eest ning Zumba Fitness heategevuslike zumbapidude korraldamise eest, millega toetatakse ka liikumispuudega inimesi. Tunnustatute mitmekesisus annab ühelt poolt ülevaate sellest, kui erinevate takistustega liikumispuudega inimesed silmitsi seisavad, teiselt poolt aga näitab selgelt, et

probleeme saab ületada või abivajajaid toetada väga erineval moel ning palju annab ära teha ka väikeste vahendite, kuid suure tahtmisega. Primuse tegevuste puhul peab ELIL lisaks stipendiumisüsteemile oluliseks kõrgkoolide panust oma hoonete ligipääsetavuse kaardistamisel ning erivajadusi tutvustavate koolituste korraldamisel. Tallinna Tehnikaülikool sai tunnustuse viimase 10 aasta jooksul tehtud pingutuste eest liikumispuudega üliõpilastele teistega võrdsete liikumis- ja õppimisvõimaluste tagamisel. ELILi Aasta Tegu on pika traditsiooniga üritus, mis toimus sel aastal juba üheteistkümnendat korda. Aastate jooksul on tänumeene saanud 140 heategijat. Üritusel osalenud Primuse esindusele jäi väga positiivsena


15

Inga Kukk ja Urve Vool ELILi tänuüritusel Aasta Tegu 2011. Foto: Anu Lepik

meelde ka ürituse korraldus. Liikumispuudega inimesi, nende toetajaid ja sõpru tervitasid Evelin Ilves ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Mitmed ELILi liikmed, nende hulgas ka Primuse stipendiaadid Sven Kõllamets ja Tom Rüütel, rääkisid isiklikele kogemustele toetudes väga meeleolukalt ja humoorikalt oma õpingutest, reisidest, iseseisva elu harjutamisest ja muudest tegemistest. Esinesid lauljad Birgit Õigemeel ja Uku Suviste.

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumiskeem jätkab väljakujunenud vormis kuni Primuse programmi lõpuni. Ka partnerkõrgkoolid jätkavad erivajadusega üliõpilaste toetamist, korraldades infotunde, kohandades õpikeskkonda ja rakendades tugiüliõpilasi. Hea koostöö Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja teiste erivajadusega inimeste esindusorganisatsioonide ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga annab lootust, et erivajadusega üliõpilaste võrdsed võimalused kõrghariduse omandamisel saavad üha paremini tagatud.


16

Primuse 2011. aasta parimad on selgunud 12. aprillil 2012 kuulutas programm Primus Tallinna Lillepaviljonis välja 2011. aasta parimate konkursi preemiasaajad. Preemiad ja tänukirjad anti üle e-Õppe Arenduskeskuse 10. kevadkonverentsi raames toimuval vastuvõtul, kuhu olid kokku tulnud pea kõik 2011. aasta Primuse parimate konkursi nominendid.


sündmus 17

Aasta õppiva õppejõu alamkategoorias valiti välja kaks I preemia saajat: Svetlana Ganina Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ning Marge Täks Tallinna Tehnikakõrgkoolist (pildil paremal). Tänukirjaga tunnustati Margus Niitsood Tartu Ülikoolist, Piia Posti Tartu Ülikoolist ja Ülle Sihverit Eesti Maaülikoolist. Aasta õppejõudude koolitaja alamkategoorias said I preemia samuti kaks tublit õppejõudu: Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikoolist ning Piret Kärtner Tartu Ülikoolist (pildil vasakul). Tänukirjaga tunnustati James Edward Groccia’t (esitatud Tartu Ülikooli poolt) ja Katrin Karu Tallinna Ülikoolist. Aasta koolitussõbralikema kõrgkooli ja/või selle struktuuriüksuse

alamkategoorias sai I preemia Tallinna Tehnikaülikool. Tänukirjaga tunnustati Eesti Mereakadeemiat ja Tartu Ülikooli loodusja tehnoloogiateaduskonda.

Programmi toetusel rakendunud õppekavaarenduse edulugude koostööpreemia Tänukirjaga tunnustati kõiki taotluse esitanud kõrgkoole: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi, Tartu Kõrgemat Kunstikooli ja Sisekaitseakadeemiat.

Parima partneri preemia 2011. aasta parima partneri I preemia saajaks valiti Sisekaitseakadeemia, II preemia sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Tänukirjaga tunnustati Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli.

Fotod: Maris Saar

Eduka õppija preemiad


18

koolitus

Ettevõtlusõppe koolitusprogramm Eesti kõrgkoolide mittemajanduserialade õppejõududele Eesti kõrgkoolides ettevõtlusõppe arendamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutusega Archimedes välja töötanud eraldi strateegia „Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides“. Teadmuspõhise majanduse vundamendiks peetakse ettevõtlusõpet. Kõrgkooliõppes tuleb mitte ainult majandusainete kaudu ettevõtlusoskusi arendada, vaid ka tekitada oskust oma kitsamas ainevaldkonnas ettevõtluse võimalusi näha. Ene Voolaid Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse koordinaator Kas igaühest võib saada ettevõtja? Millised on ettevõtliku käitumise komponendid? Millised hoiakud ja väärtused soosivad ettevõtlikkust? Kuidas kujundada ettevõtluse õpetamise protsessi ja rakendada loovaid aktiivõppe meetodeid? Kuidas on võimalik õpiprotsessis toetada ettevõtluses olulisi väärtusi ja hoiakuid? Kuidas ja millist koostööd ettevõtetega teha? Et aidata leida vastuseid nendele ja teistelegi küsimustele, töötasime 2012. aasta kevadsemestril Tartu Ülikooli ja Estonian Business School’i koostöös välja ja käivitasime õppejõudude täiendusõppekursuse „Ettevõtlusõppe koolitusprogramm Eesti kõrgkoolide mittemajanduserialade õppejõududele. Tegemist on mahuka koolitusprogrammiga – 6 EAP-d, millest on 64 tundi

auditoorset õppetööd, lisaks iseseisev töö Moodle’s kursuse õpikeskkonnas. Koolitust rahastab programmi Primus kaudu Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist.

Kas igaühest võib saada ettevõtja? Millised hoiakud ja väärtused soosivad ettevõtlikkust? Kuidas on võimalik õpiprotsessis toetada ettevõtluses olulisi väärtusi ja hoiakuid? Kuidas ja millist koostööd ettevõtetega teha?


koolitus Esimene õpperühm alustas jaanuaris, tänaseks on läbitud 3 moodulit, üks on veel ees. Kursusel õpivad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Maaülikooli, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Tallinna Pedagoogilise Seminari, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Eesti Muusikaja Teatriakadeemia mittemajanduserialade õppejõud. Koolitajad on Tartu Ülikooli ja EBSi õppejõud: Anne Reino, Made Torokoff-Engelbrecht, Kalev Kaarna, Andres Kuusik, Tiit Elenurm, Ülle Pihlak, Tiit Valm jt. Kursuse õpiväljundid näevad ette, et koolituse läbinud õppejõud oskab tekitada tudengites huvi ja positiivset hoiakut valdkonna ettevõtluse vastu ning on võimeline integreerima ettevõtlusõppe teemasid erialastesse ainetesse; oskab näha seoseid ettevõtluse ja kitsama erialavaldkonna vahel ja tuua näiteid oma valdkonna ettevõtetest/ ülikoolist erasektorisse liikunud ideedest. Lisaks mõistab ta, millised on ettevõtlusõppe algtaseme üliõpilase õpiväljundid ja kuidas neid saavutada erialaaine kontekstis. Kerge ülesanne selliste õpiväljundite saavutamine pole. Ettevõtlust ja ettevõtlikkust ju otseselt õpetada ei saa. Konkreetset retsepti, kuidas oma õppeaines ettevõtlusoskuste kujundamist toetada, ei oska anda ükski koolitaja. Tõde saab sündida erinevaid õppejõude kuulates, oma kogemust reflekteerides, koolitusel kolleegidega aru pidades, oma ideid välja pakkudes ja kaaslastega neile hinnanguid andes.

Esimene ettevõtlusõppe koolitusrühm veel töötab. Konkreetsete lahendusteni, kuidas just oma õppeaines ettevõtlusoskusi arendada, jõuavad õppijad 13. aprillil oma ideid lõputööna kursusekaaslastele esitledes. Esimeste lõpetajate arvamuste ja ettepanekute põhjal hindame ja muudame koolitusprogrammi, järgmisel rühmal on võimalik ettevõtlusõppe täiendusõppekursusele õppima asuda juba 2012. aasta sügissemestril. Et vajadus ja huvi selleteemalise pikema ja põhjalikuma koolituse vastu on, nägime juba jaanuaris alanud programmile õppijaid registreerides: kursusele ei pääsenud paraku mitte kõik soovijad. Tõde saab sündida erinevaid õppejõude kuulates, oma kogemust reflekteerides, koolitusel kolleegidega aru pidades, oma ideid välja pakkudes ja kaaslastega neile hinnanguid andes. Oma senises tagasisides on osalejad välja toonud koolitajate väga sujuva koostöö, hea, haarava ja innustava metoodika. Märgiti, et õppejõud on väga karismaatilised ja „nakatavad“ oma positiivse suhtumisega, positiivne on ka materjali seos reaalse eluga. Oleks hea, kui toodaks veel rohkem näiteid konkreetsest valdkonnast või eduloost ja külaliste (osalejate) hulgas oleksid ka ettevõtluse sektori esindajad. Rohkem infot programmi Primus Tartu Ülikoolis korraldatavatest õppejõudude täiendusõppekursustest www.ut.ee/primus.

19


20

koolitus

Kuidas arendada ettevõtlikku mõtlemist kõrgkoolides? Krista Tiit, TLÜ Personali arendus- ja mobiilsuskeskus Triin Ploompuu, TTÜ Majandusteaduskonna Koolituskeskus Koostöös TTÜ majandusteaduskonna koolituskeskusega töötasime lähtuvalt Primuse prioriteedist ja õppekavade uutest suundadest välja koolituse, mis propageeriks ettevõtlikku mõtlemist kõrgkoolis. Kaasasime selleks TTÜ ettevõtlusõppejõu, ettevõtja ning koolitaja Indrek Maripuu ideed arendama ja panime kokku uudse ning üsna ebatraditsioonilise ühepäevase koolituse „Ettevõtlusmõtlemine õppejõu töös“. Uskusime koolitust välja töötades, et õppejõud saab tudengite mõtlemist ettevõtlikumaks suunata vaid siis, kui ta ise oskab ettevõtjalikult mõelda. Seetõttu keskendub koolitus ettevõtjaliku mõtlemise avamisele segades kokku Robert Kiyosaki finantskoolituse, Alex Osterwalderi ärimudeli uuendamise ning äriloovuse teemad. Lisaks teoreetilistele materjalidele kasutatakse näitliku õppevahendina maailmas ülimalt tuntud ettevõtlusmängu „Cashflow“ ja ideemängu “daVinci”. Ettevõtlikkuse sisse toomiseks õppekavadesse ning erinevatesse ainetesse leitakse ideid kasutades avatud ruumi meetodit, mis annab osalejatele võimaluse panustada ja koos mõelda.

27. veebruaril viisime esimese koolituse läbi Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, kus osalejate taust oli koolitajale tõeliseks väljakutseks – tegemist on igapäevaselt ettevõtluse õpetamisega seotud õppejõududega. Enne koolitust ei olnud osalejatel väga selgeid ootusi, sest ettevõtlusõppes on Mainoris omajagu palju kogemusi. Pärast koolitust aga tõdeti, et tegemist oli aktuaalse ja olulise koolitusega, kust saadi palju värskeid mõtteid ja uut vaadet, mida tulevikus õppejõu töös kasutada. Koolitaja Indrek Maripuu pidas koolituse esmaesitlust korda läinuks. „Ettevõtlust peaks kindlasti ülikoolides rohkem propageerima, sest see on see, mis viib elu edasi,“ arvas Maripuu. Esimene koolitus andis korraldajatele huvitavat mõtlemisainest ja arendusideid edaspidiseks ning osalejatelt saadud positiivne tagasiside julgustab teemaga kindlasti jätkama. Teine samalaadne koolitus toimub avalikuna 15. mail Tallinna Ülikoolis ning oodatud on kõik, kes on huvitatud ettevõtlustemaatika arendamisest oma igapäevases töös tudengitega.


VÕTA

VÕTA välishindamise eesmärk on saada põhjalik ülevaade VÕTA toimimisest õppeasutuses 29. veebruaril sai lõplikult hoo sisse 2012. aasta vahest suurim arendus VÕTA kvaliteedi vallas – VÕTA välishindamise piloot. Kui suur osa 2011. aastast kulus planeerimistegevustele ning mõtlemisele, kuidas kogu protsess võiks välja näha, siis ettevalmistavad tegevused said käesoleva aasta alguses tehtud ning alustati juba reaalsete tegevuste ning koolitustega. Raul Ranne, koordinaator VÕTA valdkonnas Meeldetuletuseks – VÕTA välishindamise pilootprojekt on üks osa VÕTA kvaliteediprotsessist, millest sai pikemalt räägitud Primuse uudiskirja 2011. aasta viiendas numbris. Kvaliteediprotsess koosneb kolmest etapist, millest kaks on praeguseks lõpetatud:

VÕTA põhimõtete loomine (lõpetatud 2010).

VÕTA käsiraamatu kirjutamine (lõpetatud 2011, käsiraamat on kättesaadav Primuse koduleheküljel).

VÕTA välishindamise pilootprojekt.

Kogu protsessi eesmärk on anda õppeasutusele töövahendeid, mille abil analüüsida ning täiendada VÕTA süsteeme nii, et

need oleksid kvaliteetsed, usaldusväärsed ja läbipaistvad. VÕTA välishindamise eesmärk on saada põhjalik ülevaade VÕTA toimimisest õppeasutuses kas siis osakonnapõhiselt või terve õppeasutuse kohta. Esimese sammuna eeldab see õppeasutuse poolt põhjaliku eneseanalüüsi läbiviimist – kuidas VÕTA tegelikult toimib, kuidas peetakse kinni sätestatud protseduuridest ja kordadest, kas hindajad ja nõustajad on teadlikud oma ülesannetest ning kompetentsed neid täitma jne. Teise sammuna vaatavad koostatud eneseanalüüsi üle koolitatud välishindajad, kes pärast analüüsi läbivaatamist ning kooli külastust esitavad õppeasutusele objektiivse tagasisideraporti VÕTA toimimise kohta. Kogu protsessi koordineerib ning vajalikke koolitusi korraldab programm Primus keskselt.

21


22 VÕTA 29. veebruaril toimus esimene koolitus pilootprojektis osalevatele kõrgkoolidele, mille viisid läbi Siret Rutiku ja Inga Vau. Pilootprojektis osalevad Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond ja sotsiaalteaduskond ning Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut ning Haapsalu Kolledž. Koolitus koosnes kolmest peamisest osast:

Esimeses osas anti osalejatele ülevaade üldistest kvaliteedi tagamise põhimõtetest kõrgkoolis, kvaliteedijuhtimisest ning välis- ja sisehindamisest.

Koolituse teine osa hõlmas VÕTA põhimõtteid – mis need on, miks need on vajalikud ning kuidas neid hinnata.

Foto: Inga Vau

Koolituse kolmas osa koosnes

praktilistest juhenditest, kuidas täita etteantud eneseanalüüsi vormi õppeasutusele. Koolituse kolmas osa tekitas koolitusel osalejate hulgas mitmesuguseid emotsioone – vormi täita on üsnagi keerukas ning see eeldab tõepoolest põhjalikku tutvumist VÕTA toimimisega erinevatel õppeasutuste tasemel. Sellele vaatamata tunnistasid osavõtjad pärast koolitust, et selline protsess on vajalik saamaks põhjalik ülevaade VÕTA toimimisest ning nad soovivad sellega edasi minna.

Järgmine koolitus, nüüd juba välishindajatele toimub 24.-25. aprillil. Välishindajaks soovis saada 22 inimest erinevatest koolidest ning ka väljastpoolt haridussüsteemi.


eelteade

Kaasaeg sotsiaal- ja käitumisteadustes: teadus, mänguteadus ja teaduse mängimine Olete oodatud neljapäeval, 24. mail 2012 osalema professor Aaro Toomela seminarile, kus analüüsitakse sotsiaal- ja käitumisteadustes levinud mängureegleid. Seminaril käsitletavad teemad: 1. Teadusliku teadmise määratlus 2. Teadlase elukutse ja motiivid 3. Teaduse “mängureeglite” päritolu 4. Teaduse “mängureeglid” ja nendega toimetulemise viisid Neljapäev, 24.05.2012 10.45-11.00 Saabumine, hommikukohv 11.00-13.15 Seminar 13.15-14.00 Lõuna 14.00-17.00 Seminar jätkub

Registreerida saab kuni 17.05.2012 programmi Eduko kodulehel: http://eduko.archimedes.ee/koolitused/aaro-toomela Seminar ja toitlustamine on osalejatele tasuta, transpordikulusid ei hüvitata. Osalejad peavad töötama programmide Eduko ja Primus partnerkõrgkoolides.

Lisainfo veebiaadressil: http://eduko.archimedes.ee/uudised/prof-aaro-toomela-seminar või Monika Maamägi Programmi Eduko koordinaator 699 9394, monika.maamagi@archimedes.ee

Kadrin Kergand Programmi Primus tegevjuht 730 0804, kadrin.kergand@archimedes.ee

23


Olulised kuupäevad aprill-juuni 2012

23.-24.04 Koolitus: kvaliteedijuhtimise olulisus kõrgkoolis (Tartu grupp) 24.-25.04 VÕTA assessorite koolitus 26.-27.04 Koolitus: kvaliteedijuhtimise olulisus kõrgkoolis (Tallinna grupp)

26.-27.04 Koolitus: sissejuhatus mentorlusse 7.-8.05 Koolitus: projektide finantsjuhtimine ja struktuuritoetuse kasutamine

15.05 Elektroonilise 22. VMT esitamise tähtaeg 24.05 Prof Aaro Toomela seminar: Kaasaeg sotsiaal- ja käitumisteadustes: teadus, mänguteadus ja teaduse mängimineg

7.-8.06 Primuse võrgustike suur ühisseminar

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 1/2012  

Primus on ajavahemikus 2008-2015 Euroopa struktuurivahenditest rahastatav programm, mida viib ellu sihtasutus Archimedes. Programmi eesmärgi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you