Page 1

1

Primus

12/2012 nr4

VÕTA tegevuste ning kvaliteedijuhtimise eri! Kvaliteedijuhtimise teemal loe lähemalt lk 8-11. VÕTA tegevustest loe lk 13-16.

2013: Mis toimub aastal 2013? Kokkuvõte: 2012. aasta pildis


2

Primus

12/2012

nr4

Sisukord toimetaja

Külas partneritel 3 uudis

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei rassi 4 Juhtnõukogu kohtumine 30. novembril 4 Üldkoordinaatorid kohtusid Saku mõisas 5 Tegevus 2 võrgustiku kohtumisest 6 „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?” konverentsi programmist 7 kvaliteet

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis pilootprojekt 2009-2012 8-9 Rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid Portugalis 10-11

Primus

VÕTA

VÕTA kvaliteedi arendamine - ühe protsessi lugu 13-15 Eesti VÕTA teiselpool piiri 16 2013

Primus 2013. aastal 17-19 2012. aasta pildis 20-27

SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


toimetaja 3

Külas partneritel Paaril viimasel kuul oleme külastanud partnereid. Suur tänu vastuvõtmise eest! Meie kohtumised on olnud väga toredad ja vahetud. Tegevuskavade läbirääkimistest jäi kõrvu nii mõnigi küsimus, näiteks seoses järjepidevuse ning jätkusuutlikkusega: kui palju oleme üldse mõelnud sellele, kas me programmi lõppemisel jätkame omavahelist koostööd? Kas senised tegevused jätkuvad? Kas suudame üleval hoida ja arendada algatusi ning portaale? Kas suudame oma inimestele maksta sama palka ning motiveerida neid tegema tööd ilma lisatasudeta? Samuti jäi n-ö närima küsimus – järjest süvenev hirm või kahtlus – „kas ma teen asju õigesti?“. Mõnes mõttes oleme sellise olukorra ise tekitanud, jagades teiega auditite kogemusi. Paraku polegi siin vist lõplikku tõde, sest iga uus audit on toonud kaasa natuke uue vaatenurga ning tekitanud uusi küsimusi. Õpime siis neist koos. Ma usun, et me kõik panustame oma parimate oskuste ja teadmiste põhjal ning proovime teha oma tööd võimalikult hästi. Siiski tahaksin julgustada kõiki kahtluste korral küsima – arutame ja otsime koos lahendusi. Suur tänu tegusa 2012. aasta eest.

Ilusaid pühi, head vana-aasta lõppu ning tegusa ja eduka uue aastani!

Kadrin Kergand, programmi Primus tegevjuht


4 uudis

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei rassi! Heaks tavaks on saanud, et Primuse büroo külastab sügisel oma partnereid. Eelkõige on eesmärgiks tuleva aasta tegevuskavade ja plaanide arutelu, kuid räägime ka muudest rõõmudest ja muredest seoses programmi elluviimisega. Kui igapäevaselt suhtleme peamiselt üld- või alakoordinaatoriga, siis tegevuskavade arutelu puhul on tore kohtuda ka teiste tegevuste koordinaatoritega ning enamasti ka kooli juhtkonnaga. Sügisel külastasime seitset kõrgkooli, et viia läbi paikvaatlused. Paikvaatluste eesmärk pole leida abikõlbmatuid kulusid, vaid ennetada suuremaid eksimusi. Paikvaatlustega seoses tahaksime tänada programmi üldkoordinaatoreid, kes hoiavad silma peal

paberimajandusel ning orienteeruvad infokülluses. Üldkoordinaatorid on loonud süsteemi, kus dokumendid on kiiresti leitavad. Tahaksime üldise tähelepanekuna lisada, et olge hoolsad jätmaks oma tegevustest jälgi – inimesed vahetavad töökohti ning tihti on hilisemalt keeruline selgitada, miks üks või teine otsus tehti. Selgitusi peame aga olema valmis jagama kuni 2025. aasta lõpuni. 2013. aastal lõppevad programmi tegevused, seega tegevuskavade arutelusid enam ei peeta, kuid kelle juurde paikvaatlustega veel jõudnud pole, neid külastame järgmisel aastal. Töiste kohtumisteni!

Juhtnõukogu kohtumine 30. novembril Reedel, lumetuisusel 30. novembril tuli kokku programmi Primus juhtnõukogu, et arutada läbi ning kinnitada 2013. aasta tegevuskava ja eelarve. 2013. aasta on programmile viimane, kuid see-eest siiski täis uusi tegemisi ning nii mitmedki eelarved vajasid ümberpaigutamist.

Esmakordselt nimetati 2013. aasta tegevuskavasse ka nn ägedaid tegevusi. Näiteks rahastab programm Primus tuleval aastal juhtimismentorlust Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemia karjääribussi ning ettevõtlusööpäeva läbiviimist, lisaks veel mitmeid tegevusi. Täpsemalt saab 2013. aasta plaanide kohta lugeda lk 17–19.


5

uudis

Üldkoordinaatorid kohtusid Saku mõisas ülevaate uue aasta tegevuskavadest ning Urve Vool programmide Eduko ja DoRa auditi kogemustest. Päeva teisel poolel nautisid kohalolijad jõululõunat ning Saku mõisa ilu.

Fotod: Marianne Võime

11. detsembril kogunesid programmi Primus üldkoordinaatorid ning primuslased Tallinna külje alla Saku mõisasse, kus toimus aastalõpuseminar. Päeva alustas Anu Virovere, kes rääkis töömotivatsioonist ning eneseteostusest. Seejärel tegi Kadrin Kergand


6

uudis Tegevuse 2 võrgustik vaatas tagasi programmi Primus raames toimunud õppekavaarendusele 12. detsembril kogunes Primuse 2. tegevuse võrgustik Tallinnas Von Stackelbergi hotelli konverentsiruumides. Seminari teemaks oli “Kokkuvõte programmi Primus toel toetatud õppekavade arendusest perioodil 2008–2012”. Kätlin Vanari ning Birgit Vilgats esitlesid analüüsi, mille eesmärk oli selgitada välja,

mis on toimunud õppekavade arenduses porgammiperioodil. Analüüs on kättesaadav programmi Primus kodulehel: http://primus.archimedes.ee/node/36. Päeva elavaimaks osaks oli aktiivne avatud vestlusring ning õppekavade arendamise parimate praktikate tutvustamine.

Foto: Marianne Võime


uudis

„Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?” konverentsi programmist Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis toimub uue aasta 23.−25. jaanuarini SA Archimedes ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud kolmepäevane konverents „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?”. Teistkordselt Eestis toimuva konverentsi peamine eesmärk on julgustada Eesti, Skandinaavia ja Euroopa õppejõude oma õpetamisoskusi arendama ja uurima ning teistega kogemusi jagama. Eelkonverentsil (23. jaanuar) toimuvates töötubades arutletakse edumeelsete, uudsete, kasulike ja toredate õpetamiskogemuste üle. Sellele järgneval kahel päeval astuvad peaesinejatena üles mitmed oma valdkonna parimad õppejõud ja rahvusvaheliselt tunnustatud koolitajad neljast erinevast riigist, nende hulgas Mari Karm, Larissa Jõgi ja Kristjan Port Eestist, Angi Malderez Suurbritanniast, Susan M. Zvacek, L. Dee Fink ja James Groccia Ameerika Ühendriikidest, Kathryn Sutherland Uus-Meremaalt. Konverentsi peamine rõhk langeb paralleelsessioonidele. Konkurss sessioonidele oli tihe: peale retsensentide komisjoni otsust jäi sõelale 64 lühikest seminari, üks pikk seminar ja 2 töötuba ning 28 posterettekannet.

Märkimist väärib esinemist soovinute rohke arv – ühtekokku esitati 106 lühikokkuvõtet, mis jaotusid mentorluse, õpetamise meetodite, teaduskonna ja õppekava arenduse, õpikeskkonna loomise, hindamise ja tagasiside, interdistsiplinaarsuse, rahvusvahelistumise, õppimise mitmekesisuse ning õppejõudude enesetäienduse teemablokkidesse. Korraldusmeeskond on usinalt töötanud selle nimel, et pakkuda konverentsi sihtgrupile uusi huvitavaid suundi valdkonna uuringutest, kogemustest ja parimatest praktikatest. Kodulehe vahendusel saab jälgida ka otseülekannet 24. ja 25. jaanuaril toimuvatest plenaarsessioonidest. Kohtumiseni konverentsil! Helen Jõesaar Koordinaator õppejõudude koolituse valdkonnas Konverentsi korraldab SA Archimedese alaprogramm PRIMUS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsi toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Rohkem infot ning konverentsi ajakava leiab konverentsi kodulehelt http://primus.archimedes.ee/conference2013

7


8

2011. aasta protsessis osalenute lõpuseminar 13.09.2011, esiplaanil Anneli Lorenz ning ettekandega esinenud Everard van Kemenade. Foto: Karin Ruul

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis pilootprojekt 2009-2012 ettevalmistus akrediteerimiseks Kes tuulele vastu paneb, see seisab alati. /Eesti rahva vanasõna/ Kadrin Kergand, programmi Primus tegevjuht Selleks, et paremini ette valmistada ins-

analüüsivad oma tegevust, tugevusi ning pa-

titutsionaalse akrediteerimise ja õppeka-

rendusvaldkondi. Kõrgkooli kvaliteedikind-

vagruppide hindamise korraldust Eestis,

lustamise protsessi läbiviimise kaugemaks

alustati Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel

eesmärgiks on suurendada Eesti kõrgkoolide

programmi Primus raames 2008. aastal käi-

konkurentsivõimet tervikuna ning tõsta/toe-

vitatud

tada kõrgkoolide läbilöögivõimet Euroopa

kvaliteedikindlustamise

protsessi

pilootprojekt, milles osalevad kõrgkoolid

Liidus ja mujal maailmas.


kvaliteet Kõrgkooli kvaliteedikindlustamise protsessi eesmärgid:

aidata kaasa kõrgkoolide sisemise kva-

liteedikindlustamise süsteemi arendamisele ja kõrgkoolide töö tulemuslikkuse tõstmisele;

suurendada Eesti kõrgkoolide konku-

rentsivõimet tervikuna ning tõsta/toetada kõrgkoolide läbilöögivõimet Euroopa Liidus

tunnustati kõrgkoole, kes panustavad

enam kvaliteedisüsteemide arendamisse ja paistavad silma heade tulemustega;

viidi läbi jätkuprotsess (kõrgkoolid vali-

sid välja parendusvaldkonnad, parendusprojektide teostamine ja välishindamine);

koostöö Eesti Kvaliteediühinguga ja

välisekspertidega.

ja muus maailmas;

selgitada välja oma tugevused ja paren-

dusvaldkonnad arenguülesannete püstitamiseks ja edusammude jälgimiseks;

• •

jagada kogemusi kõrgkoolide sisemi-

sest kvaliteedikindlustamise süsteemidest;

Osalenud kõrgkoolid (stuktuuriüksused) ja organisatsioonid: Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, EEK Mainor, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrg-

tunnustada kõrgkoole, kes panustavad

kool, Sisekaitseakadeemia, Eesti Mereaka-

kvaliteedisüsteemide arendamisse (Lorenz, A;

deemia, Infotehnoloogia Kolledž, Lääne-Viru

Tina, A. Kvaliteedikindlustamine kõrgkoolis,

Rakenduskõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool,

2010).

Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Tartu Ülikooli LOTE teaduskond, TÜ

Mida tehti?

koolitati kõrgkoolide enesehindamis-

Narva Kolledž, TTÜ Mehaanikateaduskond, TLÜ Haapsalu Kolledž, TTÜ Kuresaare Kolledž

meeskondi ja välishindajaid (assessoreid kokku ~ 300 inimest);

• •

viidi läbi kõrgkoolide enesehindamised; viidi läbi kõrgkooli välishindamised;

Tulemused Esimesed osalenud kõrgkoolid on läbinud akrediteerimise.

Mart Laidmets (HTM) ja Anneli Lorenz (Programm Primus) tunnustavad kvaliteediprotsessis osalenud kõrgkoole, pildil võtab tunnustus vastu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernist (2010). Foto: Maris Saar

9


10

kvaliteet

Rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid Portugalis 14.−19. oktoobril käisid Eesti rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid tutvumas Portugali kõrgharidus- ning selle kvaliteedisüsteemiga. Õppereisi raames külastati Portugali kõrghariduse kvaliteediagentuuri A3ES ning Lissaboni ja Porto ülikoole. Lisaks tutvuti ka Lissaboni ettevõtlusinkubaatori Startup Lisboa tegevuse ja ettevõtetega. Autorid: rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhtide ühistöö A3ES on sõltumatu agentuur, mis tegeleb

Nii nagu Eestis on ka Portugalis hetkel lisaks

lisaks kvaliteedihindamisele ka kõrgharidu-

kõrghariduse kvaliteedile aktuaalseks tee-

se kvaliteedisüsteemi arendamisega ning

maks rahvusvahelistumine. Portugali ülikoo-

osaleb nii riigisiseste kui ka üle-euroopaliste

lides on võõrkeelseid õppekavu siiski hetkel

kõrghariduskvaliteediga seotud uuringute ja

veel küllaltki vähe ja rahvusvahelistumine

analüüside koostamisel. Kõrghariduse kvali-

toimub eelkõige Brasiilia, Aafrika ja Euroopa

teediinformatsioon on koondatud ühtsesse

portugalikeelsete õppijate kaudu.

süsteemi, kus on võimalik läbi viia eneseanalüüse, anda tagasisidet ning kõrghariduse

Õppeprorektoritele jättis

kvaliteediga seotud informatsioon on kätte-

sügava mulje Portugali

saadav ka tavakodanikule. Lissabonis võõrus-

kvaliteediagentuuri ja kõrg-

tasidki Eesti gruppi A3ES ametnikud eesotsas

koolide koostöö kõrghariduse

agentuuri juhatajaga. Sõbralikus ja konstruk-

kvaliteedi kindlustamisel.

tiivses õhkkonnas jagati vastastikku informatsiooni ja kogemusi. Õppeprorektoritele jättis

Ringkäik Lissaboni ülikooli ettevõtlusinku-

sügava mulje Portugali kvaliteediagentuuri ja

baatoris andis hea pildi üliõpilaste praktiliste

kõrgkoolide koostöö kõrghariduse kvaliteedi

ja innovaatiliste ideede rakendamisest ette-

kindlustamisel. Rohkelt küsimusi esitati kvali-

võtlussektoris. Inkubaatori teadustöötajad

teediagentuuri praktilise ja efektiivse veebi-

tutvustasid lapsi arendavaid, neile eakohast

põhise infosüsteemi kohta.

teadushuvi tekitavaid mänge, aga ka kiiret, patsienti vähe traumeerivat vereanalüüsiteh-

Lissaboni ja Porto ülikoolides tutvusid

nikat, mis võimaldab saada informatsiooni

õppevaldkondade juhid kohalike kõrgkoo-

erinevate verenäitajate osas ja võib tulevikus

lide õppetöö ja selle korralduse, teadus- ja

märkimisväärselt hõlbustada näiteks perears-

arendustegevuse ning kvaliteedisüsteemiga.

tide tööd.


kvaliteet

Rakenduskõrgkoolide õppevaldkondade juhid Portugalis. Foto: Raul Tõnnov Põnevad kohtumised olid ka sõltumatus

partnerlepingu. Üliõpilaste, õppejõudude

ettevõtlusinkubaatoris StartUpLisboa, mis

ja töötajate kahepoolset vahetust on kavas

paistis silma infotehnoloogiapõhiste projekti-

alustada juba 2013. aastal.

de ning rahvusvahelise liikmeskonna poolest. Startup Lisboa juht tundis suurt huvi Eesti analoogsete ettevõtlusinkubaatorite vastu ja on huvitatud kontaktidest Eesti noorte ettevõtlikke inimestega. Lissabonis külastasid õppevaldkondade juhid ka Eesti saatkonda, kus arutati Portugali ja Eesti koostööd kõrghariduses, räägiti üliõpilasvahetusest ning Portugalis õppivate

Kokkuvõttes tõdesid õppeprorektorid, et Portugali kõrgharidust iseloomustab tugev kvaliteedisüsteem, millest on saanud igapäevategevusi toetav kvaliteedikultuur.

Eesti üliõpilaste kaasamisest Eestit tutvustavate ürituste korraldamisel.

Õppereisil osalesid Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Tal-

Kokkuvõttes tõdesid õppeprorektorid, et

linna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tervishoiu

Portugali kõrgharidust iseloomustab tugev

Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu

kvaliteedisüsteem, millest on saanud igapäe-

Kõrgema Kunstikooli, Eesti Mereakadeemia,

vategevusi toetav kvaliteedikultuur. Õppi-

Eesti Lennuakadeemia, Lääne-Viru Rakendus-

da saab ka Portugali kõrgkoolide teadus- ja

kõrgkooli, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor

arendustegevusest ning koostööst tööandja-

õppevaldkondade juhid ning Eesti Kõrghari-

te, ettevõtlussektoriga. Õppereisi tulemusena

duse Kvaliteediagentuuri esindaja. Reisi aitas

on tänaseks Lissaboni Ülikool ja Tartu Kõrgem

korraldada Tallinna Pedagoogilise Seminari

Kunstikool sõlminud Erasmus programmi

endine õppeprorektor Merle Rihma.

11


12

Call for Papers

Quality Renaissance in Higher Education? June 17th, 2013 in Tallinn, Estonia We invite you to submit your paper and participate in pre-congress Quality Renaissance in Higher Education? Pre-congress is part of the 57th EOQ Congress Quality Renaissance - Co-creating a Viable Future (June 17-20, 2013). The aim of the congress is to present and share experiences and best practices in quality of higher education and its management. We are looking for presentations that focus on new or well-proven practices as well as ideas for interactive workshops in the following areas:  New approaches to quality in higher education.  Best practices in quality management of higher education institutions.  Best practices regarding cooperation between higher education institutions and enterprises.  Innovation and quality in study process.  Innovation in leadership of higher education institutions.  Benchmarking and higher education – possibilities and difficulties.  Accreditation and quality management in higher education.  Evolution of quality thinking in higher education.  Excellence in higher education. The papers will be presented in parallel working groups. Each presentation should have a maximum duration of 15 minutes and be followed by a discussion among participants. When presenting the proposal your paper should include the following: - Title of the abstract - Name of the author, position in the institution/organization - Abstract of the paper with focus on one of the themes, between 300 and 500 words. Proposals must be submitted to hei@quality2013.eu by January 17, 2013 (NB! updated date). Proposals received after this date will not be considered. Incomplete proposals will not be reviewed. Please do not send a hard copy or a PDF file. Final papers should be submitted by May 31, 2013.

Selection procedure All papers are reviewed on the basis of the following criteria: - The paper has a clear focus that will be of interest to the workshop participants. - The argument, development and structure of the paper are logical, coherent and understandable. - The proposal is linked to one of the above-mentioned areas (see section ‘Call for Papers’). The authors will be informed about the results of the selection process by January 30, 2013. All correspondence with authors will be by email.

Contact

For more info please contact Kadrin Kergand (kadrin.kergand@archimedes.ee).


VÕTA

VÕTA kvaliteedi arendamine ühe protsessi lugu Raul Ranne Koordinaator VÕTA valdkonnas 2012. jääb VÕTA arenduste osas veel kauaks meelde – lõpetatud sai kaua mõeldud-planeeritud VÕTA kvaliteediprojekt, millest siin uudiskirja veergudel ka mitmeid kordi räägitud on. VÕTA kvaliteediprotsess oli Primuse VÕTA arenduse raames ellu viidav spetsiifilisem arendus, mille eesmärgiks oli luua toimiv süsteem VÕTA kvaliteedi tagamiseks õppeasutustes. Nüüd, kus on lõppenud selle kolmas ja viimane osa – VÕTA välishindamine, olekski aeg vahest teha ülevaade protsessist kui tervikust ning sellest, mida me oleme õppinud.

Ajaloost VÕTA kvaliteediprotsessi algust on mõneti raske defineerida. Ametlikult algas see 2010. aastal VÕTA põhimõtete loomisega, kuid VÕTA põhimõtete juured omakorda on peidus LÜKKA projekti lõppjäreldustes. Samuti võib siin leida väga palju mõjutusi 2009. aastal läbi viidud VÕTA võrgustiku õppereisist Hollandisse. Hollandis tutvus võrgustik kohaliku VÕTA kvaliteedikoodeksiga – dokumendiga, mida pidid järgima kõik VÕTA

pakkujad (kas siis kõrgkoolid või vastavat teenust pakkuvad eraettevõtted) ja mis sätestas tingimused, mille alusel VÕTA pakkuja peab üles ehitama oma protseduurid.

Küsimutest vastusteni Meie jaoks andis kvaliteedikoodeks ühe olulise puuduoleva pusletüki – meil oli küll olemas kõrgharidusstandardis sätestatud VÕTA reeglid, kuid neid võis tõlgendada piisavalt laialt ning meil polnud üheselt sõnastatud järgitavaid kvaliteedipõhimõtteid. Samuti puudus senini selge arusaam, mis siis ikkagi on VÕTA kvaliteet ja kuidas seda muuta. Koodeksi näol saime me oma vastuse. Just põhimõtete ülevaatamiseks-kirjutamiseks kokku pandud töörühm lõpetas oma töö 2010. aastal ning valminud VÕTA põhimõtted liideti rektorite nõukogude kvaliteedilepetega.

Valminud VÕTA põhimõtted liideti rektorite nõukogude kvaliteedilepetega.

13


14

VÕTA Nüüd aga, olles valmis saanud meie kvaliteedikoodeksi, kerkis esile järgmine probleem – kuidas tagada, et sätestatud põhimõtted viiakse ka ellu?

Kuidas tagada, et sätestatud põhimõtted viiakse ka ellu? Kõrgahridusstandardi vastuvõtmise ajast oli meil teada praktika, et midagi võib küll kirja panna, kuid seda on väga kerge erinevalt mõista ning erinevatest arusaamadest lähtuvalt ka erinevalt ellu viia, ja seda olukorda soovisime me kindlasti vältida. Samuti küsisid koolid toetust põhimõtete elluviimiseks. Nii sai alguse VÕTA käsiraamatu idee – tuua ühte kohta kokku kogu vajalik info mida õppeasutusel on tarvis VÕTA süsteemi ülesehitamiseks. Käsiraamatu koostamiseks andsid oma nõusoleku Siret Rutiku ja Inga Vau ning kogu kirjutamis- ja ringikirjutamisprotsess võttis kõik kokku ligemale aasta. Samas oli meil nüüd olemas midagi konkreetset ja käegakatsutavat, mille alusel süsteemselt planeerida protsesse ning selle läbi tagada VÕTA kvaliteet. Pärast käsiraamatu valmimist tõstatus aga kohe ka järgmine küsimus: kes annab kinnituse, et protsess tegelikult toimib nii nagu peab? Kergesti võib juhtuda, et midagi on küll sätestatud dokumentides, kuid seda,

kas ja millisel määral sätestatud järgitakse, on juba omaette teema. Sellest lähtuvalt saigi võrgustikule välja käidud idee kolmandast etapist VÕTA kvaliteediprotsessis – VÕTA välishindamine. VÕTA välishindamise jaoks koolitati välja 19 assessorit ning lükati käima pilootprojekt, mille käigus said assessoritelt hinnangu Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond ja sotsiaalteaduskond ning Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut ning Haapsalu Kolledž. Kõik osalenud said põhjaliku tagasisideraporti oma koolide VÕTA süsteemide tugevatest ja nõrkadest külgedest, mida saab aluseks tulevaste parenduste planeerimisel.

Pärast käsiraamatu valmimist tõstatus aga kohe ka järgmine küsimus: kes annab kinnituse, et protsess tegelikult toimib nii nagu peab? Mida õppisime? Protsessis ja eelkõige välishindamises aktiivselt osalenud koolide poole pealt on kasu selge – nad said välispidise vaate oma VÕTA protsesside kohta, nägid oma tugevaid ja nõrku külgi, inimesed mõistavad paremini VÕTAt ja üldisemalt kogu kvaliteeditagamis-


VÕTA protsessi ning said eneseanalüüsikogemuse, mis on kasulik ka tulevikus. Tervikuna arenduste poolt vaadates on kogu protsessi kasu ilmne. Me õppisime väga palju arendustööde kohta – sealhulgas, et suurim kasu protsessist on seda ellu viia ühe tervikuna ja kõiki osi omavahel sidudes. Ka seda, et kõige väärtuslikum asi arendustööde juures on partnerite kaasamine ja nende sisendi kuulamine; üks võtmesõnu arenduste juures on paindlikkus: ei ole vaja kinni hoida kunagi tehtud otsustest kui need ei vasta enam praegustele tingimustel. Protsessi käigus eesmärke täpsustades ja ringi sõnastades võib tulemus olla palju parem, kui esialgu arvatud. Me nägime, et meie õppeasutused on väga huvitatud parendustegevustest ja ise paremaks muutmisest, mis on täiesti omaette väärtus.

Me nägime, et meie õppasutused on väga huvitatud parendustegevustest ja ise paremaks muutmisest, mis on täiesti omaette väärtus. Kuid vahest kõige olulisema tõsiasjana me õppisime, et meil on võimalik võtta üks osa õppetööst ja läheneda sellele struktureeritult ja süsteemselt ning kohandada olemasolevaid kvaliteeditagamismehhanisme

nii, et need ei vaatleks mitte kooli kui suurt asutust, vaid ka ühte väiksemat kildu õppetööst. See on teadmine, mis avab meile laiad uksed tulevaste kvaliteediarenduste osas.

Kuidas edasi? Tagasiside VÕTA välishindamisele on olnud suurepärane ning koolide huvi on suur – 2013. aastal on soovi avaldanud protsessis osalemiseks Sisekaitseakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool ning huvi osalemise vastu on tundnud ka mitmed kutsekoolid. Seega keskselt jätkame välishindamisega ka 2013. aastal. Tervikuna vaadates usun, et VÕTA kvaliteediprotsess on üks olulisemaid projekte, mille oleme Primuse raames ellu viinud. Me õppisime sellest palju, tegime palju ning sellest jäävad järele konkreetsed tööriistad koolidele – VÕTA põhimõtted ja käsiraamat – nii et on tagatud ka arenduste jätkusuutlikkus.

Omalt poolt jääb üle ainult soovida koolidele jõudu ja jaksu VÕTA kvaliteedi arendamisel, nii 2013. aastal kui ka pärast programmi Primus lõppemist.

15


16

VÕTA

Eesti VÕTA teiselpool piiri Novembris osales Raul Ranne ka kahel välisüritusel, esindades Eesti VÕTAt ning tehes ka ühe ettekande. Siin väike ülevaade Rauli külastustest. Raul: “Maltal osalesin 7.–9. novembril seminaril “Border Crossing as a Viable Choice –

loodud ka kontaktid ja ideed edasiseks Balti riikide vaheliseks VÕTA-alaseks koostööks.”

Collaboration, Dialogue and Access to Higher education”. Konverentsil käsitleti mitmeid õp-

12.–15. detsembrini oli Raul Tšehhis, kus

pimise- ning ligipääsu-alaseid teemasid, kuid

toimus Euroopa VÕTA võrgustiku ja EURAS-

vahest oli üks kõige olulisemaid ettekandeid

HE koostöös korraldatud seminar “Recog-

Observalist – EUCENi poolt veetav projekt,

nition of Prior Learning: Flexible Ties within

mis koondab endas erinevaid institutsioone,

Higher Education”. Rauli roll Euroopa VÕTA

mis on huvitatud VÕTA-alasest võrgustiku-

võrgustiku esimehena oli lisaks seminari

tööst. Projekti raames aidatakse kaasa erine-

kaaskorraldamisele anda seal ka ülevaade Eu-

vate VÕTA-alaste arengutele Euroopas, sh.

roopas toimuvatest VÕTA-alastest arendus-

poliitika arengutele ning arendatakse parima

test, peamistest probleemidest ja võimalikest

praktika põhjal VÕTA-alast koostööd erineva-

lahendustest.

te osapoolte vahel. Samaaegselt seminariga toimus Prahas 13.–16. novembril toimus Vilniuses Eesti,

ka Euroopa VÕTA võrgustiku kohtumine, kus

Läti, Leedu ja Belgia flaami kogukonna koos-

arutati ka Euroopa Komisjoni VÕTA-alast soo-

töös korraldatud seminar teemal „Recogni-

vitust, vahetati parimat praktikat ning pandi

tion of the competences of young people gai-

paika tuleva aasta tegevuskava. Seminaril

ned through non-formal learning“. Seminaril

võeti kokku Euroopa VÕTA võrgustiku 2012.

keskenduti mitteformaalse õppe läbi saadud

aasta, mis Eesti jaoks oli üsnagi oluline: Eestist

kogemuste tunnustamise võimalustele ning

sai käesoleval aastal Euroopa VÕTA võrgus-

jagati parimaid praktikaid kaasates selleks

tiku eesistujariik ja see tähistab ühtlasi esi-

erinevaid osapooli (noorsootöö, haridus-ja

mest korda, kus Eesti on hoidnud nii kõrget

tööhõive valdkonnast). Omalt poolt tegin

positsiooni ametlikes Bologna protsessi töö-

seminaril ettekande Eesti VÕTA süsteemist

rühmades. See on Eestile Euroopa tunnustus

– sellest, kuidas meil kõrghariduses süsteem toimib, millised on peamised põhimõtted, väljakutsed, toiminud lahendused ning kuhu liigume tulevikus. Ettekanne sai iseenesest üsnagi suurt tähelepanu ning seminaril said

heale tööle VÕTA arendamise valdkonnas. Koosoleku ning Praha seminari kohta saab täpsemalt lugeda juba uue aasta esimesest uudiskirjast!


2013

2013. aastal 2013. aasta tegevuskavade koostamisel lähtuti varasemate aastate praktikast – partneritele saadeti eelnevalt tegevuskavade koostamise põhimõtted ning eelarved, seejärel esitasid parterkõrgkoolid tegevuskavad (22. oktoobriks). Tegevuskavasid arutati haridus- ja teadusministeeriumi ning ka partnerkõrgkoolidega (külastasime partnereid novembrikuu jooksul). Lisaks

planeeritud

tegevusele

oli

partneritel võimalus esitada nn ägedaid tegevusi (uudsed, jätkusuutlikud, kestva mõjuga ning kooskõlas programmi üldiste eesmärkidega), mida rahastatakse programmi eelarve kasutamata vahendite arvelt. Kokku esitati taotlusi 2 693 348 miljoni euro eest (neist nn ägedaid tegevusi 107 747 eurot). Kokku otsustati toetada tegevusi 2 263 070 (sh ägedaid tegevusi 47 263) euro ulatuses (vt joonist lk 18).

2013. aasta

„tähed“

Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine (tegevus 1) 2013. aasta tähtsündmus on 23.−25. jaanuaril toimuv rahvusvaheline konverents „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?”. Kindlasti jätkub ka uuel aastal mentorluse toetamine ning arendamine. Valmib viis uut põnevat didaktikaalast õpikut. Nn äge tegevus on TTÜ, EÜLi ja RKRNi koostööprojekt „Mikronäidistunnid“, mille eesmärk on anda õppejõududele, doktorantidele

ja tudengitele lühidalt ülevaade erinevate erialade uusimatest õpetamise ja õppimise meetoditest ülikoolis/kõrgkoolis.

VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamine (tegevus 3) Suur rõhk on jätkusuutlikkusel, sh VÕTA kvaliteediprojekt (nn enesehindamine), mille vastu tuntakse huvi ka kutsehariduse poole pealt. Palju on VÕTA-alast rahvusvahelist teavitamist, Eesti kogemuse jagamist rahvusvahelistel seminaridel.

17


18

2013

2013. aastaks taotletud ja eraldatud eelarve 361

Tegevus 6

480 302

Tegevus 5

302 234

Tegevus 4

327 229

Tegevus 3

244 817

Tegevus 1

966 81

Muud kulud

131 240

ADM kulud

243 0

200

Eraldatud (euro)

400

600

800

Taotlus kokku (euro)


2013 Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides (tegevus 4) Toetatakse jätkuvalt partnerkõrgkooli üldkoordinaatoreid, keskastmejuhtide koolituse läbiviimist, rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite kohtumisi ning kahte õppevisiiti. Ägeda tegevusena toetatakse Tartu Ülikooli juhtimismentorluse arendamist.

Uuringute ja analüüside läbiviimine (tegevus 5) Uuringutest otsustati toetada rakenduskõrghariduse koostööuuringut, mille eestvedajaks on Tallinna Tehnikakõrgkool, kaasatud on mitmed eksperdid nii Eestist kui välismaalt. Projekti tulemusena on võimalik paremini planeerida ja koordineerida rakenduskõrgkoolide koostööd, töötada välja ettepanekud vajalike koostööprojektide käivitamiseks ja arvestada neid suundumusi kõrgkoolide arengu- ja tegevuskavade koostamisel. 2013. aastal hakkab Primuse toel ilmuma ajakiri “Allikas. Eesti Haridusteaduste Ajakiri”. Ajakirja eesmärgiks on avaldada eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses.

moodustavad erivajadusega üliõpilaste stipendiumid. Lisaks tehti just selles valdkonnas kõige enam „ägedaid“ plaane, nagu: “Peer Support” sümpoosiumi korraldamine, nägemispuudega tudengitele Tallinna Ülikooli kampuse liikumisjuhiste koostamine heli − ja tekstifailina, kunstibussi -formaadis karjääriseminar, mille raames üliõpilased külastavad loovisikutele olulisi asutusi (Kultuurikatel, Telliskivi Loomelinnak jne), ettevõtlusööpäeva läbiviimine, laiapõhjaliste alusainetest e-kursuste (3 tk) varustamine subtiitritega vähendamaks väljalangevust algajate õppijate, sh erivajadusega tudengite seas, väljalangevuse ennetamise eelhoiatussüsteem, projektõppe paketi väljatöötamine ja rakendamine lennundusettevõtete ja –organisatsioonide vahelise operatsioonilise koostöö oskuste arendamiseks.

Veel üks võimalus Kui saame selgeks 2012. aasta eelarve kasutuse, siis 2013. aasta veebruaris kuulutame välja veel ühe võimaluse praegu väljajäänud ideede, aga ka uute mõtete teostamiseks. Seega, kelle idee sel korral välja jäi, sellel

Õppija toimetuleku toetamine (tegevus 6) 2013. aastal on põhirõhk algaja õppija toetamisel. Teise suure osa eelarvest

avaneb uus võimalus uue aasta alguses!

19


20 2012. aasta avalöögiks oli konverents "Akadeemiline juht kui muudatuste elluviija"

Inga Kukk ja Urve Vool Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritusel Aasta tegu 2011.

ta s a a . 2012 pildis


21

Primuse parimate konkursi preemiad ja tänukirjad anti üle Tallinna Lillepaviljonis 12. aprillil.

Uuringute infopäeval tutvustati 2011. aastal programmi Primus toel valminud nelja uuringu tulemusi.

Primuse võrgustike ühisseminaril oli menukas 6. tegevuse “Rooside sõda”.


22

Võrgustike ühisseminaril sai harjutada meeskonnatööd ka vabas looduses. Fotojaht pakkus meelelahutust ja meeldejäävaid hetki.


23

Raul Ranne valiti Euroopa VÕTA võrgustiku esimeheks.

Mentorite koolitajad koolitusid augustis ikka Angi Malderez’i käe all.


24

Mentorluse messil jagati maailmakohviku formaadis õppejõuna ellujäämise näpunäiteid

Uute mentorite koolitusel osales 20 mentorõppejõudu.

Sügisese kõrgharidusuurin

teemaks oli “Õppija ja õpp


25

Septembri lõpus sai kokku 1. tegevuse võrgustik.

Uuringute suvekoolis osales nii karvaseid kui sulelisi.

ngute infopäeva

pimine kõrgkoolis”

VÕTA võrgustik kohtus 19. septembril.


26

17. oktoobril võeti Tallinnas kokku projekt „Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis“ ning VÕTA kvaliteedi hindamise pilootprojekt.

2. tegevuse võrgustiku kohtumisel detsembris jagati muljeid ja kogemusi õpiväljundipõhise õppe arendamisest


27

Üldkoordinaatorid kohtusid septembrikuus Tartus ning veel aasta lõpus kohtuti veidi õdusamas õhkkonnas Saku mõisas.

Fotod: Anne Loken, Anu Lepik, Karin Ruul, Marianne Võime, Maris Saar, Terje Veide ning koordinaatorite grupitöö


Olulised kuupäevad 10.01.2012 Esitada tegevuskavade täitmise aruanne, aastaaruanne, ja ostetud trükiste koondfail. Kõik 2012. aasta koolitusandmikud on k-trees.

15.-16.01.2013 VÕTA välishindamise seminar protsessis osalevatele õppeasutustele. Toila Spa

18.01.2013 Esitada 26. VMT elektrooniliselt 19.01.2013 Elluviija saadab eeltäidetud eelarvete täitmise tabelid partneritele (nii aasta kui ka kumulatiivne)

21.01.2013 Partnerid saadavad tabelid täiendustega tagasi 23.01.2013 Elluviija esitab programmi 2011. aasta (koond)aasta-

aruande Haridus-ja teadusministeeriumile kooskõlastamiseks

23.-25.01.2013 Konverents “Higher education - higher level learning?” Tallinn, Meriton Grand Conference & Spa Hotel

17.-20.06.2013 Kongress “Quality Renaissance - Co-creating a Viable Future” . Tallinn, Swissôtel Tallinn

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 4/2012  

Primuse uudiskiri on mõeldud kõigile Primuse partneritele ning huvilistele.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you