Page 1

UUDISKIRI NR 2 2013

FOOKUSES: Uuringud VEEL: Innovatsiooni koolitusest, stipendiumidest ja palju muud Primuse uudiskiri

2 /20 13


2 2 toimetaja SISUKORD toimetaja Läbi raskuste kergema elu poole

3

uudised Uuendatud juhend 4 Ilmunud on Primuse aastaraamat 4 Lisataotlusvooru esitati 645 804 euro eest taotlusi 5 Käsiraamat “Õppemeetodid kõrgkoolis” 6 Ilmub konverentsi ettekannete kogumik 6 Juhend “Projektipõhine praktika kõrgkoolis” 7 uuring ePoabi - e-Portfolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes 8 Kus see kirjas on, et peab kerge olema? 12 stipendiumid Primuse stipendiumid 2012/2013 õppeaastal 16 õppejõud Innovatsioon kui mõtteviis

18

VÕTA Kokkuvõte VÕTA ühisseminarist Haapsalus

20

üritus Suur võrgustike ühisseminar “Kas me saavutasime eesmärgi?” 22 tähtsamad kuupäevad 24

SA Archimedes, Programm Primus Veebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.ee Telefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu Rohkem pilte ning infot vaata ka meie Facebooki lehel! P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13


3

toimetaja

JUHTKIRI

Läbi raskuste kergema elu poole Naljaga pooleks võib ju mõelda, et elu liiga ilus ei oleks, tuleb tekitada väljakutseid. Ülekantuna tähendaks see, et juba vaikselt rutiiniks kujunenud programmi elluviimine sai hiljuti pea peale pööratud ühikuhindade rakendamisega. Kindlasti ei tee see muudatus esialgu kellegi elu lihtsamaks. Kas aga tulevikus? Erinevate ministeeriumide huvi Foto: Erakogu

ühikuhinna praktiseerimise vastu on suur, sest suund on uue perioodi rahade kasutamise lihtsustamisel. Kas ühikuhinnad lihtsustavad rahade kasutamist? See peaks nii olema, kuid vastus peitub ikka praktikas.

Kadrin Kergand sõudis läbi raskuste 2012. aasta aprillikuus suurvee ajal Soomaal kuiva maa poole. Jalg jäi kuivaks!

Märtsis kinnitatud uus juhend peaks seda praktikat lihtsustama. Nüüdseks on seoses ühikuhindade rakendamisega ilmnenud mitmeid küsimusi, mida

rahast rääkimata, jätkus ka lisataotlusvooru uusi innovaatilisi ideid. Selle eest teile suur tänud!

me ei osanud juhendit koostades ette näha.

Käesolev uudiskiri tutvustab lõppenud

Õnneks pole need olnud lahendamatud

uuringuprojektide tulemusi, uusi ilmunud

juhtumid, küll aga õppetunnid, et juhendit

trükiseid, samuti leiab infot möödunud kui

tuleks täiendada veelkord.

ka uute toimuvate ürituste kohta. Põneva

Kevade hakul kuulutasime välja lisataot-

numbrilise ülevaate saab Primuse välja antud

lusvooru. Enne taotluste laekumist olid väike-

erivajadustega õppijate stipendiumide kohta.

sed kõhklused, kas partneritel on veel jaksu midagi teha ja uusi ideid välja mõelda, kuid see oli asjata hirm. Kuigi viimase kuue aasta jooksul oleme kõrghariduse kvaliteedi arendamisse panustanud palju mõtteid, energiat,

Head lugemist ning ilusat kevadet!

Kadrin Kergand P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13


4 uudised

Uuendatud juhend

S

eoses programmi muudatuste ja standardiseeritud ühikuhindade kehtesta-

misega tekkis vajadus ka uuendada juhendit partnerile. Kõige suuremad muudatused puudutavad koolituste ja seminaride korraldamist. Täpsustatud on koolituse mõistet. Juhend loetleb ühikuhindade ja arvete alusel hüvitatavaid kulusid, lisatud on juhiseid vajaliku dokumentatsiooni ning ühikuhindade kajastamise kohta väljamaksetaotluses. Uuendatud juhendi järgi võib alates 2013. aastast gruppide suurus olla minimaalselt 8 inimest (keele- ja e-õppe koolitustel minimaalselt 6 inimest). Nüüdsest on juhendis ka selgelt kirjas, et kui elluviija või partner ostab asja või tellib teenuse, on alati tegemist riigihankega, mille pu-

Ilmunud on Primuse aastaraamat

hul konkurentsi tagamise kohustus tekib hangete üldpõhimõtete alusel 0,1 eurost.

Kuigi enam kui aasta on veel tegutseda,

Konkurentsi tagamist ja muude üldpõhi-

lõppes 2012. aastaga ka üks Primuse te-

mõtete järgimise toiminguid tuleb kirjali-

gevus: Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe

kult tõendada.

arendamine. Märtsi lõpus ilmunud 2012

Kindlasti tasub vaadata ka, kuidas toi-

Primuse aastaraamatust saab lugeda, mis

mub tegevuskava muutmine ning vajadu-

sai selle tegevuse raames tehtud ning

sel järgida protseduurireegleid. Uuenduse

mida veel tõi endaga kaasa möödunud

läbis ka teavitustegevuste peatükk. Uuen-

aasta Primuses! Raamatu veebiversioon

datud juhendiga saad tutvuda Primuse ko-

on kättesaadaval Primuse veebis Trükiste

dulehelt Dokumendid alajaotusest.

all ning kõigile partnerkoolidele saatsime

NB! Kuna juhendi rakendamise käigus

raamatud trükisena posti teel. Kel on soovi

on tekkinud mitmeid küsimusi, siis lähiajal

neid veel soetada, andke märku primus@

tehakse veel mõningaid muudatusi.

archimedes.ee.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13


uudised

Lisataotlusvooru esitati 645 804 euro eest taotlusi

E

lluviija hindas esitatud taotlusi koos

mentorlust

Haridus- ja Teadusministeeriumi esin-

arendamist. Tudengite

daja Helen Põlloga.

ning

VÕTA

toimetuleku

e-portfoolio valdkonnas

Taotluste hindamisel lähtuti programmi

võib uue ja põneva tegevusena välja tuua

punktist 11: „Tegevuste elluviimiseks teh-

akadeemilise väljendusoskuse arendamise

tavad kulud on abikõlblikud, kui need on

juhendmaterjalide väljatöötamist. Samuti

programmi tegevustega otsestelt seotud

plaanitakse koolitada tuutoreid, kes nõus-

ning elluviimiseks vältimatult vajalikud“.

tavad ja toetavad õppijaid akadeemilise

Hindamise tulemusena osutusid abikõlbulikuks taotlused 431 029 euro ulatuses. Esiletõstmist

väärib

kirjaoskuse arendamisel. Lisaks taotlesime elluviijale vahendeid

ettevõtlusõppe

Tudengiveebi arendamiseks. Planeeritavad

arendamise projekt, mis valmib nelja kõrg-

tegevused on veebi tõlkimine inglise keel-

kooli: Tallinna Ülikooli (juhtivpartner), Tartu

de ning välistudengitele Eesti tööturgu ja

Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti

tööõigust tutvustavate artiklite kirjutami-

Ettevõtluskõrgkool Mainor koostöös. Pro-

ne, tudengiveebi tutvustamine.

jekti tulemusena soovitakse tagada Eesti kõrgkoolides kvaliteetne ettevõtlusõpe, mille kaudu toetatakse kõrgkoolilõpetajate konkurentsivõime tõstmist. Luuakse kõrgkoolideülene ettevõtluse kompetentsi ning teadmiste andmebaas ja keskkond, mille toel saab iga kõrgkool õpetada ettevõtluse aineid. Lisaks koondatakse ja süstematiseeritakse projekti raames Eesti

Abikõlbulikuks hinnati taotlusi 431 029 euro ulatuses.

ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ettevõtlusõppega seotud õppejõudude parimad praktikad, õppematerjalid, videoloengud, ning tehakse intervjuud ettevõtjatega eesmärgiga teha need kõigile kättesaadavaks. Uue tegevusena katsetatakse VÕTA

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

5


6 uudised

Käsiraamat „Õppemeetodid kõrgkoolis“

K

äsiraamat on mõeldud õppejõudu-

leida uusi,“ sõnab Karm.

dele, kellel on tahtmist mitmekesis-

Karm toob ka välja, et raamatu üheks

tada õppemeetodite valikut oma aines

huvitavamaks osaks on kokkuvõtted nii

ning kes on huvitatud, et üliõpilased õpik-

meie kui ka teiste riikide ülikoolide õppe-

sid huvi ja rõõmuga nii kõrgkoolis kui ka

jõudude kogemustest erinevate õppe-

edasises elus. Käsiraamatu autoriks on Tar-

meetodite kasutamisest. „Käsiraamat prae-

tu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent

gusel kujul on alles algus, ma kujutlen seda

Mari Karm.

pidevalt täienemas uute ideede ja uute

„Õppejõud soovivad üliõpilasi õpetada ikka kaasavalt, kuid alati ei tule kohe kõik

kogemustega,“ lisab Karm. Käsiraamatu .pdf versiooniga saab

ideed pähe või ei teatagi kõiki meetodeid,

tutvuda

Primuse

mida võiks kasutada. See raamat annab-

alajaotusest.

kodulehel

Trükised

ki võimaluse ideid meelde tuletada ning

Ilmub konverentsi ettekannete kogumik

J

aanuaris toimunud kõrghariduskon-

ja olulisemaid probleemipüstitusi kajasta-

verentsi „Kõrgharidus − kõrgtasemel

vat kõrghariduse temaatilist artiklit. Jaan

õppimine?” jätkutegevusena antakse 2013.

Kõrgesaare sõnul olid esitatud artiklite

aasta lõpus välja parimate ettekannete ko-

kokkuvõtted huvitavate probleemipüs-

gumik ajakirja TRAMES erinumbrina.

titustega ning vastasid ajakirja TRAMES

Kogumik sisaldab endas konverentsil

kvaliteedinõuetele. Väljavalitud artiklite

esitatud suuliste ettekannete, ennekõike

autoritelt oodatakse täispikki artikleid juu-

õpetamis-õppimise protsessi uurimuste

ni lõpuks, mil edastatakse tööd retsensen-

kohta, täispikki artikleid. Primuse raames

tidele edasisteks parandussoovitusteks.

välja antavasse ingliskeelsesse ajakir-

Konverentsikogumiku

väljaandmist

ja kutsuti kandideerima 32 konverentsil

TRAMESE

osalenud autorit. Ühtekokku laekus aprilli

pa Liit Euroopa Sotsiaalfondist. TRA-

keskel esimesse vooru 11 kohalike ning

MES on rahvusvaheline humanitaar- ja

välisautorite pikka kokkuvõtet artiklitest.

sotsiaalteaduslik

Rahvusvahelise pimeretsenseeringu ning

täistekstina kättesaadav EBSCO ja CEEOL

külalistoimetaja Jaan Kõrgesaare abiga

online-raamatukogudes.

valiti mai alguses välja kaheksa parimat P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

erinumbris

toetab

väljaanne,

Euroo-

mis

on


7

uudised

Juhend “Projektipõhine õpe kõrgkoolis”

A

prillis valmis Siret Rutiku, Anneli

korralduslikke aspekte ja antakse praktilisi

Lorenzi, Erika Pedaku koostatud ju-

nõuandeid. Lisatud on ka harjutusi ning

hendmaterjal „Projektipõhine õpe kõrg-

töölehti.

koolis“. Juhendi eesmärgiks on toetada

26. aprillil toimus Tartus, Dorpati kon-

kõrgkoolides erinevate praktikavõimaluste

verentsikeskuses juhendi tutvustus, kus

arendamist väljundipõhise õppe põhimõ-

väljaande autorid andsid seminari vor-

tetest lähtuvalt.

mis põhjalikuma ülevaate meetodi sisust.

Materjal on üles ehitatud lähtudes va-

Tutvustuspäeva põnevaimaks osaks ku-

rem programmi Primuse toel avaldatud

junes aga parimate praktikate tutvustus

juhendmaterjalide

Juhendis

ning jagamine, kus eri kõrgkoolide esin-

tutvustatakse projektipõhise õppe ole-

loogikast.

dajad rääkisid oma projektipõhise õppe

must ja võimalusi. Seejärel selgitatakse

kogemustest.

lühidalt praktika funktsioone ning kirjel-

Juhend on kättesaadav elektrooniliselt Primuse veebilehel.

Projektipõhine praktika kõrgkoolis juhend

Seminar tutvustamaks projektipõhise praktika meetodit

Foto:d: Marianne Võime

datakse projektipõhise praktika võimalusi,

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13


8

uuring

ePoAbi - e-Portfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes Kairit Tammets (TLÜ)

Õ

ppekava arendus on haridusvaldkonnas üks vähim automatiseeritud alasid ning Eestis pole seni sedalaadi terviksüsteeme loodud ega laiemalt kasutatud. Erinevad uuringud on näidanud, et luues süsteeme, mis toetavad õppekava loomist, haldamist ja evalveerimist riiklikest või rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt, võib õppekavasid ning ainekursuste programme paremini standarditega ühildada ja toetada nii õppekavade kui ka standardite arengut (Ronchetti and Santi, 2007; Dexter P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

and Davies, 2009; Paquette, 2007). Õppekava loomisel on vaja järgida kahte suunda: stabiliseeriv ja arengut stimuleeriv suund. Esimene seondub õppekava õpiväljundite standardiga sobitamist ja kursuseprogrammide sobitamist õppekava väljundite ja eesmärkidega. Arengut stimuleerivaks on aga õppejõududele piisava vabaduse andmine aineprogrammi õpiväljundite, õpitegevuste ja hindamisviiside kavandamisel. See võimaldab teadusvaldkonnas uudsete ja relevantsete kompetentsuste


uuring ning teadmiste arendamist läbi sobivate tegevuste ja hindamisviiside. Uued õpiväljundid, -tegevused ja hindamisviisid peaksid aitama muuta nii õppekava kui ka õpiväljundite standardeid. Lisaks on õppekavaarenduses oluline pidevalt jälgida ja harmoniseerida erinevate kursuste panust õppekava õpiväljundite saavutamisse. Programm Primuse toetatud ePoAbi uuring lähtuski eelpool toodud vajadustest ja uuringul oli kaks eesmärki: esiteks kaardistada, kuidas disainivad õppejõud Eesti ülikoolides e-kursuste programme ning määratleda probleemkohad ja teiseks luua õppejõududele veebipõhise tugisüsteemi ePoAbi prototüüp, mille eesmärgiks on toetada kõrgharidusstandardi (KHS) nõuetega kooskõlas olevate aineprogrammide loomist. Uuring viidi läbi perioodil aprill 2012 – detsember 2013. Ülevaateuuringus osales 17 aktiivsemat e-õppe kasutajast õppejõudu Eesti kõrgkoolidest ning arendusuuringus 7 õppejõudu Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi haridustehnoloogia õppekavalt. Varasemalt on leitud, et Eestis laiemalt rakendust leidnud e-õppe komponendiga ainekursustel (nt. IVA keskkonnas) ei oska õppejõud mitmete KHSga määratletud õpiväljundite saavutamiseks leida sobivaid õpitegevusi ja hindamisviise (Laanpere, Pata, Tomberg, 2009). Ülevaateuuringu peamised

tulemused (Tammets & Pata, 2013) näitasid, et oma e-kursuste planeerimisel ja õpiväljundite sõnastamisel ei kasutanud valimisse kuulunud, aktiivselt e-õpet kasutavad Eesti kõrgkoolide õppejõud KHSs sõnastatud õpiväljundeid. Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et keegi ei oota neilt seda ja kogu õppekava kontekstis järgib kõrgharidusstandardit õppekavajuht. Uuringu raames paluti õppejõude siduda oma kursuseprogrammides sõnastatud õpiväljundid KHSi omadega. Tulemustest selgus, et enim kasutatud KHS sõnastatud õpiväljund oli “Üliõpilane peab omama süvendatud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas”. Vähim kasutati õpiväljundeid, mis keskendusid pidevale

Uuringul oli kaks eesmärki: • Kaardistada, kuidas disainivad õppejõud Eesti ülikoolides e-kursuste programme (õpiväljundeid, õpitegevusi ja hindamisviise) ning määratleda probleemkohad. • Luua õppejõududele veebipõhise tugisüsteemi ePoAbi prototüüp, mille eesmärgiks on toetada kõrgharidusstandardi (KHS) nõuetega kooskõlas olevate aineprogrammide loomist.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

9


10 uuring enesearengule ning enesehindamisoskustele. Lisaks näitas ülevaateuuring, et õppejõud kasutavad e-õpet assimileerivate tegevuste jaoks nagu materjalide üleslaadimine, nende jagamine ja seejärel üliõpilaste teadmiste kontrollimiseks testi abil. Peamise hindamisemeetodina on kasutusel teadmiste kontrollimine ning vähem kasutatakse oskuste hindamist või õpiprotsessi hindamist õppija enda või kaaslaste tegevuse põhjal. Käesolevast uuringust selgus samuti, et enamikul uuritud e-õppega kursustest kasutatati õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks vaid üksikuid (tihti faktiteadmiste keskseid) meetodeid; ning väga vähe kasutati näiteks enesereflekteerimist ja õppuripoolset hindamist. Vahendeid, mille eesmärk on õppekava arendamise käigus pädevuste/õpiväljundite haldamine ja arendamine on loodud nii teiste uurimisrühmade poolt (TELOS, DIOGENE, OntoCD) kui ka meie enda uurimisrühma arendustegevuses (Organizational Policy Tool ehk OPT prototüüp pädevusmudelite ja õppekava õpiväljundite harmoniseerimiseks), kuid need süsteemid ei võimaldanud kursuseprogrammi tasandil õpiväljundite harmoniseerimist standardite ja õppekavaga ega õpiväljunditele õpitegevuste ja hindamistüüpide kirjelduste määratlemist. Arendusuuringu raames loodi tehnoloogiline tugivahend ePoAbi, mis aitab õppejõude oma kursuseprogrammide P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

disainimisel, võimaldades õpiväljundite sidumist KHSs sõnastatud õpiväljunditega ning omakorda õpiväljundite sidumist ühe või mitme õpitegevuse või hindamistüübiga. ePoAbi prototüüp sisaldab näiteid seotud õpiväljundite, väljundipõhiste õpitegevuste ja hindamisviiside kohta. ePoAbi prototüübi loomise eesmärk oli lisaks kursuse programmi loomisele koguda kokku õppejõudude poolt sisestatud õpiväljundite, õpitegevuste ja hindamismeetodite näited, võimaldada neid analüüsida, ning esitada neid soovitustena teistele kasutajatele, võimaldamaks kasutada teiste kogemust oma kursuseprogrammi sõnastamisel. ePoAbi prototüüpi hindasid seitse haridustehnoloogia õppekava õppejõudu, kes sisestasid süsteemi oma kursuseprogrammid koos näidistegevuste ning hindamistüüpidega. Need õppejõud kasutavad e-õppes innovaatilisi tehnoloogiad ning õpetamismeetodeid, mis toetavad portfooliopõhist õppimist (mida toetab ka ePoAbi süsteem). Evalveerimise käigus oma kursuseprogramme parendades oli kasutajatel nüüd võimalik näha, kuidas on teised õppejõud saavutanud õpiväljundeid näiteks läbi reflekteerimise, eneseanalüüsimise, partnerhinnangute, oma arengu planeerimise, tekstide sünteesimise jms tegevuste läbi, mis toetavad erinevaid õpiväljundeid. ePoAbi evalveerimisel selgus, et need õppejõud,


uuring kes pidasid oma kursuseprogrammi piisavalt hõrgharidsusstandardi nõuetele vastavaks, ei näinud ePoAbi kasutamist ühe kursuseprogrammi parendamisel mõtekaks, küll aga andsid positiivse hinnagu programmile õppejõud, kes ePoAbi kasutades avastasid oma kursuseprogrammides vastuolu õpiväljundite, õpitegevuste ja hindamisviiside vahel. Läbiviidud tagasiside küsimustik näitas, et õppejõud tajusid ePoAbi vahendi kasulikkust ka õppekavaloome seisukohast, nimelt võimaldaks ePoAbi õppejõududel näha, milliseid õpiväljundeid, -tegevusi ja hindamisviise kasutatakse üle õppekava, mis aitab õppekava evalveerida ja harmoniseerida üksikute ainekursuste sisu teiste kursustega. ePoAbi prototüübi edasisel kasutuselevõtul tuleks see siduda

õppekavaloomet võimaldavate vahenditega (nagu OPT prototüüp), siis oleks võimalik kursuste programme luua ja kohandada ka lähtuvalt õppekava õpiväljunditest (hetkel sai aineprogramme ühildada vaid KHSga). Samuti võib kaaluda ePoAbi sidumist hajutatud sotsiaalsete õpikeskkondadega, nagu Tallinna Ülikooli poolt arendatav Dippleri keskkond – nii saaks õppejõule pakuda ka kursuseprogrammi alusel sobivate funktsionaalsustega õpikeskkonna automaatset loomist. Välismaal on õppekavaloome vahendite abil pakutut tuge ka õppijale, näiteks valimaks endale õppekava piires õpiväljundeid ja kursusi. Sellel eesmärgil tuleks kõne alla ka ePortfolio lahenduse sidumine õppijate portfooliotega.

Loe rohkem uuringu tulemuste ning ePoAbi kohta uuringuprojektide lehelt.

Viited Dexter, H., Davies, I. (2009). An ontology-based curriculum knowledgebase for managing complexity and change. Ninth IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies. Laanpere, M., Pata, K., & Tomberg, V. (2009). Evaluating pedagogy-driven design of IVA LMS with activity pattern analysis. Evaluating Pedagogy-Driven Design of IVA LMS with Activity Pattern Analysis (210 - 214).Springer Paquette, G. (2007). An Ontology and a Software Framework for Competency Modeling and Management. Educational Technology & Society, 10 (3), 1-21. Ronchetti, M., Santi, J. (2007). Curriculum Management and Review: an ontology-based solution. Technical Report # DIT-07-021 Tammets, K; Pata, K. (2013). The trends and problems of planning outcome-based courses in elearning. Saar, E; Mõttus, R; Bern, E. (Eds.). Higher Education at a Crossroad: the Case of Estonia (281 - 301). Peter Lang Publishers House.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

11


12

uuring

Kus see kirjas on, et peab kerge olema? „Kes ütles, et peab kerge olema?” – „Elu ei ole ainult lust ja lillepidu.” – „Raske õppustel, kerge lahingus”... Nii põhjendame mässumeelsele teismelisele, miks koolis tuleb käia ka siis, kui parajasti huvi ei ole: praegu on küll raske, aga kunagi hiljem, kui käsil tööturule sisenemine, tekitavad tänased raskused hoopis heldimust. Eve-Liis Roosmaa (TLÜ) ja Triin Roosalu (TLÜ) tutvustavad täiskasvanud õppija uuringu tulemusi.

H

eakene küll, on võimalik, et teismeline kuulabki. See on vähetõenäoline, kuid võimalik. Mida aga ütleks selle peale õppija, kes on kooli tagasi tulnud pärast esmase töökogemuse omandamist? Kui ta asus õppima oma huvist või vajadusest? Mis on P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

tema jaoks koolis raske – ja mis neid raskusi õigustab? Otsisime nendele küsimustele vastust kõrgkoolis õppivatelt täiskasvanutelt. Selleks viisime 2012. aasta sügissemestril läbi ulatusliku küsitluse, millele vastas ligi 3000 üle 25-aastast tudengit Eesti kõrgkoolidest


uuring ja ülikoolidest. Küsitlusele vastas 15% kogu Eesti tudengitest ning vastajaid oli eri tüüpi koolidest ja õppeastmetelt. [1]

Mis selles kooliskäimises siis ikka nii rasket on? Uuringust selgus, et täiskasvanud õppijad kogevad õpingute ajal mitmeid raskusi. Kõige sagedamini valmistab probleeme igapäevaelu korraldus – nn situatsioonilised, õppija enda hetkeolukorrast tulenevad raskused. Ligikaudu kolmveerand vastanutest tajub näiteks seda, et õpinguteks on liiga vähe aega, ning üle poole vastanutest nendib suurt koormust töökohal (vt joonis 1). Muidugi selgitab seda veidi asjaolu, et täiskasvanud õppijal on korraga täita mitu väljakutserohket rolli: õppimine,

töötamine, pereelu jm. Erinevate täiskasvanud õppijate rühmade võrdlemisel selgus, et kaugõppes õppijad tajuvad ajalisi raskusi enamgi kui statsionaarses (päevases) õppes õppijad. Tähendab, ka paindlikum õpe ei lahenda kõiki ajaga seonduvaid probleeme, kui elus on mitmeid valdkondi, mis nõuavad tähelepanu.

Mis nad siis käivad tööl!? Enamus täiskasvanud õppijaid töötab ja suur osa (70%) peabki just töötamist oma põhitegevuseks. Muidugi töötatakse seepärast, et see meeldib – ja tihti ka õpitakse selleks, et tööd paremini teha – kuid uuringus osalenute avatud vastustest nähtub, et töötamine õpingute ajal on ka hädavajalik: ”Ükskõik kui

Joonis 1. Õpingute ajal kogetud raskused tasemeõppes osalevate täiskasvanute väitel (%), 2012

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

13


14

uuring hästi ma õpin, pean siiski tööl käima, et ära elada, õppimiseks vähema koormusega töötamine tähendab rahaprobleeme.” Kokku veidi rohkem kui pooled õppijad mainisidki rahalisi raskusi just üldise toimetuleku mõttes, seejuures lausa iga kümnes vastaja oli kogenud tõsisemaid raskusi kulude katmisel. Lahenduste osas pakkusid õppijad, et abiks oleks tööaja paindlikkus või ka näiteks osaajaga töötamine: „Kui ainult oleks rohkem selliseid töökohti, kus võimaldataks poole kohaga töötamine... Tööandjapoolne õpingute soodustamine ilmselt annaks kõige suuremat efekti, sest töölkäimine üldjuhul ongi peamine, mis aja ja energia röövib.” Kuid tööaja lühendamisega võib kaasneda rahalise kitsikuse oht. Seepärast pakuti ka teisi võimalusi: „Õppimise võimaldamine töö ajal, õppimist töö aja sisse arvestades, või palgaga võrdne õppetoetus, juhuks kui õppimiseks peab töölkäimisest loobuma.” Siinkohal on üheks haridussüsteemist lähtuvaks piiranguks õppemaks, nii on peaaegu kaks viiendikku vastanutest tunnetanud rahalisi raskusi õppemaksu tasumisel. Seepärast tuleb võtta väga tõsiselt paljude vastajate hinnangut, et õppemaksu vähenemine või senisest märksa suurem õppetoetus on väga olulised.

Emme läheb õhtul kooli Ligi pool vastanutest nendib, et neil

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

esineb raskusi seoses isikliku elu ja perekondlike kohustustega. Enam kui pooltel täiskasvanud õppijatel on lapsed, sh kolmandikul vastanutest eelkooliealised lapsed. Koguni kolmandik kõigist vastajatest tõdeb, et neil on raskusi lapsehoiu korraldamisega, ning mitmed vajaksid lapsehoiuvõimalust õpingute ajaks – eriti kui õppetöö toimub õhtuti või nädalavahetustel. Ka teismeliste vanematel võtab mure laste üle palju praktilist energiat ja muuhulgas ka aega. Pere jaoks aja leidmine on eriti suur probleem, kui õppija samal ajal veel ka töötab: „Õppimise perioodil peaks olema kindel sissetulek, et ei peaks tegelema nii töö kui kooliga korraga. Praegu ei jää enda ja pere jaoks üldse aega.” Osa vastajaid tõigi välja teadliku valiku asuda õppima siis, kui lapsed on juba suuremaks kasvanud, või siis kasutati lapsehoolduspuhkuse aega õpingutes edenemiseks. Samas leiti ka, et kooliskäimine pole vanemarolliga vastuolus: „Lastele annab vanema õppimine tohutut inspiratsiooni ja motivatsiooni.”

“Vähem bürokraatiat, enam empaatiat!” Kui küsisime, millist toetust peetakse õpingute ajal kõige olulisemaks või millisest toetusest kõige enam puudust tuntakse, siis täiskasvanud õppijad nimetasid kõige enam rahalisi toetusi. Väga oluliseks peeti ka paindlikku


uuring õppekorraldust ja individuaalset juhendamist, kuid tunnustati ka programme TULE ja VÕTA. Leiti ka, et Juhendaja roll inimese ülikooli meelitamisel, ent ka siit ära hirmutamisel on sageli alahinnatud. Mitmest vastusest aimus ka tõdemust, et oluline on hoolivus, osavõtlikkus, huvi tulevase üliõpilase isiksuse suhtes ning koolipoolne julgustus. Iga õppija puhul tuleks enam väärtustada just õppimise protsessi ennast, mitte ainult selle tulemust. Ka kõrgkoolides palju rohkem tähelepanu pöörata sellele, mis moel õppijatega suheldakse, sest mitte ainult

teismelised, vaid ka täiskasvanud õppijad vajavad juhendamist, tähelepanu ja toetust. Tagamaks sujuvat ja edukat tasemeõppes osalemise kogemust kogu elukaare vältel, tuleks tegeleda mitmel rindel korraga: indiviid, kool, tööandja, riik ja ühiskond laiemalt. Viimane puudutab eelkõige õppimise tähenduse laiemat mõtestamist ning üldisemat positiivset hoiakut hilisemas eluetapis õppimise suhtes, kuid ka hoolivamat suhtumist täiskasvanud õppijasse ja tema vajaduste märkamist.

[1] Tegemist on mõttelise jätkuga prof Ellu Saare juhtimisel 2005.-2011. EL 6.RP raames läbi viidud rahvusvahelisele elukestvas õppes osalemise uuringule Elukestev õpe 2010 (LLL2010, http:// LLL2010.tlu.ee), 2009.-2010. läbi viidud Primuse uuringule TaasKoolis (Kolmekesi elukestvas õppes) ning 2011.-2012. aastal aset leidnud Primuse uuringule Õppija2.0 (Mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis) , mis samuti lahkasid täiskasvanute tasemeõppes osalemist. Vaata ka: • Kolmekesi elukestvast õppes • Mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis

Täiskasvanud õppija uuringu tulemustega saab tutvuda üsna pea Primuse veebis kui ka trükiversioonis.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

15


16

Primuse stipendiumid 2012/2013 õppeaastal 104

2012/2013 õppeaastal esitati eriavajadusega õppija stipendiumi taotlust (üks üliõpilane võis esitada kuni kaks taotlust)

83 20

Sügis- ja kevadsemestril oli stipendiumisaajaid kokku neist esmakordseid taotlejaid

Stipendiumisaajad kõrgkooliti:

31 19 16 6 3 3 2 2 1

üliõpilast

Tallinna Ülikoolist

üliõpilast

Tartu Ülikoolist

Tallinna Tehnikaülikoolist

Eesti Infotehnoloogia Kolledžist Eesti Maaülikoolist

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

üliõpilast

üliõpilast

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist EBS-st

üliõpilast

üliõpilast

Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist Eesti Kunstiakadeemiast

üliõpilast

üliõpilane

üliõpilast

üliõpilast,


17 Stipendiumisaajad:

17 66 22 61 16 38 20 3 6

üliõpilast,

Osakoormusega õppes on

üliõpilast.

täiskoormusega õppes

stipendiumisaajale,

Keskmine puue on määratud

üliõpilasele.

raske või sügav puue

üliõpilast,

Kuulmispuudega on liikumispuudega

üliõpilast,

nägemispuudega

üliõpilast ning

nägemis-ja liikumispuudega muu puudega

,

üliõpilast.

Stipendiumid:

221 712,70 112 994,30

Stipendiume taotleti kogusummas Stipendiume määrati

eurot.

euro ulatuses.

Stipendiumisummad teenuste kaupa:

36 458 49 14 393 67 33 869,78 11 28 215,50 36

Transporditeenus:

Paljundusteenus: Viipekeele tõlketeenus: Isikliku abistaja teenus:

eurot

üliõpilasele

eurot

üliõpilasele

eurot

üliõpilasele

eurot

üliõpilasele

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13


õppejõud

Foto: Jarno Poskela

18

Mõtte- ning arutlushetk innovatsioonikoolituselt

Innovatsioon kui mõtteviis Innovatsiooni koolitus on Tallinna Ülikoolis toimunud nüüdseks juba kahel korral. Esimest korda 7. novembrist kuni 5. detsembrini 2012 ning teisel korral käesoleval aastal 26. veebruarist kuni 26. märtsini. Lühiülevaate viimati toimunud koolitusest annavad Rea Raus (TLÜ) ning Krista Tiit (TLÜ).

I

nnovatsioonikoolituse keskmes on uute mõtte- ja tegutsemisviiside esiletoomine organisatsioonide ning nende töötajate töös. Tihti jäävad suurepärased eesmärgid ja plaanid täitmata, kuna inimestevaheline kommunikatsioon on ühel või teisel viisil pärsitud, loovad lahendused on olemas, kuid need ei leia väljundit õigel ajal ja õiges kohas. Koolitusel rääkisime, kuidas murda tavapäraseid mõttemustreid, milline võib olla inimese ja grupi loovuspotentsiaal ning kuidas unistada suurelt, leida reaalseid lahendusi unistuste teostamiseks. Koolitaja Jarno Poskela oli kõigi teemade käsitlemise sidunud uute meetodite ja võtete õppimisega, mida koolitusel osalejad saavad edaspidi ise P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

oma töös kasutada. Üks oluline sõnum, mille osalejad endaga koolitusest kaasa võtsid, oli teadmine, et alati on võimalik leida viis inimestes peituva loovuse ja suure potentsiaali avamiseks ning uute ideede leidmiseks. Esmakordselt toimus innovatsioonikoolitus programm Primuse toel Tallinna Ülikoolis 2012. aasta sügisel, kuna huvi teema vastu oli suur, otsustasime käesoleva aasta veebruaris alustada uue grupiga. Innotiimi OY koolitaja Jarno Poskela juhendamisel on tänaseks koolitusel osalenud ligi 50 inimest, kes on kindlasti rikkamad innovaatilisust toetavate meetodite võrra ja leiavad loodetavasti võimaluse nende kasutamiseks oma igapäevatöös.


õppejõud

„Innovatiivne mõtlemine on oluline pea igas valdkonnas, esimesena seostuvad sellega aga ettevõtlikkus ja ettevõtlus. Need kaks nähtust tähendavad edukat eksistentsi ja nende osatähtsus ülikooli õppekavades peab kasvama. Seega, innovatiivne mõtlemine on justkui olemise viis, millega minna vastu üha kiiremini muutuvale ja meile üha keerulisemaid ülesandeid püstitavale maailmale.“ Ott Alemaa

„Koolituse peamisteks kasuteguriteks olid innovaatilised meetodid, mida kõiki omal nahal proovisime ja hiljem kolleegide peal rakendada üritasime. Koolituselt sain mitmeid huvitavaid kontakte, kellega edasist koostööd arendada ning arvan, et antud koolitus võiks jõuda võimalikult paljudeni, sest igaühel on sellest midagi õppida - kas siis iseenda loovuse või oma meeskonna energetiseerimise kohta.“ Pille Slabina

„Koolituse suurim kasutegur seisnes minu jaoks selles, et sain konkreetsed juhendid erinevate rühmatööde ja ajurünnakute läbiviimiseks, positiivse kogemuse selle kohta, et neid on tõesti võimalik tulemuslikult läbi viia. Ühte metoodikat katsetasime oma instituudi taliseminaril ja sellist ideede tulva pole meil kunagi varem olnud! Õpitut plaanin kindlasti ka oma õppetöös kasutada, eelkõige magistri- ja doktoriõppe seminaridel.” Tiiu Koff

„Koolitusel osalemine võimaldas enda peal asju läbi proovides tunnetada, kuidas ja mil moel käsitletavad meetodid võiksid minu kui õppe-

Fotod: Erakogu

jõu ja koolitaja pagasisse sobida. Samuti andis see võimaluse, nende asjade puhul, mida juba rakendan, edasi mõelda, mida võiks veel teha ja millistes olukordades kasutada.” Inga Karton

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

19


VÕTA

Foto: Raul Ranne

20

Kokkuvõte VÕTA ühisseminarist Haapsalus 23.-24. aprillil toimus TLÜ Haapsalu Kolledžis Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühine VÕTA seminar. Traditsiooniks saanud seminar toimus seekord juba neljandat aastat. Esialgu kolme ülikooli VÕTA nõustajatele mõeldud koostööalasest seminarist on saanud VÕTA praktikute seminar, kus lisaks nõustajatele on nüüdseks kaasatud ka hindajad ja teised VÕTA protsessiga kokkupuutuvad inimesed ülikoolides. Kokku oli kolmest koolist osalejaid 43. Ethel Ader (TTÜ), Mari-Liis Keskpaik (TLÜ), Kadri Sulg (TÜ)

E

rinevalt varasematest kordadest oli seekordsel seminaril osalejatel ülesanne end kurssi viia teiste koolide VÕTA kordade ja protsessidega – läbi rühmatööde uuriti ja selgitati üksteisele, kuidas taotlejaid informeeritakse, kuidas liigub VÕTA taotlus, missugused on piirangud ja võimalused ning kuidas toimub hindamine. Lähtuvalt Eesti väiksusest on täna väga oluline teada infot P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

ka selle kohta, kuidas toimub pealtnäha sama asi teises ülikoolis – üliõpilaste liikuvus koolide vahel on suur ja nõustamisel on see info kindlasti lisandväärtuseks. Lisaks määratles iga kool oma VÕTA protsessi „kõige-kõige“ – kvalitatiivse mõõte, mis teistest eristab ja end selgemini identifitseerida võimaldab. Esimene seminari päev oli väga intensiivse õppimise päev, rühmatöödele


VÕTA järgnesid rühmatööd, juhtumitele järgnesid juhtumid. Päeva keskmes olid aruteluteemad e-õppe kursuste (Massive Open Online Courses) ja välisõpingute arvestamise juhtumite kohta – VÕTA valdkonnas kogenud uurija, koolitaja Marin Grossi koordineerimisel püüti üheskoos selgusele jõuda, kuidas arvestada tundmatut: missugused on küsimused, probleemid ja võimalikud lahendused, et uued väljakutsed saaksid edaspidi hästitoimivateks praktikateks. Teisel päeval tegi Eesti VÕTA arengutest algusest tänapäeva ülevaate Tallinna Ülikooli akadeemiline audiitor Kristel Marmor. Ülekandmisest kui algusaja pea ainukesest VÕTA-alasest terminist jõuti lõpuks välja kõrgharidusreformi võimalike mõjudeni. Kui siis veel ka SA Archimedes VÕTA koordinaator ja Raul Ranne, Primuse VÕTA valdkonna koordinaator, tegevustest 2013. aastal: VÕTA arendustes on küll pealtnäha pisut vaiksem periood, kuid tegevust jagub küllaga ka viimasesse Primuse tegevusaastasse: • 2012. aastal piloteeritud VÕTA hindamise projekt jätkub ka tänavu. Seekord osalevad hindamises Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond ja Sisekaitseakadeemia, lisaks osaleb eneseanalüüsiprotsessis ka Haapsalu

Euroopa VÕTA võrgustiku esimees Raul Ranne oli sellele järgnevalt tutvustanud VÕTA arenguid ja suuniseid Euroopa tasandil, joonistus ilmselt igaühele mingi eripärane, kuid terviklikum pilt sellest, kust meie VÕTA tuli ja kuhu liigume. Kokkuvõtvalt näitas seminar taaskord, et sellised koolide ühisõppimised ja kogemuste jagamised on väga olulised. Nii nagu Raul Rannegi oma esitluses ütles, et jalgrattaid on terve Euroopa täis, miks me peame neid siis uuesti leiutama, ütles ka üks osaleja, et nüüd teame ka meie, mida teha, kui nn „džunglitrummid“ meieni jõuavad. Aga see ongi eesmärgi saavutamine – jagada praktikat ja leida üheskoos võimalikke vastuseid veel tundmatu, kuid peagi tavapäraseks saava praktika elluviimiseks. Kutsehariduskeskus. • Valminud on VÕTA õpiobjekt, mis on partneritele vabalt kasutatav, muudetav, tõlgitav ja täiustatav. • Hetkel tehakse ettevalmistusi rahvusvahelise VÕTA seminari korraldamiseks Tallinnas tänavu detsembris. Seminari korraldamises löövad kaasa lisaks Eestile ka Soome, Läti ja Rootsi ning läbirääkimised käivad ka teiste võimalike partneritega. • Ja muidugi ei saa olla ükski aasta täielik ilma VÕTA trükiseta – aasta alguses ilmunud VÕTA hindaja juhend ilmub peatselt ka vene ja inglise keeles.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

21


üritus

22

Suur võrgustike ühisseminar

T

änavu toimub suur võrgustike ühisseminar 13.-14. juunil Mooste

Viinavabrikus (Eesti Fototurismi Keskuses) ning kannab pealkirja „Kas me saavutasime eesmärgi?“.

Eeldatavasti on tegemist viimase suure võrgustike ühisseminariga, mistõttu on seminari teemadeks välja selgitada, kas oleme programmi perioodi jooksul püstitatud eesmärgid saavutanud, mida oleme õppinud ning kuidas meil on üldse läinud. Ühisseminari kahe päeva jooksul

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

teeme koostööharjutusi, meile räägib prof. Anu Realo Tartu Ülikoolist, mis täpselt mõjutab akadeemilist edukust, ettekandeid tulevad tegema koolituskeskuste esindajad ning ühisseminari lõpetab põnev paneeldiskussioon, milles osalevad nii SA Archimedese, Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka partnerite esindajad! Täpsema ajakava, rohkem infot ning registreerumine meie veebis. Allolevalt leiate mõned meenutused eelmise aasta ühisseminarist Roostes!

Fotod: Maris Saar ja koostööharjutuse tulemused

„Kas me saavutasime eesmärgi?“


uudised

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

23


tähtsamad kuupäevad

15.05 Elektroonilise 28. VMT esitamise tähtaeg 20.05 Paberkandjal 28. VMT esitamise tähtaeg 22.05 Uuringutulemuste esitlus: ”Täiskasvanud õppijad Eesti kõgharidussüsteemis” ning “ePortfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes”, Tallinn 13.-14.06 Suur võrgustike ühisseminar, Mooste 17.06 Eelkongress “Quality Renaissance in Higher Education?”, Tallinn 18.-19.06 Kongress „Quality Renaissance – Cocreating a Viable Future“, Tallinn

primus.archimedes.ee

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /20 13

Primuse uudiskiri nr 2/2013  

Primuse uudiskiri on mõeldud kõigile Primuse partneritele ning huvilistele. Uudiskiri annab ülevaate programm Primuse viimastest uudistest n...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you