Page 1

T o i m e ta j a

2

UUDISKIRI NR 1 2013

KO

E V N

N E R

UUDISED. FOTOD. FOOKUSES: Kõrghariduskonverents Primuse uudiskiri “Higher education - higher level learning?”

I S T

1 /2 0 13

I R E


2

To im e ta ja

SISUKORD

toimetaja Üks ühine eesmärk - kõrgtasemel õppimine 3 uudised Lühikokkuvõtte 2012. aastast 4 Muudatused programmi tekstis 4 “Juhend partneritele” läbis uuenduskuuri 5 konverents Konverentsil “Higher education - Higher Level Learning?” väärtustati õppejõude 6 esineja 36 tundi lendu ja edukalt kohal 8 Õpetamine - õppimine 11 Meeldiv üllataja teiselpoolt lompi 13 fotod 1. päev: töötoad 14 2. päev: avamine ja plenaariumid 15 3. päev: sessioonid ja plenaarium 16 osaleja Osaleja kommentaar konverentsilt 18

SA A r c h i m e d e s Programm Primus

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

primus@archimedes.ee primus.archimedes.ee

Tel: 730 0800 Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu


t o i m e ta j a

JUHTKIRI

Üks ühine eesmärk - kõrgtasemel õppimine Eesti kõrgharidusreformi teema on aktuaalne kõigi kõrgharidusvaldkonnaga seotud inimeste jaoks. Iga uus asi toob kaasa teadmatuse, aga ka ootuse ja lootuse parema tuleviku ees. Kõike seda on hea omavahel jagada. Üheks võimaluseks oligi 23.–25. jaanuaril 2013 toimunud konverents „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?”, kus võis kogeda positiivset äratundmist, et kõrgemal tasemel õppimine on teema, mis seob omavahel eri rahvusest õppejõude. Kogemuste ning heade tavade vahetamine sidus paariks päevaks kokku nii konverentsi korraldajad kui ka osalejad. Konverentsi tegi eriliseks see, et lisaks omaenda vahetutele kogemustele jagati teadusuuringute tulemusi. Kõik see kokku oli mõnus sünergia, mis andis nii mõnelegi õppejõule motivatsiooni oma töö paremaks korraldamiseks. Konverentsi avakõnes tõdes minister Jaak Aaviksoo: „Palju tööd on veel teha parima kõrghariduskvaliteedi nimel.” Korraldajana tõdesin, et koos selliste tublide ja toetahteliste inimestega on võimalik tõesti mägesid liigutada.

Siinkohal suur tänu kõigile seni tehtud tubli töö eest parema, kvaliteetsema kõrghariduse ning kõrgtasemel õppimise võimaldamise nimel!

HELEN JÕESAAR

Koordinaator õppejõudude koolituse valdkonnas

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

23


4

uudised

Lühikokkuvõte 2012. aastast Aastaaruande koostamise kuu – jaanuar – on läbi ning võime rõõmustada teguderohke 2012. aasta üle. Kui vaadata arve, siis 2012. aasta kogu eelarve täitmine oli 85%, seega suutsime oma tegevusi planeerida ja sama edukalt ellu viia kui 2011. aastal, kui eelarve täitmise protsent oli 86. Koos möödunud aastaga lõppes ka programm „Tegevus 2” ehk kvaliteetse väljundipõhise õppekava arendamise programmiaeg. Tegusat ja töörohket aega iseloomustab eelarve 101% line ärakasutamine. Kogu Primuse programmiperioodi eelarve 14,6 miljonist eurost on kasutatud 78%, 2013. aasta tegevuskava elluviimiseks on ligikaudu 2,5 miljonit eurot. 2012. aasta täpset kokkuvõtet saab lugeda varsti ilmuvast Primuse aastaraamatust.

Eelarve täitmine 2012. aastal tegevuste lõikes.

Muudatused Primuse programmi tekstis Programmi tekstis tehti muudatus, mille eesmärk oli kehtestada programmi raames läbiviidavatele koolitustele ja seminaridele standardiseeritud ühikuhinnad. Standardiseeritud ühikuhindu rakendatakse alates 1. jaanuarist 2013 kõikide programmi tegevuste raames läbiviidavate koolituste, sh e-õppe koolituste ja seminaride korraldamise kulude hüvitamisel. Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse programmi lisas 2 „Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine „Kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise prog-

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

rammis „Primus““. Ühikuhindade rakendamise eesmärk on vähendada kuludokumentide kontrollimise ja säilitamisega kaasnevaid halduskulusid ning lihtsustada hüvitamispõhimõtteid. Ühikuhinnad on välja arvestatud programmi raames perioodil 1.01.– 31.12.2011 läbiviidud koolituste, sh e-õppe koolituste ja seminaride tegelike kulude põhjal. Ühikuhindu on korrigeeritud tarbijahindade harmoniseeritud indeksiga (THHI). THHI väärtus oli 2012. aastal 4,2%. http://www. stat.ee/29965?highlight=inflatsioon.


uudised

“Juhend partneritele” läbis uuenduskuuri otstarbekas kasutamine. Konkurentsi olemasolu korral tuleb erinevate pakkumuste võrdlemise abil tagada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Konkurentsi tagamist ja muude üldpõhimõtete järgimise toiminguid tuleb kirjalikult tõendada. Tasub vaadata ka teavitusega seonduvat peatükki, mis nüüdsest on lühem ning sisaldab rohkelt viiteid ja näidiseid. Kuidas kõik täpsemalt käib ning millised on muudatused, leiab üsna varsti Primuse kodulehelt “Dokumendid” menüü alajaotusest.

f o t o : K a i d i V e ll e r - M ä g i

Seoses standardiseeritud ühikuhindade kehtestamisega oli vaja täiendada ka juhendit partnerile. Koolituste ja seminaride läbiviimisel hüvitatakse alates 1. jaanuarist kulud ühikuhindade põhiselt. Positiivse uudisena võib välja tuua selle, et muudeti koolituste ja seminaride miinimumosalejate arvu. Koolitusega kaasnevad kulud on abikõlblikud, kui koolitusgrupis on vähemalt 8 osalejat, v.a. keele- ja e-õppe kursused, kus minimaalne osalejate arv võib olla 6. Nüüdsest on juhendis kirjas ka paljuräägitud teema – rahaliste vahendite säästlik ja

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

5


K o nv e r e nts

Konverentsil “Higher Education – Higher Level Learning?” väärtustati õppejõude 2013. aasta algas programmi Primus jaoks tegusalt. 23.–25. jaanuaril toimus Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA hotelli konverentsiruumides kõrghariduskonverents “Higher education – higher level learning?”, eestikeelse pealkirjaga “Kõrgharidus – kõrgtasemel õppimine?”. Konverentsi peateemaks oli õppejõudude õpetamisoskuste arendamine ning ürituse eesmärgiks oli kujundada Eesti õppejõudude valmisolekut enesetäiendamiseks ja selle uurimiseks. Konverents toimus programmi Tegevus 1 raames ning on teine samalaadne konverents pärast 2011. aasta jaanuarijärgset konverentsi („Kas õpetamine on kunst või teadus?“), mis oli suunatud õppejõudude arengule. Konverents algas 23. jaanuaril töötubadega. Ametlik avamine toimus 24. jaanuari hommikul, mis oli ka konverentsi põhipäev, õhtul toimus vastuvõtt F-hoones. Reedel

Jaak Aaviksoo: “Ainult kõrgkoolide õppejõudude teaduslik tipptase ei ole piisav kõrgtasemel õpetamisel. Kõrghariduse kvaliteet, lõpetajate vastavus tööturu ootustele, võrdsete õiguste tagamine kõrghariduses – need on olulised. Neid on võimatu saavutada ilma õpetamiseta kõrgel, professionaalsel tasemel. Seega, palju on vaja veel teha. Väga paljud inimesed peavad muutma oma suhtumist õpetamisse kõrghariduses, sealhulgas õppejõud ise.”

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

jätkati peaettekannete ning sessioonidega kuni lõunani. Konverentsi täpne programm on leitav veebilehel, kust on võimalik tagantjärele vaadata ka põhiettekannete videosalvestusi, tutvuda peaesinejate materjalidega, lühikokkuvõtetega ettekannetest ning heita pilk galeriisse. Konverents tõi kokku ligi 400 õppejõudu ning kõrghariduse valdkonna töötajat üle maailma. Lisaks jälgis internetis otseülekannet 24.–25. jaanuaril 347 huvilist nii Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist, Taanist kui ka Jaapanist.

f o t o : K a i d i V e ll e r - M ä g i

6


f o t o : K a i d i V e ll e r - M ä g i

k o nv e r e nts

Motiveeriv ning uudne lähenemine õpetamisele on hääle ning pillide kasutus. Fotol on läbi viimas Anne-Liis Poll töötuba õppejõududele.

Kommentaar. Helen Jõesaar: Programmi Primus esimene alategevus alustas 2013. aastat konverentsi vormis õppejõudude jaoks üliolulise motivatsioonilaenguga. Pika ja katsumusterohke ettevalmistusperioodi tasu oli korraldajatele näha esmalt juba möödunud aasta novembris, kui konverentsil ettekandeid teha soovivate õppejõudude arv ületas mitmeid kordi meie esmase programmi plaani. Kuid sellega boonused ei piirdunud: planeeritud 420 osaleja piirarvu täitumise tõttu olime sunnitud registreerimise sulgema enne tähtaega. Vaatamata kartusele, et konverentsi peahall ei suuda pakkuda istekohti kõigile osalemissoovi avaldanud Eesti, Venemaa, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Uus–Meremaa akadeemilistele töötajatele, mahtusid kõik ka viimasel hetkel kohale tulnud osalejad kolleegide kõrvale. Enim üllatuse osaliseks said aga konverentsi välismaised peaesinejad, kes tunnistasid väljakutset, kuna auditoorium oli oodatust suurem ja rahvusvahelisem. Nagu on öelnud endine haridusminister Tõnis Lukas: “Ka õppejõud peab ennast pidevalt laadima ja uuendama, et olla huvitav ning mõjus.“

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

2


e s i n e j a

36 tundi lendu ja edukalt kohal Konverentsi kõige kaugemalt kohale lennanud esineja, Kathryn Sutherland Uus-Meremaalt, oli pika reisi kiuste nagu energiasüst konverentsi programmis. Esimesel päeval viis Kathryn läbi töötoa teemal publitseerimine kõrgharidusajakirjades ning teisel päeval oli ta üks peaesinejatest. Oma ettekande lõpetuseks esitas ta ilmekalt ühe enda koostatud luuletuse, mis võtab kokku tema uuringu tulemused. Luuletus on järgmine:

f o t o : K a i d i V e ll e r - M ä g i

8

On The Success Treadmill

Edukuse jooksulindil

Success is a complicated thing to measure Is it 40/40/20 Or 30/30/30 and where’s the other 10?

Edu on mõõtmiseks keeruline asi See on 40/40/20 või 30/30/30 ja kus on siis ülejäänud 10?

I won a research medal I have a service award I like teaching

Ma võitsin teadustöö medali Mul on auhind hea töö eest Mulle meeldib õpetada

Success is a funny thing

Edu on üks naljakas asi

I feel successful at what I do because I’m Happy, lucky, secure, free, autonomous

Ma tunnen, et olen edukas selles, mida ma teen, sest ma olen

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13


e s i n e j a

I want to make the world a better place make a lasting contribution to human knowledge be a purist in the pursuit of science do what I love. I’ll have the fun bits, please. It’s equal teaching, research and service Just go for the research; it’s all about the research It’s not rocket science: do well at teaching, publish, get grants. That’s the long and the short of it. Being an academic is about getting out there It’s about working with people employing post-docs getting grants having students working with you being on committees being the Dean It’s about NOT being the PVC, because that really is an admin job Teaching is very important for me, but the currency is your head. So it has to be research. I’ll sacrifice teaching a little bit if it means more research. We always get told to play the game,

rõõmus, õnnelik, tunnen end turvaliselt, olen vaba ning iseseisev Ma tahan muuta maailma paremaks panustada püsivalt inimkonna teadmistesse täielikult pühenduda teaduse arendamisse teha seda, mida ma armastan. Kuid tahaksin natuke lõbutseda. Õpetamine, teadustöö ning töötamine – need on võrdsed Vali teadustöö; kõik ongi teadustöö See ei ole tuumafüüsika: õpeta hästi, publitseeri, saa toetusi. Nii saabki öelda – lühidalt ja pikalt. Olla kõrgkoolitöötaja – see tähendab ka olla sealt väljaspool See tähendab inimestega koostöötamist Järeldoktorite värbamist Toetuste saamist Oma õpilastega tihedalt töötamist Osalemist komisjonide töös Dekaaniks olemist See EI tähenda olla PVC, kuna see on tegelikult juhtkonna töö. Õpetamine on mulle väga oluline, kuid selle väärtus on sinu peas. Seega, see peab olema teadustöö. Ma ohverdan õpetamist veidi, kui see tähendab enam teadustööd. Meile öeldakse tihti, et mine mänguga kaasa, kuid kui sa ei tea, mis mänguga tegemist on,

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

9


10

e s i n e j a

but if you don’t know what the game is, you can’t play it You sort of spin one plate and then you go on to the next one and you’ve got three going. You’ve got your research You’ve got your teaching You’ve got your admin That plate’s starting to slow down. Is it going to fall off? I never want to be the academic who ruined his life to be famous in his field I have a hundred publications. I have a job my parents are proud of. I still have a little bit of life left at the end of the day. Ultimately, if you based your measurement for success on the institution, you’d be off to Oprah to sort your head out.

ei saa sa sellega kaasa minna. Sa justkui keerled ühel alusel ning siis sa lähed edasi järgmise juurde ning juba on sul ka kolmas. Sul on su teadustöö Sul on su õpetamine Sul on su juhtkond See alus hakkab vaikselt hoogu maha võtma. Kas see kõik kukub aluselt maha? Ma ei taha kunagi olla see akadeemik, kes on oma elu ära rikkunud, et olla kuulus omal alal. Mul on sadu publikatsioone. Mul on töö, mille üle mu vanemad on uhked. Päeva lõpuks on mul ikka veel veidi oma elu alles. Lõpuks, kui sa tugined oma edukuse mõõtmisel asutusele, peaksid sa üsna pea minema Oprah saatesse, et sorteerida oma peas toimuvat. Ma lihtsalt tahan olla õnnelik.

I just want to be happy. Luuletus on koostatud sõnadest, mida kasutasid kõrgkooli edukuse uuringus (The Success and Impact of Early Career Academics in Two New Zealand Tertiary Institutions“) osalejad oma vastustes. Osalejad olid enamasti nooremõppejõud, kes on töötanud kõige rohkem seitse aastat kõrgkoolis ning kes on pälvinud edukaks olemise tunnustuse. Iga rida või väljend on otsene tsitaat intervjuudest. Rohkem infot uuringuprojekti kohta : http://bit.ly/YFBQa6

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13


e s i n e j a

Õpetamine - õppimine Konverentsi esimesel põhipäeval tutvustasid Mari Karm ning Larissa Jõgi oma ühisettekandes kahe programmi Primus raames läbiviidud kahe uurimuse tulemusi: “Üliõpilaste tajutud muutused õppejõudude õpetamispraktikas” (Tallinna Ülikooli uurimisgrupp) ning “Algaja õppejõud kõrgkoolis – kohanemine ja toimetulek” (Tartu Ülikooli uurimisgrupp). Ühisettekande eesmärk oli tutvustada üliõpilaste ja alustavate õppejõudude arusaamu õppimisest ja õpetamisest ning küsida, kuidas kogevad õppimist, õpetamist ülikoolis üliõpilased ja õppejõud. TLÜ uurimuse ühe tulemusena võib välja tuua, et üliõpilaste arvates on ülikooli õppes õppejõudude kasutatud õpetamispraktikad õppejõu- ja vahendamiskesksed, mõjutades seeläbi üliõpilaste õppimisarusaamu ning õppimiskogemust. Üliõpilased tunnevad tüüpilistes õpisituatsioonides end pigem passiivsena, kuulaja ja omandajana ning nii on aktiivne õppijaks olemine vähe teadvustatud. Õppimise mõistmine ülikoolis piirdub loengukontekstiga, omandaja rolliga ja/või omandamisprotsessiga. Õppimine kui kõrgtaseme sotsiaalne praktika, kus on olulised sotsiaalsed, personaalsed ja transformatiivsed protsessid, on üliõpilaste õpikogemuses veel vähem teadvustatud. Kogemusi õpetamisest väljendavad üliõpilased kas eituse kaudu (Õpetamine ei ole loeng, kus lektor räägib, ja seminar, kus lektor küsib) või kujutluse abil (Õpetamine peaks olema kahepoolne protsess tudengi ja õppejõu vahel). Üliõpilaste kogemused tüüpilistest õpisituatsioonidest peegeldavad vähevariatiivset, tihti ühesuunalist, õppejõukeskset õpetamispraktikat. Kah-

juks ei ole üliõpilaste kogemusi ülikoolis õppimise ja õpetamise kohta süsteemselt ja järjekindlalt uuritud, nii ei saa ka põhjendatult väita, kas kõrghariduse ja õppekavade reform ning üleminek mudelile 3+2+4 on selles suhtes midagi muutmas. Tartu Ülikooli uurimisgrupi tulemused osutavad, et noored alustavad õppejõud tahavad hästi õpetada, ent nende arusaamad heast õpetamisest võivad olla üsna eripalgelised. Osa peab heaks õpetamiseks heade näidetega illustreeritud loengut ning pürib sellise õpetamise poole. Osa tahaks kaasata üliõpilasi õppimisse ning otsib uudseid õpetamisvõtteid, kuidas seda

Üliõpilaste kogemused tüüpilistest õpisituatsioonides peegeldavad vähevariatiivset, tihti ühesuunalist, õppejõukeskset õpetamispraktikat.

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

11


12

e s i n e j a

ellu viia. Alustava õppejõu vaated võivad muutuda õpetamiskogemuste käigus. Algselt klassikaliselt loengukeskne õppejõud võib muutuda õppimiskesksemaks, kui ta märkab, et üliõpilased igavlevad auditooriumis. Algselt üliõpilasi kaasanud noor õppejõud võib sellest loobuda, kui ta kogeb üliõpilaste vastuseisu. Algaja õppejõu uurimus näitas, et õppejõu õpetamispraktika ja õpetamisoskuste muutumine sõltub mitmest tegurist, näiteks koolitused, kolleegide toetus, kogukonna arusaamad õpetamisest ja õppimisest, õppejõu enda veendumused, ülikooli töökorraldus ning samuti üliõpilaste arusaamad õppimisest. Uurimused näitasid, et nii üliõpilased kui õppejõud on mõnikord hädas ülikooli keskkonnas kogetud takistustega, mis nõuavad lisapingutust õppimiskeskse

Õppejõu õpetamispraktika ja õpetamisoskuste muutumine sõltub mitmetest teguritest, näiteks koolitused, kolleegide toetus, kogukonna arusaamad õpetamisest ja õppimisest. õpetamise ning tihedama omavahelise koostöö nimel (näiteks auditooriumide ebamugav planeering, rohmakas põranda külge kinnitatud mööbel, väga suured üliõpilasrühmad).

f o t o : K a i d i V e ll e r - M ä g i

Mari Karm ning Larissa Jõgi avaldasid 7. veebruaril Sirbis arvamusartikli, mis põhineb nende ühisettekandel ning uurimustel. Loe täpsemalt siit: http://bit.ly/12LffA7

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13


e s i n e j a

Meeldiv üllataja teiselpoolt lompi

f o t o : K a i d i V e ll e r - M ä g i

Esmakordselt Eestimaad külastanud L. Dee Fink (Oklahoma ülikool, USA) jäi konverentsil osalejatele meelde sümpaatse, professionaalse ning huvitava teemakäsitlusega. Fink tõi oma lõpuettekandes välja mitmed küsimused, mida õppejõul tasuks oma õpetamist hinnates iseendale esitada: kas mu ainekursus on andnud üliõpilastele olulisi õpikogemusi? Kas ma suhtlen oma üliõpilastega? Kas ma peaksin midagi muutma oma õpetamises? Allolevalt leiate väikese lõigu tema artiklist, mis ilmus 1. veebruari Õpetajate Lehes.

“Kui üliõpilastelt pärast õpingute lõpetamist küsida, kas kursustel kogetu muutis midagi nende mõtlemises, käitumises või isiklikku/tööelu puudutavates emotsioonides, vastavad nad, et mõni kursus muutis, enamik aga mitte. Õppejõududena tahame, et just meie kursus avaldaks kestvat head mõju – et see läheks üliõpilastele korda ega oleks oluline ainult hea hinde saamiseks. Siit esimene küsimus, mida endalt küsida: mida õpitakse meie kursusel sellist, millel oleks suure tõenäosusega tähendus ka edaspidises elus? Pärast sadade üliõpilaste intervjueerimist mitmekümne aasta jooksul olen loonud tähendusliku õppimise taksonoomia, mis annab sellele küsimusele vastuse. Kui üliõpilaste sõnul oli mingil kursusel õpitul nende jaoks kestev mõju, küsisin, mis oli see, mis muutis kursuse erinevaks ja oluliseks.” Loe täispikka artiklit 1. veebruari Õpetajate Lehest. Artikli veebiversioon on kättesaadav SIIT.

Muide, L. Dee Finki raamatuga (inglise keeles: “Creating Significant Learning Experiences”) saab tutvuda ka Google Books vahendusel.

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

13


14

p i lt

OD toad T FO : töö ev ä 1. p

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13


f o t o d : K a i d i V e ll e r - M 채 g i j a M a r i a nn e v천 i m e

2. 15 p i lt p채 ev :a va FO m TO ine D ja ple na ar ium id

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13


2

v: e p채 . 3

m u i ar a len D p TO d ja O F ni o io s s se

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13


fotod:

Kaidi

V e ll e r - M 채 g i

ja

M a r i a nn e

v천 i m e

mentorlus

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

2


osale ja

Osaleja kommentaar konverentsilt Anu Aunapuu, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž „Tulin just Susan M. Zvaceki töötoast „Concept Mapping“. Konverentsi veebilehel olid kõikide töötubade tutvustused üleval ning see tundus mulle kõige huvitavam. Olen ise olnud hädas üliõpilastööde juhendamisel ning just üliõpilase mõistmisega. Ma ei saa alati aru, mida ta näiteks mingi väljendi puhul mõtleb. See concept mapping on üks võimalus, kuidas osata üliõpilast juhendada, paremini suunata. Kuna see on päris mahukas tegevus, ei tasu seda iga asjaga ette võtta, aga üliõpilase lõputöö puhul kindlasti.“ Miks sellist konverentsi üldse vaja on? „Eelmisel konverentsil oli juba nii huvitav, eriti mitmed töötoad. Kohal on õppejõud mujalt maailma ülikoolidest ning see on harukordne võimalus saada teada, mida tehakse mujal ja isegi Eestis. See info, mis tuleb välismaalt, on huvitav!“

Anker H. Jorgensen, Kopenhaageni IT Ülikool “Võtsin osa L. Dee Finki töötoast, kuidas luua kursust, kus saab tegelikult ka maksimeerida tähelepanuväärse õppimiskogemuse loomise tõenäosust. See oli väga hea töötuba! Eriti väärtuslik oleks see mulle olnud veel juhul, kui oleksin sellest osa võtnud 12–20 aastat tagasi, kui mul oli vähem kogemusi ning ma suutsin oma tegevusi vähem peegeldada.” Miks tulid konverentsile? “Eelkõige tulin konverentsile, et suhelda teiste haridusarengutest huvitatud inimestega. Ma teadsin mingeid inimesi Taanist, kes pidid tulema siia, ja samuti kuulsin ühest samalaadsest konverentsist, mis toimus paar aastat tagasi suvel Taanis, seega mõtlesin, et see oleks huvitav ning asjakohane. Seda enam, et kuulun ühte Taani kõrgharidusvõrgustikku, mille üheks tegevuseks ongi tiheda võrgustiku loomine ka teiste riikidega, eriti Põhjamaadega. Seega siin ma olen!“

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

f o t o d : M a r i a nn e V õ i m e

f o t o : M a r i a nn e V õ i m e

18


osale ja

Frances Mitchell, TCD-UCD Innovatsiooni Akadeemia, Iirimaa „Käisin innovatiivsete uurimismeetodite töötoas. Töötan ise Dublinis innovatsiooni ning loovuse valdkonnas. Väga tore oli näha, et on nii palju erinevaid viise andmete kogumiseks. Meil oli lauas ka väga hea erinevate uurijate seltskond erinevatest riikidest ning saime arutada, milliseid meetodeid keegi kasutab. Sain palju ideid juurde, kuidas ise võiksin infot koguma hakata. Pärastlõunane töötuba, kuidas publitseerida oma töid, oli samuti väga huvitav. “ Miks on sellised konverentsid olulised? „Arvan, et konverentsil on kõige olulisem suhtlemine ning võrgustiku loomine. See, mida õpid teistelt inimestelt, kellega üritusel kohtud. Väga hea on see, kui konverents ise püstitab olulised küsimused, mis viivad diskussioonini ning on asjakohased. Praeguse konverentsi programm on väga hea ning nii palju kui olen märganud inimestega rääkides, soovivad nad diskussiooni laskuda, jagada oma kogemusi ning mõtteid üksteisega.“

Sirle Salmistu, TTÜ Tartu kolledž „Ma kahjuks esimese ettekande kuulamisele jäin hiljaks, kuid teine, Sutherlandi ettekanne oli väga nauditav. Kuivõrd ma olen ise ka n-ö noor akadeemik, siis päris mitmed asjad, mida ettekandja rääkis, olid nagu naelapihta ja kinnitasid seda, mida ma ise olen ka mõelnud. Kuna ma ei ole ka päris täpselt lõpuni aru saanud, kuidas kõik süsteemid meil toimivad, siis ma sain ettekandest aru, et ega ma pole ainuke, neid on mujal maailmas ka veel ning kindlasti Eestis. Ma olin eile ka Dee Finki töötoas ning ka see oli ka kihvt. Senimaani olen ma ülimalt rahul. Tulin siia konverentsile enesetäiendamiseks ja kuna tegelen ka ise õpetamisega, tulin uusi nippe ning tehnikaid kuulama ning samuti uudistama, kui-

das teised, teistel erialadel õpetamises ning teaduses tegutsevad. Ma käisin eelmisel konverentsil ka ning seal jäid mõned asjad väga meelde ning olid inspireerivad, selle kogemuse najal tulin ka siia. Arvasin, et võiks tore olla ning siiamaani olen rahul!“

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /2 0 13

19


tähtsamad kuupäevad

15.03 Elektroonilise 27. VMT esitamise tähtaeg 20.03 27. VMT esitamine paberkandjal 28.03 VÕTA võrgustiku koosolek 13.-14.06 Suur võrgustiku kohtumine 17.06 Eelkongress “Quality Renaissance in Higher Education?”, Tallinn 18.-19.06 Kongress „Quality Renaissance – Co-creating a Viable Future“, Tallinn

primus.archimedes.ee

Primuse uudiskiri nr 1/2013  

Primuse uudiskiri on mõeldud kõigile Primuse partneritele ning huvilistele. Uudiskiri annab ülevaate Programm Primuse viimastest uudistest n...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you