Page 1

1 04/2011 nr2

Primus

Aasta algas rahvusvahelise konverentsiga “Kas õpetamine on kunst või teadus?”. Uudiskirja käesolevas numbris jagame konverentsi muljeid ja mõtteid õpetamisest ning meenutame suursündmust piltide abil.

Uuring: Kas Eesti üliõpilased on üliinimesed? Lühidalt uuringust “Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses”. Sündmus: Taaskord on alanud VÕTA nädal, infotunnid ja muud huvitavat partnerkoolides


2

Primus

04/2011

nr2

Sisukord toimetaja

Õppida, õpetada, õpetamisest õppida... 3 uudised

Primus tunnustas 2010. a parimaid 4 Erivajadusega üliõpilaste stipendiumid 4 Ilmunud on juhendmaterjal “Praktika kõrgkoolis” 4 Tudengi käsiraamat õppematerjalina 5 uuring

Üliõpilaste töötamise fenomenist 6 sündmus

Primus

Alanud on järjekordne VÕTA nädal 8 Konverentsieri 12 tagasiside

Osalejad konverentsist 14 Konverentsimuljeid Virve Siirakilt 16 arvamus

Õpetamisest Anneli Kannuselt 17 ja Jakob Kübarsepalt 20 statistika

Õppejõudude koolituste statistika 22

SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


toimetaja 3

Õppida, õpetada, õpetamisest õppida … Juba üle kahe aasta on mind teravalt torkinud kaks küsimust: „Kuidas väärtustada ülikoolis õpetamist?“ ja „Kuidas tõsta kõrgkoolis õpetamise kvaliteeti?“. Mida saaks programm Primus teha nende probleemide lahendamise osas? Vaadates tagasi selle aasta esimestele kuudele, võib öelda, et mõndagi on juba tehtud ja märk on maha pandud. 2011. aasta algas programmi Primus esimesele tegevusele suure „pauguga“ – toimus konverents „Kas õpetamine on kunst või teadus?“. Valmistasime konverentsi ette terve aasta ning suur rõõm oli tõdeda, et konverents osutus plaanitust populaarsemaks. Kokku osales konverentsil üle 370 särasilmse ja õpetamishuvilise õppejõu või õppejõudude koolitaja – Eestist, Soomest, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Šveitsist, Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt, Austraaliast. Rääkides konverentsi välisesinejatega, siis olid nad positiivses mõttes üllatunud et Eestis võetakse kõrgkoolididaktikat nii tõsiselt. Konverentsi ettekanded ja töötoad põhinesid nii teadustööl kui ka nn parimatel õpetamispraktikatel. Konverentsi oluline sõnum oli, et õpetamise parendamiseks ja tõhustamiseks ning õpetamisest rõõmu tundmiseks on kasulik, vajalik ja tore uurida omaenda õpetamist.

Pean tunnistama, et konverentsi sessioone kuulates, pausidel ringi liikudes ja osalejatega suheldes oli hea kuulda, et nii palju inimesi rääkisid ja arutasid õpetamisest. Konverents tekitas ka uusi õpetamisalaseid küsimusi, mis ootavad lahendusi. 2010. aasta koolitusi kokku võttes tuli paratamatult väike rõõmuhõige – 2010. aastal osales didaktika ja juhendamise alastel koolitusel 1400 uut õppejõudu. Teise rõõmuhõike tõi huulile arv 2773 – täpselt nii palju on osalenud erinevaid õppejõude Primuse koolitustel. Aitäh partnerid, olete suurepärast tööd teinud! Karin Ruul Koordinaator õppejõudude koolitamise valdkonnas


4 lühiuudis Primuse priimused 2010 Juba teist aastat tunnustas programm Primus oma partnereid valides konkursi abil parimad nii õppejõudude kui kõrgkoolide ja nende struktuuriüksuste hulgast. 2010. aasta parimaks partneriks valiti Tartu Ülikool, kelle puhul tõstis komisjon esile teadlikult planeeritud programmi tegevusi, eelarve eesmärgipärast kasutust, aruannete õigeaegset esitamist, avatud ja konstruktiivset suhtlemist ning aktiivset osalemist kõikides tegevustes. Teise preemia sai Infotehnoloogia Kolledž. Aasta õppejõudude koolitaja alamkategoorias anti välja kaks preemiat – Lauri Lihtmaale Eesti Maaülikoolist ja Larissa Jõgile Tallinna Ülikoolist. Aasta õppiva õppejõu tiitli sai Karl Kruusamäe Tartu Ülikoolist. Aasta koolitussõbralikuma kõrgkooli ja/ või selle struktuuriüksuse alamkategoorias otsustati preemia anda Tartu Kõrgemale Kunstikoolile. Programmi toetusel rakendunud õppekavaarenduse edulugude koostööpreemia said Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Preemiad pani välja Haridus- ja Teaduministeerium. Preemiad anti üle konverentsil “Kas õpetamine on kunst või teadus?”.

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumid kevadsemestriks Primuse raames on erivajadusega üliõpilastel kaks korda aastas võimalik taotleda stipendiumi erivajadusest tulenevate ja õppetööga seotud lisakulude hüvitamiseks. 18. veebruaril vaatas Primuse stipendiumikomisjon läbi kevadsemestriks esitatud taotlused. Taotletud ulatuses või osaliselt rahuldati 21 taotlust kokku summas 20 241.10 eurot (73% kogusummast moodustab viipekeeletõlge, 27 % transpordi-, isikliku abistaja jm teenused). Kahe taotluse rahastamata jätmise põhjuseks oli vajadus vältida topeltrahastamist: taotletud rehabilitatsiooniteenuseid on võimalik esmajärjekorras saada Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Ilmunud on juhendmaterjal “Praktika kõrgkoolis” Primuse raames on ilmunud juhendmaterjal „Praktika kõrgkoolis”. Raamatus antakse juhiseid ja mõtteid, kuidas korraldada tulemuslikku ja eesmärgistatud praktikat nii, et selles protsessis osalevad kõik osapooled - õppija, õppejõud ja praktikabaasipoolne juhendaja. Sügisel alustatakse juhendmaterjali alusel ka koolitustega koolipoolsetele praktikajuhendajatele.


uudis 5

“Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ õppematerjalina Jaanuari lõpus ilmunud „Õppimine

väärtuslikku õppematerjali kõige paremini ära kasutada.

kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat“ on praeguseks jõud-

Kõrgkoolid on raamatu tutvustamiseks kasutanud erinevaid kanaleid: plakateid in-

nud kõigisse Primuse fostendidel, kooli veebilehte, uudiskirjandupartnerkõrgkooli-

se sektsiooni raamatukogu veebilehel, kooli

desse, Innove abiga

ajalehte või ajakirja. Et raamatu leiaksid ka tu-

piirkondlikesse

levased esmakursuslased, soovitati raamatu-

nõustamiskeskustesse ning kohalike omava-

tutvustus avaldada ka järgmise aasta tudengi-

litsuste haridusosakondade kaudu jõudmas

teatmikus ning miks mitte ka sotsiaalmeedias.

gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse. Kuigi raamatu esmane sihtrühm on tulevased ja

Arutelus jäi kõlama, et lisaks tudengite

praegused tudengid, sisaldab see asjalikke

teavitamisele, võiks raamatut siduda esma-

nõuandeid ka õppejõududele ja nõustajatele.

kursuslaste kohanemist toetava kursusega “Õppimine kõrgkoolis”. Kursus töötati 2010.

„Õppimine kõrgkoolis. Tudengi

aasta kevadel Primuses keskselt välja ning

käsiraamat”

2010 sügissemestril võttis selle kasutusele

käsitleb kõiki kõrgkooliõppes olulisi os-

üheksa kõrgkooli. Raamat sobib õppemater-

kusi: õpingute kavandamist, akadeemilist

jaliks sellel kursusel ning ka õppejõu baas-

kirjaoskust, kordamist ja eksamiteks valmistu-

koolitusel osalejatele. See sisaldab rohkelt

mist, eri õppetöö vorme, lõputöid jne

praktilisi ülesandeid, mida saab kasutada nii

esitab praktilised lahendused kõige sa-

gedasematele probleemidele

• pakub lihtsaid ja käepäraseid nõuandeid,

võtteid ja tugimaterjale

kontaktõppes kui iseseisvas töös. Innovatiivse ettepaneku tegi Kersti Türk: anda kursuse raames üliõpilastele kodutöö filmida tudengi käsiraamatust pärinevate ülesannete täit-

Primuse õpi- ja karjäärinõustajate võrgus-

mist ning panna tulemused illustreeriva ma-

tiku liikmed, kes algatasid eesti keelde tõlki-

terjalina Youtube’i klippidena üles kursuse

mise ja väljaandmise, vahetasid oma viimasel

e-keskkonda.

kohtumisel 22. veebruaril kogemusi selle kohta, kuidas tõhusalt levitada infot “Tu-

osutunud, et on praeguseks juba praktiliselt

dengi käsiraamatu” kohta ning raamatut kui

otsas.

Raamatu esmatrükk on niivõrd menukaks


6 uuring

Kas Eesti üliõpilased on

üliinimesed? Käesoleva aasta alguses valmis uuringuprojekt “Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses”. Projekti eesmärgiks oli saada süvendatud teadmisi täiskoormusega üliõpilaste täiskoormusel töötamise mustrite ja motivatsiooni kohta. Krista Jaakson Tartu Ülikooli teadur

E

esti üliõpilaskonnas on töötamine muutunud normiks ja kuigi see on ülemaailmne

trend, paistab Eesti silma selle poolest, et suur osa töötab just täistööajaga, st 40 tundi nädalas. Statistikat silmitsedes tekib tahes või tahtmata küsimus, kas tõesti on Eesti üliõpilased üliinimesed, kui suudetakse läbida täiskoormusega õppekava ja sealjuures olla võrdsed panustajad töökohas.

“Kõrgharidust tõendav diplom on küll tarvilik, ent reeglina mitte piisav, et tagada edu töökohale kandideerimisel.”

K

olleegide Eve Mägi ja Laura Kirsiga Praxisest ning Anne Aidla ja Anne Reinoga

Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast tahtsimegi selgust saada, kuidas täiskoormusega õppimine ja täiskohaga töötamine on

ühildatavad ja mida see tegelikult tähendab nii üliõpilaste endi, õppejõudude kui ka tööandjate jaoks.

2

010. aasta kevad-suvel viisime läbi in-

tervjuud 17 üliõpilasega, kes olid vähemalt teist aastat bakalaureuse üliõpilased riigieelarvelisel õppekohal ning töötasid samal ajal täistööajaga. Lisaks vestlesime 13 tööandjaga, kes olid intervjueeritud üliõpilaste otsesed juhid või oli neil varasem kogemus täiskoormusega õppivate töötajatega ning 12 õppejõuga, kes töötasid Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Uurisime kõigilt osapooltelt, miks õppimise kõrvalt täistööajaga töötatakse, mida tehakse selle võimaldamiseks ja milliseid tagajärgi see kaasa toob.

U

uringu tulemustest võib järeldada, et erinevalt üldlevinud arusaamast, mille kohaselt ajendab üliõpilasi töötama majanduslik kitsikus, on täistööajaga töötamise põhjused palju komplekssemad. Kuigi majanduslikud kaalutlused ei ole vähetähtsad, on olulisemaks teguriks üliõpilaste soov olla tööturul konkurentsivõimeline pärast ülikooli lõpetamist. Paraku tunnetavad nii üliõpilased kui ka möönavad nende tööandjad, et kõrgharidust tõendav diplom on küll tarvilik, ent reeg-


uuring 7 lina mitte piisav, et tagada edu töökohale kandideerimisel. Seega tuleb töökogemuse omandamiseks töötamisvõimalusest kinni haarata juba õpingute ajal ja et osalise tööaja pakkumine pole kuigi levinud, on üliõpilased mõneti sundseisus. Lisaks tööturu olukorrale ajendab üliõpilasi töötama ka lihtne tõik, et ülikooliõpingud ei suuda reaalselt nende aega piisavalt sisukalt täita. Kõigil intervjueeritud osapooltel oli etteheiteid ülikoolides pakutava õppe sisule, aga eriti just õpetamismetoodikale. Ülikoolidele on siin kindlasti mõtlemisainet.

“Täistööajaga töötavat üliõpilast võib iseloomustada kui suure pingetaluvusega ja kõrge enesehinnanguga teadlikku ajaplaneerijat.”

T

äistööajaga töötavat üliõpilast võib iseloomustada kui suure pingetaluvusega ja kõrge enesehinnanguga teadlikku ajaplaneerijat, kelle põhitähelepanu on suunatud tööülesannete täitmisele ja keda ülikoolis kohtab harva. Ta eelistab iseseisvat õppematerjalide omandamist ning kodutööd teeb ta samuti pigem individuaalselt kui koostöös teistega. Õppeainete valikul lähtub ta küllaltki suurel määral sellest, millised on aine läbimise nõuded ning kuivõrd tunniplaan sobib töögraafikuga. Nad on tublid töötajad,

keda tööandjad hindavad nende õppimisvõime, silmaringi ja uute ideede tõttu, ning vähem tublid üliõpilased, kes eelistavad läbida madalamate nõuetega aineid ning kelle jaoks kõrged hinded pole esmatähtsad. Täisajaga töötavatel üliõpilastel võib pikapeale tekkida probleeme tervisega ning ega neil väljaspool tööd ja kooli suurt millekski aega pole. Ise peavad nad suurimaks probleemiks seda, et töötamise tõttu ei jõua nad valmis oma lõputööga ja nii võibki ülikool üldse lõpetamata jääda.

U

uringust järeldame, et Eesti kõrghariduse arendamisel tuleb arvestada sellega, et üliõpilased võiksid ja ehk peaksidki samal ajal töötama, kuid täistööajaga töötamise asemel peaksime soodustama osalise tööajaga töötamist. Teeme oma raportis mitmeid ettepanekuid, mis on kantud just sellest ideest. Leiame, et on päris mitmeid asju, mida saavad ära teha nii poliitikakujundajad, ülikoolid ise kui ka Eesti tööandjad, et meie üliõpilastel oleks aega ja tahtmist ülikoolis õppida. Uuringuraport on kättesaadav trükisena SA-s Archimedes või elektroonselt Primuse koduleheküljel.

“Üliõpilased võiksid ja ehk peaksidki samal ajal töötama, kuid täistööajaga töötamise asemel peaksime soodustama osalise tööajaga töötamist.”


8 sündmus

Alanud on järjekordne

VÕTA NÄDAL VÕTA sidusgruppide kaasamine ja teavi-

vähemate osalevate partnerite arvuga, kuid

tustöö on üks Primus programmi tegevus

see-eest rohkemate üritustega. VÕTA nädala

3 peamisi tegevusi. Üldiselt on seda tehtud

jooksul on huvilistel võimalik külastada eri-

suhteliselt jooksvalt – erinevad koolipõhised

nevates koolides avatud ustega infotunde,

ja üldised VÕTA teavitusmaterjalid, keskselt

koolitusi ning teisi üritusi, mis tegelevad eda-

toimiv VÕTA portaal aadressil vota.archime-

siõppimisvõimaluste, VÕTA, karjäärinõusta-

des.ee, lisaks erinevad partnerite poolt läbi

mise ja –planeerimisega ning TULE program-

viidud infotunnid ja –seminarid, mis sageli

miga. Pakutakse kohapealset nõustamist, on

on ühildatud sisseastumise-alase infoga.

võimalik küsida küsimusi ja saada vastuseid.

Konkreetselt väljapoole suunatud teavituste-

Kõik üritused on tasuta ning osalejad teretul-

gevus, selline, mis kaasaks erinevaid osapooli

nud – nii õppijad kui lihtsalt huvilised.

ning jõuaks laiemalt ühiskonda, on laias laastus puudunud.

On kaks olulist aspekti, mis muudavad käesoleva aasta VÕTA nädala teistsuguseks

Esimene samm selle probleemi lahenda-

võrreldes eelmise aastaga. Esiteks oleme

misel tehti 2010. aastal VÕTA nädalaga. Idee,

käesoleval aastal jõudnud teavitustegevus-

mis tekkis võrgustiku seminaril, võttis lõpuks

tega juba ka Töötukassa, kutsekomisjonide

nädalapikkuse avatud ustega infoürituste

ning tööandjateni. Teine oluline aspekt aga

seeria kuju, kus osales 14 partnerkooli. VÕTA

on, et sel aastal ei tegele me mitte ainult väl-

nädala raames ilmus Postimehe vahel VÕTA

japoole suunatud teavitusega, vaid teeme

vaheleht, valmisid VÕTA reklaamvideod ja

teavitustööd ka koolisiseselt – et kõik, nii õp-

sissejuhatav e-kursus, uuendati VÕTA por-

pejõud kui tugipersonal oleks teadlikud VÕ-

taal, jagati erinevat teavitusnänni ning part-

TAst ning selle võimalustest.

nerite poolt läbi viidud üritustel, seminaridel ja nõustamistel osales kokku ligi 600 inimest.

Samas on VÕTA nädal ainult üks samm laiemas teavitustegevuses. Oma olemu-

Tagasiside VÕTA nädalale oli suurepä-

selt eeldab VÕTA meie kõigi mõttemaailma

rane nii partnerite kui osalejate poolt ning

muutmist – mõistmist, et õppimine saab toi-

võrgustiku poolt tuli idee, et selliseid üritusi

muda igal pool, mitte üksnes kooliseinte va-

võiks korraldada ka tulevikus. Nii ongi 2011.

hel – ning selle mõistmiseni on meil veel pikk

aastal taaskord VÕTA nädal ette võetud – küll

tee minna.


9

11. aprill

Esmaspäev

Tartu Ülikool

16.15–18.00 VÕTA võimalus õppida: TULE! õppima + VÕTA nõustamine, Lossi 3 – 425, Tartu 16.15–19.00 karjäärinõustamine, Ülikooli 18-102, Tartu 16.15–19.30 koolitus VÕTA hea algus, Dorpati konverentsikeskus, Turu 2, Tartu 16.15–18.00 VÕTA võimalus õppida: TULE! õppima, Kerese 14, Narva Lisainfo ja registreerumine: www.ut.ee/votanadal

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

10.00–15.00 VÕTA Online nõustamine lingil: www.nooruse.ee/vota/foorum Kontaktisik: Ele Mägi 16.15–19.00 Koolitus üliõpilastele: „VÕTA hea algus”, Dorpati Konverentsikeskus, Tartu Koolituse info: Lilian Ariva või https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemast?viit=859137 Koolitusele registreerumine: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK. AR.ID&id_ay_toimumine=1702&systeemi_seaded=3,1,12,1&sessioon=0

Tartu Ülikool

aprill 12 Teisipäev

16.15–19.30 koolitus Õpimotivatsioon ja ajajuhtimine, Lossi 3- 112, Tartu 16.15–18.00 karjäärinõustamine, Ülikooli 18-102, Tartu

16.15–19.30 koolitus VÕTA hea algus, Dorpati konverentsikeskus, Turu 2, Tartu Lisainfo ja registreerumine: www.ut.ee/votanadal

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

13.00–15.30 VÕTA infopäev AS Valga Haiglas (Peetri 2 Valga, III korrus) Kontaktisikud: Ele Mägi, Imbi Sagar 14.00–16.00 VÕTA infotund Valgamaa Töötukassas (Vabaduse 26, Valga) Kontaktisikud: Danel Jantra, Ruth Pihle

Eesti Maaülikool

15.00 VÕTA infotund, Kreutzwaldi 5 (metsamaja), ruum 2A1. Infotunnis räägitakse VÕTA võimalustest ja TULE programmist Eesti Maaülikoolis. Pärast infotundi on võimalik EMÜ VÕTA nõustajatelt küsida individuaalset nõu oma VÕTA juhtumite kohta. Maamessil leiate TULE ja VÕTA infot Eesti Maaülikooli boksist (Tartu Näituste hall; 14.–15. 04.2011)


10

13 aprill

Kolmapäev

Tartu Ülikool

16.15–19.30 koolitus VÕTA hea algus, Dorpati konverentsikeskus, Turu 2, Tartu 16.15–19.00 karjäärinõustamine, Ülikooli 18-102, Tartu 16.15–18.00 VÕTA võimalus õppida: TULE! õppima + VÕTA töötuba, Ringi 35-111, Pärnu Lisainfo ja registreerumine: www.ut.ee/votanadal

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

10.00–15.00 VÕTA Online nõustamine lingil: www.nooruse.ee/vota/foorum Ele Mägi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

15.00 infotund, kus lisaks VÕTA võimalustele tutvustatakse ka TULE programmi ning õppimisvõimalusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. EMTA õppehoones Rävala pst. 16 ruumis A-402 VÕTA. Lisainfo ja registreerimine telefonil +372 6675 709 või e-aadressil margit@ema.edu.ee

Tallinna Ülikool

15.00–16.00 infotund "VÕTA ja TULE võimalused Tallinna Ülikoolis", ruum T-305 (Narva mnt 25). 16.15–17.45 teemaseminar "Portfoolio koostamine", ruum M-136 (Uus-Sadama 5). Lisainfo: www.tlu.ee/votanadal.

Lääne Viru Rakenduskõrgkool

13.00 VÕTA infopäev Rakveres Rohuaia 12 ruumides.

aprill 14 Tartu Ülikool

Neljapäev

16.15–18.00 Õppida pole kunagi liiga hilja, Lossi 3- 425, Tartu Lisainfo ja registreerumine: www.ut.ee/votanadal

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

11.00–13.30 VÕTA infopäev AS Rakvere Haiglas (Lõuna põik 1 Rakvere) Kontaktisikud: Ele Mägi, Imbi Sagar


11

Tallinna Ülikool

10.00–10.45 infotund "VÕTA ja TULE võimalused Tallinna Ülikoolis" ruum M-225 (Uus-Sadama 5). 11.00–16.15 koolitus "VÕTA võimalus - koolitus taotlejale" ruum M-649 (Uus-Sadama 5). Lisainfo: www.tlu.ee/votanadal.

Tallinna Pedagoogiline Seminar

11.00–13.00 avatud infopäev "VÕTA võimalused ja karjääri planeerimine". 13.00–15.00 karjäärinõustamine (läbi viib karjäärinõustaja Tiina Saar). Lisainfo: maiu.sikk@tps.ee

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

10.30 VÕTA võimalusi tutvustav infotund Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis Lisainfo: Liana Roos liana.roos@mk.ee

aprill 15 Tartu Ülikool

Reede

16.15–18.00 VÕTA võimalus õppida: TULE! õppima + VÕTA töötuba, Posti 1-105, Viljandi Lisainfo ja registreerumine: www.ut.ee/votanadal.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

13.00–15.30 VÕTA infopäev AS Lõuna-Eesti Haiglas (Meegomäe küla, III korrus, C-korpus) Kontaktisikud: Ele Mägi, Imbi Sagar 14.00–16.00 VÕTA infotund Võrumaa Töötukassas (Jüri 19a, Võru) Kontaktisikud: Danel Jantra, Ruth Pihle

Tallinna Tehnikaülikool

13.00–15.00 TTÜ VÕTA infopäev, ruum I-202 (TTÜ peamaja, Ehitajate tee 5) Lisainfo ja eelregistreerimine: http://www.ttu.ee/vota

Eesti Sisekaitseakadeemia 16.15 VÕTA infotund

Lisainfo ja eelnev registreerimine meiliaadressil triin.krynberg@sisekaitse.ee.


12

Õpetamine

kunst või teadus?

23.-24. jaanuaril toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses konverents “Kas õpetamine on kunst või teadus?”, mille eesmärgiks oli kujundada Eesti õppejõududes valmisolekut oma õpetamisoskusi arendada ja uurida. Konverents pakkus oodatust rohkem huvi - planeeritud 300 osaleja asemel oli osalejaid 370.


Fotod: Laur Kaarna

pilt 13

www.dui.ee


14 tagasiside

Osalejad konverentsist Küsisime osalejatelt, mida nad konverentsil õppisid:

• Õppemeetodite tõhusus oleneb kasutajast ja kuivõrd on nende meetodite kasutamine mõtestatud. • Õpetamine on teadus. • Üksteiselt õppimine on oluline ja annab kollektiivis lisaväärtust. • Õppisin mõned nipid, kuidas loengut huvitavamaks teha. • Õppisin seda, kuidas õpitakse. • Tunnid elavamaks – vähem magamist! • Oluline on, et õppejõud ise sooviks olla parem! • Selleks, et muuta ülikoolis õppimine kaasavamaks, tuleb vähendada auditoorset mahtu. • See on põhiline märksõna minu jaoks sellest konverentsist. Selle olulisus, mida nii • • • • • • • • • •

ilmekalt illustreeris koomiks James Groccia töötoas ja plenaarettekandel, kus teemaks oli koera vilistama õpetamine. (“Hei, ma õpetasin oma koera vi listama!” – “Ma ei kuule midagi!” – “Ma ütlesin, et ma õpetasin, ma ei ütelnud, et ta õppis!”) See andis mulle palju mõtteainet ning olen uusi võtteid tagasiside ja õppimise hindamise kohta rakendanud juba alanud semestril oma töös. Oluline on jagatud arusaamine – pean tegema kõik selleks, et kõik mõistaksid ühtemoodi. Aktiivne/õppijat kaasav õppimine kui efektiivseim õppimise vorm. Kvaliteet hariduses on ülimalt sisuline asi, mis seisneb just õppimiseõpetamise rohujuure tasandil hästi toimimisest. Õpetamine on nii teadus kui ka kunst. Kriitiline mõtlemine on õpilase arengu ja õppimise liikuvjõud. Pigem sain kinnitust, et olen õigel teel ja ka mujal on hakatud nii õpetama, nagu ma olen õpetanud. Oma kogemusi reflekteerides tekkis mitu uut mõtet oma kursuste täiendamiseks. Õppejõududele tagasiside andmise kompleksust. Mitte iga õpetaja ei saa olla hea pedagoog. Loengus ei pea õppejõud ainult rääkima oma osa. Loengu ettevalmistamine ei seisne ainult slaidide koostamises.


tagasiside 15

• Mentorlus on väga oluline õppejõu arengu toetamisel. • Personaalne suhtlemine oma valdkonna inimestega on oluline. • Oluline on tagasiside. • Õpetamine on mõnus siis, kui õppejõud seda ise ka naudib. • Loovus õpetamisse. • Õpetaja peab olema kogu aeg arenemisvõimeline, kuna auditoorium ei ole • • • • • • •

kunagi püsiv, st avatud uudsetele õpetamismetoodikatele ja olema kriitiline olemasolevate õppematerjalide suhtes. Aktiivõpet ja seminare on võimalik läbi viia ka 300 ja 500 pealise kuulajaskonnaga. Tudengite tähelepanu võitmine muutub üha keerulisemaks, kuna uued põlvkonnad on üha enam multifunktsionaalsed ja tehnoloogialembesemad, st õppemetoodikates saab seda trendi väga edukalt ära kasutada. Kuidas järgmisel aastal eksam paremini korraldada. Õppejõu koostöö tähtsus – nii üliõpilaste kui kolleegidega, aga ka ühiskonnaga. Õppejõu mõttelaadi muutmise tähtsus. Õpetamine on nii teadus kui kunst. Õppejõul peavad olema teadmised, kuid samavõrd ka oskused neid edasi anda, seega, isiksuse arengu tähtsus. Uus võib olla unustatud vana. Õppejõud on sarnased olenemata riigist. Inglise keele oskus pole vajalik mitte ainult mobiilsuseks, vaid ka Eestis erialaseks tegutsemiseks. Õppejõududele on oluline jagada muljeid edukast õpetamisest.

Karin Ruul konverentsi tagasisidet küsimas. Foto: Laur Kaarna


16 tagasiside

Peaeesmärk on õppija efektiivne, tulemuslik ja loov õppimine Virve Siirak, Ärikorralduse Instituut

mentaalseid mudeleid, mis on vastastikku rikastav ning uusi teadmisi loov, kuna mentaal-

Konverents oli väga hästi korraldatud, konverentsi materjalid on hästi kättesaadavad.

sed mudelid on ju inimestel erinevad. Väga huvitavad on uuringud sellest, et positiivse-

Eriti meeldis, et e-õpe on avanud uued di-

te emotsioonide olemasolul on õppija mälu

mensioonid face-to-face õppele ning õppijate

parem ning oluline on pöörata tähelepanu

ja õppejõu isiksuslikele kontaktidele õppe-

õpilase emotsioonidele ning hingeelule õpi-

protsessis. On ju põhitõde, et inimestevahe-

ülesannet täites.

list isiklikku kontakti ei saa asendada miski. On väga meeldiv, et sellega on e-õppe tehnoloo-

Intellektuaalse evolutsiooni dünaamiliseks

giliselt küljelt mindud uuesti üle kontaktõppe

jõuks on flow saavutamine. Ülevaade õppi-

väärtustamisele, seda aga uuel tasandil. Tege-

mise ja õpetamise kognitiivsete protsesside

likult ongi kõige efektiivsem just kombineeri-

osast oli muljetavaldav. Ettekannet kuulates

tud õpe (inglise keeles blended learning).

jäi väga hea mulje, et selliste süvendatud uuringute tulemusel avanevad nii õpetamisele

Ettekanded olid kõik väga huvitavad. Eriti

kui ka õppimisele täiesti uued perspektiivid

sügava mulje jättis mulle professor Kirsti Lon-

ja lahendused. Õppejõud aga ei tohiks jääda

ka Helsingi Ülikoolist oma ettekandega Enga-

ainult mehaanilise „konteineri täitja“ rolli, sest

ging Learning. Muljetavaldavad on uuringud,

see kõik eeldab ka õppejõu isiksuslikku aren-

mida seal on tehtud õppijate loovuse, õppi-

gut, et saavutada peaeesmärk – õppija efek-

mise ning õpetamise efektiivsuse tundmaõp-

tiivne, tulemuslik ning loov õppimine.

pimiseks. Tuleviku õpetajal peab olema integreeritud kompetents – teadmistest, oskustest,

Üllatav oli Torgny Roxå (Lund’i Ülikool) et-

eneseregulatsioonist, teaduslikust mõtlemi-

tekandest kuulda, et Lund’i Ülikoolis õppe-

sest, eetikast, kommunikatsioonist, emotsioo-

jõud omavahel õpetamise teemadel väga ei

nidest, motivatsioonist ning tehnoloogiast

aruta ning õppejõud on oma õppeprotsessis

kui elu loomulikust osast. Huvitav oli mõte, et

õppijatega suhteliselt üksinda. Mõtlesin, et

õppija mõistus pole konteiner, mida on vaja

koostööprobleemid on ainult eestlastel, see-

teadmistega mehaaniliselt täita. Sellise lähe-

tõttu oli huvitav sarnast paralleeli ka Lund’i

nemisviisi juures pole ka e-õpe efektiivne.

Ülikooli kohta kuulda. Siin on kirjas ainult mõned mõtted, mis eri-

Erilist tähtsus omavad konverentsil grupitööd, kus õppijad saavad jagada oma

ti meelde jäid. Muidu aga oli konverents rikastav ja väga huvitav.


arvamus

Õpetamine – kunst või teadus? Anneli Kannus Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 aastat juht ja 20 aastat õppejõud Meil kõigil on koolis käimise kogemus. Mõnel meist on möödunud koolis „käimisest” pool sajandit, teine on sama palju aega koolis käinud. Euroopa Liiduga ühinedes hakkasime üha rohkem kuulma ja rääkima elukestvast õppest. Skeptikud arvavad, et elu ainult õpetabki, tänane õpetamisfilosoofia räägib hoopistükkis ühisest teest koos mentoriga. Alati soovitatakse õppida iseenda vigadest, kuid kogemused näitavad, et seegi on keeruline. Õpetamine tähendab tegelikult seega rohkem inimesi, kes suudavad teistega oma kogemust jagada, ehk lihtsalt öeldes – õpetada. Formaalselt vajab õpetajaid – õppejõud iga õppeasutus. Küsimus on selles, et millist õppejõudu me siis tegelikult vajame? Loomulikult tahaks iga valdkond omada selliseid inimesi, kes armastavad oma tööd. Õppejõu töö sisu on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud, diskuteerima töö sisu üle on hakanud alles viimasel ajal. Küsige endalt näiteks, kas kõrgkooli õppejõud peab olema täna (must?)kunstnik või (tõsi)teadlane?

Definitsioonid – hea või halb Kõrgkooli õppejõuna võiksin ma definitsioone armastada, kuid ei. Definitsioone

lugedes, nendest rääkides, või veel hullem – neid pähe tuupides, võib meie elu nendesse suisa takerduda. Üks on kindel, et sõltumata definitsioonidest võivad inimesed asjadest väga erinevalt aru saada ja saavad ka. Inimesena on meil oma arvamus paljudes asjades. Arvamust avaldades räägime me oma veendumusest (loe: eelarvamusest), mis see või teine konkreetne asi meie arvates endast kujutab ehk kuidas meie ise sellest aru saame. Nii õppeprotsessis kui ka elus üldse soovitan ma „aiast ja aiaaugust” vaidlemise asemel kasutada üksteisele „defineerimist” ehk asja, mõiste, nähtuse sellist lahtiseletamist nagu kumbki osapool täpselt seda mõistab. Seletamise protsessis õpime me tunduvalt rohkem kui definitsioone pähe raiudes.

“Küsimus on selles, et millist õppejõudu me siis tegelikult vajame?” Otsisin näiteks internetist definitsioone kunstniku ja teadlase kohta. Teadlast on püütud igati püüdlikult defineerida, kunstniku kohta on pigem terve rida arvamusi. Lihtsustades tekib seos: kunstnik – loov, teadlane – kuivik. Seltskonnas diskussiooni alustades avaldatakse arvamust, et kunstnikuks võib saada igaüks, kuid teadlaseks mitte. Lisaks pidavat teadlaseks kaua õppima, või vähemalt kauem kui kunstnikuks.

17


18

arvamus Toetust leiab pigem mõte, et need kaks „kutset” justkui välistavad teineteist. Kuidas peaks siis selle kahe poolega hakkama saama tänapäeva õppejõud?

Õppejõud – mustkunstnik või tõsiteadlane Vaadates neid kutseid õppejõu kontekstis, siis seadusandlikult nõutakse õppejõult nii kunstnikuks kui ka teadlaseks olemist. Mõlemad kutsed vajavad loomingulisust, inspiratsiooni, teisi inimesi (nii õpetamiseks kui kunsti hindamiseks), ise enda edasi arendamist. Pole siis ju probleemi või siiski? Õppejõud - olgu ta siis kitsalt võttes lihtsalt teadmiste edasiandja, või laiemalt võttes mentor eluteel – peab suutma olla arusaadav, selgelt väljenduv, loovust arendav,

“Õppejõu peaülesanne on tegeleda õppijaga. Teadlase peaülesanne on tegeleda teadusega.” teadmistehimu toetav, avastustele suunav tegelane. Samuti tuleb igas õppeasutuses õppeprotsess läbi viia tõestele faktidele (teadusele?) tuginedes. Ühelt poolt seega loovus, teisalt tõestatud faktid. Teadlane – peab suutma olla süstemaatiline, kannatlik, korduvaid tegevusi salliv isik, kelle loovus ja teistpidi mõtlemine täpses teadusmaailmas võib viia suurimate avastusteni. Kõigepealt siis faktid, millega ilma loovuseta pole tegelikult

miskit peale hakata. Peaaegu kõikide ametite puhul on ikka keegi, kes küsib: kas õpitav ja arendatav või sünnist saadik olemas? Arengupsühholoogidel ja geeniteadlastel on sellele tõese vastuse leidmiseks veel pikk tee käia. Üks ei välista ju aga teist? Kindlasti on meis endis olemas üks või teine asi, omadus, oskus – mida kasutame, armastame ja isegi arendame enda juures rohkem. Õppeasutus on seda edukam ja õppijad seda enam rahul, mida rohkem tegeleb nendega oma ala armastav inimene. Õppijale on tegelikult täiesti ükskõik, kas see tegelane kannab nimetust õppejõud või teadlane. Õppijatele, kes õpivad iseenda arengu (mitte diplomi) pärast, loeb vaid see, kui valmis on temaga koos õppiv inimene oma teadmisi jagama, diskuteerima, õppijat suunama ja mõtlema panema. Olles peaaegu pool oma praegusest elust õppinud ja õpetanud, siis mäletan eredalt ehk kuraditosinat õppejõudu, kellega koos õppimine on kindlasti minu eluteed mõjutanud. On seda palju või vähe?

Edukuse võti Ettevõtete pikaajalist edukust uurinud ameeriklane Jim Collins kujutab üht organisatsiooni bussina, seespool seega nii bussijuht kui ka reisijad. Juht peab vaatama, et õiged inimesed õiges peatuses bussi astuks ning paigutama õiged inimesed õigetele kohtadele. Praktikutena on meist paljud kogenud, et näiteks väga hea spetsialisti


arvamus „edutamine” juhi kohale toob hoopistükkis tagasilöögi. Mõne inimese jaoks ei ole see lihtsalt bussis õige koht. Kõrgkoolides tahame me, et õppejõud istuks korraga nii õpetaja kui teadlase toolis, lisaks paneme teadlased sageli sundseisu juhi toolile tõstmisega. Miks nii edumeelsetes organisatsioonides, kui seda on õppeasutused, ei rakendata lihtsat juhtimisteooriat? Ehk poleks tark mitmel toolil korraga istuda proovida? Kindlasti on kõrgkoolil vaja nii õppejõudu kui teadlast. Inspireeriv õppejõud ei pruugi olla kõige enam tsiteeritud teadlane ning tipp-teadlane ei pruugi olla inspireeriv õppejõud. Oleme kõik kuulnud lakkamatu voona rääkimas oma ala fanaatikuid, keda on raske katkestada, kellele on raske küsimusi esitada, kellega on raske isegi niisama raske kontakti saada. Hea õppejõud peab aga kindlasti võimaldama küsida ja vaielda. Koostöö kunstniku ja teadlasehinge vahel loob sünergia, mille tulemusi ja mõju vajab iga õppija. „Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde” ehk kas poleks aeg õppeasutustes prioritiseerida õpetamine ja õppimine? Õppejõu peaülesanne on tegeleda õppijaga. Teadlase peaülesanne on tegeleda teadusega. Kõrgkoolil on vaja eelkõige seda, et õpetaja ja teadlane üksteisest aru saaksid. Kui mõtlen mind inspireerinud õppejõududele, siis üks ühine joon on neil kindlasti – nad tahtsid olla õppejõud. Neile meeldis see mida nad igapäevaselt tegid, nad kuulasid

õppijat, nad vaidlesid õppijaga, nad küsisid ja otsisid tõendusmaterjali ja nad olid valmis üheskoos õppijaga midagi avastama. Mina tahaksin olla näiteks õppejõud ilma ise teadust tegemata ja usun, et on mitmeid teadlasi kes tahaksid jällegi õpetamisega mitte tegeleda. Meie omavahelised viljakad diskussioonid annavad meile mõlemale palju informatsiooni, teistsugust maailmavaadet ja seeläbi avastusi, mida me üksi iialgi ei kogeks. Igast kõrgharidust saavast inimesest ei pea ega tohigi tahta teha teadlast. Nii nagu mõtlemisvõimet ei arenda üksinda vaid matemaatika, nii ei saa meist head spetsialisti, kui meil pole teaduslikku tõendusmaterjali. Spetsialiseerudes oma valdkonnas kasutame teiste valdkondade teadmisi, kogemusi, oskusi. Kuid tehes seda midagi, mida me armastame – võidab nii õppija kui ka kõrgkool. Seega – laskem õpetajal olla õpetaja ja teadlasel teadlane.

“Kõrgkoolil on vaja eelkõige seda, et õpetaja ja teadlane üksteisest aru saaksid.”

19


20 arvamus

Ülikooli õppejõud – õpetav teadlane Jakob Kübarsepp

teadlaste poolt) kui ka üliõpilasi ja vilistlaste

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor

tööandjaid rahuldavat õpetamist ning juhendamist. Nende tegevuste kõrvalt kutsutakse

Õppejõu roll on aegade jooksul muutunud

õppejõude teenima ühiskonda ka paljudes

koos ülikoolide arenguga. Sajandeid olid üli-

muudes vormides, olgu näiteks analüüsi- ja

koolid valdavalt õpetavad organisatsioonid.

arendustööd valitsussektorile või õppetee-

Akadeemiline revolutsioon 19. sajandi kesk-

nused ülikoolivälistele huvigruppidele – et-

paigas – ülikoolides hakati õpetamise kõrval

tevõtted/asutused, täiendusõppurid, üldhari-

ka teadusega tegelema – tähendas nõuete

duskoolide õpetajad ja õpilased vms.

muutumist õppejõudude pädevusele. Juhti-

Nii nagu kümnevõistlejadki ei ole tavaliselt

vatelt õppejõududelt – eelkõige professor ja

tugevad kõikidel aladel, nii suudavad ka õp-

dotsent – eeldatakse teadusülikoolides reeg-

pejõud täita erinevaid ülesandeid erineva

lina ka rahvusvahelisel tasemel teadus-, aren-

tasemega. Teiste sõnadega – silmapaistev

dus- ja muud loometegevust. Nii kujunesid

teadustegevus võib, kuid alati ei pruugi kom-

ülikooli õppejõud kui õpetavad teadlased.

bineeruda heade õpetamis- ja juhendamis-

Ootused õppejõududele mitmekesistusid

oskustega. Samuti vastupidi – suurepäraste

veelgi 20. sajandi lõpukümnenditel, kui üli-

õpetamisoskustega õppejõud ei pruugi olla

koolid võtsid omaks nn kolmanda missiooni

niisama silmapaistev teadus-, arendus- või

– ühiskonna teenimise.

muus loometegevuses.

Praeguseks on nõuded ülikoolide õppejõu-

Ülikoolid tegutsevad rahvusvahelisel tea-

dudele äärmiselt mitmekesised. Neilt nõutak-

dus- ja kõrgharidusmaastikul, kus hetkelgi

se nii kvaliteeti ja kvantiteeti teadustegevuses

veel võidetakse positsioone ning koostatakse

(publikatsioonid ja nende kasutatus teiste

edetabeleid eelkõige

Torgny Roxa Lund’i ülikoolist ärgitas konverentsil kuulajaid loovusele. Foto: Laur Kaarna


arvamus teadustegevuse tulemuste alusel. See sunnib

ja oskusi õpetamisest omandatakse juba

ülikoolegi

doktoriõppes.

konkurssidel õppejõudude juh-

tivatele ametikohtadele (professor, dotsent) eelistama eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga

Olgugi õppejõud huvitatud endas õpetaja-

teadlasi. Kui konkursil on valida suurepärase

kunsti arendamisest, mitmekesiste tegevus-

õppejõu, kes on keskpärane teadlane ja suu-

tega äärmiselt hõivatutena on neil ülisuur

repärase teadlase, kes on keskpärane õppe-

koormus ja napib aega osaleda õpetamis- ja

jõud vahel, siis valik langeb reeglina viimase

juhendamisoskusi arendavatel täienduskoo-

kasuks.

litustel. Olukord on siiski muutumas. Survet on tunda nii tööandjailt kui tudengeilt, nende

Alles viimasel aastakümnel on teadus- ja are-

ootused on ausad ja põhjendatud – massiha-

dustegevuse kõrval muutunud hinnatavaks

riduse aeg hakkab läbi saama. Ideed ülikooli-

õpetamise kvaliteet ja lõpetanute suutlikkus

haridusest kui harituse tagatisest on taaselus-

rahvusvahelisel tööturul ning seejuures on

tamas ettekujutust õppejõust kui põnevast,

fookusesse sattunud ka õppejõudude (õpe-

kaasakiskuvast, inspireerivast lektorist. Ning

tatavate teadlaste) õpetamis- ja juhendamis-

ülikoolid on kohandanud või kohandamas

oskused. Ka õpetamine on kunst, on looming,

oma konkursitingimusi vastavaks, hinded ja

kuid sünnipärase või kujunenud ande kõrval

ootused lähevad arvesse.

on selles ka palju arendatavat. Seda enam, et pidevas arenemises ja muutumises on ka

Ülikool, huvitatuna rahvusvahelisel teadus-

üliõpilaste ootused, eelistused ja samuti või-

maastikul nähtavuse kõrval kõrgest hinnan-

malused. Kõige lihtsam näide siinkohal on

gust lõpetanutele, püüab pakkuda õpeta-

kõikvõimalike e-tehnoloogiate areng, vaevalt

misalast täiendusõpet üha süsteemsemalt ja

oleks keegi vaid kümmekond aastat tagasi

kõrgema kvaliteediga. Ka see õpe peab olema

osanud valmistuda kohtumiseks auditooriu-

inspireeriv, erinevais, õppejõududele sobivais

mis arvutis 3D mudeleid näppiva uudishimu-

vormides, kaasaegsete haridustehnoloogia-

liku tudengiga.

te (e-õpe, digiõpe) ning aktiivõppevõimalusi kasutades.

Ülikoolid vastavad pakkudes täienduskoolitust kõrgkooli- ja erialadidaktika, juhenda-

Võib julgelt kinnitada, et kui aegade jook-

misoskuste, kommunikatiivsete oskuste (sh

sul on sõnapaaris „õpetav teadlane“ olnud

keeleõpe), kaasaegsete haridustehnoloogia-

võimalik rõhutada algusel üht, seejärel teist

te (e-õpe) jms valdkondades. On eraldi koo-

sõna, siis täna ja homme on võrdse rõhuga

litusprogrammid noorte õppejõudude baas-

mõlemad ning nende julgeks väljaütlemiseks

koolituseks ning neid nõustavatele kogenud

vajaliku enesearendamisega näevad vaeva nii

mentorõppejõududele. Esmaseid teadmisi

õppejõud ise kui ülikoolid.

21


22 statistika

Õppejõudude koolituste statistika 2010. aastal toimus kokku üle 160 kõrgkoolididaktika, juhendamise ja e-õppe alase koolituse. Kokku osales koolitusel 2048 erinevat õppejõudu 3200 korral, mis teeb 1,56 korda (2009. aastal oli osalemisi samuti 1,55 korda). 587 erinevat õppejõudu osales nii 2009. kui ka 2010. aasta koolitustel, st ligi 1500 erinevat õppejõudu polnud varem koolitustel osalenud.

Programmi Primus algusest (2008.31.12.2010) on koolitustel osalenud 2773 erinevat õppejõudu. 2010. aasta koolitusel osalejatest oli naiste osakaal 70%, mis aastataguse seisuga võrreldes on kahanenud 3% võrra. Osalejate keskmine vanus on 41,99 aastat.

mentorlus juhendamine uurimismeetodid, akadeemiline kirjutamine

keelekoolitused

6% 10%

2%

Koolituste jagunemine 2010. aastal

didaktika

29%

15%

sotsiaal-, psühholoogia-, kommunikatsiooni koolitused

18%

20% e-õpe


statistika

Koolitustel osalemine 2010. aastal

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Eesti Kunstiakadeemia Tallinna Ülikool Mainori Kõrgkool Sisekaitseakadeemia

inimesi osalemisi

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Pedagoogiline Seminar Eesti Mereakadeemia Tartu Kõrgem Kunstikool

Primuse koolitustel osales 2010. aastal 2048 erinevat õppejõudu, sealhulgas 550 õppejõudu osales 2 või enamal koolitusel.

Estonian Business School Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lääne Viru Rakenduskõrgkool

Eesti Lennuakadeemia Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Eesti Infotehnoloogia Kolledž 0

200

400

600

800

23


Olulised kuupäevad aprill-juuni 2011

08.04 Kõrgharidusuuringute teabepäev Tartus AHHAA keskuses 11.-15.04 VÕTA nädal kõigis partnerkoolides 26.04 VI kõrghariduskonverents

“Kutsekvalifikatsioon - pomm või komm”

27.04 kl 14-18 Tartu Kaubamaja ees Meelte päev - Koge tajumatut. Erivajadustest Tartu Tudengipäevade raames.

15.05 Esita 16. VMT 09.-10.06 Primuse võrgustike ühisseminar “Kolm aastat Primust - kuidas edasi?”

“Õpetaja peab olema kogu aeg arenemisvõimeline, kuna auditoorium ei ole kunagi püsiv, st avatud uudsetele õpetamismetoodikatele ja olema kriitiline olemasolevate õppematerjalide suhtes.” Konverentsi tagasiside, jaanuar 2011

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 2  

Programmi Primus uudiskiri 2/2011

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you