Page 1

12/2011 nr6

Primus

Rahulikke jõule ja edukat uut aastat!

On aeg võtta kokku järjekordne aasta. 2011 on olnud põnev ja tegevusterohke. Käesolevast uudiskirjanumbrist leiab põgusa ülevaate Primuse sündmustest.


K체lastage meid Facebookis http://www.facebook.com/programm.primus

Rahulikke j천ule ja Primus edukat uut aastat! SA Archimedes Programm Primus Tel: 730 0800 E-post: primus@archimedes.ee http://primus.archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee/

Postiaadress: V채ike-Turu 8, I korrus 51013 Tartu


Piparkoogisüda Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha – kes see mullust muudaks! Oi kui kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvihus! Piparkoogiraas ta pisikeses pihus. Pärast jõulupuhkust meenutage seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! /Leelo Tungal/


r a u n a a J arna ur Ka d: La Foto

Jaanuaris toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses konverents “Kas õpetamine on kunst või teadus?”, mille eesmärgiks oli kujundada Eesti õppejõududes valmisolekut oma õpetamisoskusi arendada ja uurida. Konverents pakkus oodatust rohkem huvi planeeritud 300 osaleja asemel oli osalejaid 370.


2011. aasta alguses anti Primuse toel välja väga populaarseks osutunud raamat “Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat”. Käsiraamat on jõudnud kõigisse Primuse partnerkõrgkoolidesse, piirkondlikesse nõustamiskeskustesse ning gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse. Kuigi raamatu esmane sihtrühm on tulevased ja praegused tudengid, sisaldab see asjalikke nõuandeid ka õppejõududele ja nõustajatele. Samuti ilmus jaanuarikuus Primuse uudiskirja esimene number.

Avalik-õiguslike ülikoolide õppreprorektoritel on pikaajaline tradisioon kordpaar aastas kohtuda Jaanuaris kohtuti Kuressaares, Saaremaal, kus räägiti ühisõppekavadest, anti ülevaade tehnikavaldkonna näitajatest ning teemadena olid päevakorras ka LTT valdkond, tulemuslepingud, üleminekuhindamise vahekokkuvõte ja institutsionaalse akrediteerimise nõuded, plagiaadisüsteem, eesti keele arengukava.


r a u r b e e

V

Keskastmejuhtide koolitus Viinistul Veebruarikuus algas EBSi korraldatud keskastmejuhtide koolitus, mille viimane moodul toimus juunis. Pärast koolitust jäid märksõnadena kõlama sünergia ja kvaliteetaeg ning see, et nii rühmatööd kui ka kodutöödele saadud tagasiside olid väga kasulikud. Osalejate sõnul aitas koolitus üha paremini mõista juhi rolli: „Juhi roll ei ole öelda, mida sa pead tegema, vaid juhi roll seisneb toetamises ja tagasitõmbamises. See on nauditav „mäng“.“

Fotod: Katre Helm


emias toimus Eesti Kunstiakade „Eesti teaduskeel“

sisekoolitus

valts. Koolitaja Peep Nem stal Eesti aastatel, sai ka sel aa Nagu varasematel sitiivset osalejatelt väga po s itu ol ko e el ke us tead t koolitaja d hindavad kõrgel tagasisidet. Õppija kust ng koolituse vajalik professionaalsust ni est võib . Koolituse tagasisid ös tö us ad te u jõ pe õp b on innustav ja anna lugeda, et koolitus eoskust ke edasi uurida ja el suuniseid, kuidas ise tused on ka ituse olulised väär ol Ko . da vi lih gi el ve gasimine ning isiklik ta ta su ka e et id nä e elulist on igaühel näpunäidete järgi side, kus koolitaja usi. enda arenguvõimal võimalik märgata a koolitus ka Sügisel toimus sam koolitusena.

avaliku

2011. a ast koolide al said hoo sis s õppepr orektor e rakenduskõr g ite koht umised Kokku on ees-mär saadud viiel ko k on aru r tada kõ ral. Kohtumist teemad e rgharid e üle ni uses akt ng vahe institus u t a a d als ion a tamiseg aalse akreditee kogemusi (nt s ete a, eoses rimisek se tumisel rahvusvahelisu stumise ttevalmisplaneer ita ga jne). edasist K koostöö kse koos ka ar endusi n oh. ing Veebrua ri luskõrg s toimus kohtu koolis M mine Ee sti Ettev ai naalse a õ kreditee nor - tutvustat i institu trimise k õppejõu t s o iodu rda, toim üle erin de koormuse arvestam us arutelu evates k oolides. ise süste emi Õppepr orektor ite teine likuus T koh all kus rääg inna Pedagoog tumine toimus ili iti ap õiendi v mentorlusest ses Seminaris ( rilTPSis, a TPS), ormista ka misest n rektorit ing anti deemilise eŠ ülevaad sündmu veitsi visiidist e (vt pilte ste alt). märtsik uu


s t r Mä

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ühisel õppereisil Šveitsis.

Fotod: M ati Lukas

Juhendmaterjal "Praktika kõrgkoolis" annab juhiseid ja mõtteid, kuidas korraldada tulemuslikku ja eesmärgistatud praktikat nii, et protsessis on aktiivsed kõik osalised õppija, kõrgkool ja koolipoolne juhendaja ning praktikaasutus ja sealne juhendaja.


Tartu Ülikooli täiendõppekursustel hea aasta „Reaalteadust EAP) e didaktika“ rgkoolis“ (6 õ k e in (4 EAP) laien m a ja õpet e es Tallinna in im p p „Õ 20 id 11 ja le . aa sa st o al kolmandat ko rekordarv rve rda toimunud reaalteaduste ad osaleda te spetsiaalselt iv v o õppejõududel so si es u k sk e, o d d u õ ei e mõeldud ba ls ej p lä aa p bi n õ lis io n o ak ss fe s askoolitus viid T am ro ar tule ka Tallinn s õu p Järjest en i as, kus sellel ko kõiki õppej aastal toimu T . ja al 1 l lin 1 a 0 n 2 av a lt Te l. ä v h se olitusel osales nikaülikooli, oolitu lis“ nii sk o semestri o aa k b T id e rg al õ d lin k u E d n e es a Te in ti Infotehnoloo ppejõu gia Kolledži õp hnikakõrgkooli ja ine ja õpetam 1 õppejõudu. käsitleval õ im p p „Õ s ta u 5 kse lisaks õpiv pejõud. Kursu ekurs tuse lõpetas äljunditele ja sel pööratäiendusõpp estril, kooli nende seosele liõpilaste ü h m in ja se d e is am g is is sü m i am ee u et ai to n to d ek e it avaga, el is e akevad k ja im p -kriteeriumid oost üliõpilaste ak ele erilist tähel utletakse õp õppekava k ja ti eve n er t, ai im es epanu se is Koolitusel ar is k ele ja juhendam ita dam duste õppemee ise üle, rääg isele ning reaa liõpilaste hin ü t, to es d it is d el ö m motiveerim e. ö lteali va õppet emeetodite aadeldakse v g in n misest, õpp es entorrühmad gasisidet. „Õppejõult õppejõule. Õpetamisoskuste arendamise seminarid“ (2 EAP) töötatakse m e õpetööle ta id g ee ll o k väljaarendamine ja valdkonnadidaktikale laienemine ning antakse Käivitati terve semestri vältav täiendusõppekursus „Õppejõult õppejõule. Õpetamisoskuste arendamise seminarid“, mille eesmärgiks on toetada õppejõudude jätkuvat professionaalset arengut, motiveerida osalejaid eksperimenteerima uute töövõtetega ning oma kogemusi jäädvustama ja kolleegidega jagama. Kursusel osalejad rakendavad vähemalt ühe uue tööviisi või idee oma õppetöös, analüüsivad uue idee rakendamise tulemusi ja teevad järeldusi tuleviku tarbeks, arutavad kolleegidega oma kogemusi uute õppemeetodite rakendamisel. Kursus toimus nii kevad- kui sügissemestril, mõlemal semestril töötas nii erialadevaheline kui ka reaalteaduste valdkonnadidaktiline õpperühm.


l l ri

p A

Fotod: Maris Saar

Kõrgharidusuuringute teabepäeval tutvustati 2010.–2011. aastal valminud uuringuprojekte, sealhulgas kahte värskeimat - "Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses" ja "Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuring". Teabepäev meelitas kokku ohtralt huvilisi ning ettekannetejärgsed diskussioonid kujunesid elavaks. Uuringute lõppraportid on kättesaadavad Primuse kodulehel: http://primus.archimedes.ee/trykised.


VÕTA NÄDAL Sel aastal toimus VÕTA nädal juba teist korda. Võrreldes esimese VÕTA nädalaga osales partnerkoole vähem, kuid nädala programm oli tihedam. Oluline erinevus on aga see, et teavitustegevus jõudis ka Töötukassa, kutsekomisjonide ja tööandjateni ning sel aastal ei olnud teavitus mitte ainult väljapoole suunatud, vaid see toimus ka koolisiseselt – et kõik, nii õppejõud kui tugipersonal oleks teadlikud VÕTAst ning selle võimalustest.

kas Foto: Mati Lu

Rakenduskõrgkoolide traditsiooniline arvult kuues kevadkonverents teemal “Kutsekvalifikatsioon – pomm või komm?” toimus mittetraditsioonilises kohas ja vormis. Konverentsil arutleti kutsekvalifikatsiooni olemuse, erandite, erisuste ning vajaduste üle nüüd ja tulevikus seoses Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.

Tänavu oli tudengite kevadpäevade läbivaks teemaks „Märkamine“. Korraldajad kutsusid üles märkama abivajavaid kaasüliõpilasi ja julgema pakkuda abi. Meelte päeval pakuti üliõpilastele ja linnarahvale võimalust panna end proovile senikogematutes olukordades. Kaubamajas ees telgis sai iga huviline ratastooliga läbida takistusrada ja tantsida line-tantsu, õppida punktkirja ja viipekeelt, maalida jalgadega, mängida r a pimetennist, teha pai juhtkoertele. a S to: Maris

Fo


i a M

Rakenduskõrgkoolide rektorite seminar Rektorid kohtusid Narva-Jõesuus, kus arutleti rakenduskõrgkoolide spetsiifiliste probleemide üle, jagati kõrgkoolide ühistegevuse positiivseid kogemusi, toimus ajurünnak erinevate koostöövormide ja viiside leidmiseks. Räägiti ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ühistegevustest 2011/2012. aastal, koostati tööplaani projekti ning kohtuti haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksooga. Raamatu autorite hulka kuuluvad enam kui kümme Eesti teadlast, kes ühel või teisel moel on seotud intelligentsuse uurimisega või selle tagajärgedega. Seetõttu ei sisalda raamat vaid ühte “tõde” selle vastuolusid tekitava teema kohta, vaid on süntees erinevate teadlaste teadmistest ja vaadetest sellele. Ka programm Primus toetas raamatu väljaandmist. Raamatut esitleti 10. juunil Tartu Ülikoolis.

Ajakirjas The International Commons ilmus artikkel jaanuaris Tartus toimunud konverentsist "Kas õpetamine on kunst või teadus?". Artiklis soovitatakse kõigil rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uurimise võrgustiku ISSOTL liikmetel hoida end kursis sellega, mis toimub Eesti kõrgharidusmaastikul. http://issotl.org/newsletter.html


Meie tegemisi auditeeriti Kontrollide tulemused näitasid, et oleme üldiselt oma tööd teinud hästi, kuid suurt tähelepanu tuleb pöörata töötasustamise küsimustele. Seoses sellega on välja toodud märkus, et programmi partnerite määratud lisatasud täiendavate tööülesannete eest ei ole läbipaistvad. Audit on viidanud ka sellele, et lisatasude esildistel puuduvad täiendavad viited või selgitused, mille alusel lisatasu summa määrati. Samuti ei ole partnerid lisatasude määramisel kõikidel juhtudel lähtunud asutusesisestest keskmistest töötasudest või töötaja tegelikust töötasust.

Teeme tööd lähtuvalt järgnevast: • Programmi tööde eest lisatasude määramisel peame lähtuma kõrgkoolisisestest keskmistest tasudest või Eesti keskmisest palgatasemest vastavasisulise töö eest. • Juhtudel, kus töötaja teeb programmi raames tööd, mis erineb tavapärasest tööst, tuleb kehtestada lisatasude määramiseks asjakohane kord, mille kaudu on võimalik tõendada, et lisatasud ei ületa keskmist tasu samaväärse töö eest. • Lisaks lisatasude esildistel kirjeldatud programmi tegevuste sisukirjeldustele tuleb neile lisada ka viide või selgitus, millele tuginedes on määratud konkreetse lisatasu suurus. • Kui programmi raames tehakse töid või osutatakse teenust ka võlaõiguslike lepingutega ning töö tegijad/teenuse osutajad töötavad ka samal ajal töölepinguga kõrgkoolis, siis tuleb esitada ka töötajate töölepingud (ametijuhendid), et kindlaks teha tööde võimalikku kattuvust. • Kui programmi raames tehtud tööde eest makstav töötasu (tunnitasu) ei ole võrdne töötaja töölepingu alusel makstava töötasuga (tunnitasuga), siis tuleb esitada analüüsid mille alusel programmi töötasu on arvestatud. Analüüsid on vajalikud selleks, et elluviija ja rakendusüksus saavad kinnituse, et tunnitasu on kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö ees. • Soovitavalt võiksime teha nende töötajate puhul, kes teevad tööd kõrgkoolis töölepingu ja programmi jaoks võlaõigusliku lepinguga, täita tööde vastuvõtmise-üleandmise akti asemel tööajatabel, misa näitab mõlema lepingujärgsete ülesannete täitmist.


i n Juu

Juunikuus kohtusid Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses kõik programmi Primus koordinaatorid, et arutada 2012. aasta prioriteete ning jagada kogemusi. Partnerite poolt kirja pandud programmi õnnestumisi ja ebaõnnestumisi analüüsiti töötubades ning arutati, mis saab siis, kui tegevuste tugevused ja nõrkused kokku saavad.

Fotod: Maris Saar


Õppejõududude koolitajate rahvusvaheline koostöökonverents Nordic Seminar for Educational Developers Võrgustiku kohtumine toimus Taanis. Kohal olid Taani, Norra, Islandi, Rootsi, Soome ja Eesti õppejõudude koolitajad. Seminaril anti väga hea ülevaade Põhjamaade kõrgkoolididaktika hetkeolukorrast ja olulisematest arengusuundadest. Teisel päeval vahetati kogemusi ning tutvustati erinevaid õpimeetodeid. Kõige olulisema saavutusena lepiti kokku, et järgmine Põhjamaade kõrgkoolididaktikute võrgustiku kokkusaamine toimub Tallinnas 2013. aasta kevadel samaaegselt Primuse kõrgkoolididaktika konverentsiga. Avalik-õiguslike ülikoolide õppreprorektorid kohtusid juunis Tallinnas Vabaõhumuuseumis, kus aruteluteemadeks olid RKT aruannete analüüs, TTÜ institutsionaalseks akrediteerimiseks ettevalmistumine Primus programmi “Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis” osalemise kaudu, rektorite nõukogu uue kvaliteedileppe järelevalve ja erinevad mõõdikud ning ülikoolide tagasisidesüsteemide võrdlev analüüs.

Primuse õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamise valdkonnas valmistasid nelja ülikooli keelekeskused (TÜ, TLÜ, TTÜ, EMÜ) ette ühisprojekti, mille tulemusena tõuseb kõrgkoolide võõrkeeleõppega tegelevate õppejõududude testimispädevus Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi CEF:2000 järgides ning võõrkeeleoskuse hindamine eri ülikoolides muutub paremini võrreldavaks.

MÜ Foto: E


i l u Ju

Rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite kohtumine Mooste viinavabrikus Juulikuus toimus rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite kolmas kohtumine. Kohtumisel tegeleti rahvusvahelistumisega seonduvate tegevuste kaardistamisega, arutati selle väljavaateid ja võimalusi. Õppeprorektorite järgmine kohtumine toimus septembris Eesti Sisekaitseakadeemias (SKA), kus jagati SKA ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kogemusi institutsionaalseks akrediteerimiseks ettevalmistumisel ning tutvustati Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kvaliteeditöörühma poolt väljatöötatud indikaatoreid.

Külalisprofessor James Groccia rahvusvahelisele kogemusele toetuvad õpetamisalased täiendusõppekursused Tartu Ülikoolis töötas külalisprofessorina Auburni ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja James Groccia., kes viis läbi erinevaid täiendusõppekursusi ja töötube, milles käsitleti hea õpetamise põhimõtteid, väikestes rühmades õpetamist, üliõpilaste tagasiside saamise võimalusi ning selle olulisust õppe kvaliteedi mõjutamisel. Kursused algasid 2011. aasta sügissemestril.

Foto: L aur

Kaarna


Tudengiveeb

Kõrgkoolide veebid

Õpingute planeerimine ja õppenõustamine

Töö- ja praktikakohtade vahenduskeskkond

Kõrgkoolideülene info

Avatud foorum

Nõustamisvorm

Kõrgkoolispetsiifiline info

SAIS

EHIS

Rajaleidja Karjääri planeerimine ja eriala valik Nõustajate foorum

Rajaleidja linkide menüü

Artiklid, erialade otsing

LÜKKA projekti ajal tekkinud idee luua kõrgkoolidevaheline töö- ja praktikakohtade vahenduskeskkond on Primuse raames konkretiseerunud ja edasi arenenud. Primuse õpi- ja karjäärinõustajate võrgustiku kokkukutsutud töörühm töötas välja tudengiveebi spetsifikatsiooni ning 2011. aasta juulis esitas Tartu Ülikool koos 8 partnerkõrgkooliga kõrgkoolide innovatsiooni alameetmesse projekti „Kõrgkoolide, sisseastujate ja üliõpilaste ning tööandjate teabekeskkond „Tudengiveeb““.

Tudengiveeb • koondab kõrgkoolidele ühist üldist infot erialavaliku, sisseastumise, õppekorralduse, stipendiumide ja toetuste, õpingute ja karjääri planeerimise kohta • loob e-nõustamise võimalused kõrgharidusspetsiifilistel teemadel, parandades nõustamise kättesaadavust väiksemates koolides, kus nõustamiskeskust ei ole, või sihtrühmade jaoks, kes ei ole seotud konkreetse kõrgkooliga (potentsiaalsed üliõpilased, täiendusõppijad, lapsevanemad, vilistlased jne) • info on kasutajale kättesaadav ühest kohast, esitatud kasutajasõbralikus vormis ja keeles (interaktiivsed vormid – videomaterjalid, e- nõustamine, foorumid) • töö- ja praktikakohtade vahenduskeskkond on avatud kõigile kõrgkoolidele, sh väiksematele koolidele, kellel oma töö- ja praktikakohtade vahenduskeskkonna ülalpidamine ei ole otstarbekas. Tudengiveebi projekt sai septembris rahastuse. Teabekeskkond avaneb kasutajatele 2012/1013. õppeaastal ning seda hakkab ülal pidama kõrgkoolide konsortsium.


t s u g u A

Programmi juhtnõukogu kinnitas programmi 2012. aasta prioriteedid, kust võib välja lugeda järgmised lubadused: • korraldame õppejõududele ka juhtimis-ja strateegiakoolitusi, • aitame kaasa ettevõtluse integreerimiseks erialaainetesse, • pöörame enam tähelepanu õppejõudude teavitamisele VÕTAst, • toetame keskastmejuhtide arengut, • anname välja uuringute tulemusi tutvustavat trükistesarja, • toetame algaja õppja toimetulekut nii koolituste kui õpinõustamisega.

Augustis valmis VÕTA tagasisideküsimustik Kuna mitmed partnerid avaldasid soovi läbi viia VÕTA-alaseid tagasisideküsitlusi ning erinevate osapoolte arvamuste kogumine on olulisel kohal VÕTA kvaliteediprotsessis, töötati keskselt välja tagasisideküsimustik, mida on võimalik kasutada kõigil partneritel. Küsimustikku saab kasutada VÕTA-alase tagasiside kogumiseks nii hindajatelt, nõustajatelt kui taotlejatelt, see on kättesaadav Primuse koduleheküljel VÕTA dokumentide all ning lähtuvalt kooli spetsiifikast ja konkreetsest vajadusest võib sinna kooli poolt lisada veel küsimusi.

Foto: Hei kki Heljas

Villa Andropoffis Pärnumaal toimus haridustehnoloogide suveseminar, mis kandis nimetust „Haridustehnoloog - e-õppe kvaliteedi tagaja koolis“. Suveseminaril osales 50 haridustehnoloogi kutse- ja kõrghariduskoolidest.

Viinistul toimus programmide Primus ja Eduko koostöös „Haridusprojektide kirjutamise suvekool“. Koolitajateks prof. Ellu Saar ja Jelena Helemäe Tallinna Ülikoolist.


Ajalehes Postimees ilmus Primuse toel kõrgharidusteemalise artiklisarja esimene artikkel. Sellest, mida on tehtud tuutorluse vallas, rääkisid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli esindajad. Aasta lõpuks on ilmunud kokku 4 artiklit, kõiki neid saab vaadata Primuse kodulehelt: http://primus.archimedes.ee/primuse-uudiskiri

in Ruul Foto: Kar

Nagu iga õppeaasta alguses korraldati ka sel aastal kõrgkoolides uutele tudengitele sisseelamisnädalaid ja tutvustusüritusi. Lisaks kõrgkoolitöötajatele tutvustasid õppekorraldust ja tugiteenuseid paljudes kõrgkoolides ka tuutorid.

Viie päeva jooksul avastas Briti koolitaja Angi Maldereze oskuslikul suunamisel mentorluse põhitõdesid 22 õppejõudu mitmest kõrgkoolist. Koolitus lähtus osalejate enda kogemusest, küsimustest ja probleemidest, edenes praktiliste harjutuste ja muude aktiivsete õppemeetodite, metafooride, mõistulugude kaudu ning pidevate vahelepõigetega õpetamis- ja õppimisteooriasse ja enesereflektsiooni ühendas õpitava selgeks süsteemiks. Beres Foto: Heiki


r e b m e t p

Se

-2012 kõrgkoolis - 2009 e in im ht iju ed ite Kval ssi) (sisaldab 3 protse li 17 kõrgkooli/ülikoo Liit, Kokku on osalenud de da on sk Eesti Üliõpila struktuuriüksust ja sealhulgas: EMÜ, EKA) • 3 ülikooli (TTÜ, , TÜ riüksust (TÜ LOTE • 5 ülikooli struktuu nd, ko us Ü Mehaanikatead Narva kolledž, TT ko re ldž, TTÜ Kuressaa TLÜ Haapsalu kolle ledž) rtu oli (EEK Mainor, Ta • 9 rakenduskõrgko u Kõrgoi ol, Tallinna Tervish Tervishoiu Kõrgko deemia, Eesti kool, Sisekaitseaka dž, fotehnoloogia Kolle Mereakadeemia, In rgem Kõ u uskõrgkool, Tart Lääne-Viru Rakend l) a Tehnikakõrgkoo Kunstikool, Tallinn dade Liit • Eesti Üliõpilaskon

Erivajadusega üliõpilas te stipendiumid 2011/2012. õppeaastaks taotles stipendiumi võ i ühekordset toetust 82 erivajadus ega üliõpilast. Stipendium i või toetust sai 78 üliõpilast. Kooliti on kõige enam sti pe ndiaate Tallinna Ülikooli s (28), Tallinna Tehnika üli koolis (22) ja Tartu Ülikoolis (17), Infotehnoloogia Ko lledžis (5) ning veel neljas kõrg koolis 1-2 stipendiaati. Enamik stipendiaate õpib baka laureuseõppes ja täiskoo rm usega. Tartu ja Tallinna Üliko oli raamatukogudes jät kub õppematerjalide sisselugem ine nägemispuudega üli õpilastele. Stipendiumisüsteem on end õigustanud: üha en am erivajadusega noori jul geb kõrgkooli astuda, üli õpilaste õpimotivatsioon on vä ga kõrge ning väljalange vus pea olematu. Haridus- ja Te adusministeerium arut ab praegu koos Primuse ja Sotsiaa lministeeriumi esindaja tega kõrgharidusreformi va lguses toetussüsteemi üm berkujundamist, et erivajaduseg a üliõpilastel oleks ka pä ra st Primuse lõppu võimali k paindlikult tugiteenu sei d kasutada.


Tartu Ülikoolis toimus LOTE esmaskursuslastele konverents, kus arutati ühiselt läbi mõned kõige olulisemad ülikooliõpinguid puudutavad küsimused. Toimusid plenaarsessioonid teemadel: õppimine ülikoolis, mis minuga järgmisel 3 aastal juhtuma hakkab, juhin ise oma õpinguid, aktiivsus on edu võti jm.

Täiendusõppekursus „Kõrgkooliõpikute koostamine“

Fotod: TÜ

Tartu Ülikooli õppeprorektori toel töötati välja ja käivitati uus täiendusõppekursus „Kõrgkooliõpikute koostamine“. Hea õpetamise juures on õpikul oluline roll, õppejõule kui õpiku koostajale on olulised teadmised õpiku spetsiifikast. Kursusel arutletakse õpikute jõukohasuse ja õppetöö diferentseerimise üle, räägitakse õpikust õppimise motiveerija ja väärtushinnangute kujundajana. Käsitletakse õpiku koostamise etappe, õppetekstide ja õppeülesannete loomist ja kasutamist, eõpikutest õppimise strateegiaid, e-õpikute kasutamist ja levitamist. Programmi Primus raames toimus koolitus sügissemestril Sisekaitseakadeemia sisekoolitusena.


r e b o o t k

O

Konsultatsiooniteenuse piloteerimine 2011.aastal töötab Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskses konsultant (ühel päeval nädalas), kelle poole saavad pöörduda nii õppejõud kui programmijuhid. Nõu ja abi küsiti ainekavade koostamisel, hindamise planeerimisel, õppemeetodite rakendamisel, üliõpilaste tagasiside kogumisel ja analüüsil. Tuge oli vaja õppekava moodulite sidususe analüüsiks üliõpilaste küsitluse läbiviimisel ja tõlgendamisel, üliõpilaste fookusgruppide intervjueerimisel. Põhiosa konsultandi tööst oli individuaalne töö õppejõuga, sh õppetöö külastamine ja tagasiside andmine.

Valmisid videoklipid praktika kõrgkoolis – planeerimine, sooritamine ja lõpetamine Seoses vajaduse ja kõrgkoolide suurema tähelepanuga praktika läbiviimises valmis programmi Primus toel kolm videoklippi praktika planeerimisest, sooritamisest ja lõpetamisest. Videoklipid toetavad kvaliteetse praktika elluviimise olulisemaid etappe ning neid kasutatakse ka praktika juhendamisega tegelevatele õppejõududele mõeldud koolitusel „Praktika kõrgkoolis“. Praktika planeerimise, sooritamise ja lõpetamise videod leiab Primuse kodulehelt: http://primus.archimedes.ee/ node/36


E-Õppe Arenduskeskus võttis 2011. aasta sügisest kasutusse uue haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/ haridustehnoloogilised_padevused Kõik e-Õppe Arenduskeskuse e-koolitused on seotud haridustehnoloogiliste pädevustega. Haridustehnoloogiliste pädevuste enesehindamismudeli rakendamise vahendiks on loodud koolituste ja pädevuste veebi: http://koolitused.e-ope.ee

VÕTA käsiraamat on abiks VÕTA juurutamisel ja parendamisel Eesti õppeasutustes lähtuvalt kokku lepitud VÕTA põhimõtetest ja headest tavadest. Käsiraamat on suunatud esmajoones VÕTA korralduse, kvaliteedi, arendamise jmt eest vastutavatele töötajatele, ent on kindlasti mõistetav ja kasulik ka teistele huvilistele, sh tööandjatele, kutset andvatele asutustele, hindajatele ning teistele, kes oma igapäevatöös VÕTAga kokku puutuvad.

Foto: T T Ü

Tallinna Tehnikaülikoolis toimus ESF programmide Primus ja Eduko ning Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP toel „Mõjusa õpetamise õpituba“, mida viisid läbi dr Richard M. Felder ja dr Rebecca Brent. TTÜs korraldatud „Mõjusa õpetamise õpitoast“ võttis osa 128 õppejõudu ja õpetavat doktoranti, neist kuni 1 aastase töökogemusega 15%, 1–2 aastase kogemusega 18%, 2–5 aastase kogemusega 19%, 5–10 aastase kogemusega 20% ja rohkem kui 10 aastase kogemusega 28%.


r e b m e v o

N

Praktika kõrgkoolis koolitus Novembris alsutasid esimesed kaks rühma Tallinnas ja Tartus praktika kõrgkoolis koolitust - kokku 48 inimest. Koolituse eesmärgiks on toetada eesmärgipärase ja jätkusuutlikku ning õppekava eesmärkidest lähtuva õppepraktika läbiviimist.

Õppejõu pädevusmudelist valmis uus versioon Pädevusmudeli uus versioon on seostatud õppejõu haridustehnoloogilise pädevusmudeliga. Pädevusmudeli loomise eesmärgiks on aidata kindlustada kõrghariduse kvaliteeti ja kehtestada ühtsed akadeemilised põhimõtted akadeemilise personali töölevõtmisel, hindamisel ja atesteerimisel. Pädevusmudelit täiendatakse ja parendatakse kord aastas, järgmine kord on 2012. aasta juunikuus. Avalik-õiguslike ülikoolide õppeprorektorite kohtumine Õppeprorektorid kohtusid Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses Viljandimaal. Arutati kõrgharidusreformi ja sellega seonduvate tegevuste üle, räägiti ka uue tulemuslepingu kontseptsioonist ja doktoranditoetustest ning tutvustati plagiaadituvastussüsteemi ja süsteemi rakendamisega seotud tegevusi.


Tallinna Ülikooli koolitused itehnik „Super visioon II“

s

e õppetöö ate kasutamin

n Aava tamine Koolitaja Katri nitehnikate kasu oo si vi er up „S itiivKoolitus nu osalejate pos tä d u od lo i sa ndlasti õppetöös II“ tusele osaleda ki oo ja e el d si si ga õppijad, kes sele ta pi moodustasid ru G l. se u it ol ituse I osa jätkuko isel aastal kool lm ee i võ l se d ev, et olid läbinu e jaoks nii põn d en n on a em ja leidsid, et te ist. mist ja katsetam vajab edasi uuri ulisehul on kõige ol pu e st u it ol ko i Supervisioon lduslik õhkseal tekkiv usa ja p up gr al h suur mal ko ille loomisel on m a, gi er n sü g võikond nin . Koolitus annab al aj it ol ko i st la eleid panus kind aid suhtlusmud ev in er a id er se gasiside rolli maluse prakti a ja arendava ta av et to ta ga är ning m aalses arengus. oma profession

Eesti Me re tatud lo akadeemia sisek eng” ja “ o Iseseisev olitused “Tõhu stöö kui m eetod” Koolitaja K Koolitus risti Vinter tel osale jad tilisteks ja igale õ pidasid koolitus ppe i vä Õppijate antud hin jõule vajalikuks ga prak. ded nii k tuse üles eh oo Paljud es itusele olid maks litajale kui kooli im im tust osale esel koolitusel o umilähedased. salenud da ka teis said innu el lõpus on soma järg koolitusel ning de e “Rühma töö mee ootamas kolmas tsembri todid”. koolitus Koolitaja K keerulin risti Vinteri sõnu e juba kin l dlakskuju oli alguses koha painutad ti ne a, kogemu kuid tänu põhjali nud arusaamasid ste ke kõigile u jagamisele, oli tu le aruteludele ja usi ideid lemus po pakkuv. sitiivne ja


r e b m e s t

De

Praxise mõttehommikul tutvustati värsket uuringut „Eesti üliõpilaste eluolu 2010“ Praxise analüütikud Laura Kirss ja Mihkel Nestor tutvustasid uuringut, mis valmis rahvusvahelise uuringuprojekti EUROSTUDENT IV raames. Tulemuste tutvustamisele järgnes arutelu järgmiste küsimuste üle:

2011. aastal on valminud mitmed uuringud Lisaks EUROSTUDENTi uuringule, on 2011 detsembris valmimas ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tellitud uuring “Interkultuuriline sensitiivsus kui kaasaegses multikultuurilises keskkonnas toimetulekut mõjutav tegur”, mille tulemused avaldatakse Primuse kodulehel.

• Kas ja kuivõrd vajaks praegused üliõpilaste

toetused muutmist (arvestades riigi võimalusi)? Kas ja mille poolest erinevad eri vanuses üliõpilaste vajadused toetuste osas kõrgkooliõpingute ajal? Kuivõrd peaksid riigipoolsed üliõpilaste toetused arvestama eri vanuses tudengite vajadustega?

• •

Foto: Maris Sa ar


Primuse 체ldkoordinaatorid aastal천puseminaril Eivere m천isas.

: Maris Fotod

Saar


Olulised kuupäevad jaanuar 2012 10.01 – 2011. aasta tegevuskavade täitmise aruande esitamine (elektrooniliselt, kasutatakse eelarve vormi, kus tegevused on järjestikku)

10.01 – 2011. aasta seirearuande esitamine, täidetakse aruande esitaja andmed ja osa III TEGEVUSARUANNE punktid 2 ja 3 ja osa V HINNANG PROGRAMMI ELLUVIIMISELE punktid 1, 3

10.01 – 2011. aastal ostetud trükiste andmete esitamine 16.01 – 20. VMT esitamine (ektrooniline) 17.01 – programmi eelarvete täitmise aruannete eeltäidetud tabelite saatmine partneritele (kumulatiivne 20082011, aasta 2011)

19.01 – partnerite poolt kontrollitud eelarvete täitmise aruannete tagasisaatmine elluviijale 20.01 – programmi 2011. aasta seirearuande esitamine Haridus-ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks 31.01 – 2011. aasta seirearuande esitamine rakendusüksusele 31.01 – programmi 2011. aasta parimate valimiseks konkursitaotluste esitamine

http://primus.archimedes.ee/

Primuse uudiskiri nr 6  

Programmi Primus uudiskirja 2011. aasta viimane number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you