Page 1

A JALOOGA M AJAD, AIAD JA DISAINIKL ASSIKA

Nr. 2 (11) / suvi 2018 A M M E ND E V I LL A / TA LUH Ä ÄRB ER M U LGIM AAL / LINNAKODU 20 . SAJANDIL KO D U K AU NI STA M I NE E EST I VA BA R I I G I AJAL / PU LM ATOIDU D / DISAINIKL ASSIKA: EESTI JUVE E L E EST I TÖÖ ST UST E TOODANG 20 . SAJ I POOLEL / LU B IKROH V A LEVITE PÄRLEID: JÕGEVA

5,49€

Eluring – noorus ja pulmad


PIDULA MÕIS JA PARK Külalistemaja mõisa valitsejamajas Suvekohvik mõisa peahoones ja terrassil Park ajaloolise linnamäe ja ürdiaiaga Üritused ja seminarid

Suurepärane koht elu tähtsaimate sündmuste tähistamiseks.

PIDULA MÕIS Pidula küla, Saaremaa Tel +372 523 3283, pidula@pidula.eu www.pidula.ee

SAUE MÕIS Pärnasalu 38, 76505 Saue +372 512 5553 sauemois@hiteh.ee


ON ARMASTUSE AEG

PÖÖ NI NG U TO I ME T USE KO LLEEG I UM VÄ L JA A N DJA

MTÜ Väärt Vanad Võtted TO I M E T US

A NNEL I BA NNER

(Eesti Vabaõhumuuseumi aianduskuraator-teadur)

Heli Nurger Karola Mursu toimetus@ajakiripooning.ee +372 526 5499 +372 5660 5920 Ragnar Kruusimaa

TA RG O K A L A MEES

A A D RESS

Muru talu, Ohtu küla, Keila vald 76621 Harjumaa

(Arhitektuuriajaloolane, Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja)

KU J U N D US M A K E T T

K A IS MAT TEUS

Angelika Schneider KÜ L J E N DA JA

Tuuli Aule FOTO G RA A F I D

Rasmus Jurkatam Kaido Haagen Tõnu Tunnel R EK L A A M I M Ü Ü K

toimetus@ajakiripooning.ee +372 526 5499 TRÜKK

Printall ISSN 2461-2855

(Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor) K A D RI K A LL A STE

(Konservaator) ELO LU TS EPP

(Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja) L II SA PA KOSTA

(ajalooga maja omanik)

Olid kord üks naine ja üks mees, leidsid ime läbi teineteist ja otsustasid ühte heita. Saabuski nende päev – laulatusele sõitis kumbki oma senisest kodust, oma hobusega, et kohtuda kiriku juures. Tärkav suvi ja ootusärevus tuikles soontes. Naine mõtles: kui ta mind vähegi armastab, siis sõidab ta mulle vastu, nii poole tee peale. Mees aga ootas pikisilmi kirikuväravas, sest nii oli olnud kombeks. Kui naine hiljem mehelt küsis: miks sa mulle sellel hommikul vastu ei sõitnud, vastas mees: ma ei teadnud, et sa seda tahad, sa oleksid võinud mulle seda ütelda. Ja käod kukkusid igavest elu. Kuigi see lugu juhtus pea sada aastat tagasi ja maailm on sealtpeale palju muutunud, on midagi jäänud samaks – on naine ja tema unistused ning mees ja tema teod ning on armastuse aeg. Käesolevas Pööningu suvenumbris on eluring jõudnud nooruse juurde. Viime lugejad külla ühele noorpaarile, kes on otsustanud koduks taastada mulgi häärberi Viljandimaal ning vaatame sisse Ammende villasse Pärnus, mille kunagi lasi üks isa rajada oma ainsale tütrele pulmadeks. Ajakirjanumbrist saame teada, milline on valge pruutkleidi lugu ning kuidas on romantiline Kadrioru park seotud kirjanduslike armastuslugudega. Et noorus on aeg oma kodu rajamiseks ja kaunistamiseks, kirjutame Eesti vabariigi algusaegade kodukaunistamisest väravate ja taradega ning uutest tuultest linnakodu sisustuses 20. sajandil. Disainiklassika on sel korral Juveelitehase toodang. Meistrirubriigis tutvustame rätsepat Maila Luhti. Restaureerijad saavad nõu lubikrohvi kasutamiseks ja puithäärberi korrastamiseks.

A NNEL I RA ND L A

(Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja)

MÕNUSAT LU GEMIST JA E L AG U E LU!

Karola Mursu ja Heli Nurger

VI L JA R VISS EL

(Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja)

Kaanefotol Ammende villa, foto autor: Kaido Haagen.

Uudised Võõrsil: Kadri Kallaste

Täname Eesti Rahvuskultuuri Fondi

www.ajakiripööning.ee www.facebook.com/ajakiripooning/

3


64

SISUKORD

MAJA, AED, INTERJÖÖR Albi talu häärber … 13 Ammende villa … 36

Kohaliku aja järgi. Kuidas moodsat kodu kujundada? … 53 Alevite pärleid: Jõgeva … 59 Stiiliaabits: tööstused 20. saj I poolel … 64 Talutarad ja -väravad EV ajal … 81 13 98

INIMESED JA ASJAD Meister: rätsep Maila Luht … 25 Valge kleidi lugu … 30 Kiindumused Kadriorus … 43 T. Õnnepalu mõtisklus ... 47 Ajarännak Rõuge muinastalus … 48 Pulmatoidud … 77 Suguvõsauurimine … 92 Majaomaniku päevik … 94 Üks asi ja lugu: Jalmar Vabarna … 98 30 36

4


6

PÄ E VA K A J A L I S T Toimetuselt … 3 Kodus ja Võõrsil … 6 Reisisoovitus: Rundale … 9

Euroopa kultuuripärandiaasta … 50 70

6 48

N Õ U A N D E I D J A I N S P I R AT S I O O N I Näpunäiteid vana maja omanikule … 21 Disainiklassika: Juveel … 70 Lubikrohv … 87 Ekspert vastab … 96

43

5


E. Lohu pojekteeritud Loksa bussijaam (1939). Foto: Heiki Pärdi

KO DUS JA VÕÕ RS I L

Kodus Ettekannete päeva lõpetab pidu EÜS-i majas. 1.–2. juuni (2018), Tartu Info ja registreerimine: Maris Veeremäe, tel: 56226344 või e-posti aadressil: maris.veeremae@artun.ee www.artun.ee/erialad/muinsuskaitseja-konserveerimine SUU R MÕISAMÄNG

Foto: Ben Bender

K E VA D KO NVER ENTS TA RT US

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverents on paljude muinsushuviliste jaoks juba teada-tuntud igakevadine suursündmus. See on üritus, kust värskeid ideid ning huvitavaid teadmisi ammutada. Igal aastal toimub konverents erinevas Eesti paigas, tutvustades muu hulgas ka piirkonna kultuuripärandit ja vaatamisväärsusi. Käesoleval aastal on toimumispaigaks Tartu.   Konverents on kavandatud kahele päevale: 1. juunil saab ülikooli aulas kuulata ettekandeid ning 2. juunil osaleda ringkäigul, mida juhivad oma ala tõelised gurud.   Vabariigi juubeliaastal vaadatakse tagasi isikutele, kes oma ideede või tegudega on kujundanud nii meie mõttemaailma kui ka elu- ja kultuurikeskkonda ning arutletakse, kuidas hinnata üksikisiku panust ajaloos. Juttu tuleb kuulsatest tartlastest – Struvest, Krausest, von Baerist ning tuntud ja tundmatutest 20. sajandi suurkujudest.

6

Eesti maastiku üks sümboleid on mõisad, nendes peegelduvad rikkamad ja vaesemad ajad, pärisorjus, omariiklus, okupatsioon, ka meie suhtumine pärandisse. Eestis on läbi aegade olnud ligi 2000 mõisa, tänaseni säilinud peahooneid on ligi 500. Vaevalt on kedagi, kes oleks käinud kõigis Eesti mõisates. Sarnane seis on ka lätlastel ja leedukatel. Kolme riigi mõisate ühendused korraldavad tänavu suvel ühise külastusmängu, et oleks võimalik uudistada erinevaid mõisaid, vaadata, kes ja kuidas majandab, võrrelda restaureerimistöid ja omanike maitset. 25. maist 16. septembrini on erinevatel päevadel avatud kokku ligi 150 mõisa.   Mängu korraldavad Eesti Mõisate Ühendus koostöös Eesti Mõisakoolide Ühenduse, Läti Mõisate ja Losside Ühenduse ning Leedu Losside ja Mõisate Ühendusega.

PÄRIMUSMATK „LOKSA K Ü L AST LINNANI ”

Juuni alguses toimub EV100 juubelimatka sarja kuuluv pärimusmatk Loksale.   See on ajarännak Eesti põhjapoolseimas linnas, mis oli 100 aastat tagasi – tõsi, siis veel külana – rahvusvaheliselt tuntud koht. Piirkond peidab endas rikkalikku pärimust, mida nõukogude ajal olnud suletud tsooni tõttu ei teata: siit on sirgunud laevakapteneid, luuletajaid, inesenere, näitlejaid, teadlasi jne. Mererannas olid villad, kus puhkasid prouad Saksamaalt, oli oma kinosaal ja raamatupood. Matkal tutvutakse Loksa põnevate kohtade ja lugudega, teejuhiks on Maie Itse, orienteeruv jalgsiretke pikkus 15 km. Osalustasu 5€/2€. Soovitatav on eelnev registreerimine e-posti aadressil: harju.klubi@gmail.com, täiendavad küsimused telefonil 5148614. Matka korraldab Harju Matkaklubi. 9. juuni, kogunemine kell 12.00 Loksa bussijaamas. www.ev100.ee/et/parimusmatkloksa-kulast-linnani

25. mai – 16. september Täpsem info: www.visitbalticmanors.com Kukruse mõis


Foto: Silvia Soide Photography

KIH N U M E RE P I D U

lähtub vanast heast kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab Kihnu eluolu laiemalt. Sel aastal juba üheksandat korda toimuv festival on oma nime saanud Järsumäe Virve loodud ja lauldud kuulsa laulu järgi.   Peo raames toimub käsitööja rahvusliku toidu laat, kohvikud, rahvusliku käsitöö ja tantsu õpitoad, Kihnu pillilaste ja külaliste kontserdid, võistlused ja tegevused lastele, kaluritele ja spordihuvilistele ning õhtused tantsupeod. 6.–8. juuli Kihnu saar www.kultuuriruum.ee/kihnu-mere-pidu

Üritus on pühendatud eesti-soome kirjaniku Hella Wuolijoki (1886–1954) pärandile, toimub teatrietendus muusikalise programmiga ja stiilipidu. Esinejad on riietatud ajastule kohaselt ja ka külastajatel on soovituslik tulla vastavas riietuses. Tantsitakse seltskonnatantse, tehakse ilulugemist, kohal on päevapiltnik ja kostüümilaenutus, et teha soovijatest ajastutruu foto.   Enne pidu toimuvad Valga Muuseumis loengud ja õpitoad: 20. saj alguse seltskonnatantsud, kombed, Säde seltsi, teatri ja aia ajalugu jne. 

VA N AVA R A L A A DA D

19. mail kl 9.00–15.00 Tartumaal Rannu vanavara- ja käsitöölaat. 20. mail kl 8.00–15.00 Pärnumaal Lavassaare vanavaralaat ja pasunakooride ülevaatus. 26. mail Valga vanavara- ja käsitöölaat 27. mail kl 9.00–15.00 Viljandimaal Vissuvere külas Veski talus käsitöö- ja vanavarapäev 14. juulil kl 9.00–15.00 Järvamaal Koeru antiigi- ja vanavaralaat 14. juulil kl 9.00 Tartumaal Alatskivi vanavaralaat 28. juulil Valga rahvusvaheline vanavara- ja käsitöölaat 28. juulil Viljandimaal Jämejala külas Viljandi vanavara- ja käsitöölaat 5. augustil kl 9.00–16.00 Harjumaal Luige vanavara- ja käsitöölaat

7. juuli kell 14.00 Valga linn Kodulehekülg: http://pidu.valgamuuseum.ee/pidu/ Vaata ka näoraamatust:  www.facebook.com – Säde aiapidu TÕ UKER AT TATUU R SIIRU VIIRU LISEL

on suurepärane võimalus nautida Eestimaa suve ja avastada mööda Peipsimaad looklevat Sibulateed. Tõukerattatuuril on võimalus märgata kohalikke hoove, külade arhitektuuri, sibulapeenraid, tervitada möödudes kohalikke inimesi ning imetleda Peipsi järve, mille rannikut mööda välja pakutud marsruut kulgeb.   Tõukerattatuuril tehakse mitmeid peatusi, külastatakse Peipsimaa külastuskeskust, Kostja Sibulatalu, AmbulARTooriumi, Voronja galeriid, Varnja palvelat ja Mesi Tare kodumaja. Tuuri korraldab Loodusturism.ee.

S I BUL AT EEL

SÄ D E A I A P I D U VA LG A S

Säde aiapidu on järg Valga Muuseumi 2015. aastal algatatud pärimuspidude traditsioonile ning katse äratada ellu ja tutvustada 20. sajandi I poole kultuuritraditsioone ja linlikku kultuuripärandit.   Valga südalinnas paiknev Säde park, mille rajas 1902. aastal asutatud Säde selts, on ajalooliselt olnud Valga linna erinevate kultuurisündmuste toimumispaik: seal on korraldatud esimene Valgamaa laulupidu (1925), kolm korda nädalas toimusid aiakontserdid. Pargi servas asub Georg Hellati projekteeritud hilisjuugendstiilis Säde seltsimaja (valminud 1911. a), milles tänapäeval tegutseb Valga Muuseum.

14. juuli kl 12.30–17.30 Lisainfo ja registreerumine kodulehel: www.loodusturism.ee/et/ plaanilised-matkad/523-toukerattatuursibulateel-14-07-2018

Sibulatee

JOONISTATU D RUU M

Eesti Arhitektuurimuuseumi kollektsiooni üks hinnatumaid osi on arhitektuursed joonised: abstraktsed kavandid, detailideni viimistletud vaated ja suurejoonelised linnaruumilised lahendused, mille autor on paberile pannud oma käega.   Raamatus „Joonistatud ruum” esitletud ligikaudu 150 joonist annavad pildi arhitektide visuaalse mõtte kulgemisest alates 19. sajandi lõpust kuni 1990. aastateni, praeguse digitaalajastu alguseni. Lisaks leiab raamatust artikleid arhitektuurijoonise olemusest ja ajaloost ning albumi jooniste täpsete kirjelduste ja taustalooga. Koostajad: Sandra Mälk, Anne Lass, Mait Väljas, Triin Ojari Kujundaja: Kristo Kooskora

7


Foto: Mark Niedermann.

KO DUS JA VÕÕ RS I L

Võõrsil

ÖÖKLUBIKULTUUR 1960. AASTATEST TÄNAPÄEVANI

Foto: Nickolas Muray N Ä I TUS F RI DA KA H LO I S I K L I K EST ES EME T EST

Peale Frida Kahlo surma 1954. aastal pani ta abikaasa Diego Rivera suure hulga kunstnikule kuulunud isiklikke asju luku taha. Lukustatud tuba avati alles peale Rivera enda lahkumist elavate seast. Juunis avataval näitusel näeb seni uudishimulike pilkude eest peidetud esemeid esmakordselt väljaspool Mehhikot. Eksponaatide seas on esemed, mille abil Frida Kahlo oma maailmakuulsat imagot kujundas – La Tehuana piirkonnale iseloomulikud värviküllased rõivad, eebenikarva kulmupliiats, millega Frida oma monokulmu rõhutas, ja ka tema lemmikhuulepulk – Revloni Everything`s Rosy. Näituselt ei puudu viited kunstniku halvale tervislikule seisundile – punase saapaga jalaprotees ning tema erinevate sümbolistlike kujunditega kaunistatud korsetid. Näitus on avatud 16. juunist 4. novembrini 2018. Frida Kahlo: Making Herself Up Victoria & Albert Museum Suurbritannia, London, Cromwell Road www.vam.ac.uk

8

Vitra disainimuuseumi uuel näitusel on vaatluse all ööklubikultuur ja selle olulisus eksperimentaalse keskkonnana nii sisearhitektuuri kui uue meedia seisukohast. Tants läbi kümnendite algab 1960. aastate New Yorgi klubis The Electric Circus. Vahepeatused tehakse mitmetes muudes olulistes klubides nii siin kui sealpool Atlandi ookeani – Space Electronic (1969), Piper, Bamba Issa (1969), Studio 54 (1977), The Haçienda (1982), Tresor (1991) –, lõpetades paljude eestlaste seas hinnatud Berghainiga (2004). Interdistsiplinaarne väljapanek hõlmab klubide jaoks loodud mööblit ja graafilist disaini, vinüülide kaanekujundusi, kunsti, filme, moodi ja palju muud. Näitust saab külastada 9. septembrini 2018. Night Fever. Designing Club Culture 1960 – Today Vitra Design Museum Saksamaa, Weil am Rhein, CharlesEames Str. 2 www.design-museum.de S I I T ALGAB TU LEVIK

Näituse kuraator Rory Hyde on ühes oma intervjuus öeldnud, et robotid tulevad, aga mitte nii kiiresti kui arvame. Maailma muutvatele leiutistele keskenduval näitusel näeb edukate leiutiste Foto: Yves Behar.

kõrval ka n-ö. läbikukkunud ideede prototüüpe, näiteks käterätikuid voltivat robotit, mis igale käterätile viisteist minutit pühendab. Näituse kuraatorid kogusid üle kahe aasta innovatiivseid ideid, mis homme maailma muuta võivad, külastades disainilaboreid, ülikoole ja eraettevõtteid maailma eri nurkades. Muu seas on siin esile toodud särk, mille abil saab telefoniakut laadida, droonlaev Protei, mis eemaldab mereveest õlilaike, ja Jaapanis väljatöötatud vanuritele ning dementsuse all kannatavatele patsientidele mõeldud hülgebeebit meenutav robot Paro. Näitus on avatud 4. novembrini 2018. The Future Starts Here Victoria & Albert Museum Suurbritannia, London, Cromwell Road www.vam.ac.uk

B ÖÖMIMAA K IVIMONU MENDID 11. –19. SAJANDINI

Tšehhi rahvusmuuseum Narodni Muzeum tähistab sel aastal oma 200. aastapäeva. Muuseumi üks huvitavamaid püsiväljapanekuid keskendub Böömimaa raidkivikunsti ajaloole. Ekspositsioon annab ülevaate kivi kaevandamisest, kuidas ja milliseid kive kasutati skulptuuride loomiseks ning kuidas hoolitseda kahjustatud kivimonumendi eest. Arvukates näituseruumides saab tutvuda 11.–19. sajandi lõpuni erinevatel põhjustel loodud kiviskulptuuridega. Mitmed eksponaadid on headeks näidetest Böömimaa kõrgest kiviraiumiskunsti tasemest. Teiste seas näeb väljapanekul Praha Kinsky Paleed ehitanud Ignac František Platzeri loodud klassitsistlikke kujusid, Praha Kaarli silla jaoks loodud figuraalseid skulptuure ja Tšehhi linnade moderniseerimise ajal lammutatud hoonete ehisdetaile. Tegemist on püsinäitusega. National Museum. Näitus asub muuseumi Lapidariumi filiaalis. Tšehhi, Praha, Výstaviště 422. www.nm.cz


› Kompositsioon Rundale lossist.

REISISOOVITUS

RUNDALE LOSSIANSAMBEL

Kadri Kallaste FOTOD: AU TORI KOGU

Läti ühte suursugusemat lossiansamblit hakati rajama 1730. aastatel. Saksa keeles Ruhenthaliks kutsutud lossi projekteeris Peterburis tegutsenud Itaalia päritolu arhitekt Bartolomeo Francesco Rastrelli, kes on ka teise Lätis tuntud suurejoonelise barokkpalee, Jelgava lossi ja mitmete oluliste Vene keisritele ehitatud paleede, näiteks Talvepalee ja Tsarskoje Selos asuva Katariina palee autor. Lossi interjöör, eelkõige esindussaalid, on kujundatud rokokoostiilis. Alates 19. sajandi algusest kuni 1917. aastani kuulus ansambel Vene päritolu krahvi perekonnale, Šuvalovitele. Läti iseseisvuse ja Nõukogude okupatsiooni ajal kasutati lossi erinevatel otstarvetel – kooli, muuseumi ja teravilja kogumiskohana. Läti Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas räsitud hoonete ning pargi restaureerimistööd algasid 1972. aastal. Tänapäeval on Rundale loss ja selle pargiansambel üks olulisemaid vaatamisväärsusi Lätis. Rundale lossiansambel katab umbes 72 hektarit. Sellele tohutule alale mahuvad loss, tallid ja mitmed muud kõrvalhooned, prantsuse barokkaed, vana jahipark, viljapuuaiad, tiik ja kanalid. Olgugi, et 1972. aastal alanud

restaureerimistööd on suures osas juba lõpetatud, on Rundales veel siiski palju teha. Tulevikus soovitakse taastada kõrvalhooneid, rekonstrueerida ajaloolised kasvuhooned, barokkpargis plaanitakse taasluua ajaloolistel kaartidel kujutatud labürint, väikeehitised, nagu pergolad ja paviljonid ning muud arhitektuurilised struktuurid. Peale korrastatud lossiansambli ja pargi tasub külastada peahoone keldris, esimesel ja esinduskorrusel krahvi ja krahvinna ruumides mitmeid väiksemaid püsinäituseid tarbekunstist, 18. sajandi moest ja ajaloolistest parkidest. Neile, kes soovivad oma tähtpäeva – pulma, sünnipäeva, juubelit või muid olulisi sündmusi – väärikas ajaloolises keskkonnas tähistada, pakub Rundale loss võimalust palee kauneid esindusruume kasutada. Pidulikke vastuvõtte saab korraldada lossi nn. kullatud saalis, valges saalis ja suures galeriis. Väiksema seltskonna jaoks sobivad teise korruse intiimsemad salongid ja galeriid. Ka lossiaed on hinnatud koht aiapidude korraldamiseks. Lisainfot leiab Rundale lossi koduleht: www.rundale.net

9


Ajakiri Pööning ja Baltic Tours korraldavad:

PÖÖNINGU LUGEJAREIS PETERBURGI koos DAVID VSEVIOVIGA 7.–10. september 2018

LISATASU EEST (palume valida reisi broneerimisel): • sissepääs Ermitaazi • etendus Maria teatris või kontsert Jaani kirikus • Neeva kruiis koos õhtusöögi ja kasakatantsudega • reisi- ja tervisekindlustus

HIND SISALDAB: • bussireis Tallinn Peterburg-Tallinn mugava Lux Charter bussiga • ekskursioonid Peterburis, Peterhofis ja Tsarskoje Selos koos losside külastusega • majutus 3* hotellis Oktjabrskaya kahe kohalistes tubades koos hommikusöögiga • üks ühine lõunasöök Peterhofis • eestikeelne giid ja reisisaatja • viisa

Pööning viib Peterburgi! Kõigi oma lugejate vahel, kel on 20. JUUNI (2018) seisuga tasutud Pööningu aastatellimus või tellimus e-püsimakselepinguga, loosime välja

REISI KAHELE PETERBURGI (ajakirja Pööning lugejareis Peterburgi koos David Vsevioviga) Reis toimub 7.–10. septembril 2018. Reisi korraldavad ajakiri Pööning ja Baltic Tours.

TU T VU REISIK AVAGA AJAK IRJA KO D UL E HE L WWW. AJAK IRIPÖÖNING. EE VÕI BALTIC TOU RSI KODU LEHEL WWW. BALT I CTOURS .E E

* Juhul kui Teile naeratab loosiõnn, kuid olete reisi juba broneerinud, saate reisiraha tagasi.

REISI HIND PÖÖNINGU LUGEJALE: 487 eurot (tavahind 650 eurot) Lugejareisi parool „Pööning“. Täpsem reisikava: www.baltictours.ee www.ajakiripööning.ee

Reisi broneerimiseks pöörduge palun Baltic Toursi poole 10 e-postil: ekontor@baltictours.ee või telefonil 6 300 400 või 7 400 000 www.baltictours.ee

Pööning - Pööning 2/2018  

This is a free sample of Pööning issue "Pööning 2/2018" Download full version from: Apple App Store: https://itunes.apple.com/us/app/id1265...

Pööning - Pööning 2/2018  

This is a free sample of Pööning issue "Pööning 2/2018" Download full version from: Apple App Store: https://itunes.apple.com/us/app/id1265...

Advertisement