Issuu on Google+

Heategu tulevikku 6. mai 2010

Kui väike on suur elmisel aastal Stanfordi ülikooli kliinikut külastades jäid mulle teravalt mällu kaks patsienti. Noor meesterahvas, kellele oli mõne päeva eest uus süda siirdatud. Ja imetilluke, mõni nädal liiga vara sündinud, natuke üle kilone beebi, kelle südameriket oli juba mõni tund pärast sündi aordi ja veeni ümbertõstmisega korrigeeritud. Professor näitab binoklilaadset aparaati, mis tal niitpeente veresoonte kokkuõmblemist mitmekordse suurendusega üldse teha võimaldavad. Uue südamega, sadade juhtmetega rohke aparatuuriga ühendatud noormeest valvab ööpäev läbi kaks õde. Ainult kõrgharidusega, eriväljaõppega personal liigub hääletult ufolaadses uhiuues südamekeskuses. Ses ühes maailma paremaks peetavas haiglas luuakse iga hetkega uut elu, seega uue aja, tulevikumeditsiini. Aga kuidas?

E

Evelin Ilves, SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon.

*** eil ei ole uusimate, tavaliselt kõige kallimate meditsiinisaavutuste kohe kasutuselevõtuks lihtsalt raha. Umbes nõnda pidi tõdema Eesti Haigekassa juht Hannes Danilov pool aastat tagasi toimunud Tallinna Lastehaiga Toetusfondi pressikonverentsil, kus Selveri heategevuskampaania tulemusi esitleti. Iga meedik teab, et ajal, mil ravijärjekorrad üha pikemaks ähvar-

M

davad venida, ei lähe ultramoodsa ja hinnalise kõnniroboti ostmine, mille abi vajab igal aastal umbes 170 Eesti last, tervishoiu ühisraha eest mingil juhul läbi. Ja teab sedagi, et see pole Danilovi süü. Sestap fond sellega tegelebki. Võib-olla pisut väiksem hulk teab, et meditsiinilist innovatsiooni, ka kõige moodsamaid (ja kallimaid) ravimeid ja tehnoloogiaid saab vaid üksikutes, jõukamatest jõukamais riikides ühtse kindlustusraha eest osta. Ühist raviraha napib tegelikult kõikjal kõige tavapärasemategi kulutuste katteks, kui eriarstiabi vajavate haiguste ravimist üldse tavapäraseks nimetada saab. Iga inimene on ju eriline.

le Packardi nimeline, see on tema ema annetuste abil loodud. Tegelikult rahastatakse siin kõik uued suunad, olgu IT või meditsiini või mõnes muus vallas, annetuste baasil. Stanfordi suurimad toetajad on Hewlett ja Packard, Wallenberg…. Loodud on see aga Leiland Stanfordi, ühe mehe annetusfondi poolt.» Ei ülikool ega haiglad-kliinikud pole kasumit taotlevad, vaid on mittetulundusühingud. Ning nende põhisissetulek ei tule üksikutelt ülirikastelt, vaid paljudelt väikeannetajailt. Nende hulka kuuluvad näiteks kõik selle kooli vilistlased. Nii finantseeritakse ülikallist innovaatilist meditsiini, nii rahastatakse siinseid maailma tippteaduskeskusi. Uskumatu, aga tõsi.

*** äed, seal tuleb meile haiglajuhtidest kaaskonnaga vastu Susan Packard Orr. «Tead, kes ta on?» küsib mind saatnud EASi esindaja Silicon Valleys Andrus Viirg ja jätkab kohe ise: «See lastekliinik siin on tema ema Luci-

N

*** is sellel kõigel Eestiga pistmist on, võib nii mõnigi küsida. Palju. Jättes spekuleerimata «et kui raviasutused poleks kasumit taotlevad, oleks meil ehk raviraha

M

rohkem»-teemal, kõneleb Stanfordi kliiniku, nagu ka paljude teiste sarnaste haiglate lugu hoopis sellest, et ühise hoolimise ja väikeste heategude jõud on määratult suurem kui üksikinimeste, korporatsioonide või tervete riikide miljardid. Sinu ja minu väike panus võib kellelegi uue elu või elukvaliteedi kinkida. Seda nii täna, kohe praegu või hoopis tulevikus. Kui meie ihaldet kõnnirobot aitab aastas kas või ühegi lapse kõndima, võidab see ühiskonnale tagasi terve inimese. See uue südamega noormees avab tee tuhandetele teistele, kes muidu sellise südameprobleemi pärast noorena surema peaksid. Ja tollest tillukesest beebist, kelle opereerimine tundub ka mulle täiesti uskumatu kübaratrikina, kasvab suur ja tugev poiss. Kelleta ei oleks tulevikku üha uutel lastel. Niimoodi on seotud suur ja väike. Sinu väike heategu on tegelikult alati suur.

ABI VAJAVATE LASTE PARANENUD TERVIS ON MEILE KÕIGILE

Kallid sõbrad,

meie südamlik tänu

-

SUURIMAKS TÄNUKS Annetustelefonid on endiselt avatud:

teile heateo eest!

900 7705 50.- annetus 900 7710 100.- annetus 900 7715 500.- annetus

Tänu paljudele telefoniannetajatele, Sõprade Ringi liikmetele ja eraannetajatele nii kodus kui võõrsil ning sotsiaalse vastutustundega ettevõtete lahkele toetusele suutsime 2009.a.

Annetusi saab teha kas ühekordsevõi püsikorraldusena Tallinna Lastehaigla Toetusfondi pangaarvetele:

toetada riskivastsündinute keskuse tegevust osta basseinitõstuki Hoyer osta NIBP Monitori osta ratastoolid osta 2 mobiilset radiograaÛaseadet osta kallihinnalisi ravimeid lastehaigla patsientidele tasuda personali koolituse ja erialase kirjanduse eest

Swedbank a/a 221001137609 Nordea pank a/a 17000265265 SEB a/a 10220026847017 Kõige lihtsamalt läbi kodulehe

www.toetusfond.ee

Heategu tulevikku 6. mai 2010

Mõtleme suurelt, mõtleme tulevikule J A NE K MÄG G I Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees

astega tegelevad inimesed, kes vaatavad tulevikku. Või isegi elavad tulevikus. Nad ei muretse nii palju selle pärast, mis oli ja mis on, vaid selle pärast, mis tuleb. Nad tahavad, et homme oleks parem, kui oli eile ja on täna. Esmalt on nad emad – teile tahan soovida head emadepäeva –, siis ka isad. Ja siis kõik teised inimesed, kes mõistavad, et kui neile on antud võimalus elada (täisväärtuslikku elu), tuleb seda pakkuda ka neile, kes tulevad pärast meid. Sageli piisab vähesest, et korda saata palju. Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nimel tänan kõiki, kes on meiega koos tulevikku vaadanud. Kes on teinud annetusi, kes on aidanud nõu või mõne praktilise teoga. Kes on aru saanud, et meie saame olla need, kes me täna oleme, ainult selle pärast, et meie eelkäijad on andnud meile selleks võimaluse. Kuigi möödunud 2009. aasta oli annetustelt arusaadavatel põhjustel üks tagasihoidlikumaid, ei näe me tehtud töö vilju alati kohe, vaid mõne aja pärast. Ja tööd tegime me selle nimel palju.

L

Eelmise aasta alguses hakkasime koos Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liiduga koguma raha laste kõnniroboti jaoks, millest eelmisel aastal saime vajaminevast enam kui neljast miljonist kroonist poole kokku. Usun, et sellel aastal saame ka teise poole. Lastevanemate algatus tundus esmapilgul ambitsioonikas, kuid kui ime juhtumi-

se nimel pingutada, siis see ime reeglina juhtubki. ERITI KUI ON KIIRESTI ABI VAJA Toetusfondi kõige tähtsam ülesanne on luua, arendada ja kinnistada väärtusi, mis muudavad ühiskonda helgemaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks. Esmalt aidates lapsi, kes Tallinna lastehaiglas

abi vajavad, kuid ka nende vanemaid, kes sageli vajavad emotsionaalset tuge. Küsimus ei ole ju selles, et Eesti meditsiinisüsteem ja haigekassa oleksid saamatud või muud sellist. Ei. Hoopis selles, et suured laevad (nagu haigekassa) reageerivad aeglaselt – eriti üksikjuhtude korral. Mul on hea meel, et oleme saanud korduvalt toetada ravimite ostu ajal, mil haigekassa ei ole veel jõudnud probleemile lahendust otsida. Me oleme olnud paindlikud. Ja me oleme alati tahtnud aidata. Head annetajad on teinud selle võimalikuks. Igale poole me inimestena tõesti ei jõua. Aga igal inimesel võiks olla midagi, mida ta teeb vaid seepärast, et ise paremaks inimeseks muutuda. Olla parem ema, isa, kodanik. Mõte ei ole selles, et me kõik «peame» olema head ja tegema head. Mõte on selles, et kui me selle poole pürgime, on meil endal kergem ja parem elada. Tehes head, aitame kõige enam iseennast, siis alles teisi. Selle aasta algus on olnud toetusfondile edukas. Selveri heategevuskampaania «Koos on kergem!» tõi rekordilise, ligi 400 000-kroonise annetuse. Eesti inimesed on emotsionaalsest mõõnast, mille majanduskriis kaasa tõi,

Head tegemisest

ER KI PE E G E L Lastehaigla Toetusfondi nõukogu liige

lin üsna pikalt poissmees ja nautisin endale elamise hõlpu elu. Ise sain hästi hakkama, sõbrad said hästi hakkama … ei tundnud tutvuskonnas kedagi, keda oleks olnud vaja aidata. Kui aastaid tagasi kohtasin oma abikaasat, ei mõistnud ma kohe tema erilist «kirge» – alati kui ta märkas mõnda sotsiaalreklaami, kus palve toetada hädas inimest, haaras ta telefoni ja helistas, helistas annetusnumbril nii palju kordi, kui telefoniarve välja kannatas, endal silmad märjad hädasolija mure pärast. Tema sentimentaalsus pisut ärritas, pisut liigutas, aga ega ma tema osavõtlikkusest päris lõpuni aru ei saanud. Mõtlesin endamisi, et eks see õrn süda ongi selline naiste värk. Minu arusaam oli, et meil ju ikkagi arenenud riik, kus korralik tervishoiusüsteem ja abivajaja saab abi ka ilma minuta. Pilt aitamisest ja abivajamisest läheb aga ühel päeval meil kõigil selgeks. Sattusin oma tol korral umbes pooleaastase pojaga esimest korda Tallinna lastehaiglasse erakorralisele vastuvõtule, kui laps ei suutnud ühel ilusal kevadisel laupäevahommikul mitte ühtegi sööki alla neelata. Olime paari tunni vältel oma mõistuse lapse ise aitamiseks kodus ära kulutanud, naine pani lapse riidesse ja teatas, et nüüd kiiresti lastehaiglasse! Mõte haiglaid külastada ei ole ol-

O

nud kunagi minu lemmikteema, olen neid pigem vältinud. Aga tookord pidin nõustuma olukorra tõsidusega ja kaasa ma läksin. Kiletükk, mis meie põnni kurgust väga professionaalse käeliigutusega eemaldati, ei lähe ealeski meelest. Ja ei lähe meelest ka minu tookordne tõdemus, kui puhas ja viisakas koht oli lastehaigla. Ja kui haigla ees olevalt kiirabilt tänagi loen, et see on soetatud «Jõulutunneli» abil, olen tänulik kõigile neile, kes on pidanud vajalikuks toetada ja aidata abivajajaid, eriti lapsi, kelle jaoks on olemas just selline koht, kuhu oma tervisehädadega tulla, et abi saada. Elu on meie peres läinud nii, et sellele kiletüki eemaldamisele lapse kurgust on järgnenud nii adenoidioperatsioon kui ka lapsel 2 aastat tagasi diagnoositud raske kroonilise haiguse ravi, mis on ikka ja jälle meid toonud tagasi Tallinna lastehaiglasse. Erinevate muredega sellesse majja taas tagasi tulemine on selline, et seda ei lükka edasi, vaid teed alati, kui vaja. See maja on sõbralik. See on maja, kuhu on vajaduse korral hea tulla. Ja seda mitte ainult väga professionaalse arstiabi mõistes, vaid ka selle maja kogu funktsioneerimise ja selle sõbraliku keskkonna mõistes. Nüüd, mil ise olen Lastehaigla Toetusfondi nõukogu liige, tean, et see haigla on just selline, kuhu vajadusel ikka tagasi tuled. Seda paljuski tänu neile suure südamega inimestele, kes on pidanud oluliseks toetada nii selle maja füüsilise keha kui ka tipptasemel sisustuse arengut. Maja kest aga tagab muu hulgas, et arstidel on hea töökeskkond, mis omakorda on väga oluline sellesse majja sattuvatele lastele. Igaüks leiab kunagi oma tee head tegemise juurde. Mõnel on teekond lihtsalt pikem. Minul võttis see näiteks üle kümne aasta aega. Mõnus on teadmine, et oled kedagi aidanud isegi juhul, kui sa konkreetset abisaajat ei tunne. Lastehaigla on üks selliseid kohti, mille puhul tead, et heateod lähevad õigesse kohta. Just õigele lapsele, kuigi sa teda isiklikult ei tunne.

Erki Peegel pojaga reisil

üle saamas. Kõigile, kes on toetusfondi korraldatud kampaaniatega kaasas olnud, tahan öelda: «Suur aitäh!» KOOS ON ALATI KERGEM Lisaks lastele, kes tahavad olla terved, ja kui ei ole, siis tahavad ruttu terveks saada, ning vanematele ja annetajatele, kes on osavõtlikud ja abivalmid, tahan tänada kõiki arste ja meditsiinitöötajaid, kes on selle võimalikuks teinud. Nagu ütleb Selveri kampaania nimi «Koos on kergem!», on see olnud suur ühine töö helgema homse nimel. Elus on paraku nii, et peaaegu mitte midagi ei saa võtta kindlapeale. Kõik võib muutuda, ja väga kiiresti. Kui me aitame neid, kellel on raske, on tõenäoline, et ka meid aidatakse, kui meil on raske ning vajame tuge ja abi. Veel parem muidugi, kui meil neid raskeid hetki ei tulegi. Sellel aastal tahame toetusfondiga otsida uusi põnevaid projekte. Me tahame, et lastehaigla tublid arstid saaksid oma tööd teha parimal viisil. Toetusfondi 17-aastane ajalugu kinnitab, et sellel pürgimusel on jumet – paljupalju rõõmsaid lapsi, vanemaid, annetajaid ja arste. Imed on võimalikud. Ja meie saame nende sünnile kaasa aidata – kas pole imeline?

Heategu tulevikku 6. mai 2010

2009 – hoolivuse aasta INNA KRAM E R Lastehaigla Toetusfondi juhataja

uigi 2009. aastat jäävad meenutama masu ja töötuse kasv, nimetaksin seda hoolivuse aastaks. Meenuvad arvukad üleskutsed abistada – raskustes paljulapselisi peresid, tulekahjudes kannatanuid, vanemad kaotanud lapsi – ja kui palju oli häid toetajaid. Abivajajaid tõttasid aitama tavalised Eestimaa inimesed, kellel endalgi sellel aastal kerge ei olnud. Aga kõik koos mõtlesime nende peale, kes abi vajasid ning poleks üksi raskest olukorrast pääsenud. Ei näidanud heaoluaastad, et me oma kaaskodanikest nii palju hoolime – ehk ongi tavapärane, et raskustes mõistame, millise tähenduse omandab hoolimine oma lähedastest, sõpradest, aga ka hädasolevatest hoopis võõrastest inimestest. Kui nüüd fondi tegevuse juurde tagasi tulla, siis mõne projekti ärajäämise tõttu jäi toetuste kogusumma küll alla 2008. aastale, kuid samas olid kingitused lastehaiglale emotsionaalselt südantsoojendavad ja hoolivust peegeldavad. Kolme kooli – GAG, Saue gümnaasiumi ja Sakala eragümnaasiumi õpilased, õpetajad ja ka laste vanemad võtsid südameasjaks toetada haigeid lapsi. Vahetult enne jõulupühi oli Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Saue gümnaasiumi algklasside õpilastel kavas haiglasse külla tulla toreda näidendi ja kingituseks mõeldud mänguasjadega. Kuid nii näidend kui külaskäik lükkusid seoses raske nakkushaigusega kehtestatud karantiini tõttu teadmata tulevikku. Toredad laste valitud lauamängud tõid haiglasse Saue kooli õpetajad. GAG lapsed kirjutasid haiglaravil olevatele lastele kirjad, millele ka vastuseid ootasid. Kui palju siirast rõõmu haiglas viibivad lapsed neist kirjadest tundsid!

K

Sakala eragümnaasiumi lapsed ja lapsevanemad korraldasid jõulukontserdi ja -laada, milles osalesid peaaegu kõik õpilased koos õpetajate ja lapsevanematega. Tuludest said põletusravipalati ja nina-kõrva-kurgu osakonna operatsioonijärgse palati patsiendid kingituseks kaks televiisorit ning iPode, lisaks veel arvukalt DVD-plaate filmidega. Sularahas anti fondile üle 10 600 krooni, mis läks väikese Markuse ravimite eest tasumiseks. Nikoni esindajad kinkisid meeleolukad loomaperede fotod kaunista-

maks ja muutmaks hubasemaks haigla vastsündinute osakonna palateid. 2009. aasta algusest eksponeerib Harrieti Fotostuudio haigla polikliiniku fuajees emotsionaalset näitust laste fotodest. Heade soovidega kinkisid 2009. aasta «Superstaari»-saate finalistid lastehaigla patsientidele maali, mis valmis kunstnik Martin Saare juhendamisel. Lastehaigla väikestest patsientidest hoolivad ka vanameistrid: Boris Lehtlaan toetab oma plaadi «Nostalgia» müügist saadud summadega lastehaiglat, ise müügitulust sentigi saamata.

2009. aastal tegime ühiskingituse väljapoole lastehaiglat – koostöös toetusfondi, lastehaigla, PERHi ja Silberautoga leidis lastehaigla vana (kahe eraannetuste toel muretsetud 2002. a) kasutult seisnud reanimobiil täisväärtusliku kasutuse Ruhnu saarel. Kingiks saadud reanimobiil on saarel ainuke sõiduvahend, millega haigeid laevale või helikopterile transportida saab. Nüüdseks on vallavanema teada andnud, et sõiduk on esimesed ristsed juba saanud. 2008 esitas toetusfond presidendi-

le autasu saamiseks Inna ja Aadu Randpalu kandidatuuri. 2009. aastal vabariigi aastapäeval selgus, et 97 autasustatu seas on ka Inna ja Aadu Randpalu, kellele omistati Eesti Punase Risti III järgu teenetemärk. Kahjuks tõi 2009. aasta lõpp meile kurva uudise toetusfondi hea sõbra Inna Randpalu surmast. Tema viimane soov oli, et autasud jääksid Tallinna lastehaiglasse. 2009. aastal uuendatud toetusfondi internetikodulehekülg – www.toetusfond.ee – on kantud hoolimisest laste vastu, kes meie kõigi abi vajavad. Toome kodulehe külastajani lastehaigla hädavajalikud soovid, uued projektid ja tagasiside vanadest projektidest, lood arstidest ja paranevatest lastest ning põhjused, miks aidata. Tunduvalt kergemaks on muudetud toetuste ülekandmine ning välja on toodud erinevad võimalused toetuseks. Uue kodulehe emotsionaalsuse ja mobiilsuse on heaks kiitnud kodulehe külastajad. Kodulehe ingliskeelne versioon on töös, kuid venekeelse kodulehekülje valmimisel ootame ikka veel abi. Kui teil on soovi ja oskust aidata venekeelse tõlkega, andke sellest kindlasti teada. Samuti ootame kodulehele teie toredaid lugusid, mis seotud lastehaiglaga. Tallinna Lastehaigla Toetusfondi missiooniks on muuta positiivsemaks ühiskonna suhtumist lastesse ja laste, eriti haigete laste probleemidesse. Innustada kogukonna liikmeid panustama tervise ja teaduse arengu heaks, et muuta paremaks Eestis elavate laste ja nende perede elu. Aidata igati kaasa lapsesõbraliku haigla kujunemisele ja parima võimaliku meditsiiniabi osutamisele Tallinna lastehaiglas, Eesti suurimas lastehaiglas. Toeta sinagi meid meie püüdlustes! Lapsed on erilised ja nad väärivad parimat.

Tee annetus oma sõbra, sugulase või tuttava eest tema sünnipäeval või muul tähtpäeval. Aita aidata! 1599 tasuline nõuandetelefon «Lastearst kuuleb». Küsimustele vastavad kogenud lastearstid, avatud kella 8–24, minuti hind 15 krooni.

Tee ühekordne annetus – kiire, kerge ja kindel annetusviis. Sinu annetus aitab muuta! SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi arveldusarved: Swedbank 221001137609 Nordeapank 17000265265 SEB 10220026847017

Külasta TFi uuenenud kodulehekülge www.toetusfond.ee ja avasta uusi võimalusi lastehaigla patsientide toetamiseks. Sõlmi pangas püsikorraldus – mugav annetajale ning kindlustunnet tagav annetusviis haiglale!

Lapsed moodustavad 25 protsenti meie elanikkonnast, kuid 100 protsenti meie tulevikust. Tulevikku suunatud annetusega saad sa jätta maha märgi endast, kindlustades nii igale lapsele parima võimaluse eluterveks tulevikuks. Planeeritud annetusega Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heaks (millest levinuim on päranduse, kinnisvara või aktsiate/osakute osaline või täies mahus pärandamine heategevuslikuks otsatarbeks) muudad sa tulevaste põlvkondade elu.

Saada sõbrale või tuttavale e-kaart TFi kodulehelt www.toetusfond.ee.

Helista annetustelefonile: 9007705 annetad 50 krooni 9007710 annetad 100 krooni 9007715 annetad 500 krooni

Osta Boris Lehtlaane CD-plaat ja toeta koos lauljaga lastehaigla väikeseid patsiente. Osta jõulukaart – jõuluajal rõõmusta oma lähedasi Tallinna lastehaigla heaks müüdavate jõulukaartidega!

Heategu tulevikku 6. mai 2010

Aitame väikelapsed kõndima Tallinna Lastehaigla Toetusfond palub abi kõnniroboti ostmiseks KA T I K A R U , SA Tallinna lastehaigla Toetusfondi vabatahtlik

äike samm inimese jaoks, suur samm inimkonna jaoks,» ütles Neil Armstrong 30 aastat tagasi miljonite inimeste jahmatuseks ja rõõmuks Kuu pinnale astudes. Täpselt sama suurt hingeliigutust tunnevad vanemad lapse esimese kobava sammu üle, millele, teadagi, järgneb teine ja kolmas… Aga mida teha siis, kui esimene samm viibib? Viljandimaa tüdruk Elisabet sündis vana-aasta õhtul 2004 enneaegsena ja sünnitraumaga. Suur oli lähedaste kurvastus, kui ta ei õppinud käima ega jooksma nagu teised sama vanad lapsed. Praegu, varsti 6-aastasena, liigub ta, heledad patsid rõõmsalt harali, kõndimisraami abiga. Ta on aasta jooksul kõvasti kasvanud, armas, uudishimulik ja ärgas laps, kes armastab kõike uut ja huvitavat ning võib peast ja väga kiiresti kokku laduda suuri puslesid. Elisabeti pere ja ravijate arvates on praegu täpselt paras aeg selleks, et tüdrukuke kõnnirobotiga harjutaks. Pere on natuke mures, et aasta tagasi alanud

«V

kampaania praegu veel kogu vajaminevat raha kokku pole jõudnud koguda. EESTIS OLEVAD RAVIVÕIMALUSED ON AMMENDATUD Elavaloomulise tüdrukukese aitamiseks pole vanematel ega vanavanematel olnud kahju ajast ega rahast. Üles on otsitud parimad Eestis olevad eriarstid ja kliinikud ning kasutatud vähimatki ravi, mis Elisabeti aidata suutnuks. Lapse haigusaastate jooksul on vanemad ka ise uurimistööd teinud, võtnud ühendust sama murega peredega ja liikumispuuetega inimeste liiduga, konsulteerinud spetsialistidega Eestis ja mujal maailmas ning teinud nii palju järeldusi, et sellest jätkuks terveks dissertatsiooniks. Nii on teada saadud veel üks Eesti kasutamata võimalus: ravitreeningud laste kõnnirobotil Lokomat Pediatric, mis on vajalik 4–12-aastastele liikumispuudega lastele kõnni õpetamiseks ja taastamiseks. Lasteneuroloog Valentin Sander ütleb, et kõrgtehnoloogiline kõnnirobot aitab lastel kujundada kõndimise automatismi ja kujundab ajus ettekujutuse õige liigutuse sooritamisest.

Väike Elisabet koduaias samme seadmas.

Masinaga võib programmeerida liigutuste sellist täpsust, mis ei ole tavalise harjutamisega saavutatav. Et aparaat maksab palju, ei ole sellist seni suudetud soetada – täiskasvanutele mõeldud Lokomat on Eestis siiski olemas, kuid ei sobi lastele –, teiselt poolt on robotilt abi saajate kontingent piiratud, sest kõiki abivajajaid, nt sügava liitpuudega lapsi, see aidata ei suuda. LASTEHAIGLA TOETUSFOND LIITUS ELISABETI PROGRAMMIGA Kui Elisabeti vanaisa ja perekond tulid mõttele alustada kodanikualgatuse kor-

ras projekti «Aitame liikumispuudega lapsed kõndima» ning kaasasid Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, et umbes 4,3 miljonit krooni maksva aparaadi jaoks raha koguda, võttis algatusest kinni ka Tallinna Lastehaigla Toetusfond ning selle patroon, presidendiproua Evelin ilves. Aasta jooksul on raha laekunud rohkem kui 700 eraannetajalt ja projektilt, sh saatesarjalt «Selgeltnägijate tuleproov», Viljandi Omavalitsuste Liidu näitemängult, MTÜ-lt Tugipunkt, Võru klubilt Strongman jpt. «Ka meie leidsime, et Elisabeti lugu on paljude tema saatusekaaslaste lu-

gu. Mõningate ekspertide sõnul on üksnes Põhja-Eestis mitusada sellist last,» ütleb Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer, märkides, et kampaaniapartneritega on kokku lepitud, et kui aparaadi raha vaatamata majanduslikule surutisele siiski kokku saadakse ja masin ära ostetakse, hakkab see töötama Tallinna lastehaigla taastusravi osakonnas ja aitama paljusid abivajavaid lapsi. Seadme täisvõimsusel rakendamisel võiks sellel ravida kuni sada last aastas. Loomulikult ei suuda ükski masin, ka kõige kallim, anda 100-protsendilist garantiid, et looduse tahtel või õnnetuse tõttu liikumisvõime kaotanud laps kõnnioskuse tagasi saab või omandab, ometi on võimaluse andmine parim, mida Elisabetile ja tema saatust jagavatele lastele vaja. Pidev ja praegu teadmata pikkusega treening võib viia sihile. Kõndima õppimiseks on puudega lastele vajalik moodsate vahendite olemasolu, kõndima hakkamine oleneb lapsest, tema seisundist ja treeningutahtest. Treeningu ja harjutamiseta imesid ei juhtu. 2010. aasta aprillis on kõnniroboti rahast koos 2,4 miljonit krooni. Puudu, koos käibemaksuga, on kaks miljonit krooni.

Heategevusprojekt “Aitame liikumispuudega lapsi kõndima” www.elisabet.elil.ee

Projekti eesmärgiks on hankida Tallinna Lastehaiglasse kõnnirobot Pediatric Lokomat, Lokomat mille abil saab aidata 4-12 aastaseid lapsi lapsi. Kõnniroboti abil on võimalik taastada või arendada abivajava lapse kõnnimustrit, mis on kahjustatud närvisüsteemi defektide tõttu.

Projekti elluviimiseks palume annetusi: MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu arveldusarvele

221030392994 märksõna Elisabet. SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi arveldusarvele

10220026847017 märksõna Elisabet.

Mõlemad organisatsioonid on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

Helistades:

900 67 25 annetad 25 krooni 900 67 00 annetad 100 krooni Info projekti kohta: Auli Lõoke, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht elil@elil.ee; +372 529 3144; +372 672 0223 Inna Kramer, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja inna.kramer@lastehaigla.ee; +372 697 7131

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Heategu tulevikku 6. mai 2010

Südamemured allinna lastehaiglas tehakse igal aastal umbes 2500 südame ultraheliuuringut 0–19 aasta vanustele lastele. Lastehaigla on ainus laste kardioloogilise konsultatsiooni-, diagnostika- ja ravikeskus Põhja-Eestis. Südame ultraheliuuringuid tehakse südamehaiguse kahtlusel kas haiglas viibivatele või ambulatoorsetel vastuvõttudel käinud patsientidele. Lastehaigla kardioloogiateenistuse juhataja Tiiu Jalase sõnul on ehhokardiograaf tänapäeva meditsiinis hädavajalik aparaat, mis tuvastab rikke või mõne muu südameprobleemi mitu korda täpsemalt. «Kaasasündinud südamerikete arv on samaks jäänud – keskeltläbi kaheksa südameriket 1000 vastsündinu kohta. Kuid tunduvalt on paranenud ravivõimalused ja nii mõnigi beebi, kes 30 aastat tagasi oleks südamerikke tõttu surnud, saab nüüd tänu kaasaegsele diagnostikale ja uutele kirurgilistele meetoditele elule aidatud. Meie haiglasse satuvad ka väga erinevate probleemidega äärmiselt väikese sünnikaaluga vastsündinud, kelle südame ja vereringe töö hindamisel ning sellest tulenevalt raviplaani koostamisel on üha enam omandanud tähtsust ultraheliuuringu leid.» «Infektsioonide tüsistusena tekkinud südamehaiguste arv lastel on vii-

T

Lastehaigla väike patsient esimesel südameuuringul.

DR. Tiiu Jalas, SA Tallinna Lastehaigla kardioloogiateenistuse juhataja.

maste aastakümnete jooksul märgatavalt vähenenud, kuid igal aastal diagnoosime keskmiselt 140 uut südameriket, valdavalt kuni aastastel lastel. Kolmandik ultraheliuuringutest tehakse imikutele ja vaid mõne tunni vanustele raskes seisundis olevatele vastsündinutele. Kriitilises seisundis vastsündinule võib see olla elupäästvaks uuringuks, võimaldades diagnoosida rasket südameriket, mis vajab väga kiiret ki-

rurgilist abistamist. Olenevalt aastast diagnoosime kolmel kuni kaheksal vastsündinul kriitilise südamerikke. Nende laste operatsioonieelne ravi oleneb suurel määral südame ultraheliuuringu leiust,» räägib dr Jalas. «Meie ainus praegu kasutusel olev aparaat Vivid 7 Expert on ostetud 2002. aastal. Kaheksa aasta jooksul on aparaat füüsiliselt ja oma võimaluste poolest vananenud. Uutele ehhokardiograafidele on loodud programmid, mis veelgi paremini ja erinevatest aspektidest lähtuvalt võimaldavad hinnata südame tööd ka väga väikestel enneaegsetel vastsündinutel. Tänapäeval oleks täiesti mõeldamatu diagnoosida ja jälgida südamehaiguste kulgu ultraheliuuringut tegemata,» jagab dr Jalas selgitusi. Ultraheliaparaadi kuvaril on võimalik reaalajas jälgida südame tööd ehk piltlikult öeldes saadakse ultraheli abil südant oma silmaga vaadelda. Võimalik on vaadelda südameklappe, hinnata südamekambrite mõõtmeid ning võimalikke haiguslikke muutusi südamelihases või klappidel ning diagnoosida kas elupuhuselt tekkinud või kaasasündinud südamerikkeid. Tallinna Lastehaigla Toetusfond on alustanud toetuskampaaniat «Südamemured» uue ehhokardiograafi muretsemiseks.

Heategu tulevikku 6. mai 2010

Juku mänguasjakeskus ja Kaks Karu beebimaailm annavad abistava käe HE LE N V IHTOL Jukat Eesti OÜ turundus- ja väljapanekujuht

raegu valitsev kriitiline ja suhteliselt negatiivne meeleolu üldises mõttes paneb veel rohkem mõtlema elu põhiväärtustele ja soovile head teha. Peame meeles pidama kõige väetimaid ja üheskoos ulatama abistava käe. Juku on varasematel aastatel tihti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi toetanud ja soovime seda ka nüüd teha. Klientidelt tulnud tagasiside põhjal otsustasime toetussummad korjata ostude kaudu. Aprillist pakuvadki Juku ja Kaks Karu beebimaailm välja võimaluse osa saada heategevusest. Iga ABC Design Rodeo vankri ostuga annetab Juku Tallinna Lastehaigla Toetusfondile 1000 krooni. Klientidele on Rodeo vankrikomplekt aga ligi 1000 krooni odavam ning

P

ostuga kaasneb ka kingitus kliendile – 300-kroonine Juku kinkekaart. See kampaania annab võimaluse ise osaleda heategevuses ja kõikide annetajate nimed pannakse soovi korral ka tänutahvlile. Kogutud raha eest soetab Lastehaigla Toetusfond südame ultraheliaparatuuri, mis on vastsündinute tervisliku seisundi diagnoosimiseks ülivajalik. Kampaania raames kingib Juku mänguasjakeskus Lastehaigla Toetusfondile ka kaks ABC Design Rodeo vankrikomplekti. Need lähevad vastsündinute osakonda, et pisikesed saaksid haiglasoleku ajal soovi korral värskes õhus viibida. Iga ema südamesoov on, et tema laps oleks terve! Aitame koos südamesoove täita!

6^iVbVVag^aaVjhZaejc^ `^g_jiVYV#@VhjiVhZaaZ`hbjgja daZkV^Yi~]i^#K6HIJH:@Hdcjhh^ eZVadaZkaVjhZ#

Heategu tulevikku 6. mai 2010

«Koos on kergem!» – koostöö ja koos töö haiglatega lõpuks: inimesed tuleb enda eesmärkidega kaasa tõmmata. Selveri heategevusprojektiga on liitunud sajad tuhanded Selveri kliendid üle Eesti. Meil on ühine eesmärk: teha midagi paremaks. Selveri heategevuskampaania «Koos on kergem!» väärtust meile, ja ma usun ka meie klientidele, on raske ülehinnata. SEITSME AASTA PIKKUNE TRADITSIOON A ND RES HE INV E R A-Selver ASi direktor

eategevus ei tugine sageli ratsionaalsele kaalutlemisele ja otsustamisele, vaid ikka emotsioonile. Sisemisele äratundmisele või ärkamisele, et just praegu on nii õige talitada. Seepärast peab inimestele heategevust meelde tuletama ja andma selleks lihtsa võimaluse. Selveri kogumus ütleb, et Eesti inimesed tahavad head teha. Selver tahab samuti. Usun, et Selveri heategevuskampaania «Koos on kergem!» edu peitubki kahes lihtsas asjaolus. Esiteks, et Selveri kampaaniaga on igal inimesel lihtne teha igapäevane väike heategu. Ja teiseks: iga maakonna kohaliku haigla lasteosakond on kõigile tuntud ja tuttav – igaühel on sellega mingigi seos või vähemalt aimdus, et ühel päeval võib see seos tekkida. Nii on abistajal lihtsam endale selgitada, missugust kasu teeb ta oma annetusega abivajajale. Lihtsad põhimõtted, mis inimese elu ja elamise väärtuslikuks teevad, annavad eelduse ka heategevuseks. Elada tuleb kirega, sest kirg ühendab südame mõistusega. Tuleb püstitada eesmärk, sest eesmärk teeb kirest tegelikkuse. Ja

H

Selveri koostöö haiglatega üle Eesti on olnud nii pikaajaline, et oleme juba kõikide haiglate personaliga sõbraks saanud. See on olnud koostöö: Selver annab inimestele võimaluse head teha ning haiglad annavad meile võimaluse see heategu realiseerida. Kui me taas helistame haiglatesse – möödunud korral juba seitsmendat korda, et kampaania algab või et summa on kokku löödud ja tahaks tulla raha üle andma –, on reaktsioon alati ühesugune: «Tore! Tulge muidugi!» See teeb südame soojaks – me oleme oodatud ja vajatud – ning innustab järjest rohkem püüdma ja tegutsema. «Koos on kergem!» on ühe haigla – Tallinna lastehaigla – ja ühe Tallinna Selveri vahelisest projektist 2003. aastal välja kasvanud üle-eestiliseks suureks heategevusprojektiks, hõlmates sel aastal juba 15 haiglat kokku 34 Selveriga, mis annetusi kogusid. Kaetud on peaaegu kõik maakonnad: märtsis avasime Selveri ka Haapsalus, mis tähendab, et järgmise aasta «Koos on kergem!» toimub juba 35 Selveris koostöös 16 lastehaigla või haigla lasteosakonnaga. Möödunud heategevuskampaania valmistas üllatuse. Olime kõik valmis summade vähenemiseks – üldise ma-

Selveri Tibu külas lastehaiglas.

jandusolukorra taustal oli see ootuspärane. Kuid heategevuskampaania tulemuste kokkuarvutamine valmistas kõikidele meeldiva üllatuse: ei olnud Selverit, kus poleks summa kasvanud. Oli see kasv pisike 1000 krooni või lausa kahekordne – nagu näiteks juhtus Narvas –, rõõm ja üllatus kasvust oli aga kõikides Selverites. Üle Eesti kokku oli kasv lausa üle 100 000 krooni. See on suur summa. Kokku andsime viimase kampaania lõpus üle Eesti haiglates Selveri klientide häid soove peaaegu miljoni krooni eest: 934 686 krooni. Ka see on väga suur summa. VAATAMATA MASULE REKORDILISED 400 000 KROONI Tallinna Lastehaigla Toetusfondile an-

netatav summa on aasta-aastalt kasvanud. Tallinnas ja Harjumaal koguti 2009. aasta kampaania ajal 12 Selveris 392 564 krooni, mis on pea 75 000 krooni rohkem kui möödunud korral. Tallinna Lastehaigla Toetusfond ostis kogutud raha eest lastehaiglale narkoosiaparaadi. Kampaania «Koos on kergem!» toimus 26. novembrist 2009 kuni 7. jaanuarini 2010 üle Eesti 34 Selveris. Kampaania perioodil annetas Selver igalt ostult, mis tehti ükskõik missuguses Selveri Eesti kaupluses, 10 senti heategevuseks. Kampaania ajal oli kõikides Selverites kassades ja fuajeedes korjanduskastid ning kassade juures müügil heategevusšokolaadid hinnaga 15 krooni tükk. Kogu šokolaadide müügist saa-

Südamega nukud S TEL L A SHAU MY AN Projekti «Südamega nukud» projektijuht

eategevus on südameasi. Seda eelkõige projekti «Südamega nukud» idee autori Svetlana Pchelnikova jaoks. Svetlana on kunstnik ja nukkude kollektsionäär Moskvast, kelle heategevusprojekt «Nukkude paraad lastele» («Парад звездных кукол детям») on päästnud juba 53 südamehaige lapse elu. Projekti idee tuli Svetlanale 1990. aastate lõpus, kui ta sattus väga raskesse autoavariisse. «Kui hakkasin toibuma, nägin, mis haiglas toimus. Paljud lapsed põevad väga raskeid haigusi. Operatsioonid on kallid, kuid kust võtta selline raha? Ja siis tekkis mul idee – «Nukkude paraad lastele»,» räägib Svetlana. Projektis osalevad näitlejad, lauljad, kunstnikud ja teised tuntud inimesed, kellele Svetlana jagab nukutoorikud. Koostöös kunstnike ja disaineritega valmivad autorinukud – tõelised kunstiteosed. Seejärel korraldatakse oksjon, mille raames saadud tulu annetatakse abi vajavatele lastele. «Usun, et südamest soovitu ja unistused saavad alati teoks. On vaja julgust ja abi, et unistused täituksid ning tihti viib saatus meid kokku inimestega, kes põlevad samast soovist olla aitaja rollis,» jutustab Svetlana.

H

Nii valmivad nukud.

Sain Svetlanaga tuttavaks eelmisel aastal Tallinnas. Tema soov tuua sarnane projekt Eestisse puudutas mind sügavalt. Hakkasime tegutsema ühise eesmärgi nimel. Kuna Eestis on kõik lapsed haigekassa poolt kindlustatud, maksab kõigi operatsioonide eest haigekassa. Soovisime uurida, kes oleksid need abivajajad lapsed, keda saaksime oma tegevusega toetada. Selleks pöördusin Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Krameri poole. Inna on soe ja avatud inimene, kes võttis meie aktsioonist hea meelega osa. Ühise kire ja pühendumisega valmis projekt «Südamega nukud». Moskva projekti eeskujul jagame

ka meie Eesti tuntud ja austatud inimestele nukkude toorikud, mille valmistegemisel tuleb kasutada hinge, unistusi, fantaasiat ja pühendumist, et valmiks «Südamega nukk». Meie projekt algas 30. aprillil ja jõulukuul leiab aset suurejooneline oksjon. Saadud raha annetatakse koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heategevusprojektiga «Südamemured» südameuuringute ultraheli aparaadi ostmiseks. Ma loodan siiralt, et meie «Südamega nukud» saavad aidata kõige nõrgemaid. www.paradkukol.ru www.dollsalon.ru

Svetlana Pchelnikova ja tema nukud.

dud raha läks haiglatele, Selver ostis šokolaadid eelnevalt välja. Lisaks jagati haiglatele laiali raha, mis on aasta ringi Selveri sularahakogumiskastidesse ja pallidesse laekunud. Selveri 2009. aasta «Koos on kergem!» kampaanial oli kaks partnerit: AS Prike ning GlaxoSmithKline. Mõlemad ettevõtted annetasid heategevuseks 60 000 krooni. Kampaania perioodil läks igalt müüdud Tetley tee pakilt heategevuseks 50 senti ja hambapastade pakilt 2 krooni. Kuna kampaaniaga saime andmisrõõmu valmistada nii paljudele inimestele, jätkab Selver projektiga, mis rõhutab Selveri üle-eestilisust ja eestimaisust, kindlasti ka järgmisel aastal. Koos on kergem – kindlasti ja alati.

Heategu tulevikku 6. mai 2010

Tallinna lastehaigla päev piltides F OTOD : TEET M ALSROOS

Mäng on väikese inimese töö.

Varesele valu, harakale haigus!

Lastehaiglal patsiente jätkub…

Lastehaiglas saab nautida suverõõme aasta läbi.

Tänu meile siin põrandad läigivad! Igavust siin tundma ei pea.

Huvitav, kumb meist arst on?

Mul on maailma parim ema.

Strateegilised mängud pole minu ala.


TallinnaLastehaigla Toetusfondi erileht, mai 2010