Page 1

Talv 2014

STÉPHANE GARELLI konkurentsivõimest 2.0 ART BYRNE’i timmitud tootmise edulood TÕNU HEIN: Soome firmad on kui lõvid, Eesti omad nagu oravad Põhja meretee unelmad ja tegelikkus ROBERT KITT anti-banaanivabariigist

Fookuses:

Seiklused tarneahelas ISSN 2228-172X


Otsid ideid? Või juhid äri, mis on eeskujuks teistele?

Danske Bank leiab Sinu ettevõttele õiged lahendused. Teeme keskpärastest ettevõtetest edukad ja edukatest maailmaklassi omad. Finantsnõustamine loob Sinu ettevõttele uut väärtust riskijuhtimises, cash management’is, trade fi nance’is ning likviidsuse ja laenude valdkonnas. Meie analüüsid, mida kasutavad maailma juhtivad ettevõtted, on Sinu käsutuses.

Liidrite lood

Tööriistad, nagu Danske Navigator, aitavad teha otsuseid olulistes valikutes. Võta ühendust meie ettevõtete pangandusega telefonil 675 2000 ja vaata www.danskebank.ee

.

Enne fi nantsteenuste kasutamist tutvuge teenuste tingimustega. Täiendav info telefonil 675 2000 ja www.danskebank.ee

2

Ekspertide nõuanded muudavad Sinu otsused kiireks ja kvaliteetseks.

RUBRIIK


Pärnu Konverentside nimel Anti Orav, juhtivpartner

Liider loeb

K

onverentsid on ajaga muutunud. Enam ammu ei tulda konverentsile üksnes selleks, et kuulata auväärt gurude monolooge. Konverentsist on saanud inspireeriv sündmus, kus suhteid luua ja oluliste teemade üle arutleda. Oleme pea 20 aastat korraldanud Eesti suurimaid ärikonverentse ja meie kogemus näitab, et parimad üritused sisaldavad süvitsi minevaid ettekandeid, arutelupaneele, lühikesi kogemuste vahetamisi, õpi- ja loovustubasid ning suhtlemist vabamas õhkkonnas. Oluline on, et sõna saaksid eri valdkondade ja generatsioonide esindajad ning teemade seas oleks nii praktilisemaid kui ka selliseid, mis inspireerivad ja ärgitavad suuremalt mõtlema. Alanud konverentsiaastaks lubasime teile värskust. Meie tänavune esimene uudis on märtsikuine Pärnu tarneahelakonverents, mis on foorum Eesti tootva ja teenindava sektori tegijatele. Värske Liidrite Lugude number tutvustab “Alanud konverentsiteile Pärnu tarneahelakonverentsi aastaks lubasime teile peaesinejat Art Byrne’i, kes värskust. Meie tänajagab oma kogemusi ettevõtte juhtimisest timmitud tootmise vune esimene uudis strateegia järgi. Oma kogemustest tarneahela juhtimisel räägivad Tiit on märtsikuine Pärnu Kolk Repo Vabrikutest, Tarmo tarneahelakonverents.” Virkus Kalevist, Allar Kahju Rimist ning Toomas Papstel Stoneridge Electronicsist. Ajakirjast leiate ka Pärnu finantskonverentsi peaesineja Stéphane Garelli visiooni üleilmsetest arengutest konkurentsivõimes järgmisel 25 aastal. IMD ärikooli professor Garelli juhib maailma riikide konkurentsivõime edetabeli koostamist. Muide, seda edetabelit on koostatud juba 25 aastat. Miks Eesti IMD edetabelis 2013. aastal viis kohta langes? Kuhu liigub meie konkurentsivõime 2014. aastal? Seda saate Garellilt küsida Pärnu finantskonverentsil aprillis. Head lugemist, kohtume Pärnus.

REKLAAM Liina Jürna, liina.jyrna@kirjastus.ee, tel 666 2636 Mae-Britt Eskola, mae-britt.eskola@kirjastus.ee, 666 2675 Tiina Köster, tiina.köster@kirjastus.ee, 6662636 Kristel Ehavald, kristel.ehavald@kirjastus.ee, 6662650

TOIMETUS Niine 11, 10414 Tallinn, 5 korrus, 666 2660, faks 666 2564 Peatoimetaja Villu Zirnask, villu.zirnask@gmail.com Projektijuht Kadri-Liis Piirsalu, kadri-liis.piirsalu@kirjastus.ee Kujundaja Elis Svistunova, elis.svistunova@kirjastus.ee Keeletoimetaja Viivika Rõuk Infograafik Maret Müür

VÄLJAANDJA AS Ajakirjade Kirjastus Juhatuse esimees Tõnu Väät Reklaamidirektor Nele Laev Müügi- ja haldusdirektor Silver Ojamets Finantsdirektor Monika Mälksoo Trükk Printall

FOOKUS 4 6 12 16 18 22

Tarneahela juhtimise kümme suurt suundumust Allar Kahju: Rimile toob tsentraalsus efektiivsuse Tiit Kolk tarneahela juhtimisest Repo Vabrikutes Tarmo Virkus: Kalevile on peamine kvaliteetne toore Eesti suurim ekspordipartner on... USA Seiklusjutud üleilmse tarneahela sünnist

STRATEEGIA 26 Robert Kitt: kolmanda tööstusrevolutsiooni toel anti-banaanivabariigiks 28 Art Byrne: lean on strateegia 30 Tõnu Hein: Soomes on lõvide ja Eestis oravate juhtimisstiil

TÄNASED JUTUD 32 Toomas Papstel: meil Stonerige’is on alati huvitav 38 Võimalused ja piirid Eesti e-kaubanduses 43 Millal tuleb toiduainete e-kaubanduse läbimurre?

LAI PILT 44 Stéphane Garelli: konkurentsivõime 2.0 ja järgmised 25 aastat 48 Venemaa uued ambitsioonid Arktikas

IDEED 52 IT ja robootika areng ohustab kolmandikku töökohti 54 Mida ootab erakapital juhilt ja mida juht erakapitalilt 56 Eesti fondikeskuseks?! 57 Soodusmüügimaailm pöördub läände 58 Kuhu läheb Eesti ja kust tuleb raha?

Ajakiri Liidrite Lood on autorikaitse objekt

RUBRIIK

Liidrite lood

3


Tekst: Villu Zirnask Foto: everythingpossible/ Fotolia.com

Kümme suurt suundumust, Nagu järgmised tosin lehekülge näitavad, on rõhuasetused, väljakutsed ja probleemid iga ettevõtte tarneahelas erinevad. Kuid valdkonnale on omased ka hulk ühiseid suundumusi. müügiinimesed seda ideed omaks võtta, sest neile on vastumeelne nimetada mõnd maksvat klienti „vähem tähtsaks“. Tegelikult peitub selle vastumeelsuse taga veel täpse tegevuspõhise kuluarvestuse puudumine – see ei võimalda hinnata, kui kasumlik klient on. Paraku ei võimalda enamik tellimuste haldamise tarkvarasid klientidele eri tähtsusastmeid omistada. Ettevõttel tuleb esikohale seada kliendid, kellele väärtuse pakkumiseks on eeldused kõige paremad.

2.

Vastanduvalt suhtelt koostöösuhte poole

3.

Järk-järgult muutumisest võimeni väledalt ümber kujuneda

Hästi toimiv koostöö võimaldab vältida tööde dubleerimist ja jõudeolekut ning timmida töövoogusid. Kaks ettevõtet koos suudavad luua väärtust, mida nad eraldi ei suuda. Selline koostöösuhe eeldab esiteks mõlema poole pühendumust ja ka mõõdikuid, mis seda toetavad. Teiseks on vaja ühiseid eesmärke ja kolmandaks info jagamist ühises IT-süsteemis.

T1.

utvustame järgnevalt kümmet suundumust, mille on aastaraportis „Game-changing Trends in Supply Chain“ esile tõstnud Tennessee ülikooli juures tegutsev The Global Supply Chain Institute.

Klienditeeninduselt kliendisuhete juhtimise poole

Traditsiooniline kliendile keskendumine annab tulemuseks standardse teenuse. Sellega on risk, et ükski klient ei saa lahendust, mis just talle sobiks. Näiteks võib osale klientidest olla tähtis tellimuse kiire täitmine ja kellaajaliselt täpne tarne, samas kui teised eelistavad saada pigem keskmist või alla keskmise teenust, kui see tähendab väiksemat hinda. Ettevõte peab kliendid reastama strateegilise tähtsuse ja kasumlikkuse potentsiaali järgi. Professor Ted Stanki sõnul ei pruugi turundus- ja

4

Liidrite lood

Oskust väledalt ümber kujuneda on vaja seepärast, et ettevõtted ei konkureeri enam eraldiseisvate üksuste, vaid tarneahela osadena. Konkurentsieelise saamiseks kiiresti muutuvas ärikeskkonnas peavad ettevõtted suutma oma tegevust hankijate ja klientidega kiiresti korraldada, et vastata muutustele nõudluses ja pakkumises, toonitavad abiprofessorid John Bell ja David Gilgor. Nad märgivad, et parimad firmad suudavad automaatselt koguda ettevõtteväliseid andmeid, neid analüüsida ja nende põhjal igapäevaseid otsuseid teha.

4.

Fookus protsesside integreerimise poole

Tihti peavad ettevõtete juhid oma keskseks ülesandeks integreerida tarneahelat tarnijate või klientidega. Professor Ken Peterson kirjutab, et tähtsaim integratsiooniprobleem peitub tihti hoopis ettevõtte enda seinte vahel. Näiteks võib ette tulla, et ostujuht püüdleb toorme ühikukulu vähendamise poole. ja see

FOOKUS


mis kujundavad tarneahelaid toob kaasa suuremad ostukogused ja pikema klienditellimuste täitmise aja. Samal ajal aga püüdleb tootmisjuht kliendinõudlusele kiirema vastamise poole, mis eeldaks toorme ostmist väiksemate koguste kaupa ja väiksemat lõpptoodangu varu.

5.

Absoluutselt väärtuselt firma jaoks suhtelise väärtuseni kliendi jaoks

Paljud ettevõtted otsivad maagilisi näitajaid, mille järgimine lubaks tulemustel kõrgustesse kerkida. Global Supply Chain Institute’i direktor Paul Dittmann kirjutab, et selliste näitajate leidmine eeldab lähtumist neljast põhimõttest. Esiteks, mõõdikuid mõjutavad tegurid peavad olema mõõdetavate kontrolli all ja vastutus peab olema jagatud asjasse puutuvate funktsionaalsete üksuste vahel. Teiseks, mõõdetavad peavad nägema, kuidas alam-mõõdikute järgimine viib ettevõtte üldise eesmärgi, näiteks ettevõtte väärtuse kasvu poole. Kolmandaks, seada tuleb õiged eesmärgid, mis sageli tähendab, et iseenda varasemate tulemustega võrdlemise asemel tuleb hakata ennast võrdlema konkurentide samade näitajatega. Neljandaks tuleb saavutada, et mõõdetavad ei saa mõõdikuid hõlpsasti manipuleerida.

6.

Ennustamiselt nõudluse jälgimise poole

Tihti võib juhtide suust kuulda, et „kui suudaksime täpsemini prognoosida, kaoks suurem osa meie probleeme“. Mark Moon kirjutab, et viimasel aastakümnel on prognoosimisvõimalused palju arenenud ja järjest rohkem saab aluseks võtta lõpptarbijate juurest kogutud andmeid. Sõna forecasting kõrvale on välja mõeldud lausa uus sõna – endcasting. Moon toonitab, et ükskõik, kuidas ennustamist nimetada, jääb see ikkagi ennustamiseks, mistõttu soovitab ta pidevalt analüüsida ka prognoosi sisendite ennustusvõimet.

7.

Tarneahelakoolituselt teadmistepõhise õppimiseni

Eesrindlikes firmades ei vastuta tarneahelajuhid üksnes oma valdkonna eest, vaid täidavad juhtkonnas tähtsat strateegilist rolli, mis mõjutab 60–70 protsenti ettevõtte kogukuludest, 100 protsenti varudest ja suurt osa klienditeenindusest, kirjutab Paul Dittmann. Seepärast

on ülimalt oluline, et sellesse ametisse leitaks õigete oskuste ja omadustega inimesed, kellele antakse korralikud teadmised ka selle kohta, kuidas ettevõtte ülejäänud valdkonnad toimivad.

8.

Vertikaalselt integratsioonilt virtuaalse integratsiooni poole

Äri üks põhitõdesid on see, et tuleb teha seda, mida sa teed hästi, ja ülejäänu lasta teha oma ala parimatel, kirjutab Wendy Tate. Selle asemel, et teha kõik ettevõttesiseselt, võib kasutada allhankijaid. See vähendab vajadust teha suuri investeeringuid ja võimaldab kasutada rohkem teadmisi ja oskustööjõudu. Teisalt kaasneb nn virtuaalse integratsiooniga oht, et tekivad tarneahelahäired ja kaob kontroll. Seepärast on allhankimise ja virtuaalse integratsiooni tulevikus väga palju segast. Kõigi eelduste järgi jääb suundumus püsima, kuid muutuvad kohad, kust partnereid otsitakse.

9.

Info peitmiselt info jagamise ja nähtavaks tegemise poole

Tarneahela toimimist parandab taktikalise ja strateegilise informatsiooni jagamine koostööpartnerite ja klientidega, kirjutab Randy Bradley. Tarneahel on otsekui sotsiaalne organism, mille edu sõltub sellest, kas see võimaldab ja toetab koostööd kõigi osaliste vahel. Bradley märgib, et enamik Põhja-Ameerika suurtest jaemüüjatest (Walmart, Kmart, Costco jne) on hakanud oma andmeid partneritega jagama ja tootjatel seisab ees väljakutse seda kasutada ja sellega kaasa minna.

10.

Juhtimisarvestuselt väärtuspõhise juhtimise poole

Arvestades seda, kui palju on viimasel kümmekonnal aastal räägitud suurepärase tarneahela toel saavutatud edulugudest ettevõtetes nagu Walmart, Toyota või Amazon, on nende järgijaid üllatavalt vähe, kirjutab Paul Dittmann. Tema hinnangul on asi selles, et tarneahela paremaks tegemine nõuab juhtidelt palju tähelepanu ja aega, samuti muutusi mõtteviisis. Dittmanni hinnangul on asi siiski vaeva väärt, sest nõnda väheneb vajadus käibekapitali järele ja paraneb rahavoog. Nii kasvab kasum ja ettevõtte väärtus.

FOOKUS

Liidrite lood

5


Tekst: Villu Zirnask Fotod: Raigo Pajula

Rimi tarneahelas toob tsentraalsus

efektiivsuse

Rimi tarneahela juht Allar Kahju räägib, et tarneahela muudaks veelgi efektiivsemaks sügavam koostöö hankijatega – ühiselt võiks korraldada näiteks kaupade transporti ja arendada elektroonilist infovahetust.

R

imi tarneahel on võrreldes Eesti teiste lasta hankijal panna kogu kaup Tallinnasse sõitva veojaekaubandusettevõtetega eriline selle ki peale – Tallinna sõidu teeb see nagunii, et siinseid poolest, et meil on väga suur tsentraalkauplusi varustada. sete protsesside osakaal. Kui teistel on Kesklaos saame hankija toodud kaubaga teha toitellimine või isegi tarnimine kauplusemingud, mis on vajalikud meie kauplustele. Näiteks keskne, siis meil tehakse paljud tööprotsorteerida kaubad kaubakategooriatesse, teha kvalisessid kaupluste asemel keskuses. Ka kauba liikumine teedikontroll ja kõik vajalikud arveldustoimingud. Kui on Rimis väga tsentraliseeritud – 98% kaubast liigub hankijad saadaksid kauba otse kauplustesse, saabukläbi keskladude. sid eri kategooriatesse kuuluvad kaubad segamini ning Kui mittetsentraalse mukauplusel kuluks kauba vasdeli korral tellivad kauplutuvõtmisele rohkem aega “Üks koostöö tõke on sed oma kauba ise ja hankija vaeva. Kesklaos teeme raha – kuidas kulud ja viib tellitud kauba igasse selle ja mitu muud tööd ära kauplussesse eraldi kohale, kauplustest ökonoomseja kokkuhoid jagada? siis Rimi esitab igale hanKokkuleppe saavutamine malt. kijale tsentraalse tellimuNäha on, et tarneahela sõltub sellest, kui avatud on se ning hankija toob kauba tsentraalsema mudeli poole kesklattu, kus teeme kvaliliiguvad ka teised kaubanosapooled läbirääkimistel.” teedikontrolli ja komplekdusketid – vaadake, kui palteerime kaupluste tellimuju A-klassi logistikapindased. Tavatemperatuuril hoitavate kaupade keskladu on sid on viimasel ajal juurde tulnud ning millised on meie meil Põrguväljal Rae vallas, jahedat ja sügavkülmatemkonkurentide väljaütlemised lähiaja strateegilistest peratuuri nõudvate kaupade keskladu on Laagris. plaanidest. Tsentraalne mudel on efektiivsem. Lisaks võimaldab see pöörata kauplustel rohkem tähelepaOtsused põhinevad kogukulul nu müügisaalile, mitte kaupade vastuvõtule, tellimisele Võib tekkida küsimus, kuidas saab olla efektiivsem tuua ning muudele tehnilistele protsessidele. kaup näiteks Lõuna-Eestis asuvalt hankijalt kesklattu Samas on Rimis asju, mida tahame veel paremaks Tallinnas ja transportida siis kauplusse Tartus või Võteha. Praegu toimub kauplustes 80% ulatuses tsentrus. Transpordikulude poolest oleks selle hankija kaup raalne tellimuste koostamine, aga 20% teevad kaupvõib-olla tõesti otstarbekam otse kohale viia. Kuid kui lused ise. Meie 2014. aasta eesmärk on see, et kaupluvaadata Rimi tarneahela kogukulu (ka kaupluses ja sed ei peaks tellimuste koostamisega üldse tegelema, kesklaos aset leidvaid tööprotsesse), on mõistlikum vaid saaksid keskenduda klientide teenindamisele ning .

6

Liidrite lood

FOOKUS


FOOKUS

Liidrite lood

7


oleksid vabad tehnilisest tööst. Muidugi tahame seejuures mitte ainult tellimuste tegemist keskusesse tuua, vaid parandada selle liigutusega oluliselt ka tellimuste kvaliteeti – vältida nii üleliigseid mahakandmisi kui ka riiuliauke. Teine valdkond, kus tahame tarneahela efektiivsust parandada, on koostöö hankijatega. Näeme, et osal kaubaveoringidel võiks veokite täituvus olla parem – just tagasisuunal. Koos A. Le Coqiga oleme alustanud Tartuga pilootprojekti, kus meie kaubaautod viivad siit

8

Liidrite lood

kauplustesse kauba ja tagasi tulles võtavad A. Le Coqist joogid meie kesklattu toomiseks. Lühidalt – suurendame veoki täituvust. Selliseid võimalusi koostööks ja transpordi efektiivsuse kasvatamiseks leidub veel, Tartu on vaid üks näide. Üks tõke koostöö realiseerimisel on raha – kuidas kulud ja kokkuhoid jagada? Kokkuleppe saavutamine sõltub sellest, kui avatud on osapooled läbirääkimistel. Paljudele hankijatele on selline koostöö uus asi – ollakse harjunud jaotusega meie ja teie autopargiks.. Kui nn

FOOKUS


MIDA TEEB TARNEAHELAJUHT? Tarneahelajuht on strateegilise tasandi juht, kes töötab tootmis- ja kaubandusettevõtetes, vastutades kliendinõudluse rahuldamisele suunatud äritegevuse eest. Tarneahelajuht vastutab pakkumise ja nõudluse sünkroniseerimise ning optimaalse varude taseme eest kogu tarneahela ulatuses. Tarneahelajuhi töös on väga olulisel kohal koostöö klientide ja tarnijatega, planeerimine, suhtlemine, kulude alandamine ja protsesside parandamine ning meeskonnatöö juhtimine. Tähtis on kõikide tööd reguleerivate õigusaktide, konventsioonide ja normide tundmine ning nende järgimine.

de puhul kuni paari päevani pikema säilivusaja puhul. Kui vähegi võimalik, siis me ei hoia kohalike hankijate kaupade varu kesklaos, vaid ladu on kui terminal – mis tuleb sisse, viiakse õige pea välja. Pikema tarneajaga kaupade puhul hoiame enamasti umbes kahe nädala varu. Kaugemalt – näiteks Hiinast – tuleva kauba puhul ka suuremat, sest ainuüksi kauba teekonnale kulub sel juhul aega kuu või rohkem.

Allikas: SA Kutsekoda kutsestandardite register

“Üldiselt me ei hoia kohalike hankijate kaupade varu kesklaos, vaid ladu on kui terminal – mis tuleb sisse, viiakse õige pea välja.” Suhetes hankijatega on meil lepinguliselt reguleeritud see, mis on konkreetse hankija ülesanded. Kuid tarnetingimusi kokku leppides vaatame loomulikult ka ülejäänud väärtusahelat, et aru saada, mida on reaalne nõuda ja mida ei ole. Näiteks mõne suitsuvorsti tootmisprotsess võib kesta kaks kuud ja kui tootja on oma lao sellest vorstist tühjaks müünud, tuleb leppida ►

RIMI TARNEAHELAJUHI TÖÖNÄDAL

vana Euroopat vaadata, siis seal on koostöö palju levinum. Eestis seisab mõtteviisi muutus veel ees.

Ladu toimib kui terminal Meil on umbes 500 kohalikku hankijat, lisaks on 200– 300 välishankijat, kellelt ostame kaupa Rimi Balticu Riia kesklao kaudu. Tarneaken – ajavahemik, mille sees kohalikud hankijad peavad tellitud kauba meie kesklattu toimetama – ulatub paarist-kolmest tunnist kiiresti riknevate kaupa-

RUBRIIK

Tavaliselt on nii, et iga tööpäeva alguses loen läbi möödunud päeva müügiraporti. Siis uurin kaupade tarnekindluse raportit – seda, kui palju meie tellitud kaupadest tegelikult kohale toodi – ja riiulil saadavuse raportit, esmaspäeviti veel ka osakonnajuhtide kokkuvõtteid eelmisest nädalast. Olen numbrite inimene ja mõtlen tööasjadest eelkõige numbrite keeles. Esmaspäev on meil koosolekute päev. Teine pool päevast kulub enamasti erinevatele koosolekutele, kus on jutuks nii jooksvad küsimused kui ka pikemaajalised plaanid. Teisipäev algab juhtkonna iganädalase koosolekuga, mis kestab ligi pool päeva. Teine pool päevast läheb mitmesuguste operatiivsete küsimustega tegelemisele. Kolmapäev on turunduse päev – arutame turundustegevusi ja seda, kuidas tarneahel neile vastama peab, et kampaaniakaupu jätkuks. Neljapäeva ja reede püüan tavaliselt jätta koosolekutevabaks. Vastan e-kirjadele, vahel käin hankijatega kohtumas, et arutada nendega lepingutingimusi või tulevikuplaane. Põhiliselt käib neil tarneoperatsioonide juht, aga strateegilisema tähtsusega kohtumisel käin ka mina. Üldiselt on mu tegevus rohkem ette- kui tagasivaatav. Praegu on jaanuar, aga koosolekutel räägime juba sellest, mis märtsis toimuma hakkab.

Liidrite lood

9


sellega, et enne kahte kuud ükski tootjatega päris otse suheldes, jaekett seda vorsti juurde ei saa. “Kuna väiketootja ja vaid koostööpartnerite abil See, millal tarnida, kui sageli Kuna väiketootja ja suure jaesuure jaeketi mastaabid tarnida ja kui suurt laovaru hoida, keti mastaabid on tohutult eripannakse paika lähtudes müüon tohutult erinevad, ei nevad, ei pruugi koostöö alati giprognoosist. Prognoosi ei ole sujuda. Jaekett püüdleb alati pruugi koostöö sujuda. lihtne teha, sest ostjate käitumine suure efektiivsuse poole, aga Seepärast kasutame suur efektiivsus eeldab suurt on väga ettearvamatu, eriti kampaaniate korral. Võib olla sama mahtu. Kui siia vahele lisada siin vahelüli.” toode, sama hind ja samad turunüks lisalüli, kelle ülesanne on dustingimused, aga läbimüük eriväiketootjatega asju ajada, siis neb paarsada protsenti või rohkemgi. See on tarneahesee kergendab oluliselt osapoolte tegevust ning annab lajuhtide igavene küsimus, kas varuda puhver ja riskida väiketootjatele paremad võimalused oma toodetega sellega seotud lisakuludega või hankida täpselt progsuurde jaeketti pääseda. noosi järgi ja riskida kauba lõppemisega. Tarneahela eduka toimimise peamine eeldus on toiPeame oluliseks suurendada toodete nõudluse mõmiv infosüsteem. Rimi käitleb nädalas 7500–11 500 lemapoolse prognoosimise täpsust. See aitab oluliselt alust erinevaid tooteid – paberi peal pole seda võimalik kasvatada kogu ahela tarnekindlust ning aitab täpsemikorraldada, hea IT-lahendus on hädavajalik. Süsteem ni ja kuluefektiivsemalt planeerida ressursse nagu veomuutuks töökindlamaks, kui arendada tarneahela osakid, tööjõud ja laopinnad. liste vahelist elektroonset infovahetust. Praegu vahetavad tootjad ja jaemüüjad prognoose peamiselt e-posti Kui mastaabid erinevad teel, aga see pole kuigi efektiivne. Nende andmete vaMõnes Rimi kaupluses on väiketootjate nurk „Talu hetamine ja korrigeerimine võiks toimuda IT-süsteetoidab“. Sinna hangivad kauplused kaupu väljastpoolt mide vahel. Ma usun, et järgmise viie aasta jooksul me Rimi tsentraalset tarneahelat, kuid siiski mitte väikeselleni ka jõuame. .

10

Liidrite lood

FOOKUS


Oleme vaieldamatu liider... ...igal turul, kus konkureerime. Coca-Cola Hellenicus töötab hulgaliselt võimekaid, pühendunud ja oma töösse entusiastlikult suhtuvaid inimesi. Me suudame ka üksi suuri asju korda saata, ükskõik kus. Ja see, mida me saavutame nii enda kui ettevõtte jaoks, on tähelepanuväärne. Me oleme alati valmis oma meeskonda võtma sarnaselt mõtlevaid kolleege, kes omavad sarnaseid ambitsioone ja hindavad samu väärtusi.

Coca-Cola HBC Eesti, Mustamäe tee 16, Tel. 6503 100

RUBRIIK

Liidrite lood

11


Tekst: Villu Zirnask Fotod: Presshouse/Scanpix

Määramatus tarneahela ühes otsas, kahetunnine täpsus teises ASi Repo Vabrikud tegevdirektor Tiit Kolk räägib tootmisest ja tarneahelast ärivaldkonnas, kus klientide tarnetingimusi tuleb väga täpselt täita, aga põhilise tooraine tarnijatelt ei saa nõuda samasugust distsipliini.

R

epo Vabrikud valmistab puitlaastPuidudefitsiit on meie äris praegu kõige suurem plaate, mida tehakse puidust ja vaigust. probleem, sest pidevalt tuleb valmis olla võimaluseks, Meie tarneahel algab seega puidu ja vaiet puitu ei jätku. Peab olema valmis tootmisplaani ümgu ostmisest. Kasutame nii saepuru kui ber tegema või isegi ajutiselt seisma panema. Tuleb ka puiduhinnata, milliste tellimuste haket kõigist täitmine on parajasti prio“Peamegi ostma puitu Eestis kasvavatest puuliikiriteetne ja milliste täitmine väikeselt suletud turult, kus vähemtähtis. dest. Eestis on puiduturul rohkem ostjaid kui pakkuSee olukord tekkis 2007. konkureerime riigilt toetusi jaid, puitu pole lihtne osta. aastal. Enne seda ostsime saavate elektri-, sooja- ja märkimisväärse osa puidust Peab olema väga tähelepanelik, et puitu oleks pideVenemaalt ja see saabus graanulitootjatega ning valt võtta, ja üle ei maksaks. logistiliselt väga sobikoduste ahjude kütjatega.” meile Ostame puitu nii metsast, valt raudteed mööda (meie vaheladudest, kui ka saeettevõtte territooriumile veskitest – kust paremini saab – ja korraldame veo tuleb raudteeharu). Mäletatavasti läksid 2007. aastal oma laoplatsile. suhted kahe riigi vahel halvemaks. Sellest on palju aega .

12

Liidrite lood

FOOKUS


möödas, aga puidu import pole taastunud, kuigi katsetame iga kuu. Venemaa ei lase enam puitu raudteed mööda välja vedada. Nõnda peamegi ostma puitu väikeselt suletud turult, kus konkureerime elektri-, sooja- ja graanulitootjatega ning koduste ahjude kütjatega. Lihtne asi on muutunud keeruliseks, seda enam, et vajame puitu väga suures mahus – iga päev 20 autokoormat, 365 päeva aastas. Vajaliku puidukoguse leidmiseks tuleb meil suhelda väga paljude müüjatega. Pikemaajalisi kokkuleppeid saab sõlmida vaid üksikutega, näiteks RMKga. RMK arvele tuleb kolmandik kuni pool Eesti raiemahust, aga meil on RMKst õnnestunud kestuslepingu alusel osta seitsmendik vajalikust puidust. Ka mõne saeveskiga saab pooleks aastaks kuni aastaks lepingu sõlmida. Pikemaajaliste lepingutega saame alla poole puidust, ülejäänu tuleb lühiajaliste kokkulepetega – erametsa-

omanike pakkumised on väga väikesed, killustunud ja kaootilised. Võrreldes ajaga, mil Eesti Energia Narva elektrijaamades puiduhaket põletas, on olukord siiski parem – tollal oli aegu, kus meie tootmisliinid puidupuudusel lihtsalt seisid, olgugi et tellimused olid olemas. Enam Eesti Energia Narva elektrijaamades puitu ei põleta, aga see-eest töötavad uued soojuse ja elektrienergia koostootmisjaamad Pärnus, Tartus ja Tallinnas.

Vaik kolmest riigist Meie teine peamine tooraine on vaik, mida vajame 1200 tonni kuus – see on 20 raudteetsisterni ehk üks tsistern igal tööpäeval. Vaiku ostame neljalt partnerilt. Üks neist on Venemaal, aga meieni jõuavad tema tsisternid läbi Läti, sest Venemaa ei lase otse tuua. Veel ostame vaiku kahelt tootjalt Soomes ja ühelt Leedus, ehk

FOOKUS

Liidrite lood

13


kõigilt lähiümbruse vaigu“Meie õnneks loevad Vene puitlaastplaati seitsmes eritootjatelt. nevas paksuses. Puitlaastettevõtjad Kesk-Aasiat Ladustada saame vaiku plaat on alles pooltoode, madalama kategooria umbes poole kuu varu, mis sest üle 80% toodangust tähendab, et vaiguhangetekatame immutatud dekoraturuks, sealt tulevate ga tuleb ka pidevalt tegeleda. tiivpaberiga ja saame niiviisoovidega arvestatakse Eriti Venemaa pärast, kus on si melamiinplaadi. Meil on pidevalt probleemiks, et vaumbes 80 erinevat dekoori, viimases järjekorras.” gunid hilinevad mitu nädamida me saame toota seitslat. Õnneks sujuvad vaigutarned Soomest hästi ja nenmes erinevas paksuses ja nelja tüüpi puitlaastplaadist. dega saab Vene pool tekkinud tõrkeid tasandada. Moodsaid tootmise korraldamise süsteeme – nagu Toorainete poolel on meie tarneahela olukord praelean manufacturing või mõni muu – me ei kasuta. Ühtgu ideaalsest kaugel ja nähtavas tulevikus see nõnda ka teist siiski plaanime, näiteks on tänavu kavas juurutajääb. da ISO 9001. Kiirustada ei saa, sest suur osa töötajatest Kui õige vaik on õigel ajal kohal ja vajalik puit ka töötavad siin ajast, mil Repo oli veel nõukogudeaegne olemas, saab tootma hakata. Teeme nelja erinevat liiki Püssi puitlaastplaatide kombinaat. Meie töötajaskond oskab hästi teha seda, mida on kogu aeg teinud, uute asjade juurutamisega peab siin olema ettevaatlik, et toimivat organisatsiooni mitte lõhkuda. Toodame ainult tellimuse alusel, plaate lattu lihtsalt PUIDU VÄÄRINDAMISEST JA TAASTUVigaks juhuks valmis ei tee. Meile tulevad tellimused on ENERGIA TOETUSTEST võrreldes tootmismahuga väga väikesed. Kõige suurem Mulle on mõneti arusaamatu riigi (RMK kui riigiettevõtte) seisuostja võtab 5% tootmismahust. See tähendab, et tootkoht puidu väärindamisest. Repo Vabrikud lisab küttepuidule palju väärtust, paneme sellesse inimtööd, ekspordime. Teeme kõige mise teises astmes – dekooride lisamise juures – on temadalama hinnaga puidusortimendist kalleid ja keerulisi tooteid. gemist juba väikeste tootepartiidega. Samas oleme ostjate nimekirjas palju madalamal, kui võiksiValmistoodangu jaotus nõuab seetõttu palju täheleme olla. Suurimad küttepuude ostjad on praegu pigem energiapanu ja suurt logistilist kompetentsi, et tellimused õigel või graanulitootjad. Need, kes jaksavad puidu eest kõige suuremat hinda maksta, suudavad seda üldjuhul tänu mõnele toetusskeeajal õigesse kohta jõuaksid. mile ehk maksumaksja raha eest, mitte sellepärast, et neil on väga väärtuslik lõpptoode. Koostootmisjaamad suudavad head hinda maksta tänu Eesti riigilt saadavale taastuvenergia toetusele. Graanulitootjad suudavad head hinda maksta tänu toetustele, mida makstakse taastuvenergiale teistes riikides. Kokkuvõttes nõrgestab riigi selline primitiivne müügipoliitika toetust mittesaavaid plaaditootjaid.

Tiit Kolk

14

Liidrite lood

Neli nädalat Kõrgõzstani Müügigeograafias on meil esindatud peamiselt põhjaja lõunapoolsed lähiriigid, aga on ka erand – väga palju müüme Kesk-Aasiasse ja eriti Kõrgõzstani, mis on meil Soome järel suuruselt teine turg. Kõrgõzstani rekord on olnud 50 vagunit kuus. .

FOOKUS


Kõrgõzstani puhul on kriitiline küsimus, kui kaua tuma kahetunnisesse „aknasse“. See tähendab, et saanad kannatavad, et peavad oma kaupa neli-viis nädalat dame auto teele varuajaga ja ta teeb sihtpunkti lähedal ootama – umbes nädal tellimuse esitamisest kulub meil aega parajaks. Kui auto õigesse „aknasse“ ei jõua, antaktootmisele, aga ülejäänud aja võtab transport. Eesti ja se järgmine võimalus kaup maha laadida võib-olla alles Skandinaavia klientidest oleksime kohe ilma, kui nad 24-48 tunni pärast. peaksid nii kaua ootama. Kõrgõzstani tarnete puhul on Suurte Skandinaavia ostjate tarnetingimused on risk, et vagunitäis kaupa läheb tee peal üldse kaduma. väga täpsed ka muude näitajate poolest (plaadi füüsikaMe võtame küll ettemaksu ja kanname tarneriski ainult lised omadused, spetsifikatsiooni järgmine), ja nende Eesti piirini, aga lõppkokkuvõttes see ikkagi häirib osttingimuste täitmist jälgitakse rangelt. Kui täpsus lanjat, kui kaup kohale ei jõua – vahet pole, kes on süüdi. geb alla 95%, nõuavad nad abinõude plaani selle kohta, Lõuna-Venemaale Kaasanisse ehitatakse aga praemida vigade vähendamiseks teha kavatseme. gu uut plaaditehast ja seepärast on oodata konkurentMeil on olnud ka 100% täpsusega nädalaid ja isegi si tugevnemist. Vene konkurente ületame praegu ärikuid – eriti aastal 2010, kui olime alakoormatud ja saikultuuri ja lubaduste täitmise täpsuse poolest: Vene me olla väga paindlikud ja kiired. Aga 2013. aastal, kui ettevõtjad loevad Kesk-Aasiat madalama kategooria tellimusi oli palju, oli 95% täpsuse saavutamisega tükk turuks, sealt tulevate soovidega tegemist. Ikka juhtub, et tootmisliin arvestatakse viimases järjekorras, ja vajab hooldust, kvaliteet “Soome ja Rootsi tõrgub sinna müüakse ülejääke. läheb korraks käest. Üldiselt aga ostjad nõuavad väga oleme Skandinaavia suurte ostjate Ülemöödunud aastal oli meil raske valmistatud kaupa Kõrgõzstäpseid tarneaegu – juures heas kirjas ja meil on nendetani saata, sest me ei saanud Eesti ga sõlmitud pikaajalised lepingud. kauba saabumine raudteelt piisavalt vaguneid. MulVenemaale me eriti ei müü, sest lu läks seis paremaks, aga tegeliseda takistab tollimaks, mida Venepeab mahtuma kult on praegugi Eestis raske saada maa hoolimata liitumisest WTOga kahetunnisesse pikaajalist kaubaveovagunite kokvähendanud pole. Enne tollimaksu „aknasse“.” kulepet. Saame alles iga kuu lõpus rakendamist – aastail 2005 ja 2006 teada, kui palju meile järgmiseks – müüsime Venemaale palju. Me kuuks vaguneid antakse – kas saame 40, 50 või ainult isegi ei ürita praegu Vene turule tagasi saada, sest see 5 vagunit. 2012. aastal, kui viie vaguni juhtusid oli eriti turg on liiga ettearvamatu. palju, vähenes meie müük Kesk-Aasiasse märgatavalt. Sooviksime müüa rohkem siseturule, sest sellega on logistilisi ja korralduslikke probleeme vähem. Kahjuks Kahetunnine „aken“ on Eesti mööblitootjad valdavalt väikesed ja teevad põSkandinaavias ja Baltimaades veame toodangu laiali hiliselt individuaaltellimusi – erinevalt Leedust, kus peamiselt autodega. Soome ja Rootsi ostjad nõuavad mööblitootmine on tõusnud Eesti omast kolm korda väga täpseid tarneaegu – kauba saabumine peab mahsuuremaks.

FOOKUS

Liidrite lood

15


Tekst: Villu Zirnask Fotod: Kalev

Kalevile on peamine, et toore oleks kvaliteetne ASi Kalev operatsioonide direktor Tarmo Virkus räägib, et Kalevi tarneahela sujuvaks toimimiseks on kõige tähtsam, et ei esineks probleeme tooraine kvaliteediga.

T

öö Kalevi tarneahela juhtimisel algab müügiennustusest, kui palju turg me tooteid soovida võiks. Sellest lähtudes paneme masinavärgi tööle – ostude ja tootmise planeerimine, tootmine, logistika. Kõige selle juures on läbiv teema kvaliteedikontroll, mis hakkab hankijate hindamisest ja lõpeb valmistoodangu kontrolliga. Kvaliteedikontrollis saame toetuda Orkla – rahvusvaheline kontsern, kuhu kuulume – toiduohutussüsteemile. Orklas on nii, et kui mõni kontserni kuuluv ettevõte hakkab uut hankijat kasutama, teeb ta kõigepealt auditi. Kontserni teised ettevõtted toetuvad pärast ka sellele auditile – saavad olla kindlad, et sealt võib osta. Kaugematest hankijatest on Kalevi inimesed käinud auditeerimas näiteks Ghanas kakaomassi tootjaid ja

16

Liidrite lood

Türgis pähklite kasvatajaid. Meie tarneahelas on toorme kvaliteet keskse tähtsusega. Kui toorme kvaliteediga tekib probleem, tekivad tõrked ka meie tarneahelas. Siin me ju tooret termiliselt ei töötle, ei pastöriseeri ega autoklaavi – saame toorained, segame kokku ja vormime, katame glasuuriga, kui vaja, ning anname 4–12 kuud säilivusaega. Kui toorme kvaliteediga ilmnevad probleemid, peame korraldama lisategevusi, et kvaliteet kontrolli alla saada. Tavaliselt tähendab see, et peame ostma uue partii tooret. See omakorda lükkab edasi tootmisprotsessi. .

FOOKUS


Hankijad saavad üldiselt hästi aru, kui tähtis on palju. Tootmisliine saaks kõige efektiivsemalt rakenmeile toorme kvaliteet, aga kuna toore on põhiliselt dada, kui seal toodetaks 24/7 rütmis vaid ühte toodet, põllumajanduslik, siis kõik see, mis põllumajandust aga see variant Kalevile muidugi ei sobi. Üldiselt oleme mõjutab – kahjurid jmt – mõjutab ka meile saadetava seisukohal, et valmistame ka väiksema nõudlusega tootoorme kvaliteeti. Mõnikord on tulnud mõne hankijateid, kui see nõudlus on stabiilne ja need tooted tähenga leping ära lõpetada. davad palju ka Kalevi ajaloo seisukohast. Kõige rohkem esineb probleeKalev ei tooda täpselt tellime pähklitega. Nende kvaliteet muse peale, vaid prognooside on üsna kõikuv. See ei ole üksnes “Reeglina püüame hoida alusel. Reeglina püüame hoimeie, vaid kõigi meie valdkonda valmistoodangul 30 päeva valmistoodangul 30 na tootjate mure, sest kahjurid varu. Väiksema varu korral päeva varu. Väiksema armastavad pähkleid, kvaliteedi läheks nõudluse rahuldamitagamiseks peavad hankijad tegene liiga stressirohkeks. Pealegi varu korral läheks ma väga tõhusat kontrolli. väiksem varu sagenõudluse rahuldamine tähendaks Toorme ostmisel on veel see dasemaid tootevahetusi liiniliiga stressirohkeks.” del, mis omakorda tähendaks eripära, et peame tihtipeale vaatama kaugemale ette, kui on üldisuuremaid kulusid. Paljud ne toomise planeerimise horisont. Näiteks mõnda tookommid on meil ette toodetud ja otsustame viimasel ret kulub meil kaks kilo kuus, aga minimaalne kogus, hetkel, millise suurusega pakki need pakime. mida hankijad tarnivad, on 25 kg. Või siis börsil kaubelTranspordi ja logistikaga sujub meil kõik hästi, Eesti davad toorained – nende puhul me iga päev otsuseid ei laialiveofirmad on väga tublid. Ideaalis võiks ju olla, et langeta, vaid sõlmime kokkuleppeid pikemaks ajaks. müügikogused on suuremad ja täisalustes kaupa telliTootmisprotsesside poole pealt käib Kalevis sage sitakse rohkem. Aga see on siiski vähetähtis. Põhiline on semine arutelu, kas tooteid on optimaalne arv või liiga see, et toorme kvaliteediga oleks kõik korras.

www.avision.ee +372 630 7474 rent@avision.ee

Projektorite, ekraanide ja esitlustehnika müük ja paigaldus Konverentside, seminaride, kontsertide, esitluste ja show’de teenindamine videotehnikaga Režissöörid, tehnikud, operaatorid, koosolekusaalide Audio-Videotehnika projektlahendused

RUBRIIK

Liidrite lood

17


Uut moodi ekspordistatistika

Eesti 2009. aasta ekspordis sisaldunud lisandväärtuse allikad riikide lõikes

Eraldi on välja toodud riigid, mille osa oli üle 1%.

66,8% Eesti

17,5% Muu maailm

1,9% Soome 1,4% Prantsusmaa 3,2% Saksamaa 1,5% Jaapan 1,6% Rootsi 2,5% USA 1,4% Hiina 1% Hongkong 1,3% Leedu

Eksprordis sisalduva lisandväärtuse jagunemine

2009. aasta andmed

Kodumaise otsese lisandväärtuse osakaal ekspordis Kodumaiste partnerite lisandväärtuse osakaal ekspordis Välismaise lisandväärtuse osakaal ekspordis

Slovakkia Iirimaa Korea Leedu Soome Rootsi Eesti Hiina Poola Saksamaa Läti Norra Jaapan USA Venemaa 0%

20%

40%

60%

80%

100%

Kodumaise lisandväärtuse osakaalu muutus 1995–2009

Kodumaise lisandväärtuse osakaal ekspordis majandusharude lõikes aastal 2009

100%

PROTSENTIDES

Eesti USA

Soome Hiina

Saksamaa Korea Poola Läti Leedu Venemaa

Rootsi

Eesti

Soome

Venemaa

20%

40%

Iiriaa

Põllu- ja metsamajandus Mäetööstus Toidutööstus

90%

Tekstiilitööstus Puidu- ja paberitööstus Allikas: OECD-WTO Trade in Value Added (TiVA) - May 2013

Keemiatööstus

80%

Metallitööstus Masinatööstus Elektri- ja optilised seadmed

70%

Transpordivahendid Ehitus Kaubandus ja hotellindus

60%

Transport ja side Finantsvahendus Äriteenused

50% 1995

18

2000

Liidrite lood

2005

2008

0%

2009

FOOKUS

60%

80% .

100%


Autor: Villu Zirnask Fotod: Jassu Hertsmann, WTO

Eesti suurim ekspordipartner on... USA Aastaid on traditsiooniline Eesti väliskaubandusstatistika näidanud ja näitab praegugi, et meie suurimad ekspordipartnerid on Soome ja Rootsi. Kui aga vaadata kaasaegsemal viisil kokku löödud arve, tuleb välja, et meie suurim ekspordipartner on hoopis USA.

K

ahjuks käivad kõige värskemad moodsal viisil leitud andmed 2009. aasta kohta. Rohkem ei ole OECD ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ühisinitsiatiiv „Measuring Trade in Value Added“ (ehk „Väliskaubanduse mõõtmine lisandväärtuse järgi“) jõudnud ümberarvutusi teha. Uuenduslikku väliskaubandusstatistikat hakkasid OECD ja WTO koostama üleilmsete väärtusahelate kasvava tähtsuse tõttu. Kõigi riikide eksport tugineb üha rohkem vahekaupadele – näiteks Rootsis kokku pandud Volvo veokites on palju väljaspool Rootsit tehtud detaile. Nende detailide valmistamisel on jällegi

näitab palju täpsemalt, kus tekivad tänu väliskaubandusele töökohad ja kes teenib tulu. Teiseks võimaldab uut moodi statistika ajada targemat majanduspoliitikat. Näiteks võib traditsioonilisele statistikale tuginedes vallandatud kaubandussõda tegelikult hoopis kaubandustõkete seadjale endale kahju teha. WTO ja OECD seletavad seda nii: „Kui riik A ekspordib 90 dollari väärtuses kaupu riiki B, mis

“Traditsiooniline kaubandusstatistika maalib vale pildi sellest, kuidas maailmakaubanduse kasud riikide vahel jagunevad.” kasutatud muudest riikidest imporditud toorainet ja komponente. Rootsist pärit Volvo veoki väärtus ei ole seega tegelikult ainult Rootsi eksport, see sisaldab ka teiste riikide panust. Traditsiooniline väliskaubandusstatistika seda ei arvesta, vaid näitab ainult brutoeksporti; lisandväärtuse järgi leitud väliskaubandusstatistika aga arvestab. Uut moodi väliskaubandusstatistikat on vaja mitmel põhjusel. Üks on see, et traditsiooniline statistika maalib meile maailmast vale pildi – varjab, kuidas maailmakaubanduse kasud riikide vahel jagunevad, ning näitab kaubanduspuudujääke ja -ülejääke suurematena kui nad tegelikult on. Lisandväärtuse järgi leitud statistika

FOOKUS

URMAS VARBLANE: KUI ON VALIDA, EELISTA KODUMAIST Kui on valida samaväärsete allhankijate vahel – üks Eestis, teine välismaal –, siis eelista kodumaist, sest see aitab edasi Eesti majandust, soovitab Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Ta toob eeskujuks metsatõstukeid ja -haagiseid tootva Palmse Mehaanikakoja, kellele allhankijaks olemine hoiab elus mitut Eesti maaettevõtet. Ent Varblane rõhutab sõnu samaväärne ja kvaliteetne, sest päritolu eest eksportija allhankijale järeleandmisi teha ei saa – vastasel korral ei püsi tema toodang enam konkurentsis. „Kui tahame maailmamajanduses osaleda, jääb meil kodus loodud lisandväärtuse osa ekspordis igal juhul väiksemaks kui suurriikidel nagu Brasiilia või USA. See on nagu loodusseadus,“ räägib ta. Ei saa võtta ainsaks eesmärgiks lisandväärtuse võimalikult suure osa loomist Eestis, sest säärasel juhul ei oleks Eestis võimalik keerukamaid tooteid üldse valmistada. „Mida keerulisem toode, seda rohkem on vaja allhankijaid, rahvusvahelist võrgustikku,“ selgitab Varblane. Tema sõnul võib Eesti-suguse riigi puhul lugeda pigem heaks märgiks, kui kodumaise lisandväärtuse sisaldus brutoekspordis ei ole eriti kõrge, sest see viitab eksportkaupade suuremale keerukusele. Tuleks proovida leida mõistlik tasakaal, sest ka väga väike lisandväärtuse osakaal pole hea, sest see viitab kõige odavama töö tegemisele üleilmses väärtusahelas – nagu oli Elcoteqi hiilgeaegadel. Kuid väikeriigis saavad olla ka üksikud edukad valdkonnad, kus lõviosa eksporttoodangu lisandväärtusest luuakse kodumaal – Eestis on selline sektor näiteks palkmajade tootmine.

Liidrite lood

19


Pascal Lamy (paremal)ja WTO uus peadirektor Roberto Azevêdo.

PASCAL LAMY: SELLEKS, ET EKSPORTIDA, PEAB OSKAMA IMPORTIDA Tänapäeval peab selleks, et eksportida, oskama importida, kirjutab aastail 2005–2013 Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor olnud Pascal Lamy majandusteadlaste portaalis VoxEU.org. „Peaaegu 60% maailmakaubandusest on praegu vahekaubad – see tähendab kaubad, mida kasutatakse sisendina teiste kaupade tootmisel,“ selgitab ta. Import on seetõttu töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks sama tähtis kui eksport. 1990. aastal sisaldas kogu maailma eksport vaid 20% imporditud vahekaupu, 2010. aastal 40% ning 2030. aastal sisaldab umbes 60%. „Me näeme praegu lõppemas aastasadade vanust merkantilismidoktriini, mis kuulutas, et maa majandusliku tugevuse määrab võime eksportida rohkem kui ta impordib,“ ütleb Lamy. WTO ja OECD uus andmestik paljastab tema sõnul rahvusvahelisest kaubandusest pildi, mis on senisest tohutult erinev. Näiteks teenuste sektorit on seni peetud üleilmastumisest vähe puudutatuks. Tegelikult osutusid teenused olevat tarneahelate – olgu need kohalikud või rahvusvahelised – keskne osa, sest tööstus- ja äriteenuseid nagu IT, faktooring, turundus, logistika, kooste ja jaotus, müügijärgne teenindus jms ostetakse tihti allhankena. Lamy rõhutab, et edukalt eksportimiseks on tarvis, et osataks kokku panna kuluefektiivne tarneahel kõige sobivamatest vahekaupadest, komponentidest ja teenustest. „Konkurentsivõimeliste komponentide importimine selles lõigus, kus vaja, võimaldab arenenud riikide ettevõtetel teenida tulu segmentides, kus peituvad nende tõelised konkurentsieelised.“ Lamy märgib, et koos maailmakaubanduse muutumisega muutuvad ka takistavad tõkked. Traditsiooniliselt on peamisteks tõketeks olnud tollid, dumping’u-vastased meetmed jmt. Praegu aga kasvab tehniliste standardite, tervise- ja turvanõuete roll kaubandustõketena. Lamy möönab, et teatud piirini on säärased standardid ja nõuded täiesti õigustatud, mistõttu on paraja tasakaalu saavutamine nende ja vabakaubanduse eesmärgi vahel päris keeruline.

20

Liidrite lood

valmistab neist kaupadest 110 dollari väärtuses lõpptoodangut, mis eksporditakse riiki C, siis kaubandustõkked, mis C algatab vähendamaks kaubandusdefitsiiti riigiga B, avaldaksid kõige suuremat mõju riigi C enda majandusharule, mis toodab vahekaupu riigile A.“ Ka tuliselt vabakaubandust pooldavale riigile nagu Eesti on uuest statistikast kasu, sest selle põhjal saab näiteks täpsemalt hinnata, millise ekspordipartneri majandusraskusi või kaubandustõkkeid me peaks kõige enam kartma. Brutoekspordi näitajad varjavad, millised riigid meie loodud lisandväärtust kõige rohkem ostavad. Eestis loodud väärtuse osa meie ekspordis oli 2009. aastal 67% – alla OECD keskmise (76%). OECD hinnangul näitab see Eesti tihedat seotust regionaalsete ja üleilmsete väärtusahelatega. Eriti suur oli välismaal loodud väärtuse osa baasmetallide ja elektriseadmete ekspordis (vastavalt 46% ja 44%). Teistes tööstusharudes oli välislisandväärtuse osa kolmandiku ringis ning veelgi väiksem teenindussektoris. Kodumaise lisandväärtuse osakaal on ekspordis kõrge suurriikidel, eriti suurtel toormeeksportööridel

“Eesti-suguse riigi puhul võib lugeda pigem heaks märgiks, kui kodumaise lisandväärtuse sisaldus brutoekspordis ei ole eriti kõrge.” nagu Venemaa. Seevastu näiteks Koreal ja Iirimaal on see osakaal alla 60%. Brutoarvestuses oli Eesti suurim ekspordipartner 2009. aastal Soome, kuid lisandväärtuspõhises arvestuses, nagu öeldud, läks Soomest napilt mööda USA. See tuleneb asjaolust, et Soome ja Rootsi kasutasid Eestist imporditud vahekaupu toodangus, mis eksporditi USAsse. Eesti impordis vähendas lisandväärtuspõhine arvestus Soome, Rootsi ja Venemaa osa ning suurendas USA, Jaapani, Suurbritannia ja Itaalia osa. Teenuste sektoris loodud lisandväärtuse osa Eesti brutoekspordis oli 48% ehk veidi üle OECD keskmise – sellest kolmandik oli välismaal loodud väärtus. Lisandväärtusel põhineva kaubandusstatistika andmebaasi (TiVA Database) leiab aadressilt stats.oecd.org. TiVA metodoloogia ja näitajate kohta leiab põhjalikumat lugemist aadressilt www.oecd.org/trade/valueadded. .

FOOKUS


RUBRIIK

Liidrite lood

21


Seiklusjutud üleilmse tarneahela sünnist

Autor: Erik Aru Fotod: Starpics – Fotolia.com, tootjad

Kui hakata seltskonnas rääkima tarneahelast, vajub enamiku inimeste nägu pikaks, sest nad kardavad arusaamatut juttu igaval teemal. Kolm raamatut ja üks dokumentaalfilm tõestavad aga suurepäraselt, kuidas tarneahelatki annab kirjeldada huvitavalt, et mitte öelda köitvalt.

A

lustada tasub algusest. Majandusdoktori kraadiga publitsisti Marc Levinsoni rohkete auhindadega pärjatud „The Box“ annab ülevaate igasuguse rahvusvahelise tarneahela fundamentaalse koostisosa, kaubakonteineri ajaloost. Esmapilgul ei tundu seegi teema just ülearu põnev. Autor tunnistabki eessõnas, et tuttavate reaktsiooniks, kui ta mainis, mille kallal töötab, oli eranditult hämmeldunud vaikus – keegi ei

22

Liidrite lood

osanud midagi arvata igavast metallkastist. Nii loobus ta seltskonnas oma kirjutamisest rääkimisest. Kaubakonteinerit on paljud varem pidanud sedavõrd igapäevaseks , et sellest pole midagi rääkida. Nii polnud keegi selle ajaloo kirja panemisega tõsisemalt tegelenud. Ka andmeid oli Levinsonil raske leida. Ettevõtete arhiivid olid hävitatud, ja New Yorgi sadamavalitsuse materjalidest läks suur osa kaotsi 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakus. .

RUBRIIK


laohoonesse USA keskläänes konteineril võtta 22 päeva ja sellele kulub vähem kui maksab üks esimese klassi lennupilet. Kaubakonteinereid algelisemates vormides leidus tegelikult sajand varemgi, ent oluline kuupäev on 26. aprill 1956. Tol päeval tõstis kraana Newarki sadamas 58 alumiiniumist veoautokonteinerit vananevale tankerile, mis viis päeva hiljem laekus Houstonisse, kus 58 veoautot ees ootas. Selle päeva 50. aastapäeval Levinsoni raamatu kõvakaaneline esmatrükk ilmuski. Laeva omanikuks oli autotranspordiga rikastunud Malcom McLean, keda võib pidada nüüdisaegse kaubakonteineri leiutajaks. Enne teda tõsteti kraanaga laevale vaid suuremad kaubad, väiksemaid vedasid ükshaaval sadamatöölised, kes tavaari vaevarikkalt laevatrümmi paigutasid. Teises sadamas tuli laev samal moel tühjendada. Laevad seisid sadamas päevi. 60–75% laevaomaniku kuludest tekkis ajal, mil laev oli sadamas. Loomulikult toimetati kaubad kohale ja viidi minema ükshaaval. Mõni ime, et ühe uuringu järgi moodustas meresõidu osa vaid 11,5% transpordi-

“Kaubalaevnikud, kes olid harjunud päevi sadamates olesklema, peatuvad seal pärast konteineri võitu vaid mõne tunni.”

Elbe jõgi Hamburgi sadama lähedal

Konteinerita poleks üleilmastumist Tegelikult võib öelda, et vaevalt me tunneksime ilma kaubakonteinerita üleilmastumist sellisel kujul. Enne konteineri leiutamist oli transport nii kallis, et kaupade vedamine maailma ühest otsast teise ei tasunud ära. Enne kaubakonteineri rahvusvahelist kasutusse võtmist (aastal 1961) moodustas transpordikulu 12% USA ekspordi ja kümnendiku USA impordi väärtusest, mõne kauba puhul aga ulatus transpordikulu veerandini hinnast. Praegu seilab 3000 konteinerit vedav laev ühest maailma otsast teise vaid paarikümne meeskonnaliikmega. Laevadelt tõstetakse konteinerid veoautodele, mis viivad need ise maad mööda laiali või toimetavad raudteejaama, et rongid seda teeksid. Nii võib 18 000kilomeetrine teekond Aasias asuvast tehasest

kulust. Sadamate naabruses asusid terved tööstuslinnakud, et toodete vedamise kulu võimalikult väike hoida. Puitpõrandaga teras- või alumiiniumkonteinerite tulek muutis kõik. Sadamatööliste arv vähenes üüratult. Sadamad, mis ei sobinud konteinertranspordiks, jäid tühjaks. Tehased kadusid sadamapiirkondadest. Laevafirmad pankrotistusid, sest laevade ümberehitamine konteinerveoks oli kulukas. Kaubalaevnikud, kes olid harjunud päevi sadamates olesklema, peatusid nüüd seal vaid mõne tunni. Samal ajal kerkisid uued sadamad. Odava maaga väikelinnadesse kolisid tehased, mis ei pidanud enam sadamate lähedal asuma. Suurtehaste asemele tekkisid väikesed spetsialiseerunud ettevõtted. Kodumaisele turule suunatud firmad rahvusvahelistusid või avastasid, et on sunnitud konkureerima välismaalastega. Aastal 2002 oli USA importkaupade valik 1972. aastaga ►

FOOKUS

Liidrite lood

23


võrreldes neli korda laiem, tarbijate kasu sellest hinnatakse kolmele protsendile SKTst. Ega see kõik muidugi nii ladusalt käinud kui lühikirjeldusest mulje jääb. Konteinerile leidus hulgaliselt vastaseid – nii sadamatöölised kui ka konkureerivad transpordifirmad merel ja raud- või autoteel. Vägikaikavedu kestis kümme aastat, konteineri lõplik võit saabus siis, kui see tõestas oma kasulikkust Vietnami sõja logistilises korralduses. Ei öelnud ju II maailmasõja aegne kindral Omar Bradley asjatult: „Amatöörid räägivad strateegiast, professionaalid logistikast.“ Kaubakonteineri lugu kujuneb tegelikult looks innovatsiooni olemusest – kuidas üks leiutis rakendusse jõuab. Pika ajakirjanduskogemusega Levinson on majandusharitlase kohta haruldaselt hea keelekasutusega. Teemast pealiskaudsemalt huvitunud inimesele võib ehk tunduda, et eessõna ja esimene peatükk jutustavad raamatu sisu käändkäikudest enamiku ära. Kes edasi ei loe, sel jääb aga teadmata hulk mahlakaid detaile, sest iga järgnev peatükk ehitab alguses visandatud skeletile liha peale.

Kuidas T-särk meieni jõuab Ülejäänud kaks raamatut ja film aga käsitlevad seda, mida ja milliseid teid pidi kaubakonteineritega veetakse. Läänemaailma üleilmastumise debattides on juba 1990. aastatest suurt rolli mänginud rõivatööstus.

Pietra Rivoli „The Travels of a T-Shirt in the Global Economy: An Economist Examines the Markets, Power, and Politics of World Trade“ Wiley;teine trükk, 2009, 336 lk

„Canned Dreams/ Säilöttyjä unelmia/ Konserveeritud unelmad“, režissöör Katja Gauriloff, Soome 2012, 81 min

24

Liidrite lood

Valmib ju suur osa arenenud maailmas kantavaid riideid odava tööjõuga vaestes riikides. Arengumaade tööjõu olukord on aga üks põhilisi konte üleilmastumisvastaste hambus – iseäranis siis, kui kuskil suurem õnnetus juhtub, nagu hiljaaegu Bangladeshis. Georgetowni ülikooli rahanduse ja rahvusvahelise äri professori Pietra Rivoli „The Travels of a T-Shirt in the Global Economy“ on arvatagi kolmest raamatust kõige akadeemilisem. Siiski ei pea lugeja kartma majandusteadlaste puhul harjumuslikku statistilise analüüsi uputust, pigem kasutab autor muudes sotsiaalteadustes levinud meetodit – püüab jutustada lugu sellest, kuidas T-särk meieni jõuab. Kuigi Rivoli nendib eessõnas, et raamatu idee andis ülikoolilinnakus nähtud üleilmastumise vastane meeleavaldus – algne plaan oli veenda globaliseerumises kahtlejaid nende ekslikkuses –, ei ole lõpptulemus sugugi nii ühene. Omad vitsad saavad nii üleilmastu-

“Neile, kes näevad üleilmastumist kui vaba turu võidukäiku, võib tulla üllatusena, kui väikest osa vaba turg tegelikult selles kõiges mängib.” mise pooldajad kui ka vastased. Neile, kes näevad globaliseerumist kui vaba turu võidukäiku, võib tulla üllatusena, kui väikest osa vaba turg tegelikult selles kõiges mängib – pigem on tootjate ja vahendajate eesmärk turgusid võimaluse korral vältida. Üheks näiteks võib tuua puuvillakasvatamise, kus mitte just väheolulist rolli mängivad subsiidiumid, mida USA oma farmeritele maksab. Nii ongi USA endiselt üks maailma suuremaid puuvilla tootjaid ja eksportijaid ning võib hõlpsasti juhtuda, et Hiinas toodetud ja valminud kangast T-särgi puuvill pärineb hoopis Texasest. Ühest küljest ongi siis tegu kirjeldusega, kuidas läbib T-särk ja selle tooraine maailma keerulist kvootide, tollitariifide ja subsiidiumite süsteemi ning kuidas see süsteem on sündinud ja mis selle arengut mõjutab. Teisalt aga ei unusta Rivoli inimesi ega jäta rõhutamata, et Texase puuvillakasvatuse eduloos mängivad lisaks subsiidiumile tähtsat rolli osariigi töökad ja uuenduslikud farmerid, kindlad omandiõigused ja suurepärane puuvillakasvatuse infrastruktuur (näiteks ülikoolid). .

STRATEEGIA


Tehasest kaugemale ei vaata

lised jäävad ju siis lihtsalt tööta. Timmermann nendib Sarnast teemat käsitleb rahvalikumas maneeris Ohiost isegi, et maailmas on hullemaidki asju kui lapstööjõud. pärit antropoloogiharidusega ajakirjanik Kelsey TimKui lapstööjõudu kasutavad tehased lihtsalt sulgeda, mermann. Ta võtab oma raamatus „Where am I Weaoleks tulemuseks vaid tänavalaste arvu kasv. Seepärast ring“ ette riided, mis tal seljas – bokserid Bangladeshist, nõuab lapstööjõu kasutamise vastu võitlemine ka plaani, teksad Cambodiast, plätud Hiinast – ja uurib, kuidas mida nende lastega peale hakata. Timmermann jutustab neid valmistatakse. Ka tema haaravalt ja võtab teemat ilmteeb seda inimeste kaudu, kes selgelt südamega. “Süngemad tunduvad neid riided toodavad. Raamat on kahjuks hooinimesed, kes teevad Kuigi Rivoligi külastas kõiletult toimetatud. Juba sissetööd konveiermeetodil, juhatuses jääb mulje, nagu ki kohti, millest ta kirjutab, on Timmermanni raamat märksa üleilmne finantskriis õnnelikumad need, kelle oleks tavapärasem reisikiri. Timsüüdi selles, et toiduainehintöö käib lähemal maale.” nad tõusid. Esimeses peatükis mermann teaduslikkusele ei pretendeeri, pigem püüab ta viidatakse Thomas Friedmani igal võimalusel eneseirooniliselt mõista anda, et pole eelmainitud raamatule „World is Flat“, kuigi eelpool on just eriline nupumees. Tema keskendub tehasetöölismainitud vaid Thomas Friedmani, mitte aga tema raate elu-olule, puuvilla kasvatajateni ta ei jõua. Mis on ka matut. Sarnaseid näpukaid leidub veelgi. arusaadav – sest ega raamatu sihtrühmgi tehastest suurt Konserveeritud unelmad kaugemale oska vaadata. Mis on ka enamasti üleilmastumise vastaste probleemiks – nad ei taha aru saada, et Rõivastest inimesele veelgi lähem kaup on toit. Timmerilma raske tööta tehastes oleks vaeste riikide elanikud mannil on ka toiduainetööstusest jutustav raamat „Wheveel palju vaesemad. re am I Eating“. Kuna ameeriklaste toitumisharjumused Timmermann saab sellest väga hästi aru ja rõhutabja toidule esitatud nõuded erinevad märgatavalt Eurooki korduvalt, et see pole kindlasti rõivatööliste huvides, pa omadest, siis kodule lähemat vaatepunkti pakub tukui läänemaailma inimesed nende toodangut boikoteenamullusel PÖFFil linastunud Soome režissööri Katja rivad, eesmärgiga nende töötingimusi parandada. TööGauriloffi dokumentaalfilm „Konserveeritud unelmad“, mis näitab, kuidas kaheksast riigist – Brasiilia malmikaevandusest Ukraina viljapõldudeni – pärit ja kokku üle 30 000 kilomeetri läbinud komponentidest kokku pandud ravioolikonserv jõuab põhjanaabrite poeriiulile. Filmiski on peaosas inimesed, kes konservi kompoKelsey Timmermann nente valmistavad, kasvatavad või tapavad, millised on „Where am I Wearing?: nende lood ja unistused. Süngemad ja rahulolematuA Global Tour to the Countries, Factories, mad tunduvad inimesed, kes teevad tööd konveiermeeand People That todil, nagu Poola lihunik, kes räägib eeskätt sellest, mida Make Our Clothes“ ta tahaks teha oma truudusetu naise ja tolle armukesega. John Wiley & Sons; Õnnelikumad näivad need, kelle töö käib lähemal maale, parandatud trükk, nagu Portugali tomatikasvatajad ja Ukraina põllutööli2012, 304 lk. sed. Filmikeel on poeetiline, olgu ekraanil päikeselised põllud või sünged tapamajaliinid. Kõike näidatakse kiretult, otsad peab kokku siduma vaataja ise – ent paaril Marc Levinson „The korral vilksatab iroonianootigi. Box: How the Shipping Sissejuhatuseks üleilmsesse tarneahelasse nendest Container Made the World Smaller and the neljast teosest piisab. Keda teema sügavamalt paelub, World Economy Bigger“ võib loomulikult leida lõpmatul hulgal eri valdkondaPrincetoni ülikooli de tarneahelate käsitlusi, lilledest tarbijaelektroonikakirjastus 2008, 400 lk ni, pealiskaudsemaid ja põhjalikumaid, laiahaardelisi ja (pehme köide). detailidele keskenduvaid – ja kindlasti selliseid, mis on neist neljast igavamad.

FOOKUS

Liidrite lood

25


Autor: Robert Kitt Fotod: Sakala/Scanpix

Kolmanda tööstusrevolutsiooni toel anti-banaanivabariigiks Millised võiksid olla Eesti-taolise väikeriigi konkurentsieelised maailmamajanduses ning kuidas ja kelle huvides peaks neid eeliseid kasutama? Kolmas tööstusrevolutsioon annab meile võimaluse minna anti-banaanivabariigi teed, ütleb Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

L

oodusvaradest on meil olemas puit, toit ja põlevkivi – pole just palju – ning suurt rikkust need teadaolevate tehnoloogiate toel eriti kiiresti ei too. Eestis elab 1,3 miljonit inimest ning vist ei ole ühtegi huvigruppi, kes sooviks seda arvu kasvatada, sealhulgas immigratsiooniga. Geograafilist asukohta ja kliimavöödet me ka mõjutada ei saa. Jääb üle vaid inimvara ehk Eesti inimesed, kellele tuleb üles ehitada kogu strateegiline eelis. Meie šanss on käimasolev kolmas tööstusrevolutsioon, mille idee seisneb seeriatootmise isikustamises individuaallahendusteni. Teiste sõnadega saabub „liinidelt“ personaliseeritud tooteid. Tarbijad soovivad erinevaid asju – keegi ei taha käia sama jopega, mida kannab naaber. Samas ei soovita kauba eest eriti palju maksta, mis survestab ettevõtete marginaale. Kõik soovivad oma asju kätte saada kohe. Oodatakse laitmatut kvaliteeti, kiiret logistikat ning seda kõike üksikute tellimustena. Väikeriigil või -tootmisel on selge võimalus! Väikeriigi võimalus on toota paindlikult, efektiivselt ja väikestes kogustes asju, mis ei paku suurtele tegijatele huvi või mida on logistiliselt ebamõistlik sealt tellida. Miljoniliste partiide valmistamine jäägu teistele, kellel on selleks eelised.

Eile edutegur, homme taak Teine tähtis suundumus, millega arvestada, on see, et maailm muutub järjest suuremaks, ühendatumaks ja keerulisemaks. Inimeste igapäevaelu mõjutav komplekssüsteemide võrgustik (näiteks päevauudiseid, igapäevased tarbimisvalikud või Facebooki sõprade võrgustik) tiheneb iga päevaga. Sama kehtib ka kaupade tootmise ja logistika kohta, mis muutuvad iga päevaga keerulisemaks ning prognoosimatumaks. Tänu komplekssüsteemidele võivad eilsed edutegurid ja eelised

26

Liidrite lood

muutuda homseks taagaks. Mitte kunagi varem pole maailm nii kiiresti muutunud ja võitjate ennustamine olnud nõnda raske. Kuna homse „võitja“ äraarvamine on lootusetu ja muutub ajas järjest keerulisemaks, kasutab nutikas riik võimalust saada osa võimalikult paljudest arengutest. Isegi kui mõni katsetus (tööstusharu, ettevõte) läbi kukub, on selle juhtumi mõju majanduses ja ühiskonnas piiratud. Kui mõni ettevõtmine osutub aga edukaks .

STRATEEGIA


2.

(näiteks Skype), kandub positiivne mõju üle ka paljuEttevõtluskeskkonna lahutamatu osana käsitledele teistele sektoritele. takse ettevõtjat. Ühiskonna tasandil on oluline Tootes võimalikult erinevaid kaupu ja teenuseid võiaru saada, et ettevõtja ei ole kohustatud ettevõtlusega malikult erinevates sektorites ja erineva keerukusega, tegelema – ta võtab vabatahtlikult iga päev riske ja loob saame ennast pikaajaliselt muu maailma hädadest lahti samal ajal töökohti. Tõelisele ettevõtjale pole mainehaakida ning olla oma tegemistes sõltumatu. Kui spetkujundus vajalik – ettevõtjad on pragmaatilised ja neile sialiseeruda väikestele kogustele, on ühe ostja, kaubapiisab sageli enda ettevõtte heast käekäigust. Ettevõtja grupi või tooteliini äralangemisel võimalik asendada hea maine on aga oluline praegustele ettevõtjatele jäsee teisega. Kui kogu maailmamajandus korraga hanrelkasvu tekkimisel. Riigi võimalus on lisaks ettevõtjate gub, nagu see juhtus 2009. aasta alguses, pole muidugi ettevalmistamisele (mida ka gümnaasiumiastmes telootust kellelgi, kuid tõenäoliselt on raskused hajutatud hakse) noorte suunamine ettevõtlusse. riskidega väiketootja kergemad. Uute ideede sünni ja elluviimise kiirendamine Majanduse hajutatus peaks olema kahedimensiooklastrite ning tõukefondidega. Riigi võimalus on niline: hajutatust tuleks soosida mitte ainult valdkonaidata suhteliselt väikeste vahenditega kaasa idufirmadade, vaid ka keerukustasemete kaupa. Kõigist ei saa de, prototüüpide ja kasvualade rahastamisele. Hea näikirurgid – keegi peab haiglates lihtsamaid töid tegema. de on Arengufondi nutika spetsialiseerumise initsiatiiv. Selline lähenemine aitaks leevendada ka Eesti 30 000 Riigi sekkumine teadusparkide, ülikoolide ja sihtasutöötu probleemi. tuste abil on olnud märgatav ja loodetavasti tõuseb selSelline majandusmudel võib tunduda äärmuse ja lest ka silmapaistvat tulu. utoopilise üldistusena. Võib-olla see nii ongi. Ent teiSamal ajal tuleb Eestil otsida võimalusi vaesust väseks äärmuseks on väikese hulga majandussektorihendada. Kosmopoliitsetel keskustel nagu Singapur või te väljavalimine ning kogu New York on võimalik soarendus- ja tootmisressurbimatud inimesed lihtsalt “Maailm muutub si koondamine nendesse minema tõrjuda, sest uued valdkondadesse. Ilmselt on tulevad alati asemele. Eesjärjest ühendatumaks reaalne majanduselu hübti riigi asi on aga sekkuda ja keerulisemaks. riid kahest toodud stsenaakõikidesse protsessidesse, riumist. Komplekssüsteemide tõttu mis seavad ohtu kultuuri Mul ei ole etteheiteid või rahvuse säilimise. Meil võivad eilsed edutegurid kontsentratsiooniga saaei ole ega tule võimalust ning eelised muutuda vutatud majandusmudekeerata selga ühegi inimeli ökonoomikale. Küsimus se poole. homseks taagaks.” on vaid selles, et kogu see Vaesuse vähendamiökonoomika on rajatud se ökonoomika on rahva tõenäosuslikule mudelile, mille toimimise eeldus (ehk elujärje parandamise seisukohalt mõistlikum rikkuse võime ennustada tuleviku majandusarenguid) ei pea suurendamise ökonoomikast: tõstes 500eurose palpaika. gaga inimese palka 500 euro võrra, on töötaja heaolu kasv suurem, kui 5000eurose palga tõstmine 500 euro Kolm ettepanekut võrra. Seega on võimalik samade investeeringute juures Milline siis võiks olla riigi roll majanduse arendamisel majanduspoliitika tegevusi vaesemate inimeste heaolu kõrgema lisandväärtuse loomiseks? Mul on kolm ettetõstmisele suunates inimeste heaolu oluliselt rohkem panekut: tõsta. Vaba ettevõtluse arendamiseks keskkonna looEesti pole praegu banaanivabariik – me toodame ja mine. Vähene bürokraatia, soodsad maksud ning müüme palju erinevaid kaubagruppe, kuid seda peamiuute ideede ja inimeste sissetoomine ettevõtlusmaastiselt oma lähinaabritele. Meie strateegiline ülesanne on kule on postulaatidena meediast korduvalt läbi käinud. hoida ennast edaspidigi „banaanide“ eest ning hajutada Märksa vähem on räägitud riigiettevõtete eesmärkidest tootmine ja ressursid veelgi enamate erinevate tegevusning riigi sekkumisest majandusse riiklike äriühingutete ja inimeste vahel – saada anti-banaanivabariigiks. ga. Ka riik peaks olema oma varadele parem peremees, nagu leidis majandusministeeriumis vastava uuringu Robert Kiti põhjalikum käsitlus Eestist kui anti-banaateinud Erkki Raasukese töögrupp. nivabariigist ilmub tänavu ajakirjas Akadeemia.

3.

1.

STRATEEGIA

Liidrite lood

27


Autor: Villu Zirnask Fotod: Fisher College of Business COE, tootjad

Art Byrne:

lean on strateegia

Lean ehk timmitud tootmine on uskumatult strateegiline lähenemine, kuigi enamik juhte peab seda „mingiks tootmise korraldamise värgiks“, kinnitab Pärnu tarneahelakonverentsi peaesineja Art Byrne.

ART BYRNE JA J. W. CHILDS ASSOCIATES Art Byrne on praegu USA erakapitalifirma J. W. Childs Associates tegevpartner. J. W. Childs on spetsialiseerunud võimendusega väljaostudele ja börsieelses suuruses kasvufirmade rekapitaliseerimistele. J. W. Childsi investeeringute portfelli kuulusid 2014. aasta alguse seisuga jaemüüja Brookstone, kontoritöövahenduste tootja Esselte, voodikaupade jaemüüja Mattress Firm, magusainete tootja NutraSweet, lennusimulatsioonitreeninguid pakkuv SimCom Training Centers, karastusjoogitootja Sunny Delight Beverages ning pakendimärgistuste tootja WS Packaging Group. Byrne tegeleb neist aktiivsemalt kahega – Esselte ja WS Packaging Groupiga.

.

28

Liidrite lood

STRATEEGIA


B

yrne, kes on alati juurutanud timmitud tootmist tegevjuhi positsioonilt, põhjendab kirjastuse McGraw Hill äriblogis: „Klientidele väärtuse pakkumiseks peate keskenduma protsessidele, mitte tulemusele. Suurepärased protsessid annavad tulemuseks suurepärase tulemuse, mitte vastupidi. Siin tulebki mängu timmitud tootmine kui strateegia.“ Kui näiteks väheneb timmitud tootmist kasutades tellimuste täitmisaeg kuuelt nädalalt kahele päevale, aga konkurendid jäävad kuue nädala juurde, võidab ettevõte konkurentidelt turuosa ja kasvab nende arvel, jutustab Byrne. „Parandades väärtuse loomise protsessi, olete avanud ettevõttele strateegilisi võimalusi, mida varem ei olnud.“ Byrne on rääkinud, et ettevõttes, kus tegevjuht timmitud tootmise rakendamist aktiivselt ei juhi, ei soovitaks ta asjaga üldse algust teha. Tema hinnangul ei jõuta selle initsiatiiviga siis eriti kaugele, aetakse vaid kõik segadusse. Byrne’i hinnangul on traagiline, et lean on saanud kitsalt tootmist puudutava meetodi maine ja just-in-time arvatakse olevat varude juhtimise võte. Seepärast pööratakse timmitud tootmisele vähe strateegilist tähelepanu – tulemus on see, et paljud proovivad seda rakendada, aga vähestel õnnestub. Byrne’i autoriteet ja kuulsus timmitud tootmise (lean production) rakendajana sündis põhiliselt aastatel 1991–2002, kui ta oli elektriseadmeid tootva Ameerika ettevõtte Wiremold juht. Byrne sai pika ajalooga (1900. aastal asutatud) Wiremoldi juhiks ajal, mil ettevõte liikus allamäge – tellimuste täitmine venis, klienditeeninduse kvaliteet halvenes, uusi tooteid toodi turule aeglaselt. Ettevõtte tollane kauaaegne juht Warren Packard püüdis asja parandada erinevate initsiatiividega, sealhulgas Jaapanist pärit just-in-time- tootmissüsteemi rakendamisega. Kui see ei õnnestunud, andis ta teada pensionile minekust ja kutsus enda asemele tegevjuhiks Byrne’i, kes mõne aasta eest oli Danaher Corporationis edukalt juurutanud jaapanlaste kaizen-süsteemi. Wiremoldi saatis Byrne’i juhtimisel edu. Kõigepealt vähendas Byrne ettevõtte töötajate arvu, pakkudes vanematele töötajatele varasele pensionile mineku võimalust, mõningal määral ka koondades. Seejärel asendas ta hierarhilise juhtimissüsteemi tiimistruktuuriga,

et luua eeldused kaizen- (areng pideva parendamise kaudu) ja just-in-time- süsteemi juurutamiseks. Esimese kolme aastaga paranes ettevõtte tootlikkus 20% aastas, varude tase vähenes üle 75% ja uute toodete arendamiseks kuluv aeg kahenes kolmelt aastal vähem kui kuuele kuule. Ettevõtte käive kasvas 100 miljonilt dollarilt 1991. aastal 200 miljoni dollarini 1995. aastal. Üheksa aastaga kasvatas Byrne ettevõtte väärtust 2500%. Wiremoldist sai timmitud tootmise edulugu, millest pajatab James P. Womacki ja Daniel T. Jonesi raamat „Lean Thinking: Banish Waste and Create Wealth in Your Corporation“ (1996, teine täiendatud trükk 2003) ning Bob Emiliani, David Steci, Lawrence Grasso ja James Stodderi raamat „Better Thinking, Better Results: Case Study and Analysis of an Enterprise-Wide Lean Transformation“ (2003). Murphyde perekond, kellele Wiremold 100 aastat oli kuulunud, müüs ettevõtte 2000. aastal 770 miljoni dollari eest Prantsuse firmale Legrand SA. Byrne jätkas Wiremoldi juhtimist veel üle aasta, misjärel siirdus erakapitalifirmasse J. W. Childs Associates, kus praegugi töötab. 2012. aastal avaldas Byrne raamatu raamatu „The Lean Turnaround: How Business Leaders Use Lean Principles to Create Value and Transform Their Company“, mis põhineb tema kogemustel timmitud tootmise põhimõtete rakendajana. Lean Enterprise Institute’i asutaja James P. Womack kirjutab eessõnas Byrne’i raamatule „The Lean Turnaround“, et raamatu kõige tähtsamas osas ütleb Byrne juhtidele, kuidas nood võivad saavutada sama suurepäraseid tulemusi, kui Byrne ise on ettevõtteid juhtides saavutanud – selleks tuleb käärida käised üles ja minna gemba’sse, seal eksperimenteerida ja oma vigadest õppida. Gemba on jaapani sõna, mis tähendab kõige olulisemat kohta, olukorda, asja. Äris ja timmitud tootmise terminoloogias tähistab gemba kohta, kus ettevõttes tegelikult väärtust luuakse. Womack ütleb, et see osa on enamikule moodsatest juhtidest kõige raskem, sest neid on õpetatud, et juhid juhivad oma kabinetist, „kasutades ärikoolist saadud teooriaid ja PowerPointi“, ning nad usuvad, et edukad juhid ei tee eales vigu. „Art õpetab selle asemel, et juht peab juhtima gemba’s eksperimenteerides, ja et organisatsioon, sealhulgas nõukogu, annab andeks tema paratamatud vead, kui need on osa selge eesmärgiga ümberkujundamise protsessist.“

STRATEEGIA

Liidrite lood

29


Autor: Villu Zirnask Fotod: Jan-Erik Finnberg, Benh Lieu Song

Soomes on lõvide ja Eestis oravate juhtimisstiil Eesti ettevõtted toimetavad nagu üksikud oravad ja Soome ettevõtted on nagu lõvide grupp, nendib nõustamisfirma HeiVäl juhtimiskonsultant Tõnu Hein pärast 15 Põhja-Eesti ja 15 LõunaSoome mehhatroonikaettevõtte tegevuse analüüsimist.

V

astuseks küsimusele, kuidas leiate uusi reageerima juba tekkinud muredele. Samuti kasutatakkliente, oli Eesti ettevõtete tavalisim se Soome ettevõtetes erinevaid mõõteseadmeid – kavastus (47%), et firma müügiosaliibrid, 3D-mõõteseadmed jm – oluliselt rohkem kui kond tegeleb aktiivse müügiga. SooEestis. Mõõdetakse ka rohkem parameetreid. me mehhatroonikaettevõtete hulgas „Soome ettevõtted keskenduvad suurklientidele, oli aktiivse müügi nimetajaid vähem teevad nende ja teiste partneritega koostööd, mõõda(31%), palju sagedamini vastati, et kuna ettevõte on vad palju tehnilisi parameetreid ja reeglina juba prottuntud, otsivad ja leiavad kliendid firma ise üles (57%). sessi käigus, mitte pärast tootmist täiendava tegevuseNõustamisfirma HeiVäl juhtimiskonsultant Tõnu na,“ selgitab Hein. Heina hinnangul võib erinevus osaliselt tuleneda selTähtsaks erinevuseks peab Hein seda, et Eesti etlest, et Soome ettevõtted tegutsevad rohkem siseturul. tevõtted tegelevad tootearendusega peamiselt oma Kuid asi on ka tehnoloogilises konkurentsivõimes. arendusosakonnas, oma jõududega – ehk siis väikseKlientide aktiivsusele saavad rohkem toetuda konkuma koostööga ettevõtte sees ja ettevõtete vahel. Soome rentidest tehnoloogiliselt paremad ettevõtted. Väikeettevõtteil valdavalt ei ole püsivat tootearendusmeesse konkurentsivõimega ettevõtted peavad puudujäägid konda või loovad nad vastavalt vajadusele ajutisi meeskompenseerima aktiivse müükondi. giga. Eesti mehhatroonikaette“Protsessi- ja Eesti mehhatroonikaettevõtvõtetel soovitab Hein arendastruktuurimuudatusi da kohalikku ja rahvusvahelist ted rabelevad paremaks saamise nimel palju, kuid Hein kahtleb, teevad Eesti ettevõtted koostööd, kasutades selleks ka kas nende jõupingutused on alati koolitust, klastriinitsiatiive ja vähemalt kahe kõige otstarbekamad või vajalimotivatsiooniskeeme. Samuti aasta tagant, Soome soovitab ta suunata kliendifookumad. Näiteks teevad protsessimuudatusi kõik uuringus osakuse senisest enam suurettevõettevõtted kolme aasta lenud Eesti ettevõtted vähemalt tetele, kujundada oma tegevust tagant või harvem.” nende vajadustest lähtuvalt ja kahe aasta tagant, aga enamasti veel sagedamini, Soome ettevõttõsta sellega klientide lojaalsust. ted seevastu kolme aasta tagant või veel harvem. EtteSoome ettevõtetel soovitab ta uurida paindlikkuse võtte struktuurimuudatustega on sama lugu. olulisust klientidele, kaasata Eesti ettevõtteid Soome Toodangu kvaliteeti kontrollivad Eesti mehhatroovõrgustikesse ja koostööalgatustesse ning jätkata turunnikaettevõtted vähem kui Soome firmad. Soomes dust väljapoole Euroopat, kuigi see pole siiani tulemusi kontrollitakse tooteid rohkem tööpingis ja mõõteandnud. masinas juba valmistamise käigus, säästes sellega aega Hein soovitab arendada kahe riigi ettevõtete koosja ennetades mittevastavusi. Eesti ettevõtted teevad valtööd, sest näiteks turundus väljaspool Euroopat oleks davalt kontrolli töökohal pärast tööoperatsiooni sooüheskoos odavam ja tulemuslikum. Samuti võib koosritamist ja toodete lõppkontrolli. Paraku on siis vigade töö tuua lisamüügivõimalusi, kuna Eesti ja Soome ettekõrvaldamine kallim. Ka kvaliteedistandardid õpetavad võtete klientide tegevusvaldkonnad on erinevad ja teitegelema pigem ennetavate ja vältivate tegevustega kui neteist vastastikku täiendavad. .

30

Liidrite lood

STRATEEGIA


Eesti

Paindlikkus ja ligikaudsus

Koostööaldis Eraklik

Jäikus ja täpsus

Soome STRATEEGIA

Liidrite lood

31


Autor: Sirje Niitra, Postimees Fotod: Raigo Pajula

Toomas Papstel:

.

32

Liidrite lood

STRATEEGIA


meil Stonerige’is on kogu aeg huvitav Tallinna linna piiril Tänassilma tehnopargis tegutseb Stoneridge Electronics, mis toodab elektroonilisi detaile mitmele maailma juhtivale sõidukitootjale. Noore tegevjuhi Toomas Papsteli juhtimisel on ettevõte kiiresti arenenud.

S

portliku oleku, esindusliku välimusega sealsetelt klientidelt, kes olid huvitatud lähedal asuja alati naeratav 36aastane Toomas vast tarnijast. Eks nende eesmärk oli ikka kulude kokPapstel vastab üsna täpselt ettekujutusele kuhoid. Kaalumisel oli mitu maad, näiteks Poola ja edukast rahvusvahelise firma juhist. Venemaa, aga sõelale jäi Eesti. „Oleme tootmisettevõte selle eripäraga, Alustada tuli nullist, kuid algus oli väga tormiline et tegeleme ka arendusega. Meie – igal aastal toodeti kaks korda rohkem kui eelmiklientideks on sõidukitootjad: veokitest Volvo, sel. „Tagantjärele vaadates olid väga huvitavad ajad,“ Mercedes, Scania ja MAN; sõiduautode poolelt märgib Papstel, kes liitus ettevõttega 2000. aasta teisel Mercedes, Ford ja Volvo. Lisaks on busside ja poolel, kui oli vaid 23aastane. Selleks ajaks oli noorpõllumajandusmasinate tootjad. Teie kodusel mehel magistrikraad ja isegi töökogemus lähedasel neljarattalisel võib vabalt mõni erialal, sest ta õppis kogu aeg lüliti või spidomeeter olla töö kõrvalt. “Ehkki nõudlus kõrgelt valminud siinsamas,“ lausub Algul paiknes Stoneridge Papstel. haritud heade töötajate Eesti Tallinnas Järvel, ViljanStoneridge on USA päritolu di maantee alguses, aga kui järele on Eestis suurem börsiettevõte, mil asuvad tootseal kitsaks läks, hakati 2008. kui pakkumine, ei kurda aasta algul Laagrisse, Tänasmised üle maailma: nii Põhjakui ka Lõuna-Ameerikas ning silma tehnoparki uut tehast Papstel, et neid üldse mitmel pool Euroopas, Hiinas rajama. Sattus olema pehme, saada poleks.” ja mujal, peakorter asub USAs lumevaene talv ja nii sai aasta Ohio osariigis. Tehased on tullõpus juba sisse kolida. Nüüd nud klientidele võimalikult lähedale, põhjendab Papspaiknebki kogu tootmine, arendus ja muud abiteenistel üleilmset haaret. Võrreldes konkurentidega nagu tused juba viis aastat seal. Tehast renditakse. Continental ja Bosch, on Stoneridge tema sõnul siisTöötajate arv on kasvanud 350ni, üle 200 neist ki suhteliselt väike ettevõte, mis keskendub kindlale tootmises. Alatasa uute toodete arendamise ja valitooteportfellile. deerimisega tegelevas ettevõttes on insenere 50–60. Valideerimine tähendab testimist või mõnes funktIga aastaga kaks korda sioonis veendumist. suurem Ehkki nõudlus kõrgelt haritud heade töötajate jäStoneridge Electronicsi siinne üksus sai alguse 1998. rele on Eestis suurem kui pakkumine, ei kurda Papsaasta lõpus ja tootmine algas 1999. aasta kevadel 14 tel, et oskajaid üldse saada poleks. Stoneridge on oma inimesest koosneva meeskonnaga. Esimene toode oli laienemistega igal juhul hakkama saanud. kaitsme- ja releemoodul, mis on armatuurlaua all igal Karmim masu kui mujal sõidukil. Tegemist oli suhteliselt lihtsa ja küpse tootega, millega oli lihtne alustada, teab Papstel öelda. Tegevjuht ei salga, et masu oli raske aeg – olid ju uuStoneridge’i Euroopa peakorter asub Rootsis ja initdised tagasilöökidest autotööstuses tollal majandussiatiiv Eestis tootmist alustada tuligi sealt – õigemini väljaannetes igapäevased. Autotehaste käibed ►

TÄNASED JUTUD

Liidrite lood

33


TOOMAS PAPSTEL Papstel on Stoneridge Electronics ASi tegevusjuht ja juhatuse liige alates 2008. aastast. Enne seda oli ta alates 2000. aastast samas ettevõttes kvaliteedijuht, tootmisjuht ja enne tegevjuhiks saamist tehase juht. Tema esimene töökoht oli ASis Tarberaud, kus ta töötas kolm aastat kvaliteediinsenerina ja -juhina. Papstelil on tehnikateaduste magistri kraad Tallinna Tehnikaülikoolist. Pärast ülikooli on ta end lisaks tootmis- ja kvaliteedijuhtimisele täiendkoolitanud ka EBSis strateegilise juhtimise alal.

Kommentaar Toomas Papstel on töötanud siin enamiku ettevõtte tegutsemise ajast. Selle ajaga on töötajate arv umbkaudu kümnekordistunud. Suhteliselt lame organisatsiooni ülesehitus ja juhtimismudel toetab kõigil tasanditel barjäärideta suhtlemist, sealhulgas tehase juhi ja liinioperaatori vahel. Tootmises viibib Toomas iga päev, et olla kursis kõige uue, muutuva või parasjagu raskusi põhjustavaga. Iseloomujoontest olulisemad ja Toomast tööalaselt toetavad on ääretu empaatiavõime, tasakaalukus, oskus jätta piisavalt ruumi kolleegidele ja nende arvamusele. Juhtimisstiililt pole ta traditsiooniliselt demokraatlik, pigem suunab olulistel hetkedel isikliku osalemisega. Muul ajal on kõigil oma valdkonna ja vastutuse piires täielik iseseisvus. Kõik see loob sundimatu ja pingevaba õhkkonna nii koosolekutel kui ka koridorisuhtluses ning ametliku jutu ette, järele või vahele saab kuulda nii valget kui ka musta huumorit. Eluaegse spordimehena tegeleb Toomas pidevalt kehalise vormi hoidmisega. Tema lemmikala on murdmaasuusatamine – seda nii talvel kui ka suvel. Paaril viimasel lumisel talvel agiteeris ta kolleege pärast tööd üheskoos trenni tegema. Lubadused, et „seekord teeme rahulikult“ on pea alati lörri läinud, nagu sageli juhtub, kui vähemalt kaks meest on koos sporti tegemas. Järgmisel hommikul saab siis kuulda, kes keda tasasel maal kurnanud oli ja kes oli tõusudel lootusetult maha jäänud. Samuti hautakse revanšiplaane ja antakse sellekohaseid lubadusi. Suvel ilusa ilmaga pole sugugi haruldane, kui Toomas saabub rohkem kui 30 km kauguselt tööle rullsuuskadega ja õhtul samal viisil koju suundub. Erik Raitviir Stoneridge Eesti logistikajuht

34

Liidrite lood

kukkusid 30–35% ja see mõjutas mõningaid tarnijaid isegi kuni 60% ulatuses. „Tõehetk saabus 2009. aastal. Meiegi pidime koondama ja uue olukorraga kohanema. Kosumine võttis umbes aasta,“ meenutab Papstel. Autotööstuses muutis olukorra keeruliseks see, et nõudluse kiire kasvu olukorras olid tarneajad väga pikad. Tellimused esitati kuni 10 kuud ette. Nüüd on tarneajad kahanenud paari kuuni. „Põhimõtteliselt on nii, et kui auto liinil kokku pannakse, on sel juba kliendi

“Kui auto liinil kokku pannakse, on sel juba kliendi nimi peal. Kui varem olid laod täis, siis nüüd on kohe teada, kuhu üks või teine sõiduk läheb.” nimi peal. Kui varem olid laod täis, siis nüüd on kohe teada, kuhu üks või teine sõiduk läheb,“ selgitab Papstel muutunud olukorda. Kokkuvõttes leiab ta, et masu oli suur õppetund, aga muretseb, kas kõik ikka võtsid sellest õppust. 2013. aasta tulemuste kohta ütleb Papstel, et läks mõõdukalt hästi, ollakse kasumis. Samasugust mõõdukat kasvu ootab ta ka alanud aastalt. Üle maailma ► tegutseva ettevõtte edu sõltub mitte ainult sellest, .

TÄNASED JUTUD


SUURIM TÕLKEBÜROO EESTIS € EKSTRATEENUS erialatõlkija + erialatoimetaja + keeletoimetaja + väljastuskontroll € KLASSIKALINE

TOLKETEENUS

erialatõlkija + keeletoimetaja + väljastuskontroll

€ JUUNIORITEENUS juuniortõlkija + vanemtoimetaja + väljastuskontroll Juunioriprogramm on Luisa ja Tartu Ülikooli ühisprojekt

www.luisa.ee

Tallinn, Ahtri 6A tallinn@luisa.ee tel. 626 4282

Tartu, Lai 11/13 tartu@luisa.ee tel. 744 0088

Juunioriosakond juunior@luisa.ee tel. 626 4283

Tõlkeabi igal tasandil parimatelt parimatele! STRATEEGIA

Liidrite lood

35


kuidas kosub Euroopa majandus, vaid sellestki, mis toiPõhimõtteliselt on juba praegu teada, mida aastatel mub Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ja Aasias. 2016–2017 tegema hakatakse. Tänavu tuleb tootmisse Rahvusvahelisse kontserni kuulumisel on nii plusse mitu uut toodet. Papstel toob näiteks äsja turule tookui ka miinuseid. Suures mängus osalemine võimaldab dud Volvo raskeveoki uue mudeli, mille sees on üsna paremat ligipääsu turgudele, mitu Stoneridge’is arendatud kompetentsile ja infovoole – ja tootmisse võetud detaili ehk “Näiteks Volvo uues see tuleb Papsteli sõnul kahtelektroonilist juhtmoodulit. raskeveokis on üsna lemata kasuks. Teisalt ei saa „Tuleb põnev aasta,“ rõõmusmitu Stoneridge’is suure rahvusvahelise kontsertab ta. ni koosseisus ajada mingit oma arendatud ja tootmisesse Üsna levinud müüdi kohta, asja. Teatud piirangud on peal et mida rohkem on sõidukis võetud elektroonilist ja on palju huvipooli, kellega elektroonikat, seda kergemini arvestada. Tarnebaasi leidmine see rikki läheb, vastab Papstel, juhtmoodulit.” ja kommertstingimuste kokkuet tegu on tõepoolest müüdiga. leppimine toimub tsentraalselt. „Nõudmised, millele meie tooted vastama peavad, on Oma töö kohta ütleb Papstel, et igas päevas on palväga kõrged ja muutuvad üha karmimaks. Autotööstus ju muutujaid, millega tegeleda, ning suhtlus tarnijate ja on niivõrd reglementeeritud, et siin ei tohi tõrkeid tulla. klientidega on tihe. Kolm päeva kuus viibib ta Eestist Aga tõsi ta on, et mida uuem auto, seda rohkem on tal eemal, mis on tema hinnangul suhteliselt vähe. Põhilika funktsioone ja elektroonika maht kasvab paratamaselt tuleb käia Rootsis, kus asub firma Euroopa peakortult.“ ter ja teine tehas. Küsimusele, kas pole ohtu, et emafirma Eestist tootmise välja viib, nagu mõningatel juhtudel on toimunud, Pidev uute toodete arendamine vastab Papstel, et see pole päevakorras ja väga palju sõlEttevõte arendab ja juurutab vahetpidamata uusi tootub ettevõttest endast. Praegu on Stoneridge Eesti igal teid. Mõne puhul võib see aega võtta kuni kolm aastat. juhul hästi hakkama saanud. .

36

Liidrite lood

TÄNASED JUTUD


KUIDAS STONERIDGE SÜNDIS, KASVAS JA EESTISSE JÕUDIS

● 1965 – USA ettevõtja Davis Max Draime asutab Stoneridge’i

– ettevõtte, mis teeb juhtmekimpusid autotööstusele. Ettevõttes on viis töötajat ja esialgu on kliente põhiliselt üks. Draime juhib ettevõtet kuni surmani 2006. aastal. ● 1988 – Stoneridge ostab Bostoni firma Joseph Pollak Corporation. ● 1992 – Stoneridge ostab General Instrumentsi transpordielektroonika divisjoni. ● 1995 – Stonerdige ostab Kelsey Hayesi autoukselukustite divisjoni. ● 1996 – Stoneridge ostab 45% Rootsi ettevõttest Berifors. ● 1997 – Stoneridge teeb IPO ja noteerib aktsia New Yorgi börsil (börsitähis SRI). Samal aastal omandab ettevõte ülejäänud 55% Beriforsist ja rajab Brasiilias ühisettevõtte PST Eletrônica. ● 1998 – Stoneridge ostab USA ettevõtte Hi-Stat Manufacturing Co ja asutab tootmisüksuse Eestis. ● 1999 – Stoneridge ostab Suurbritannias osa Delta Schoelleri varadest ja TVI Europe’i. ● 2004 – Stoneridge loob ühisettevõtte India Minda Groupiga ja avab esinduse Shanghais. ● 2005 – Stoneridge rajab tütarettevõtte Suzhous (Hiinas). ● 2009 – Stoneridge omandab 51% USA ettevõttest Bolton Conductive Systems.

Skandinaavialiku ettevõttena toetab Stoneridge oma töötajate sportimist, maksab toetust abiellumisel, laste sünni ja koolimineku puhul, pakub tasuta jooke ja tellib lõunasöögi soodushinnaga töökohale. Jõulupreemiat ei makstud, kuid palgafondi piires teatud rahalisi turgutusi siiski tehti. Vaba aja pühendab Toomas Papstel oma perele, kus kasvavad 11aastased kaksikud tüdrukud. Endise aktiivse sportlasena meeldib talle praegugi ennast akude laadimiseks liigutada – suusatab, jookseb sõidab jalgrattaga ja ujub.

STRATEEGIA

Liidrite lood

37


Autor: Eva Palu Illustratsioon: Nuvolanevicata/ Fotolia

Võimalused ja piirid Eesti e-kaubanduses Internetilembuse poolest tuntud eestlased on ühed nirumad internetis ostlejad kogu Euroopas. Eesti väiksus pärsib e-kaubandust nii pakkumise kui ka nõudluse poolelt, kuid leidub ka edulugusid. Uurime, mis on need ettevõtted edasi viinud.

V

aid kolm kümnest 16–74aastasest hiks lai tarbijaskond. Cherry tegevjuhi Martin Kõiva Eesti internetikasutajast ostis 2012. sõnul on mujal maailmas päevapakkumise portaale ka aastal interneti vahendusel tooteid üsna kitsastes niššides – näiteks müüb üks portaal daily ja teenuseid, kirjutab statistikaamet. deal-mudeli alusel teatud koolkonna kunsti. Eestis oleks See on võrreldes Euroopa Liidu kesknišipakkumiste potentsiaali Kõiva hinnangul ehk vaid misega poole väiksem hulk (ELis oli reiside valdkonnas. vastav näitaja kuus kümnest). Miks e-kaubandus vaataInimeselt inimesele laenamist ja rahapaigutamist mata meie aktiivsele intervahendav Isepankur.ee on netikasutusele kiratseb? võtnud sihiks luua üle“Eesti e-kaupmeeste Uuringute järgi meeldib Euroopaline inimestevaheeestlastele kaupa enne ostu line laenuturg. isePankur on usaldamise takistused – oma käega katsuda ning investoritele 28 riipettuse oht, kauba keeruline avatud kui „ päris“ kauplused on gis üle Euroopa (suurimad tagastamine – on rohkem rahapaigutajad on sakslavaid mõneminutilise autosõidu kaugusel, pole probsed) ja samal platvormil pateistelt kuuldud kui ise leem poodi kohale sõita kutakse laenuteenust lisaks kogetud probleem. ” ja asi ise üle vaadata. PwC Eestile ka Soome, Hispaauuring e-äri kohta andis nia ja peagi Slovakkia turul, 2012. aastal tulemuseks, et 77% tarbijatest eelistab kauräägib Isepankuri asutaja Pärtel Tomberg. Hispaanias pa enne ostu näha, katsuda ja proovida. näiteks elab võrreldes Eestiga umbes 36 korda rohkem Ettevõtjad-ettevõtted peavad Eestit e-kaubanduse inimesi – töötus on seal praegu küll kõrge, kuid sellegiäriks liialt väikeseks ega raatsi seetõttu piisavalt invespoolest on seal kümnetes kordades rohkem maksejõuliteerida. Tavapoega võrreldes on seetõttu e-poe ainsaks si kliente kui Eestis rahvast kokku, räägib Tomberg. lisandväärtuseks tihtipeale vaid õige pisut soodsam 2013. aasta detsembris käima lükatud raamatulugehind. mise rakenduse Fastr Books asutaja Eldars Loginovs lausub, et Euroopasse laienemise kahjuks räägib keelte Üle jõu käiv rahvusvahelisus rohkus – rahvusvahelise e-poe avamine eeldab materVõimalus on oma koduturgu uute riikide arvel laienjali ja kasutajatoe tõlkimist kohalikesse keeltesse. Kui dada, kuid PwC uuring tõdeb, et e-poe rahvusvaheliUSAs, Hiinas, Indias, Brasiilias või Venemaal on võine mastaap käib meie ettevõtjatele reeglina juriidiliste, malik ühe keelega tohutu suurt turgu teenindada, siis tehniliste ja kultuuriliste aspektidega üle jõu. Euroopa riigikestes on keerulisem, räägib ta. Variant Siiski on erandeid – näiteks on Eesti juhtiva päevaon muidugi luua ühtne teenus ingliskeelsena, nagu tegi pakkumiste portaali Cherry.ee koduturuks kõik BalFastr Books. timaad. Cherry teab, et suure ärimahu saavutamiseks PwC uuring tõi olulise e-kaubanduse miinusena tartuleb Eesti-Läti-Leedu-sugustes väikeriikides võtta sibijate silmis lisaks välja, et nii e-ostlejate kui ka.mitte-

38

Liidrite lood

STRATEEGIA


ostlejate arvates pole paljud e-poed usaldusväärsed. Eesti e-kaubanduse Liidu algatatud „Turvalise ostukoha“ märk ei tekita tarbijates nii palju usaldust kui teiste ostlejate arvamused, kommentaarid ja hinnangud. 15 aastat turul tegutsenud internetioksjoni keskkond Osta.ee teab, et usalduse võitmiseks tuleb teha tööd. Osta.ee on usalduse tekkimise nimel järjekindlalt vaeva näinud. Portaalis on võimalik teha tehinguid nii, et ostja raha jääb kauba laekumiseni Osta.ee puhverkontole ning kasutajate registreerimine on ID-kaardi põhine. Siiski leiab Osta.ee ärijuht Toomas Raist, et teavitustööd on vaja veel teha: kõik ei ole pätid ja Eestis tegutseb palju ausaid e-kaupmehi. PwC uuring toob lisaks välja huvitava detaili, et Eesti e-kaupmeeste usaldamise takistused – pettuse oht, kauba keeruline tagastamine – on rohkem teistelt kuuldud kui ise kogetud probleem. Üksikud halvad kogemused liiguvad sotsiaalmeedias kulutulena.

Kus väiksus on pluss Kuigi Eesti turu väiksus on osutunud isePankurile piiranguks, arvab Euroopa sihiks võtnud Tomberg, et meie väiksus on ideaalne uute veebilahenduste katsetamiseks – siin on tugev tehnoloogiline infrastruktuur ja suhteliselt madal kulubaas. „Paremat turgu uue toote või teenuse turule toomiseks on raske ette kujutada,“ räägib Tomberg, lisades, et eestlaste vastuvõtlikkus

uutele tehnoloogiatele ja lahendustele ning ka üldine, uuendusi soosiv keskkond ongi olnud isePankuri edu faktoriteks. Kuigi Eesti turgu peetakse Ameerikas ja LääneEuroopas kiirelt kasvavate sharing economy-tüüpi ehk inimeselt-inimesele teenuseid vahendavate veebi-

“Tauri Kärsonit julgustas Autolevi.ee looma fakt, et inimestel on palju kasutamata ressurssi, näiteks tühjalt seisvaid autosid.” lehtede sünniks liiga väikseks, on näiteid väiksust trotsivatest ettevõtjatest peale isePankuri teisigi. Näiteks Autolevi.ee, mis on inimeselt-inimesele auto rentimise teenus. Autolevi.ee looja Tauri Kärson sõnul julgustas teda alustama fakt, et Eestis on sõidukite rendi turu maht üle 25 miljoni euro, kuid samas on inimestel palju kasutamata ressurssi – autod vahel lihtsalt seisavad. Kärson tõdeb, et kindlasti ei saa Eesti turu suurust USA turuga võrrelda, kuid uuringute järgi on inimestel vajadus sellise teenuse järele olemas. Autolevi.ee ei plaani siiski piirduda vaid Eesti turuga. ►

TÄNASED JUTUD

Liidrite lood

39


OSTA.EE Rain Lõhmuse ning vendade Kenderite 1999. aastal käivitatud internetioksjoni portaal Osta.ee tõestas end äriideena juba 2002. aastaks, mil ettevõte jõudis ligi miljonikroonisesse kasumisse. Nüüdseks on Osta.ee üks enim külastatud veebilehti Eestis ja portaali kuukäive on ligi 1,5 miljonit eurot. Edu on taganud pikaealisus: Osta.ee on pakkunud turvalist ostu-müügi keskkonda veatult pea 15 aastat, mistõttu on võidetud inimeste usaldus. Kasutajad teavad, et Osta.ee ei kao ootamatult. Osta.ee uute ja kasutatud kaupade suhe on juba 50 : 50 ja portaali praeguse omaniku, Allegro Baltics OÜ plaan on uute kaupade osa veel suurendada. Osta.ee-l on 250 000 registreeritud kasutajat, mis on Eesti mõistes väga tubli tulemus. Registreerimine on ID-kaardi põhine ja topeltkontod pole lubatud. Osta.ee peamine erinevus maailma juhtivast internetioksjoniportaalist e-Bay ongi just ID-kaardi põhine registreerimine. Tõsi, see võib pärssida uute kasutajate juurdesaamist, ent turvalisuses ei olda Osta.ee ärijuhi Toomas Raisti sõnul nõus allahindlust tegema. Ainsa ostu-müügi portaalina Eestis pakub Osta.ee ka lisatasudeta deposiidi ehk tehingusumma broneerimise teenust. See tähendab, et ostja saab raha tagasi, kui ostetud ese temani ei jõua.

40

Liidrite lood

CHERRY.EE 2009. aastal tegevust alustanud päevapakkumiste veebileht Cherry.ee oli oma valdkonnas esimene ja haaras kiirelt liidripositsiooni. Tänaseks on taolisi daily deal-veebilehti Cherry eeskujul loodud kümneid, kuid Cherry on osavalt juhtivale kohale jäänud. Cherry müüb Eestis iga kuu ca 650 000 euro eest erinevaid kaupu ja teenuseid ning turuosa on ettevõtte endi arvutuste järgi 50–55%. Päevapakkumiste mudeli alusel toimivaid saite on üle maailma tuhandeid, suurimad ja tuntuimad on USA päritolu Groupon ja Livingsocial. Cherry annab endast igapäevase uudiskirjaga teada ligi 65 000 inimesele. Ettevõte on vahendanud rohkem kui 1900 pakkumist. Cherry edu faktoriteks nimetab ettevõte esiteks oma tiimi, kuhu on kogunenud õige kontsentratsioon “noortest ja vihastest” ning täiskasvanutest, kes kõik töötavad kirega. See on võimaldanud tempot hoida. Teiseks on see andnud avatuse katsetustele, ja kuigi paljud neist on jäänud soiku või on lihtsalt ebaõnnestunud, laseb see esile kerkida uutel ja tihti üllatavatel ärisuundadel. .

TÄNASED JUTUD


ISEPANKUR.EE Isepankur on inimeste- ja firmadevaheline portaal, mis viib kokku raha vajajad ja raha omajad. 2008. aastast tegutsev ühisrahastuse maaletooja on kuni 10 000 euro suurusteks väikelaenudeks välja laenanud 9,4 miljonit eurot. Eesti juurtega portaal on omas valdkonnas esimene rahvusvaheline ja avatud 28 riigis üle Euroopa. Ettevõte jõudis kasumisse juba kolmandal tegevusaastal. Pidevalt on katsetatud erinevaid ärimudeleid ja strateegiad. Suureks toeks on olnud eestlaste vastuvõtlikkus uutele lahendustele, mistõttu on saadud kiiret tagasisidet uutele toodetele-teenustele. Kasuks on tulnud ka viimase aja üldine majandusolukord, kus traditsioonilise panganduse tootearendus on olnud pigem tagasihoidlik. Mujal maailmas on selle ala juhtivad analoogid Inglismaal tegutsev Zopa ja Ameerikas tegutsevad Lending Club ja Prosper. Peamiselt eristab niisuguseid portaale lisateenuste valik, asukoht, kes kellele laenu annab (näiteks eraisikud omavahel, ettevõtted eraisikutele, eraisikud ettevõttele, idufirmad jne), laenusumma, intressitase, klienditoe olemasolu ja muud tegurid. ►

LAI PILT

Liidrite lood

41


Kus on Eesti pisikesed e-poed? Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa usub, et nii mujal kui ka Eestis on e-kaubandusel ees veel pikk arengutee ja suur kasv. Roonemaa on ise väga sage e-kaubanduse kasutaja, sest tal sai ühel hetkel villand ummikutest, parklakohtade otsimisest, kaubanduskeskuses kuluvast ajast ja nirust kaubavalikust. Lisaks e-poodidele toimivad tema sõnul hästi ka inimeseltinimesele müügikohad internetis – näiteks on ta enamiku väikelapsele vajaminevatest asjadest ostnud Buduaari ja Perekooli foorumi turgudelt, kus käib vilgas ja hästi toimiv second-hand- kaupade müük. Roonemaa nendib, et Eestis on vähe pisikesi e-poode, mis müüvad inimeste endi tehtud kaupu. Sellised poed, kus disainerid ja kunstnikud oma loomingut müüvad, on väga populaarsed näiteks USAs ja Inglismaal. Eestis on Roonemaa hinnangul käsitöölistele-

KUI PALJU KASUTAVAD EESTI ETTEVÕTJAD IKT-D ÄRIPROTSESSIDE OPTIMEERIMISEKS? PwC uuring „E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused“ uuris ka seda, kui palju kasutavad Eesti ettevõtjad IKTd äriprotsesside optimeerimiseks. Selgus, et kõige enam on IKT-lahendustega toetatud raamatupidamise ja finantsjuhtimise protsessid – 54% ettevõtetest suurel määral, 20% mõningal määral ja 14% ettevõtetest vähesel määral. 24% ettevõtteist, kes ei kasuta raamatupidamise või finantsjuhtimise tarkvara, ostavad tõenäoliselt teenust sisse või saavad ilma infotehnoloogiliste vahenditeta vähesed raamatupidamise toimingud tehtud. Teistes protsessides kasutatakse IKT-lahendusi oluliselt vähem. 30–40% kasutusvahemikku jäävad müügiprotsessidega seonduv, samuti teenuste osutamine ja kliendiandmete haldus. Muude protsesside IKT kasutus jääb alla 30%. Üheski protsessis ei kasuta IKT-lahendusi 14% ettevõtteist. Nende hulgas on 85% neid, kes ei ekspordi oma tooteid või teenuseid. 92% IKT-lahenduste mittekasutajaist on mikroettevõtted (sh FIEd). Tööstusettevõtete puhul on kasutusel vähem IKT-lahendusi kui teenuse osutamise puhul, mis tuleneb tegevusvaldkonna eripärast. Seejuures on aga keskmisest paremal tasemel IKT-lahendustega toetatud laoarvestus, personaliarvestus ning tööaja arvestus ja planeerimine. 2012. aastal võttis e-kanalite kaudu kaudu müügitellimusi vastu 28% Eesti ettevõtetest ning ostutellimusi esitas e-kanalite kaudu 39%. Siia hulka ei arvatud e-posti, SMSi ja telefonikõnede abil tehtud ostusid. IKT-vahendite kasutamisest saadavat kasu osati näha konkurentsis püsimise võimaldajana, kuid mitte konkurentsieelise saavutamise vahendina. Erandiks olid tööstusettevõtted, kus IKT-lahendustes nähti keskmisest enam konkurentsieelise saavutamise ja ekspordi kasvatamise võimaldajat.

42

Liidrite lood

kunstnikele suuremaks takistuseks olnud tehniline külg. Ameerikas on ülilihtne avada väikest veebipoodi, sest pakutakse hulgaliselt soodsaid kodulehti, mis on mõeldud väikepoe pidajatele. Sellised pisikesed poed suurendaksid kindlasti ka Eesti eksporti – müüa Eesti veebipoest maailma kõige lahedamaid linikuid või T-särke ja teha sellele turundust lääne foorumites, miks mitte!

“Kohaliku e-poe tegemine rahvusvaheliseks eeldab tavaliselt materjali ja kasutajatoe tõlkimist kohalikesse keeltesse, mida Euroopas on palju.” Tiimijuhtimistarkvara Weekdone asutaja Jüri Kaljundi seevastu tõdeb, et Eesti turg on paljude e-kaubanduse võimaluste jaoks liiga väike, näiteks inimeseltinimesele teenused. Paljud tarbijad seavadki oma pilgud Euroopa ja Ameerika poole – inglise keelt kõnelevad inimesed saavad reeglina soovitud ostud Amazonist ja teistest välismaa e-poodidest tehtud. Paljud kesk-vanemaealised seda aga ei tee ja nende ainsaks võimaluseks jääb tellida Eesti poodidest. „Kui nende e-lahendused on aga kehvad, valikut pole või on hinnad kallid, jäävad ka need ostud sooritamata,“ räägib Kaljundi. .

TÄNASED JUTUD


Autor: Villu Zirnask Foto: LeShop

Toiduainete e-kaubandus murrab läbi Enamikus maailma riikides, sealhulgas Eestis, pole toiduainete e-kaubandus suurt hoogu sisse saanud. Kuid olukord on muutumas. Küsimus pole enam selles, kas e-kauplemine tuleb, vaid kuidas tuleb.

E

esti ettevõtted on toidukaupade müüki internetis proovinud umbes 2000. aastate algusest, kuid suurema eduta. Näiteks 2006. aastal tegevust alustanud netimarket.ee püsib küll elus, kuid poe 2012. aasta müügikäive oli alla 50 000 euro, mis on võrreldes näiteks Prisma Peremarketi 178 miljoni eurose käibega olematu suurus. Soomes on lugu pisut parem – TNS Gallupi hinnangul moodustas seal toiduainete e-müük 2012. aastal 54 miljonit eurot, mis on umbes 1% toidukaupade kogumüügist. 2013. aasta sügisel rääkisid mitmed Soome e-toidukauplused Helsinkin Sanomatele, et nende käive on pärast pikki stagnatsiooniaastaid kiiresti kasvama hakanud. Mullu novembris avas Soome toidukaubanduse liidrite hulka kuuluv Kesko Helsingi ja Vantaa piirkonda teenindava e-supermarketi citimarket.fi. TNS Gallupi uuringujuht Ville Wikström ennustas, et tulevatel aastatel kasvab Soome online-toidukaubandus 50–100% aastas, kuid palju sõltub sellest, kui funktsionaalseks ja kliendisõbralikuks suudavad jaemüüjad oma e-kauplused arendada. E-toidukaubanduse liidrid maailmas on praegu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Korea. Suurbritannias on online-müügi turuosa 5%, sealhulgas Tescos koguni 8%. Lõuna-Koreas on see näitaja Boston Consulting Groupi (BCG) andmetel 4% ning Lõuna-Koreas 3%. Müügikäibe aastakasv neis riikides on 20–50%. BCG hinnangul pole küsimus enam selles, kas online-toidukaubandus teeb läbimurde, vaid selles, kuidas ehk millise ärimudeliga ta seda teeb. Viimase aastakümnega on kulud, mis toidukaupade online-müüki

tõkestasid, tublisti vähenenud. Kasutusele on võetud uusi tarneviise (nagu click-and-collect teenus), mida on tagasihoidliku käibe korral odavam pakkuda, juhtivate online-supermarketite jaotuskeskuste töö on muutunud efektiivsemaks, logistikas on leitud viise kulude vähendamiseks, online-kaupluste kasutajaliidesed on tehtud kliendile mugavamalt kasutatavaks. Online-kauplusest ostetud toidukaupade kliendini toimetamiseks kasutatakse erinevaid viise. Koju tarnimise variant ei ole ainus (kõik e-supermarketid seda ei pakugi, sest see võib teha teenuse hinna võrreldes tavaliste toidupoodidega konkurentsivõimetuks). Näiteks Šveitsi LeShop.ch, sealse suure supermarketiketi Migros tütarettevõte, pakub klientidele kaht click-and-collect ostuvõimalust – kaks tundi pärast internetis tellimuse esitamist saab klient kauba kätte LeShopi jaotuskeskusest või suuremates raudteejaamades asuvatest hoiukappidest. Külmas hoidmist nõudvate toidukaupade tarnimiseks on LeShop arendanud spetsiaalse termopakendi. Mõni online-toidumüüja Ameerikas katsetab jaotuspunktide rajamist suurtesse büroohoonetesse, kus siis töötajad saavad töölt lahkudes oma tellimuse kaasa haarata. WalMart arendab ühishanke põhimõttel töötavat tarnemudelit – ostja, kes oma sõprade-tuttavate-töökaaslaste tellimusi kohale viib, saab ostult allahindlust. Lähemalt samal teemal: Boston Consulting Group „Omnichannel Alchemy: Turning Online Grocery Sales to Gold“, oktoober 2013

LAI PILT

Liidrite lood

43


Autor: Stéphane Garelli Fotod: Switzerland Global Enterprise

Konkurentsivõime 2.0: järgmised 25 aastat Millised muutused ootavad järgmisel 25 aastal ees üleilmset konkurentsikeskkonda, visandab Pärnu finantskonverentsi esineja, majandusprofessor Stéphane Garelli.

.

44

Liidrite lood

LAI PILT


M

öödunud 25 aastal iseloomustas maailma muutumine tükeldatust globaalseks. Kommunismileer lagunes, plaanimajandusega majandused, kus elas peaaegu pool maailma elanikkonnast, läksid üle turumajandusele. Maailmamajandus muutus küll avatumaks ja ärivõimalused kättesaadavamaks, aga riigid jäid elustandardilt ja seadusandluselt endiselt väga erinevaks.

Järgmisel 25 aastal need majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused kitsenevad. Palgad, elustandard, seadusandlus ja mõttelaad muutuvad järjest sarnasemaks. Riigid jäävad erinevaks ja neil on oma rahvuslikud eripärad, kuid üha enam järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Lühidalt, riigid sobivad üksteisega paremini kokku, teistest täiesti eraldi seisjaid on vähem. Majandused koonduvad mitmel viisil, alustades tööjõukuludest. Hiina ja India palgad kasvavad 20–25% aastas, palgad enamikus teistes arenevates

“Odavast tööjõust tuleneva konkurentsieelise tähtsus kahaneb. Ka sotsiaalsüsteemid ja tööseadusandlus muutuvad sarnasemaks, see kiirendab tööjõukulude kasvu.” majandustes umbes samamoodi. Võib kuluda paar aastakümmet, kuni nende tööjõukulud jõuavad rikkamate maade tasemele, kuid odavast tööjõust tuleneva konkurentsieelise tähtsus kahaneb ikkagi. Ka sotsiaalsüsteemid ja tööseadusandlus sarnastuvad, see kiirendab kulude kasvu. Kui tööviljakuse kasv ei suuda sama tempoga tõusta, võib mõni riik muutuda konkurentsivõimetuks.

Maksuparadiisid pihtide vahel

STÉPHANE GARELLI Garelli on Lauseanne’i ülikooli ja maailma juhtivate ärikoolide hulka kuuluva IMD majandusprofessor. Ta juhib meeskonda, mille tööst sünnib „IMD World Competitiveness Yearbook“ – iga-aastane maailma riikide konkurentsivõimet hindav raport. Ta kuulub ja on kuulunud mitme Šveitsi ettevõtte nõukokku. 12 aastat oli ta Maailma Majandusfoorumi tegevdirektor.

Harmoniseeruvad ka maksusüsteemid ja nende aluseks olevad põhimõtted. Üleilmsete ettevõtete vastuoluline maksupraktika võetakse pihtide vahele ning üha rohkem riike sunnib neid maksma makse hulgal, mis vastab nende tegevuse ulatusele selles riigis. Maksuparadiise hoitakse pideva rünnaku all, samuti on sihikul rikkad kodanikud. Valitsused vajavad raha ja ajavad sihikindlalt selle jälgi.

Ka tarbijate pürgimused muutuvad samasugusteks. Arenevad riigid muutuvad „esmaostumajandusest“, mis rahuldab inimeste baasvajadusi, „asendamismajanduseks“, kus vanade asjade asemele ostetakse uusi. Teisisõnu: mõtteviisi „ma vajan seda“ asemele tuleb üha enam „ma tahan seda“. Samal ajal kolivad tarbijad linnadesse. Maailm muutub urbaniseerunumaks – umbes 40 megaregiooni annab 2/3 maailma SKPst ja 75% tehno- ►

LAI PILT

Liidrite lood

45


res. Pärast seda on keskmine eluiga kasvanud tempos viis tundi iga päeva kohta ja jõudnud 80 aastani suuremas osas arenenud maailmas ja mujalgi. Teaduse edu eluea pikendamisel on seadnud majanduse ette tohutu väljakutse: kuidas selle eest maksta? Arenevad majandused rajavad järk-järgult pensioni- ja tervisekindlustussüsteeme, neid rahastatakse aina enam tööjõumaksudest. Arenenud riikides satub sotsiaalkindlustussüsteem paljudeks aastateks tõsise pinge alla. Kõikjal tõuseb pensioniiga.

Individualistlike väärtuste poole Sedamööda, kuidas ühiskonnad saavad jõukamaks, kasvab surve liidritele. Läbipaistvusest ja tugevamatest eetikanõuetest saavad rahvusvahelised standardid. Võtmeressursside nagu energia, toidu ja vee parema haldamise tähtsus kasvab.

Mõttelaadi muutus on maailmas märgatavam kui eales varem. Kiiresti kasvavates majandustes valitseb endiselt kollektiivne väärtussüsteem, kus loogiast. Linnastunud maailmas läheb vaja uusi edu defineeritakse gruppi kuuluvuse kaudu. 65% juhtimisoskusi, et tegeleda selliste küsimustega küsitletud hiinlastest usub „kõva töö toob rikkuse“ nagu turvalisus, liiklusummikud ja energiatõhusus. valemit. USAs ja Lääne-Euroopas on väärtussüsEnergiaressursid on tulevikus võrdsemalt jaoteem liikunud kollektiivselt individualistliku pootunud, sest töötatakse välja uusi viise, kuidas neid le, iseenesele omistatakse ekspluateerida (nagu kil“Maksuparadiise hoitakse suuremat tähtsust, samuti dagaasi ammutamine). töö- ja eraelu tasakaalule. Prognooside kohaselt toopideva rünnaku all, Ajaga samastuvad praegudab USA 2015. aastal rohsamuti on sihikul rikkad sed kollektiivsed väärtuskem gaasi kui Venemaa süsteemid individualistlining 2020. aastal rohkem kodanikud. Valitsused ku poole, kus üksikisikul naftat kui Saudi Araabia. vajavad raha ja nad ajavad on keskne koht. Näide Küsimuse „kas meil on sihikindlalt selle jälgi.” sellest trendist on Jaapani ressursse?“ asemele tuleb ühiskond. „kas me tahame neid kasuÜhtlasi tuleb jälgida sarnase maailmavaatega tada?“ (ja aktsepteerida kaasnevaid keskkonna- ja inimeste riigiüleseid võrgustikke – need asendasotsiaalmõjusid). vad järk-järgult nii kollektivistliku kui ka individuaHariduse kättesaadavus paraneb ja kiiresti kaslistliku väärtussüsteemi. Sellised mõttekaaslaste vavate arenevate majanduste konkurentsieeliseks võrgustikud lükkavad tagant paljude ühiskondlisaab odava lihastöö asemel odav mõttetöö. Naiske valupunktide lahendamist – korruptsioonist te parem ligipääs haridusele ja nende ühiskondlikliimamuutuseni. Internetile ja sotsiaalmeediaku rolli suurem tunnustamine annab neile rohkem le toetudes valmistavad nad ette pinda praegusest juhtivaid kohti äris ja poliitikas. üleilmsemale väärtussüsteemile. Esimest korda Rahvastiku vananemine kujundab ühiskonna seisavad globaalsed ettevõtted vastamisi globaalse ümber. Kiviajast kuni umbes 1800. aastani püsis ühiskonnaga. keskmine eluiga üsna stabiilsena, 32–35 aasta juu.

46

Liidrite lood

LAI PILT


2013. aastal läks Leedu konkurentsivõime poolest Eestist mööda Eesti ja meie lähiriikide konkurentsivõime areng 2009–2013

Koht 60 riigi seas IMD konkurentsivõime aastaraamatus 60

Saksamaa Soome Leedu Eesti Venemaa Ukraina

Rootsi Poola

50

40

30

20

10

0

2009

2010

2011

Maailma kümme kõige konkurentsivõimelisemat riiki 2013. aasta seisuga

100,0

1. (2.)

USA

2. (3.)

Šveits

93,3

3. (1.)

Hongkong

92,8

4. (5.)

Rootsi

90,5

5. (4.)

Singapur

89,9

6 (8.)

Norra

89,6

7 (6.)

Kanada

89,1

43

Leedu

Läti

46

49

39

38

39

37

34

32

30

31

20 12 88,4

9. (9.)

86,2

10. (10.) Katar

48

Soome

26

8. (16.) Araabia Ühendemiraadid Saksamaa

2013

Eesti, Soome, Leedu ja Läti koht 2013. aastal konkurentsivõime komponentide lõikes Eesti

Koht ja konkurentsivõime skoor 100-pallisüsteemis

2012

85,5

5 Majanduse olukord

2013. aasta edetabel tugineb riikide 2012. aasta majandustulemustel ja 2013. aasta veebruaris-märtsis läbi viidud ettevõttejuhtide küsitlusel (Executive Opinion Survey). IMD World Competitiveness Center teeb aastaraamatu koostamisel koostööd 55 instituudiga üle maailma, sealhulgas Eesti

Valitsuse efektiivsus

Äriefektiivsus

Infrastruktuur

Konjunktuuriinstituudiga. Järjestuse aluseks on 333 kriteeriumi, mis on jaotatud nelja gruppi: majanduse olukord, valitsuse efektiivsus, äriefektiivsus ja infrastrukuur (viimase all mõõdetakse nii „kõva“ infrastruktuuri kui ka tehnoloogilist, ökoloogilist, teaduse, hariduse, tervishoiu olukorda). Allikas: IMD WORLD

LAI PILT

Liidrite lood

47


Autor: Jaanus Piirsalu Illustratsioonid: Maret Müür, Hao Xiaoguang Foto: Rosatomflot

Põhja meretee ehk Kirdeväil Murmanski sadam

Novaja Zemlja

Kara värav Vaigatši saar

geograafiline Põhja meretee Sabetta sadam Jamali poolsaar

Anadõr

Uelen

Venemaa uued ambitsioonid Arktikas Millises seisus on Põhja meretee, mis pakub Suessi kanalile lühemat alternatiivi Ida-Aasiast Euroopasse? Kuidas mõjutab see transiidivedusid, mis praegu kulgevad mööda Venemaad raudteel?

E

estlastele hästi tuntud reisilaev Georg Ots on Venemaal kuulus kahe sündmuse poolest. Esiteks sellepärast, et USA presidendi Ronald Reagani ja tollase NSV Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi kohtumise ajal Islandil 1986. aastal elas Gorbatšov just Georg Otsa pardal. Teine laeva kuulus hetk oli 2010. aasta sügisel, kui ta läbis esimese reisilaevana peaaegu iseseisvalt Põhja meretee, millest on saamas Venemaa üks suurejoonelisemaid logistikaprojekte. Põhja meretee ehk Kirdeväil kujutab endast kõige lühemat kasutuskõlbulikku mereteed Euroopast IdaAasiasse mööda Siberi rannikut. Geograafiliselt loetakse Põhja meretee alguseks Kara väravaid Novaja Zeml-

48

Liidrite lood

ja ja Vaigatši saare vahel ning lõpuks Providenije lahte pärast Beringi väina Tšukotkal, kokku 5600 kilomeetrit. Sisuliselt algab see meretee siiski juba Barentsi mere ja Murmanski sadamaga. See on üks raskemaid laevamarsruute maailmas. Esimesena õnnestus Kirdeväil läbida kõigest 135 aastat tagasi soomerootslasest polaaruurijal Adolf Erik Nordenskiöldil, kes pidi selleks ka korra talvituma. Praegu Kirdeväila läbimiseks enam muidugi tee peal talvituma ei pea. Kuid enam-vähem jäävaba navigatsioon on seal võimalik vaid kaks-kolm kuud aastas ja ka siis läbivad kaubalaevad osa lõike jäälõhkujate saatel. Ülejäänud aja pääseb mööda Siberi rannikut liikuma vaid võimsate aatomijäälõhkujate toel. .

LAI PILT


2500 meremiili lühem

juhuks saatis Georg Otsa pidevalt üks aatomijäälõhSellest hoolimata ning lootes globaalsele soojenemisekuja. Järgmisel suvel läbis gaasikondensaati Jaapanisse le, tahab Venemaa muuta Põhja meretee osaks globaalvedanud Vene tanker sama vahemaa jäälõhkuja saatel setest kaubateedest. Kaugema tuleviku eesmärk on, et koguni kaheksa päevaga. Põhja meretee muutuks maailma üheks olulisemaks 2012. aasta hilissügisel läbis Põhja meretee esitranspordikoridoriks, mis mest korda veeldatud gaasi ühendab Euroopat ja Ida(LNG) tanker. Gazpromi “Praegu maksavad Aasia suuri majandusi. tellimusel transportis Ob RiVenelaste trump on asver 150 000 kuupmeetrit vePõhja mereteed jaolu, et mööda Põhja medelgaasi Norrast Jaapanisse. kasutavad kaubalaevad reteed tuleb Euroopast IdaLühemast Põhja mereAasiasse teekond vähemalt aatomijäälõhkujate teenuse teest on peale venelaste väga 2500 meremiili lühem kui huvitatud hiinlased. Praegukasutamise eest 100 000 läbi Suessi kanali. Kaubalaese kümnendi lõpuks liigub dollarit päevas.” vadele ja tankeritele tähenjuba 5–15% Hiina ekspordidab see vähemalt kümnekaubast konteinerlaevadega päevast võitu teekonnas ning vähemalt kolmandiku Põhja meretee kaudu, ennustas eelmisel aastal South kütuse kokkuhoidu. China Morning Post. Hiina ekspordist 10% tähendab Kui tuua konkreetne näide, siis maailma ühest suu2020. aastal vähemalt 500 miljardit eurot. rimast sadamast Rotterdamist Hollandis oleks Jaapani Hiinlaste esimene läbisõit suurimasse sadamasse Yokohamasse mööda Põhja mereteed 7345 meremiili (13 600 km), aga mööda SuesMöödunud sügisel läbis arktilise meretee esimene hiinsi kanalit tuleb sõit kolmandiku võrra pikem – 11 205 laste suur konteinerlaev. Rotterdami sadamasse tuleb meremiili (20 750 km). Hiinast igal aastal 30 000 kaupa täis laeva. KonteinerGeorg Ots, mille Tallink 12 aastat tagasi Venemaale laev Yong Sheng oli esimene, mis tuli mööda Põhja memüüs, läbis 2010. aasta septembris vahemaa Murmansreteed ja jõudis kohale tervelt 13 päeva kiiremini kui kist Tšuktšimaa pealinna Anadõrini 15 päevaga. Igaks Suessi kanali kaudu. ►

Hiina vaade maailmale ja Põhja mereteele.

LAI PILT

Liidrite lood

49


kursioon Kirdeväila avastamisloosse ja sellesse, kuidas Eestist pärit mehed sellele kaasa aitasid. ARKTIKA EI MUUTU JÄÄVABAKS Välismaa kaubalaevadel nõukogude võim seda Põhja meretee laialdasema kasutuse jaoks on tähtsad jääolud. Alamarsruuti läbida muidugi ei lubanud. tes 1970. aastatest on jää pindala Arktikas järjekindlalt vähenenud. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kuivas Põhja Läinud suve lõpus mõõdeti Arktikas aasta minimaalseks jääga meretee kasutamine kokku, sest selleks polnud lihtsalt kaetud ala pindalaks 4,8 miljonit ruutkilomeetrit (see on umbes pool Ameerika Ühendriikide pindalast). Jääd oli 40% rohkem kui raha. Vene meedia andmetel tehti 1990ndatel Põhja aasta varem. mereteel aastas vaid paar-kolm reisi. Meretee-äärsed Selline „jääaeg“ tekitas kohe suurt elevust. Mõni rääkis globaaarvukad asulad surid peaaegu välja. Samuti suleti pea lse soojenemise lõpust, teised tõmbasid kiirelt risti Põhja meretee kõik meteoroloogiajaamad Siberi rannikul. kaubavedude plaanile. Ülemaailmse loodusfondi (WWF) meelest ei ole jääkatte Viimastel aastatel on kaubavedu mööda Põhja mehüppeline suurenemine aga mingi sensatsioon. Lihtsalt 2012. aasreteed tasapisi kasvanud, aga 2012. aastal veetud veidi tal oli jääkate pindalalt rekordiliselt väike. Üldine trend on endiselt üle ühe miljoni tonni transiitkaupa on endiselt köömes, see, et jääkate Arktikas väheneb ja nii juba 35 aastat. Läinud suvel tegelikult isegi vähem kui köömes, võrreldes maailma oli jääkatte pindala Arktikas väiksem kui ükskõik millisel aastal kaubavoogudega. Meretee läbis 46 laeva. Samas, 2010. enne 2007. aastat, kinnitab WWF. WWF teatas mõni kuu tagasi, et vaatamata jääkatte pidevale aastal oli põhjust kirdeväil läbi sõita vaid neljal laeval. vähenemisele on endiselt väga ennatlik rääkida Põhja meretee vaVenemaa on viimasel ajal näidanud, et kui nad minbast laevatamisest. Täielikult jäävaba võib Põhja meretee ka tulevigi suurejoonelise plaani ette võtavad, siis tasapisi viivad kus olla heal juhul vaid mõne nädala ja sedagi mitte igal aastal. nad selle ka ellu, kuigi enamasti üle kivide ja kändude ning pikema ajaga, kui algul lubavad. Praegu tundub, et ka Põhja meretee avamisega maailma kaubatransiidile on neil tõsi taga, kuigi selle tõsiseks kasutamiseks tuleb Wall Street Journal arvutas välja, et võrreldes marsteha väga suuri investeeringuid taristusse: sadamatest ruudiga Suessi kanali kaudu hoiab keskmine tanker kuni uute jäälõhkujateni. Põhja meretee kaudu Ida-Aasiasse sõites kokku kolm Poolteist aastat tagasi võttis Vene riigiduuma vastu miljonit dollarit. Tegelikult sellist kokkuhoidu muidugi spetsiaalse seaduse, mis reguleerib Põhja meretee kaei tule, väljaanne jättis arvessutamist kaubavedudeks. tamata jäälõhkujatasu. Põhja meretee administ“Venemaa on viimasel ajal reerimiseks, kaubavedude Isegi kui arktilise ookeani soojenemine peaks jätnäidanud, et kui nad mingi reguleerimiseks ja selleks kuma, jäävad ikkagi lõigud, infrastruktuuri ehisuurejoonelise plaani ette vajaliku mida kauba- ja reisilaevad tamiseks loodi eraldi riiklik ei saa Põhja mereteel läbiamet. Samuti on käivitatud võtavad, siis pikapeale da Vene aatomijäälõhkujaüheksa uue jääviivad nad selle ka ellu.” programm te abita. Praegu maksavad lõhkuja ehitamiseks, neist Põhja mereteed kasutavad kolm on aatomijäälõhkukaubalaevad aatomijäälõhkujate teenuse kasutamijad. Esimeste selliste jäälõhkujate hinnaks on plaanitud se eest Vene meedia andmetel 100 000 dollarit päemiljard eurot. vas. Vene merendusväljaandedki tunnistavad, et selline Esimene uus sadam hind on liiga suur ja murrab olematuks lühemast teekonnast saadava konkurentsieelise. Ilma jäälõhkujate ja Juba on Vene Arktikas valmimas esimene uus sadam lootsideta aga Vene võimud ühtegi välismaa laeva läbi pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Jamali poolsaareoma vete ei lase. le Obi lahte ehitatud Sabetta sadam on mõeldud sealse Nõukogude ajal oli kaubavedu Põhja mereteel üsna suure gaasileiukoha teenindamiseks, sadama lähedale aktiivne. Nii aktiivne, et Lennart Meri läbis selle 1972. tuleb Venemaa seni suurim veeldatud gaasi tehas. Teaastal sisuliselt hääletades – hüdrostopiga. Meri reisis has peaks tööle hakkama 2017. aastal, aga sadam võttis Murmanskist tšuktšide juurde Ueleni, mis on Venemaa esimesed kaubalaevad vastu juba äsja sügisel. kõige idapoolsem asula kohe Dežnjovi neeme lähedal. Leiukoha ning LNG-tehase omanik, Venemaa suuTa kasutas selleks erinevaid Nõukogude kaubalaevu, rim erakätes gaasifirma Novatek teeb väga aktiivset mis teda maha panid ja siis uuesti peale korjasid. Sellest lobitööd Põhja meretee infrastruktuuri väljaehitamireisist jutustav raamat „Virmaliste väraval“ on hüva eksseks. Novateki suuruselt teine aktsionär on tänapäeva .

50

Liidrite lood

LAI PILT


Maailma suurim aatomijäälõhkuja 50 let pobedõ.

Venemaa üks mõjukamaid ärimehi, president Vladimir Putini heaks sõbraks peetav Gennadi Timtšenko. Novateki gaasileiukoht näitab, et Venemaale on Põhja meretee aktiivsem kasutuselevõtt tähtis ka strateegiliselt, sest võimaldaks aktiivsemalt kasutusele võtta oma Kaug-Põhja aladel leiduvaid maavarasid. Autoriteetne USA geoloogiateenistus on väitnud, et Arktikas asub umbes 30% maailma seni avastamata gaasivarudest ja 15% avastamata naftavarudest. Põhja meretee laialdasema avamise peamine varjukülg on oht Venemaa Arktika unikaalsele loodusele. Arktika loodus talub igasugust reostust kordades halvemini kui näiteks parasvöötme loodus. Naftareostus ark-

SOOME JA EESTI VÕIMALUSTEST Kui venelased tõepoolest suudavad Põhja meretee toimima panna, avab see uued transiidiperspektiivid ka Venemaa naaberriikidele. Soome arvestab oma tulevikustsenaariumites tõsiselt Põhja mereteega. Kuigi Soomel endal puudub Arktikas väljapääs merele, tahavad nad ära kasutada lähedust Barentsi merele ja selle sadamatele Murmanskis Venemaal ja Kirkenesis Norras. Soomlaste idee on ehitada umbes 2030. aastaks raudtee näiteks Kirkenesi või Murmanskisse ja pakkuda seeläbi kõige lühemat logistikakanalit Euroopasse või siis vastupidi Euroopast Arktika sadamateni. Tegemist oleks soomlastele kalli ettevõtmisega, sest suuresti tuleks raudtee ehitada teisele poole polaarjoont, kuhu praegu ei ulatu ükski Soome raudteeliin. Kui Soome suudab end raudteega haakida Põhja meretee transiidikoridori külge, avab see ilmselt võimaluse ka Eestile kasu saada. Majandusteadlane Erik Terk kirjutas läinud sügisel portaalis logistikauudised.ee, et kui suur osa Põhja mereteed pidi liikuma hakkavast kaubast võiks valida edasiliikumiseks Helsinki-Tallinna trassi, see otsustatakse konkurentsivõitluses kahe teise põhjalõunasuunalise koridoriga. „Üks neist hakkab kulgema ilmselt Murmanskist Venemaa territooriumit pidi lõunasse, teine algab Põhja-Norrast, aga liigub edasi juba mööda Rootsi territooriumit ja sealt edasi rajatavaid sildu pidi Saksamaale,“ märkis Terk.

“Venelased on õnnelikud, kui tänavu kasutab Põhja mereteed sada laeva. Läbi Suessi kanali sõidab aastas 19 000 laeva.” tilises meres tähendab kordades suuremat looduskahju kui soojas meres või isegi Põhjameres, sest jääkülm merekeskkond ei ole sisuliselt suuteline naftat läbi seedima. Hoiatav avarii juhtus läinud sügisel, kui Kara meres juhtus avarii tankeriga Nordvik. Ainult ime läbi ei voolanud laeva pardal olnud 5000 tonni diislikütust merre. Osa Vene eksperte arvab, et laialdane Põhja meretee kasutuselvõtt tulevikus võib oluliselt mõjutada raudteetransiiti läbi Venemaa Euroopa-Aasia suunal. Moskvas majandusanalüüsiga tegeleva agentuuri Investkafe ekspert Andrei Šenk ütles aga, et Venemaal on potentsiaali mõlema, nii Transsiberi raudtee kui ka Põhja meretee arendamiseks. „Transsiberi raudtee ja BAMi (Baikali-Amuuri raudtee) taastamine võimaldab suurendada Venemaa läbilaskevõimet kaubatransiidiks ning samal ajal tõsta kivisöe ja teiste maavarade eksporti,“ rääkis ta. „Mis puudutab aga Põhja mereteed, siis see on perspektiivne projekt, mis lisaks tulule jäälõhkuja- ja lootsiteenuse eest võimaldab raha teenida ka laevade remondi ja sadamateenuste infrastruktuuri pealt. Ma usun, et Põhja meretee ei välista Venemaa juhtkonna huvi Transsiberi raudtee vastu.“ Kliima jätkuv soojenemine muidugi suurendab Põhja meretee võimalusi Euroopa ja Ida-Aasia transiidikoridorina, aga selle majanduslik otstarbekus pole endiselt selge. Lähitulevikus ei muuda Põhja meretee kindlasti seniseid ekspordikoridore. Venelased on õnnelikud, kui tänavu kasutab Põhja mereteed sada laeva, aga läbi Suessi kanali sõidab aastas 19 000 laeva. Vahe on esialgu veel tohutu.

IDEED

Liidrite lood

51


Autor: Villu Zirnask Foto: whanwhanai Fotolia.com

Tehnoloogia areng ohustab kolmandikku töökohti Infotehnoloogia ja robootika arengu tõttu on järgmisel 10–20 aastal suures ohus kolmandik Soome töökohtadest, prognoosivad Soome majandusuuringute instituudi teadurid Mika Pajarinen ja Petri Rouvinen.

P

raegustest levinud elukutsetest on Soomes tarkade masinatega asendamise ohus kauplusemüüjate, sekretäride, pangatellerite ja lihtsate kontoriametnike töökohad, näitas Pajarineni ja Rouvineni analüüs. Kõige vähem ohustab see saatus aga meditsiiniõdesid, lastehoiutöötajaid ja sotsiaaltöötajaid. Sarnase nimekirjani olid varem jõudnud ka USA majandusteadlased Michael Osborne ja Carl Frey, kelle mudelisse Pajarinen ja Rouvinen Soomegi andmed panid. Osborne’i ja Frey USA-põhises analüüsis on vähem ohustatud elukutsete nimekirjas ka õpetajad, arstid, juristid ja tarkvarainsenerid. USAs on IT- ja robootika arengu pärast ohustatud ligi pool töötajatest. Ohustatus ei tähenda, et kõik need inimesed jäävad tööta. Masstööpuudust on inimesed kartnud juba vämist paistab Soomes praegu olehemalt tööstusrevolutsiooni rohkem kui loomist. koidikust saadik, kuid ometi “Praegustest levinud vatMõlemad analüüsid arvestavad pole kartused realiseerunud – elukutsetest ohustab ainult tehnoloogilisi aspekte, mitinimtööjõule ja -mõistusele te poliitilisi või sotsiaalseid jõude, on leitud uusi rakendusi. Nii IT ja robootika mis võivad uute tehnoloogiate kavõib praegugi minna, aga pole areng kõige vähem sutusele võtmist mõjutada. Seadugarantiid, et kaduvate ja tekkivate töökohade vahekord jääb tervishoiu-, lastehoiu- sed ja regulatsioonid, tavad ja standardid, suhtumine ja väärtused, soodsaks, arvavad Soome maja sotsiaaltöötajaid.” organisatsioonilise muutumise jandusteadlased. „Isegi juhul, võime, eilsete võitjate erihuvid – kui jääb, võib oodatav töötajaka kõik see mõjutab, kui suureks ja kiireks kujuneb tehte vahetumise kasv viia suurema loomuliku tööpuudunoloogiale jalgu jäävate töökohtade kadu. se määrani, kuna ümberõppel ja uue töö otsingul olevate inimeste hulk kasvab.“ Lähemalt: Pajarinen, Mika & Rouvinen, Petri, „ComPajarinen ja Rouvinen kirjutavad, et kuigi tõenäoliputerization Threatens One Third of Finnish Employselt suurendab IT ja robootika areng üleilmset heaolu, ment“, ETLA Brief No 22 / 13.01.2014 on kaugel kindlast see, kuidas lisanduv heaolu eri maaFrey, C. B., & Osborne, M. A. (2013). „The Future of de vahel jaguneb. Nad usuvad, et pikemas perspektiivis Employment: How Susceptible are Jobs to Computerisaon Soomel head eeldused uute oludega kohaneda, kuid tion?“, OMS Working Papers, 18.09.2013 lähemal ajal võib minna raskeks, sest töökohtade kadu.

52

Liidrite lood

IDEED


aa m maa

oomm

Kas Kas toode, toode, teenus teenus või või kaubamärk kaubamärk vajab tutvustamist, näitamist, vajab tutvustamist, näitamist, maitsmist, maitsmist, katsumist, soovitamist ja maha katsumist, soovitamist ja mahamüümist? müümist?

ssik rr..cc ikaallabo abo

‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹

Viime Viime edukalt edukalt läbi läbi degusteerimisi degusteerimisi ja ja tooteesitlusi tooteesitlusi Teeme toodetele ja teenustele aktiivselt Teeme toodetele ja teenustele aktiivselt reklaami reklaami Tutvustame ja soovitame uusi tooteid sihtrühmale Tutvustame ja soovitame uusi tooteid sihtrühmale Jagame Jagame abi-, abi-, info-ja info-ja reklaammaterjale reklaammaterjale Nõustame potentsiaalseid Nõustame potentsiaalseid ostjaid ostjaid Müüme tooted ja ideed maha Müüme tooted ja ideed maha

MAASIKALABOR MAASIKALABOR

on Magna Labor OÜ on Magna Labor OÜ kaubamärk kaubamärk

www.maasikalabor.com www.maasikalabor.com www.maasikalabor.com www.maasikalabor.com meedia@magnalabor.ee marit@magnalabor.ee meedia@magnalabor.ee marit@magnalabor.ee Liidrite lood

53


Autor: Villu Zirnask

Mida ootab erakapital juhilt? Mida juht erakapitalilt? Enamik juhte nõustub, et põhimõtteliselt saab erakapitalifirma investeering nende ettevõtet edasi aidata. Kuid küllalt sageli kulgeb koostöö siiski tõrgetega. Miks?

„N

äiteks juhid, kes on harjunud ainuisikuliselt ettevõtet juhtima, lähevad turri, kui erakapitaliinvestor sekkub juhtimisküsimustesse. Samas on erakapitalifirmadel õigus, tegelikult oma investorite ees isegi kohustus vahetada välja juhid, kes ei saavuta tulemusi,“ kirjutavad nõustamisfirma Boston Consulting Group (BCG) konsultandid Anton Schneider ja Nathan Lang mullu põhiliselt Euroopas korraldatud uuringu kokkuvõttes. Selgus, et pärast erakapitali sisenemist vahetus juht 57% ligi 200 küsitletud ettevõttest. Osa juhivahetustest oli enne investeeringut kokku lepitud, kuid paljud tehti sellepärast, et uued osanikud ei pidanud ametis olevat juhti sobivaks ettevõtte ees seisvaid eesmärke

“Erakapitalifondi inimesed usuvad, et neil on mitmes äriküsimuses ettevõtte juhile palju õpetada. Juhid sageli nõnda ei arva.” täitma. Samas ütles üle 90% juhtidest, et erakapitalifirmast omanik on ettevõtete majandustulemustele hästi mõjunud. Peaaegu sama palju juhte ütles, et erakapitalifirmal on olnud positiivne mõju nende rollile ja oskustele. Erakapitalifirmasid eristab teistest omanikest see, et nad on n-ö ekspertomanikud – nad on omanikud paljudes ettevõtetes ja nad on tavaliselt rohkem tulemusele orienteeritud kui teist laadi omanikud. Paljud juhid alahindavad, kui palju suurem vastutus erakapitali kaasamisega tuleb – ja on üllatunud, et kui tulemused

54

Liidrite lood

IDEED

jäävad oodatule alla, võivad järgneda sanktsioonid või isegi vallandamine. Samuti peavad juhid raskeks ambitsioonikate, ent realistlike eesmärkide seadmist – erakapitali investeerima veendes on juhil lihtne langeda terve maailma lubamise lõksu.

Strateeg versus argijuht Uuringust selgus, et üldiselt soovivad erakapitalifirmad juhi keskendumist igapäevase äritegevuse juhtimisele. Juhid seevastu kalduvad oma esmaseks ülesandeks pidama strateegilist juhtimist ja alles teises järjekorras n-ö argijuhtimist. Veel selgus, et erakapitalifondid tahavad, et juhtidel oleks himu riske võtta. Juhid seevastu leiavad, et nad peaksid tasakaalustama riskide võtmist riskide maandamisega. Erakapitaliprofid peavad oma rolli laiemaks kui juhid. Nad ei tähtsusta ettevõtte kapitaliga varustamise aspekti sama palju kui juhid ning arvavad, et määravate otsuste tegemisel peavad nad kõva häälega kaasa rääkima. Nad usuvad, et neil on ettevõtte juhile mitmes äriküsimuses palju õpetada. Juhid sageli nõnda ei arva. Nemad näevad erakapitalifirmat loomuliku partnerina finantsküsimustes nagu ühendamised ja ülevõtmised, omaniku väljumine ja bilansi struktuuri juhtimine. Paljud juhid ootavad, et erakapitalifirma võtaks juhtrolli neis küsimustes, aga mitte ülejäänutes. Eriti äritulude poolega tegelemiseks ei pea juhid erakapitali üldjuhul piisavalt kompetentseks, sest see teema eeldab sügavaid teadmisi konkreetsest ärist. BCG konsultandid kirjutavad, et varasema erakapitalikogemuseta juhid ei tea sageli, et igal erakapitalifirmal on portfelliettevõtetele oma lähenemine. Ühes äärmuses on erakapitalifirmad, mis keskenduvad üksnes ostutehingule ning pärast tehingu sooritamist panustavad ettevõttesse vähe ressursse. Teises äärmuses on erakapitalifirmad, millel on terved meeskonnad, et portfellifirmadele tuge pakkuda. .


Hea tulemus, vähem sekkumist Vähemkogenud juhid ei teadvusta endale ka seda, et igapäevastesse äriküsimustesse sekkumise intensiivsus sõltub suurel määral sellest, kui hästi ettevõttel, erakapitalifondil või isegi konkreetsel fondihalduril läheb. Kui läheb hästi, sekkub erakapitalifirma portfelliettevõtte igapäevasesse tegevusse vähem. „Edukad juhid mõistavad erakapitalifirmast omaniku tegevusi ja otsuseid, nad saavad aru, läbi millise prisma see aktsionär ettevõtet ja juhti vaatab. Nad valmistuvad põhjalikult kohtumisteks erakapitalifirmast omaniku esindajatega, neil on kõik vajalikud andmed äritegevuse kohta käepärast,“ kirjutatavad Schneider ja Lang.

“Erakapitalifirma eeldab, et juht on temaga nõus nii rollide jagunemise kui ka ettevõtte strateegilise suuna küsimuses.” Erakapitalifirma eeldab sageli (puudulikule infole tuginedes), et juht on temaga täielikult nõus nii rollide jagunemise kui ka ettevõtte strateegilise suuna küsimuses. „Tegelikult on ühte suunda joondumine sagedasti poolik ja erinevused, mis alguses näivad väikestena, võivad ajapikku venida ületamatuks lõheks.“ Sellise lõhe vältimiseks peavad juht ja erakapitalifirma paljud asjad päris alguses täpselt selgeks rääkima ning asjus, kus üksmeel pole võimalik, olema valmis näitama üles paindlikkust. Paljudel inimestel – nii tippjuhtkonnas kui ka reatöötajate hulgas – on tugev eelarvamus, et erakapital tähendab koondamisi, äriüksuste sulgemisi ja muud halba. Kui juht ja erakapitalifirma ei saada ettevõtte töötajatele selget sõnumit, võivad sellel olla tõsised tagajärjed, näiteks töömoraali langus. BCG rõhutab, et erakapitalifirma peab info edastamisel olema eriti hoolikas siis, kui läheneb aeg ettevõttest väljuda. Väljumistehingud on erakapitalitööstusele ainuomased ning paljud firmajuhid ei ole nendega varem kokku puutunud. Erakapitalifirma prioriteedi pöördumine väärtuse kasvatamiselt müügi organiseerimisele võib seetõttu tekitada juhis ja terves organisatsioonis tugevaid pingeid, sandistades hea ettevõtte.’ Lähemalt: Boston Consulting Group „Private Equity and the CEO: Partners in the Quest for Value“, november 2013

TÄNASED JUTUD

Liidrite lood

55


Autor: Villu Zirnask Foto: Dreadlock Fotolia.com

Eesti fondikeskuseks?! Eesti fondihaldurid soovivad hakata oma teenuseid eksportima. „Kuidas?!“ küsib inimene, kelle kõrvu on fondindusest jõudnud vaid nurin pensionifondide tootluse üle. MTÜ FinanceEstonia fondihalduse töösuuna vedajatel on küsimusele hea vastus.

T

änavuse aasta lõpuks teenindatakse vähemalt üht Skandinaavia varahaldusfirmat, viie aasta pärast kümne miljardi euro väärtuses varasid – sellise eesmärgi ütlesid varahaldusfirma Northern Star partnerid Paavo Põld ja Mihkel Õim välja detsembris toimunud FinanceEstonia foorumil. Õim on Finance Estonia fondihalduse töösuuna eelmine, Põld praegune juht. Eesmärgi saavutamiseks tuleb alustuseks täpsustada ja täiustada seadusi nii, et need oleksid sama head kui tuntud fondihalduskeskusekeskustes nagu näiteks Luksemburg. Teine asi on müügitöö sihtturgudel ehk Soomes ja Rootsis – ennekõike kohtumine sealsete varahaldusfirmade juhtidega ja neile Eesti võimaluste tutvustamine. „Soomes on 35 varahaldusfirmat, Rootsis 74. Tuleb teha sadajärelevalvele ja klientidele – kond telefonikõnet, kokku “Soome ja Rootsi näevadki Õim ja Põld Eesti leppida kohtumised nende juhtidega ja esitada neile oma varahaldurid kasutavad praegust võimalust. Tõendamiseks, et Eesti suudab ka tegelipakkumine,“ rääkis Põld. äärmiselt vähe teenuste kult pakkuda seda, mida räägib, Pakkuda tahab Financesisseostmist, kuid saab Põllu sõnul kasutada näiEstonia peamiselt võimalust teid meie tugiteenuste eksporkulusid kokku hoida, mis osalt konkurentsisurve on dist – näiteks rahvusvahelise tuleneb siinsetest väiksemaneidki sellele rajale kontserni Statoil Fuel & Retail test tööjõukuludest, aga mitfinantskeskuse lugu. te ainult. Nimelt kasutavad juhtimas.” Lisaks tööjõukuludele saab Soome ja Rootsi varahaldurid Skandinaavia varahaldureid köita odavama ja moodsavõrreldes oma Lääne-Euroopa kolleegidega äärmiselt ma IT-lahendusega, sest suhteliselt vähest hulka varasid vähe teenuste sisseostmist, kuid konkurentsisurve on haldavate firmadena pole neil ökonoomne omaenese neidki sellele rajale juhtimas. „Pärast kriisi on fondiäri IT-süsteemidesse investeerida. Mitmele varahalduskasumlikkus kõvasti kukkunud, soovitud tulu teenifirmale administreerimisteenuseid pakkuval ettevõttel miseks tuleb varahaldusfirmadel leida uusi tulusid või on selleks paremad võimalused. hoida kokku kulusid,“ selgitas Põld. Soome varahaldusfirmade valitsemise all on praeEuroopas keskmiselt moodustavad fondihaldusgu umbes 73 miljardi euro väärtuses varasid ja Rootsi kuludest 42% fondi juhtimisega seotud kulud, 41% varahaldusfirmadel 269 miljardi euro väärtuses. Kokmüügikulud ning 17% mitmesugused fondi administku on see 342 miljardit eurot. Eesti varahaldurite eesreerimise kulud. Administreerimisteenuste osutamimärk – administreerida 2018. aastal kümmet miljardit ses – raamatupidamine, NAVi arvutused, rahajuhtieurot – moodustab sellest ainult 3%. mine, kaugemas tulevikus võib-olla ka raporteerimine .

56

Liidrite lood

IDEED


Autor: Villu Zirnask Foto: mark-ellwood.com

Soodusmüügimaailm pöördub läände

E

See, kuidas inimesed suhtuvad jaekaubanduse allahindlustesse, on radikaalselt muutunud kogu maailmas alates Shanghaist kuni San Francisconi, väidab mullu ilmunud raamatu „Bargain Fever“ autor Mark Ellwood.

llwoodi sõnul oli maailm kaua aega jagunenud kaheks. „Rahvas arenenud riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan oli vähem huvitatud allahindlustest ja tingimisest, jaekaubanduses oli palju ausa hinnastamise reegleid. Rahvas arenevates riikides tingis seevastu kõvasti ja jaekaubandus oli seal rohkem vaba kui vabal turul.“

“Sooduspakkumiste otsimine ei näita sind mitte vaese, vaid targana, mõtlevad üha enamad jõukate riikide ostlejad.”

Ellwood ennustab, et jaekaubandus läheb tagasi juurte juurde ehk aega, mil hinnasilte polnud (neid hakati kasutama 1840. aastatel). Ta väidab, et elame hinnasildi võimutsemise lõpukümnenditel, pidades silmas, et üha rohkem hakatakse kasutama kiiresti muutuvaid ja igale kliendile eraldi pakutud hindu. Juba praegu müüakse üle 90% lennupiletitest mingit laadi allahindlusega ja hotellitoa hind võib sarnastesse tubadesse registreerijate vahel märgatavalt erineda. Jaemüüjad katsetavaid klientide lojaalsuse suurendamiseks usinalt erinevaid allahindlusmudeleid. KAS PAKKUDA HINDA VÕI KVALITEETI?

● Kõige rohkem peavad kvaliteedist lugu norralased ja rootsla-

sed, näitab turu-uuringute firma Ipsos küsitlus, mis tehti mullu sügisel 25 riigis. ● 62% küsitluses osalenud Norra elanikest vastas jaatavalt küsimusele, kas nad läheksid üle kvaliteetsemale brändile isegi kui sellega kaasneb kõrgem hind. Rootsis oli see protsent 57. Kvaliteeti tähtsustasid palju veel vastajad Indias (56%), Indoneesias (56%), Mehhikos (54%), Brasiilias (52%), Saksamaal (52%) ja Türgis (52%). ● Järgnesid Lõuna-Aafrika (51%), Argentina (50%), Hiina (49%), Venemaa (49%), Lõuna-Korea (49%), USA (47%), Kanada (44%) ja Hispaania (44%). ● Kõige vähem tähtsustavad Ipsose küsitluse järgi täiendavat kvaliteeti Prantsusmaa (42%), Austraalia (40%), Suurbritannia (37%), Saudi Araabia (37%), Ungari (36%), Belgia (34%), Itaalia (33%), Poola (28%) ja Jaapan (25%).

2000. aastatega on see piir hägustunud, kirjutab Ellwood. „Tegelikult on arenenud ja arenevad riigid tasapisi koha vahetanud: sellal kui arenevates riikides tuntakse rohkem uhkust täishinna maksmise üle, leiavad arenenud turgude tarbijad, et allahinnatud kauba ostmine polegi deklasseerumine.“ Rikaste riikide ostjate seas võtab üha enam võimust mõtteviis, et sooduspakkumiste otsimine ei näita sind mitte vaese, vaid targana. Nüüd võib soodsa ostuga kelkida. Kõige rohkem on see mõtteviis kasvanud eliidi hulgas.

IDEED

Liidrite lood

57


Autor: Pärnu Konverentsid Fotod: Jassu Hertsmann, Sakala/ Scanpix, Jan-Erik Finnberg, Switzerland Global Enterprise

Kuhu läheb Eesti ja kust tuleb raha? 10.–11. aprillil toimuva Pärnu finantskonverentsi programmi tutvustab Balti juhtimiskonverentside partner ja seekordse konverentsi programmijuht Anti Orav. Millest selline pealkiri? dusedu on suuresti euroraha teene. Algamas on uus Finantsjuht on organisatsiooni juhtfiguur, kes räägib rahastamisperiood. Tartu ülikooli professor Urmas kaasa organisatsiooni strateegilistes arengutes. PraeVarblane jagab oma nägemust selle kohta, milline gusel muutuval ajal on arusaam makromajandusest peaks olema meie hoiak euroraha suhtes ning EASi juülitähtis, mistõttu suurendasime selle teema osakaalu hatuse liige Martin Hirvoja tutvustab eeloleva rahaskonverentsil. tusperioodi omapära. 2013. aasta maailma riikide konkurentsivõime edeMida praktilist finantsjuhile pakutakse? tabelis (IMD) langes Eesti viis kohta ja jäi 36. kohale. Mida see tähendab? Sellele heidab konverentsil valgust Konverentsi teisel päeval korraldame Targa Eesti meistStephane Garelli, Lausanne’i ülikooli ja ärikooli IMD riklassid, kus eksperdid jagavad kogemusi järgmistel professor, kes on aastaid juhtinud teemadel: investori eluring (AnIMD maailma konkurentsivõime Gans, Aavo Koppel Zenith “Praegusel muutuval ton edetabeli koostamist. Capital Managementist), ettevõEesti visiooni teema on justtete väärtuse hindamine (Aare ajal on arusaam kui ära leierdatud, kuid kuni selget Redgate Capitalist), makromajandusest Tammemäe kokkulepet edasise kohta pole, on start-up-mõtlemise rakendamiülitähtis, mistõttu ne juba toimivas ettevõttes (Ivar arutelu põhjendatud. Ajendatuna soovist konverentsil osalejaid enam Siimar EstBanist), suhtlemine suurendasime selle kaasata, korraldame esimese päeva sotsiaalmeedias (Marko Saue teema osakaalu lõpus arutlusringi arvamusliidriteGoal Marketingist) ning Big Data ga (Juhan Parts, Oleg Ossinovs(Andres Susi Cherryst). konverentsil.” ki, Robert Kitt, Kaja Kallas, RaiPärast peaesineja professor ner Nõlvak) teemal „Minu Eesti visioon 2025“. Stephane Garelli etteastet võtame konverentsi kokku debatiga „Kuidas Eesti unistused teoks teha“ FinanceMis nende investeeringutega on? Estonia, Arengufondi, Eesti Kaubandus- TööstusSelleks, et jõuda, kuhu soovime, vajame ressurssi – inkoja ja Teenusmajanduse Koja esindajate osalusel. vesteeringuid. Kust leida seda ressurssi, kui uudised Kas pidu tuleb? pankade uute piirangute või Eestist lahkuvate ettevõtete kohta on igapäevased? Pärnu Konverentside juurde kuulub alati ka osalejatePankade rollist muutuval ajal räägib Nordea värsvaheline suhtlus. Nii toimub seekordki kahe konverentke juht Andreas Laane, uusi alternatiive finantsturul sipäeva vahel meeleolukas õhtu, kus saab jätkata arutetutvustab Priit Põldoja Cofi Finance’ist. Eesti majanlu päevateemade üle ja oma võrgustikku laiendada. .

58

Liidrite lood

IDEED


Tõmba kalendrisse ring ümber! Pärnu Konverentside kalender 2014: Pärnu Tarneahelakonverents 2014 13.-14. märts

Pärnu Raamatupidamiskonverents 2014 25.-26. september

Pärnu Finantskonverents 2014 10.-11. aprill

Pärnu Turunduskonverents 2014 9.-10. oktoober

Pärnu Juhtimiskonverents 2014 15.-16. mai

Koolitus 2015 25. november

Palga Päev 2014 10. september

Täpsem info: www.konverentsid.ee

Liidrite lood

59


MEREÕHK TEEB MÕTTED VABAKS! Lase värskel meretuulel ja lummaval merevaatel peast rutiin välja puhuda ning tule oma meeskonnaga Eckerö laevale koosolekut pidama! Laevas püsib seltskond mõnusalt koos ning maitsvad hõrgutised annavad jõudu ja energiat. Nii on kõik eeldused edukaks ja tulemusrikkaks nõupidamiseks olemas! Lisainformatsioon telefonil 66 46 000 või e-maililt groups@eckeroline.ee .

60

Liidrite lood

RUBRIIK

Liidrite Lood (talv 2014)  

Ajakiri Liidrite Lood, talv 2014

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you