Rakenduskorgkoolid

Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri

30. mai 2013

Väljaandja: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu

Rakenduskõrgkoolist otse tööle või edasi õppima Eestis 20 aastat tagasi tormiliselt tekkinud rakenduskõrgkoolide võrk on läbi teinud põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse arengu. Oleme kujunenud tunnustatud kõrgkoolideks ja koostööpartneriteks nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. Praegu on meil 20 valdavalt kitsamalt spetsialiseerunud rakenduskõrgkooli, kus õpib 14 000 üliõpilast, 12 meist on organiseerunud Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu koostöövõrgustikku.

jaan TaMM rektor, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees

M

eie rakenduskõrgkoolide õppekavad, õppetöö korraldus ja praktika maht toetavad õppekava eesmärkide saavutamist ning nende vastavust tööturu ootustele. Õppetöö läbiviimisel kaasatakse ettevõtete spetsialiste, üliõpilaste tööpraktika tehakse tööandjate juures, lõputööd valmivad tihedas koostöös ja vastavuses valdkonna aktuaalsete vajadustega. Kõik see tagab lõpetanute päevakohased teadmised, praktilised tööoskused ning seeläbi ka nende kui kõrgelt hinnatud ressursi nõutuse tööjõuturul.

Tõhusad koostöösidemed nii Eesti kõrgkoolide, teiste riikide kolleegide kui ka tööandjatega loovad kindlustunde rakenduskõrghariduse jätkusuutlikkuse osas. Tänu sellele on välja arendatud head arenemisvõimalused nii üliõpilastele kui ka õppejõududele – õppimiseks ja õpetamiseks partnerkoolides, keeleoskuse ja koostööharjumuse arendamiseks ning rahvusvahelise erialase oskusteabe vahetamiseks.

Paljud rakenduskõrgkoolid on osalised või teevad valdkondlikku praktilise iseloomuga rahvusvahelist koostööd ühisõppekavade ja üliõpilasvahetuse kaudu, osalevad rahvusvahelistes rakendusliku iseloomuga õppe- ja uuringuprojektides. Näiteks saavutas Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tehnikaülikooli ühismeeskond Formula Student Team Tallinn mai alguses USAs Michiganis toimunud rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel 117 osaleja seas üldarvestuses 2. koha.

Rakenduskõrgkoolide üliõpilased on aktiivsed osalejad Euroopa Liidu mobiilsusprogrammis ERASMUS, milles õpitakse enamasti ühe semestri ulatuses või tehakse praktika Euroopa partnerkoolides.

Oleme seisukohal, et Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele tuleb kasuks toimiva mitmekesise kõrgharidussüsteemi olemasolu, kus eksisteerivad kõrvuti ülikoolid kui akadeemilised õppeasutused ning rakenduskõrgkoolid, mis on orienteeritud otsesemalt tööjõuturule ja kutseoskuste arendamisele. Akadeemiline ja rakenduskõrgharidus saavad ja peavad toimima heas koostöös, üksteist täiendades ja riigi majanduse laiemaid arengueesmärke toetades ning otseseid tööjõuvajadusi rahuldades. Samuti võimaldab mitmekülgne ja koostöine kõrgharidus õppuritele sobiva haridustee valiku, sh liikumise rakendusliku ja akadeemilise suuna vahel.

Rakenduskõrgkoolis on võimalik korraldada õpet rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja keskhariduse alusel läbiviidava kutsehariduse õppekavade järgi. Selliselt teostatud kutse- ja kõrghariduse õppekavade integreeritus ning ühtne infrastruktuuri, õppejõudude ja praktikabaaside kasutus võimaldab saavutada eri tasemetel koolitatud spetsialistide teadmiste ja oskuste hea sidususe, ressursside parema kasutuse ja kiirema reageerimisvõime tööturu muutustele.

Rakenduskõrgkoolid on valdkondlikult spetsialiseerunud ja suutnud vältida põhjen-

Rakenduskõrgkooli seaduse järgi on «... rakenduskõrgkooli ülesanne edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke».

damatut õppekavade dubleerimist, nad on paindlikult sidestatud oma valdkonna tööandjatega, juhinduvad ettevõtete otsestest soovitustest ja Euroopa kõrgharidusruumi arengusuundumustest, samuti on korraldanud õppe- ja arendustegevuse ning rakendusuuringute parema ühendamise ja koostöö edendami-

«Oma missiooni täitmisel teevad rakenduskõrgkoolid koostööd erinevate institutsioonidega ja on aktiivses suhtes avalikkusega, toetades oma valdkonnas tulemusliku arendus- ja innovaatilise tegevuse ning rakendusuuringute läbiviimisega ühiskonna arengut.» se, sh väikeettevõtetega. Sellega saavutatakse vajalik paindlikkus majanduse struktuursete muutuste toetamiseks ja ühtlasi lõpetajate silmapaistvalt kõrge tööhõive.

Praktika osakaal rakenduskõrgkoolide õppekavades pakub põnevaid elamusi õppijale ning tagab suurepärase ettevalmistuse pärast kõrgkooli lõpetamist kohe tööturule suundumiseks. Tööpraktika ja lõputöö tegemise käigus avastab iga tudeng talle sobivaima töökoha ning paljud õppurid alustavadki juba erialase tööga õpingute ajal.

Kõrgharidusregulatsioonide järgi akrediteeritud, üleminekuhindamise läbinud ja mitmel juhul valdkondlike nõuete järgi sertifitseeritud rakenduskõrgkoolid valmistavad ette riigi tööturule vajalikke ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi töötajaid. Eesti tööandjad on korduvalt rõhutanud rakenduskõrgharidusega spetsialistide vajadust ja seda, et spetsiifiliste oskustega töötajaid on mitmel alal puudu. Seega on meie kõrgkoolide lõpetajatel võimalus saada Euroopas konkurentsivõimeline haridus siinsamas Eestis.

Tänapäevased õpikeskkonnad, suurepäraselt varustatud laborid, ühiselamud, spor-

timisvõimalused või loometegevus, kuulumine üliõpilasorganisatsioonidesse, osalemine tudengite kevadpäevadel – kõik on rakenduskõrgkoolides tagatud.

Rakenduskõrghariduse eduka tuleviku tagatis ja oluline motiveerija koolidele on meie rahulolevad üliõpilased ja vilistlased, kes on leidnud endale kindla ja meeldiva koha tööelus, on vajalikud spetsialistid oma ettevõtetele, tähtsad tegijad riigi majanduselus ja ühiskonnas. Järgnevatel lehekülgedel soovivadki nad jagada oma lugusid õpingutest ja edust karjääri kujundamisel.

Rakenduskõrghariduse 5 konkurentsieelist: 1. Tihe ja paindlik koostöö tööandjatega 2. Korraliste õppejõudude kõrval kaasatakse arvukalt praktikuid 3. Tööpraktika osakaal õpingute jooksul on vähemalt 15% 4. Lõpetajatel on tööturu nõuetele vastavad kutseoskused 5. Lõpetajate tööhõive on väga kõrge, töösuhe algab tihti juba õpingute ajal

Rakenduskõrghariduse olulisemad eelised tudengi vaatevinklist: 1. Õpingute ajal saab põhjaliku ülevaate tööandjatest 2. Praktikutest õppejõudude (sageli vilistlaste) kaudu saab tulevane töö tuttavaks 3. Praktika ajal või lõputööd tehes leitakse tihti juba tulevane töö 4. Lõpetaja on valmis kohe tööturule siirduma, õpingute jooksul on oskused ja teadmised omandatud ja praktikas järele proovitud

2 || 30. mai 2013 || Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hindavad suurepärasega füsioterapeudi õppekava III kursuse üliõpilane Kairit Linnaste ja radioloogiatehniku õppekava II kursuse üliõpilane Rasmus Hüdsi.

1. Miks valisid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli?

K: See kõrgkool jõudis minuni ootamatult. Mõtlesin minna õppima tantsu- ja liikumisteraapiat, aga valimise hetkel avastasin võimaluse õppida füsioteraapiat – samuti tegemist inimeste, liikumisega. Seni olen valikuga väga rahul.

R: See kõrgkool oli üks mitmest, kuhu kandideerisin ja lõpuks ka sisse sain. Otsustada oli lihtne, sest meditsiin on just see, mis mind köidab. Kõrgkool on üsna väike, tänu sellele puutuvad erinevate õppekavade tudengid tihti üksteisega kokku.

2. 2011. aastast on teil uus maja. Kas alustasite vanas?

K: Jaa, oi kui suur on erinevus praeguse ja endise hoone vahel. Võimalused on tunduvalt paremad! Isegi kummaline on tagasi mõelda eelnenud ajale. Üksikud istumiskohad koridoris, söökla puudumine, külmad õpperuumid – need aspektid tekitasid ebamugavust, aga ka siis sai õpitud. Erialaste algteadmiste eksamid tegin just seal.

R: Alustasin täpselt sellel aastal, mille lõpus kolisime uude majja. Väike ootusärevus, milline meie uus kool seest välja näeb ja millised uhked vidinad seal on, oli kogu aeg sees. Kõige rohkem aga ootasin sööklat, sest vanas majas seda polnud.

3. Trepikujuline koolimaja. Kas seest sama eriline kui väljast?

K: Kahtlemata! Esmalt mõjusid katmata betoonseinad külmalt. Soojemaks ja sõbralikumaks muutsime need kõrgkooli 200. sünnipäevaks valminud maalide, tuksuva südame ja heade soovide lehekestega. Värvi ja valgust lisavad erinevad huvitava disainiga valgustid. Lisaks kaks põnevat auditooriumit, mis on nagu kinosaalid. Neis on tõepoolest nii õpitud kui ka filmiõhtuid korraldatud. Tegelikult võiks loetlema jäädagi, mida üllatavat meie koolihoone endas peidab.

Eks peab ise tulema ja kaema.

R: Ütleks, et jah. Väljas ei suuda üldse ette kujutada, milline maja seest on. Sisekujunduses lähtuti inimese anatoomiast. Asukoha järgi on kohvik maja südameks, milleks see muutus ka tegelikult, sest enamik üliõpilasi veedab vaba aja just seal.

10

Rasmus

Kairit

4. Mis on õpingute vältel kõige keerulisem olnud?

K: Minu arvates esimene aasta. Nii palju uusi teadmisi, erinevaid eesti- ja ladinakeelseid nimetusi. Kõikidele meie üliõpilastele tuttav skelett – John/Juhan sai ikka üksipulgi läbi uuritud.

R: Ausalt tunnistades on seni ainuke raskus olnud ladina keel, mis põhjustas esimesel aastal tõsist peavalu.

5. Kuidas meeldib kõrgkooli oluline õppemeetod – õppepraktika?

K: Eks ikka praktika käigus saabki kõige paremini aru, mis on omandatud ja mida on vaja edasi uurida. Minu vanaisa tavatseb öelda, et teooria on praktikata pime, kahtlemata nii ongi. Viimasel kursusel kestab praktikaperiood suisa viis kuud. Kuid praktika käigus tekivad ka potentsiaalsed töövõimalused.

R: Praktikad on väga lahedad. Arvan, et kõik tudengid just seda ootavadki, et näha, kuidas töö õpitaval erialal tegelikult toimub. Praktikatel kinnistatakse teadmisi ning lõpuks ometi leiab õpitu ka rakendamist.

6. Millised on kolm esimest sõna mõeldes Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile?

K: Tore, koostöö, elukutse.

R: Teadmised, lõbu, meeskond.

põhjust, miks tulla õppima Sisekaitseakadeemiasse

Sisekaitseakadeemia on kool, mis valmistab ette spetsialiste politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile.

Kui sa veel ei tea, miks on hea tulla meile õppima, siis oleme välja toonud 10 mõjuvat põhjust, et sammud akadeemia poole seada!

1. Kõige tähtsam on see, et õppimine on tasuta! Jah, ka teistes ülikoolides on tasuta õpe, aga meil makstakse põhistipendiumit kõikidele kadettidele ja lisastipendiumi võimalused on samuti head.

6. Tudengielu on ka õpivälisel ajal ülivahva – akadeemias toimuvad pidevalt põnevad konkursid, spordivõistlused, rühma- ja saunaõhtud.

Laululinde ootab ka akadeemia laulukoor. Kõlab päris ägedalt, kas pole?!

2. Kooli astudes võid meeleheitlikud tööotsingud unustada, sest tulevane töökoht on juba enne lõpetamist kindlustatud!

7. Finantskolledžis saad õppida maksunduse ja tolli erialal. Oled oodatud, kui soovid edasi pürgida finantsalal, õiguse või ärijuhtimise valdkonnas.

3. Saad sportida ja seda täiesti tasuta! Osale rühmatreeningutes, käi ujumistrennis, kasuta jõusaali ja löö kaasa võrk- või korvpallis.

8. Kui huvi pakub vanglasüsteem, siis ootab sind justiitskolledž. Õppida saab korrektsiooni või vanglaametniku erialal. Õppekavas on olulisel kohal õigusained ja praktikad vanglates.

4. Hommikul ärkad varem, et mõelda, mida selga panna? Sellepärast ei pea muretsema! Igas kolledžis antakse õpiajaks tasuta vorm, mis lisab väärikust ja on samas ka lahe.

5. Igas akadeemia õppekompleksis on omad ühiselamud. Ühikaüür on taskukohase hinnaga ning sisaldab nii kommunaalkulusid kui ka internetitasu. Ühikates saab teha süüa, nautida saunamõnusid ja veeta aega teiste vahvate tudengitega.

9. Politsei- ja piirivalvekolledžis on võimalik omandada politseiteenistuse eriala. Sul on võimalik valida piirivalve, kriminaalpolitsei või korrakaitsepolitsei õppesuund.

10. Kui oled julge ega karda tuld, siis tule päästekolledžisse, kus omandad päästeteenistuse eriala. Lõpetades ootab sind avasüli Päästeamet, ent tulevikus võib sinust saada ka ekspert rahvusvahelistes päästeprojektides.

Kel on huvi, võib pärast õpinguid jätkata sisejulgeoleku magistriõppes, mis on Eestis ainulaadne.

Tule õppima Sisekaitseakadeemiasse ja saa parimaks!

«Ekslik on arvata, et maksuametnikud tegelevad igava paberitööga. Minu töö tähendab pidevat suhtlust maksumaksjatega ja aeg-ajalt ka väljas vaatlustel käimist, seega on töö vaheldusrikas.

Kui arened ja paistad silma, on võimalik karjääriredelil tõusta.»

Finantskolledži vilistlane Sirle Orav

«Minu töös on rohkelt väljakutseid, mis tekitavad põnevust ja välistavad rutiini. Nüüdseks on politseiga ühendatud ka piirivalve, nii et avastamist jätkub küllaga. Valisin teenistuse, et anda oma panus elukeskkonna turvalisemaks muutmisele.»

Politsei- ja piirivalvekolledži kadett Lauri Raitšuk «Tööd pakutakse päästjast teenistuse juhini, võimalik on valida operatiiv- või administratiivtöö vahel. Igaüks leiab kindlasti endale sobiva ametikoha, sest valdkonnad on väga erinevad.»

Päästekolledži vilistlane Martin Lambing

«Vähetõenäoline, et töö rutiiniks muutub – kindlasti tuleb ette olukordi, mis vere keema löövad. Tean, et lõpetades on mul kindel töökoht olemas ja palk on samuti väga hea.»

Justiitskolledži kadett Taavi Veelmaa

Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri || 30. mai 2013 ||

3

Eesti on mereriik Foto Peeter Hütt

Ole sinagi osa sellest!

K

eskkooli lõpetades olin minagi valiku ees – kuhu minna, mida teha? Meri on mind alati tõmmanud ja otsustada oli seega lihtne. Ära räägiti mind külmutusmehaanika erialale, mis võimaldas tööd nii merel kui maal, sest päris merekaruna ma end siiski ette ei kujutanud. Tuleb tunnistada, et õppimise aeg oli raske, aga põnev, ikkagi ainus tütarlaps grupis mehist eriala jahtimas. Rakenduskõrgharidusõppe üks suuri eeliseid on õpitud teooria rakendamine praktikas, ehk et kui kool läbi, siis on praktilisele tööle kergem üleminek.

Pärast akadeemia lõpetamist asusin tööle Eesti Külmaliitu, kus olen tegev praeguseni ehk siis juba 12 aastat. Samuti seob mind igapäevane töö tihedalt akadeemiaga, andes õppejõuna oma teadmisi ja kogemusi edasi kolmanda kursuse külmutusmehaanikutele ning juhtides akadeemia kantseleid.

Olen väga rahul valitud erialaga, mis võimaldab mul kaasa rääkida külmaala arengus ja seadusloomes. Eriala kogu eluks!

Virge Raaga 2001. aastal Eesti Mereakadeemia lõpetanud külmutusmehaanik

M

ina olen Hedi Kaupo, Eesti Mereakadeemia neljanda kursuse tudeng. Õpin sadamamajanduse erialal.

Selle kooli valisin seepärast, et meie keskkoolist läks suurem osa kas Tartu või Tallinna ülikooli. Mina pole kunagi teiste sarnane olla tahtnud ja seepärast valisin ekstreemsema tee. Selgituseks niipalju, et olen pärit Võrumaalt ning ainus asi, mis mind merega seob, on kirg ujumise vastu. Kuigi kõrgkooli valik tuli kogemata, olen väga rahul sellega, mida olen siin omandanud ja kui palju edasi arenenud. Olen õppinud hoopis teist maailma – merendust – tundma. Õppejõud on oma ala spetsialistid, enamik neist töötanud enda erialal pikki aastaid. Nad räägivad isiklikest kogemustest ja annavad näpunäiteid.

Rakenduskõrgkooli plussiks on praktika suur osakaal.

Minnes praktikale ja ennast tõestades on väga suur võimalus ka ettevõttesse tööle saada. Kusjuures endal ei pea kontakte eelnevalt olema, kool aitab neid luua. Mina soovitan just rakenduskõrgkooli õppima minna – tänapäeval on kogemused hindamatu väärtusega. Tuult tiibadesse!

L

apsepõlvest saati on mul olnud huvi laevade ja mere vastu ning kindel soov saada kunagi kapteniks. Selleks tuleb aga sõita enne mitmeid aastaid tüürimehena.

Seega oli minu jaoks loogiline samm asuda pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima Eesti Mereakadeemiasse tüürimehe erialale. Lisaks sellele, et eriala pakub mulle huvi, pean oluliseks ka seda, et pärast kooli lõpetamist olen omandanud kõrghariduse ja konkreetse ameti, mistõttu tean, milline hakkab olema minu igapäevane töö. Märkimist väärib seegi, et ma ei pea kunagi kartma töötuks jäämist.

Euroopa Liidu liikmesriikide lippude all sõitvatel laevadel on juba praegu puudu tuhandeid laevaohvitsere ja see arv aina kasvab. Tulevikus on mul võimalus valida paljude huvitavate väljakutsete vahel. Peale selle on tüürimehe amet hästi tasustatud ja ka maale jäädes leiab õpitav eriala rakendust. Õppides rakenduskõrgkoolis tean, kelleks ma õpin ja kellena töötama hakkan – mul on tuleviku suhtes kindel tunne.

Tüürimehe eriala soovitaksin neile, kes otsivad mitmekülgset ja vastutusrikast ametit, mis on seejuures üsna raske.

Tauri Roosipuu Eesti Mereakadeemia esimese kursuse kadett

Kuldaväärt lood kõrgkoolist Üliõpilased Marilin ja Kristjan ning vilistlane Heli annavad humoorikate lugudega aimu kõrgkoolis õppimise tegelikkusest.

Marilin Hango

optomeetria eriala üliõpilane

M

ulle meenub lõbus seik meie optomeetria eriala klienditeeninduse loengust. Õppejõud oli öelnud, et loengus on plaanis teha videotreening, kuid suurem osa kursusest kartis seda väga. Keegi ei teadnud täpselt, mida see endast kujutab ning kuidas välja tuleb. Saime siis teada, et tegemist on rollimänguga, kus kõigile üliõpilastele antakse ette sugu, vanus ja probleem ning tuleb etendada päriselu situatsioone vastavalt saadud rollidele. Seda kõike aga ka filmitakse, et saaksime hiljem olukordi analüüsida. Ülesanne nõuab kiiret ja head improviseerimisoskust ning samas tugevat eneseanalüüsi võimet. Filmimise ajal tuli neil, kes ise rollimängus parajasti ei osalenud, vaikselt olla, kuid koomilised situatsioonid ja kaastudengid näitlemas muutsid naerupahvakute tagasihoidmise kohati väga keeruliseks. Just sellised humoorikad ning samas praktilises elus hiljem väga vajalikud õppetunnid on need, mis muudavad kõrgkoolis õppimise väärt kogemuseks, mida meenutada tulevikuski.

Kristjan Järve

hambatehnika eriala üliõpilane, üliõpilas- ja õpilasesinduse esimees

O

li vist parasjagu käimas kolmas koolinädal, kui ma noore ja sinisilmse värske tudengina sisenesin suurde loengusaali, kus toimus meie anatoomia loeng. Mõtlesin endamisi, et mis seal ikka, ega see anatoomia nüüd väga keeruline ka olla ei saa, sest tean nagunii, kus maks või süda asuvad.

Hirm tekkis aga siis, kui tuli välja, et selgeks tuleb saada iga viimanegi luuots ning seda kõike muidugi ladina keeles. Minu jaoks oli sel ajal ladina keel sama arusaamatu kui hiina keel. Aja jooksul tulid aga vaikselt ka teadmised ning oskus eristada roideid ehk kõnekeeles ribisid, millest vanaema suppi keedab. Taipasin varsti ära sellegi, et kui minna loengusse korraliku ettevalmistuseta, siis on täiesti kindel, et just sinul tuleb õppejõu küsimustele vastata. Nüüd, olles anatoomia endale selgeks saanud, pean tõdema, et ka minu puhul peab paika ütlus «raske õppustel, kerge lahingus».

Heli Temper

tervisedenduse eriala vilistlane, kõrgkooli töötaja

L

õpetasin tervisedenduse õpingud meie kõrgkoolis kaks aastat tagasi, kuid sammun jätkuvalt igal hommikul reipalt kõrgkooli poole. Tegemist ei ole veidra harjumusega, vaid tõdemusega, et otsustasin meie majaga siduda oma elu ka pärast lõpudiplomi kättesaamist. Olles kõigepealt õppinud tundma meie õppejõudusid loengutest, on neist nüüd saanud minuga võrdväärsed kolleegid. Minu elu põnevamaid perioode oligi just see aeg, mil olin oma õpingud äsja lõpetanud ning asunud kõrgkooli tööle. Esialgu vaadati mind tõesti hämmastusega, kui käisin õppejõudude puhkeruumis, sest oli ju teada, et minu õpingud on lõppenud. Kulus veidi aega ja harjumist, kuid nüüd olen oma koha leidnud. Suur osa meie kõrgkooli töötajatest ja õppejõududest on ise selle kõrgkooli vilistlased. Eks see, et inimesed kipuvad majja tagasi, näitab, et siin on hea ja tore õppida ning töötada.

4 || 30. mai 2013 || Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri

IT Kolledž – mitte vaid patsiga poistele ega ka tavaline trend muud eriala või töötanud mõnes teises valdkonnas. Ka tüdrukuid on iga aastaga aina enam ning võin julgelt väita, et IT-inimese stereotüüp hakkab kaduma – IT ei ole enam vaid patsiga poistele. IT Kolledž on seda mõistnud ning õpet alustatakse algusest – puudub igasugune eeldus eelnevate teadmiste või oskuste kohta – kui on olemas valmidus ja motivatsioon pingutada, saab igaüks oma eriala selgeks.

Vastu on tuldud ka neile, kes soovivad uut haridust omandada näiteks põhitöö kõrvalt – sobiva õppevormi kaugõppest eksternõppeni leiab oma vajaduste järgi iga huviline.

ERIK EHaSOO

IT Kolledži tudeng, ettevõtja IT süsteemide arendus, 1. kursus

L

õpetasin Tallinna Ülikooli, kui tööga seoses tuli idee minna õppima ITd ning loomulikult osutus esimeseks valikuks Eesti suurim infotehnoloogia valdkonnale keskendunud kõrgkool IT Kolledž.

Kuigi ma polnud reaalteadustega varem tõsisemalt kokku puutunud ning keskkooli ajast ei olnud isegi matemaatikaeksamit ette näidata, õnnestus siiski edukalt sisse saada ja suunamuutusega algust teha.

Minu üllatuseks olid paljud kaastudengid samuti varem õppinud mõnd

IT – kas järjekordne mööduv trend?

Kui mainisin ühele tuttavale, et läksin ITd õppima, kuulsin vastuseks: «Aa, lähed ka trendiga kaasa…». See pani mind mõtlema – mäletan omast käest vähemalt kolme haridustrendi puhangut ja langust: ajakirjandus, juura ning majandus/ärijuhtimine. Kui võrrelda neid erialasid IT tõusva trendiga, siis ilmneb üks suur erinevus – kõigis nendes valdkondades on Eestis selgelt piiratud hulk töökohti. Ehk, kui meie haridussüsteem loob juurde tuhandeid ajakirjanikke, juriste või majandusinimesi, siis võib peagi ette tulla (ja on mitmes valdkonnas ka tulnud) töökohtade puudus, mis omakorda sunnib paljusid eriala vahetama või halvemal juhul riigist lahkuma.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu andmeil on aga Eesti ITsektoris puudu ligi 14 000 IT-spetsialisti ning kui need inimesed ka leitaks, kasvaks vajadus uute IT-inimeste järele veelgi kiiremini, sest mitmed globaalsed IT-ettevõtted on pidanud Eestis oma tegevust tööjõupuuduse tõttu kokku tõmbama. Mitte üheski teises valdkonnas pole kunagi varem olnud nii suurt haritud asjatundjate defitsiiti.

Suurt vajadust haritud IT-spetsialistide järele tõestab ka IT Kolledži lõpetanute edasine käekäik – 2012. aastal IT Kolledži vilistlaste seas tehtud uuringu kohaselt kasutab tervelt 99% lõpetanutest omandatud teadmisi töökohal ning mitte ükski vastanutest ei otsinud uuringu ajal töökohta.

> Eesti Infotehnoloogia Kolledži maja Tallinnas. < IT Kolledži mobiilseadmete tarkvaraarenduse labor.

Kuigi algus ei ole lihtne, võin nüüdseks julgelt öelda, et kui juba mina saan sellega hakkama, saavad ka teised, kel piisavalt motivatsiooni ja pealehakkamist! Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud IT Kolledži haridusele olen avastanud koolis suurepärase õhkkonna, mõnusa kollektiivi ja vägagi mitmekülgse üliõpilaskonna.

Esimene aasta koolis on andnud ka piisavalt inspiratsiooni, et praktiseerida oma teadmisi tööalaselt mobiilirakenduste valdkonnas.

Haridus peab haakuma reaaleluga S

KRISTjan ERM

EEK vilistlane Loksa Industriesi ekspordi müügijuht

uvi, vabadus ja puhkus! Need olid märksõnad, mis iseloomustasid kõige paremini emotsionaalset seisundit, mis valdas mind pärast gümnaasiumi riigieksamite sooritamist. Mõttelend suvepuhkusest ning kõigest pöörasest, mida sõpradega ette võtta jäi kahjuks üürikeseks, kuna reaalsus tabas mind ema küsimusega: «Nii… ja kuhu sa siis edasi õppima plaanid minna?»

Sel hetkel mõtlesin oma õele, kel oli juba esimene kursus Mainori Kõrgkoolis seljataga. Õde oli noorena mulle suureks eeskujuks, seega tegin tema soovitusel katsed Eesti Ettevõtluskooli Mainor (tollal oli veel nimega Mainori Kõrgkool). Plaan edukaks ärimeheks saada oli endiselt jõus, seega ärijuhtimine oli ainus, millel nägin enda jaoks perspektiivi.

Sel ajal paelus mind kauba liikumine, laondus ja transport ning lugedes aina enam Eesti geograafilise asukoha tugevustest, valisin spetsialiseerumisaineks muidugi logistika. Siit ka minu esimene soovitus: gümnaasiumi lõpueksameid tehes mõtle juba eos kõrgharidusele ning vali selle järgi ka sooritatavad eksamid. Nii ta-

gad endale olulise eelise kõrghariduse valikul nende ees, kes riigieksamitel lähevad kergema vastupanu teed.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud on valdavalt kogenud praktikud, mitte kuivad teoreetikud. Elavad näited igapäevasest ärist, kogemusest ja projektidest olid loengute tavapäraseks osaks ning neid kuulasid tudengid pingsalt. Fakt, et tollane logistikaõppejõud oli Eestis Schenkeri laojuht, näitas, et haridus, mis meile jagati, oli ja on siiani tasemel. Teine soovitus: uuri, loe ja võrdle oma valikuid teiste samalaadsetega. Ära usu niisama müügimeeste juttu, ole ise otsustaja ning mõtle, mis on just sinu jaoks tähtis. Uuri julgelt õppejõudude töökogemuse ja hariduse kohta.

Just see näitab, kas loengud on kuiv õpikute ümberlugemine või reaalse ärimudeli harjutamine koos juhtumi uuringu ja ülesannetega.

Tulenevalt erinevatest huvidest, mis nõudsid rohkem finantseerimist kui vanematel oli võimalusi, olin sunnitud alates esimesest kursusest tööle minema, esmalt Rautakesko lat-

tu. Käisin päevases õppegrupis, mis pani omad piirangud töö- ja eraelule.

Rautakeskos sai tehtud ka esimese ja teise kursuse praktikad, mis olid Mainoris kohustuslikud. See on minu arvates rakenduskõrgkooli üks suuri plusse – praktika hulk õpingute käigus. Kolmanda kursuse lõpuks oli mul märgatav eelis sõprade ees juba puhtalt töö ja praktika mahult.

Kolmas soovitus: uuri, mis mahus nõutakse koolide õppekavades praktikat. Võin oma kogemustest kinnitada – praktika maht on väga oluline pärast kõrgkooli lõpetamist esimeste tõsisemate töökohtade saamisel.

Olles praeguseks töötanud aastaid müügivaldkonnas ekspordi suunal ning toonud Eesti majandusele miljonite eurode väärtuses eksporditulu, võin öelda, et hea hariduse ja vundamendi edukaks karjääriks sain just Ettevõtluskõrgkoolist Mainor. Pidades debatti iseendaga magistriõpingute teemal, on kooli valikul EEK minu jaoks kindlasti üks esimesi. Siinkohal on suurteks plussideks just paindlikkus, õppekava kõrge tase ning praktikutest õppejõud.

Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri || 30. mai 2013 ||

Kõrgem Sõjakool annab juhtimisalase kõrghariduse ja kindla töö Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis õppivad kadetid on tulevased ohvitserid ja juhid, kelle tegevusest sõltub kriisiolukorras paljude saatus. Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head haridust.

Mathis Bogens

J

uhiomadustele ja sõjalistele teadmistele lisaks peab ohvitser olema ka hea analüüsivõimega õpetaja ja suhtleja. Õppeasutused on sõjalise teadus- ja arendustegevuse edendajad Eestis, täites oma eesmärke koostöös kodu- ning välismaiste partneritega.

Tänapäevane julgeolekukeskkond esitab ohvitseridele järjest kõrgemaid nõudmisi. Meie ohvitserid peavad olema usaldusväärsed juhid, head pedagoogid ja planeerijad, et juhtida sõjaaja üksuste ettevalmistust ning olla valmis nende üksuste juhtimiseks kriisiolukorras.

Kõiki neid oskusi saab omandada ja arendada Kõrgemas Sõjakoolis. Kadetid õpivad lisaks sõjalistele ainetele ja praktilisele õppetööle maastikul ka humanitaar- ja reaalaineid, keeli ning pedagoogilisi oskusi.

Sõjakoolis saab õppida maaväe, mereväe ja õhuväe õppesuunal kes-

tusega kolm aastat. Lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Mitmekesine õpe Hea näide sõjakoolis õpetatavast ainest on instruktorikursus, mida kadetid läbivad teisel õppeaastal. «Instruktorikursus arendab kadettides juhiomadusi, suhtlus- ja eneseväljendusoskust, õpetab ette valmistama loenguid ning hindama õpilasi ja andma neile objektiivset tagasisidet,» tutvustas õppeainet instruktor vanemveebel Tanel Otsus.

Instruktorikursuse juures on kõige tähtsamad praktilised oskused.

«Enamik lõpetajaid on öelnud, et sellest kursusest on edasises teenistuses palju kasu. Kui paljud õppeained on sõjakoolis teoreetilised, siis sellel kursusel saavad kadetid esimesel päeval aru, kus ja milleks õpitut vaja läheb,» sõnas vanemveebel Otsus.

Vanemveebel Otsuse sõnu kinnitab 2008. aastal sõjakooli lõpetanud

staabi- ja sidepataljoni tagalakeskuse ülem leitnant Tarmo Niinepuu. «Väljaõppe praktiline läbiviimine on üks esimesi ja peamisi asju, mida noorelt ohvitserilt tulevases teenistuskohas oodatakse. Põhimõtteliselt tuleb juba esimestel tööpäevadel kursusel omandatud oskused käiku lasta,» rääkis leitnant Niinepuu.

«Kuigi aine on selleks, kuidas või-

malikult efektiivselt õpetada ajateenijaid, siis minu meelest on selle peamine väljund palju laiahaardelisem.

Näiteks õpetatakse, kuidas esineda gruppide ees ning väljendada ennast selgelt ja arusaadavalt,» lisas leitnant Niinepuu.

Parimad õppetingimused Kadettidele on lisaks mitmekülgsele

Kõrgemast Sõjakoolist saab kindla töö ja vennaskonna kogu eluks.

5

õppekavale ja igakuisele riiklikule stipendiumile (vähemalt 600 eurot) tagatud tasuta majutus. Nende käsutuses on hästi varustatud jõusaal ja saun.

Meilt saadav haridus on maailmas kõrgelt hinnatud, seda kinnitavad arvukad tunnustused välisriikide relvajõudude esindajatelt missioonipiirkondades ja NATO staapides.

Võrdväärselt oluline roll heaks ohvitseriks saamisel on ka sisukal õppetöövälisel tegevusel. Selle eest seisab hea kõiki Kõrgema Sõjakooli kadette ühendav kadetikogu, kelle eestvedamisel korraldatakse nii meelelahutuslikke kui ka sportlikke üritusi.

Foto Kristjan Kostabi

Kunstnik = ettevõtja?

Sille Sikmann ja Renee Altrov lõpetasid 2012. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli, Sille nahadisaini ja Renee fotograafia erialal. Sille lõputööst, meeste jalanõudebrändist Scheckmann, kasvas välja oma ettevõte, mis märgiti ära Bruno Disainiprojekti auhinnanimistus. Renee, kes pälvis möödunud aastal ArtPrindi Noore Kunstniku stipendiumi, naudib vabakutselise karjääri, tehes kaasa peamiselt kommertsprojektides ning panustades kord kvartalis Müürilehe valmimisse. Mõlemad vilistlased on näited ettevõtlikust kunstnikust.

Kunstniku imago on ajas muutunud, olles nüüd loomemajandusliku kuvandiga.

Kas märksõnaga «kunstnik» seondub nüüd turundus ja turumajandus?

Sille: «Kui tahta, siis saab ka ilma nende seosteta. Olla peidus kunstnik, kes teenib tellimustöödelt. Kui aga kunstieriala kõrval loomemajandusega tegeleda, siis on see vaid boonus – suurem võimalus leida rohkem kliente. Ise peab muidugi huvitatud olema ja see tuleb endale lõbusaks teha. Ainuke, mis ehk nii põnev ei ole, on paberimajandus.»

Renee: «Kunstnik ei ole enam see nälgiv ja külmetav Prantsuse baretiga hall kuju.

Kunstnik on ettevõtja, müügijuht, käsitööline, suhtekorraldaja, tööline ja vahel ka raamatupidaja. Kui rääkida vabakutselisest kunstnikust, siis see tähendab paljudele, et oled ise oma aja boss ja naudid oma ametit. Mis ei kehti muidugi alustava vabakutselise puhul. Päevad koosnevad tihtipeale 15 töötunnist, tähtajad ja unetud ööd on sagedased, iga minut on arvel.»

Tekstiiliosakonna juhataja, professor Aet Ollisaar: «Anname tudengitele teadmise, et vastandlikke rolle – spontaansest loojast mänedžeriks – ei pea alati ise täitma, vajadusel võib mõne töö ka tellida. Erinevate aspektide olulisusest peab olema teadlik, et loomeinimesena ellu jääda. Peamine on nendes rollides tasakaal leida, mitte uppuda erinevatesse ülesannetesse, ja jääda oma kutsumuse juurde.»

TKK andis teile tehnilise ettevalmistuse oma erialal töötamiseks. Mida ta teile fotograafina/disainerina/inimesena veel andis?

Renee: «Julgust ja enesekindlust. TKK õppekava ja hindamissüsteem on tihe, just see mida vaja, et tekiks üldine arusaam enda soovidest. Saad niikaua nuuti, kui ise ka aru saad, mida sa teed.»

Sille: «Küllap ma olen muidu ka selline edasipürgija olnud, aga kuna olin õppima asudes vanem kui teised, siis soov saada erialainimeseks oli palju kindlam. Seoses sellega nägin ka võimalusi ise uurida, raamatukogu oli ju olemas, inimesed kõik olemas, kellega konsulteerida.»

Fotograafia osakonna juhataja, professor Peeter Linnap: TKK fotograafia eriala lõpetanute puhul kehtib enesekehtestamisel kaks põhilist stsenaariumi: tööturuga kohandumine ja oma niši loomine. Esimese edu järel peab ennast edukalt kehtestav kunstnik säilitama adekvaatse maailmapildi, kuhu on sisse programmeeritud ka seisakud ja tagasilöögid.

Kas kunstierialale astumisel piisab enam vaid kunstiandest ja tahtmisest?

Renee: «Tahtmine peab olema tugev, siis jääb ellu. Mäletan oma esimesi tasustatud töid, praegu tagasi vaadates olid need täielikud katastroofid. Õudne lausa. Aga et kuhugi jõuda, peab julgema läbi kukkuda ning peab olema vastuvõtlik õpetlikele vigadele.»

Meedia- ja reklaamikunstiosakonna juhataja Jaanus Eensalu: Kunstnik on alati olnud kahestunud isik – looja ja ettevõtja. Nüüd on ettevõtluseks lihtsalt rohkem väljundeid kui näitusesaal ja palju rohkem tuge erinevate koolituste, programmide jms näol.

Sille Sikmann

Renee Altrov

6 || 30. mai 2013 || Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri

Õppides hotellimajandust

Õppides reisikorraldust

Toitlustusjuht ja kõrgharidus

ERLYn paLBERg hotellimajanduse III kursus

HELIn HOLM reisikorralduse III kursus

InDREK KIVISaLu EV presidendi peakokk 2002–2010 toitlustusteenuste korralduse III kursus

P

V

alisin EHTE, kuna soovisin omandada rakenduslikku kõrgharidust. Selline õpe annab hea võimaluse koolis õpitud teooriat praktikaga kinnistada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli huvipakkuv eriala, sest reisikorralduse õppekava on väga mitmekülgne ja praktiline, andes tervikteadmisi turismisektorist ning üldteadmisi ettevõtlusest ja juhtimisest.

Esimesel kursusel õppisime reisibüroo- ja giiditööd ning äriturismi. See tegi lihtsamaks spetsialiseerumisvaliku tegemise ja õige äratundmise. Õpingute alguses olin kindel, et minust saab tulevikus reisikonsultant. Esimese õppeaasta lõpuks sain aga enese jaoks selgeks, et sündmus- ja äriürituste korraldus on ala, kus ma tegelikult tulevikus meelsasti töötada tahaksin. Valisin äriturismi ning ka oma esimese praktika sooritasin konverentsikeskuses.

Teise kursuse loengud lähtusid juba suuresti spetsialiseerumisvalikust. Äriturismi suunal olid põhiaineteks äriturismiturundus, sündmus- ja konverentsikorraldus jm. Valikaine kaudu süvenesin ka reisibüroo töökorraldusse ning osalesin Amadeusi broneerimissüsteemide koolitusel.

Kõige pingelisem, toredam ja tegusam oli kolmas kursus.

Minu kolmanda kursuse praktika oli väga edukas, sest omandasin uusi kogemusi ka turundus- ja personalivaldkonnas.

Kolmest õpitud aastast meenub ka palju toredaid ettevõtmisi.

Populaarsed on tudengite endi korraldatud eri stiilis jõulupeod.

EHTE üliõpilasesindus on olnud läbi aegade aktiivne ning erinevaid sündmusi leiab iga tudeng oma maitse järgi, alates sügisel väljasõitudest Riiga või vastlapäeval kelgumäele ja lõpetades üritusega «Kevad-bowling».

Tudengitel on võimalus osaleda EHTE iga-aastastel koolisisestel kutsevõistlustel EHTEM. Toredatest auhindadest parimaks on võitjale võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel. Minule isiklikult jääbki EHTEst parimaks meenutuseks osalemine 2012. aasta rahvusvahelistel AEHTi (Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Liidu) kutsevõistlustel Makedoonias, kus esindasin oma kooli ning naasin pronksmedaliga.

O

ma karjääri alustasin paarikümne aasta eest, taskus keskkooli lõputunnistus. Tõustes aga kokast peakokaks, ehk keskastme juhiks ning olles vahelüliks töötajate ja ettevõtte juhtide vahel, peab arusaamine juhtimisest samuti kaasa arenema. Tõsi, suur osa teadmisi ja kogemusi hangitakse töö käigus, kuid lõpuks aina oma tööalases arengus edasi minnes tundub mõttetuna taas jalgratast leiutada. See ajendaski mind lisaks tööalasele edule oma haridusteed EHTEs jätkama. Nüüd, olles omanikurollis võiks ju mõelda, et milleks haridus, võta lihtsalt tööle (kõrg)haritud inimesed. Kuid eduka ettevõtte omanikul peab lisaks majanduslikule mõtlemisele olema ka nn ärivaist ning selleks on vaja kogemust. Teadmised ja oskused toetavad omakorda kogemust, kõrgkoolist omandatud tarkus tuleb siin igati kasuks. Samuti tuleb omanikuna oma töötajaid suunata, neile edasi anda ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid, mille poole püüelda. See kõik eeldab laia silmaringi, mis tekib vaid mitmekülgsetest teadmistest. Õpitud «lihtne» Exceli programm võib olla uue ettevõtte loomisel või ostmisel esmaseks üldmajanduslikuks või finantsanalüüsiks, hoidmaks ära krahhi pankroti näol mõne aja pärast.

Omandades põhjalikud teadmised erinevatest majandusainetest on sellise tabeli tegemine äriidee kiireks majanduslikuks hindamiseks tõepoolest lihtne.

Kõrghariduse omandanu ei pea alati olema ettevõtte omanik või saama selleks. Eesti ja maailma tööturul on alati puudus oma ala hästi tundvatest, laia silmaringiga ja innovaatilise mõtlemisega spetsialistidest. On suur õnn, kui inimese hobi läheb kokku tema valitud erialaga. See paneb teda veel enam süvenema oma erialasse ning arendama ennast igapidi edasi. Selleks pakubki suurepärast võimalust elukestev õpe. Sügisest pakub EHTE ka kaugõppe teel kõrghariduse omandamist.

Foto: Rommi Linnik

ärnu Kutsehariduskeskuses 2010. aastal õpinguid lõpetades tegin tulevikuplaane.

Leidsin, et just EHTE ja hotellimajandus on õige valik.

Nüüdseks olen õppinud EHTEs kolm aastat. Olen omandanud palju väärtuslikke teadmisi hotellindusest, toitlustusest ja restoranitööst. EHTE teeb suurepäraseks kooliks just fakt, et õpe on väga praktiline ning vastne koolilõpetaja suudab oma teadmiste ja oskustega otse tööellu sukelduda. Lisaks tavapärasele õppetööle saavad EHTE tudengid oma erialaseid oskusi proovile panna erinevatel kutsevõistlustel. Võitsin koolisisesed kelnerite võistlused «EHTE kelner 2012» ja Eesti «Noore teenindaja» võistlustel sain III koha. Heade tulemuste eest saadeti mind kooli esindama kutsevõistlustele Hollandisse. Õpingute aeg on olnud põnev ning erialane areng meeletu just tänu erinevatel võistlustel osalemisele.

Kuulun ka EHTE üliõpilasesindusse. See on tõeliselt aktiivsete ja tegusate noorte tuumik. Kuna tegu on väikse kooliga, siis üliõpilased hoiavad kõik väga kokku. Üliõpilasesindusse kuuludes võid kindel olla, et õpid palju ka erialavälist uut ja huvitavat. Üliõpilasesindusega oleme teinud koostööd ning külastanud EHTE sõpruskooli – Haga-Helia Ametikõrgkooli Soomes.

Olen rahul oma otsusega õppida just EHTEs. Õpingute ja praktikate kaudu olen saanud kasulikke uusi tutvusi, teadmisi ning leidnud nüüdseks ka hea töökoha. EHTE motos «Edu algab EHTEst» peitub kindlasti omajagu tõtt, mille üheks tõestuseks olen mina.

Tallinna Tehnikakõrgkoolist ameerikasse ehitust korraldama Tootmisjuht Inglismaal on uhke Tallinna Tehnikakõrgkooli praktikantide üle

G

ary Kaljuvee usub, et kõik saab alguse lapsepõlvest. Teda on alati paelunud tehnika ning soov leida vastus küsimusele, miks ja kuidas miski töötab. Poisina monteeris ta mopeedimootori iga päev mitu korda lahti ja kokku ning putitas kartautot.

Keskkooli lõpetades valis Gary Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) kui tehnikavaldkonna õppeasutuse. Erasmuse programmi kaudu õppis ta semestri Odense Tehnikakõrgkoolis ja hindab kõrgelt Taani kogemust: rahvusvaheline meeskond, uued õppemeetodid ja praktilised projektid laiendasid silmaringi. Gary lõpetas TTK 2005. aastal, omandatud teadmised olid heaks eelduseks magistrikraadi saamisel. Praegu töötab ta tootmisjuhina Inglismaal firmas PNJ Engineering Ltd. Gary väärtustab välis-

kogemust ja toetab igati kooli, teeb koostööd ja pakub praktikavõimalusi. Kolleegide positiivne tagasiside TTK tudengite-praktikantide teadmiste, oskuste ja suhtumise kohta paneb Gary uhkust tundma.

Gary on kindel, et TTK mehaanikateaduskonna lõpetanud leiavad koha töömaailmas ning on hinnatud insenerid tänu laiapõhjalisele tehnikaharidusele. Tänapäeva maailm nõuab kiiret reageerimist muutustele ja õpivõimet, et säilitada professionaalsus oma valdkonnas. Olulised on areng ja innovatsioon. TTK vilistlasena teab Gary, et kool on panustanud pidevale arengule.

Igaühe edasine tee sõltub aga juba enda sihikindlusest ja tulevikukujutlusest.

M

eeli Linnik valis pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK), sest oli kuulnud, et saadav haridus on kvaliteetne ja praktiline. Meeli tahtis õppida midagi, mida saaks kohe töös rakendada ja mis oleks tugevalt seotud ehitussektoris toimuva igapäevatööga. TTK lõpetas ta 2009. aastal. Praegu töötab Meeli timmitud ehituse insenerina USA ehitusfirmas Boldt, mis on üks juhtivaid peatöövõtufirmasid timmitud ehituse, integreeritud projektijuhtimise ja innovatiivsuse osas. Sutter Healthi haigla linnaku projekt hõlmab haiglahoonete renoveerimist ja uue 9-korruselise hoone ehitamist. Projektide edukaks elluviimiseks on tähtis rakendada timmitud ehituse printsiipe, parendada tiimitöö efektiivsust ja personali motiveeritust. Meeli naudib oma tööd Californias San Francisco Bay Areal, tema oskused on väga hinnatud.

Kuid isegi tähtsam kui konkreetsed teadmised, mis Meeli TTKst sai, oli sõbralik ja toetav õhkkond. Otsides lõputöö teemat teadis ta, et tahab kirjutada uurimuse, mis lisaks hindele annab teadmisi vallas, mis on uudne ja kasulik nii tema arengule kui ka ehitussektorile. Meeli hakkas õppejõu soovitusel uurima timmitud ehitust ja timmitud planeerimise süsteemi. Otsides erinevaid infoallikaid lõi Meeli kontaktid ala juhtivate spetsialistidega. Nii sattus ta Šveitsi Euroopa timmitud ehituse konverentsile, mis sai oluliseks verstapostiks teel sinna, kuhu Meeli nüüd jõudnud on.

Ta oli valdkonna suhtes entusiastlik ning ei läinud lihtsalt mütsiga lööma ja õnne otsima.

Meeli kinnitab, et TTKst saadud haridus oli hea stardikapital, aga selleks, et teistest erineda, on ise vaja näidata initsiatiivi, seada eesmärgid ja prioriteedid ning tegutseda. Meeli usub, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad. Kui siht on selge, siis pole ükski ettevõtmine liiga raske.

Meeli peab tähtsaks igapäevatuge, mida tema hariduse (magistritöö) ning karjääri jooksul on andnud abikaasa ja kaks last. Selleks et perekond oleks koos USAs, võttis mees enda kanda kahe lapse ja koduga seonduva. Tänu sellele on Meeli saanud keskenduda tööle ja karjäärile.

Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri || 30. mai 2013 ||

7

Ühisel jõul kõrguste poole!

Eesti lennunduse tulevik Eesti Lennuakadeemiast (ELA) võrsub meie lennunduse tulevik. Akadeemia koolitab kõikide lennundusvaldkondade spetsialiste: piloote, insenere, mehaanikuid, lennundusettevõtte asjatundjaid ja lennujuhte. Akadeemia igapäevaelu, siinseid õppimisvõimalusi ja erialaseid tulevikuväljavaateid tutvustavad ELA tudengid.

Miks valida õppimiseks just lennuakadeemia?

Hellika Järvala, lennundusettevõtte käitamine: «Mulle meeldib lennuakadeemia juba seetõttu, et tegu on väikese kooliga – kõik tunnevad kõiki, õppejõud ja töötajad on omad ning kui abi vaja, siis seda ka alati saab. Siin kuulud lennunduse kogukonda, kus inimesi ühendavad ühesugused huvid ja soov lennunduse tulevikku kujundada. ELA pakub tohutult variante juba õpingute ajal end näidata ja silma paista, et pärast kooli lõppu oleks paremad võimalused erialast tööd leida.»

Mis teeb lennuakadeemias õppimise põnevaks?

Elise Veber, õhusõiduki juhtimine: «Piloodiks õppimine on äärmiselt huvitav, sest lisaks teooriale õpitakse ju lendama. Seda kevadet, mil esimest korda saab istuda lennukisse ja juhtida see iseseisvalt kõrgustesse, tuleb kaua oodata, kuid kogu kannatus tasub end ära. Tulevased piloodid saavad oskusi täiendada ka simulaatoris, peamiselt proovitakse läbi ohtlikumad olukorrad, kehvad ilmastikuolud ja kõikvõimalikud maailma lennuväljad. Olen väga rahul oma valikuga õppida piloodiks – see on muutnud mind enesekindlamaks, andnud oskuse hakkama saada keerulistes olukordades ja pakkunud võimaluse näha maailma hoopis teise nurga alt.»

Mis saab pärast kooli lõpetamist?

Jüri Luist, õhusõiduki ehitus ja hooldus: «Lennuki mehaanikul tööpuudust kohe kindlasti pole, pigem vastupidi, Eestis on praegu litsentseeritud mehaanikute puudus. Enamik minu kursusekaaslastest said tööpakkumise praktika ajal ja mitmed juba töötavad lennunduses. Minuga juhtus samamoodi, õpin veel, kuid töötan juba oma erialal. Mitmed lõpetajad on läinud välismaale tööle, seega uksed on avatud kõikjal maailmas.»

Eesti Lennuakadeemiast lahingpiloodiks Eesti Lennuakadeemia vilistlane kapten Martin Noorsalu oli esimesi Eesti Õhuväe kopteripiloote, kes osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Rohkem kui 15 aastaga lennunduses on Noorsalul kogunenud üle 1300 lennutunni kopteritel, sealhulgas 50 lahinglennutundi Afganistanis.

Oma teekonda lennunduses alustas ta 1996. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi lennundusklassis ning jätkas õpinguid Tartu Lennukolledžis (praegu ELA), mille 2003. aastal kopteripiloodina lõpetas.

Noorsalu on õppinud nii Saksamaal kui Ameerika Ühendriikides. 2012. aasta augustis lähetati Noorsalu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Afganistani Marylandi Rahvuskaardi 25 lahinglennubrigaadi koosseisus oleva 169. C kompaniisse, kus ta teenis meditsiinilise evakuatsiooni kopteri piloodina.

«Tänu lennuakadeemia heale praktikale kooli laborites sepikojast simulaatoriteni ning osalemisele erinevatel ringreisidel ettevõtetesse ja rahvusvahelisele lennundusnäitusele avardus maailmavaade ja tekkisid esimesed kontaktid lennundusspetsialistidega,» meenutab Noorsalu. «Head mälestused on ELA raamatukogust, kus lugesin tunde värsket lennundusajakirjandust, et olla varakult kursis areneva lennundusmaailmaga. Akadeemia kuldvara on õppejõud, kes õpetavad põhitöökoha kõrvalt, andes lisaks teooriale edasi ka tegeliku elukogemuse.»

Parim kool on elukool!

Rasmus Kuusemets

ärijuhtimise eriala üliõpilane

P

ärast kutsekooli lõpetamist uskusin, et parim kool on elukool ning parim õppimisviis on tegutsemine. Aja jooksul süvenes see uskumus teadmiseks, mistõttu hakkasin otsima väljakutseid ettevõtlusest. Ettevõtlus oli minu jaoks kõigepealt hobi, see, mis tõesti meeldib ja viib elus edasi. Nii sündiski otsus, et pean saama haridust ettevõtlusega seotud erialal. Selle eesmärgiga astusin sisse Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ärikorralduse erialale ning juba esimese õppeaasta järel saigi minust ärijuhtimise kursuse tudeng.

Ehkki minu lugu valitud erialale jõudmiseks on suhteliselt tavaline, soovitan teistel õppida minu praktilisest kogemusest ja

ikkagi pärast keskkooli minna edasi õppima õppeasutusse, kus lisaks teoreetilistele teadmistele õpetatakse ka praktilisi oskusi. Üheks eeliseks, mis mulle minu kooli juures meeldib, on just see üliõpilasele suunatud suhtumine, õppejõudude abivalmidus ja elutarkus. Kõik õpetajad on väga vastutulelikud ja läbirääkimiste altid.

Teoreetiliste teadmiste kaudu, mida kõrgkoolis edasi antakse, olen õppinud ennast rohkem tundma. Näiteks minu õppimisstiil on praktiline, mulle meeldib õppida tegutsedes. Ja erinevalt teistest koolidest pakubki Lääne-Viru Rakenduskõrgkool just sellist võimalust. 30% LVRKK aineprogrammist on pühendatud praktikale. Lääne-Viru Raken-

duskõrgkool annab reaalset elukogemust, õpetab tegutsedes ja valmistab õpilast ette töö jaoks erinevates asutustes. Praegu just lõpetasin juhtimispraktika Rakvere haiglas, mis oli väga põnev kogemus. Raske ette kujutada, mismoodi veel saab sarnast võimalust kogeda, kuidas suure ettevõtte juhtimine toimub. Praktika on vist ainuke võimalus kuuluda ise haigla juhatusse. Lisaks suurele praktikamahule on meie Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli lektorid ise praktikud. Üheks nõudmiseks õppejõudude värbamisel on nende erialane praktiline töökogemus. See asjaolu räägib pakutava hariduse kõrgest kvaliteedist. Praktika- ja lõputööde juhendajad on tõelised asjatundjad. Lisaks

kohapeal olevatele lektoritele on palju külalislektoreid ning enamik neist on oma eriala spetsialistid ettevõtetest. LVRKKs õpetavad ka külalislektorid teistest ülikoolidest – näiteks mulle õpetas maksundust TTÜ maksunduse lektor.

Lõpetuseks tahan öelda, et olen väga rahul oma kõrgkooli- ja erialavalikuga. Ärijuhtimine on eriala, mis on nagu meie tänapäeva ühiskond. Pole oluline, mida hakkad oma elus edaspidi tegema, neid praktilisi teadmisi ja elutarkust, mida pakub LVRKK, läheb ikka vaja. Soovitan kõigile õppida Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis.

Parim haridus on rakenduskõrgharidus, parim kool on elukool!

RAKENDUSKÕRGKOOL

8 || 30. mai 2013 || Koolilõpetaja teejuht – rakenduskõrgkoolide eri TaRTu TERVISHOIu KÕRgKOOL Haridusinvesteering tervishoiu tulevikku! Õde (3,5 a); ämmaemand (4,5 a); füsioterapeut (3 a); bioanalüütik (3,5 a); tervisekaitse spetsialist (3 a); radioloogiatehnik (3,5 a)

Dokumentide vastuvõtt 01.–21.07.2013 tööpäeviti kl 9–15 Nooruse 5 või elektrooniliselt SAISis www.sais.ee.

www.nooruse.ee, tel 737 0200, vastuvott@nooruse.ee skype: tervishoid (kl 10–14 al 01.06)

SISEKaITSEaKaDEEMIa SISEKAITSEAKADEEMIA – see on kool, kus õpivad PARIMAD Finantskolledž: maksunduse ja tolli eriala (3 a) Justiitskolledž: korrektsiooni eriala (3 a) Politsei- ja piirivalvekolledž: politseiteenistuse eriala õppekaval kolm süvaõppesuunda – piirivalve (3 a), kriminaalpolitsei (3 a) ja korrakaitsepolitsei (3 a) Päästekolledž: päästeteenistuse eriala (3 a)

Dokumentide vastuvõtt erialadele toimub 01.–11.07.2013 elektrooniliselt sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu või esitada isiklikult Sisekaitseakadeemia raamatukogus (Tallinn, Kase 61, tööpäeviti kl 9–16.

Lisainformatsioon: tel 513 8295, vastuvott@list.sisekaitse.ee www.sisekaitse.ee www.facebook.com/sisekaitse www.facebook.com/sisekaitseakadeemia

EESTI MEREaKaDEEMIa Oleme tegijad maal ja merel!

Tüürimees (4 a + 1 a meresõidupraktikat) Laeva jõuseadmed (4 a + 1 a meresõidupraktikat) Külmutusseadmed (4 a + 1 a meresõidupraktikat) Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine (4 a) Veeteede ohutuse korraldamine ja haldamine (4 a) Kalapüügi ja -käitlemise tehnoloogia (4 a)

Dokumente võetakse vastu aadressil Kopli 101, ruum X-157: 25.06–12.07.2013 E–N kl 9–15, R kl 9–14.30 Elektrooniliselt: www.sais.ee

www.emara.ee tel 613 5500 eesti.mereakadeemia@emara.ee

TaLLInna TERVISHOIu KÕRgKOOL Tule anna endale võimalus tervishoiu valdkonnas!

Farmatseut (3 a); optometrist (3,5 a); hambatehnik (3,5 a); tegevusterapeut (4 a); tervisedendus (3 a); õe põhiõpe (3,5 a); ämmaemand (4,5 a)

Suvine vastuvõtt 2013/2014. õppeaastaks: • 01.06–04.07 avalduste vastuvõtt SAISis • 25.06–04.07 avalduste vastuvõtt SAISis ja kõrgkoolis • 25.06–05.07 vastuvõtutestid kõrgkoolis • 08.07–12.07 vastuvõtuvestlused ja -katsed kõrgkoolis

tel 671 1734, e-post vastuvott@ttk.ee www.ttk.ee (sh online-nõustamine vestlusaknas) www.facebook.com/tervisekool; Kännu 67, 13418 Tallinn

EESTI InFOTEHnOLOOgIa KOLLEDŽ Tee tulevikku vaatav otsus!

IT süsteemide administreerimine (päeva- ja kaugõpe) IT süsteemide arendus (päeva- ja kaugõpe) Infosüsteemide analüüs (õhtuõpe) Õppeaeg 3 aastat

Dokumentide vastuvõtt: *27.06-12.07.2013 päeva- ja õhtuõppe õppekavadele *09.-16.09.2013 kaugõppe õppekavadele Avalduste esitamine toimub sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee).

www.itcollege.ee tel 628 5830 e-post info@itcollege.ee skype: vastuvott_itcollege Raja 4C, 12616 Tallinn

EESTI ETTEVÕTLuSKÕRgKOOL MaInOR Ära tee tööd ainult töö pärast. Õpi seda, mida armastad!

Ettevõtlus spetsialiseerumisega (3 a) ärikorraldusele, majandusarvestusele ja finantsjuhtimisele, logistikale, turundusele, turismiettevõtlusele Juhtimine spetsialiseerumisega (3 a) personalijuhtimisele, teenindusjuhtimisele Infotehnoloogia spetsialiseerumisega (3 a) IKT haldamisele ja administreerimisele, veebitehnoloogiatele, multimeediale Disain loovettevõtluses spetsialiseerumisega (4 a) sisekujundusele, graafilisele disainile, rõivadisainile

Vastuvõtt toimub kuni 29.09.2013.

Stipendiumitele kandideerimine toimub kuni 07.07.2013.

www.eek.ee, helista tel 610 1900, kirjuta eek@eek.ee www.facebook.com/korgkool

KVÜÕa KÕRgEM SÕjaKOOL Noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust Sõjalise juhtimise diplomiõpe Maaväe õppekava: jalavägi, side-IT, pioneer, õhutõrje, suurtükivägi ja logistika (3 a) Mereväe õppekava: mereväe taktika või tehnika (3 a) Õhuväe õppekava: õhuoperatsiooni, õhuseire, lennuvälja ohvitser (3 a) Nooremohvitseride baasõppekursus ajateenistuse ja kõrghariduse baasil (1 a)

Sisseastumisdokumente saab esitada elektrooniliselt Eesti kõrgkoolide sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu ajavahemikus 25.06–07.07.2013.

Sisseastumisdokumente saab esitada isiklikult õppeasutusse (Tartu, Riia 12) ajavahemikul 25.–27.06.2013 kl 10–17.

Sisseastumiskatsed Kõrgemasse Sõjakooli toimuvad 23.–26.07.2013.

www.sojakool.ee tel 717 6131 sojakool@mil.ee

TaRTu KÕRgEM KunSTIKOOL Kunstiharidus on ühiskonna loovuse võti Fotograafia (4 a); maalingud ja maalingute restaureerimine (4 a); meedia- ja reklaamikunst (4 a); mööbel ja restaureerimine (4 a); nahadisain ja restaureerimine (4 a); skulptuur (4 a); tekstiil (4 a)

Elektrooniliste avalduste esitamine Tartu Kõrgema Kunstikooli tel 730 9822 kodulehel 01.–24.06.2013 (meedia- ja reklaamikunsti artcol@artcol.ee õppekavale kandideerijatele kuni 19.06.2013 kl 17). www.artcol.ee Sisseastumiseksamid: 26.–30.06.2013.

EESTI HOTELLI- ja TuRISMIKÕRgKOOL Edu algab EHTE-st!

Päevane ja kaugõpe: hotellimajandus (3 a), reisikorraldus (3 a), toitlustusteenuste korraldus (3 a)

Vastuvõtt toimub kuni 31.08.2013.

Vastuvõtukatsed toimuvad 11.07.2013 ja 01.08.2013.

www.ehte.ee, tel 668 8707, e-post ehte@ehte.ee Puuvilla 19, 10314 Tallinn

TaLLInna TEHnIKaKÕRgKOOL Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! Õppeaeg 4 aastat.

Päevaõpe: autotehnika, hoonete ehitus, elektritehnika, masinaehitus, rakendusarhitektuur, rakendusgeodeesia, rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus; teedeehitus; tehnomaterjalid ja turundus; tehnoökoloogia, transport ja logistika

Dokumentide vastuvõtt 25.06–09.07.2013 tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 62 e-õppekeskuses või elektrooniliselt SAISis (www.sais.ee).

Katsed ja testid 10.–12.07.2013.

Kaugõpe: autotehnika, hoonete ehitus, masinaehitus, raudteetehnika, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus, teedeehitus, transport ja logistika

Infotelefonid 666 4569, 666 4555 e-post vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee http://vastuvott.tktk.ee www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli/

EESTI LEnnuaKaDEEMIa Ühisel jõul kõrguste poole!

Lennuliiklusteenindus (4 a); lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine (4 a); õhusõiduki juhtimine (4 a); lennundusettevõtte käitamine (4 a); õhusõiduki ehitus ja hooldus (4 a)

Dokumentide vastuvõtt toimub 25.06–03.07.2013 akadeemia õppeosakonnas tööpäeviti kl 9–16 või elektrooniliselt SAISis (www.sais.ee). Vastuvõtukatsed toimuvad 03.–24.07.2013.

www.lennuakadeemia.ee, täiendavate küsimuste korral kirjuta vastuvott@eava.ee või helista telefonil 744 8110, 744 8121 www.facebook.com/lennuakadeemia

LäänE-VIRu RaKEnDuSKÕRgKOOL Väärikas algus – parem tulevik!

Sotsiaaltöö (3 a); majandusarvestus (3 a); kaubandusökonoomika (3 a); ärijuhtimine (3,5 a); juhiabi (3 a); majandusinfosüsteemide korraldamine (3 a)

Dokumentide vastuvõtt toimub 01.07–09.08.2013, tööpäevadel kl 8.30–16 või elektrooniliselt SAISis.

tel 329 5950 info@lvrkk.ee http://www.lvrkk.ee