Page 6

6 || Puhkus lätis 

KÄIK SISSE! Pärast kolm aastat kestnud põhjalikku remonti ja uuendamist avas Riia Mootorite Muuseum uksed läinud suvel. Tänaseks on mitmekesist väljapanekut uudistanud juba üle 130 000 huvilise.

Riias asub terve mootorite maailm Verni Leivak toimetaja

B

ikernieki ringraja ääres paiknevas kolmekorruselises muuseumis, mis kuulub riiklikule liiklusohutuse direktsioonile, on vaatamiseks sada viisteist erinevat liikurit, alates jalgratastest ja lõpetades tõeliste rariteetidega. Mootorite muuseum avas uksed tegelikult juba aastal 1989 ning kes sinna praegu satub, ei tunne 9 miljoni euro eest uuendatud asutust vist äragi, kui ehk välja arvata osa ekspositsioonist. 5,5 miljonit eurot üheksast kulus ju täiesti uue hoone rajamisele, 2,5 miljonit aga peaasjalikult väljapaneku nüüdisaegsele esitlemisele — valgustusele ja arvutisüsteemide programmeerimisele. On huvitav märkida, et enne remonti oli muuseumil eksponaate lausa 250 ning nende vähendamine teenis peamiselt üht eesmärki — jätta alles vaid kõik väga väärtuslik nõnda, et seda oleks ka huvilistel ruumi vaadata. Eestikeelne ekskursiooniäpp on soovijate käsutuses alates saabuvast suvest. Tuleb nõustuda giid Juris Vanagsiga (pildil), et juba muuseumi sisenedes tekib tunne, justkui astuksid peenesse kunstigaleriisse. Palusime tal välja valida kõige tähtsamad museaalid, et neid lugejatele näidata.

BENZ PATENT MOTORWAGEN aastast 1886, 1 silinder, 16 kilomeetrit tunnis, 265 kilo, 954 kuupsentimeetrit, 0,76 hobujõudu.

Benz Patent Motorwageni originaal asub küll Mercedes-Benzi muuseumis Saksamaal, kuid Riias saab näha selle reproduktsiooni. «Tahame näidata, kui lihtne see masin oli. Auto tootmist rahastas Benzi abikaasa Bertha. Karl Benz küll patenteeris auto, kuid pelgas seda rahvale näidata ning nii võttiski Bertha ise ette 100-kilomeetrise teekonna oma vanemate juurde, kasutades liikuri käimapanekuks esimest korda kütust ning pidi hiljem tükk aega riideid pesema, et kütuse rohelisi plekke maha küürida. Jah, see auto oli kallis, kuid ta ei väsinud ära nagu hobune — liikumiseks pidi vaid kütust lisama. Kolm ratast on sel autol seetõttu, et oli päris esimene auto. Neljarattaliste aeg saabus kiiresti.»

KRASTIN aastast 1903, 3120 kuupsentimeetrit, 10 hobujõudu, 35 kilomeetrit tunnis.

Auto looja on lätlane Augusts Krastinš, kes elas Liepajas ja töötas kohaliku mõisahärra heaks. Krastinš oli suurepäraste oskustega töömees, eriti sobisid talle metallitööd, ning seda ala siirdus ta õppima Saksamaale, sealt edasi USAsse. Kaks aastat hiljem kutsus ta Ameerikasse ka abikaasa, kus nad töötasid terasdetailide tehases. Kui Benzi autol on tagarataste liigutamiseks vajalik kett ja mootor asetseb horisontaalselt, siis Krastinil asub see auto eesosas, on vertikaalne ning keti asemel kasutatakse kardaani. «See oli nagu revolutsioon autonduses,» märgib Juris Vanags. Krastin maksis üle 3000 dollari, samas kui töölise palk tol ajal

oli ehk 40 dollarit kuus. Krastineid toodeti kõigest kümme tükki, pärast tulekahju tehases jäi alles vaid üks, Krastinš laostus ega loonud enam kunagi ühtki masinat. Praegu kuulub auto eraisikule, noorele lätlannale Austra Priedele ning austust vääriv liikur osales isegi mullusel vanaautode rallil Londonist Brightonisse.

timeetrit ning suuresti on tegu sakslaste Packardi koopiaga. Auto loodi juba sõja ajal ning Stalin sundis selle disainerit ja konstruktorit istuma autos, kui riigijuhi ihukaitsjad seda testimiseks tulistasid. Alles siis, kui loojad elusatena autost väljusid, kiitis Stalin selle tootmise heaks. Kokku valmistati ZIS-e 55 tükki ning enamik neist pärast Stalini surma hävitati. Antud eksemplar jäi alles vaid tänu tõigale, et seda hoiti kuulikindlate rehvide tehases. «Muide, Obama limusiin kaalus umbes 10 tonni,» teab Juris Vanags.

CADILLAC 353 aastast 1930, 5785 kuupsentimeetrit, 2268 kilo, 96 hobujõudu.

Juris Vanagsi sõnul on see Cadillac erakordne, kuna on kabriolett, millega kannatab sõita iga ilmaga. «Osaliselt meenutab see isegi limusiini,» märgib ta. Sarnane auto osteti 1935. aastal Läti presidendile Karlis Ulmanisele, kes kasutas seda avalikkuse ette ilmumiseks. Igapäevasteks asjaajamisteks oli tal veelgi suurem limu.

ZIS-115 aastast 1949, 6005 kuupsentimeetrit, 162 hobujõudu, 140 kilomeetrit tunnis, 4100 kilo.

Tavaliselt kaalus sedasorti limusiin, millega sõitis ka Jossif Stalin, umbes 6 tonni, seega on antud soomusmasin isegi kergete killast. Akende paksus on 7 sen-

AUTO UNION mäkketõusu ralliauto aastast 1938, 6005 kuupsentimeetrit, 520 hobujõudu, 340 kilomeetrit tunnis, 800 kilo.

«See auto on väga ebatavaline,» rõhutab Juris Vanags. «Mootori tüüp on V16, mille lõi Porsche, ja see asub juhi selja taga. Tänapäeval on nii võimsad mootorid nagu sel autol sootuks keelatud, sest juht võib end kergesti surnuks sõita. Võrdleksin seda masinat madalalt lendava kuuli või lennukiga; tihtipeale ei kannatanud nende autode rehvid meeletut jõudu ja kiirust välja ning plahvatasid.» Riias on välja pandud uunikumi reproduktsioon, originaali andsid riialased 1990. aastatel Audile, sest see oli ainus taoline säilinud ralliauto. Tegelikult avastati originaal alles seitsmekümnendatel aastatel ühest ZIL-i tehasest Venemaalt ning oligi tegelikuks põhjuseks, miks üldse Riiga Mootorite Muuseum loodi.

«Meie muuseumi tõeline uhkus,» kinnitab Vanags, mispärast on see masin paigutatud muuseumis aukohale.

TATRA aastast 1949, 3-liitrine mootor, 72 hobujõudu, 160 kilomeetrit tunnis, kaal 1400 kilo.

Tšehhoslovakkias valmistatud auto, mille õhkjahutusega mootor asub selle tagaosas. «Võib vaid ette kujutada, kui raske oli seda külmadel talvehommikutel käivitada,» möönab Juris Vanags. «Samas võis sellise autoga sõita kas või Sahara kõrbes, kus tegelikult pärast sõda kestvussõitudel käidigi, tõestamaks, et auto on tõesti tasemel. Isegi õues valitsev põrgukuumus polnud probleemiks, sest salongiõhku jahutati ning õli ei pidanud vahetama.» Auto teeb eriliseks ka keskmine esilatern.

Fotod: Verni Leivak

FORD-VAIROGS aastast 1939, 2228 kuupsentimeetrit, 60 hobujõudu, 120 kilomeetrit tunnis, 1293 kilo.

1930. aastatel muutusid rongid kallimaks, autod odavamaks ning väikesed ärid otsustasid asju vedada just selliste masinatega. Lätis toodeti 1000 Ford-Vairogsi veoautot, mis kõik eeskätt taskukohasuse tõttu ka Lätis maha müüdi, ja muidugi 1300 sõiduautot, mida valmistati Riias ning mis samuti rahvale hea hinna ja kvaliteedi suhte tõttu hästi peale läksid. Riia Mootorite Muuseum asub Eizenšteini 8, pilet maksab 10 eurot, kuid kehtib hulk soodustusi ning perepilet. Muuseum on avatud iga päev ning kuna see suletakse kell 18, tuleks kohale tulla vähemalt kaks tundi varem. Kesklinnast jõuab pärale bussiga nr 5, 21 ja trollidega 14, 18.

RUSSO-BALT aastast 1913, 500 kuupsentimeetrit, 40 hobujõudu, 40 kilomeetrit tunnis, 2560 kilo.

Masin telliti ühe Riia vabatahtliku tuletõrjeüksuse poolt ning see oli ainus tuletõrjeauto, mis Riias loodud Russo-Balti vaguni- ja autotehases suure hulga muude liikurite seas toodeti.

Eestikeelne ekskursiooniäpp on varsti saadaval.

Vaata lähemalt www.tallinkhotels.com!

ON KALLIS MULLE KODUKOTUS. Riias on lisaks loomaaiale veel vähemalt üks koht, kus kindlasti eesti keelt kuuleb. Loomulikult on see hotell Tallink Riga, mis juba kuuendat aastat kesklinnas, päris rongijaama külje all asub.

Eestlaste teine kodu

T

allink Hotel Riga turundusjuht Sandra Priede (ülemisel pildil) ja mänedžer Sanda Sergejeva (alumisel pildil) kinnitavad ühest suust, tuginedes isiklikule kogemusele: millegipärast soovivad Lätis tegutsevad Eesti firmad äri ajada just Eesti päritolu firmadega ja eestlased magada neile hästi tuntud brändi Tallinki nime kandvas hotellis. Ilmselt meenutab see neile kodumaad, arvavad naised. Põhjust selleks annab seegi tõik, et varem prügi ja olme-

prahti täis olnud platsile tekkinud noobli hotelli arhitektki on eestlane Meelis Press, kelle loomest leiab teisigi peeni majutuskohti. Toome siinkohal näiteks Tallinna Swissoteli, Hiltoni või teised Tallinki hotellid. «Nii mõnedki kujunduselemendid meenutavad teie Swissoteli,» märgivad Priede ja Sergejeva. «Loomulikult sõltub eestlaste hulk hotellis hooajast. Kui teie koolides on vaheaeg, käes on nädalalõpp, riigipühad või peatub meil mõni Eesti sportlaste meeskond, on neid rohkem. Samuti on

Hotellil on mugav asukoht.

meil palju korporatiivseid kliente,» lisab Priede. «Aasta kokkuvõttes hõlmavad eestlased hotellis teise koha, seda pärast sakslasi. Suviti peatub meil ka palju rootslasi, seda eeskätt tänu Riia-Stockholmi reisilaevale, ja erinevalt Tallinna Tallinki hotellidest kohtab meil palju vähem soomlasi. Ometi on meil Soome saun!» Hotellis on 256 kahele inimesele mõeldud tuba, mis teeb sellest suuruselt Riia kolmanda hotelli — ette jäävad vaid vana hea Radisson Blu Latvija ja Radisson Blu Daugava.

Vaata lähemalt www.motormuzejs.lv!

postimees, 9. Mai 2017

Tubades on põhjamaine sisekujundus.   Fotod: Hotel Tallink Riga, Verni Leivak

Sandra Priede rõhutab, et hotellil on erakordselt mugav asukoht — raudteejaam ja trollipeatus asub mõnekümne meetri, bussijaam kiviviske kaugusel. Ja mis eestlastele eriti meeldib — rikkalikust hommikusöögilauast leiab isegi sprotte. Muide, Tallinki tasuta lojaalsuskaardi Club One omanikud

pääsevad märgatava soodustusega Riia vaatamisväärsustega tutvuma, ja see kehtib ka paljudes toitlustusasutustes ning isegi mootorimuuseumis või loomaaias, kus eestlased peaasjalikult kaelkirjakuid imetlemas käivad. Tallink Hotel Riga asub Riias, Elizabetes 24.

Profile for Postimees

Puhkus latis 2017  

Puhkus latis 2017  

Profile for postimees
Advertisement