Page 1

PUHKUS JA VABA AEG

KEVAD-SUVI 2011

TEEMALEHT

26. APRILL 2011

Barcelonas kisume suve südamesse REISIIDEE. Kui Eestis loeme alles talvekahjustusi kokku ning oleme tänulikud, kui temperatuur plusspoolel püsib, kogub Vahemere-äärses kuurortlinnas Barcelonas suvehooaeg täistuure. Barcelona on meile uskumatult lähedal. FOTO: RAIN UUSEN

RAIN UUSEN Barcelona, Hispaania

K

olm lennutundi ja ¡Hola! Barcelonasse saab Tallinnast kahe otselennuga – kas Estonian Airiga või siis palju kardetud Ryanairiga. Viimane maandub küll Barcelonast tunnise bussisõidu kaugusel asuvas Girona lennujaamas, aga bussiühendus odavlennujaama ja Barcelona südalinna vahel on mugav, soodne ning märkamatult kiire – juba bussisõit ise pakub sissejuhatuseks kauneid maastikuvaateid.

• Barcelona päike on meie talvest rusutud nahale karm ja kiiritav, mistõttu tasub end alati päikesekreemiga kaitsta – ka tunnike tänavakohvikus võib nahale saatuslikuks saada. • Barcelona vabameelne linnakultuur on kohale meelitanud ka palju hõlptulule orienteeritud tööjõudu, mistõttu tuleb ringi liikudes – eriti rahvarohketes paikades – hoida maine vara ihu ligi ning kuues meel alati reageerimisvalmis. Tänaval segatakse unelevat turisti alati ikka asja pärast – on see siis soov piiluda sinu rahakotti või kasutada sinu fotokaamerat. • Kui argipäevadel tuleb öösel koju/hotelli liikumiseks kasutada ööbussi, siis laupäeviti töötab Barcelona mugav metroo ööpäeva ringi ja mõistlikult tiheda graafikuga. • Barcelonas elab suurusjärgus sama palju inimesi kui kogu Eestis kokku. • Inglise keelega pole Barcelonas peale hakata muud, kui ainult teiste turistidega suhtlemiseks. Linna püsielanikega suhtlemiseks tuleb valida muude võimaluste hulgast – sõnamängud, kehakeel, sõbralik naeratus ja kannatlik meel.

VAHEMERE-ÄÄRNE RANNAKUURORT Barcelona on tõeliselt muretu linn ja sobib külastamiseks neile, kes otsivad lühikese aja jooksul palju elamusi ühes sooja päikese ja rannamõnudega. Kindlasti ei sobi Barcelona foobikutele, sest hipilik suurlinn meelitab meepotina ligi sõna otseses mõttes nii sulelisi kui ka karvalisi, kelle kombed, arusaamad ja põhimõtted põhjamaise vagurusega alati kokku ei klapi. Barcelona on nagu suur ja sõbralik kommuun, mis on mingil viisil endale linnaõigused saanud ja kus tuleb kaasa nautida mõnulemise intensiivset meelelaadi kogu tervikus, teadvustades loomulikult ka selle pahupoolt – taskuvargad ja narkokaubandus ehk põhilisimad neist. Rand on Barcelonas see, kuhu minnakse või kust tullakse. Rannas keeb elu varastest hom-

TASUB MEELDE JÄTTA!

Lõunamaise suurlinna Barcelona üks suuremaid turismiatraktsioone on jalutuskäik Gaudi kujundatud Güelli pargis, kust avaneb tervele linnale pea 360-kraadine vaade.

mikutundidest hilise ööni, või siis vastupidi. Turistid segunevad Barcelona rannajoonel märkamatult kohalikega ja üldiselt saadakse kiiresti ka omavahel jutule.

KOGU SEE PIDU JA PILLERKAAR Juttu on aga kohalikega põhjust pidada küll, sest just nii saab teada, kus toimuvad parimad peod või kust saada soodsamaks sissepääsuks flaiereid. Barcelona peokultuur on mitmetahuline ja seda tuleb tundma õppida. Aga just peopealinna õigustatud kuulsuse tõttu paljud kaaseurooplased Barcelonasse lendavad ja pikkade-põnevate pidude tõttu siia vahel ka pla-

neeritust kauemaks paigale jäävad. Barcelona pidu algab rannas, linnapargis või kus iganes mujal, kus sõbrad koguneda otsustavad ja võhivõõrastega kiiresti segunema kipuvad. See, mis toimub öösel Barcelona tänavatel, on kui lõunamaine rahukokkulepe ametivõimude ja linnarahva vahel – seni, kuni sa probleeme üles ei küta, vaatavad nad tänavakultuurile «läbi sõrmede». Alkoholitarbimine tänaval on siin «rangelt keelatud» ja kohe kui on põhjust, tuletatakse seda viisakalt ka meelde. Kui peorahvas koos ja hoos, liigutakse edasi eelpeobaarides-

se – kes kuhu. Jagunemine toimub üldjuhul hinnataseme ja maitse-eelistuste koosmõjus. Kolme paiku, kui baarid ja pubid end kokku hakkavad korjama, on aeg klubisid vallutada. See kõik toimub suhteliselt märkamatult ja sujuvalt, sest sulgevast baarist saadetakse seltskonnad sooduskupongide ja flaierite saatel ööklubidesse sujuvalt edasi. Ja kui needki vastu päikesetõusu end unele sätivad, lähevad targemad koju tuttu, pidurdamatumad pidutsejad aga tagasi rannajoonele ja linnaväljakutele. See on pidutsemise filigraanselt lihvitud süsteem, millesse tasub igas mõttes austuse, tarmukuse

• Barcelonas tuleb varuda sularaha, kuna paljudes kohtades ei saa kaardiga maksta või on kaardimaksetele määratud miinimumsummad. ALLIKAS: RAIN UUSEN

ja kainusega suhtuda – pidu on hea ju senikaua, kuni kõik end hästi ja turvaliselt tunnevad ja oma piire tajuda suudavad.

PILK AJALOOPÄRANDILE Loomulikult vürtsitab ja täiendab Barcelona peo- ja rannakultuuri ka väärikas ajalugu läbisegi põneva kultuuri ja värvika kunsti-arhitektuuriga, mille nautimiseks tasub kulutada pilvisemaid päevi. Jalutuskäik mägedesse tasub aga ette võtta selgel, kuival ja tuulevaiksel päeval – nii saab naudelda silmatorkavaid vaateid kogu Barcelonale. Barcelona tuntumaid, kõrgustesse sirutavaid turismi-

atraktsioone on Sagrada Família suurutsev katoliiklik kirik. Arhitekt Antoni Gaudí hakkas kiriku projektiga tegelema 1880-ndatel, pühendades sellele oma elu viimased 15 aastat. Kiriku ehitus kestab tänini. Linnalegend jutustab, et 2026. aastaks peaks kirik siiski lõplikult valmima. Vaatamisväärsusi on Barcelonas peo- ja rannamõnude kõrvale pakkuda igale soole, eale ja maitsele tuhandeid. Barcelona on kui rannamelust ja suurlinnaelust koosnev lelu, mille kasutusotstarbe igaüks endale sobivalt valib, vastavalt tujule, tahtmisele ja teadmistele.

a. lalaik

Vene

a ran B resto

MAJUTUS

RESTORANID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | 666 2194

KOHVIKUD

WELLNESS SPAA

Teemalehe projektijuht: Eve Kruuse eve.kruuse@postimees.ee | 666 2383

SPORDIKLUBI

VEEKESKUS

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301


PUHKUS JA VABA AEG

2

KEVAD-SUVI 2011

Laenu võtmine muudab reisi kulukamaks HELI LEHTSAAR Tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja

A

rukas majandamine algab oma rahaasjade planeerimisest. Kui sul on ette teada, et plaanid suvel nädalaks puhkama sõita ning oled ka sihtkoha ning umbkaudse hinna välja selgitanud, on viimane aeg oma rahaasjades inventuur teha. Kas su säästudest piisab, et reisile sõita? Kui sääste pole, siis kalkuleeri, kui palju saaksid iga kuu kõrvale panna, et reisiks vajaminev summa kokku saada. Mõtle ka võimalustele, kuidas võiksid oma sissetulekut suurendada – ehk leiad näiteks ajutise lisatöö? Täpse pildi oma tuludest ja kuludest saad siis, kui koostad eelarve – kui palju teenid, kui palju kulutad ning millele kulutad. Eelarve analüüsimine annab ka hea võimaluse üles leida kohad, kust oleks võimalik säästa.

SÄÄSTMINE LAENAMISEST ODAVAM Säästmiseks on mõned head nipid. Esiteks ära hoia säästmiseks mõeldud raha oma arvelduskontol – nii vähendad riski,

et raha kogemata lihtsalt ära kulutad, samuti on arvelduskontole makstav intress väiksem näiteks hoiuse omast. Üks võimalus on säästetav summa kanda teisele kontole, kust sa igapäevaseid arveldusi ei tee. Kui soovid oma sääste ka veidi kasvatada, võid uurida erinevate hoiuste tingimusi, sest nii teenib su raha intressi. Lisaks tähtajalisele hoiusele, kust üldjuhul enne tähtaja lõppu raha välja võtta ei saa, ilma et intressi kaotaksid, võid kaaluda ka kasutus- või kogumishoiust, kuhu saad raha regulaarselt juurde maksta. Üldjuhul on kasutus- või kogumishoiusele pakutav intress tähtajalise hoiuse omast madalam. Praegu jääb näiteks kuuekuulise tähtajalise hoiuse aastaintress olenevalt summa suurusest ja konkreetsest pangast vahemikku 0,95 ... 2,6%.

MILLEGA PEAD LAENAMISEL ARVESTAMA? Alustuseks võiks mõelda, kas laenatud raha eest reisimine on mõistlik? Laenu võttes läheb reis kokkuvõttes kallimaks, sest laenu eest küsitakse intressi ning

maksta tuleb ka lepingutasu, samuti pole reisilt naastes tore hakata laenu tagasi maksma. Kui oled pärast põhjalikku kaalumist siiski laenamise kasuks otsustanud, pakuvad pangad reisimise rahastamiseks eri nimetustega laene: väikelaen, soovilaen, tarbimislaen. Reisilaene või järelmaksu võivad pakkuda ka mõned reisibürood, kes vahendavad mõne panga konkreetseid tooteid. Kuid ükskõik mis nime ka selline laen või järelmaks ei kannaks, on nende ühine joon lühem laenuperiood ja üsna kõrge aastaintress, mis võib jääda tavaliselt 14–26% kanti. Näiteks kui võtad aastaks 640 eurot väikelaenu, mille intress on 18%, maksad pangale kokku tagasi veidi üle 700 euro. Kindlasti ei tasu mõeldagi kiirlaenu võtmisele, sest selle intress on väga kõrge. Näiteks kui laenad kuuks ajaks 200 eurot, kohustusega kuu pärast tagasi maksta 250 eurot, teeb see aastaintressiks lausa 300%.

KREDIITKAARDIGA MAJANDA ARUKALT

Krediitkaarte päris koju jätta ei saa, kuid nende kasutamisel tuleb silma peal hoida.

TASUB MEELES PIDADA! • Reisimiseks tasub kasutada enda raha, sest laenu võtmine muudab reisi intressi ja lepingutasu võrra kallimaks. Lisaks ei ole kuigi tore reisilt naastes hakata laenu tagasi maksma. • Hea nipp säästma motiveerimiseks on anda oma kogumiskontole või -hoiusele nimi: kontole, mis kannab nime «Puhkus Itaalias» on emotsionaalselt kergem ka raha kanda ning seda enne reisi mitte kulutada. • Reisibüroode soodsaid n-ö viimase hetke pakkumisi on arukas kasutada neil, kel reisiks vajaminev raha endal olemas. Kui kaalud hea hinnaga reisipakkumiseks laenu võtmist, siis mõtle sellele, et hinnasoodustuse nullib ju laenu eest makstav intress ära. • Kui kaalud krediitkaardiga reisi eest maksmist, siis arvuta, kui kiiresti saad pangale kasutatud krediidi tagasi maksta. Mida pikema aja peale venib kasutatud raha tagasimaksmine, seda suuremaks kasvavad intressimaksed. • Enne kui asud raha koguma, tasub erinevate pankade hoiuste tingimusi omavahel võrrelda. Loe lähemalt ka säästmise, väikelaenude ja krediitkaartide kohta ning võrdle erinevate krediitkaartide tingimusi. Vaata lähemalt tarbijaveebist aadressil www.minuraha.ee

Krediitkaart on välismaale sõitmisel teinekord hädavajalik –

ALLIKAS: HELI LEHTSAAR

omal käel reisides näiteks hotelli või lennupiletite broneerimiseks ja nende eest maksmiseks. Siiski ei tasu krediitkaardilt kulutatud summade tagasimaksmisega viivitada – eriti käib see vaba tagasimaksega või püsimaksega krediitkaardi kohta, mille puhul on võimalik tagasimaksmist suhteliselt paindlikult korraldada. Näiteks vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul saad küll ise valida tagasimaksmise aja ja summa, kuid kui raha ei ole tagastatud kokkulepitud päevade jooksul, pead kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi. Mida kiiremini kannad pangale krediitkaardilt kasutatud summa tagasi, seda vähem pead intressi maksma. Püsimaksega krediitkaardi puhul maksad kasutatud summa pangale tagasi lepingus fikseeritud osamaksetena ning tagasimaksed on võimalik jaotada pikema perioodi peale. Kasutatud krediidilt tuleb iga kuu maksta intressi, mille pank võtab sinu arvelduskontolt automaatselt maha. Mida kiiremini kannad pangale krediidisumma tagasi, seda vähem pead intressi maksma. Määratud tagasimaksega krediitkaart on ehk kõige paremini distsiplineeriv, sest kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu arvelduskontolt maha.

Barcelona

Milano

alates

FOTO: CORBIS/SCANPIX

REISIRAHA. Laenuraha eest reisile minek teeb puhkuse laenuintressi võrra kallimaks. Seetõttu tasub reisi pikemalt ette planeerida, et jõuaks reisiraha kokku saada laenu või krediitkaarti kasutamata.

79¤

alates

Pariis

79¤

alates

79¤

Olulised hetked www.estonian-air.ee

Nizza

alates

79¤ ¤

Kopenhaagen

59¤

alates

Tee oma suvisest puhkusest seiklus! Palju põnevaid pakkumisi ning ligi 200 sihtkohta. Sõpradega koos!


PUHKUS JA VABA AEG

KEVAD-SUVI 2011

3

REISINIPID. Mida rohkem lendame, seda enam avanevad meile lennufirmade lojaalsusprogrammide võimalused. Kuigi lennumiilide kogumisega teevad paljud sõprade või liitumiskampaaniate õhutusel algust, kipub ülevaade kogutud boonuspunktidest ja lennumiilidest kiiresti kaduma, kuigi tegemist on sõna otseses mõttes maas vedeleva rahaga. RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

L

ennupunkte ja -miile saab koguda kõikide tavalennufirmadega, sõltumata soetatud pileti hinnast või kasutatava teenusklassi tasemest – erinevus on vaid boonuspunktide koguses. Vaid odavlennufirmadel üldjuhul boonus- ja püsikliendiprogrammid puuduvad. Suur hulk lennufirmasid on koondunud lennundusallianssidesse, pakkudes oma boonusprogrammide nii-öelda ristkasutust – selle tulemusena ei pea end registreerima kõikide kasutatavate lennufirmade püsikliendiks, vaid piisab, kui omad igast kasutatavast alliansist vaid ühe lennufirma kliendikaarti, kasutades seda alati ka allianssi kuuluvate teiste lennufirmadega reisides. Sisestades internetis piletit broneerides kliendikaardi numbri selleks ettenähtud väljale või esitades kliendikaardi lennule registreerimisel lennujaamas, kantakse lennu eest tee-

nitud boonuspunktid lennu toimumise järel kliendikontole paari nädala jooksul. Nii võivad need, kes kas või paaril korral aastas siia-sinna lendavad, omada oma lennufirmade püsikliendikontodel tuhandeid kasutamata ja aegumisootel lennu- ja boonuspunkte, mida tegelikkuses võiks ära kasutada kas oma järgmiseks lennuks mugavusteenuseid soetades või näiteks lennupileti hinda soodsamaks kujundamisel. Oma püsikliendikontodel tuleb parimate soodustuste ja lisateenuste saamiseks aeg-ajalt silma peal hoida, kogutud lennumiilide aegumistähtajad üle kontrollida ning lennufirmade igakuiseid pakkumisi entusiastlikult jälgida. Vajadusel tuleb kaotsiläinud või ununenud boonuspunktid lennufirmalt takkajärele küsida – üldjuhul aktsepteeritakse sellisel juhul kuuekuulist n-ö vaidlusperioodi.

TINGIMUSI TASUB LUGEDA Enamik Tallinnast startivaid lennufirmasid on viimase aasta

jooksul oma boonusprogrammide tingimusi oluliselt täiendanud ja lõdvendanud. Selle tulemusena saab näiteks lennupileti eest tasumisel ise valida, millises osas katad lennupileti hinna kogutud boonuspunktide ja millises osas rahaga. Samuti on muutunud vabamaks ja lihtsamaks lennupunktide edasikinkimise tingimused. Kui seni kehtinud range süsteem nõudis, et kogutud punktid tuleb ära kasutada personaalselt, saab nüüd levinumates boonusprogrammides anda punktid edasi kas pereliikmele, sõbrale või lihtsalt heale tuttavale. Selle tulemusena on väärtuslikuks muutunud ka need paarsada lennupunkti, mis omaette soodustuste kasutamist veel ei võimalda, kuid mis mõnel pereliikmel tasuta lennupiletist just puudu on. Üldlevinud põhimõtte kohaselt kehtivad lennufirmade kogutud lennumiilid ja -punktid kolm kuni viis aastat, mis on piisavalt pikk aeg vähemalt ühe või kahe väärt soodustuse või lisateenuse saamiseks oma järgmisel puhkuse- või ärireisil.

Kampaania:

JAANIPÄEVAKS SALEDAKS!

Alustage oma tervislikku eluviisi Narva-Jõesuus

Narva-Jõesuu SPA & Sanatoorium Aia 3, Narva-Jõesuu, Eesti

Check in: 18:00 Check out: 14:00 Sissesõit on võimalik iga päev!

Tel: (+372) 35 99 529 (+372) 35 99 521 (+372) 53 44 7779 E-post: info@narvajoesuu.ee

Dieettoidupakett

“FIGUUR SALEDAKS”

/ alates 5 ravipäevast /

Paketis (5 ravipäeva) sisaldub: – majutus – dieettoitlustus – meditsiiniline konsultatsioon – 21 raviprotseduuri (vt. täpsemalt meie kodulehelt) – piiramatu jõusaali kasutus – piiramatu saunamaailma kasutus – hommikusauna ja -basseini kasutus

HINNAKIRI (ajavahemikul 2.01.2011 – 23.06.2011) Majutus kahekohalises toas TWIN (1 koht) Pakett (5 ravipäeva): 191 € / 2988,50 kr (228,16 € / 3570 kr) Lisapäeva maksumus: 38,20 € / 597,70 kr (45,63 € / 713,99 kr) Majutus ühekohalises toas SINGLE Pakett (5 ravipäeva): 228 € / 3567,42 kr (228,16 € / 3570 kr) Lisapäeva maksumus: 45,60 € / 713,48 kr (45,63 € / 713,99 kr)

Karmistuvate pagasireeglite tõttu on tihedasti lendajad hakanud kogutud lennumiile kasutama oskuslikult reisikohvrisse pakitud lisakilode eest tasumiseks. Vahemaandumiste pikki ootetunde saab aga mõnusalt sisustada ja puhkamiseks ning enesekosutamiseks kasutada näiteks lennujaama mugavates ootesalongides. Muidu tasulise sissepääsuga vip-alale väljastatakse enamalt jaolt priipääse samuti teatud hulga kogutud lennumiilide eest. Kel pikamaareis kaugemal tulevikus ees, tasub kaaluda oma lennupunktide teadlikku kogumist teenindusklassi tõstmise nimel – soetades turistiklassi hinnaga lennupileti, saab boonuspunkte kasutades nautida hoopis äri- või esimese klassi mugavusi ja teenindust.

LENNUPUNKTID KINGITUSEKS Kõikide levinumate Tallinnast lendavate lennufirmade boonusprogrammidega käivad kaasas ka mugavad veebipoed, kus saab kogutud lennumiile kasutada puhta rahana, tasudes krediitkaardiga vaid puudujääva osa kauba maksumusest. Samuti tehakse põnevaid kuu- ja sooduspakkumisi, mis võimaldavad parfüümitooteid, kosmeetikat, reisi- või vaba aja tarbeid osta boonuspunkte kasutades, reaalset raha küsimata. Kuna lennufirmad üldjuhul kontole laekumata punktide või

FOTO: CORBIS/ SCANPIX

Lennumiilid kui taskupõhja ununenud raha

Lennupunkte oskuslikult kogudes ja kasutades võib ka tavareisija nautida äriklassiteenindust. aeguvate punktide kohta meeldetuletusi ega hoiatusi ei saada, tasub aeg-ajalt (näiteks kuu pärast taaskordset reisi) oma püsikliendikontole sisse logida ja punktisummad üle kontrollida. Kui see liialt tülikas tundub, võib tellida boonusprogrammi uudiskirja, millele üldjuhul lisatakse ka boonuspunktide kontoseis ja muu kasulik info, näiteks kehtivad sooduspakkumised. Internetiavarustesse on tekkinud ka multifunktsionaalne lennupunktiportaal Points.com, millega liitudes on mugav oma kõikide boonuskaardikontode saltodel korraga järge pidada ning lennufirmade sooduspakkumisi ühtse infovoona jälgida. Kuigi lennufirmade boonusja püsikliendiprogrammide tingimused võivad olla pikad ja

põhjalikud ning seetõttu tülikad lugeda, tasub end nendega siiski kurssi viia, sest tihti saab boonuspunkte koguda ka selliste maapealsete teenuse eest, mida igapäevarutus nii ehk teisiti kasutame – on selleks siis hotellituba, autorent või bussipilet ühest linnast teise. Meeles tasub pidada sedagi, et lennupunkte antakse alati lennatud miilide eest, mitte tasutud pileti eest. Ostes lennupileti, kuid jäädes lennust maha, jäävad saamata ka lennupunktid. Samuti on oluline teada, et lennupunkte antakse alati reisijale, mitte pileti ostjale. Lennufirmade lojaalsusprogrammidega liitumine on aga alati tasuta – vaid rumal reisisell jätab pakutava «reisiraha» kogumata ja kasutamata.


PUHKUS JA VABA AEG

4

KEVAD-SUVI 2011

Teistmoodi jaanipäev pakub kordumatuid elamusi MARKO KALDUR reisiajakirjanik

M

iks veeta jaaniöö suurlinnas, kõrghoonete vahel grillsütt põrnitsedes? Või mõnel lärmakal suurüritusel, kus rahvamassid kõiki jalge alla tallavad? Omajagu elamusi annavad juurde erakordsed paigad, kus jaanilõke süüdatakse ning mõnusas seltskonnas viibitakse. Eestis on palju kauneid kohti, kus jaaniööl nauditava ja kordumatu elamuse saab. Vürtsi lisavad ka tegevused, mida jaaniööl ette võtta.

PRIVAATNE SAAREJAANIÖÖ Mõnusateks ja omapärasteks kohtadeks on kindlasti väikesaared või laiud. Mitte Saaremaa või Hiiumaa ega ka Muhu, Vormsi või Kihnu suurusjärgus saared – vaid palju väiksemad. Sellised, kuhu inimjalg naljalt ei satu, ainult mõni kalur vahel tormivarju otsib. Saarekesed, kus säilinud jäljed mineviku asustusest, küladest, taludest või surnuaedadest; vahel harva ka hõre inimasustus, ent mis ei ole veel turistide poolt vallutatud. Niisuguseid saari ja laide on Eesti rannikul kümneid, kui mitte sadu. Mõned näited: Ruhnu, Osmussaar, Pakri saared, Naissaar, Vaindloo, Mohni, Vilsandi, Abruka, Prangli, Pedassaar… Väiksemaid on veel arvukamalt, vaja vaid kaardilt vaadata, kus kandis rohkem meeldib viibida. Tillukesel saarekesel saab rahulikult olla, ilma et suvalised turistid lõkke äärde vajuksid või telginööride otsas tallaksid. Nii saab jaaniöö veeta vaid oma sõpruskonnaga, kartmata võõraste segamist. Üksikul saarel ja vaid parimate sõprade seltsis veedetud jaaniöö möödub kiirelt ja lõbusalt. Ei sega seal keegi võõras; pole vaja muretseda tühiasjade pärast nagu peopilet, õlle hind või pikk järjekord avaliku käimla ees. Ega jää ka halba mälestust äratallatud jalatsite, üleslöödud nina või tühja rahakoti näol. Vaid positiivsed elamused, imelised loodusvaated, romantiline päikeseloojang merel, praksuv lõke rannal ning mõnus seltskond. Saartele pääsuks on lähimad sadamad kohtadeks, kust otsinguid alustada. Tasub küsida kaluritelt, kuidas saarele saab, kes viib, palju sõit maksma läheb. Natuke tingimist ning võibki oma pakid paati tõsta ja sõit üle suviselt vaikse mere algab.

SOOTULEDE VALGUSES Jaaniöö saab muuta meeldejäävaks ka rahvatraditsioone

järgides. Sõnajalaõie otsingud on kõigile teada-tuntud tegevus, ent vaid vähesed teavad, et õie leidmine ka reaalselt võimalik on. Nimelt tänu nn virvatuledele, mis soogaaside mõjul rabades ja soistel pindadel hõõguvad. Säärast leeki pole lihtne leida – tahkele pinnasele tavaliselt sootuled ei ilmu. Rabas aga peab olema ülimalt ettevaatlik, et mitte libastuda või laukasse prantsatada. Kuid viimaks virvatuld ehk «sõnajalaõit» märgates on sellest saadav elamus rohkem kui erakordne. Ühte ei maksa siiski unustada – kui traditsioonides rõhutatakse sõnajalaõie üksinda otsimist, siis ebakindlale maastikule minnes peaks kindlasti kaaslane või mitu seltsiks olema! Rabamatkaradadel Kõrvemaal (Kakerdaja), Läänemaal (Marimetsa, Tuhu) ja Kõnnumaal (Loosalu) paistaksid virvatulukesed juba kaugelt silma. Ammumaetud varandused ja hüljatud lossid-linnusedki pidavat jaaniööl taas maapinnale ilmuma. Muinaslinnuste ja vanade asulakohtade varemeil ööhämaruses uitamine tekitab paraja kõhedustunde – tundub, kuis kellegi pilk puuriks kuklasse, küüned kisuks riietest, külmad käed paitaks palgeid. Isegi kui seejuures varandus lõpuks leidmata jääb, siis salapärased Soontagana-Kurese, Lõhevere või Neeruti iidsed asulakohad tagavad jaaniööl ekstreemsuste ja seikluste otsijaile piisava adrenaliinikoguse. Jaaniööl üksteise veega pritsimine tõrjuvat halbu jõude eemale, samamoodi ka vette kastmine ning ujuma minek. Seejuures maksab tähelepanelik olla, kuna jaaniööl kipuvad näkid ettevaatamatuid ujujaid õnneks võtma. Olgu need siis mütoloogilised või maised näkid – jaaniööl ujuma minnes tuleb ilmtingimata kaine meel säilitada! Mõne rahulikuma vooluga või sügavama ujumiskoha leiab näiteks Kagu-Eestis Võhandu või Piusa kallastele jaanilõket süüdates, aga ka Soomaa ja Alam-Pedja laisavooluliste jõgede ääres.

LAKAROMANTIKA Lakas värsketel heintel magamine on samuti üks romantilisi ja lõbusaid tegevusi. Traditsiooniliselt alustati lakas magamisega just jaanipäeval. Kel kodus või vanavanemate juures võimalust lakka heintesse pugeda pole, saab elamuse kätte Soomaal asuvas Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavas Oksa küünis.

FOTO: MARKO KALDURI ERAKOGUST

IDEID JAANIPÄEVAKS. Sõnajalaõite säras, jaaniussikeste kumas, jaanilõkete valguses möödub suve lühim öö. Eestlaste tähtsaim rahvuspüha on traditsiooniliselt üritus, kus sõbrad ja tuttavad koos pidutsedes vanu suhteid elavdavad ning uued alguse saavad. Selles öös on romantikat ja müstikat, lõbusust ja erootilisust, põnevust ja vallatust.

Jaanilõke väikesaare rannal. Ruumi heintel magajatele on seal enam kui piisavalt, nagu ka lõkkekoht jaanitule süütamiseks. Jaanipäeva hommikul kastese heina sees kukerpalli laskmine pidi aga välistama nii seljahaigusi kui ka muid reumaatilisi tõbesid, ühtlasi säilitama noorusliku võlu ja sära. Saunas käimine on osa jaaniöö traditsioonidest, mis pidi tooma tervist ja puhastama hinge. Samuti saab sedasi jaanitulele

mineku eel keha kasitud ja värske olemise kerre. Setomaa suitsusaunad loovad eheda ja unustamatu kogemuse. Kui suitsusaunalõhnalise ihuga veel ka jaanilõkke tervendavast suitsust läbi kõndida, peaks ülejäänud aastaks arstilkäikudest prii olema. Kui seltskonnas on mõnel nimeks Jaan, võib tolle öösel une pealt aseme külge kinni siduda. Pahandada Jaan niisuguse tembu peale ei tohi – pigem hoopis

kostitama vigurväntasid jaaniõlle või maiustustega.

TULE JÄRELE Omajagu elamusi pakub jaanitulelt jaanitulele liikumine. Kõrgematest vaatetornidest (Tolkuse, Simisalu, Valgehobusemägi, Sinimäed, Tärivere, Paganamaa, Emumägi) näeb kümnete kilomeetrite ulatuses vilkumas külastajate ootel tulesilmi. Uued näod, uued jutud, uued tutvused – nõnda võib jaaniöö

jooksul leida arvukalt uusi sõpru. Oluline on vaid, et pikemate vahemaade puhul alati kaine autojuht seltskonnas leiduks ning võõrale jaanitulele tikkudes kohalolijaisse austavalt ja viisakalt suhtutakse. Sedasi mööduvad tunnid tõesti märkamatult, kuni päikeseketas taas silmapiirile tõuseb. Koos hommikuse linnulauluga saabuvad ka mõnus rammestustunne ning uni, sellal kui unenägudes jaaniöö värvikad seiklused korduvad ja jätkuvad.


PUHKUS JA VABA AEG

KEVAD-SUVI 2011

5

Põhjaranniku põnevad paigad MARKO KALDUR reisiajakirjanik

H

ommikune värskendav suplus Eesti pikimal liivarannal «Põhjamaade Rivieras» Narva-Jõesuus annab mõnusa toonuse eesootavaks pikaks päevaks põhjaranniku põnevate paikade avastamisel. Kuurortlinnas väärivad ärasõidu eel vaatamist sanatooriumid, Pime park ja Valge park, Kuursaali varemed ning omapärased puitdekooriga ehitised rannarajoonis. Viimastest on kahjuks säilinud vaid üksikud. Shishkini mänd läänepoolsel linnapiiril kuulub moodsate kultuspaikade hulka. Äsja abiellunud põimivad suhteõnne kinnistamiseks männi okste külge värvilisi linte. Kõrgeimate ladvaokste külge kinnitatud lindid sunnivad aga vägisi küsima, kas abiellusid ikka inimesed või hoopistükkis ahvid?

PÄTSI MOODI KOHVI RÜÜBATES Teele jäävates Sinimägedes hoidsid eestlastest, sakslastest, rootslastest, flaamidest, norralastest, taanlastest, valloonidest jt koosnevad väed Teise maailmasõja idarinde veriseimate lahingute käigus tagasi ida poolt pealetungivaid horde. Sõja jälgi tajub Sinimägedes igal sammul – kaevikuid ning punkreid leidub mäenõlvades; mälestusmärgid, memoriaalid ja sõjaajaloo muuseum meenutavad külastajaile ammu toimunut. Lastekodumäe vaatetornist avaneb avar vaatepilt kunagistele lahingupaikadele. Kindlasti tuleb teekonnal läände põigata läbi Sillamäe kesklinnast. Stalinistliku arhitektuuriga linnasüda on üks omapärasemaid ja paremini säilinuid Eestis. Kes Odessa kuulsatel treppidel sammunud,

saab nostalgitseda Sillamäe kirikutorniga linnavalitsuse ja kultuurimaja juurest mere poole laskuvatel treppidel. Linnapiiril, maanteest lõunas vuliseb sügavas uhtorus Langevoja juga. Tegu on ühe kauneima joaga Eestis, mis kõrguselt küll tagasihoidlik, visuaalselt aga meeldejääv. Sillamäest läände jääv Päite pank on legendide järgi paik, kuhu «jumalikul juhatusel, kotkas kõrge kalju peale, viskas mehe Viru randa» maandus Kalevipoja isa Kalevit kandev kotkas. Omapäraselt sakilise pankranniku ilmet on kujundanud arvukad varingud, rusukalletel turnides pääseb alla rannalegi. Autoga Päitesse suundujad peavad arvestama halbade teeoludega. Toila Oru pargis paiknes Konstantin Pätsi suveresidents. Kunagise lossi asukohal laiub imeilus lilleaed purskkaevudega, vaateplatvormilt avaneb maaliline vaade nii Oru pargile kui ka merele. Samas vulisevas jääkülmas Hõbeallikas võib rahulikult janu kustutada; pankranniku serval troonivas Nõiametsa paviljonis ehk Pääsupesas president Pätsi eeskujul aga hilist hommikukohvi rüübata. Pargist viib tee Toila sadamasse ja randa, mis päikeselistel suvepäevadel rannarõõmude nautijaist tulvil. Pikem jalutuskäik Toila pargis juhatab

VIITEID • Avasta Eesti: www.avastaeesti.ee • Narva-Jõesuu sanatooriumid: www.narva-joesuu.ee • Sinimäed: www.muuseum.vaivaravald.ee • Sillamäe: www.sillamae.ee • Toila Oru park: www.toila.ee • Saka Cliff Hotel: www.saka.ee • Purtse Kindluselamu: www.purtsekindlus.ee

FOTO: MARKO KALDURI ERAKOGUST

PÕHJARANNIKUT AVASTAMA. Eesti põhjaranniku idapoolsem kolmandik pakub mereäärseil teedel kulgejaile maalilisi vaateid pankrannikult, kõrgeimate jugade veemüha, romantilisi mõisakomplekse, aga ka vaheldusrikkaid rannajooni ja loodusmaastikke. Karuväravate, laululava ning kalatiikide manu. Augustikuus Oru parki sattujail avaneb võimalus osaleda ka traditsioonilisel Oru pargi promenaadil.

JUGADE VÕIMUTSEV ILU Pangapealsel looklev kitsas autotee järgib paljuski ajaloolise põhjaranniku sõjatee kulgu. Lisaks muistsetele vägedele on seda mööda logistanud arvukalt kroonitud päid ja prominente tõldades Euroopast Peterburisse. Kohati võib teeveerel silmata muistseid maanteeposte, teisal on vana tee ammu pankrannikust alla varisenud ning uus turvalises kauguses pangaservast. Avarama vaatega paikades peatudes näeb rannajoont kümnete kilomeetrite ulatuses laiumas kui kümnete meetrite sügavusele langevat pankseina. Eesti kõrgeima joa Valaste allapaiskuvat veevoogu saab tänavu jälgida mitte platvormilt, vaid trepiservalt või kaljunukkidel turnides. Veelgi võimsama pildi joale ning suurvetest uhutud kanjonile saab, kui kilomeetri jagu autoteed mööda edasi jalutada, seejärel trepist mereni laskuda ning piki rannajoont tagasi joaoruni kõndida. Poolel teel Valaste ja Saka mõisa vahel (ligi 4 km Valastest) asub Eesti kõrguselt kolmas, Karjaoru juga. Pangapealselt teelt ei pruugi suunaviita märgata, sestap tasub tähele panna Lüganuse kihelkonna silti. Selle juurest paistvas suuremas kaldapealses metsatukas Karjaoru joakanjon paiknebki.

Langevoja juga Sillamäe lähistel. liku restoranina. Pangapealsel kõrgub kunagisest piirivalvetornist ümberehitatud vaatetorn. Piki kallast avanevad vaated meenutavad mõneti Lõunamere rannajooni. Vaatetorni lähistel laskub liivasele merekaldale massiivsest teraskonstruktsioonist trepp. Teine trepp viib pangapealselt alla mõisast veidi ida poole jääva Kivisilla joa kõrvalt. Mitmest järjestikust kaskaadist koosnev Kivisilla juga on Eestis kõrguselt teine. Edasi viib merelähedane tee üha lääne poole. Vahepeal tuleb korraks põigata suurele NarvaTallinna maanteele.

Võimas Purtse kindluselamu paistab silma maanteeltki, selle lähistel asuval Hiiemäel paikneb kurjuse ohvrite leinapark repressioonide ja küüditamiste läbi kannatanute mälestuseks. Suvelõpu «Muinastulede öö» lõkkeviirgudele avaneb just sealt imeline vaade. Kõrkküla asula juures kõrgub otse suure maantee veerel hiiglaslik kivirist. See märgib paika, kus 1590. aastal Rootsi ja Vene vägede vahel toimunud lahingus hukkus vene bojaar Vassili Rosladin. Loetud kilomeetrid edasi, vahetult enne Aseri teeristi, vuliseb

pankrannikust alla kärestikuline Kõrtsialuse joastik. Ka tööstuslinn Aseri peidab kesklinna paisjärvekese väljavoolul üht Eestis vähetuntud juga. Ajutiselt suletud Kalvi lossis paiknevas luksushotellis praegu ööbida pole võimalik, küll aga saab hea tahtmise korral jalutada romantilises mõisapargis ning imetleda lossi ja terrassilt avanevaid merevaateid. Rahulikult kulgenud päeva põhjarannikul võibki hakata vaikselt koomale tõmbama ning nautida loojangupäikese merrelangemist sealsamas Kalvi rannal või läänepoolsematel Lahemaa kaldajoontel.

PÄIKESELOOJANGUT NAUDELDES Saka mõis seisis aastaid varemeis. 21. sajandi alguses rajati sinna esmalt majutusasutus, praeguseks on renoveeritud ka mõisa uhke peahoone esindus-

soovitab

Vaktsineerimine kaitseb haiguse eest Infot: www.arst.ee • Maaletooja: MATKaSPORT OÜ • www.matkasport.ee •


PUHKUS JA VABA AEG

6

Baltikumi põnevad sihtpunktid osalevad taas reisimängus

KEVAD-SUVI 2011

na, sõltumata sellest, kas otsustad reisida üksi või mitmekesi, autoga või bussiga. Eranditult kõikides Balti Ringreisiga liitunud paikades kehtivad sissepääsule ja teenustele soodushinnad, lisaks saab osaleda lõbusas reisifotomängus ning hiljem õnne korral ka auhindu võita. Balti Ringreisi kampaania algab 1. mail ja kestab kuni 30. septembrini.

30 erksat elamust terveks suveks

FOTO- JA AUHINNAJAHT

BALTI RINGREIS tähistab sel aastal juba viiendat sünnipäeva, tutvustades nii Eestis, Lätis kui ka Leedus kokku kolmekümmet põnevat sihtpunkti, mida algaval kevadsuvel kindlasti külastada ja teistelegi soovitada tasub, kirjutab Rain Uusen.

B

alti Ringreis on lõbus reisimäng neile seiklus- ja teadmishimulistele, kes soovivad üksi või seltskonniti avastada ja meelde tule-

tada nii koduriigi põnevamaid paiku kui leida põhjust kiigata naaberriikidesse Lätti ja Leetu. Põnev on, et suvehooajaks välja valitud külastusobjektid

asuvad eri ilmakaartes, nii rannikul kui ka sisemaal, mistõttu annab see oskuslikult kombineerides võimaluse näha Eestit, Lätit ja Leedut eraldi või ühtse terviku-

Balti Ringreisi esile tõstetud sihtpunkte ja objekte külastades saab tutvuda nii ajaloo, kultuurielu kui ka teadusega, ise kätt proovida ja end igas mõttes harida ning lõbustada, ole sa siis noor või vana. Fotokaamera tasub aga täis laadida ja kodust targalt kaasa haarata, sest otsides üles Balti Ringreisi brošüüris avaldatud fotopaigad ja tehes ise objekte külastades samasuguseid fotosid, võib neid kampaanialehele üles

laadides võita lisaks saadud elamustele ka väärt auhindu. Nii on Eesti ja naaberriikide avastamine tehtud sisukaks, lihtsaks ja lõbusaks. Balti Ringreisi ametlikku brošüüri saab alates maist küsida kõikidest turismiinfokeskustest ja kampaaniaga liitunud sihtpunktidest üle Eesti. Trükis annab ettenäitamisel õiguse kasutada kohapealseid soodushindu ning jagab infot fotojahi reeglite kohta. Enne teeleasumist tasub Balti Ringreisi kodulehel www.greatbaltic.eu kampaaniaga liituda. Kel aega või tahtmist vähem, võib läbi käia vaid osa välja pakutud paikadest, kel aga suvel ringisõitmist või vaba aega enam, on Balti Ringreis väärt ette võtta tervikuna. Loe Balti Ringreisi sihtpuntidest Eestis, Lätis ja Leedus ning fotojahi osalemistingmustest lähemalt reisimängu kodulehelt www.greatbaltic.eu.

Balti Ringreisi korraldavad ühiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus, Leedu Majandusministeeriumi Turismiamet ja Läti Turismiarendamise Riiklik Agentuur. Balti Ringreisi korraldamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi raames.

BALTI RINGREISI SIHTPUNKTID EESTIS – KEVAD-SUVI 2011

Meremuuseum www.meremuuseum.ee Ei pea olema üldse meremehe verd, et külastada Tallinna vanalinnas suurtükitornis Paks Margareeta asuvat meremuuseumit, mille neljal korrusel saab ülevaate Eesti merenduse ajaloo kõigist tahkudest. Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest tänapäevani. Külaskäiguks tuleb piisavalt aega varuda, sest väljastpoolt vaadates ja seejärel sisenedes tundub suurtükitorni sisemus ootamatult ruumikas ja avar. Hea ilmaga on pea kohustuslikuks ka torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Muuseumi esimesel korrusel on võimalik imetleda muuseumi suurimat mudelit – kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt ainulaadse tuukri süvaveesukeldumisteks mõeldud ülikonnaga.

Rakvere linnus www.svm.ee 13. sajandist pärit Rakvere linnus on unikaalne teemapark, mida külastab aastas 50 000 inimest ja sealhulgas 40% on neist välismaalased. Esitletakse 16. sajandit, tolleaegset eluviisi ja kombeid. Külastaja saab tutvuda ajaloo ja arheoloogiliste leidudega ja põnevate tegevustega. Saab külastada piinakambrit, lugeda pater noster'it kabelis, viibida teadusteatri etendusel ja tutvuda astronoomiaga 16. sajandi tasemel.

Hobused, rüütlid, mõõgad ja võitlused on linnuse loomulik osa. Saab proovida erinevaid käsitöid, külastada bordelli ja paluda habemeajajal aadrit lasta. Lisaks valmistada püssirohtu ja teha pauku kahuriga või musketiga. Linnuses on parim 16. sajandi menüü alusel töötav kõrts, mis pakub põnevaid roogasid ja tervistavaid jooke. Rakvere linnus on koht, kus kõik tegevused on seotud ajalooga ja te saate ise osaleda kõiges. Nukuteater, targad loomad ja palju muud. Midagi juhtub iga tund!

Kohtla-Nõmme kaevanduspark www.kaevanduspark.ee Kohtla-Nõmme kaevanduspark pakub elamusi, mida linnakeskkonnas raske leida, lisaks annab see ajal, kui energiast palju räägitakse, võimaluse end valdkonnaga kurssi viia. Allmaamuusemi labürindi kogupikkus on ligi 1,6 km. Kunagi reaalselt tegutsenud kaevanduses saab näha kaevurite tööpaiku, töötavat maa-alust tehnikat ning maa-alust kaevurite rongi ja lõhkeaineladu. Üksik-külastajad pääsevad maa alla täistundidel. Kes aga elamusest maksimumi tahavad võtta, võivad ettetellimisel nautida kaevanduspargi maa-aluses muuseumis tõelist kaevurilõunat.

Wittensteini ajakeskus www.wittenstein.ee Ajakeskus Wittenstein pakub interaktiivset ajamasinaga rändamise võimalust muinasajast euroaega. Muinasaega sisenemiseks on aja-

ränduril vaja koopasuu eest ära veeretada Ruunikivi. Koopas saab tõmmata lõõtsa ja aidata seppa, panna tantsima šamaani ja muuta kivi rahapajaks. Võlvitud gootisaalis asub altar, kust saab näha, kuidas piiskop Albert koos preester Henrikuga eestlastele ajalugu kirjutas. 1343. aasta Jüriöö mässust ja eestlaste nelja kuninga tapmisest saab külastaja kõnelema panna reliikvia – Püha Jüri oda. Kes soovib, võib otsida üles ka mõrvatud Eesti kuningate kroonid ning tutvuda 14. sajandi ordurüütli riietuse ja varustusega. Kui ajamasin avab uksed tsaariajas, satub külastaja postijaama, kus ootab teda ees juba sõiduvalmis postitõld, et viia saabujad ringreisile mööda Eesti- ja Liivimaa mõisaid. Ajas rändamine on täis tõeliselt põnevaid ja ootamatuid seikluseid!

Teaduskeskus Ahhaa www.ahhaa.ee AHHAA tutvustab teadust ja tehnoloogiat lustlikul viisil põnevate näituste, erinevate töötubade ja programmide kaudu, pakkudes katsetamis- ja avastusrõõmu igas vanuses külastajale. Maikuus avatavas AHHAA uues majas Tartus leiab palju interaktiivseid kogupere-eksponaate: hiiglasliku energiamasina ehk Newtoni õunapuud, üllatava tehnoloogiaga Hobermani kera, seiklusliku lifti maapõue, minilaboreid, laste börsi, veemaailma ja metsakuklaste toimekat sipelgakolooniat, samuti teaduspoodi ja palju muud huvitavat. Täissfäärilises planetaariumis aga saab

näha miljoneid tähti ja ka kosmosefilme. Lisaks AHHAA uuele majale asub Tartus Lõunakeskuses ka Baltikumi parim ainulaadne 4D elamuskino, mis eriefektide ja 3D-pildi kombineerimisel tekitab üllatava seiklusliku reaalsuse illusiooni. Teaduskeskus AHHAA on sõbralik teejuht põnevas teadusmaailmas!

Eesti Maanteemuuseum muuseum.mnt.ee Põlvamaal asuv maanteemuuseum on paljukiidetud ja külastamist väärt paik, kus meenutada Eesti käänuliste külavaheteede arengut tänapäevaseks maanteevõrgustikuks. Sajanditevanune käänuline ja künklik Postitee viib 1863. aastast pärinevasse Varbuse postijaama, kus kunagi oli tall 33 hobusele ja toimus regulaarne postivedu Tartu ja Võru vahel. Nüüd saab ainulaadses vabaõhu-näitusekeskkonnas Teeaeg näha nii ajale jalgu jäänud kui tulevikusõiduvahendeid. Teemasinad, kahehobuse postitõld ning elektri- ja pedaalautod kutsuvad sisukat puhkust veetma kohta, kus tee elab.

Maarja-Magdaleena gild www.maarjamagdaleenagild.ee Kuurort Pärnu, mille paljud eestlased ja külalisedki suvel nii ehk teisiti sihiks seavad, peidab endas tõetruud Maarja-Magdaleena gildi, mil-

le südamlik ja ehe sisu ei jäta külmaks ka kõige karmimaid ja käsitöökaugemaid – näputöö, mida kohapeal ise proovida saab, on lihtsalt niivõrd hasartne, et sulatab kõik südamed. Lisaks võtavad külastajat vastu sõbralikud ja professionaalsed juhendajad, kes oskavad mõnusat käsitööpisikut hoogsalt levitada. Minnes anna oma töötoa soovist eelnevalt teada – valida on paljude põnevate töötubade vahel. Parimate professionaalide kohapeal valminud käsitöötoodangut saab ka koju kaasa soetada.

Vaemla Villavabrik

Iloni Imedemaa

http://www.korgessaare.ee/ index.php?page=96 Kõpu tuletorn on Hiiumaa kõige tuntum vaatamisväärsus, võiks öelda, et lausa sümbol. 16. sajandil ehitatud tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning maailmas vanuselt kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud. Tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa ja terve Läänemaa kõrgeimasse punkti . Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel, millest kõrgemal majakatulesid Läänemere ääres ei ole. Kõpu tuletornist võib Eestimaale korraliku pilgu peale heita – no on ikka kaunis ja põnev see meie Eesti! Kel kõht tühjaks läheb, saab kosutust naabruses asuvas kohvikus. Samas on võimalik soetada kaasa kohalikku käsitööd ja meeneid.

www.ilon.ee Eestist pärit kunstniku ja illustraatori Ilon Wiklandi looming on siin majas heades kätes, imetlemiseks kõigile neile, kel südames mängulusti ja kunstiarmastust. Ja kui seda veel piisavalt pole, tekib mängulust Iloni Imedemaal nagu võluväel iseenesest. Imedemaa pakub aktiivset tegevust terveks päevaks, meeldib sulle siis lugeda aegumatuid Astrid Lindgreni lasteraamatuid nagu «Bullerby lapsed», «Karlsson katuselt», «Lärmissepa tänava Lota», «Vennad Lõvisüdamed», «Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses», aga ka pilte joonistada, filme vaadata, piiluda Karlssoni segamini tuba või teha nukuteatrit. Lastepärane keskus võib muinasjutumängudesse märkamatult haarata ka lapsi saatvad vanemad.

www.hiiuvill.ee Hiiumaa peidab üllatusi ja üks neist on Vaemla Villavabrik – ehtne vana villavabrik, mis veel praegugi elujõus ja töökorda seatud. Kes pole villahunti, kraasimismasinat, heide-, ketrus- või korrutusmasinat enne töötamas näinud, saab end pea et hämarusse vajunud käsitöökunstiga Vaemla Villavabriku koduselt (aga ka töiselt!) sõbralikus õhkkonnas kurssi viia. Lisaks töötab kodune kohvik ja villatoodete pood.

Kõpu tuletorn

ALLIKAS: WWW.GREATBALTIC.EU, SIHTPUNKTIDE KODULEHEKÜLJED, WIKIPEDIA


PUHKUS JA VABA AEG

KEVAD-SUVI 2011

7

Rikkaliku loodusega Eesti pakub põnevust kõigile FOTO: LEMBIT MICHELSON (EAS FOTOPANK)

LOODUSTURISM EESTIS. Turism on üks maailma kolmest suurimast majandusharust, mis ületab käibelt auto- ja naftatööstust ning konkureerib infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniäriga. Maailmas üha enam populaarsust võitev linnu- ja loomavaatlusturism on turismi oluline osa.

MARIKA MANN

MIKS EESTI?

Estonian Nature Toursi tegevjuht

J

ärjest enam reisivad urbaniseerunud ühiskondadest pärit loodushuvilistest maailmarändurid just lindude ja loomade vaatlemise eesmärgil, et kogeda ehedat loodust väljaspool oma tavapärast elukeskkonda. Enamasti kasutatakse selleks reisikorraldajate ja professionaalsete loodusgiidide abi. Tegemist on spetsiifilise turismiharuga, seepärast on giidile ja korraldajale ka kõrged nõuded. Sellise teenuse pakkujad peavad tundma keeli, lindude ja loomade liike ja nende käitumist, oskama teha erinevate ilmaolude korral paindlikke otsuseid ning olema sõbralikud ja abivalmid. Linnu- ja loomavaatlusturistide eesmärgid on väga erinevad. Levinud on rühmareisid, kuid reisitakse ka individuaalselt – just nooremad loodusehuvilised reisivad pigem omapäi. Keskmine reisiteenust kasutav linnuturist on 60aastane, maailmas palju rännanud ja laia silmaringiga. Liikide määramise on ta selgeks saanud nooruses oma kodumaal. Sageli reisitakse koos abikaasaga, kel küll kirglik huvi puudub, kuid kelle jaoks on piisavalt innustavaks ka värske õhk ning hea seltskond. Suur osa turistidest reisivad elamuse saamise eesmärgil, kuid sageli soovitakse teises riigis näha ära kindlad liigid, keda seni nähtud pole. Ekslikult arvatakse, et nn twitcher’id (liikide kogujad) reisiteenuseid ei kasuta. Tegelikult on asi vastupidine – et uued liigid kätte saada, vajavad nad väga head eksperti ja küllap tahavad ka nemad süüa ja magada.

Eestist on hakatud Euroopa linnu- ja loodusturismi ringkondades rääkima üha enam kui ühest lähituleviku parimast sihtriigist. Enamik turiste tuleb meile riikidest, kus looduslikke metsamassiive ja märgalasid on vähe säilinud – nn heaoluriikidest nagu Suurbritannia, Holland, Taani, Belgia, aga ka Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia. Hoolimata väikesest pindalast kuulub Eesti looduse poolest Euroopa rikkamate hulka. Oma asukoha tõttu oleme mitmekordne piiririik: mandrilise ja merelise kliima vahel valitseb siin üleminekuline paraskliima, üle Eesti jookseb diagonaalne piir lubjakivi-aluspõhja ja vaesema liivakivi vahel, lisaks asume ka okasmetsade vööndi lõunapiiril. Meie liigendunud rannajoon koos enam kui tuhande väike-

saarega, looduslike sängidega käänulised jõed ja suured üleujutusalad, aga ka pärandmaastikud ja põlismetsad, sood ja rabad on elupaikadeks paljudele haruldastele linnu- ja loomaliikidele. Eestimaa loodus pakub võimalusi loodusvaatluste tegemiseks aasta ringi. Eesti paikneb arktiliste veelindude Ida-Atlandi rändeteel – igal kevadel ja sügisel rändab läbi meie rannikuvete miljoneid veelinde. Meie läänetaiga metsad paistavad oma liigirikkusega eriti silma. Siin pesitseb koguni kaheksa erinevat rähniliiki ja hulganisti kanalisi nagu laanepüü, teder ja metsis. Aprillikuu on metsaliikidega tutvuse tegemiseks parim aeg. Eesti on kuulus ka siin elutsevate imetajate poolest – ilves, hunt ja karu on meil siiani tavalised loomad. Ilvese ja hundiga

HUVITAVAID FAKTE • Eestis on kaitse all 18 protsenti maismaast ning ligi viiendik merealadest. • Ligi pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga. • Eesti ilveste populatsioon on tugevamaid maailmas. • Eesti omab maailmas juhtrolli Euroopa naaritsa kaitse ja taastamise organiseerimisel. • Eestis on kohatud 36 erinevat orhideeliiki. • Eesti on üks vähestest riikidest Euroopas, kus võib vaadelda kaheksat rähniliiki. • Ligemale 10% kogu Euroopa sookurgede populatsioonist peatub igal sügisel Eestis. MATSALU TICKET Neile, kellele on meelepärasem aeglane kulgemine looduses ja looduse tundmaõppimine, on käivitunud uus keskkonnasõbralik projekt Matsalu Ticket. Maist septembrini on huvilistel võimalus igal laupäeval liituda Matsalus rahvusvaheliste gruppidega, valides kolme võimaluse vahel: retk bussiga, jalgsi ja paadiga, kanuumatk saatjaga või rattaretk omapäi. Giidid ootavad laupäeviti kell 10 Lihula mõisa juures. Retked toimuvad ettetellimisel. Registreerimine lõpeb reedeti kell 16. ALLIKAS: MARIKA MANN

kohtumiseks tuleb valmis olla igal aastaajal, karu-, kopra- ja põdravaatluseks on parim periood aprillist kuni septembrini. Meie metsade uhkuseks on üliharuldane lendorav – Euroopas võib seda looma kohata vaid Eestis ja Soomes. Suvel pakuvad meie ranna-, luha- ja puisniidud ning loopealsed võimalusi imetleda Euroopas juba hävinud või haruldaseks muutunud taimi. Laelatu puisniidu ühel ruutmeetril on loendatud 76 soontaimeliiki, mis muudab Laelatu eriliseks kogu maailmas.

EESTLASELE EESTIS Linnu- ja loomavaatlusturism muutub üha populaarsemaks ka eestlaste seas. Korraldasime klientide seas uuringu, millele vastas enam kui 300 inimest vanuses 9–78 eluaastat.

Küsimustik sisaldas valikvastustega teadmistekontrolli Eestimaa looduse kohta, kuid uuriti ka eestlaste eelistusi loodusreiside osas. Küsitlusest selgus, et tõelisi vaatemänge looduses on kogenud vähesed inimesed. Küsimustele, kas oled kunagi looduses oma silmaga näinud rohunepi või tedremängu, karu, hunti, enam kui viite tuhandet sookurge või 50 000 valgepõsklaglet korraga, vastas jaatavalt alla viiendiku. Ka kobrast on looduses kohanud vaid alla poole vastanutest. Samal ajal on eestlaste soov looduselamusi saada väga suur – koguni 97% inimestest leidis, et eelmainitud looduselamuste kogemiseks oleksid nad valmis osalema elamusmatkal. Linnu- ja loomavaatlusretkedel osaleja peab olema valmis ärkama enne päikesetõusu või

viibima retkel pärast päikeseloojangut. Soovitav on riietuda tavapärasest soojemalt, sest retkedel aktiivset tegevust ei toimu. Samuti tuleb olla kannatlik, liikuda vaikselt, kuulata, vaadelda, õppida ja kogeda. Hea mõte on varustada end korraliku binokli ja lindude (imetajate, taimede) määrajaga. Fotohuvilistel on võimalik linde ja loomi ka pildistada. Vaatlusonnide söödakohti külastavad regulaarselt karud, metssead, kährikud, mõnikord harva koguni hundid. Varjetest saab pildistada tetri, kotkaid ja veelinde. Kopra nägemiseks on samuti mõistlik kasutada kohalikku eksperti, nii on nende nägemine enam garanteeritud. Lendorava retke puhul tuleb aga meeles pidada, et haruldast loomakest saab vaadelda ainult kindlatel kuupäevadel ja koos eksperdiga.


PUHKUS JA VABA AEG

8

KEVAD-SUVI 2011

Kirglik, kuid sõbralik võrgutaja Brasiilia REISIKIRI. Olen olnud vahetusõpilane Brasiilias enam kui kuus kuud ning jäänud on veel ligikaudu sama palju. Kogu selle aja jooksul olen kogunud suurepäraseid elukogemusi ja tarkusi – tekib tunne, et ei tahagi enam lahkuda, kirjutab Brasiiliast Triinu Ots (17). FOTO: CORBIS / SCANPIX

S

iinne loodus, inimesed ja kultuur on võitnud mu südame. Mulle meeldiks kirjutada kõigest, mis mulle Brasiilias meeldib. Võiksin sellest lausa raamatu kirjutada. Siiani hämmastavad mind kohalikud inimesed. Tõepoolest pole ma elu sees näinud nii sõbralikke ja kokkuhoidvaid inimesi. Juhtugu mis tahes, elu võtavad nad ikka lihtsalt, lõbusalt ja naljaga, mis teeb ka suhtlemise kergemaks.

Meresafari Väinamere laidudele 1.06 - 15.09.2011. (Küsi endale sobiv aeg.) Reisid toimuvad väikelaevaga.

Hind al. 450 € (kogu rühma kohta kuni 8 inimest.)

TIIT-REISID OÜ Tallinn, Tatari 6, II korrus, Kärdla, Sadama 13

tel 662 3762 tallinn@tiitreisid.ee www.tiitreisid.ee

REISID

• Brasiilia on suur riik ning väga palju oleneb piirkonnast. LõunaBrasiiliasse reisides on kliima vahelduv ja talvel võib sadada isegi lund. Põhja-Brasiilias on ilm pigem püsivalt päikselisem, peaaegu aasta ringi. • Vihma esineb igas paigas ja vahel isegi siis, kui seda kõige vähem oodata oskad.

JALGPALLIMAA BRASIILIA Kontrast eurooplaste ja brasiillaste vahel on üüratu. Siinsed elanikud on avatud kõigele ja kõigile – nad on siirad ja soojad kõigi vastu. Siia sobib hästi pikkida tark lause, mida olen ka ise sageli kasutama hakanud: «Elu on kui peegel – mida annad, seda saad». Ja tõepoolest see toimib. Kuna siinsed inimesed on avatud, rõõmsad ja sõbralikud, täis positiivset energiat, saan ka mina sellest osa ning tunnen end õnnelikuna. Siin elatakse täiel rinnal, nii nagu peab. Lihtsuses peitubki võlu ja nii olengi õppinud võtma elu ka ise lihtsamalt, vabamalt ning olema rohkem avatud kõigele, mida elu pakub. Muusika on siin jalgpalli järel teisel kohal. Vastab tõele, et peaaegu iga kolmas inimene mängib siin kitarri. Ka karjääri tegemiseks on siin võimalusi ohtralt – ikkagi ju suuruselt viies riik maailmas. Olen soovitanud isegi oma perekonnal siia elama tulla ja miks ka mitte, sest mu väikevend kõksib jalgpalli juba kahe-kolme aasta vanusest saadik ning teeb plaane saada tulevikus professionaalseks jalgpalluriks kas Brasiilias või Inglismaal – ise alles kuueaastane. Mina pole veel jalgpallimängu vaatamas käinud, sest

TASUB TEADA

Tulesärades lummav Rio de Janeiro. pole just eriline jalgpallifänn. Küll aga olen osalenud mängudel ergutustüdrukuna ja esitanud tantsukava mängu vaheaegadel. Samas soovitan mõnel suuremal jalkamängul kindlasti ära käia. Brasiilia, see ju jalgpallimaa.

VÄRVIKAS JA PÕNEV KULTUURIELU Brasiiliat külastades kiputakse sageli armuma just loodusesse, mällu sööbivad kindlasti ka rannad ja türkiissinine ookean. Veetsin jaanuaris kolm nädalat Ilheuse lahedal ühes rannamajakeses ning ei tahtnud sealt enam lahkuda. Suvi käib Brasiilias Eesti omaga vastupidi. Troopiline kliima ja päike võivad algul tunduda hirmuäratavad, kui plaanid reisida suvel (meie mõistes siis talvel), sest just hiljuti oli minu kodukandis kuumarekord 50 soojakraadi. Kui armastad rohkem päikest ja talud kuumust hästi, soovitan põhjapoolset regiooni; kui sulle aga meeldib mahedam kliima, siis Rio de Janeiro piirkonda ja Brasiilia lõunapoolset osa. Brasiilia on suur riik ning seetõttu sobib sihtpunktina kõigile reisihuvilistele, sõltumata

kliimaeelistustest – eri piirkondades on kliima lihtsalt niivõrd erinev, varieerudes ühest äärmusest teise. Minu lemmikuks on ka siinne kultuur ja elustiil. Kui ihkad midagi täiesti erinevat, isegi ekstravagantset, kui sulle meeldivad eksootilised tantsud, söögid ja joogid, on Brasiilia riik, mis suudab pakkuda seda kõike ning veel palju muudki. Brasiilia kultuur üllatab mind uute ja huvitavate teadmiste ning elamustega tänaseni. Eriti värvikalt iseloomustab Brasiiliat ja tema kultuuri karneval. Igal veebruaril toimuvad sambakarnevalid üle Brasiilia. Karneval – see on meeletult lõbus tantsu, muusika ja värviliste kostüümide hästi timmitud kooskõla, mida esitatakse avalikult rongkäiguna tänavatel. Ka telerist on võimalik sellest osa saada. Brasiilias on karneval tähtsamaid pidustusi ja ükski aasta ei möödu ilma karnevalita. Tänu Brasiiliale tean nüüd, kui ilus ja värviline võib elu olla, kui sa vaid lased endal kogeda seda siirast rõõmu, mida elul on pakkuda. Julgen öelda, et vahetusaasta Brasiilias on avanud mu silmad ja pannud mind elu teise pilguga kaema.

• Mitte ainult kliima, vaid ka inimesed on Brasiilia eri paigus erinevad. Mida rohkem põhja poole, seda tumedama nahavärvusega brasiillased on. Mida enam liigud lõuna poole, seda rohkem võid tunda eurooplaste hõngu. • Ise viibin Brasiilia keskmes Bahias, mis paikneb ranniku ääres. Soovitan just seda piirkonda – siin on soe aasta läbi. Ka talvel ei lange temperatuur alla 24–25 soojakraadi. Rand on lähedal ning inimesed sõbralikud. • Enne teeleasumist soovitan osta portugali keele vestmiku, sest inglise keelt oskavad siin vähesed. Seega tuleb põhiväljendite selgeksõppimine kasuks. • Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida saab taotleda Brasiilia saatkonnast Helsingis. Lisainfot viisataotluse ja riiki sisenemise nõuete kohta tel (+358 9) 68 415 00 ja www.brazil.fi • Brasiilia rahaühikuks on reaal. Eesti hinnatasemega võrreldes on Brasiilias kallimad näiteks kreemid (päikesekaitsekreemid!) ja muud ilutooted. Rõivakaubad ja hotellide hinnad võivad kohati olla isegi soodsamad kui Eestis. Toiduained on Brasiilias Eestiga võrreldes pigem soodsamad. • Soovitav on alati kanda pearätti, mütsi või muud peakatet, et vältida hiljem tekkivat kohutavat peavalu, millega olen siin kõvasti võitlust pidanud. Ka peavalutablett võiks käepärast olla. Kes kannatab päikest rohkem, saab lihtsamalt hakkama. ALLIKAS: TRIINU OTS, BRASIILIA

Võtmed kätte 3 minutiga ja see on lubadus! Seda kõike 180 riigis, enam kui 5000 kontoris üle maailma! Ainult AVISEST! Liitu kodulehel www.avis.ee

Puhkus ja vaba aeg: kevad-suvi 2011  

Postimehe puhkuse teemaleht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you