Issuu on Google+

TSIVIILKAITSE

EESTI RIIK ON LASKNUD NÕUKOGUDE AJAL EHITATUD KAITSEVARJENDITEL LAGUNEDA.

EESTI LK 4–5

KAUPLEMINE KESKTURUGA Linnavõim ootab, et isa ja poeg Polištšuk rajaksid putkaturu asemele moodsa kaubandus- ja meelelahutuskeskuse. MAJANDUS LK 8

LEPPIMATU KATALOONIA Iseseisvusreferendumit nõudva Barcelona ja seda keelava Madridi vahel ei paista mingit kompromissi.

Keemilistes puhastustes on kevadiselt kiire.

VÄLISMAA LK 10 JUHTKIRI LK 2

www.postimees.ee IRINA EMBRICH: Mul ei vea Eesti meistrivõistlustel endiselt.

SPORT LK 16

ESMASPÄEV, 21. APRILL 2014 • NR 92 (7083) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 077 • LUGEJAID 205 000

KASU LK 20–21


2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Nagu punakollane rätik Hispaania härjale

Rahu toovad tankid «Kodumaa vajab tuge, abi ja kaitset, vajab rahu toovaid tanke, õnne külvavaid kuulipildujaid, kodu hoidvaid kahureid,» tutvustas üliusin pioneer Peko naabritelt viimastki kõlblikku metallitükki kätte saada püüdes kampaaniat, mille eesmärk oli koguda materjali sõjatööstusele. Tegemist on Leelo Tungla raamatukesega «Vampiir ja pioneer», mis on küll lasteraamatu kuues, aga ilmselt lapsi sugugi nii palju ei kõneta kui neid, kes tunnevad ära ülepaisutatud nõukogude retoorika pilamise. Sama usinalt rahumeelset sõnavara valivad pioneerid paistavad tegutsevat suuremates Vene uudistekanalites ja loomulikult valitsusasutustes ning samamoodi viitavad ka nemad eelkõige Venemaa püüdlustele tagada heaolu. Miskipärast vajab see endiselt tanke ja tuhandeid sõdureid Ukraina piiri taga. Hoolikalt valivad sõnu kõik osalised. Me kirjutame näiteks «Krimmi niinimetatud referendumist», et mitte devalveerida sõna «referendum» tähendust, sest püssimeeste valve all peetud ja kahtlasi hääletustulemusi välja kuulutanud üritus demokraatlikus maailmas sellist nime ei vääri. Poolsaare annekteerimise ajal kirjutas aga lääne meedia pikalt eraldusmärkideta sõduritest, nii et praeguseks on see Ukraina kontekstis muutunud üsnagi üheselt Vene vägedele viitavaks väljendiks. Terroristid, separatistid, Vene väed, venemeelsed/kohalikud omakaitseväed, valitsusvastased aktivistid, föderaalriigi toetajad, protestijad ja rahumeelsed meeleavaldajad – Krimmi annekteerimiseni viinud sündmustest saadik paistab, et kõigist neist väljenditest on saanud vaat et sünonüümid.

K

ataloonia iseseisvuspüüdlused on Madridi ärritanud niivõrd, et kasutusele on võetud hirmutamistaktika, ja peamise trumbina käiakse välja Euroopa Liidu kaart. Hispaania välisminister Garcia Margallo ütles hiljuti, et iseseisvus paiskaks Kataloonia üksikuna avakosmosesse ja eraldaks ta Euroopa Liidust igaveseks ajaks igavesti. Hispaania peaminister Mariano Rajoy aga võrdles iseseisvat Katalooniat Robinson Crusoe üksiku saarega. Kokkuvõttes on Madridi maalitud tulevikupilt järgmine: Kataloonia kaotaks euro, kaotaks ühisturu, kaotaks Schengeni ruumist tulenevad eelised ja paisataks isoleeritusse, tema kodanikud aga jääksid ilma ELi riigi kodakondsusest ja kõigist neist eelistest, mis sellega seonduvad. Ometi näitab Kataloonia valitsuse tellitud ekspertanalüüs, mida hiljuti esitleti, pea vastupidist: Euroopa Liidu huvides oleks hoida Katalooniat liikmena. Seega, tõenäoliselt ei peaks see

piirkond iseseisvumise korral üldse liidust lahkuma, või kui, siis vaid üürikeseks ajaks, kuni formaalsed küsimused on lahendatud. Ehkki seaduse järgi ei kuuluks iseseisev Kataloonia enam Euroopa Liitu, ei oleks probleemi liikmesuse taotlemisega või lahendataks olukord teisti, seadusi õgvendades. Põhjus pole ekspertanalüüsi järgi mitte üksnes poliitiline, vaid ka majanduslik. Leitakse, et liidu huvides oleks, kui heal majanduslikul järjel ja strateegiliselt olulise asukohaga piirkond kunagi EList ei lahkuks, vaid jääks sinna, kus on tema õige koht. Ometi on selge, et ekspertanalüüs ei suuda Hispaaniat kuidagi veenda oma seisukohtade nõrkuses. Eriti kui kõrvaltvaatajale jääb mulje, et nad ei taha pidada diskussiooni Kataloonias referendumi korraldamise, veel vähem Kataloonia eraldumise üle. Samas näib olukorras, kus iseseisvuslaste lipud Kataloonia linnade rõdudelt kuhugi kaduvat ei paista, dialoog ja vähemalt Barcelona ärakuulamine ainsa lahendusena. Samasuguseid argumente on kuulda ka Šotimaa iseseisvusreferendumi asjus. Ühe erinevusega: kui London avastas, et hirmutamisstrateegia ei

tööta, vahetas ta retoorikat. Enam ei räägita niipalju sellest, kui väikeseks, üksikuks ja isoleerituks iseseisvunud Šotimaa jääb, vaid rõhutakse emotsionaalsetele argumentidele: kui Šotimaa lahkub, siis Inglismaa süda murdub. Praegu vähemalt näib, et emotsioonidele rõhumine on hirmutamisest tulemuslikum.

JUHTMÕTE Ometi on selge, et ekspertanalüüs ei suuda Hispaaniat kuidagi veenda oma seisukohtade nõrkuses. Seda enam, et Brüsselgi suhtub iseseisvumisvõimalusse pehmelt öeldes skeptiliselt.

LK 10

KÕVA SÕNA Maailm ei peaks muretsema mitte nii väga sõja pärast, vaid Putini võime pärast destabiliseerida olukorda. Üks viis selleks on panna kõik sõjast rääkima.

PÄEVA KOMM Terroristid, separatistid, Vene väed, protestijad ja rahumeelsed meeleavaldajad – neist väljenditest on saanud sünonüümid.

Politoloog Nina Hruštšova, PM AK 19.04

Postimees 1890. aastal

Näiteks võis suuremat osa neist leida möödunud nädalal uudislugudest, mis rääkisid Ida-Ukrainas Slovjanski lennuvälja hõivanutest – Russia Today ja RIA Novosti kirjutasid protestijatest ja kohalikest omakaitseväelastest, kes olid sunnitud Ukraina sõjaväe pealetungi eest taanduma, Ukraina väljaanded aga terroristidest ja separatistidest ning kui omakaitsevägedest, siis kindlasti eelkõige epiteediga «venemeelsed», mis annab suurema vabaduse nende päritolu oletamisel, ent paneb paika nende meelsuse. Samad sündmused, aga sõnastus annab neile hoopis teise värvingu. Esimeses süüdistati ebakindla valitsusega riigi sõjaväge tarbetus jõukasutamises, mida ilmselgelt peab taltsutama suur rahumeelne naaber, teises aeti minema iseseisvust ja suveräänsust ohustavad jõud. Kuigi tankide saabumine tekitab tajutavat õõva, peetakse praegu sõnadega suuri lahinguid – sõnad annavad edasi toimuvat, ent võivad seda ka hägustada. Et mitte agara pioneerina rahutoovatest tankidest laulda, on vaja kriitilist meelt nii uudiste koostajatel, lugejatel kui ka kommenteerijatel. Pioneer osutus raamatus muide tehisinimeseks, kes oligi programmeeritud vaid ideaalne pioneer olema.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Iseseisvusküsimus ei ole üksnes Šotimaa ja Inglismaa või Kataloonia ja Hispaania vaheline probleem. Küsimus, kas rahval peaks olema enesemääramisõigus, puudutab demokraatlikkuse aluspõhimõtet, millele Euroopa on rajatud. Kui Hispaania vastab iseseisvustaotlusele eitavalt ja välistab referendumi – ükskõik, kui viisakas vormis või millise seadusandliku põhjendusega –, tähendab see, et need aluspõhimõtted tuleks uuesti selgeks rääkida.

urmas nemvalts

liisa tagel

Suvi oma ilu ja eluga on tulemas, rahvas mõtleb nimelt oma välja ja oma külvi pääle. Mis saab see suvi tooma? Kas õnnistust või hukkaminekut, see on esimene ja pää küsimus. Mina ei jõua nende küsimuste pääle oma rumalast pääst ühtegi kostust anda. Üht ma aga tean. Ma tean, et suvi rahvale palju tööd ja vaeva saab tooma, aga ma tean ka, et ta nõndasama palju lusti ja rõõmu saab tooma. Üht rõõmusõnumet tahan siin kohe üles panna. Ajalehtede kuulutustest olete mitmele korrale lugenud, et päälinna elanikkudel sel talvel õnn oli mitud Eesti kunstnikku kuulda saada. Seesama õnn saab suvel maa-rahvale osaks saama. Kõige päält on kindel, et neiu Miina Hermann sel suvel mitmes kohas oreli kontsertisid saab andma. Kõige esimene kontsert saada Kambja kiri-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

kus 13. mail Eesti üliõpilaste hääks olema. Teisel pühal tahab preili Hermann Pillistveres ning kolmandal Põltsamaal, pühapäeval pärast Suviste püha aga Vaivaras kontserti anda. Pääle selle tahab auusatud kunstnik mitmesse linnasse, nõnda kui Valka, Võrusse, Volmarisse, Pärnusse jne., eesoleval suvel oma kontserdi reisil võõraks tulla. Mineva suvisest reisist, kui ka juba enne oma laulude läbi, on neiu Hermann rahvale kui üks meie anderikkamatest kunstnikkudest tuttav. Juba õrnas lapse-eas hakkas ta oma andeid avaldama ju on ka mitmed laulud tema 12 ja 13 elu aastast rahva suus kõlamas. Mul pole mitte mõte neiu Hermanni laulusid kõiki siin üles lugema hakata: Ma nimetan üksnes, et mitmed nendest selged pärlid on. 21.04.1890

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50


POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tabasalu ja Suurupi vahel puhastati rannikut

Eesti välisministeerium toetab ligi 60 000 euroga projekti, mis välisminister Urmas Paeti (pildil) sõnul aitab muuta LääneUkrainas riigiasutuste töö tõhusamaks, läbipaistvamaks ning avatumaks. Kokku maksab projekt 505 683 eurot, millest suuremat osa finantseerib Rootsi arengukoostöö agentuur SIDA. Toetuse abil võetakse Ivano-Frankivski oblasti administratsioonis ning Ivano-Frankivski, Kaluši, Dolõna ja Lvivi linnas kasutusele e-dokumendihaldussüsteem, luuakse kõnekeskus, geograafiline infosüsteem ning mobiililahendused. postimees.ee

Eelmisel kolmapäeval Naissaare, Kakumäe ja Suurupi lähedal rannikumeres avastatud reostuslaigud jõudsid rannikule, mistõttu tegi päästeamet eile Tabasalu ja Suurupi vahelisel rannikualal reostustõrjet. Reostus paiknes hajusalt rannikul erinevates kohtades, Tilgu sadama ümbruses, Tabasalu ja Kakumäe rannas. Kaldalt koristati reostust käsitsi kellu ja ämbriga. Reostuse korjel keskendutakse masuuditükkidele. Kopli komando päästjad Vladimir Kolesnik (paremal) ja Roman Kegel koristasid masuudilaike eile Suurupi rannal. Reostus Harjumaa rannikul tekkis, kui 12. aprilli õhtul lekkis Eesti looderannikul punkerdamise käigus merre raskekütteõli. postimees.ee

Demokraatiapaketi eelnõud jõuavad riigikogusse Riigikogu hakkab algaval nädalal arutama niinimetatud demokraatiapaketi eelnõusid, mis esitajate hinnangul peaksid muutma Eesti poliitilist süsteemi avatumaks. Esimesele lugemisele tuleb kaheksa sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud seaduseelnõu. Näiteks pälvisid põhiseaduskomisjoni toetuse ettepanek vabastada esimest korda valimistel kandideerivad erakonnad kautsjoni maksmisest ja avardada üksikkandidaadi võimalusi parlamenti pääseda. BNS

38

alkoholi tarvitamise tunnustega mootorsõiduki juhti tabas politsei möödunud laupäeva jooksul.

foto: mihkel maripuu

UNISED JUHID. Paljud autojuhid ei tunnista, et õnnetuse põhjustas roolis tukastamine, vaid püüavad leida muid selgitusi.

Autojuhte võib ees oodata unehäirete kontrollimine tiina kaukvere reporter

M

aa nteeameti a r v ates võiks e n n e au to ju hile tervisetõendi andmist kontrollida ka, ega tal ole probleeme liigunisusega või ei kimbuta teda äkki uneapnoe. «Praegu töötatakse välja lihtsat küsimustikku, et perearst või liikluskomisjoni arst saaks autojuhti küsitleda ja teada saada, kas juhil on kalduvus roolis magama jääda või mitte,» selgitas maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Vitali Nester. Abi küsimustiku koostamiseks palus maanteeamet Eesti Unemeditsiini Seltsilt ning teadustööga tegelevalt osaühingult Res-Medica. Doktor Erve Sõõru Res-Medicast koostas teadustöö «Obstruktiivse uneapnoe riskitegurite hindamine, diagnoosimudeli loomine ja haiguse mõju hindamine sotsiaalsele tegevusele». Tööst selgub, et ligi 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magama jäämisest. Nester kinnitas, et autojuhid sageli ei tunnista roo-

Eesti aitab Ukrainal e-valitsust luua

lis tukastamist. Esmalt mõeldakse välja muud vabandused: metsloom hüppas ette või keegi keeras ette. Kui sõiduk on normaalsetes ilma- ja teeoludes kraavi läinud, siis võib Nesteri kinnitusel ikkagi arvata, et inimene oli unine. Res-Medica teadustöös öeldakse, et juhid põhjendavad väsimust sageli pika tööajaga. Tegelikult võib päevane unisus olla hoopis krooniline probleem. Unehäiret ei oska aga väsimusega harjunud autojuhid endal kahtlustada. Ravimata uneapnoega juhil on kuni seitse korda suurem risk liiklusõnnetusse sattuda, selgub teadustööst.

35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud juhi väsimusest, roolis tukastamisest või magama jäämisest. Praegu arstid tervisetõendi väljastamisel unisuse või uneapnoe kohta uuringuid ei tee ning selleteemalisi küsimusi ei esita. Seetõttu soovitab Erve Sõõru autojuhi tervisetõendi väljastamise korda muuta. Kuidas täpsemalt, see alles selgub. Sõõru teemat Postimehele pikemalt kommenteerida ei soovinud, kuna projekt on alles algusjärgus. Nester nentis, et teema võetakse peatselt arutusele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liikluskomisjonis. Maanteeameti teada töötab sama teema kallal ka Euroopa Komisjon.

Uneapnoe diagnoosimine Erve Sõõru koostatud teadustöös pakutakse välja kaks võimalikku uneapnoe diagnoosimise mudelit.

• Esimene variant: Lisada rahvusvaheliselt aktsepteeritud küsimustik STOP-Bang Scoring Model praegusele autojuhi täidetavale terviseandmete deklaratsioonile. 1. Kas te norskate valjult (valjemini kui tavaline kõne, või teie norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud)?

Endisi omavalitsusjuhte kimbutab tööpuudus Varem avaliku halduse teenistuses olnud inimestest kimbutab tööpuudus enim endisi omavalitsuste juhte ning riigiametite osakonnajuhatajaid. Töötukassa statistika järgi otsis tänavu märtsis tööd 24 endist linnapead ja vallavanemat ning 11 abilinnapead ja abivallavanemat. Ka töötuid riigiametite osakonna-, büroo- ja talitusejuhte oli märtsis 24. Pärast mullusügisesi kohalike omavalitsuste valimisi on töötuks jäänud omavalitsusjuhtide arv kahekordistunud. BNS

Pärnusse tuleb Eesti võimsaim välirulapark Pärnus Munamäel hakati ehitama senisest märksa kõrgemate ja põnevamate rampidega uut skate-parki, mis peaks valmima juuniks. Valmiv park võtab enda alla niisama suure ala kui eelmine, kuid kõik uued atraktsioonid moodustavad terviku ning neil saab sõita mitmes suunas ja kiirema hooga. Pargi ehitus maksab 45 600 eurot, millest 31 956 eurot katab EASi regionaalsete investeeringute programm, Pärnu linna osalus on 6044 eurot. parnupostimees.ee

2. Kas tunnete end sageli väljapuhkamatuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?

Päästjad kustutasid kulu 11 hektarilt

3. Kas teil on täheldatud hingamisseisakuid öö jooksul?

Päästeameti teatel põles laupäeval Eesti eri paigus kulu kokku 11 hektaril. Päästja kustutasid kulu Ida-Virumaal Vaivara vallas Soldina külas, Järvamaal Väätsa vallas Röa külas ning Raplamaal Märjamaa vallas Käriselja külas. BNS

4. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhuravimeid? 5. Kas teie kehamassiindeks on üle 35 kg/m2? 6. Kas te olete vanem kui 50-aastane? 7. Kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm? 8. Kas te olete meessoost? Riskigrupis on need, kes vastavad «jah» kolmele või enamale küsimusele. Autojuht vajab sel juhul edasisi uuringuid. Samas võib tekkida probleem, et uuritav annab teadlikult valevastuseid, sest kardab võimaliku tervisehäire tõttu tööd kaotada või ei soovi lisaprobleeme.

• Teine variant: Lisada kolm küsimust praegusele autojuhi täidetavale terviseandmete deklaratsioonile. 1. Kas teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhuravimeid?

Saaremaa sõrmkäpp ja rabaluga võetakse kaitse alla Keskkonnaministeerium esitas eelnõu, millega võetakse kaitse alla Vilsandil kasvav Saaremaa sõrmkäpp ja kuivendamise tõttu ohtu sattunud rabaservades kasvav rabaluga. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas lähed Euroopa Parlamendi valimistel hääletama? Ma pole veel otsustanud

8%

2. Kui olete naine, kas teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm? Kui olete mees, kas teie kaelaümbermõõt on üle 43 cm? 2367 vastajat

3. Kas teie kehamassiindeks on üle 35 kg/m2? Vähemalt ühe jah-vastuse korral vajab autojuht uneapnoe suhtes lisauuringuid ja ravi. Seda, kas neile küsimustele vastati ausalt, saab otseselt kontrollida. Lisauuringutele ja ravile suunamine peaks olema soovituslikku laadi, sest praegu ei kajastu uneapnoe veel liiklusseaduses lisapiirangute nimekirjas.

Ei

22%

Jah

70%


4 || EESTI || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VAJAKAJÄÄMINE. Eestist kadus 20 aastat tagasi nõukogudeaegne tsiviilkaitsesüsteem, mis oli mõeldud punaeliidi kaitsmiseks massihävitusrelvade eest.

Eestis pole enam töökorras varjendeid nils niitra reporter

R

iik lasi nõukogude ajal ehitatud tsiviilkaitsevarjenditel lihtsalt ära laguneda, sellal kui soomlastel on neli miljonit varjendikohta – tõenäoliselt pole Eesti valmis isegi mitte tsiviilelanike linnadest evakueerimiseks. Selles veenis mind kõigist kõige paremini siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, kellelt küsisin, kas oleme valmis tsiviilelanikkonna evakueerimiseks linnadest, kui sõda algaks näiteks nädala pärast. «Peame olema valmis, meil ei ole teist valikut,» vastas ta. Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele. «Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust,» lausus ta. Varjendid pärinevad Koorti sõnul maailmasõdade ja külma sõja ajast. «Nende sõdade ajal toimusid tsiviilelanike lauspommitamised,» lausus ta. Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu. Koort esindab valitsuse seisukohti ning paraku markeerivad tema seisukohad tegelikult asjaolu, et varjendid lasti lihtsalt käest ära ja järelikult ei ole ka vaja. Aga sõltumatud sõjanduseksperdid Ants Laaneots, Urmas Roosimägi ja Leo Kunnas kinnitavad, et on ikka küll vaja. «Küsimus on ju selles, kuhu ikkagi varjub tsiviilelanikkond, kuhu lähevad lapsed-nai-

sed. Varjendid kaitsevad pommitamiste ja tavalõhkepeadega rakettide eest ning kui valmistume sõjaks, peaks selle küsimuse juurde tagasi tulema,» lausus Laaneots. «Šveitsis ehitati kõik majad varjenditega, Soomes on nii palju varjendeid, et terve Helsingi võib maa alla ära peita. Meil ei ole midagi.»

Soome ehitab juurde Soome siseministeeriumi päästeosakonnas töötav Pekka Rajajärvi on selle riigi parim varjendiasjatundja. Tema sõnul hoiab Soome korras oma vanad varjendid ja ehitab uusi juurde. «Meil on 40  000 varjendit kokku neljale miljonile inimesele,» rääkis Rajajärvi. «Enne 1972. aastat ehitatud varjendid on üldiselt kehvas seisus. Neljast miljonist varjendikohast kolm miljonit on heas korras ja miljon viletsas seisus.»

Eesti uuskortermajad kukuvad pommitabamuse peale kaardimajakesena kokku ja uuseramute alla ei rajata enam keldreid. Nõnda pandigi Soomes alles mõne aasta eest seadusega paika, et hoonete kapitaalremondi korral tuleb ka nendealused varjendid viia vastavusse uuemate nõuetega. Varjend tuleb praegu rajada ka kõigi uute rohkem kui 1200-ruutmeetrise üldpinnaga hoonete alla. Niisiis on varjendite rajamine muudetud Soomes tegelikult kinnisvaraarendajate kohustuseks ning mõistagi teeb see kogu elamuehitusprojekti kallimaks. Üritasin oma viletsas soome keeles Rajajärvilt küsida, mida ta arvab Eesti valitsuse seisukohast, et varjendeid pole üldse vaja. «Kas teie valitsus arvab, et neid on liiga vähe?» ei saanud mees aru. «Või arvab valitsus, et neid on piisavalt?» Lõpuks jõudis Rajajärvile pärale, et meil lihtsalt polegi enam töökorras varjendeid, sest need hüljati. «Neil ei tohi lasta

mingil juhul laguneda!» kostis ta nüüd. «Neid ei saa hakata kuidagi tagantjärele või nullist tühjale kohale ehitama. Varjendeid tuleb ehitada muu ehitustegevuse käigus, olgu need siis kortermajad või büroohooned.» Kui ütlesin, et isegi Eesti valitsusel pole varjendit, valdas Rajajärvit hämmeldus. «Kas tõesti pole teie valitsusel varjendit? Meil on need Eduskunnal, valitsusel ja ministeeriumidel,» lausus ta. Kui küsida aga Koortilt, kuhu läheb meie valitsus evakuatsiooni korral, on see mõistetavatel põhjustel saladus. «Kui peaks tekkima selline olukord, et valitsus ei saa töötada oma tavapärases asukohas, siis tagatakse talle tööruumid kusagil mujal,» lausus asekantsler. «See ei pruugi olla üldse maa-alune punker, see võib olla ka mõne kooli võimla. Ühe konkreetse ja turvalise asukoha pidamise probleemiks on see, et sellest teab suur hulk inimesi.» Kui Koorti kinnitusel pole riigil varjendite korrashoiuks raha, siis Rajajärvi sõnul on need tugevad betoonehitised, mida on küll kallis ehitada, ent pole kuigi kulukas korras hoida.

Moodsa sõja jutt Soomlasi ei paista nn moodsa sõja jutt üleliia veenvat. «Meie mõtleme teistmoodi – meil on Venemaaga pikk piir ja kui Leningradi sõjaväeringkonnast lastakse rakette, siis võivad need plahvatada kasvõi juhuslikult Soome pinnal. Meil ei pruugi olla isegi Venemaaga sõjalist konflikti, aga kui Venemaa ja NATO satuvad omavahelisse sõtta, võime ka meie ise seda tahtmata muutuda sõjatandriks,» lisas Rajajärvi. «1980. aastatel oli NATO-l pandud Soomes paika 32 sihtmärki, mille NATO oleks hävitanud tuumarelvaga siis, kui NATO ja Nõukogude Liit astunuks sõtta. Selle eelduseks oli NATO kindralite seisukoht, et Soome alistub juba sõjalise konflikti algul Nõukogude Liidule.»

Tartu Peetri tänava varjendi uksed (ülal) on laudadega kinni löödud, peale selle on linlastele nähtavad veel kaks varjendit Pargi ja Hermanni tänaval. fotod: margus ansu

Sõjalised konfliktid ei alga Koorti sõnul üleöö, enamasti on neil eelhoiatusaeg. «Kui on tõepoolest tõsine oht, siis palutakse elanikel linnast lahkuda,» tunnistas ta. «Evakuatsioone on läbi mängitud õppustel – viimati oli Tartus Euroopa Liidu rahastatud keemia- ja kiirgusalane suurõppus «Cremex», mille raames mängiti läbi ka ühe Tartu linnaosa evakuatsioon.» See on tegelikult olnud ka ainus nii mastaapne õppus pärast iseseisvuse taastamist. Päästeameti endine juht Kalev Timberg ei soovi valitsuse otsusele loobuda varjenditega tegelemisest tagantjärele hinnangut anda. «Igal aastal tehakse meil julgeolekuhinnang, mis on praegu selline, et suurt sõda oodata ei ole, aga kui see tuleb, on see meile raskete tagajärgedega – saite minu mõttest aru, eks ole?» päris ta. Praegu on Timbergi and-

metel siiski endiselt korras osa tööstushoonete alla rajatud varjendeid, millele on leitud mingi muu kasutus – nii on näiteks Tartu Tarmeko peahoone alune varjend kasutusel laona. Aga kuhu ikkagi viia sõjaolukorras näiteks Tallinna tsiviilelanikkond? «Ma tean, et tsiviilvõimudele pole antud mingit ülevaadet, kuidas kavatsetakse Eestit kaitsta – see on suur saladus, mida sõjaväelased hoiavad enda teada,» ütles Timberg. «Võiks ju planeerida evakuatsiooniteid, aga selleks peaks kõigepealt teadma, mida meie sõjaväelased sõja ajal teevad.» Meie uuskortermajad kukuvad pommitabamuse peale kaardimajakesena kokku ning uuseramute alla ei rajata enam keldreid, mis päästsid Teise maailmasõja ajal hulga tsiviilelanikke. Samal ajal pole sõja iseloom oluliselt muutunud ja Vene sõja-


POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ENSV elas tuumasõja hirmus nils niitra

Eestis polnud, küll aga ehitati Harjumaale Kose kutsekooli alla suur teise klassi varjend ENSV valitsuse ja kommunistliku partei keskkomitee tarbeks – varjendisse olid loodud tingimused liiduvabariigi juhtimiseks sõjaolukorras. Ka ülemnõukogu tarbeks rajati Toompea lossi territooriumile varjend, mis on praegugi alles. Selle korrashoidu pole uuemal ajal vajalikuks peetud. Samuti oli 1939. aastal ehitatud presidendi hoonesse varjend, mis on praegugi alles. Mõistagi olid oma varjendid ka ministeeriumidel ja enamasti asusid need väljaspool Tallinna. «Aegviidul asus raudtee juhtimispunkt ja seal olid ka kõik varujuhtimisseadmed raudtee juhtimiseks,» meenutas Timberg. «Eesti Energial oli varjend Paide kandis, seal oli dubleeritud elektrivõrkude juhtimine.»

nils.niitra@postimees.ee

vägi ei hooli kaitseväe endise juhataja erukindral Ants Laaneotsa kinnitusel endiselt tsiviilohvritest. «Põhja-Kaukaasias tapsid Vene sõjaväelased mõne hinnangu kohaselt umbes 230  000 inimest, neist 42  000 olid lapsed,» lausus ta.

Jookse elu eest! Sõjaliste sihtmärkide täppispommitamisest pole Laaneotsa kinnitusel Venemaa puhul mõtet rääkida. «Gruusia pommitamisel ei kasutatud üldse juhitavaid mürske ega pomme.» Erubrigaadikindral Urmas Roosimägi rääkis sarnast juttu. «Nõukogude ajal hoolitsesid tavakodanike eest sõjaolukorras tsiviilkaitsestaabid,» lausus ta. «Olid kindlad toiduvarud, diiselgeneraatorid, meditsiiniline varustus, gaasimaskid ja muu – see oli terve meetmete kompleks, mis on 20 aastaga täielikult ära lagastatud.»

Rahuajal kasutatakse sõjaväge osaliselt ka tsiviilülesannete täitmiseks, aga kui algab kriis, keskendub sõjavägi ainult sõdimisele. Roosimäe andmetel oli Esimeses maailmasõjas hukkunud tsiviilelanike osa veel väike, Teises maailmasõjas 30 protsenti ning viimaste sõjaliste konfliktide puhul oli tsiviilelanike osa juba 70–80 protsenti. «Sõjaväelane oskab sõjaolukorras käituda, aga tsiviilisik mitte.» Niisiis ennustabki Roosimägi, et sõja puhkedes algaks Eesti linnades suur kaos. «Mina ei tea, kuhu inimesed sõjaolukorras peituvad, kuidas hakatakse neid varustama, kuidas kustutatakse suuri tulekahjusid, kuidas toimib meditsiiniteenistus.» Põhimõtteliselt on spikker kõigile linlastele tõeliseks sõjaolukorraks järgmine: liduge maale nii kiiresti, kui jalad vähegi võtavad!

Tartu Hermanni tänava varjendisse pidid sõja korral peituma üle tee asuva sõjakomissariaadi töötajad. Hoolimata vandaalitsejate tegevusest on selle konstruktsioonid praegugi üsna heas korras.

Külma sõja rindejoonel asunud Eesti NSVs rajati tsiviilkaitsevarjendid peaasjalikult oluliste tehaste töölistele ja valitsusasutustele, niisiis kaitsesid need tegelikult vaid viit kuni üheksat protsenti elanikkonnast. Päästeameti endine juht Kalev Timberg oli 1980. aastatel nii Tartu linna tsiviilkaitsestaabi ülem kui ka ENSV tsiviilkaitse staabi ülema esimene asetäitja. Tartus elas üle 100 000 inimese, aga varjendikohtade hulk võis jääda 3000–5000 vahele. «Kui Tartus oli ligikaudu 28 ettevõtet, mis pidid jätkama tööd, siis kõigil nendel ettevõtetel olid varjendid,» lausus ta. Ettevõtted pidid tegevust jätkama ka sõjaolukorras – nende hulgas olid nii toidu tootmisega seotud ettevõtted kui ka metalli- ja elektroonikatööstus. Tartu Riia mäe aparaaditehasel töötas ühes vahetuses 700 inimest ja kõigile neile pidi olema varjendikoht. Äkkrünnaku korral pidi sinna mahtuma tervelt kaks vahetust. «Kõigile elanikele varjendeid ei ehitatud, sest see oli väga kallis,» lausus Timberg. «Kõik sellised maa-alused betoonkonstruktsioonid peavad sisaldama hoopis teise kvaliteediga betooni ja sootuks teise läbimõõduga raudarmatuuri. Kui maja kokku kukub, siis ei tohi see ju lömastada varjendit.» Maja alla ehitatud varjend suurendas selle maksumust Timbergi sõnul 20 või 30 protsenti. Veel kulukam oli rajada varjend hoonetest eraldi. Päästeameti endise juhi sõnul sõltub varjenditesse panustamine või panustamata jätmine riigi julgeolekuriskide hindamisest ja mõistagi ka rahakotist. «Nõukogude ajal oli suure ja kõikehävitava tuumasõja oht,» lisas ta. «Eesti peale mängiti õppuste ajal umbes 20 tuumapommi stsenaarium. Oli teada, kust tõusevad õhku meie suunas tulevad pommitajad ja kust lastakse välja võimalikud raketid.»

Sõjaks valmis Inimeste kaitsmiseks on mitmesuguseid meetodeid. Individuaalkaitseks pidid inimestel olema gaasitorbikud, inimesi õpetati ise marlimaske tegema ja respiraatoreid kasutama. Eestis olid Timbergi mälu järgi gaasitorbikud olemas 70 protsendile elanikest. Ülejäänute jaoks pol-

Baar varjendis

Kalev Timberg

foto: andres haabu

nud neid seepärast, sest nende elamispiirkonnas oli massihävitusrelva mõju vähetõenäoline. Kollektiivsed kaitsevahendid olid aga varjed ja varjendid – esimesed ei pidanud kaitsma pommitabamuse eest, küll aga näiteks radiatsiooni vastu. Neljanda klassi pommivarjendid tegelikult ei vastanud nõuetele – sageli olid need juba Teise maailmasõja ajal või enne seda valmis ehitatud peidukohad, mida hiljem kohendati.

Harjumaale Kose kutsekooli alla ehitati suur teise klassi varjend ENSV valitsuse ja kommunistliku partei keskkomitee tarbeks. «Need ei kaitsnud kõigi massihävitusrelva kahjustavate tegurite eest,» selgitas Timberg. «Valguskiirguse eest see kaitses, lööklaine eest juba väiksema tõenäosusega. Kiirgus otseselt peale ei tule, samas ei kaitsnud need keemiarelva eest.» Kolmanda klassi varjend kaitses 0,5-kilogrammise ülerõhu vastu ruutsentimeetri kohta, teise klassi varjend kilogrammise ja esimese klassi varjend kahekilose ülerõhu vastu ruutsentimeetri kohta. Esimese klassi varjendeid Timbergi andmetel

Kolmas kaitsemeetod on inimeste evakueerimine ja hajutamine. «Arvati, et tuumasõda ei hakka tõenäoliselt pihta suure pauguga, vaid sellele eelneb ühtteist, nii nagu hiilib meie poole praegu kolmas maailmasõda,» rääkis Timberg. «Ohu hindamiseks olid igasugused indikaatorid ja nende järgi määrati oht – tsiviilkaitses oli üldine ja osaline tsiviilkaitsevalmisolek.» Valmisoleku juurde kuulus evakuatsioon, üldise valmisoleku korral tehti kõik varjendid inimeste vastuvõtuks kiiresti korda. «Varjenditest 30–40 protsenti võis kasutada ka teistel eesmärkidel, näiteks laona. Tartu mööblikombinaadil oli seal baar,» lausus Timberg. «Mina nägin, kuidas selle baari seinad võeti mõne tunniga lahti ja kõik hakkas jälle tööle varjendina.» Valmisoleku saavutamiseks anti mõned tunnid. Evakueerimisel tuli hajutada elanikud, kes ei ole seotud tootmisprotsessiga, näiteks koolid ja lasteaiad. «Need asutused tuli evakueerida maale sovhoosidesse-kolhoosidesse,» rääkis Timberg. Ja kindlasti tuleb siin lisada, et pidevalt korraldati sõjastsenaariumi puhuks õppusi. Kui sõda oli nii ootamatu, et ei jõudnud evakuatsiooni läbi viia, kuulutati välja pimendamine ning lülitati välja elekter ja gaas. Seejärel varjuti hoonete keldritesse või vanadesse pommivarjenditesse, mida tehased ei kasutanud. Samas ei projekteeritud nõukogude ajal ehitatud paneelmaju pommikindlaks.


6 || EESTI || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

EUROOPA LIIT. 25. mail valitaval uuel europarlamendil on varasematest enam mõjujõudu.

Võimukolmik: parlament, k argo ideon poliitika- ja majandusanalüütik

E

uroliitu, mille täisliige on Eesti nüüd juba kümme aastat olnud, võib soovi järgi pidada kas üle 500 miljoni elanikuga maailma tulevaseks superjõuks või liigsesse bürokraatiasse sumbunud kolossiks. Igal juhul on tegu keeruka poliitilise ja majandusliku ühendusega. Euroopa Liit pole ju riik ega tavaline rahvusvaheline organisatsioon – samas on sel mõlema tunnuseid ning ühekorraga võib näha nii liikumist föderaalriigi poole kui ka vastuseisu sellele. Euroliidu tegutsemist mõjutavad nii valitsuste kokkulepped kui ka rahvusülesed institutsioonid. Enne 25. mail toimuvaid eurovalimisi on kohane üle vaadata, mis on Euroopa Liidu põhilised institutsioonid, millega need tegelevad ning kuidas mõjutavad neid eelseisvad valimised.

Euroopa Parlament Ainus euroliidu institutsioon, mis esindab otse kodanikke. See pole küll alati nii olnud: esimesed otsevalimised europarlamenti toimusid alles 1979. aastal. Enne seda meenutas see ühendusi nagu Balti assamblee või NATO parlamentaarne assamblee, kuhu rahvusparlamendid nimetavad oma esindajad. Praegu kuulub europarlamenti 766 saadikut 28 liikmesriigist – nende arv kasvas ühes Horvaatia täisliikmeks saamisega. 25. mail aga valitakse sinna vastavalt Lissaboni leppele 751 saadikut. Saadikute arv sõltub riigi rahvaarvust, kuid väikeriikidele tehakse mööndus ja nende esindajate hulk on proportsioonist suurem. Eesti saadikute arv on väikseim võimalik (6), kuid Soomet esindab vaid 13 saadikut, ehkki põhjanaabreil on 5,4 miljonit elanikku meie 1,3 miljoni vastu, kellest märgatav osa pole isegi ELi kodanikud. Ajaloos on europarlamenti sageli peetud jututoaks, kuid

nii palju võimu Euroopa asjade üle otsustamisel kui nüüd valitaval koosseisul pole Euroopa Parlamendil varem olnud. Europarlamendil pole õigust seadusi algatada, kuid institutsiooni mõju on järk-järgult kasvanud. Viimasest tööperioodist võib tuua mitu näidet, mis on mõjutanud elu Eestis: ELi eelarveraamistiku 2014–2020 pingelised vaidlused ja keeldumine võltsimisvastasest kaubanduslepingust (ACTA). Siiski on paljudel europarlamendi raportitel ja resolutsioonidel pigem üksnes moraalne mõju.

Euroopa Komisjon

rokomisjoni koosseis võib paika saada poole aastaga, mis tähendab, et keerukamad otsused lükatakse sügisesse. Asja teeb veelgi keerulisemaks protseduur: pärast komisjoni presidendi paikasaamist esitab ta parlamendile kinnitamiseks volinikukandidaadid, keda on kuulamiste põhjal võimalik tagasi lükata, misjärel otsib liikmesriik uue kandidaadi.

Ehkki see pole formaalselt nii, võib Euroopa Nõukogu pidada ülem- ja Euroopa Parlamenti alamkojaks.

Pealtnäha euroliidu valitsus, täitevorgan, kes hoolitseb euroliidu igapäevase toimimise eest, rakendab ELi õigust ja töötab välja seaduseprojekte. Komisjoni mõju on eriti suur aladel, mis kuuluvad eranditult ELi pädevusse – näiteks rahvusvahelised kaubanduslepped. Eurokomisjoni teeb iseäralikuks see, et selle liikmed ehk volinikud määravad ametisse liikmesriigid, ent komisjonis ei esinda volinikud riike, vaid Euroopa Liidu üldhuve. Pärast europarlamendi valimisi peab ELi ülemkogu (riigijuhid) esitama järgmise komisjoni presidendi kandidaadi, ning esimest korda tuleb neil võtta muu kõrval arvesse valimistulemust. See tähendab, et kaks suuremat parlamendirühma – konservatiivid (Euroopa Rahvapartei, EPP) ja sotsiaaldemokraadid (PES) – ei võistle valimistel mitte üksnes parlamendikohtade, vaid ka komisjonijuhi koha pärast.

Euroopa Parlament on alates 1979. aastast ainus euroliidu institutsioon, mis esindab otse kodanikke. EPP kandidaat on endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, sotside oma praegune europarlamendi president Martin Schulz ning suuruselt kolmanda, liberaalide rühmituse (ALDE) kandidaat endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt. Kui Eestis saab valitsus ametisse tavaliselt kuu pärast parlamendivalimisi, siis uue eu-

Eestiski on voliniku määramine keerukam kui varem: lisaks valitsuse otsusele on nüüd oodata kandidaadi ärakuulamist riigikogu saalis.

Nõukogu ja ülemkogu Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. See on koht, kus räägitakse läbi ja võetakse vastu ELi õigusakte. Nõukogu koosseis muutub vastavalt valdkonnale – rahandusküsimustes kohtuvad rahandusministrid, välisasjades välisministrid jne. Ehkki see pole formaalselt nii, võib euronõukogu pidada ülemkojaks ja europarlamenti alamkojaks. ELi seaduste jõustumiseks peavad enamasti sellega nõustuma nii europarlament kui ka nõukogu. Viimases otsustavad liikmesriigid konsensuslikult, kuid nüüd on võimalik otsustada ka kvalifitseeritud häälteenamusega (mitte kõigis küsimustes). ELi Nõukogu koordineerib riikide majandus-, rahandus- ja tööhõivepoliitikat, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (läbirääkimisi peab eurokomisjon). Vähemalt kaks korda poole aasta jooksul kogunev Euroopa Ülemkogu ei anna välja seadusi. Ülemkogu koosneb ELi riigipeadest ja valitsusjuhtidest, kellele lisanduvad eesistuja (praegu Herman Van Rompuy), komisjoni president ja välispoliitika kõrge esindaja (praegu paruness Ashton). Ülemkogu määrab ELi poliitilised sihid, arutatakse ELi kõige olulisemaid teemasid, seal sündivad kokkulepped määravad ELi liikumissuuna (näiteks eelarveraamistik).

Euroopa Parlamendis tasu viis korda suurem kui riigikogus Erinevalt Euroopa Liidu suurriikide parlamentide liikmetest võidaksid Eesti riigikogu 101 saadikut europarlamenti valituks osutudes sissetulekus märgatavalt.

Europarlamendi liikme hüved Parlamendi 2013. aasta eelarve

1750 mln eurot

Eelarvest parlamendi liikmete palkadeks ja hüvitisteks

Parlamendiliikmeid kokku

208

751*

* alates 2014. a valimistest, 2013. a oli liikmete arv 766

mln eurot

Keskmine kulu ühe eurosaadiku kohta kuus

Keskmine kulu ühe eurosaadiku kohta aastas

Keskmine hüvitise summa saadiku kohta kuus

Keskmine hüvitise summa saadiku kohta aastas

22 628

271 000

21 975

236 707

eurot

eurot

eurot

eurot

Parlamendiliikme brutopalk kuus

Parlamendiliikme hüvitised

7956,87 EUROT

Sõiduku- Üldkulu- Ravihüvilude hüvi- de hüvitis tis kulunud tis aastas aastas summast

Päevaraha ametlike tööülesannete täitmise eest

4243

4299 2/3

304 152

eurot

eurot

eurot

eurot

ELis

väljaspool ELi

+ Ametiaja lõppemisel on parla- + Parlament annab parla-

+ Kaastöötajate pal-

mendiliikmetel õigus saada palgaga samaväärset üleminekuhüvitist, mida makstakse nii mitu kuud, kui mitu aastat kestis parlamendiliikme ametiaeg, aga ei maksta kauem kui kaks aastat.

kamise võimalus ja kaastöötaja maksimaalne kulu aastas

mendiliikmete käsutusse sisustatud bürood Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendiliikmetel on õigus kasutada mõlemas linnas tööülesannete täitmisel parlamendi ametisõidukeid.

21 209* eurot * Ei maksta otse parlamendiliikmele

Graafika: Alari Paluots

VANEMUISE BALLETT 75 / RAHVUSVAHELINE TANTSUPÄEV

Hooaja peasponsor

Eesti Rahvusballett

Balti Balletiteater / Leedu

Vanemuise ballett

WAYNE MCGREGOR

MARIJA SIMONA ŠIMULYNAITĖ

GIORGIO MADIA / Itaalia

SYMBIONT(S)

ANOTHER WORLD

LA DOLCE VITA

Aasta toetaja

Ametlik autopartner

30. aprillil kell 19 VANEMUISE SUURES MAJAS


TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || EESTI || 7

komisjon, nõukogu Parlamendiliikmete palk Euroopas

96 90

parlamendiliikme brutopalk kuus

74

eri hüvitiste maksimaalne suurus kuus eurodes

73

80

SUURBRITANNIA

ROOTSI*

73

70

*Rootsis on parlamendiliikmete kuluhüvitiste suurus salastatud

60

3474 1035

40

50

4832

16 736 5712

54

EESTI

30 12 000

51

20

5235 SAKSAMAA

riik

lia sp

aa

ni

a

i ng

en

Hi

dk

un

I taa

usmaa P ra n t s

Üh

20

Ii r im a a

tia va a

u

si

21

ed

ti

l

a

Le

ot

ga

ari

ria

a ri

r tu

i

Hor

6 6

U ng

st

8

Au

6

Ro l ga

11

6

Po

n Ta a

k ia

8

11

11

297 372

S lova k

239 040

Soome

206 820

13

ia

K re e ka

Bu

Sl

ov

n ee

Tšehhi

13

s ti

land

21

200 832

Ee

Hol

ia

B e lg ia

13

b u rg Luksem ros Kü p

en

21

54 112

Malta

e um

21

Parlamendiliikme võimalik maksimaalne aastane tasu

Saadikuid riigiti pärast 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi

a

21

R

ol

26

7339

5180

Po

17

17 442

14 740

18

ITAALIA

32

PRANTSUSMAA

Saksamaa

10

Koostas: Katariina Krjutškova Allikad: Euroopa Parlamendi esindus Eestis, ERR, BBC

Ülipopulaarne Viitna šašlõkibaar hävis tules Laupäeva õhtul läks põlema Arturi šašlõkibaar Viitnal. Päästetööde juht Livar Liblik rääkis, et väljakutse tuli kella kuue ajal. Esimesena jõudsid kohale Kärmu vabatahtlikud pritsimehed, siis põles hoone teine korrus lahtise leegiga. Majas oli tulekahju puhkemise ajal päris palju inimesi, sest tegemist on väga populaarse söögikohaga. Õnneks keegi põlengus vigastada ei saanud. Libliku sõnul sai tuli alguse ilmselt teiselt korruselt, maja esimene korrus sai vee- ja suitsukahjustusi. Šašlõkibaari juurdeehitis valmis alles hiljuti; valged sambad, mille järgi paika tuntakse, on alles. Toitlustuskoha omanikel on kavas šašlõki küpsetamist jätkata ning suvel inimestele õues süüa pakkuda. Šašlõki müügiga alustas perekond Nersesjan Viitna külje all 2005. aasta septembris, uhke sammastega hoone sai valmis 2008. aastal. Ka Viitna kõrts on maha põlenud, see juhtus 1989. aastal. VT foto: aarne mäe / virumaa teataja


8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KINNISVARA. Omanikud pole ehitamist veel otsustanud, linn soovib kaubandus- ja meelelahutuskeskust.

Polištšuk ostis Tallinna keskturu andres reimer majandusajakirjanik

H

arju maavanem erastas Tallinna keskturu maa poole miljoni euro eest Vadim Polištšuki poja Andrei firmale Turukaubanduse AS. Ammusele keskturu juhile, turu pärast abilinnapea mõrva tellinud Vadim Polištšukile kuuluvad turuhooned andsid talle Harju maavalitsuse kinnitusel eesõiguse erastada hoonete alune maa. Tehingu väärtus on Harju maavalitsuse andmetel maa müügihind 433 780 eurot. Tallinna Kesklinna valitsus ootab, et Polištšukid rajaksid putkaturu asemel nüüdisaegse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse. Nii Vadim kui ka Andrei Polištšuk keeldusid Postimehele tehingut selgitamast, kuid lasid turu juhatajal Rein Leemetil kinnitada, et soovivad turuäriga jätkata. «Kinnistu arendamiseks on viis lahendust, mille üle omanikud just praegu väga aktiivselt diskuteerivad,» rääkis Leemet. «Neile projekteerivad noored kohalikud mitte-eestlastest arhitektid, kuid mina pole lahendusi näinud ning enne otsuste langetamist ei soovi saladuskatet kergitada.» Kui varem tähistas tallinlaste armastatud ostlemiskohta kinnisturaamatus justkui must pommiauk, siis mullu novembris kandis kohtunikuabi 3,5 hektari suuruse maalahmaka esimest korda registrisse. Augustis oli maavanem Ülle Rajasalu allkirjastanud lepingu, mille järgi sai Turukaubanduse AS maareformi seadusest tuleneva ostueesõigusega kinnistu omanikuks. Polištšuk maksis kohe ära kümnendiku ostusummast ning tasub ülejäänu 15 aasta jooksul, lisaks intressi kümme protsenti aastas. Kinnistul lasub riigi kasuks hüpoteek 507 500 eurot.

Linnajuhid lootusrikkad Kuigi linnavalitsus võttis juba 2004. aastal vastu keskturu detailplaneeringu, mis lubab sinna ehitada uusi hooneid ja parkla, peavad Polištšukid nüüd tegema uue. «Varem tehtud detailplaneering on ajast ja arust, sest tegemist on linnale väga olulise piirkonnaga, mille läheduses asuvad näiteks viietärnihotellid,» ütles Kesklinna vanem Mihhail Korb. «Kohtusin omanikega. Nad on väga entusiastlikud. Ergutasin neid lennukalt planeerima, sest linnale meeldiks väga, kui sellele väga suurele krundile tekiks lisaks kaubandusele kohti nii perekondlikuks vaba aja veetmiseks kui ka pidutsemiseks.» Keskturu hoogne arendamine meelelahutuskeskusena võimaldaks Korbi sõnul vähendada vanalinna koormust, millest on praeguseks kujune-

nud Tallinna elanikele ja külalistele ainukene populaarne lõõgastuspiirkond. Tallinn valmistub panustama keskturu ümbruse liikluse ja parkimise ümber korraldamisesse, sest olemasolev teedevõrk ei suuda isegi praegu turulisi talutaval tasemel vastu võtta. «Üritame koos transpordiametiga kogu aeg olukorda parandada, kuid põhjalike investeeringuteta pole me rahuldavaid tulemusi saavutanud, sest nokitseme justkui põlve otsas,» lisas Korb. Linnaosa juhtis juba kümme aastat tagasi detailplaneeringule kooskõlastust andes tähelepanu, et kuna keskturg asub elumajade vahel, ei sobi sinna lahmakas laohoone tüüpi kaubanduskeskus, mis jätab suure kasti mulje.

Kinnistu arendamiseks on viis lahendust, omanikele projekteerivad noored kohalikud mitteeestlastest arhitektid. Praegu kaootiliselt paiknevad kioskid sooviti 2004. aasta planeeringus asendada kahekorruselise hoonega, lisaks rajada mitu moodsat ärihoonet. Lastekodu 14a kauplus plaaniti rekonstrueerida neljakorruseliseks ärihooneks, Torupilli otsa ja Lastekodu tänava nurgale planeeriti kolmekorruseline ärihoone. Keskturule kavandati eri andmetel 250–325 kohaga parkla. Ehitamise muudab keeruliseks keskturul asuv riigi kaitse all olev arheoloogiamälestis – asulakoht. Pole välistatud, et muistis avatakse külastajatele, nagu tehti keskaegse pidalitõbila varemetega Tartu maantee pikendusel.

Turuäri tulevik Ettevõtjate arvamused keskturu käekäigu suhtes lähevad lahku. Jaekaubandusketi omaniku Oleg Grossi hinnangul pole turukaubandusel Eestis tulevikku. «Turgude aeg on läbi. Pean Rakvere turgu ja näen oma silmaga, kui raske ja isegi võimatu on Eesti toitu müüvatel turukauplejatel odava importkauba peale rajatud kaubanduskettidega võistelda,» rääkis Gross. «Keskturg on tallinlastele harjumuspärane ostukoht, mistõttu oleks sellel ärilist tulevikku, kui nad leiaksid tuumikrentnikuks mõne tugeva kaubandusketi.» Grossi arvates saab Tallinna kavandatavaid munitsipaalpoode ja juba tegutsevaid linnaturgusid pidada vaid nii, et omavalitsus maksab nende tegevusele peale. «Meie hallatavad kuus turgu on kauplejaid täis ja Tallinnas jätkub nii ostjaid kui ka müüjaid kõikidele turgudele,» kinnitas munitsipaalasutuse Tallinna Turud direktor Tiia-Liis Jürgenson. «Talunik saab ise otse kliendile kaupa müüa ning inimestele meeldib see väga.» Kaubanduskinnisvara hal-

dajate hinnangul pole keskturu kinnistul kaubanduskeskusena tulevikku, sest see jääb ümbruskonnas juba tegutsevate kaubanduskeskuste varju. «Elukondliku arenduse jaoks on see koht hea, kuid isegi ärikinnisvara vaatenurgast pole tegemist kõige pare-

ma kohaga, sest jääb suurest tänavast kõrvale,» lausus Eften Capitali juhatuse liige Viljar Arakas. «Turg võiks selles kohas tegevust jätkata, sest maailma suurlinnade kogemus näitab, et kui inimesed on harjunud seal turul käima, siis äri õitseb.»

Keskturu ligi poole miljoni euro suurust müügihinda nimetas Arakas väga odavaks. «Selle kinnistu hinda pole võimalik pealiskaudse pilguga määrata, kuid tõenäoliselt avaldasid mõju krundil asuv vara ja eelisostuõigus,» pakkus Arakas.

Ärikinnisvarana pole keskturu asukoht parim, sest jääb suurest tänavast kõrvale, kuigi lähedal asuvad kesklinna viietärnihotellid. foto: mihkel maripuu

Vadim Polištšuk tellis abilinnapea Mait Metsamaa mõrva Keskturu omanikfirma Turukaubanduse AS kuulub Andrei Polištšuki firmadele Abring OÜ ja Dzebeti AS. Ettevõtte käekäigu üle otsustab turukauplejate kinnitusel aga endiselt Andrei isa Vadim Polištšuk. Turvameeste saatel liikuv turuärimees väldib avalikku tähelepanu. Tartu ringkonnakohus vabastas keskturu tegelikuks juhiks peetava Vadim Polištšuki 2011. aastal ennetähtaegselt vanglast. Kohus tu-

vastas 2004. aastal, et varem kriminaalja väärteokorras karistamata Polištšuk tellis toonase Tallinna abilinnapea ja Keskturu nõukogu esimehe Mait Metsamaa mõrva, et lahendada endale soodsalt keskturu erastamist. Keskturu toonane turvaülem Valeri Kuznetsov ja turvamees Sergei Normanov palkasid Polištšuki tellimisel 1999. aastal 1000 dollari eest töötu Andrei Dudotškini Metsamaad tapma.

Dudotškin tappis Metsamaa püstolilaskudega pähe 1999. aasta 12. oktoobril Lastekodu tänava korrusmaja trepikojas. Tallinna linnakohus mõistis Polištšuki ja Dudotškini üheksaks, Kuznetsovi ja Normanovi kaheksaks aastaks vangi. Kaks aastat tagasi jäi keskturu haldaja ligi 700 000 euro suuruse käibe juures 138 000 euroga kahjumisse. Ettevõtte vara väärtuseks hinnati siis 1,6 miljonit eurot. PM

Vadim Polištšuk ja Valeri Kuznetsov 2002. aastal kohtus. foto: peeter langovits


10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KATALOONIA. Iseseisvusreferendumit nõudva Barcelona ja seda keelava Madridi vahel ei paista praeguse seisuga mingit kompromissivõimalust. Ma olen vastu mõttele vähendada lähiaastatel Venemaalt ostetava gaasi mahtu või ostmine koguni lõpetada, kuid me peame jätkama oma mitmekesistamisstrateegia rakendamist.

Katalaanid loodavad võita õiguse ELi sekkumise toel

Günther Oettinger, ELi energeetikavolinik

Poola ootab USA maaväelasi Poola kaitseministri Tomasz Siemoniaki sõnul saadab USA Poolasse maavägesid, et laiendada NATO kohalolekut ajal, mil pingeline olukord Ukrainas kestab, kirjutas Washington Post. Siemoniak ütles lehele, et sõjalised planeerijad juba töötavad vastava kava üksikasjade kallal. Ta lisas, et tõenäoliselt saadetakse USA sõdureid ka Baltimaadesse. AFP/BNS

58

inimese surnukehad, kes leidsid märja haua möödunud nädalal põhja läinud Lõuna-Korea laeval, olid eile õhtuks välja toodud. 244 ohvrit on endiselt kadunud.

Jaapanit häirivad Vene lennukid Jaapani saarte lähedal on viimastel päevadel märgatud ebatavaliselt suurt hulka Vene sõjalennukeid, ütles eile kaitseminister Itsunori Onodera. «Nad jätkavad lendudega meie arvates ebanormaalses mahus, milleni ei küünditud isegi külma sõja päevil,» lausus ta. Ministri sõnul ei ole Venemaa kavatsused selged ning Jaapan jälgib olukorda hoolikalt. AFP/PM

Abdullah’ edu püsib kindlalt Afganistani presidendivalimistel juhib endine välisminister Abdullah Abdullah. Eilseks, kui loetud olid pooled valimissedelid, oli Abdullah kogunud 44,4 protsenti häältest endise rahandusministri Ashraf Ghani 33,2 protsendi vastu. Esialgseid tulemusi on oodata 24. aprilliks. Kui ükski kandidaat ei saa üle 50 protsendi häältest, korraldatakse mai lõpus teine voor. AFP/BNS

evelyn kaldoja Strasbourg– Tallinn

H

omme avavad K ataloonia võimud veebilehe, millega tä histata kse 200 päeva, mis on jäänud 9. novembrile kavandatud eraldumisreferendumini. Hispaania parlament kinnitas kaks nädalat tagasi üle, et selline rahvahääletus on ebaseaduslik. Kui küsida, kust võiks tulla kompromiss Kataloonia ja Hispaania keskvalitsuse üsna lepitamatuna näivate seisukohtade vahele, ütleb katalaanist Hispaania eurosaadik Ramon Tremosa i Balcells: «Ma arvan, et Euroopa sekkub. Ma ei tea, kus ja millal, aga oleme saanud mõningaid signaale.» Näitena signaalist toob ta ELi liidunõukogu presidendi Herman Van Rompuy mõne kuu taguse sõnavõtu Madridis. Endisest Belgia peaministrist Van Rompuy soovitas Hispaania peaministril Mariano Rajoyl teha samasuguseid föderaalreforme, nagu teeb Belgia. Teise näitena meenutab Tremosa ELi justiitsvoliniku Viviane Redingi sõnu ühel Barcelonas peetud konverentsil, kus osales ka Hispaania valitsuse riigisekretär. «Reding palus Hispaania valitsusel rääkida Katalooniaga igasuguste punaste joonteta,» kirjeldab ta. «Hispaania

Jalgpallimatšil Madrid vs. Barcelona möödunud nädalal Valencias: Kataloonia klubi foto: reuters/scanpix fännid tulid välja iseseisvuslaste senyera-lippudega.

riigi esindaja sai väga vihaseks, sest ta ei oodanud sellist avalikku nõuannet Barcelonas oluliselt eurovolinikult, kes kuulub Rajoy Rahvaerakonna sõsarparteisse.» «Euroopa annab mõningasi signaale, kuid Hispaania valitsus teeb sama, mida mitme muu asja puhul: pole mingit majanduskriisi, pole mingit probleemi tööpuudusega, Kataloonias pole mingit probleemi, mitte mingit!» iseloomustab Tremosa. «Minult ei küsita neil päevil, mida te teete,» kirjeldab Tremosa teiste riikide kolleegide suhtumist. «Küsitakse hoopis, miks Hispaania ei paku teile reforme või ei lu-

Reding palus Hispaania valitsusel rääkida Katalooniaga igasuguste punaste joonteta. Ramon Tremosa i Balcells, eurosaadik

ba referendumit. Pärast poolteist aastat suuri meeleavaldusi ja rekordosalusega Kataloonia valimisi on meie liidrite demokraatlik mandaat väga tugev.» Poolteist nädalat tagasi Hispaania parlamendi alamkoja ees peetud kõnes kordas Rajoy üle põhiseadusliku argumendi, miks ükski riigi osa omal algatusel eralduda ei saa, ja rõhutas, et jutt Kataloonia talumatust rõhumisest ülejäänud riigi poolt on vale. «Pole õige, et katalaani keelt kiusatakse taga või et katalaani kultuuri lämmatatakse, see ei ole tõsi,» lausus Rajoy. «Pole õige, et nende majandusarengu teele veeretatakse takistusi või heaolu torpedeeritakse, see ei ole tõsi.» «Ega ole tõsi ka see, et tsiviliseeritud riikides on juhul, kui mõni piirkond tahab eralduda, uks avatud, et nad saavad lahkuda, võttes tüki ühist territoo-

riumi,» jätkas Rajoy. «Ja ärge rääkige Šotimaast, sest nagu te peaksite teadma, on nende juhtum ajalooliselt ja seaduslikult väga erinev. Tegelikult, kui Šotimaal oleksid pooled või veerandki neist õigustest, mis Kataloonial, ei vaevaks nad end sellega (referendumiga – toim).» Katalaanide pahameeleks on Madrid üritanud paralleele tuua ka nende referendumisoovi ja Krimmis toimunu vahel. «Krimm on täiesti teine lugu. Sõjalise okupatsiooni tingimustes. Kahenädalase etteteatamisega… No kuulge!» hurjutab Tremosa. Ta meenutab, et Krimmis polnud ka lippe akendel ja rõdudel, nagu võib nüüd juba teist aastat järjest rohkelt näha igaüks, kes läheb ükskõik millisesse Kataloonia linna. «Iga päev, kui Hispaania ei paku Katalooniale midagi, on päev, kui Hispaania kaotab,» arvab Tremosa. «Iga päev, kui Hispaania ütleb Katalooniale, et te kaotate, jääte vaeseks, teid visatakse igalt poolt välja, on nende kaotus.» Samas möönab liberaalist eurosaadik, et ei saa kindlalt öelda, kas Madridi poolt ebaseaduslikuks tunnistatud 9. novembri hääletus ikka toimub. Kui mitte, siis plaanivad katalaanid oma suhtumist näidata valimistel. Tremosa meenutab, et näiteks tuleval aastal toimuvad omavalitsuste valimised ja 1931. aastal jõuti Kataloonia Vabariigini just pärast vabariiklaste võitu kohalikel valimistel.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Kevadel Aeda! 10.-27. aprill

Kõrgsurvepesur Bosch Aquatak 37-13

Käru koos voolikuga Beta

Kuumsuitsuahi Turismo Lisainfo: www.ehituseabc.ee


TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ülestõusmispühad tõid uusi kristlasi

Gwendolyne Myriam Lebailli ei varjanud paasaööl Vatikanis Püha Peetruse basiilikas nunnast ristiema kõrval seistes rõõmu. Tallinnast Roomani ja Bambarist Agartalani ristiti nädalavahetusel ülestõusmispühade jumalateenistustel ühtekokku tuhandeid uusi kristlasi. Lebailli oli üks kümnest, kes võttis ristimise sakramendi vastu paavst Franciscuselt. Paavst kutsus öisele teenistusele kogunenud preestreid, piiskoppe, kardinale ja tavakatoliiklasi meenutama, millal nood oma tõelise usu leidsid. «Kas te mäletate seda? Olete te selle unustanud? Otsige seda. Te leiate. Jumal ootab,» lausus ta. Täiskasvanute ristimine just lihavõtete ajal on tava, mis ulatub kristluse algaegadesse.

Oma eile päeval tehtud läkituses kutsus paavst Franciscus rahvusvahelist kogukonda ära hoidma vägivalda Ukrainas ning kutsus osapooli otsima lahendust dialoogi vormis. Samas ei saa öelda, et just ühtsuse vaimu oleksid peegeldanud kahe Ukrainas tugevama õigeusukiriku juhi pühadesõnumid. Kiievi patriarh Filaret nimetas Venemaad vaenlaseks, kelle rünnak on määratud läbi kukkuma, sest on ajendatud kurjusest ja läheb vastuollu Jumala tahtega. Vene õigeusukiriku patriarh Kirill aga palvetas selle eest, et Jumal teeks lõpu nende sepitsustele, kes tahavad hävitada püha Venemaad, ning teatas, et Ukraina on Venemaaga foto: ap/scanpix ajalooliselt üks. AP/AFP/PM

POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11


12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

jüri laurson on

Kui raudtee on tänavaga ühel tasapinnal, läbib elurajoone ja on kõigile ligipääsemiseks laialt avatud, on traagiline õnnetus ainult aja küsimus, kirjutab teabe- ja turundusspetsialist Andres Kraas (IRL).

Notke «Surmatants» Eesti raudteel

V

aatamata sellele, et lõpetasin Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal, töötasin Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel ligi aasta raudteel reisijateveo peaspetsialistina. Kui praegu tundub selline kombinatsioon absurdne, polnud toona selles midagi imelikku – Eesti riik oli tarvis üles ehitada ja desovetiseerida ning polnud mingi ime, kui ühel hetkel sai muusikust masinatehase direktor või ajakirjanikust pangandustegelane. Minul oli sel puhul teatav eelis – olin tudengina töötanud kolm suve raudteemalevas vagunisaatjana. Sellest ajast alates hakkas mulle raudtee meeldima ning seal toimuv läheb mulle korda siiani. Kui praegust Eesti raudteed paarikümne aasta tagusega võrrelda, on paljud asjad inimnäolisemaks muutunud: alates klienditeenindusest ning lõpetades uute rongide, perroonide ja remonditud raudteelõikudega. Samas ei saa me enam sõita Tallinnast Haapsallu ega Pärnu kaudu Riiga, rääkimata jaamahoones tuule ja vihma eest varju otsimisest, sest enamik neist on kokkukukkumise äärel või muutnud oma sihtotstarvet. Isegi Tallinnas pole enam kusagil võimalik korralikult rongi oodata. Kuid need on vaid ebamugavused, mis ei tapa. Liiklusohutusega on lood hoopis halvemad ning siin on märgata selgelt vähikäiku, kui mitte hoolimatust ja inimelude arvelt raha kokkuhoidmist. Kindlasti mäletavad veel paljud tõkkepuude ja valvuriputkadega raudteeülesõidukohti kõikjal üle Eesti, mille ees pidasid valvet kollaste lippudega tädikesed, kes andsid vedurijuhtidele märku, et ülesõit on vaba, ning teavitasid autojuhte rongi lähenemisest. Kas see oli primitiivne või mitte, pole oluline, vähemalt süsteem töötas nagu kellavärk ja ohutu liiklus raudteel oli tagatud. Nüüd see enam nii ei ole ja selles osas peab endiselt paika vene ajal levinud kõnekäänd: «Seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee!»

S

elle veenvaks tõestuseks on intervjuu Eesti Raudtee juhatuse liikme ja infrastruktuuride direktori Arvo Smiltinšiga, kes pärast inimohvritega lõppenud rongiavariid Raasiku ülesõidul täiesti süüdimatult teatas, et aastas sõidetakse Eestis puruks ligi sada raudtee tõkkepuud. See teeb keskmiselt kaks tõkkepuud nädalas ja seda olukorras, kus suur osa raudteeülesõite on hoopis ilma tõkkepuudeta ning rongiliiklus Lääne-Euroopaga võrreldes pea olematu! Tekib küsimus, kas hr Smiltinš eksis? Kui ei, siis mängib Eesti Raudtee ju iga päev, sõna otseses mõttes, inimeludega vene rulet-

ti – kas keegi saab täna surma või mitte. Tüüpiline idaeuroopalik suhtumine! Reisirongid on muutunud kiiremaks ja hääletumaks, kaubarongid aga pikemaks ja plahvatusohtlikumaks. Kokkupõrge kütuserongiga võib halbade juhuste kokkusattumisel hävitada terve linna ning Raasiku elanikel on seni vedanud, et reisivagunite asemel pole olnud bensiinitsisternid. Seda õõvastavam on kuulda kõrgete raudteeametnike suust vastutustundetut hämamist, et Raasikul juhtus ka eelmisel aastal samas kohas kokkupõrge reisirongiga ja me kavatseme sinna tulevikus paigaldada tõkkepuu, aga enne sügist ei saa, sest kooskõlastamised võtavad kaua aega ning madalat liiklustihedust arvestades poleks seda õieti vajagi.

K

ui palju peab siis veel inimesi surma saama või midagi vastu taevast lendama, et probleemi ülimast tõsidusest aru saadaks ja ennast kiiremini liigutama hakataks? Oldi veel imestunud, et Raasiku rongiõnnetuses sai surma vaid üks reisija. Miks nii «õnnelikult» läks, seda pole asjaomased instantsid seni välja öelnud. Kuid selgitus paistab olevat üsna lihtne. Sündmuskohal tehtud fotode põhjal on näha, et veoauto rammis rongi viimase vaguni lõpuosa ehk täpselt 1. klassi salongi, mis rongi välisküljel on tähistatud kollase joonega akende kohal. Kuna 1. klassi piletid on kallimad, on see osa rongist tavaliselt võrdlemisi tühi. See seletab ka minimaalset ohvrite arvu. Seega osutus kõige tõenäolisemalt hukkunuks just 1. klassi reisija, kes oli oma mugavuse ja turvalisuse tagamiseks maksnud kõrgemat piletihinda kui ellujäänud. Kui see nii oli, oleks huvitav teada, miks see fakt lihtsalt maha vaikiti, ja kas ka vigastada saanud inimesed olid äriklassi reisijad?

ga ühel tasapinnal, läbib elurajoone ning on kõigile ligipääsemiseks laialt avatud, on traagiline õnnetus garanteeritud. Kas see juhtub ühe minuti või ühe aasta pärast, pole tähtis. Igas arenenud Euroopa linnas on sellise võimalusega arvestatud ning raudtee saja protsendi ulatuses ülejäänud elukeskkonnast eraldatud, meie aga teeme jätkuvalt inimkatseid. Uute rongide kiirust, vaiksust ja tihenenud sõidugraafikut arvestades peaks raudtee olema kogu linnaruumi ulatuses vähemalt võrkaiaga eraldatud ja jalakäijatele loodud kõikjal turvalised ülekäigud.

Nägin Nõmme ja Hiiu jaama vahel lapsi raudtee kõrval palli mängimas, seejärel tuhises mööda elektrirongrong. Seekord keegi surma ei saanudki.

Raudteeülesõidukohti saaks nähtavamaks muuta. Piisab märgistusest, foorituledest, tõkkepuudest ja jälgimiskaameratest. Kahjuks pole ülesõidukohad ainsad meie raudtee surmakuulutajad. Mõne päeva eest sõitsin mööda Pärnu maanteed ning nägin Nõmme ja Hiiu jaama vahel lapsi raudtee kõrval palli mängimas, paarkümmend meetrit eemal koperdas mutike rõõmsalt üle rööbaste, seejärel tuhises mööda elektrirongrong. Seekord keegi surma ei saanudki. Kui mitu korda nii läheb, ei oska öelda. Kuid kui raudtee on tänava-

Ka raudteeülesõidukohtasid saaks üsna lihtsate vahenditega palju nähtavamaks muuta. Piisab vaid silmatorkavast märgistusest, uutest kirkamatest foorituledest, kõrvale selgemalt eristuvatest helisignaalidest, tõsiseltvõetavatest tõkkepuudest ning loomulikult jälgimiskaameratest, mis edastaksid pildi ülekäigul toimuvast läheneva vedurijuhi kabiini ning vajadusel informeeriks politseid liiklusreeglite eirajaist. 21. sajandil on arenenud riikides kõik need asjad ammu olemas, teisiti oleks see mõeldamatu. See pole ju mingi kosmoseteadus, vaid elementaarne turvareeglite järgimine. Kogu süsteem on mäda! Eesti Raudtee oleks pidanud ülesõidukohtade ja raudtee ümbruse ohutusprobleemidega tegelema juba aastaid tagasi või vähemalt siis, kui uued rongid soetati. Suurte kulutuste ettekäändeks toomine on ses olukorras täiesti kohatu, pealegi kasvavad summad mitu korda suuremaks, kui raudteel seeläbi järjekordne katastroof peaks juhtuma.

P

raeguses olukorras on õnnetused Eesti raudteel juba ette sisse programmeeritud. Kes kogu selle korralageduse eest vastutab? Kas tõesti tuleb meil Eest Raudtee tegematajätmised inimeludega kinni maksta? Need küsimuste lahendamine on tõsine väljakutse ning proovikivi uuele majandus- ja taristuministrile. Juba järgmisel kuul läheb Elron üle suvisele sõiduplaanile, suureneb väljumiste hulk ja kasvavad kiirused, sellega koos tõuseb ka riskifaktor. Seniks kuni riik eelnimetatud probleemidele lahendamiseks midagi kardinaalset ette ei võta, jätkub «Surmatants» Eesti raudteel täie tambiga.

EV volitatud elektriinsener

Vint on üle keeratud

H

aridusreform ei tohiks olla harimatuse inkubaator. Praegusel moel haridussüsteemi edasi reformides ja lõhkudes võib juhtuda, et laastamistöö tõsiduse märkamise ajaks oleme hiljaks jäänud. Hariduse taandareng on juba silmaga nähtav, sest oleme kohustuslikult keskhariduselt üle läinud kohustuslikule põhiharidusele, see on hariduspõllul suur samm tagasi. Eestis on elu kiiresti edasi läinud, automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on tõusnud ja nüüd oleme dilemma ees, et puudust pole mitte ainult arstidest, vaid ka tuhandetest inseneridest ja oskustöölistest. Kahjuks lõikab praegu paljudel kõrgkooli insenerõppe tee läbi olemasolev kaua kiidetud liberaalne haridussüsteem, kus keskastmes ei olnud vajadust õppida täies mahus reaalaineid, nagu matemaatika, füüsika, keemia. Pole siis ime, et pärast põhikooli lõpetamist teevad paljud õpilased pausi või jätavad haridustee üldse pooleli. Seega leiab hariduse kohta kinnitust juba vanasti laialt levinud ütlus «Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea». Aga kuidas peakski Juhan teadma, kui Jukut õpetatakse halvasti? Sageli külvatakse lapsi, kes ainest aru ei saa, õpetamise ja selgituse asemel üle ühtede ja kahtedega. Tegelikult peaks õpetaja halbade hinnetega vehkimise asemel tegema aine õpilastele arusaadavaks ja huvitavaks. Kool on teadmiste saamise koht, mille kvaliteet sõltub õpetajast. Uus haridusminister tõi päevavalgele kurva statistika, et ligi 30 protsenti meie tööealistest inimestest on kutse- ja erihariduseta. Kümme protsenti noortest katkestab koolitee ja jõuab tööturule enne vajaliku paberi saamist. Aga kes ütleb, kui palju lapsi meil üldse koolis pole käinud?

E

uroopa Liit on välja arvutanud, et põhiharidust eeldavate töökohtade arv väheneb kümne aasta jooksul 20 protsenti. Huvitav, missugust tööd hakkavad tulevikus põhiharidusega ja ilma kutseõppeta inimesed siis tegema? Insener on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ning tehnilisi seadmeid ja süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. Keerukad tööd ja keerukate seadmete käsitsemine vajab tänapäeval kompetentseid kõrgharidusega insenere. Haridust on loetud meie rahva vaimseks rikkuseks. Seega peaks riik igati soodustama igale lapsele hea hariduse andmist. Praegu peavad lapsed otsima kodukohast kaugel asuvaid allesjäänuid koole. Seejuures pole paljudel maal elavatel, autota perede lastel sageli võimalik käia isegi põhikoolis, rääkimata siis gümnaasiumist või kutsekoolist. Inseneride arvu kasvuks tuleks haridussüsteemis vastuvoolu ujumine lõpetada.


POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Vassimisest ja valetamisest

susann kivi

Kooseluseadus on poliitiline otsus, milleks ei kohusta meid miski

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid väljendab traditsiooniliselt oma pahameelt kooseluseaduse üle.

E

nt riigikogul, valitsusel, õiguskantsleril, kohtutel ega ühelgi teisel institutsioonil ei ole vähimatki õigust rahva kõlbeliste alusveendumustega ideoloogiliselt manipuleerida. Inimestel, kes sellest aru ei saa või kes ei taha sellega leppida, ei tohiks üldse võimupositsioonidele asja olla. Ehk kõige piinlikum on kogu loo juures asjaolu, et kooseluseaduse eelnõu eestvedajad püüavad suruda seadust läbi täies teadmises, et see samm riivab tugevasti enamiku Eesti inimeste kõlbelisi alusveendumusi, sh veendumust, et homoseksuaalsed suhted on ebamoraalsed ja et neil ei ole perekonnaga midagi pistmist. Juba eelmise aasta mais, vahetult pärast seda, kui olime andnud riigikogule üle enam kui 38 000 inimese allkirjad protestimaks homosuhete õigusliku tunnustamise vastu perekonnana, toimus homoaktivistide eestvedamisel rahvusraamatukogus paneeldiskussioon. Arutelu põhiküsimuseks kujunes hämmastaval kombel see, kuidas suruda kooseluseadus läbi hoolimata tõsiasjast, et see on nii paljudele inimestele vastuvõetamatu. Kiiresti jõuti üksmeelele, et ükski partei ei julge võtta kooseluseaduse läbisurumist enda kanda, sest see tooks kaasa kümnete tuhandete valijate pahameele ja seeläbi ka erakonna toetuse vähenemise. Sellest sündis oma-

S

elgelt valelik on ka jutt sellest, et Eestil on homopartnerluse seadustamiseks rahvusvahelistest lepingutest, ELi õigusest või põhiseadusest tulenev kohustus. Tegelikult ei ole see muud kui poliitiline otsus, milleks ei kohusta meid ükski õiguse allikas. Kuid milleks siis kooseluseadust üldse tarvis on? Justiitsministeerium on tunnistanud, et mitmetes lääneriikides pole ho-

Kui homopartnerlus läbi surutakse, teeb SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kõik endast oleneva, et meenutada enne riigikogu valimisi inimestele üle Eesti, kes parlamendiliikmetest nimeliselt selle poolt hääletas.

Veel kord raudteeülesõidust

LUGEJA KIRI

mopartnerluse seadustamine lähtunud mitte vajadusest lahendada õiguslikke probleeme – millest räägitakse pelgalt suitsukatteks –, vaid pigem eesmärgist manipuleerida ühiskonna kõlbeliste hoiakutega: «Esimese riigina võeti kooseluseadus 1989. aastal vastu Taanis, kus see seadus teenis peamiselt poliitilist eesmärki: ainus viis pakkuda samasoolistele isikutele täielikku sotsiaalset tunnustust oli pakkuda neile peaaegu samasugust õiguslikku raamistikku, nagu see oli ette nähtud erinevast soost isikutele. Seega kasutati seadusi instrumendina ühiskonna hoiakute muutmiseks.»

Kuulasin reede hommikul Vikerraadiost saadet, kus raudteeametnik vestles saatejuhiga Raasiku rongiõnnetusest. Arutati, mida selliste õnnetuste vältimiseks teha. Kõlama jäi, et tuleb paigaldada ristmikele tõkkepuud, aga samas mainis ametnik, kui palju sõidetakse igal aastal puruks tõkkepuid seal, kuhu need on pandud. Ideaalseks lahenduseks leiti olevat mitmetasapinnalised ristmikud ehk viaduktid. Selge see, et igale poole viadukte ei ehita, läheb liiga kalliks. Postimehes kirjutati, et tuleks panna lamavad politseinikud. Kõik need vilkuvad ohutuled, mis päikesega ei paista, tõkkepuud, mis sõidetakse puruks, lamavad politseinikud, millest sõidetakse üle, ei hoia ära peamist – auto ei tohi rongi tulekul pääseda raudteele või sõita rongile külje pealt sisse. Vana mehena mäletan aega, kus iga suurema raudtee-

ülesõidu juures oli valvurimajake koos tõkkepuudega. Rongi tulles lasi raudteevaht tõkkepuud alla, varem väntas käsitsi, hiljem elektriga. Tähtis on see, et enne rongi tulekut tuli ta oma lipukesega tee peale, peatas esimese auto ja siis lasi tõkkepuud alla. Rongi möödudes seisis valvur tee kõrval ja näitas rongijuhile kollase lipuga, et ülesõit on ohutu. Ma ei taha öelda, et me peaksime sellise lahenduse juurde tagasi pöörduma, aga see süsteem töötas. Telerivaatajana meenub mulle film, kus näidati tavalist autode tagaajamist ja läheneti raudteele, rong oli tulemas, ohutuled vilkusid, küllap põgeneja püüdis läheneva rongi eest läbi lipsata, aga võta näpust – korraga tõusis tee üles ja minna polnud kuhugi. Tegemist oli raudtee luukidega, mis enne rongi tulekut 45 kraadi all servapidi üles tõusevad. Sellised raudplaadid on näiteks viaduktidel katmas tee ja viadukti ühinemiskohti. Neid võiks võrrelda lamava polit-

korda plaan hajutada vastutust ja esitada kooseluseaduse eelnõu vähemalt näiliselt kõigi erakondade ühise initsiatiivina. Siit jõuame järgmise vassimiseni. Ilmse valelikkusega selgitataksegi nüüd avalikkusele, et ükski erakond ei tohiks teha kooseluseadusest oma soolot – justkui keegi sooviks seda teha – ja et eelnõu lähtub kõigist erakondadest ühiselt. Samas on juba teada, et tegelikult ei toeta kooseluseaduse eelnõu ei IRLi ega ka Keskerakonna fraktsioon ning et seda surutakse läbi valitsuskoalitsiooni parteide ehk sotside ja reformierakondlaste eestvedamisel. Ülevaadet kooseluseadusega seonduvatest manipulatsioonidest saaks pikalt jätkata. Kuid mõelgem pigem, kuidas võiks näha välja kooseluseadusega seonduvate küsimuste lahendamine väärikal moel. Pakun selleks kaks elementaarset käiku. Esiteks tuleks lõpetada hämamine kooseluseaduse sooneutraalsuse teemal ja öelda keerutamata välja, et sisuliselt on tegu homosuhete õigusliku tunnustamisega perekonnana. Teiseks tuleks lõpetada püüdlused suruda kooseluseadus läbi vastu rahva tahtmist. Et tegu on niivõrd olulise küsimusega, oleks igati kohane panna see rahvahääletusele ning lähtuda küsimuse lahendamisel rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja otsusest. Selleks avaneb suurepärane võimalus juba 25. mail, kui inimesed on nii või teisiti valimiskastide juurde kutsutud. Nii peaks normaalses ühiskonnas demokraatlik protsess toimima.

K

ui homopartnerlus rahva vastuseisust hoolimata läbi surutakse, teeb SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eesoleval aastal kõik endast oleneva, et meenutada enne riigikogu valimisi järjepidevalt kümnetele tuhandetele inimestele üle Eesti, kes parlamendiliikmetest nimeliselt selle poolt hääletas ja keda ei tohiks seega enam ühelegi poliitilisele ametipostile valida. Kokkuvõttes on kahetsusväärne ka see, et niisugune manipulatiivne seadusandlik tegevus, mida kooseluseadusega seonduvalt näeme, õõnestab veelgi rahva niigi napiks kulunud usaldust riigivõimu vastu ja lõhestab ühiskonda.

seinikuga, mis lähenevate autode poolt servapidi üles tõuseks. Võidakse öelda, et need on autodele ohtlikud. Aga mitte nii ohtlikud, kui auto rongile ette jääb. Enne ülesõitu on 1–3 triibuga hoiatusmärgid, kiirusepiirangu märgid ja kui autojuht neist väljagi ei tee, on ta ise süüdi, kui ta sellisele takistusele otsa sõites autol esisilla alt ära sõidab. Surma ei ole autojuhil võimalik saada, sest pärast sellist kokkupõrget avanevad turvapadjad. Auto rikub küll põhjalikult ära, aga üks mis kindel – see juht uue autoga enam sellist avariid ei tee. Oluline on ka see, et autos või bussis on vähem inimesi kui rongis. Niisugune seadeldis peaks töötama ka talvetingimustes, signaal tuleks sinna samuti nagu tõkkepuudele, mis maksavad sama palju kui selline hüdraulikaga üles tõusev takistus. Võib-olla raske rekka sõidab selle puruks, aga kokkupõrke hoiab lollikindel seadeldis igal juhul ära. jüri reinmann pensionär

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Ü

hes valitsuse vahetumisega on tõstetud uuesti päevakorda ka kooseluseadusega seonduvad küsimused. Kahjuks iseloomustab aga kogu seda teemat rohke vassimine, valetamine ja manipuleerimine, mida on kodanikuna piinlik vaadata ja raske taluda. Esmalt eksitatakse avalikkust absurdsete manipulatsioonideni langenud massiivse meediakampaania teel jutuga sellest, et kooseluseadust on tarvis mitte ainult homopaaridele, keda on rahvaloenduse tulemuste kohaselt vaid mõnisada, vaid ka kümnete tuhandete mehest ja naisest koosnevate, ent mitte abielus olevate paaride põhiõiguste tagamiseks. Kuid erinevalt homoaktivistidest ei kuule me kümneid tuhandeid (ega isegi sadu või kümneid) koos elavaid mehi ja naisi kurtmas, et neil ei ole võimalik omavahelisi õiguslikke suhteid korraldada. Niisiis oleks kooseluseaduse näol mehest ja naisest koosnevate paaride jaoks tegemist selgelt ülearuse regulatsiooniga. Järgmiseks nähtub kooseluseaduse läbisurumise püüde manipulatiivsus tõsiasjast, et objektiivselt ei ole seda tarvis ka homoseksuaalidele. Et homopartnerluse seadustamiseks puudub reaalne juriidiline tarvidus, nähtub ehk kõige selgemini asjaolust, et isegi homoseksuaalid ei pea vajalikuks seda kasutada. Justiitsministeerium on sellegi tõsiasja esile toonud, sedastades, et Rootsis oli 2004. aastaks oma partnerluse registreerinud vaid 0,76% ja Taanis kaheksa aasta jooksul vaid 1,73% eeldatavast homoseksuaalide hulgast. Kui homopartnerlust oleks hädasti tarvis, peaks need arvud olema ilmselt vähemalt kümme korda suuremad.

ajakirjandustudeng

Dussmanni oodates

E

esti raamatuturu edust kõnelejatel, neil, kes räägivad «lugevast rahvast», tarvitseb sõita ainult mõnisada kilomeetrit autoga Tallinnast või Tartust Eesti rahvaarvult kolmandasse maakonda, Ida-Virumaale, ja see raamatulettide maailm kaob nagu sinine suits. Kui trükin Google’isse sõnapaari «raamatupood Ida-Virumaal», saan vastuseks märgilise «Raamatukoi – «Bandiitlik Ida-Virumaa»». Uurin edasi ja leian uudise 2011. aastast: «Jõhvi viimane raamatupood lõpetab tegevuse.» Raamat oli ajaloo esimene massikommunikatsioonivahend ja on endiselt neist kõige olulisem. Raamatupood Valgus oli viimane raamatupood Jõhvis ja on 2011. aastast kinni. Valguse asemel on nüüd lastetarvete pood; mälestus raamatutest seisab poe fassaadil otsekui tükk raami pandud musta pimedust. Ida-Virumaal elab üle 150 000 inimese, kellele ei pakuta midagi. Siin on kioski mõõtu ja uhkelt särada püüdvaid raamatupoode, ent siin ei ole poode, kus saaks koos raamatuga maha istuda, et seda sirvida. Istuda ja sirvida ja seeläbi maailmaga tuttavaks saada. Miks ma kirjutan raamatute sirvimisest ja mitte lugemisest? Raamatufilosoof Gabriel Zaid ütleb, et raamatut hoiavad elus kaks asja: sisukord ja sirvimine. Ta lisab, et kui ostame e-raamatute lugemiseks tahvelarvuti, saame kaasa kasutusjuhendi: sisukorraga raamatu. Ja veel: juba ainuüksi raamatute sirvimine, nendest saadud killukeste kokkupanemine aitab luua suuremat pilti elust ja inimestest. Sirvimine on eeletapp lugemisele, sellele paljude inimeste maailmaga tegelemise viisile. Inimese elu on mõttekas, kui ta saab olla teadlikum, intensiivsem, rohkem ärkvel kui eile. Ida-Virumaal, 3300 ruutkilomeetri suurusel maalapil on palju väikesi, ent väärikaid inimesi, kes usuvad sedasama; kelle elutunne toitub kunstilistest elamustest; kelle silmavaate löövad selgemaks ja taju teravdavad raamatud. Kirjandus on nende rikkus. Aga selle rikkuse kogumine pole neile väga hõlpsaks tehtud. «Tahaksin Tartusse, raamatupoodi. Tahaksin uusi raamatuid sirvida,» sõnab vanaema ühe sagedamini. Vanaema, pea pool sajandit kirjandusõpetajana töötanud IdaVirumaa pensionär, tahaks mujale. Raamatupoed on mujal ja raamatuid sirvida saab ka mujal.

M

ujale tahaks minna ka suur hulk nendest, kellest integratsiooni taustal valjult, ent kurvalt kõneldakse: Ida-Virumaa venelased. Suur osa venelastest elab Vene kultuuriruumis ainuüksi sellepärast, et Eesti ei paku neile midagi. Pakub emakeelseid, aga ei paku eestikeelseid raamatuid Ida-Virumaa keskustes. Võiks ju öelda, et võib-olla pole huvi nii suur ja et raamatuäri ei tasu ära. Aga huvi ei saa tekkida, kui maitset pole suhu saanud. Eesti mõistmiseks peab lugema neid raamatuid, mida Eesti loeb. Kui veel lugeda eesti keeles, leiab ridade vahelt palju seda, mida lisaks arusaamisele on võimalik tajuda. Kui Eesti tahab Ida-Virumaa venelastega vestlust pidada, peab Eesti ja Ida-Virumaa venelaste vahele kogunema mingi hulk nii-öelda ühiseid sõidutunde kultuuriruumis, muu hulgas kirjanduses. Hiljaaegu lugesin Loomingust Jaak Jõerüüdi «Härra Dussmanni raamatuäri». See rikas härra tahtis teha midagi, mis teda huvitaks, ilma et peaks mõtlema rahale. Ta asutas Berliini südames raamatuäri. Dussmanni äri Das KulturKaufhaus kujunes talle endalegi üllatuseks väga edukaks. Pood on lahti varahommikust keskööni. Kui 150 000 idavirumaalast ei ole suurte raamatuärimeeste huvi, siis ei jää vist üle muud, kui oodata härra Dussmanni. Rikast onu, kes avaks suure raamatupoe. Lihtsalt oma lõbuks.


14 || KULTUUR || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Prima Vista saab ennetähtaegse avalöögi Tartu tänavad täituvad 7.–10. maini kirjandusega, sest juba üheteistkümnendat korda vallutab linna kirjandusfestival Prima Vista. Seekordne festival kutsub üles kõiki mõtlema noorusele ja nooruslikkusele ning leidma see enda seest üles. Festivalil osalevad nii mitmed hinnatud välisautorid, nagu näiteks filosoofilise alatooniga proosat viljelev vene kirjanik Mihhail Veller, maineka Ingeborg Bachmanni kirjandusauhinna mullune ukraina päritolu võitja Katja Petrowskaja, kultusromaani «Rock’n’roll ja ridamaja» autor ja praegu peami-

selt kriminaalromaane kirjutav saksa kirjanik Klaus-Peter Wolf, saksa tuntud lastelaulude kirjutaja Bettina Göschl ja soome kirjanik Salla Simukka. Prima Vistal saab külastada juba traditsiooniks saanud raamatulaata ja Pargiraamatukogu ning nautida laulvate kirjanike kontserti. Toimub ka parima ilukirjandusliku perioodikadebüüdi konkurss «Esimene samm», mille laureaat kuulutatakse välja juba sel kolmapäeval. Mais toimuvale festivalile antaksegi avalöök juba 23. aprillil, mil Prima Vista korraldab raamatu ja roosi päeva. 23. ap-

Katja Petrowskaja foto: wikipedia

rilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee

tugevdada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ja ühtlasi suurndada raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ja naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, et väärtustada raamatu tähtsust ühiskonna ja kultuuri arengus. Ülehomme toimubki Tartu Ülikooli raamatukogu fuajees raamatulaat, kus raamatuid ja

roose pakuvad kirjastused Ilmamaa, Petrone Print, Koolibri ja Tartu Ülikooli kirjastus. Õhtul kuulutatakse aga Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus Gaudeamus välja konkursi «Esimene samm» laureaat ning ansambel Aroonia esitab luule-, tantsu- ja laulukava kitarri ja plokkflöötidega. Täavu on Tartu kirjandusfestivali Prima Vista matroon Kristiina Ehin. Nagu ikka, laieneb Prima Vista üheks päevaks ka Tartust väljapoole. Seekordseks partnerlinnaks on Rakvere, kus kirjanduspidu toimub 10. mail. PM

UPUTUS. Kuigi filmilavastaja Darren Aronofsky uusim linateos paistab esmapilgul Hollywoodi rahamasinana, on selle maski all peidus siiski midagi rohkemat.

Märg (õudus)unenägu arvustus kaarel arb reporter

«Noa laev 3D» USA 2014 Režissöör Darren Aronofsky Osades Russell Crowe, Jennifer Connelly, Anthony Hopkins, Emma Watson jt Alates 18. aprillist Tallinna, Tartu ja Narva kinodes

N

oa laevast rääkiva piibliloo, mis ilmselt tuttav igaühele, võib kokku võtta üsna lühidalt, lausega, hea sõnaseadmisoskuse puhul ehk isegi lihtlausega. Lugu on kahtlemata põnev, aga kahe tunni pikkune filmieepos? Tegelikult ju ei pane imestamagi, kui kinokassades teevad ilma lauamängudel põhinevad filmid ja lasteraamatut tõlgendavad triloogiad. «Noa laev» võiks vabalt kanda pealkirja «Viisk, põis ja õlekõrs» ega hälbiks algmaterjalist oluliselt rohkem, aga miks ei peakski filmiloojal sarnaselt oma filmi Loojaga olema õigus tõlgendada ükskõik mida ja ükskõik kuidas. Darren Aronofsky («Pii», «Reekviem unistusele», «Must luik») käsitlus Noa loost on puhas Hollywood, millel enam ühist «Tähesõdade» ja «Zardozi» fantaasiamaailmadega kui pühapäevakooli piiblilugudega. Ta on

LÜHIDALT postimees

L

Russell Crowe (esiplaanil) mängib piibliteemalises filmiloos Noad, kes päästis oma pere ja loomapaarid suufoto: kaader filmist rest üleujutusest.

oma kuuendaks linateoseks ehk pisut pehmenenud, rahamasina reeglistikuga kohanenud, suudab aga jätkuvalt võtta filmimeediumi võimalustest viimast ja veel pisut rohkemgi. Pidurdamatult eepiline «Noa laev» upub eriefektide pöörasusse ja lahingustseenide marusse, kuid see ei ole päriselt lõõgastav popkornifilm, Russell Crowe’i

hulluv Noa ja Clint Manselli närviliselt jõuline helimaastik poevad märkamatult naha vahele, võttes kaasa halvaendelisuse ja klaustrofoobia. Aronofsky on endale omasest riivamisi vihjamisest astunud jõudsa sammu lähemale holliwoodlikule otseütlemisele ja siis veel üle kordamisele. Ja on siis põhjuseks harjumatult pun-

Eesti disain Brüsselis

Soomets sai stipendiumi

Poliitilised telenukud Nukus

Raagi uus film Ühendriikides

Brüsseli disainigaleriis Design Vlaanderen avatakse neljapäeval Eesti disaini näitus «Size Doesn’t Matter». Tegemist on esimese Eesti disaini tutvustava ülevaatenäitusega Belgias, kus on esindatud ligi 60 disaineri tööd. Neli päeva on galeriis avatud ka Eesti Disaini Maja pop-up-pood. Väljapanek on üleval 25. maini.

Vanemuise teatri draamanäitleja Maria Soomets sai hotelli London stipendiumi, mis mõeldud loominguliseks enesetäienduseks teatrimekas Londonis. Mullu novembris korraldas hotell London oma restoranis Polpo tuluõhtu, milles osalenud paljud tuntud tartlased tegid annetusi stipendiumi välja andvasse sihtkapitali.

Nuku muuseumis on avatud telesarja «Pehmed ja karvased» Hardi Volmeri kujundatud ja spetsiaalsest vahtkummist valmistatud peadega miimiliste portreenukkude näitus. Päevapoliitiline komöödiasari «Pehmed ja karvased» oli aastatel 2003–2009 ja 2012–2013 eetris Eesti Televisioonis ning 2010–2012 Kanal 2s.

Ilmar Raagi uue filmi «Ma ei tule tagasi» maailma esilinastus toimus reedel New Yorgis. 16.–27. aprillini toimuval Tribeca filmifestivalil osales Raagi mängufilmi programmis «Vaatenurgad» («Viewpoints»), kus linastub 23 filmi. Tribeca filmifestival on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival Ameerika Ühendriikides.

gil eelarverahakott või nõudlik filmistuudio, aronofsklikust tervikust jääb «Noa laevas» puudu. Enim takerdub Aronofsky ehk aga iseenda tõsidusse. Või teeb ta kivisse raiutud pokkerinäoga kurja nalja? Vist siiski mitte, kuigi kohati (kiviinglid!) astub «Noa laev» nii suure hooga üle igasuguste piiride, et see ei saa ju olla surmtõsine.

Õunpuule auhind Veiko Õunpuu mängufilm «Free Range / Ballaad maailma heakskiitmisest» sai kaks auhinda. Rahvusvaheliselt filmifestivalilt goEast Saksamaalt tõi film koju FIPRESCI filmikriitikute auhinna ja rahvusvahelisel filmifestivalilt Europe Around Europe Pariisist žürii eripreemia. «Free Range» on kutsutud osalema 20 rahvusvahelisele festivalile.

Ning kadunud on emotsioonid, mida Aronofsky ju nii oskuslikult seni on suutnud esile manada. Ülepingutatud eepilisus on mõnel kurval hetkel lausa rohkem piinlik kui sõbralikult naermaajav. Ja sellest on juba päriselt kahju, sest kuidagi oskab «Noa laev» ikkagi tekitada tunde, et tegu on hea sõbraga, kelle ebaõnnele tuleb kaasa tunda ja kes tegelikult on ju päris tubli. Kuid siin tuleb Aronofsky julgus käia üldtunnustatud tavade ja trendide kõrval ning neid salaja kividega loopida filmile kuhjaga kasuks. Kogu oma kohmakuse ja ebaveenvuse juures ei muutu «Noa laev» igavaks valemi järgi kokku klopsitud maisifilmiks, sest julgeb üritada ja katsetada, isegi kui enamasti mitte parimate tulemustega. Mida Aronofsky kaotanud ei ole, on siiras julgus ja julge siirus. Režissöör võtab Noa lugu – või pigem oma vaba vaatenurka – tõsiselt, ehk liigagi, ning seob tuttava loo oskuslikult tänapäevaste hirmude ja ebakõladega. Kuigi esmapilgul võib ekraanil näha vaid rahamägesid ja «Noa laev» võib õnnetumatel hetkedel peaaegu tunduda kestvat sama kaua kui uputus ise, on film siiski väärt rahast ja efektitamisest mööda piilumist. Aronofsky suurim õnnestumine «Noa laeva» puhul on aga ehk siiski see, et selline film üldse teoks sai.

Oluline tekst modernsusest

Eri Klasile eripreemia

Tallinna Ülikooli kirjastuselt ilmus Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor Bruno Latouri teos «Me pole kunagi olnud modernsed». Raamatu tõlkis prantsuse keelest Anti Saar, järelsõna kirjutas Silver Rattasepp. Kultuuriteoreetik Rein Raua hinnangul on tegu üleüldse ühe olulisema tekstiga modernsusest.

Suurel reedel anti Moskva Suures Teatris «Kuldse maski» preemiad. 34 nominatsiooni laureaatide autasustamine ja eripreemiate üleandmine on üks Venemaa teatrielu suursündmusi. Ainsa välismaalasena sai Venemaa kõrge teatripreemia panuse eest nende teatriellu ka eesti dirigent Eri Klas.


POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ÕPETLIK. Ka Eesti eesmärk ei ole pelgalt «ellu jääda», vaid elada. Seda «Kaks vana naist» õpetabki.

Birgitta peab kahte juubelit

Looduse meelevallas arvustus heiti kender ettevõtja

«Kaks vana naist» Autor Velma Wallis, dramatiseerija ja lavastaja Merle Jääger Lavaruumi kujundaja Imre Toomeoks, kostüümikunstnik Epp Margna, muusika valik Merle Jääger

3500

Osades Anne Veesaar, Terje Pennie, Andres Mähar, Ragne Pekarev, Maria Soomets, Merle Jääger jt Esietendus Tartu Sadamateatris 12. aprillil

M

ul on juba ammu olnud ulm ja olen seda paljudele rääkinud, et juhtivatel kohtadel võiks olla ainult naised. Milleks sookvoodid ja muu poolik lahendus? Mehed on viimased 10 000 aastat juhtinud ja mitte midagi pole välja tulnud, andkem nüüd naistele võimalus! Arvo Valtoni tõlkest teeb Merle Jääger dramatiseeringu ja lavastuse ning viljad on kohe näha! Täpselt nii see tükk algab – indiaanipealik heidab kaks vana naist välja, sest talv on varajane ja karm ning toidupoolist napib. Jäetakse maha, sest siis on ülejäänutel suurem võimalus ellu jääda. Kas ikka on? Keegi ei julge pealiku vastu minna. Ja ühel valusal moel kangastus mulle Eesti elu. Juba pileti peal on kirjas kaks hüüdlauset, mis sobiks kenasti mõnele tõusikparteile loosungiteks: «Saalis on nummerdamata kohad!» ja «Hilinejad saali ei pääse!». Mõelgem nüüd, et need sõnad käivad riigikogu saali koh-

Tallinnas 8.–17. augustini toimuval Birgitta festivalil tähistatakse sel korral kaht juubelit – Eri Klas 75 ja Birgitta festival 10. Festivali avab Leonard Bernsteini 1971. aastal esietendunud «Missa», kus peaosas Douglas Webster ja tema kõrval Koit Toome (pildil). «Missa» räägib USA noorte valitsus- ja sõjavastastest meeleoludest ning selles väljapääsmatus olukorras Jumala otsimisest. Esimest korda näeb Birgitta festivali laval Leonid Jakobsoni nimelist Peterburi riiklikku akadeemilist balletiteatrit, tantsitakse Aram Hatšaturjani harva esitatavat «Spartacust». Eri Klasi ooperigala on aga lavastatud galakontsert, kus kaunimad ooperiaariad ja ansamblid vahelduvad videolõikudega maestro elust. PM

Ch’idzigyaaki varivaim (Ragne Pekarev), Ch’idzigyaak (Anne Veesaar), Sa’ varivaim (Maria Soomets) ning Sa’ (Terje Pennie). foto: gabriela liivamägi

ta. Tõepoolest – kes ikka iseseisvuse taastanud Eestis jalgu alla ei saanud, siis sorry – saali ei pääse ja vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Ning nii nad jäävad – Anne Veesaar ja Terje Pennie, vastavalt Ch’idzigyaak ja Sa’. Kui avastseenis tundub tõesti, et tegu on kahe vana naisega, siis juba hetk hiljem on selge, et looduse meelevalda jäetuna, vaid endale loota saav inimene mobiliseerub kiiresti. Paari hetkega on kümme aastat mõlemalt nii turjalt kui ka näost pühitud ja algab eluspüsimine. Mitte ellujäämine – nad ei jää kuhugi, nad ründavad raskusi. Neid toetavad nende varivaimud. Kelle mõte nad niimoodi mängima panna oli, saab mõttelise kuldmedali. Looduse – päeva ja öö ning sisemise ja välimise ilma – eest tuleb tänada Imre Toomeoksa ja Jaanus Moori. Sedavõrd kavalalt on lahendatud piiratud la-

varuum ning kui ma enne etendust naljatamisi kõrvalistujale ütlesin, et «siin saab pildi sisse minna», siis tõesti – kui algab vaikne laul, siis on pealtvaataja üks nende seast. Lavakujundus, kus korraga ollakse nii hüti sees kui ka väljas, kus kolle on korraga kuum ja külm, hästi valitud kostüümid – Epp Margnalt hea lahendus, mis ei torka ega riiva silma, vaid sulandub. Kaks vana naist toimetavad omasoodu, ja saatusel, kui see peaks olemas olema, jääb üle vaid pealt vaadata. On seal suur osa õnnel või on see siiski elutarkus ja valikud, mida tehakse, ning soov elada, tõestada esiteks endale? Kas on suurem hirm läbi kukkuda või hirm üksi jääda? Ning ma ei saa lahti mõttest, et ma vaatan Eesti lähiajalugu ning see pole etendus, vaid räägitakse meie vanematest ja vanavanematest. Kui ma vaid suudaks näha nende hinge

ja südamesse, kes praegu, olles oma elu ja tervise matnud Nõukogude Eestisse ning nüüd, küll de jure vabana, peavad de facto pingutama kui Ch’idzigyaak ja Sa’. Ja mitte loodusjõudude, vaid sellesama riigi vastu, mis kui pime stiihia pillutab inimsaatusi põrmuks. Pileti peal on veel üks lause: «Ürituse eest vastutab korraldaja.» Ja ma ei tea veel kedagi, kes vastutaks. Paljud on olnud ja võtnud vastu otsuseid ning on loobitud sõnu ja muda, vastu taevast on lennanud nii šampusekorgid kui ka miljardid, aga mitte keegi pole võtnud vastutust. Ja selleks, et näeksime endid tõeliselt kõrvalt, tuleb minna teisele poole maakera ja tuua sealt lugu, mis räägiks meile meie olukorrast. See etendus peaks olema praegustele poliitikutele kohustuslik. Sest ka Eesti eesmärk ei ole pelgalt «ellu jääda», vaid elada. Ja seda see lavastus õpetab.

euro võrra on rikkam indiebänd Odd Hugo, kelle Tallinn Music Weeki toetaja Skype valis kuuendat aastat välja antava auhinna võitjaks.

Eesti moekunstnik Hyères’i festivalil Moekunstnik Marit Ilison osaleb 25.–28. aprillini Prantsusmaal 29. Hyères’i moe- ja fotograafiafestivali finaalis. Hyères on üks moemaailma mainekamaid noori talente esitlevaid konkursse, mille võitjate hulka kuuluvad tuntud ja tunnustatud disainerid, nagu Viktor & Rolf, Sandra Backlund, Gaspard Yurkievich jt. Kümme finalisti, nende hulgas ka Ilison, valiti välja 55 rahvust esindanud 312 kandidaadi seast, kellest 45 esitleti pärast eelvalikut žüriile. Ilisoni osalemist konkursil toetab kultuuriministeerium programmist «Eesti kultuur maailmas». PM

Kristjan Järvi Londoni sümfooniaorkestri ees Neljapäeval juhatab dirigent Kristjan Järvi (pildil) Londoni sümfooniaorkestri kontserti Barbicani keskuses, kavas on Arvo Pärdi 3. sümfoonia ja «Fratres». Arranžeeringud on nimekalt Dhafer Youssefilt, kellega Eesti interpreetidel on juba kümmekonna aasta pikkune tihe koostöö. PM


16 || SPORT || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

See on tõeliselt fantastiline. Chelsea peatreener Jose Mourinho esitas pärast 1:2 kaotust Sunderlandile terava tiraadi Inglise liiga kohtunike töö kohta.

KERGEJÕUSTIK

Šadeiko püstitas USAs isikliku rekordi Kergejõustiklane Grete Šadeiko püstitas USAs Põhja-Carolinas Chapel Hillis toimunud seitsmevõistlusel 5706 punktiga isikliku rekordi, ületades oma senise tippmargi ühe punktiga. Florida ülikoolis õppiv Šadeiko hüppas võistluse teisel päeval kaugust 5.89, viskas oda 45.24 ja jooksis 800 meetrit ajaga 2.31,33. Avapäeva järel rekordigraafikut 261 punktiga ületanud Šadeikot vedas alt 800 meetri jooks, kus ta jäi isiklikust rekordist taha 15 sekundiga.

4:6, 7:6(5), 6:2 alistas Monte-Carlo turniiri finaalis Stanislas Wawrinka kaasmaalase Roger Federeri. TENNIS

Kontaveit kohtub Saksamaal Wozniackiga Kaia Kanepi (WTA 23.) osaleb järgmisena Saksamaal Stuttgardis peetaval tenniseturniiril. Kanepi vastaseks on avaringis Taani esindaja Caroline Wozniacki (WTA 15.). Kanepi ja Wozniacki kohtuvad eeldatavalt teisipäeval, kirjutatakse Kanepi kodulehel. Kanepi ja Wozniacki on senise karjääri jooksul kohtunud kuuel korral ning eestlanna on nendest matšidest võitnud kaks.

VIGURSUUSATAMINE

Sildaru kerkis maailma edetabelis neljandaks Eesti noor vigursuusataja Kelly Sildaru (pildil) tegi maailma edetabelis väikese tõusu ja kerkis neljandale kohale. Viimati Šveitsi lahtistel meistrivõistlustel pargi- ja rennisõidus kaksikvõidu saavutanud Sildaru oli varem maailma edetabeli kuuendal kohal, ent kerkis värskelt avaldatud tabelis neljandaks. Naiste arvestust juhib ameeriklanna Devin Logan, Sildaru ette mahuvad veel Jamie Crane-Mauzy ning Isabel Atkin.

KULTURISM

Kiivikas sai teise koha Kulturist Ott Kiivikas võitis Loaded Cupi võistlustel kuni 90 kg kaaluvate kulturistide kategoorias hõbemedali. Kiivikase hooaja avavõistlus toimus sel laupäeval, kui Taanis Ringstedis peeti võistlused «Loaded Cup 2014». 13 kulturisti seast pääses Kiivikas finaalidesse, kust Eesti esikulturistil õnnestus võtta teine koht ja hõbemedal. Kuni 90 kg kaaluvate kulturistide kategoorias tuli esikohale «Loaded Cup 2014» absoluutne meister kulturismis Manuel Bauer Saksamaalt.

Kontaveit kaotas USAs veerandfinaalis

Iluvõimlemise Eesti meistriks tuli Bogdanova

Eesti tennisist Anett Kontaveit (WTA 194.) kaotas Ameerika Ühendriikides Dothanis toimunud 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiri veerandfinaalis Victoria Duvalile (USA, 148.) 4:6, 4:6. Kontaveit teenis Dothanist 1267 dollarit ja 15 WTA punkti.

Tartus toimunud Eesti meistrivõistlustel iluvõimlemises võitis meistritiitli Olga Bogdanova, kes kogus 65,900 punkti. Tihedas heitluses sai hõbemedali Carmel Kallemaa 64,250 ning pronksi Viktoria Bogdanova 62,725 punktiga. Juuniorides tuli meistriks Janika Vartlaan.

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

VÄGEV VÕITLUS. Selleks et tulla Eesti vehklemismeistriks, pidi Kristina Kuusk alistama kolm tiitlivõistluste medalinaist.

Kuusk: nii raskelt tulnud meistrikuld on väga armas Jäin paari torkega maha, pidin ründama, kuid kaitsest on lihtsam vehelda.» Novosjolov kiitis intervjuudes Turnaud ja arvas, et poisist võib asja saada. Tal endal läinud pisut aega, kuni Turnau lahti harutas ja ennast lõplikult maksma pani.

jaan martinson spordiajakirjanik

E

p e e v e h k l e m ise naiste Eesti meistri tiitel on siinmail ilmselt hinnatuim. Kristina Kuusk pidi tšempionitiitli võitmiseks alistama esmalt MMi ja EMi hõbeda Olga Aleksejeva, seejärel valitseva maailmameistri Julia Beljajeva ja finaalis Euroopa meistri Erika Kirpu. Võib öelda, et päev Kalevi spordihalli akadeemilises õhkkonnas kulges üllatusteta. Polnud üllatus, et Novosjolov suurema närvikuluta kaheksanda meistritiitlini jalutas, kuigi pidas kaks poolpingelist matši. Polnud üllatus, et hõbeda sai kaela juunior Peeter Turnau, sest alagruppide tulemuste põhjal koostatud turniiritabel suunas kõik koondislased Novosjolovi manu, kes nad ükshaaval duši alla lähetas. Turnau osaks jäi kuni finaalini tegeleda teise ešeloniga. Polnud üllatus, et kunagised staarid Kaido Kaaberma ja Meelis Loit pole minetanud oskust ja sära, küll aga kiirust. Veerandfinaali nad jõudsid, pakkudes värvikat vaatemängu, ning vehklesid end lõpuks meeskonnavõistluses kullale. Polnud üllatus, et naiste seas jõudsid poolfinaali neli koondislast neljast, sest seepärast nad koondisse kuuluvadki, et on parimad. Polnud üllatus seegi, et Kristina Kuusk esmakordselt tšempioniks krooniti. Esiteks on neiu seda väärt ja teiseks on kõik Eesti epeenaised ühtlaselt kõvad.

Koondislased on tugevad Tuleb tunnistada, et neil, kes epeevehklemise naiste meistri tiitlit Eestis kõige hinnalisemaks peavad, on õigus. Isegi siis, kui juunioride maailmameister Katrina Lehis haiguse ning mullune tšempion ja U23 EMi hõbe Nelli Paju kõrvale jäid, oli seltskond eeskujulik. Juhtus nõnda, et neli koondislast sattusid kõik eraldi tabeliveerandikku ning murdsid – kes lihtsamalt, kes raskemalt – poolfinaali. Kirpu – Embrich. Näis, et kogenum võtab oma. Embrich juhtis veel 10:9, kuid siis läks tal asi käest – Kirpu tegi ühe torke teise järel ning pani matšile punkti seisul 15:11. «Ei vea Eesti meistrivõistlustel endiselt,» ohkas Embrich. «Seekord läksin Kirpu vehklemisega kaasa, hakkasin tegutsema nagu tema tahtis. Valisin ka vale distantsi, ta tegi paar juhuslikku torget, siis tahtsin tagasi teha, muutusin liiga agressiivseks ning saingi sisse.» Kuusk – Beljajeva. Kuusk sai kiiresti edu sisse, lubas valitseva maailmameistri parimal juhul kahe torke kaugusele ja võttis turvalise 15:11 võidu. «Läks nagu läks,» laiutas Beljajeva käsi ega olnud pisarateni pettunud. «Teadsin, mida Kuuse vastu teha, aga tegin valesti. Tunneme teineteist liigagi hästi, seepärast on matšid alati võrdsed. Täna kaotasin, homme võidan.»

Võit röögatuste saatel

Novosjolov draamat ei loo Saatus tahtis, et Novosjolovi elu poleks liiga lihtne ning tõi talle vastaseks kolm koondislast järjest. Kõik hakkasid kahekordsele maailmameistrile vastu ning seis püsis viimase kolmandikuni pingeline. Ent siis tulid mängumeeste punktid, kui korvpallitermineid kasutada, ning Novosjolov ei lubanud asjal dramaatiliseks minna – Sven Järve ja Sten Priinits langesid skooriga 12:15, Marno Allika 7:15. Tabeli ülemiselt poolelt tuli Novosjolovi finaalivastaseks Turnau, kes alistas veerandfinaalis Jüri Salmi 15:8 ja seejärel Tõnis Rennu 15:10. Finaal püsis tasavägisena seisuni 7:7, misjärel otsustas Novosjolov peo kiirelt ära lõpetada ja andis sealtmaalt vastasele vaid ühe punkti. «Vara mul veel Novosjolovit võita, ehk mõne aja pärast. Loodan, et ta enne vehklemist ära ei lõpeta, kuni temast jagu saan,» kommenteeris Turnau ja lisas, et on hõbedaga igati rahul. «Finaalis pani Novosjolov lõpuks teise käigu sisse ja mul polnud enam midagi teha.

Kristina Kuuse rõõmuröögatus kaikus kaua ja kaugele.

foto: mihkel maripuu

Haigus lõi Katrina Lehisel jalad alt Nädal tagasi juunioride maailmameistriks kroonitud Katrina Lehis (pildil) oli võistluspäeva hommikul sedavõrd tõbine, et treener keelas tal saali tulla. Pärastlõunal oli Lehise enesetunne pisut parem ning ta otsustas kaitsta klubi au naiskonnavõistlusel.

Paraku oli vimm sedavõrd sees, et lõi neiul pildi eest ja jalad alt – Lehis vajus kokku. Juba soojendusel paistis Lehise silm hall ja nina nohune. Pärast pingelangust oli ta organism nõrk ja kliimamuutus otsa, seetõttu see tõbi kallale tuli, arvas neiu ise, kuid lootis, et

peab need paar naiskonnavõistluse matši vastu. Ei pidanud. Lehis toibus siiski ruttu ja läks koju end ravima. «Rääkisin Lehisega, ta ütles, et enam pole midagi hullu,» selgitas Eesti vehklemisliidu peasekretär Jüri Salm. «Ta oli järgmisel päeval veel väsinud ja pisut uimane, kuid kuulutas, et kõik on hästi.» PM

Finaal Kirpu – Kuusk. Kaunis ja tuline matš. Kirpu hoidis minimaalset eduseisu, kuid Kuusk ei andnud alla ja viigistas 12:12. Kirpu ette 13:12. Taas viik 13:13. Kripu ette 14:13. Taas viik 14:14. Viimane torge tehti kesk närvide mängu, kui kaitsele enam ei mõeldud. Kuusk oli kiirem. Tema rõõmuröögatused kostsid Raekoja platsini, Kirpu sööstis kardinate taha pisaraid valama. «Esimene meistritiitel, ja kui see veel nii raskelt tuli, on ikka väga armas,» sõnas Kuusk mõni minut pärast matši, näol naeratus, mis seal ilmselt paar järgmist nädalatki püsib. «Kaotusseisus pole kunagi tore vehelda, aga kuni üks või teine pole 15 torget kirja saanud, pole lootus kadunud. Uskusin endasse lõpuni, tundsin, et alla ei tohi anda.» Kaks varasemat Eesti meistrivõistluste finaali läksid Kuusel aia taha. «Kord olin Aleksejeva vastu ees ja mõtlesin – no nii, nüüd on tehtud –, aga kaotasin. Seekord pidasin lõpuni vastu. Viimane torge oli täpselt plaanitud, aga läks nõnda, et kas torkab tema või mina. Torkasin mina.»


POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Mercedes jätkas Hiinas võidumarssi VORMEL-1. Hiinas peetud

Kristjan Kangurit (nr 14) peetakse Miano poolelt Euroliiga veerandfinaalseeria üheks olulisemaks tegelaseks.

foto: lapresse/scanpix

Kangur – surmav relv peep pahv peep.pahv@postimees.ee

«Kui Kristjan Kangur on heas vormis, võib ta osutuda Milano surmavaks relvaks!» Selliste sõnadega iseloomustas korvpalliuudiseid vahendav Itaalia internetikülg Sportando Eesti koondise kaptenit, kes on mängimas oma klubikorvpalli karjääri võimsaimat seeriat. Täna jätkab Kangur oma koduklubi Milano Empario Armani särgis võõrsil Euroliiga veerandfinaalmänge Tel Avivi Maccabi vastu. Kolme võiduni peetava seeria seis on viigis 1:1 ning selleks et pääseda otsustavaks mänguks tagasi koduväljakule, peab Itaalia klubi saama kahest võõrsil peetavast mängust vähemalt ühe võidu. Seda teab väga hästi Kangur ja ka kogu Milano meeskond. «Maccabi mängib nüüd oma kodus, meie üritame seal vähemalt ühe mängu ära napsata ning jätta selles seerias kõik vii-

mase mängu peale,» vahendas Alvar Tiisleri spordijuttude sait Kanguri sõnu. Eesti praegune parim korvpallur lisas, et mõistagi sooviksid nad seeria varem lõpetada. Selleks tuleks võõrsil mõlemad mängud võita. Kangur on Euroliiga veerandfinaalis mängimisega kirjutamas Eesti korvpalliajaloos olulist peatükki. Viimati pallis nii kõrgel tasemel Martin Müürsepp, kuid sellest on möödas üheksa aastat. Toona jõudis Müürsepp Moskva CSKA koosseisus Euroliiga nelja tugevama finaalturniirile, kuid koduses Moskvas lepiti kahe kaotuse ja 4. kohaga.

Ülioluline võit Milano ja Maccabi vahelise seeria kahte esimest mängu valitses koduväljakul alustanud Milano. Esimeses mängus anti siiski kindlana tundunud edu viimastel minutitel käest ja lõpuks saadi lisaajal valus kaotus. Teises kohtumises suudeti aga kät-

tevõidetud edu hoida. Just selles mängus näitas Kangur end parimast küljest, tuues sajaprotsendilise tabavuse juures 13 punkti. Just seeria teine mäng sundis Sportando ajakirjanikku tegema Kanguri kohta ülistavaid avaldusi. Lisaks ilmeksimatule tabavusele tõstetakse esile Kanguri nopitud olulisi lauapalle ja imelist kaitsetööd. «Meie jaoks oli see ülioluline võit ning nüüd on suurem surve juba Maccabi poolel,» rääkis Kangur tervest meeskonnast ning avaldas lootust, et avamängus saadud rumal kaotus ei saa neile seeria kokkuvõttes saatuslikuks. Milano peatreener Luca Banchi kiitis oma hoolealuseid selle eest, et nad suutsid kõik 40 minutit tegutseda hea hooga, ning uskus, et võit taastas avamängu valusa kaotusega kõikuma löönud enesekindlust. Tel Avivis ootab Banchi aga väga rasket heitlust. «Maccabil on mitu tugevat

relva ning kindlasti tahavad nad kodupubliku ees hästi mängida. Meie peame aga omakorda tegutsema sama hea emotsiooniga kui viimases kohtumises,» sõnastas Milano juhendaja eelseisva kohtumise plaani.

Vastaste oluline jõud Eilsete uudiste põhjal on tänases mängus platsile oodata ka Maccabi korvialust mürakat Sofoklis Schortsanitist. Reedel pidi ta paariminutilise mängu järel hüppeliigese venituse tõttu platsilt lahkuma. Seeria avamängus oli aga Kreeka koondislane 17 punktiga üks kesksemaid tegelasi. Schortsanitis mängib tavaliselt vähe, kuid väga produktiivselt ning tema abi on Maccabile väga oluline. Milano ja Maccabi vahelise seeria kolmas kohtumine algab täna kella 21.15, neljas mäng aga kolmapäeval kell 20.45. Juhul kui võitja selgitamiseks läheb vaja ka viiendat kohtumist, peetakse see reedel Milanos.

vormel-1 hooaja neljanda etapi kvalifikatsioon andis pisut lootust, et Red Bull ja Ferrari on hooaja senisele valitsejale Mercedesele sammu lähemale astunud. Asjata – võidusõidus näitasid Lewis Hamilton ja Nico Rosberg taas, et nende auto on kõigist konkurentidest veenvalt parem. Õnnestunud stardi järel konkurentidest sekundi võrra kiiremaid ringe teinud ja kolmanda järjestikuse etapi võitnud Hamiltonil jäi Hiinas täiuslikust nädalavahetusest puudu vaid kiireim ringiaeg. Teise koha välja sõitnud Nico Rosbergi tööpäev kujunes märksa keerulisemaks: vahetult stardi eel avastati, et telemeetriaandmed ei jõua autost boksi, lisaks sai sakslase vormel avakurvis kõva hoobi Valtteri Bottase Williamsilt. Viimase boksipeatuse järel rajale naasnuna kaotas Rosberg teisel kohal sõitnud Fernando Alonsole viie sekundiga, kuid sõitis selle vahe viie ringiga kinni ja möödus. «Nädalavahetus läks mitmes mõttes täielikult aia taha, lisaks polnud mul rajal mingit aimu, mis autoga toimub,» kirus Rosberg ise siiski tehnilisi rikkeid. «Aga ma juhin MMsarja – väldin meelega väljendit «ikka veel», sest kavatsen sellel kohal jätkata,» lisas ta. Avaetapi Melbourne’is võitnud ja seejärel kolm korda teisena lõpetanud Rosbergil on nüüd koos 79 punkti,

Vormel-1 Sõitjate arvestus: 1. Nico Rosberg (Mercedes) 79 p, 2. Lewis Hamilton (Mercedes) 75 p, 3. Fernando Alonso (Ferrari) 41 p, 4. Nico Hülkenberg (Force India) 36 p, 5. Sebastian Vettel (Red Bull) 33 p, 6. Daniel Ricciardo (Red Bull) 24 p Võistkondlik arvestus: 1. Mercedes 154 p, 2. Red Bull 57 p, 3. Force India 54 p, 4. Ferrari 52 p, 5. McLaren 43 p, 6. Williams 36 p

Austraalias katkestanud Hamilton jääb temast aga vaid nelja punkti kaugusele. Kolmas on Hiinas tänavu esimest korda poodiumile tõusnud Fernando Alonso Ferraril 41 punktiga. Hispaanlase selja taga jagasid Hiinas omavahel maid Red Bulli sõitjad Sebastian Vettel ja Daniel Ricciardo. Tiitlikaitsja Vettel sai tiimilt tänavu juba teist korda korralduse Ricciardo mööda lasta ega reageerinud sellele just kõige leebemalt. «Mis rehvid tema autol all on?» uuris sakslane esmalt ning kui talle öeldi, et austraallane sõidab värskemate rehvidega, nähvas: «Kahju küll.» Ricciardo esimese möödumiskatse Vettel tõrjus, seejärel pääses austraallane mööda ning kasvatas finišiks edu Vetteli ees paarikümnele sekundile, lõpetades neljandana. Kristjan Jaak Kangur


18 || SPORT || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Liverpooli pikk ootus läheneb lõpule madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel on lõpule jõudmas üks pikk ootus, kui viimati 1990. aastal meistriks kroonitud FC Liverpool on lähedal tiitlivõidule. Eelmisel nädalal kujunes Liverpooli suurimaks abimeheks tabeli viimane Sunderland. Kui üle-eelmisel nädalal alistas Liverpool koduplatsil 3:2 Manchester City ja seejärel hakati aina kõvemini rääkima nende tiitlivõimalustest, siis eelmine nädal suurendas nende šansse veelgi. Eile alistas Liverpool ise võõrsil 3:2 Norwich City, kuid eelmisel nädalal noppis tabeli viimane Sudnerland väärtuslikke punkte nende lähikonkurentidelt. Esmaspäeval viigistasid nad võõrsil 2:2 Manchester Cityga ja laupäeval käis võõrsil nende jõud 2:1 üle Londoni Chelseast. Liverpool on praeguseks võitnud Premier League’is 11 kohtumist järjest. Viimati kaotati punkte 2. veebruaril, kui võõrsil tehti West Bromwichiga 1:1 viik. Viimane kaotus pärineb aga 29. detsembrist, siis jäädi võõrsil 1:2 alla Londoni Chelseale. Hooaja eel mainiti favoriitidest rääkides eelkõige ikkagi just Cityt ja Chelseat ning ka Manchester Unitedit. Liverpooli eelmiste aastate ebaedu järel ei olnud nende peale panustajaid kindlasti just palju. Eelmisel hooajal saadi Premier League’is linnarivaal Evertoni järel 7. koht ja seega jäädi tänavu üldse eurosarjast kõrvale. Samas on seda tõika peetud Liverpooli tänavuse edu üheks aluseks – nad ei ole pidanud sarnaselt teiste konkurentidega heitlema ka Euroopas. Liverpooli mängijatest on enim tähelepanu saanud kapten Steven Gerrard, kes jahib oma

Liverpooli eilses võidumängus lõi kaks väravat Raheem Sterling (vasafoto: afp/scanpix kul) ja ühe Luis Suarez.

Premier League Tabeliseis: 1. Liverpool 80 punkti / 35 mängu, 2. Chelsea 75/35, 3. Manchester City 71/33, 4. Londoni Arsenal 70/35, 5. Everton 69/35, 6. Tottenham 63/35, 7. Manchester United 57/34, 8. Southampton 49/35.

esimest Premier League’i tiitlit, tänavu pahandustest hoiduda suutnud Luis Suarez ning tema ründepartner Daniel Sturridge. Aina enam on hakatud aga rääkima ka tiimi peatreeneri Brendan Rodgersi imelisest võimest võtta tema käsutuses olevast «materjalist» välja maksimum. Eile rõõmustas ta esmalt selle üle, et tiim tagas Norwichi alistamisega endale vähemalt 3. koha ehk järgmisel hooajal näeb neid üle hulga aja taas Meistrite liigas. «Meil on veel teisigi eesmärke. Oleme praeguseks löönud 96 väravat, aga kui ma 20 kuud tagasi tiimiga liitusin, oli meeskond sellest eelmisel hooajal löönud 47 väravat. See näi-

tab, et keskendume oma mängus rünnakule ja lisaks tõestab see meie arengut,» rääkis Rodgers Sportsmaili veergudel. «Tahame olla üks nendest vähestest Premier League’i klubidest, kes on löönud 100 väravat.» Nädalavahetusega sai lõpu ka üks pikk seeria, kui Chelsea kaotas koduväljakul 1:2 Sunderlandile. Seejuures oli tegemist Chelsea juhendaja Jose Mourinho esimese kodukaotusega Premier League’is. Mourinho püsis Inglismaa kõrgliigas koduväljakul kaotuseta koguni 77 kohtumist. Kolm vooru enne hooaja lõppu on Liverpoolil liidrina koos nüüd 80 punkti. Teisel kohal oleval Chelseal on 75 silma, kaks kohtumist vähem pidanud Manchester Cityl on kolmandana 71 punkti. Viimati 1990. aastal Inglismaa meistriks kroonitud Liverpool kohtub järgmises voorus koduväljakul Chelseaga. Seejärel mängitakse võõrsil Crystal Palace’iga ning hooaja viimases matšis võõrustatakse Newcastle Unitedit.

Konkurents muutub aina tihedamaks JALGPALL. Eesti jalgpalli-

meistrivõistlustel muutus tabeli tipp nädalavahetusega veelgi tihedamaks, kui senine ainuliider Sillamäe Kalev pidi koduväljakul 2012. aasta meistri Nõmme Kalju käest vastu võtma kindla 0:3 kaotuse. Kalju asus kohtumist juba 10. minutil Mikk Reintami tabamusest juhtima, 46. minutil suurendas eduseisu Hidetoshi Wakui ja 67. minutil vormistas lõppseisu Allan-Axel Kimbaloula. «Õnnestus kiirelt esimene värav ära lüüa. Eks Silla-

mäe tegi meie elu ka kergemaks, kui nende keskkaitsja sai punase kaardi (44. minutil eemaldati Mindaugas Bagužis). Kokkuvõttes suutsime oma üleoleku maksma panna,» oli Kalju peatreener Igor Prins hoolealustega rahul. «Nuriseda saab küll alati, kuid seekord oli meie esitus täitsa korralik. Mäng-mängult on asjad läinud ikka paremaks.» Kuna nädalavahetusel alistas FC Flora võõrsil 4:1 Tallinna Kalevi, on nüüd nii Sillamäel, Floral kui ka Kaljul võrdselt 17 punkti. Madis Kalvet

Tulemused Meistriliiga VIII voor: Jõhvi Lokomotiv – FC Levadia 0:4, Sillamäe Kalev – Nõmme Kalju 0:3, Tallinna Kalev – FC Flora 1:4, Narva Trans – FC Infonet 1:1, Tartu Tammeka – Paide linnameeskond 2:4. Tabeliseis: 1. Sillamäe Kalev 17 punkti / 8 mängu, 2. FC Flora 17/8, 3. Nõmme Kalju 17/8, 4. FC Levadia 15/8, 5. FC Infonet 14/8, 6. Paide linnameeskond 9/8, 7. Narva Trans 7/7, 8. Tallinna Kalev 5/8, 9. Tartu Tammeka 4/7, 10. Jõhvi Lokomotiv 1/8.

Eestlastele Rajul kolm võitu Laupäeval toimus Rocca al Mare suurhallis Eesti suurim võitlusspordisündmus Raju 13. Profimatšides võitsid eestlastest oma vastast nii Henri Hiiemäe, Ott Tõnissaar (pildil vasakul) kui ka Lauri Ülenurm, Jüri Jõgiste pidi vastu võtma kaotuse. Amatöörmatšides olid võidukad Ranno Laur, Didzis Verbitsiks, Alar Hutrov ja Sten Anslan. Järgmine Raju võistlus toimub 18. oktoobril Tartus A. Le Coqi spordimajas. foto: mihkel maripuu

See kood avab telefonis Raju 13 galerii.


20 || KASU || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

KEVADPUHASTUS. Kardinate ja mitmesuguste katete puhastamine on keerukas, sest need kipuvad pesus kokku tõmbama.

Talvejoped ummistavad keemilisi puhastusi Keemilise puhastuse hinnad sirje niitra toimetaja

N

agu igal kevadel, nii on ka tänavu keemilise puhastuse tööde vastuvõtjail käed-jalad tööd täis – eriti palju tuuakse praegu sulejopesid ja mantleid, aga üha rohkem ka kardinaid ja voodikatteid, sest kätte on jõudmas kodude suurpuhastuse aeg. «Tundub, et kevad tuli paljudele ootamatult. Esmaspäeval (nädala eest – toim) võtsime oma Maakri keemilises puhastuses vastu 58 sulejopet, teistel päevadel mõnevõrra vähem, ja kuna tundub, et talveriiete äraviimisega kiiret pole, ummistavad need meil juba ruume,» rääkis SOLi pesumajade juhataja Anu Tiide. Tegelikult saab üks sulejope, millele tehakse tavalist vesipesu, kliendi jaoks valmis enamasti juba järgmisel päeval. Tiide paneb kõigile südamele, et sulejopet ei jäetaks suveks tavalise pakkekile sisse, sest

Rohkem kui

Ese

SOL Maakri Pesupanda Ecoclean

Viimsi Puhastus

Päevasärk

3.60*

2.95

2.70

3.30*

Pintsak

6.10

5.94

5.60

5.50

Püksid

4.90

4.79

5.20

4.50

Sulejope

11.50

11.55

11.10

10.90

Villane mantel

9.00

8.80

11.90

8.90

Madratsikate

14.00

16.50

11.40–16.50

12.90

* ühe särgi puhastamine allikas: pesumajade veebilehed

see ei lase õhku läbi ja rõivas läheb hallitama. Hallitusplekke ei saa hiljem eemaldada üheltki materjalilt. Küll aga sobib riiete hoidmiseks selleks spetsiaalselt mõeldud riiete säilituskate või -kott, sest see laseb õhku läbi. Teiseks ei tohiks pakse talveriideid jätta puhastamata uut hooaega ootama. Kergete ja heledate suveriietega ei juhtu enamasti midagi, aga kogu talve kantud tumedaid rõivaid tuleks enne silma alt ära panekut siiski puhastada. Oluline on säilitada esemetele paigaldatud hooldamisjuhised. Kui lipikud on segavalt suured, siis tuleks need ära lõi-

gata ja puhastusse minnes kaasa võtta või neil olevad märgid endale üles kirjutada. «Firma on andnud puhastusele garantii, juhul kui järgitakse juhiseid. Ka materjali koostis on meile puhastusviisi valikul väga oluline info,» märkis Tiide. Ta soovitas juba rõivaid ostes käituda targalt, et mitte oma rahakotti ilma asjata koormata. Näiteks tuleb tõsiselt kaaluda lumivalge rõivaeseme ostu, kui sellel on peal värvilised tikandid või sädelevad kivikesed, mis võivad pesus kannatada saada. Teksapüksid, olgu need siis mis tahes värvi, tuleks aga kodus pestes tingi-

700

Vaikne asukoht vaid 6 km kaugusel Tallinna kesklinnast Rikkalik valik tube economy hinnaklassist luksuslike superior-tubade ja sviitideni Tubade letihinnad alates 36 eurost/öö Tubade hinna sees Rootsi laua stiilis hommikusöök Tasuta WiFi Suur valvega parkla hotelli klientidele

voodikohta

Eraisikutele tasuta sõiduauto parkimine, gruppidele tasuta bussiparkimine Hotelli restoranis soodsad päevapakkumised, à la carte menüü, grupitoitlustus, banketid, pagaritooted omalt pagarilt Konverentsikeskus kaheksa erineva saaliga, 32–200 m2 Kliendikaardiga eraisikutele püsivad soodustused hotellis 20% ja restoranis 10% Hooajalised eripakkumised

Küsi personaalset pakkumist juba täna! hotell@dzingel.ee +372 610 5300 www.dzingel.ee www.facebook.com/dzingel

mata pahupidi pöörata, et neile murdejooni sisse ei jääks. Kaugetelt maadelt toodud erksavärvilisi ja sätendavaid suvekleite oleks mõistlik igaks juhuks hoopis käsitsi pesta. Kui rõiva sees oleval lipikul on vanni kujutisel 30 kraadi märk, ei tohiks seda mingil juhul 50 kraadiga pesta, kui ei taha asja ära rikkuda. Ka triikida tuleks selliseid esemeid kõige madalamal kuumusel, mida näitab triikraua kontuuril olev üks täpp. Tiide sõnul saab osa inimesi pea kõigi asjade pesemise ja puhastamisega ise hakkama, aga teised toovad kõik pesulasse spetsialistide kätte. «Ja miks ka mitte?» vastab ta küsimuse peale, kas ikka üksikut triiksärki tasub puhastusse tuua. Selle rõivaeseme jaoks on Tallinnas Maakri tänava keemilises puhastuses ja veel ka näiteks Viimsi puhastuses sisse seatud ettemaksukaart. Kui maksad korraga 22 särgi eest, saad

Kui jätta sulejope suveks tavalise pakkekile sisse, läheb see hallitama. Hallitusplekke ei saa hiljem eemaldada üheltki materjalilt.

muidu kolme euro ringis maksva teenuse kahe euro eest ehk tervelt kolmandiku odavamalt. Seda võimalust kasutavad härrasmehed Tiide kinnitusel väga agaralt. Tiide ei soovita hakata ka

Riidepuud SOLi pesumajade juhataja Anu Tiide (vasakul) ja teenindaja Hille Orri selja taga on talverõivaid täis. foto: mihkel maripuu


POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || KASU || 21

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, KASU@POSTIMEES.EE

uhketelt õhtukleitidelt ise plekke välja võtma: «Üks ütleb, et pane soola, teine soovitab mingit eriti head puhastusvahendit, aga veest tekkivad randid jäävad lõpuks ikka peale.» Paljudes kodudes on alus-

tatud juba ka suurpuhastusega, mille käigus tuuakse keemilisse puhastusse kardinaid ning padja-, voodi- ja madratsikatteid. Nendega on ka palju muret, sest need kipuvad pesus kokku tõmbama. «Meil on näi-

teks madratsikatete jaoks eraldi 30-kraadine programm ja trummelkuivatitesse neid üldse ei panda, aga garantiid ei saa ikka anda ja me hoiatame inimesi. Kui pesta 60–80 kraadiga, nagu hooldemärgistuses kir-

jas, ei tuleks üldse midagi välja,» selgitas Tiide. Vahel viivad kliendid sellised tekstiilid niiskelt ära, et siis kodus esemetele märjalt peale tõmmata. Maakri tänaval on keemiline puhastus olnud 1910. aastast ja sel läheb ikka hästi. «Ehkki konkurente kerkib nagu seeni, sest arvatakse, et see on hästi tulus äri, maksab siingi asukoht ja see, et oleme olnud kogu aeg samas kohas. Inimesed on harjunud siia käima, nad usaldavad meid. Mõni tuleb ja ütleb, et juba mu vanavanemad käisid siin,» lausus Tiide. Praegust suurt töökoormust kinnitas ka Viimsis ja Pirital kaht pesumaja omava Viimsi Puhastuse juht Veikko Laanemäe. «Eks sama kordu igal hooaja vahetusel, kui garderoob välja vahetatakse,» lausus ta. Puhastada võetakse kõike, mis puhastamisele kuulub, lisas ta. Hinnad on Viimsi Puhastuses keskmised – ei kõige odavamad ega ka kallimad. Neilgi on päevasärkide puhul kasutusel sooduskaart. Pesupandas sõltub hind sellest, kas puhastatud eset soovitakse kätte saada ühe või nelja päevaga, ja kiirpuhastus on vastavalt ka kallim. Seal on loetletud ka tooted, mis võivad värvi muuta või õmblusest lahti tulla ja seega kasutuskõlbmatuks muutuda. Need on diivani-, tooli- ja padjakatted, karusnahast esemed, madratsikatted, mänguasjad, selja- ja koolikotid. Suuremaid madratsikatteid, aga ka nahkesemeid ja vaipu tavalised puhastused vastu ei võta, neid puhastab Ecoclean, kellel on olemas spetsiaalsed masinad.


TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Mida sa ligi tõmbad ja mida ära tõukad? Näed, et koos sisemiste muutusega oled hakanud külge tõmbama inimesi, kes on pea igas mõttes sinu vastandid.

SÕNN

Oled nagu nähtamatu ja juhatad vägesid varjust. Teed seda tulevikku silmas pidades, sest elu ei ole sulle hetkel andnud just parimaid kaarte.

KAKSIKUD

Hea läbisaamine ja pingevaba suhtlemine? Keegi oleks selle nagu alla neelanud. Kuigi tõredus ja jämedad ütlemised kurnavad, maandavad need ka omamoodi pingeid.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 21. APRILL 2014 || VARIA || 23

6 â ê 4

a

b

c

d

î e

f

ò g

h

Jan Beszczyński – Šahmatõ v SSSR, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. La6!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KES SOOVIB LASTA END JUHTIDA?

VAADAKE NÜÜD, KUIDAS PANEN PAIKA AKTSEPTEERITAVA KÄITUMISE PIIRID, ÜHTLUSTAN TEIE EESMÄRGID FIRMA OMADEGA, PRIORETISEERIN AUSTUSE, LAHENDAN TÜLID JA TEESKLEN, ET HOOLIN!

SEE OLEKS VÕIMAS.

RAHUNE, BILBO.

HAGAR HIRMUS

SKORPION Saadad mingi sulle kasuliku asja meelepärases suunas. Millisena sa selle tagasi saad, ei ole teada. Oled valmis nii heaks kui ka halvaks. AMBUR

Keegi peegeldab sulle tagasi arusaamu sinust endast. Sulle ei pruugi see meeldida, sest pigem sa ei tunnistaks mõnda oma iseloomujoont.

1. Millega on kirjandusmaailmas tuntuks saanud Rootsi abielupaar Alexander ja Alexandra Ahndoril? 2. Kes oli see USA president, kelle abikaasa Lou Henry oli läbi aegade USA esimene kõrgharidusega esimene leedi? Ta oli lõpetanud Stanfordi ülikooli geoloogina. Nii president kui ka esimene leedi valdasid vabalt hiina keelt. Väidetavalt on ta läbi aegade ainus USA esimene leedi, kes mõnda aasia keelt rääkida oskas. 3. Mis aastal määras Eesti Vabariigi valitsus, et Eestimaal hakkab kehtima Ida-Euroopa aeg, mis «Greenwichi meridiaani järele arvatavast LääneEuroopa kellaajast kaks tundi ees on»? Vastavale määrusele olid alla kirjutanud riigivanem Konstantin Päts, teedeminister Juhan Kukk ja riigisekretär Karl Johannes Terras. 4. Millega sai 16. aprillil 1912 hakkama ameeriklanna Harriet Quimby? Tema kordasaadetu jäi tollal Titanicuga seotu varju, kuid märkimisväärne on tema saavutus igal juhul. 5. Teda peetakse tšehhi muusika kolmandaks suurkujuks Bedřich Smetana ja Antonín Leopold Dvořáki kõrval. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm sümfooniat, arvukalt klaveri- ja kammermuusikat, laule. Kuulsaim tema teostest on «Poeem. Op. 41.4», üks populaarsemaid muusikateoseid maailmas läbi aegade. Nimetage helilooja.

Vastused: 1. Menukad krimikirjanikud, kes kirjutavad hittlugusid Lars Kepleri nime all. 2. Herbert Clark Hoover, USA 31. president aastatel 1929– 1933. 3. 1921. Kehtima hakkas 1. maist. 4. Ameerika Ühendriikide esimene naislendur Harriet Quimby ületas sel päeval esimese naislendurina La Manche’i väina ehk Inglise kanali. 5. Zdeněk Fibich.

AKNE

VEEVALAJA

Kõik sõltub valikutest. Kui oled ühe langetanud, ei saa sa kohe uut teha, kuigi tahaksid. Pead nüüd natuke aega tegutsema asjadega, millest parem eemale hoiaksid.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD

Paned kellegi enda jaoks tööle. Ei olegi kõige hullem lahendus, kui tahad, et kõik saaks tehtud õigel ajal ja reegleid järgides.

Mees räägib sõbrale: «Käisin Soomes ühes linnuvabrikus töövestlusel ja oleks peaaegu tööle asunud, aga käies töökohaga tutvumas, selgus, et töökollektiivi sisekliima polnud just kiita. Pidevalt oli kellelgi mingi kana kitkuda ...» ••• Juku oli maal külas oma sugulastel. Õhtul vaatas ta, kuidas tädi lehma lüpsis. Järgmisel hommikul oli lehm kadunud. «Kus ta küll võiks olla!» muretses tädi. «Pole hullu, ta ei saanud väga kaugele joosta, sa ju tühjendasid tal eile terve paagi,» rahustas Juku. ••• «Ja milline oleks teie palgasoov?» päritakse töölesoovijalt. «Selline: «Vau, kas see kõik on mulle!?»» ••• Tänu mu naise harjumusele riputada oma valge hommikumantel ööseks koridori kuivama kokutavad meie peres isegi koer ja kass.

à â

2 1

Mõtiskled filosoofilistel teemadel. Ka selle üle, miks maailm on selline, nagu ta on, ja mis rolli sina mängid. Oled mingis mõttes kas ajast ees või maas.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

ä

3

ERNIE

NEITSI

KALJUKITS Tunned end kuidagi poolikuna. See tunne paneb sind otsima inimest või inimesi, kellega haakudes end mõnusalt tunned.

ê ì ì ô

5

Mingi õpingute aeg on lõpule jõudnud ja pead tõsise tööga algust tegema. Oled esmalt ettevaatlik, kuid siis saad aru, et oled õiges küpsuse astmes.

KAALUD Keegi segab meelega vett. Saad sellest aru, kui sinu sõnad pööratakse sinu vastu. Võimalik, et suure egoga isehakanud Napoleonil on plaanis vallutada midagi sulle kuuluvat.

ä

7

VÄHK

LÕVI Kui sinu teatud ressursid hakkavad otsa saama, pöördud kellegi teise omade juurde. Kuna see inimene on sulle varasemast teene võlgu, ei saa ta sulle neid keelata.

æ

8

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ADRESSAAT

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.


24 || TÄNA || POSTIMEES, 21. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

OTSIB PRAXISE ABIGA VASTUST, KUST TULEB JA KUHU LÄHEB RAHA TALLINNA EELARVEST.

NIMEPÄEV: AIMAR, AIMER, AIMUR, AIMO Ann Marvet 75, botaanik ja loodusajakirjanik Indrek Pertelson 43, judoka Elisabet Reinsalu (pildil) 38, näitleja Karin Rask 35, näitleja Jaanika Arum 27, näitleja Ants Serk 60, koolijuht (20.04) Urmas Paet 40, poliitik (20.04)

Suvepealinna kohviku õues näeb ilusaid linde Pärnu kesklinnas Riia maantee 30 avatud Bravo kohviku õues elavad juba nädal aega kanad, kellesarnaseid vähesed on näinud. Tegu on kanadega, kes on majutatud neile ehitatud kanamajja kohviku terrassi tagusele haljasalale. Need pole tavalised munejad, vaid sellised, kes võiksid osaleda lindude iludusvõistlustel kasvõi koos faasanitega. Kohviku tegevjuht Ahti Kukk ei varjanud, et tõi linnud oma kodufarmist linna kohvikukülaliste tähelepanu köitmiseks. Maal on tal tavakanade farm, kus toodetakse vabapidamisel õrrekanade mune. Ilukanu kasvatab ta hobiks. Kohviku õue toodigi kanad, keda peetakse lusti, mitte kasu pärast. Pärnu Postimees

EUROOPA

Töönädal algab päikesepaistega

TALLINN +15

 KÄRDLA +11 HAAPSALU +17

kertu vait ilmateenistuse sünoptik

Koos kevadpühadega saabunud soe õhumass püsib Eesti kohal veel ka uue töönädala esimestel päevadel. Üle Soome ida-kagu suunas liikuvas KURESSAARE kõrgrõhualas on ilm päikese+11 paisteline ja rahulik. Täna on päikesepaisteline kuiv ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 2–7 m/s. Sooja on 15–21 kraadi, tuulele avatud rannikul kohati 11 kraadi.

NARVA +17

RAKVERE +18

PAIDE +17

PÄRNU +20

m/s 2–7

VILJANDI +20

TARTU +19

VALGA +21

VÕRU +20

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS

Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

Teisipäev, 22.04 +3/+13  +1/+21  +4/+17  +6/+21  +5/+16 

Kolmapäev, 23.04 +4/+8  +2/+12  +2/+8  +5/+12  +4/+11 

Neljapäev, 24.04 0/+7  +1/+9  –2/+10  +1/+11  +3/+8 

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: urmas luik / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

TEHNIKAKÜLJEL KIRJUTATAKSE HTC-ST, KES IKKA ALLES OTSIB EDU VÕTIT.

PÄIKE tõuseb 5.50 5.45 5.59

loojub 20.52 20.40 20.58

Poole sajandi jagu Tähekesi digiteeritud

Tallinnas Tartus Kärdlas

Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar on kõigil huvilistel nüüdsest võimalus pdfkujul alla laadida ajakirja Täheke numbreid alates 1960. aastast. «Iga inimene võib lapsepõlve lemmiknumbrid välja otsida, need on seal täiesti olemas,» rääkis Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. Tõsi, veel ei ole sealt võimalik endale napsata uuemaid numbreid, sest pärast ilmumist on ajakirjanumber aasta aega n-ö lukus. 54 aasta jagu ajakirjanumbrite digiteerimine võttis aega kakskolm kuud. postimees.ee

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+19,9 kraadi (1963) –8,8 kraadi (1852) +24,5 kraadi (2000) –12,7 kraadi (1895)

KUUFAASID 15. aprill 10.42 22. aprill 10.52 29. aprill 9.14 7. mai 6.15

 +15  +19  +22  +18  +17  +18  +19  +20  +21  +12  +10  +11  +18  +12  +18  +14  +17  +15  +19  +14  +19  +17  +15  +18  +17  +6  +20  +20  +19  +13  +19  +18  +19  +18  +36  +18  +26  +30  +23  +31  +24  +34  +18  +25  +26  +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • ESMASPÄEV, 21. APRILL ETV

06 55 Terevisioon 08 55 Holby City haigla: Lilli mitte tuua 09 55 Terevisioon* 11 55 Maahommik* 12 40 Üks tegu: Hobuse rautamine 55 Klassikatähed 2014: Finalistide lõppkontsert* 14 15 Vaalasaarte Maria: Pulmapidu* 15 00 Waterloo Roadi kool* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Tõde on peidus 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu on otse-eetris ning igav nendega ei hakka! 20 05 Osoon 35 Meie inimesed: Ivar 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Välisilm. Saatejuht on Aarne Rannamäe. 22 10 Välisilma dokk: Pangasaladuse lõpp: USA Šveitsi vastu 23 05 Saada sõber Euroopasse, 8/13*. Telemäng 35 Ringvaade* 00 40 Uued trikid: Tõde on peidus* 01 34 ERR uudised

ETV 2

07 10 Lastesaated 08 30 Tagatargemad 09 00 Taavi kui Taavi ise 25 Minuscule: Piknik 30 2020: Eesti kosmosesse! (Eesti 2010) 10 05 Waterloo Roadi kool 11 00 Jamie Oliveri 30 minuti road: Ahjukala* 25 Siin ja praegu: Merle Palmiste 12 27 ERR uudised 16 15 Luigelaul* 17 00 Eesti muusikavideod 30 Kui kured lapsi ei too. Kaks aastat hiljem, 2/2 18 00 Okaspead: Varaste olematu au 25 Fiksikud: Fiksoloog parandab mängutoosi 30 Lastetuba: Setomaa 45 Mesilane Maia 55 Väike printsess 19 05 Loomaaia tee 64: Lugu ühest ütlemata suurest lainest 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Vene draama Esimeses ringis, 8/10 40 Trollifännid 21 00 AKU: Kunst ja kirg. Erakogujad 30 Jüri Üdi klubi 22 25 Kinoklassika: Roosi nimi (ItaaliaPrantsuse-Saksa 1986). Põnevusdraama 00 35 Hüvasti, seltsimehed!, 2/6: Sõjad* 01 35 ERR uudised

KANAL 2

06 00 Punased roosid* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 119/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5739 30 Sajandi armastus, 34/63* 14 00 Sõbrad: Rosita surm 30 Sõbrad: Kõik saavad kolmkümmend 55 Punased roosid, 739/800 16 00 Küladetektiivid, 268: Esiliigast väljas 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 120/163 18 00 Süütu süüdlane, 119/158 19 00 Reporter 20 00 Saladused: Armastuse pärast 30 Naabriplika: Rahatrall 21 30 Tohter Olaf 22 30 Kaks ja pool meest: Jookse, Steven Staven! Jookse! 23 00 Bordell 232: Pöörane seksipidu 00 05 Nikita: Taaskohtumine 01 00 Ärapanija* 30 Klikitähed: Pöörased loomad 02 20 Kuldvillak* 50 Reporter* 03 40 Küladetektiivid, 268: Esiliigast väljas* 04 25 Rosamunde Pilcher – Evita kättemaks (Saksa 2014)*

TV3

06 15 Beyblade: metallisandad 40 Pucca 07 05 Käsna-Kalle Kantpüks 30 Phineas ja Ferb 08 00 Marina ja kapten, 98* 09 00 Kirgede torm* 10 35 Vaprad ja ilusad, 6709* 11 05 Top Shop 20 Reisijaht 12 00 Grey anatoomia 6, 14: Valentinipäeva veresaun 13 00 Palume lavale* 15 00 Seitsmes taevas 7, 21: Elu ja surm, 1 16 00 Vaprad ja ilusad, 6710 30 Marina ja kapten, 99 17 30 Kirgede torm 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Võta või jäta 21 30 Padjaklubi 1, 7: Kõik on pekkis 22 30 KINO3. SUUR FILM: Must luik (USA 2010). Psühholoogiline põnevik 00 40 Hawaii 5-0 1, 18: Pikk hüvastijätt 01 35 Viimane hoiatus 3, 12: Üllad põhjused 02 20 Padjaklubi 1, 7: Kõik on pekkis* 03 10 Võta või jäta* 04 15 Stop!* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Reisijaht* 50 Stop!*

KANAL 11

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 54/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 611/800 09 15 Emmerdale, 165/289* 45 Küladetektiivid, 161: Surm saabus pärast tööpäeva lõppu 10 45 Südametukse, 44 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Rahaline tervis* 13 00 Everwood: Valik 14 00 Minu nädal Marilyn Monroe’ga (USA-Inglise 2011)*. Tõsielul põhinev armastuslugu. 16 00 Mehi jalaga segada: Tõeline mees 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Suvised põletavad küsimused 19 00 Kodus ja võõrsil, 5740 30 Emmerdale, 166/289 20 00 Seotud: See ei ole lõpp 21 00 Armastuse piir (UK 2008). Draama 23 15 Trinny ja Susannah Austraalias 00 15 Reporter 01 10 Ellen* 02 00 Raudsed kokad: Hakklihalahing 50 Fort Boyard 03 40 Südametukse, 44* 04 25 Beebiminutid: Vastsündinu 45 Reporter*

KANAL 12

06 30 Kaks kanget – haiged mehed: Elukeskkond* 07 00 Reporter+ 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 66: Surmavad saladused* 09 20 Tsiklivendade lemmikkõrts: Uue hooga 10 10 Näljased meremehed, 35: Port Isaac* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 40/91: Chuck vs. 1. klass* 15 20 Komissar Rex, 67/167: Mürkgaas 16 15 Näljased meremehed, 36/50: Bude 17 10 Kuulsuste surmaheitlus 18 10 Chuck, 41/91: Chuck vs. nachoproov 19 00 Tuvikesed: Jalgsimatk*; Igal Bundyl on mihklipäev* 20 00 Ärapanija 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest: Üks kord tädi Sophie’ga* 30 Kriminaalne Venemaa: Lõbusad semud, 1-2 22 30 Gaasikontroll 23 30 Conan, 229/483: Howie Mandel, Christina Hendricks, James Smith 00 25 Kaks ja pool meest: Kähkuka poolt 50 Tuvikesed: Al omadega põhjas 01 15 Tuvikesed: Suur armastus 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 09 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Templirüütlite kadunud aare 1 (Taani 2006)*. Seiklusfilm 12 40 Kõige naljakamad koduvideod* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 1, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 22: Päikeselapsed 17 00 A-Rühm 3, 6: Topeltkuumus 18 00 Perepea 3, 10: Kala kuival* 30 Simpsonid 22, 8: Jõulueelne lahing* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 11-12: Limusiin; 12: Pulmad 20 00 Perepea 3, 11: Võimatu ülekanne 30 Simpsonid 22, 9: Donnie Paksuke 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Peidupaik (Prantsuse 2011). Krimifilm 23 20 Puhkus Mehhikos 2, 1. Uus hooaeg; ekstra 2, 1 00 35 Kuidas ma kohtasin teie ema 1, 11-12: Limusiin*; Pulmad* 01 35 Kälimehed 1, 6* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Pühapäevatee* 09 00 Kultuurimeeter* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Täna. Nädala kokkuvõte* 15 Bedlam, 6/12* 11 05 Emberi linn (USA 2008). Mängufilm*. Mängufilm 12 40 Oma valitsus* 13 25 Pillimeeste klubi* 14 25 Kinnisvaraveeb 15 00 Otse: Ülekanne Riigikogust 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 21/142 19 00 Täna. Uudised 15 Päevakava 30 Terve tervis 20 00 Täna. Uudised 21 00 Ühistegevuse pooltund 30 Spordiakadeemia 22 30 21 grammi (USA 2003). Mängufilm 00 30 Täna. Uudised* 01 30 Terve tervis* 02 00 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Lauri Varik 09 45 Säde 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Daniel Kehlmann – Maailma mõõtmine, I. Katkendeid raamatust loeb Andres Ots 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Neeme Raud 14 05 Reporteritund. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Setukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Säde* 19 05 Reporteritund.* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Õhtujazz. Anne Erm 22 05 Sport 30 Maailma mõõtmine* 23 03 Eesti lugu* 00 05 Loomaaia lood* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Liisi Rõika päevaraamat, 1. August Kitzberg “Liisi Rõika päevaraamat”. 10 05 Muusikatuba. Liina Vainumetsa. Claudio Monteverdi loomingut esitavad vokaalsolistid ja ansamblid Ensemble Oltremonatno (puhkpillid) ja Ricercar Consort (keelpillid). 11 05 Album. JeanMarie Leclair – Sonatas Jean-Marie Laclair’i (1697–1764) sonaate esitavad John Holloway viiulil, Jaap ter Linden tšellol ja Lars Ulrik Mortensen klavessiinil. 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kunstiministeerium 15 02 Lõunakontsert Londonist. Lõunamuusikakontserdil Wigmore Hallis esineb Trio Wanderer. 16 05 o tempora, o mores.* Vana Egiptuse kostüüm. Saate autor on tekstiilikunstnik Ilme Rätsep. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Ooperiõhtu. Vincenzo Bellini – La Sonnambula. 22 05 Fantaasia. Vallo Järvis 00 05 Nokturn


Postimehe paberleht 21 aprill 2014