Issuu on Google+

JÄRSK OTSUS

PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS EI LUBA TALLINNA TELEVISIOONI VALITSUSE PRESSIKONVERENTSILE. JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 6

PUTINI PALVE Venemaa president Vladimir Putin palus parlamendi ülemkojal tühistada märtsis saadud volitus Vene vägede Ukrainasse saatmiseks. VÄLISMAA LK 9

MUST NIMEKIRI Politsei kavatseb vastutusele võtta sadakond inimest, kes on interneti kaudu välismaalt narkootikume ostnud.

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

EESTI LK 4–5

www.postimees.ee TÕNIS PALTS: Minu töötajad Krimmis tegelevad sellega, et kõik Venemaa seaduste järgi ümber korraldada.

MAJANDUS LK 7

Vaata uuenenud Ilmajaama

ettevõtja

KOLMAPÄEV, 25. JUUNI 2014 • NR 145 (7136) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 846 • LUGEJAID 201 000


2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Idavõrku püütud Stalini surmast oli möödunud paar aastat, kui ülikooli lõpetanud Ryszard Kapuściński alustas reporterina tööd Noorte Häälega sarnanevas Poola Rahvavabariigi noortelehes ning sai käsu sõita oma esimesele välisreisile Indiasse, vahemaandumisega Itaalias. Vastasseis vaenuleeridesse jagatud külma sõja süsteemis ei olnud ainult sõjaline, see puudutas ka moodi. Kui läänes riietuti kergelt, siis idablokis raskepäraselt. Seljas halli-sinisetriibuline lohmakas ülikond, helekollane nailonsärk ruudulise lipsuga ning jalas paksu jäiga tallaga kingad, tundis Kapuściński end Roomas ebamugavalt. «Passi polnud vaja kaasas kandagi – juba kaugelt oli näha, kustpoolt raudset eesriiet keegi pärineb.» Saanud võõrustajatelt uue ülikonna, lumivalge Itaalia särgi moeka täpilise lipsuga, pani hilisem tuntud kirjanik Rooma kohvikus siiski tähele võõristavaid pilke. «Nähtavasti oli mu ilmes ja žestides, selles, kuidas ma istun ja liigun, ikkagi midagi, mis reetis, kust ma tulen, kui erinevast maailmast ma olen,» märkis Kapuściński. «Ma olin küll vahetanud ülikonna, ei olnud aga suutnud riietuse taha varjata seda, mis oli mu kujundanud ja märgistanud. Ma viibisin imelises maailmas, mis siiski tuletas mulle meelde, et olen selles võõrkeha.» Külma sõja järel said osaks globaliseerumisajastu uuest süsteemist ka riigid, mis olid oma tahte vastaselt jäänud sellele poole raudset eesriiet, kus mehed kandsid nurgeliste õlgadega pintsakuid ja naised unistasid Saksa DV nailonpesust, kuid pidid leppima hõõruvate trikotaažvuplitega. Selge, et (taas)iseseisvumise järel on osa NSVLi allaneelatud riike olnud saatusekaaslastest edukamad. Kui Baltimaade taasliitumine Euroopa ja läänega on olnud enesestmõistetav, siis pea kõik ülejäänud endised liiduvabariigid on seotud NSVLi asendusperekonna Sõltumatute Riikide Ühenduse või loodava Euraasia Liiduga.

Milleks keelata, kui pole midagi varjata?

E

ga õigupoolest ju suurt midagi juhtunudki. Vähemalt esmapilgul ja Eesti konteksti silmas pidades. Nooruke peaminister keelas telekanalil valitsuse pressikonverentsil osaleda, sest talle ei meeldi Tallinna Televisiooni propagandistlik iseloom ja rahakasutus. Tõepoolest, paljudele ei meeldi, ja täiesti arusaadavatel põhjustel. Kuid pangem küsimus veidi laiemasse konteksti ja vaadakem korraks asja nii, nagu see paistab Euroopa tasandil. Alates 1766. aastast, mil maailma esimene infovabadust puudutav seadus Rootsi parlamendis vastu võeti, on infovabadus olnud osa sellest suuremast õiguste kogumist, mida me nimetame inimõigusteks. Tõsi, informatsioonile ligipääsu reguleerivate seaduste puhul on tänapäeval oluline näiteks ka see, kas info on teistest kanalitest kättesaadav, kuid see pole praegu peamine. Tähtis on seaduse

aluseks olnud põhimõte ja see, et selle seaduseni jõudmine polnuks võimalik ilma taustal toimuva valgustusajastu ning selle mõtlejateta. Teisisõnu, see seadus oli osa arusaamast, et ratsionaalne arutelu on tõe ilmsiks tulemiseks oluline, ning see ei saa toimuda, ilma et informatsioon oleks kõigile avatud. Vaatame nüüd toda Eestis aset leidnud juhtumit uuesti, selle teadmise valgel ja Euroopa kontekstis. Ühe riigi peaminister keelab opositsioonipartei vaateid esindaval meediakanalil ligipääsu valitsuse tegevust puudutavale infole. Nii vaadatuna ei lähe see teguviis vastuollu mitte üksnes meediavabaduse, vaid ka ratsionaalse arutelu põhimõtetega. Küsimus, kas TTV puhul on ülepea tegu ajakirjandusega, pole isegi nii oluline. See, kas TTV litsents on ülepea asja eest antud või mitte, ei ole küsimus, mida peaks lahendama peaminister. Kui litsents on olemas, siis on kanali ajakirjanduslikku pädevust hinnanud asjakohased instantsid. Poliitik pole kompetentne andma selle kohta hinnangut ega ka juba antud hinnangut muutma.

Inimene – ka peaminister – on teatavasti ekslik, kuid selles polegi probleem. Probleem on, kui oma eksliku otsuse juurde jäädakse. Tänases lehes ütleb peaminister, et TTV õõnestab riigi usaldusväärsust ja seab selle toimimise alused pidevalt küsimärgi alla. Ning seepärast ta oma otsusest ei tagane.

JUHTMÕTE Küsimus pole selles, kelle seisukoht on õigem, vaid selles, kas vabadust – praegusel juhul infovabadust – saab piirata ilma euroopalike põhimõtetega vastuollu minemata.

LK 6

urmas nemvalts

jürgen tamme

1 8 5 7

Jaani soe ja ilus öö meelitas rohkel arvul tartlasi linnamajade keskelt väljasõidukohtadesse. Juba keskpäeval voolas inimesi raudteejaama, et jaanitulele rutata maale. Eriti elavaks kujunes liiklemine ülevalpool Vabadussilda paadisadamates. Seal oli sõna otseses mõttes tormijooks mootorpaatidele. Iga paat, mis sadamast lahkus, oli viimase võimaluseni täidetud inimestega, kes «Jänesele» sõitisd. Jänesel tõusis rahvahulk tuhandetele. Ka paadisadamas valitses jaanipäevalik meeleolu. Sõudeklubi ette jõekaldale oli posti otsa paigutatud tõrvatünn, mille põlemist jälgisid arvukad inimeste hulgad Vabadussillalt ja jõekallastelt. Liiklemine sadamas ei vaibunud niipea, isegi peale keskööd viisid mootorpaadid ja aurik «Luik»

Kui Kapuściński, kelle kommunistlikust satelliitriigist kodumaa ei kuulunud küll NSVLi koosseisu, tundis end ebameeldivalt puudutatuna ja halvasti Rooma kohvikus talle langenud pilkude tõttu, siis sama võib tunda ka veel praegu, mil räägitakse jõuga allutatud riikidest kui kunagiste liiduvabariikide kobarast. Kategoriseerimine pole aga kunagi neutraalne. Nii pälvis Briti päevalehe Guardian toimetuse otsus koondada «15 endist» vaatamata geograafilisele kaugusele, erinevale käekäigule ja arengutasemele oma veebiportaalis paremaks jälgimiseks «Uue-Ida võrgustikku» Balti riikide pahameele. Kõigi kolme esindajad pidasid meelevaldseks jaotust, mis sarnaneb Kremli propagandakanali Lenta.ru uudistekategooriaga «endine NSVL». Guardian ei eksinud faktiliselt, sest kolm riiki olid osa nõukogude hiidriigist ja minevik ei haihtu lihtsalt selle tõttu, et aastad tulevad peale. Kuid võrgustikul, mis lubab avada postsovetliku maailma, pole midagi tegemist tänapäevaga ega sellega, kuidas need riigid ennast ja valdav osa maailmast neid näevad.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1932. aastal

Veel praegugi räägitakse jõuga allutatud riikidest kui kunagiste liiduvabariikide kobarast.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA

Jalgpalli MM-finaalturniir Brasiilias on täies hoos ning terad hakkavad sõkaldest eralduma. Kuningliku ala kuningas on langenud, kellest saab uus? Räägivad Kristjan Jaak Kangur, Madis Kalvet ja Neeme Korv.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Just nii ütles ka abtiss «Viimses reliikvias» vend Johannesele Agnese abielu kohta Hans von Risbieteriga. Me teame, mis abtissist ja vend Johannesest sai. Küsimus pole selles, kelle seisukoht on õigem, vaid selles, kas vabadust – praegusel juhul infovabadust – saab piirata ilma euroopalike põhimõtetega vastuollu minemata. Valgustusajastu mõtlejate õlgadel seisev traditsioon ei arva, et see võimalik oleks.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

muusikahelide saatel ikka uuesti ja uuesti rahvast Emajõge mööda ülespoole. Laevasõit Emajõel pakkus kirevat pilti. /…/ Ilusa ilma tõttu kujunes Tallinnas jaanipäeva laupäev ja jaanipäev suuremaks rahvaste rändamiseks välja maale. Nii olid jaanipäeva laupäeva õhtupoolsed rongid ja omnibused viimase võimaluseni sõitjaid täis kiilutud. Omnibustel tuli oma tavalisi otsi teha mitu korda. Selle peale vaatamata pidi osa inimesi sõidust loobuma. Ilus ilm soodustas ka jaanipäevaõhtuseid pidustusi ja tõmbas kaasa palju rahvast. Nii pole Ajakirjanikkude Kodu Kosel enam ammu näinud sarnast rahvamurdu, kui see oli jaanipäeva laupäeval. Ka jaanipäeval kestis ilus ilm ja südalinn oli seetõttu kui välja surnud. 25.06.1932

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50


4 || EESTI || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

Toomas Hendrik Ilves kutsus mitte elama illusioonides President Toomas Hendrik Ilves (pildil) meenutas esmaspäeval Valgas võidupüha paraadil peetud kõnes, et Eestis saavutatud vabadus väärib hoidmist ja kaitsmist ning sellele tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata just nüüd, kus maailm on näidanud, et taas annekteeritakse võõraid territooriume. «Pole vaja elada illusioonides. Kadunud on need julgeoleku alustalad, millele oleme koos oma liitlastega 23 aastat toetunud,» rääkis ta. BNS

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KRIMINAALSED SAADETISED. Uurimisorganid ei tea ühtegi inimest, kes oleks pärast karistada saamist uuesti interneti kaudu narkootikume tellinud.

Uimastid postipakiga risto berendson reporter

Suureneb varjupaika paluvate ukrainlaste arv Kui aasta esimese kahe kuu jooksul Ukraina kodanikud Eestilt varjupaika ei taotlenud, siis alates märtsist on esitatud kümme varjupaigataotlust, neist neli mais, ütles politsei- ja piirivalveameti peaekspert Leen Eenpalu. Ukrainast tulnud varjupaigataotlejad on põhjustena nimetanud ebastabiilset olukorda nende koduregioonis, hirmu tuleviku ees, soovimatust asuda ümber mõnda teise Ukraina regiooni, samuti pensionide maksmise külmutamist. Mõnel juhul on Eesti valitud põhjusel, et taotlejal on Eestis sugulased ja tuttavad. BNS

795

allkirja oli eilseks kogunud mitteeesti päritolu ühiskonnategelastest koosneva algatusrühma algatatud petitsioon «Memorandum 14».

Riigikohus langetab otsuse maadevahetuse süüasjas Riigikohtu kriminaalkolleegium peaks sel nädalal langetama otsuse nn maadevahetuse kriminaalasjas süüdimõistetud ettevõtjatele ja poliitikutele. Aprillis tekkisid kolleegiumi kolmeliikmelisel koosseisul põhimõttelist laadi eriarvamused, mistõttu anti kriminaalasi arutamiseks kolleegiumi kogu koosseisule. 28. mail arutas kriminaalasja kolleegiumi kogu koosseis ja otsus pidi välja kuulutatama 30 päeva jooksul. ERR Uudised

Narkopakk igal tööpäeval

Jaanilaupäev möödus päästjatele rahulikult Kokku sai häirekeskus 63 päästekutset, millest 38 olid seotud põlengutega. Ühtegi tõsiste tagajärgedega tulekahju polnud ja keegi õnnetustes vigastada ei saanud. Samas tõi jaaniöö politseile hulgaliselt teateid joobes inimestest avalikes kohtades ja võimalikest alkoholi tarvitanud juhtidest. BNS

Internet ja helistamine odavnevad

Päästjad saavad neli merepäästepaati

Alates 1. juulist on ELi riikides, Norras, Islandil ja Liechtensteinis mobiiliga helistamine 21 ning interneti kasutamine 56 protsenti praegusest odavam. Tele2 Eesti rändlusteenuste juhi Kristjan Viilmanni sõnul operaatorid suurde miinusesse ei jää. BNS

Päästeameti pressiesindaja sõnul ostab amet tänavu merepäästepaadid Orissaare, Käina, Paldiski ja Häädemeeste komandole. Kevadel korraldab amet koolitusi, õpetamaks uute paatidega päästjaid inimesi rannikualalt päästma ja abistama. BNS

Postimees.ee küsitlus Jaanipäeval ma... Mis jaanipäev? Eile oli suvaline joomapidu!

...otsisin sõnajalaõit

3%

15%

...nägin jaanimardikat

2% ...hüppasin üle lõkke

4% 3978 vastajat

72% Ei teinud neist midagi (ja ei lähe korda ka!)

M

aksu- ja tolliameti uurimisosa konna narkotalitusel on laual sadakonna pealtnäha seaduskuuleka noore inimese nimed. Nad ei aima, et saavad veel tänavu kraesse kriminaalasja, sest tellisid endale interneti teel uimasteid koju. «Eks võtame sealt nimekirjast vastavalt oma jõudlusele nimed nüüd ükshaaval ette,» lubab narkotalituse juht Urmet Tambre. Vale on arusaam, et interneti teel välismaalt väikese koguse marihuaana tellimine pole kuritegu, sest Eestis jookseb kriminaliseerimise määr suure kogusena määratletud seitsme grammi kohalt. Tegelikult on riigipiire ületava uimastikoguse kriminaliseerimise piir imeväike: kurjategijaks saamiseks piisab 0,1 grammistki. Sama vale on arusaam, et kui interneti teel uimastite tellimine läheb õnneks ja kaupa tollikontrollis üles ei leita, siis oledki puhtalt pääsenud. Tegelikult pead viis aastat sütel elama, sest nii pikk on kuriteo aegumise periood. Tegemist on tiksuva kellapommiga, sest sinu virtuaalne ostutehing on serverites näha.

4% ...tantsisin rahvatantse

Niisiis – kui tellisid näiteks kolm aastat tagasi kusagilt foorumist interneti kaudu kanepit ning narkopolitsei selle «netipoe» järgmisel kuul sulgeb ja serverist sinu andmed leiab, võivad sinu uksele koputada Eesti maksu- ja tolliameti uurijad. Täpselt nii juhtub nende sadakonna inimesega, kelle nimed praegu narkotalituse uurijate laual menetlemist ootavad. Nad ostsid endale interneti teel uimasteid aastatel 2012– 2014, proovisid aine postitee-

nust kasutades Eestisse toimetada ning peavad nüüd Eestis seaduse ees vastutama. «Üllatuspomm tuleb nende inimeste jaoks muidugi suur,» kinnitab Tambre. Narkotalituse juhi sõnul ei taju maksu- ja tolliametisse vestlusele kutsutud inimesed alguses, et on teinud midagi keelatut. «Üldjuhul on nad täiesti korralikud noored inimesed,» räägib ta. «Lõpuks, kui nad hakkavad asja tõsidusest aru saama, lõpeb see vestlus sageli pisaratega – inimese töökoht satub ohtu ning igapäevane elu on häiritud, sest kriminaalkaristus toob kaasa palju kohustusi ja piiranguid.» Interneti teel uimastite tellimisega seotud juhtumid on maksu- ja tolliameti narkotalituse rutiinne töö. Igal tööpäeval jääb postipakkide sorteerimiskeskuses Tallinnas vahele vähemalt üks uimastisaadetis. Interneti teel ecstasy, kanepi või marihuaana tellimine on tegelikult imelihtne. Teades õigeid foorumeid, laadides alla vajaliku programmi ning luues oma kasutajakonto, võib inimene iga päev endale uimasteid tellida. 80 protsendil juhtudel peab selleks olema virtuaalset raha – bitcoin’e. Erinevalt pärisrahast on bitcoin’ide liikumine peaaegu jälitamatu ning tekitab petliku turvatunde.

Riigipiire ületava uimastikoguse kriminaliseerimise piir on imeväike: kurjategijaks saamiseks piisab 0,1 grammistki. Et uimastiäri on kriminaalne, pole need internetilehed muidugi püsivad. Jälgede segamiseks muutuvad need pidevalt. Kuid foorumitel silma peal hoides võid olla asjaga pidevalt kursis. Ja kui näiteks Mehhikos tegutsevale internetisaidile ilmub reklaam, et «ainult täna

gramm marihuaanat erihinnaga üks euro», siis võib vähese teadlikkuse korral tekkida kiusatus see ost sooritada. Pealtnäha paistab kõik ju täiesti lollikindel. Pealegi maksab see gramm «tänaval» kakskümmend korda rohkem. Narkotalitus on koostanud keskmise uimastitellija profiili. Üldjuhul on ta kuni 25-aastane ülikoolis õppiv nooruk, meessoost, pärit korralikust perest ja elab juba iseseisvat elu. Ta peab marihuaanat või kanepit n-ö looduslikuks ja kahjutuks meelemürgiks. Viimane on üks tänapäeva levinumaid suuri eksiarvamusi. Umbes sama, et vaktsineerimine on meditsiinifirmade globaalne vandenõu, teenimaks hiigelkasumeid. «Kui me selle tellijaga lõpuks vestlema läheme, siis kuuleme ikka sama vana juttu: et igal pool ju räägitakse, et kanep võiks legaalne olla, ja mis selles paaris kanepisuitsus hullu on,» muigab Tambre. «Hiljem, kui järgnevad karistus ja arusaam tagajärgedest, on muidugi nutt ja hala suur. Meil pole praktikast teada ühtegi inimest, kes oleks karistada saanud ja hiljem uuesti tellinud,» lisab ta.

Ta m b r e sõnul on uimastite internetist tellimine otsekui saatanale sõrme andmine. Ühel hetkel võib tekkida kiusatus. Ja sa vajutad kodus arvuti taga tellimusele «Enter»-klahvi. «Kui järgmine päev «tuju» enam ei ole, siis ega inimene ei saa sellest masinavärgist välja,» räägib ta.

Pakid aina ootele Kogu protsess käib vääramatult edasi. Kriminaalne kaubasaadetis jõuab inimeseni igal juhul. Kas otseselt või kaudselt, sinu koduuksele koputavate uurijate näol. Nii mõnigi kord jõuab inimene enne uimastipaki kättesaamist sooritada viis-kuus tellimust. Ta ei tea, et esimene pakk jäi tollis vahele ja saadeti aine kindlakstegemiseks ekspertiisi. Inimene mõtleb hoopis, et teda on petetud või läks pakk kaduma. Ning ta tellib üha uuesti ja uuesti. Kõik tema nimele jõudnud pakid pannakse ootele, sest ekspertiisiga võib minna nädalaid või isegi kuid. Toimepandud kriminaalkuriteo ulatus aga muudkui kasvab.

Laulutuli liikus Ida-Virumaalt Lääne-Virumaale Kogu jaaniaja liikus laulu- ja tantsupeo tuli vihma trotsides ja päikest nautides IdaVirumaal. Laupäeva hommikul saadeti tuli Narvast, kus mitu tuletoojat viibis elus esimest korda, lääne poole teele tõelise kahuripauguga. Jaaniõhtu veetsid tuletoojad Lüganusel. Eile anti tõrvik üle Lääne-Viru maakonnale. PM foto: jaanus ree

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

9

JÄLGI PEOTULE TEEKONDA LAULUPIDU. POSTIMEES.EE

PÄEVA 4.07 LÕPP Tallinn

24.06 Rakvere 26.06 Järva-Jaani

25.06 Ebavere

AA RAPLAMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA

I DAIDAVIRUMAA VIRU U MAA UM M


TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || EESTI || 5

Narkoainete tellijate karistused Karl Sander (23) 60 protsendi ulatuses töövõimetu nooruk tellis interneti teel endale 27 grammi kanepiõisikuid ja 81 grammi «maagiliste seente» viljakehi. Ekspertiis selgitas, et viimastes puudusid hallutsinogeenid ehk sisuliselt oli tegemist tarbija petmisega. 4. juunil mõisteti Harju maakohtus noorukile aastane tingimisi vangistus koos kohustusega tasuda 1355 eurot menetluskulu.

Vladislav (31) Tellis Mehhikost endale koju 124 grammi marihuaanat. Lasnamäele mehele järele läinud uurijad leidsid tema kodust lisaks neli kasvavat kanepitaime. 11. juunil mõistis Harju maakohus mehele kahe ja poole aastase tingimisi vangistuse koos kohustusega tasuda 1511 eurot menetluskulu.

Juhan (23) ja Kenn-Eerik (21) Juhan lasi bitcoin’e omanud Kenn-Eerikul tellida endale Mehhikost 27 grammi marihuaanat. 16. aprillil mõistis Harju maakohus Juhanile aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi karistuse koos kohustusega hüvitada 1592 eurot menetluskulu. Kenn-Eerikut karistati aastase tingimisi vangistusega koos kohustusega tasuda 1013 eurot menetluskulusid.

Egert (32) Tellis endale korduvalt uimasteid. Näiteks Hispaaniast ühe grammi narkootilist ainet MDMA, Rootsist ühel korral kümme grammi marihuaanat, teisel korral 10 grammi marihuaanat ja 30 grammi kanepit. 5. detsembril 2013 karistas Harju maakohus meest kolmeaastase tingimisi vangistusega. Lisaks pidi ta hüvitama 1220 eurot menetluskulu.

Juhani Tapani (26), Jonne Juhanna (27) ja Esa Janne Armas (29) Soomlased tellisid Hispaaniast Bilbaost endale 99 grammi narkootilist ainet MDMA, mille adressaat oli Tallinna kesklinna postkontor. Soomes elanud kolmik sõitis uimastitele spetsiaalselt Tallinna järele ja vahistati, kui nad üritasid A-terminalis jõuda Helsingisse sõitvale laevale. 31. mail 2013 mõistis Harju maakohus neile viie aasta pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuli ära kanda vaid eeluurimisvanglas veedetud viis kuud. Menetluskuluna tuli kolmikul kokku tasuda Eesti riigile 5068 eurot. Lisaks kehtestati neilr viie aasta pikkune Eestisse sissesõidu keeld.


6 || EESTI || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VASTASSEIS. Peaminister kinnitab, et tema kallutatud ajakirjandusega koostööd ei tee.

Rõivas partei sisekriitika all priit pullerits

vanemtoimetaja

R

iigikogu öisel istungil sünnib nii mõndagi. Spontaanselt, iseeneslikult. Sest aega aruteluks on rohkem kui päeval. Nii hakkas enne nädalavahetuse pikki pühi öisel ajal riigikogu saalis reformierakondlaste ridades vaikselt võrsuma arutelu, kas see, et nende liider, valitsusjuht Taavi Rõivas otsustas Tallinna Televisiooni (TTV) valitsuse pressikonverentsile mitte lubada, on õige samm. Ei, paljude hinnangul ei ole, näitab Reformierakonna fraktsiooni liikmete kuulamine. «Ma arvan, et see ei olnud kõige parem otsus,» lausus endine riigikohtu esimees ja tosin aastat Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna töötanud Rait Maruste. «Ei ole peaministri asi, kuigi talle ei pruugi [TTV] meeldida, hakata niimoodi ainuisikuliselt talitama, ja lihtsalt meeldimise järgi välja visata ei ole sõna- ja meediavabaduse koha pealt õige tegu.» Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk-Tramberg lausus, et ka tema silmis paistab see ajakirjandusvabaduse

eiramisena, kui keelata telekanalil, millel on ametlik tegutsemisluba, osaleda valitsuse pressikonverentsidel. Rõivas seletas eile – ühtlasi vastuseks mitmele erakonnakaaslasele, kes heitsid talle seoses TTV tõrjumisega ette emotsionaalsust ja läbimõtlematust –, et otsuse TTV ajakirjanikega mitte koostööd teha langetas ta juba oma ametiaja algul. Esiteks, põhjendas valitsusjuht, ei pea ta õigeks, et Tallinna linnavalitsus kuritarvitab umbes kümme miljonit eurot maksumaksja raha propaganda tegemiseks sellal, kui raha vajavad näiteks lasteaiad ja pealinna tänavad. Teiseks seadis ta kahtluse alla, kas TTVs pakutav on üldse ajakirjandus, kui kanal isegi ei püüdle oma sisus tasakaalustatuse poole.

«Viskaks ta, raisa, välja» Lokk-Tramberg möönis, et TTV on teinekord hiilanud väga mahlaste ütlemistega, mis võivad minna üle korrektsuse piiri, aga meelsuse pärast karistamisega – «senikaua kui ei ole toimunud riigi reetmist» – pole ta nõus. «Igaühel on õigus oma vaadetele,» nentis ta. Eelmine kultuuriminister Rein Lang, kes kirjutas välja TTV kehtiva ringhäälinguloa, meenutas, et kui tema osales valitsuse pressikonverentsidel, ei andnud TTV ajakirjanikud seal mingit alust arvata, et

nad oleks kuritarvitanud seda materjali, mille nad pressikonverentsilt said. Seni kui telekanal ei õhuta vaenu ega vihkamist, ei õpeta kedagi tapma ega diskrimineeri, pole Langi sõnu põhjust tema tegevusloa kallale minna ega ka teda valitsuse pressikonverentsilt välja saata. Hinnangu, mida ta Rõivase TTV-keelust arvab, esitas Lang vaid tingimusel, et see tema huulilt leheveergudele ei jõua. ERRi nõukogu liige Igor Gräzin väitis, et ükski eelmistest peaministritest, alates Tiit Vähist ja lõpetades Andrus Ansipiga, poleks uneski selle peale tulnud, et «viskaks ta, raisa, välja». Gräzini nägemuses võib Rõivase otsust jätta TTV Stenbocki maja ukse taha seletada tema kogenematusega peaministri ametis. Omaaegne ringhäälingunõukogu esimees ja kultuuriminister Paul-Eerik Rummo lausus, et kui tema oleks peaminister, ei pööraks ta nii õnnetule nähtusele nagu TTV mingit tähelepanu. «Pole see tase,» märkis ta, viidates kanali väikesele vaadatavusele võrreldes suurte kulutustega, mida TTV linnaeelarvest neelab. Rõivas pidas tervitatavaks, et on TTV tõrjumisega algatanud Eestis juba nädala kestva arutelu, sh kriitika erakonnakaaslaste suust. Tema sõnul on põhiküsimus selles, kas Eestis

põhimõtteliselt sallitakse e seda, et maksumaksja raha eest tehakse kallutatud ajakirjandust. andust. «Mind ei häiri see, et [TTVs] tehakse enesereklaami ja sõimatakse valitsust. Sõimaku,» maku,» rääkis ta eile. «Aga kui seal eal õõnestatakse Eesti Vabariigi gi usaldusväärsust, näiteks öeldakse, ldakse, et meie valimised on ebaturvalised, ja püütakse pisendasendada okupatsiooniaastate õudusi, siis see on koht, kus mul tekib tunne, et peaks toimetajametajale saatma [küüditamisest st rääkiva] filmi «Risttuules».» »

Jääb oma otsuse juurde e Rõivas ütles, et tema eii taures ha teha halva mängu juures head nägu ega aidata peamiaministri ja kodanikuna kaasa aasa sellele, et Eestis saaks toimida ebaobjektiivne ajakirkirjandus, mis ei hooli ajaakirjanike kutse-eetikastt ja mis seab Eesti toimi-mise alused pidevalt kü-simärgi alla. Ta kinnitas, as, et isegi juhul, kui otsus us TTVd valitsuse pressikononverentsile mitte lubada toob aasa totalle TTV vahendusel kaasa hutult ebapopulaarsust, jääb ta pigem oma otsuse juurde, de, kui taandub põhimõttest, ett tema maksumaksja raha väärkasuärkasutusega koostööd ei tee.

JUHTKIRI LK 2

Taavi Rõivas kinnitas eile, et otsuse TTV ajakirjanikega mitte koostööd foto: peeter langovits teha langetas ta juba oma ametiaja algul.


POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

MEETMED. Euroopa Liidu kehtestatav piirang Venemaa annekteeritud Krimmi kaupadele mõjub Eesti ettevõtjatele teatud ajanihkega.

Krimmi ärielu muutuste tuules Keeruline aeg andres reimer majandusajakirjanik

N

eljapäeval Eesti antud nõusolek, et Euroopa kehtestaks Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupadele impordipiirangu, puudutab ennekõike veini ja viina importijaid. Anastatud poolsaarele investeerinud eestlased loodavad, et poolsaare üle võtnud Venemaa võimud asuvad välisinvestorite huvisid toetama. Kuid Krimmi majanduse üha halvenev seis viitab pigem murepilvede kogunemisele. Massandra dessertveinide tarnija Raivo Raidam lausa särises stressist, rääkides oma peamiselt Ukrainale ülesse ehitatud äri tulevikuväljavaadetest. «Olen Ukraina ja Krimmiga seotud juba 37 aastat ning kuus kuud tagasi ei osanud ka kõige halvemas unenäos praegust asjade seisu prognoosida,» lausus ta. «Kui oleksin teadnud, oleksin Krimmi veine suures koguses kokku ostnud ja Eestisse toonud.» Praegu seisab Eesti ladudes tänavuse aasta lõpuni kauplemiseks piisav kogus magusaid Krimmi veine, kuid oodatava kaubanduspiirangu tõttu võib tekkida osturalli. «Tegemist on mitmekümne aasta vanuste kvaliteetveinidega ning võibolla peaksin nüüd hinda tõstma, et veini jätkuks kahekskolmeks aastaks,» arutles ettevõtja. Samas pole välistatud, et Ukraina kaubanduskoda siiski väljastab Krimmi veinitehasele Euroopasse eksportimiseks vajaliku sertifikaadi ning Raidami äri saab ka tulevikus takistusteta jätkuda.

Juriidiline kahvel Ukrainlaste lahkusele ei saa väga loota, sest Massandra veinitehas on seni enamiku oma ajaloost kuulunud riigile ja nüüd pole välistatud, et Venemaa võtab selle ettevõtte sõjasaagina oma riigi omandisse.

Eesti kehtestas Krimmi kaupadele piirangud juba alates tänavu 23. aprillist, kui maksu- ja tolliamet kuulutas Ukraina päritolusertifikaatide korral kehtetuks Krimmi kaubandus-tööstuskoja ja Sevastopoli kaubandus-tööstuskoja templid. See tähendab, et Krimmi kaubandus-tööstuskoja Armjanski, Kertši, Feodossia ja Simferopoli harukontorite või Sevastopoli kaubandus-tööstuskoja templiga toodete puhul ei saa kasutada Ukraina päritoluga kaupadele kohaldatavaid soodustusi.

Eestis on viimastel aastatel importinud Krimmist viina, veine ja vahuveine ligi kümne ettevõtet. Erandina võib Krimmist importida tooteid, millele on väljastatud Ukraina valitsuse sertifikaat. Eestist on viimastel aastatel importinud Krimmist viina, veine ja vahuveine ligi kümne ettevõtet. Esmaspäeval Luksemburgis peetud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel anti nõus-

olek meetmetele, mis on sisuline külg Krimmi annekteerimise tunnustamata jätmise poliitikast. Nii sunnitakse sealseid ettevõtjaid tegema koostööd Ukraina valitsusega.

Äri nõuab ümberkorraldamist Krimmi investeerinud eestlased tunnistavad, et on sattunud n-ö juriidilisse kahvlisse, sest oma igapäevaelus peavad nad järgima ajapikku kehtestatavaid Venemaa seadusi, kuid samas ei tohi nad vastuollu sattuda ka Ukraina seadustega. «Mittetunnustamispoliitikast tulenevad kaubanduspiirangud on vajalikud sellepärast, et Euroopa Liidul on raske vahet teha, kas eksporditava toote puhul on tegemist anastatud piirkonna ettevõtja või okupandi majandustegevusega,» rääkis vahetult enne Krimmi okupeerimist ja Venemaaga liitmist Sevastopolis uhke kaubanduskeskuse avanud kinnisvaraettevõtja Hillar Teder. «Meie õnneks on Ukraina ja Venemaa seadused üpris sarnased ning vähemalt aasta otsa kulub selleks, et mingisugune selgus tekib.»

Turvaettevõtja Urmas Sõõrumaa kinnitas, et tema tegevusvaldkonnas Krimmi ärikeskkond paranes. «Korruptsiooni on vähem kui aasta tagasi, sest nüüd ei pea igale asjamehele meelehead pakkuma,» tõdes ta. «Need, kes midagi toodavad, peavad Euroopa piirangute tõttu hakkama küll kõverteid otsima.» Samas ei osanud Sõõrumaa kommenteerida, kuidas mõjutab tema ettevõtet USS Security Venemaal kehtiv piirang, mis keelab välismaalastel turvaäriga tegelda. Riigikogu liige Tõnis Palts (IRL) soetas Venemaa laevastikubaasi, Sevastopoli lähedale kuurordiks sobiva mereäärse krundi ja kinnitas lootust, et uued Krimmi võimud ei hakka tema ettevõtlust rikkuma. «Minu kohapealsed töötajad tegelevad sellega, et kõik Venemaa seaduste järgi ümber korraldada,» rääkis ta. «Ma ei usu, et Venemaale oleks huvitav hakata Euroopa investoreid vastusanktsioonidega kimbutama, sest pigem on nad meiesuguste heaolust huvitatud.»

Regalia poeketi juhataja Natalja Sussareva näitas eelmisel nädalal 70-aastast Krimmi veini, mis on osa vanadest varudest. On küsitav, kas ja millal saab Regalia täiendada oma Krimmi kvaliteetveinide varusid. foto: tairo lutter

Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši klanni suhetele rajatud juhtimisel korruptsioonisohu liikunud riigi taandareng mõjutas oluliselt ka Krimmi majandust. Kolm kuud pärast Krimmi elanike «palavalt tervitatud» Venemaa okupatsiooni algust on poolsaare ettevõtjate olukord ainult halvenenud. Venemaa on lubanud küll hiiglaslikke subsiidiume ja investeeringuid taristusse, kuid seni pole lubadused inimeste elu kergendanud. Praegu käib aktiivne vara ülevõtmine endistelt omanikelt. Näiteks eksproprieerisid uued võimud väljamõeldud ettekäändel Ukraina vastsele presidendile Petro Porošenkole Sevastopolis kuuluva meretehase. Põllumajandust ähvardab kokkukukkumine, sest seni käis näiteks kütusega varustamine Ukraina kaudu, uuel isandal pole aga Krimmiga maismaaühendust. Krimmi nn põllumajandusministri kinnitusel oli juuni alguses poolsaarel vaid 6,3 protsenti põllumajandussektorile vajaminevast kütusest, kirjutas newsru.com. Samal ajal kui Krimmi veine ootab ees Euroopasse sisseveo keeld, ei tohi kohalikku veini praegu Krimmiski seaduslikult müüa. Nimelt pole kohale saabunud Venemaa maksumärgid. Kohalik veinitööstus suutis müüa vaid kümnendiku mullusest mahust. Krimmi kinnisvaraturg on tardunud täielikult kuni 1. juulini, sest alles sellel päeval hakkavad kehtima Krimmi suhtes vastu võetud Venemaa seadused. Kinnisvaraga toimuvad vaid üksikud ebaseaduslikud tehingud, kui Venemaa elanikud üritavad endale odavalt mere äärde maju osta. Tegelikkuses on aga küsitavad hinnad tõusnud tavapärasega võrreldes kolm kuni viis korda. Kui varem moodustasid 70 protsenti Krimmis puhkajatest ukrainlased, siis nüüd võtavad hotellid vastu vaid neid, kes on põgenenud Ida-Ukraina sõjatsoonist. Raudteeühendus Ukrainaga kallines üleöö ligi kolm korda, sest varem riigisiseseid soodustusi saanud transpordiliik muutus rahvusvaheliseks. Igapäevaseid sisseoste takistab mure, et pärast rublale üleminekut ei jätku poolsaarel okupeeriva riigi rahatähti. Andres Reimer


POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LAHENDUS? Venemaa järjekordse segadusttekitava käiguna andis Putin käsu tühistada armeele antud luba sekkuda Ukraina sündmustesse.

Putin lubab peatada armee õiguse Ukrainasse tungida liisa tagel toimetaja

V

enemaa president Vladimir Putin palus eile parlamendi ülemkojal tühistada armeele antud volituse vägede saatmiseks Ukrainasse, ent kinnitas samas, et see ei tähenda loobumist kaasmaalaste kaitsmisest. «Me kaitseme alati Ukraina etnilisi venelasi ja ukraina rahvast, kes tunneb end osana laiemast Vene maailmast, ning me ei piirdu ainult jälgimisega, me ka reageerime,» sõnas Putin Viinis julgeolekukonverentsil, kus ta nentis ka, et Ukrainas välja kuulutatud nädalane relvarahu on liiga lühike. Samuti nõudis ta, et esimesena peaks relvad maha panema Ukraina Paremsektori liikmed. Putini esindaja Dmitri Peskovi sõnul esitas president föderatsiooninõukogule taotluse armee volituste peatamiseks eesmärgiga normaliseerida olukorda Ukraina idapiirkondades ning see toimus tänu kolmepoolsete kõneluste alustamisele. Venemaa fraktsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimees Andrei Klimov kinnitas, et tänasel istungil toetatakse Putini otsust, sest see on muutunud olusid arvesse võttes mõistlik. «1. märtsi otsus lubada Vene vägede kasutamist Ukraina territooriumil võeti vastu tulenevalt Vene kodanike elu ja julgeoleku ohtusattumisest Krimmis ja Sevastopolis. Toona palus president meilt luba meie relvajõudude kasutamiseks Ukrainas, kuni ühiskondlik-poliitiline olukord normaliseerub,» ütles Klimov. Ukraina presidendi Petro

Austria presidendiga kohtunud Putinit tervitasid Viinis meeleavaldajad, kes nõudsid Venemaalt Ukraina olufoto: afp/scanpix korra kohta käivate valede lõpetamist.

Porošenko sõnul on tegemist esimese praktilise sammuga, mille Venemaa president Putin reedel alustatud Ukraina rahuplaani toetuseks astub. Sealjuures andis Putin siiski nädalavahetusel kesksõjaväeringkonnale käsu viia väed täielikku lahinguvalmidusse ja USA välisministeeriumi kõneisik Jen Psaki kinnitas, et neile teadaoleva info järgi valmistub Moskva saatma Ukraina piirile veel tanke.

Kreml süüdistab Euroopat Relvarahust hoolimata jätkusid Ida-Ukrainas lahingud– kuigi separatistid lubasid esmaspäeval rahust kinni pidamist, tulistati eile õhtul alla järjekordne Ukraina vägede kopter, mille pardal hukkus üheksa inimest. Ehkki Ukraina väed lubasid nädala jooksul separatiste ise mitte rünnata, ei tähenda see, et separatistide rünnakud vastuseta jääks, see aga on andnud Venemaale võimaluse teha Ukrainale et-

teheiteid relvarahu rikkumise kohta. Venemaa välisministeerium esines eile avaldusega, et Euroopa arusaam Ukrainas toimuvast ja sellega seoses esmaspäevasel ELi välisministrite kohtumisel vastu võetud otsused on kallutatud ja reaalsusest kaugel. Välisministeerium süüdistab ELi ebasobivate faktide mahasalgamises, süüdistuste fabritseerimises Venemaa vastu ning Krimmi ja Sevastopoli elanike karistamises nende ausa meelsusavalduse eest referendumil. «Mille muuga saab seletada, et ELi välisministrid ei maininud oma järeldustes sõnagagi kümnete laste hukkumist Ukraina terroritõrjeoperatsioonis ning tuhandeid põgenikke, kes saabuvad Ukrainast Venemaale, samuti Vene riigipiiri korduvat rikkumist Ukraina relvajõudude poolt ning katset rünnata Venemaa saatkonda Kiievis?» seisis avalduses.

Ühtlasi nõuti, et EL lõpetaks Ukraina kaguosa elanike nimetamise Vene-meelseteks separatistideks.

Uued sanktsioonid Euroopa Liidu välisministrid otsustasid esmaspäevasel kohtumisel keelata Kiievi heakskiiduta kaupade importimise Krimmist ja Sevastopolist ning rõhutasid võimalust rakendada lisameetmeid Venemaa okupatsiooni vastu Krimmis. Putin taotles parlamendilt volitust vägede Ukrainasse saatmiseks tänavu märtsis, nädal enne Krimmi annekteerimist. Föderatsiooninõukogu kiitis vägede saatmise Ukrainasse heaks ühehäälselt ja see pidi kehtima olukorra rahunemiseni. Ehkki nüüd on Vene sõjaväe tegutsemisest Ukraina pinnal rääkinud ka USA ja NATO, mille esindajad viitasid väidetavalt Venemaa tankide liikumist näitavatele satelliidifotodele, eitab Kreml endiselt seotust separatistidega.

Soome president kinnitas Stubbi ministrid ametisse

Surmanuhtlusest pääsenud Sudaani kristlane arreteeriti

Soome president Sauli Niinistö vabastas eile ametist koonderakondlase Jyrki Kataineni juhitud valitsuse ja nimetas ametisse tema erakonnakaaslase Alexander Stubbi (pildil) ministrid. 46-aastane Stubb nimetas 17-liikmelisse valitsusse kolm uut ministrit. Kataineni valitsuse tervishoiuminister Paula Risikko võtab üle transpordija regionaalministri portfelli ning tervishoiuministriks saab tema asemel senine Helsingi abilinnapea Laura Räty. Petteri Orpio tõuseb aga Koonderakonna parlamendifraktsiooni esimehe kohalt põllumajandus- ja metsandusministriks. Stubbi senise Euroopa as-

Sudaani kristlasest naine, kes pääses esmaspäeval surmanuhtlusest, mis oli talle määratud väidetava usust taganemise eest, arreteeriti eile Hartumi lennujaamas. Allikate teatel peeti kinni nii 26-aastane Meriam Yahila Ibrahim Ishag kui tema ameeriklasest kaasa Daniel Wani ja viidi riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse hoonesse. Paari kahe lapse saatus on praegu teadmata; sealjuures sündis noorem neist vanglas 12 päeva pärast Ishagi surmanuhtluse teatavaks tegemist. Ishagi ja Wani kinnipidamise põhjusi Sudaan seni avaldanud pole. Allikate sõnul oli tal täielik õigus riigist lahkuda. Ishag mõisteti mai keskel Sudaanis 1983. aastast kehtiva šariaadiseaduse alusel usust

jade ja väliskaubandusministri koha võtab parlamendisaadik Lenita Toivakka. Ainsa Koonderakonna ministrina jätkab oma senisel ametikohal Jan Vapaavuori. Koonderakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on mõlemal valitsuses kuus ministrikohta, Roheliste Liidul ja Soome Rootsi Rahvaparteil kummalgi kaks ja kristlikel demokraatidel üks. Naisi ja mehi on valitsuses võrdselt. Stubb esindab Soomet esimest korda peaministrina juba homsel Euroopa Liidu tippkohtumisel. Enne 2015. aprillis toimuvaid üldvalimisi koalitsioon tõenäoliselt suuri muudatusi ei tee. PM

taganemise eest surma ja juhtumile reageerisid tuliselt nii lääneriikide valitsused kui mitmed inimõigusorganisatsioonid, kes mõistsid hukka usuvabaduse puudumise riigis. Moslemist isa ja Etioopia kristlasest ema peres sündinud Ishag kinnitab, et isa lahkus tema elust varakult ning ema kasvatas teda alati kristlasena ja seega ei saa tema puhul mingist usust taganemisest rääkida. End Ishagi vennaks nimetav mees teatas aga avalikult, et juhul kui riik oma kohuseid ei täida, viib surmanuhtluse täide perekond. Sudaani meedia teatel survestasid valitsust Ishagile karmi karistuse määramisel ka äärmusislamistlikud huvigrupid. PM


POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Majanduslangus riigieelarve kõverpeeglis Eesti Panga president Ardo Hansson manitseb, et riik peaks praeguses majandusolukorras piirama kulude kasvu ja suunama osa maksutulust reservidesse.

Eesti riigi eelarvestrateegias ette nähtud struktuurne positsioon vastab küll Euroopa Komisjoni jälgitavatele kriteeriumitele, kuid iseküsimus on see, kas soovitud eesmärk suudetakse ka saavutada.

LUGEJATE KIRJAD

Ma ei taha maale Lugesin Nils Niitra kommentaari «Apokalüptikud ja unistajad» (PM 21.06). Hästi kirjutatud. Mina ei lähe kunagi maale elama. Nils seda tegi ja see on tema valik. Miks ma ei lähe? Sest küülikuid, lambaid, sigu ja lehmi kasvatades ei tegele Eesti kunagi sellega, mille üle meie president on uhke – ITga! Seda valdkonda saab arendada ainult linnades, eriti Tallinnas, aga miks ka mitte Tartus, seda on ka ajalugu näidanud. Miks me ei peaks oma presidenti uskuma, kuigi ma ei ole kõigi tema väljaütlemistega nõus. Aga see selleks. Ma ei tea, kes on Nilsi niinimetatud apokalüptikud. Ju tema teab. Seegi hea noore mehe kohta! Kui ta ka ise nende hulka mingite mööndustega kuulub, nagu ta on välja öelnud, siis miks ta maailmalõppu ootab? Kuhu jäävad tema lambad? Ma ei kujuta ette, et inimesed kolivad jälle maale elama. Kuhu? Kas neile on loodud kohad, kuhu elama minna? Põllu peale, nagu buumi ajal, et nüüd nutta silmad punaseks, miks ma seda tegin ning praegu käed rüpes istun ja elu üle järele mõtlen? Või lähen ja ostan tüki maad ning hakkan seal toimetama? Ei, aitäh, mina jään Tallinna, kuna seal on minu esivanemad juba kolmandat põlve elanud ja olen veendunud, et ainult (suur)linnas saab tänapäeval Eestit edasi arendada. Ma ei saa päris aru, miks tuleks autod puugaasi peale ehitada, nagu Nils arvab, kui on olemas kõrgtehnoloogiline võimalus panna autod ja bussid töötama nii diislikütuse kui elektriga. Hübriid! Ka Elroni rongid hakkavad nii sõitma, ja Tallinna bussid tõenäoliselt mingil ajal. Ma ei taha minna kiviaega! Ma tahan elada linnas, sest ainult seal on tulevik! urmas tooming Tallinna ja Eesti kodanik

liseks hinnata majanduse praegust ja eesolevat tsüklilist seisu. Nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti valitsus lähtuvad majandustsükli mõõtmisel SKT lõhest, mis näitab seda, kui palju on SKT all- või ülevalpool oma potentsiaalset ehk pikaajalisele kasvuvõimekusele vastavat taset. Jooksva perioodi SKT lõhe mõõtmine on teatavasti ebatäpne ning hinnangud muutuvad usaldusväärsemaks alles järgnevate aastate jooksul, kui statistilist infot on rohkem saadaval. Struktuurse eelarvepositsiooni hinnangud ja seisukohad valitsuse tegevuse suhtes lahknevad seetõttu ja tekitavad arutelu. Majandustsükli mõõtmine ja selle tsüklilise mõju hindamine eelarvele muutuvad veelgi keerukamaks, kui samal ajal muutub majanduse struktuur. Just selline areng on aga viimasel ajal Eesti majandust iseloomustanud. Majanduskasv on aeglustunud nulli lähedale ning selle aasta alguses SKT suisa kahanes, kuid rahvastiku vähenemise, väljarände ja struktuurse tööpuuduse tõttu on palgad ja seetõttu majapidamiste tarbimine kasvanud kiiresti. Kuna tööjõu- ja tarbimismaksud moodustavad valitsuse tulust ligikaudu kolmveerandi ning majanduskasvu järsk aeglustumine ei ole seda osa tulust otseselt mõju-

Ettepanek Tartu Ülikooli nime muutmiseks Seoses Tartu Ülikooli juhtkonna sooviga muuta ülikooli struktuuri ja kaotada ära teaduskonnad on ülikooli juhtkond esitanud argumente, et nii muutub ülikool ühelt poolt tänapäevasemaks ja teisalt pöördub tagasi 400-aastaste traditsioonide juurde, kus ülikoolis oli vaid neli teaduskonda. Lisaks ei pidavat teaduskondade kaotamine ja valdkondadeks ümbernimetamine midagi muutma, sest nimi ei pidavat ju sisu kahjustama. Meenutaksin, et 400 aastat tagasi ei kandnud ülikool ka Tartu Ülikooli nime, vaid selle asutaja järgi Academia Gustaviana nime. Et olla kooskõlas traditsioonidega, pakun välja ka Tartu Ülikooli nimemuutuse. Edaspidi võiks nelja valdkonnaga moodustis kanda nime Kalmu Kolledž reformi läbiviija järgi või Aaviksoo Akadeemia reformi idee algataja järgi. Nii hoiaksime kinni traditsioonidest. Samas ei muutuks ka midagi ülikooli rahvusvahelise tuntusega, sest, tsiteerides ülikooli juhtkonna põhjendusi valdkondade loomise vastastele, nimi ei muuda ju sisu. m.a. * kirja autor on toimetusele teada

Kohtumine sooneutraalsel pinnal Korraldasin paar päeva tagasi vanade sõprade kokkusaamise ja kutsele kirjutasin: «Kohtume sooneutraalsel pinnal restoranis N.» Siiani olin suurt tähelepanu pälvinud sooneutraalse kooseluseaduse lugemise-vastuvõtmise protsessis kõrvalseisja, kuid peale seda kokkusaamist enam mitte, sest kaks inimest ründasid mind kutsesse pandud sõnade pä-

tanud, on riigieelarvesse tulu laekunud märgatavalt paremini, kui majanduse üldine tsükliline seis eeldaks. Ka eelarve struktuursete tulude prognoosi tuleks suhtuda ettevaatlikult, kuna sellest sõltub, kui suur kulumaht on valitsusele pikemaajaliselt jõukohane. Eesti Panga värske prognoosi järgi muutub tsükliline mõju eelarvepositsioonile positiivseks juba järgmisel aastal, kuigi majandus tervikuna jääb ikka veel oma potentsiaalsest tasemest madalamaks. Maksutulu laekumine on seega juba praegu tasakaalulise taseme lähedal ning järgmisel aastal isegi ületab seda.

S

ellise tsükli tõlgenduse järgi peaks riik piirama samavõrra kulude kasvu ning suunama osa maksutulust reservidesse. Kui praegu juhinduda negatiivsel SKT lõhel põhinevast majandustsükli hinnangust, siis võime hiljem tagantjärele teada saada, et eelarve on püsinud struktuurses defitsiidis ning seaduses sätestatud eelarve-eesmärke pole suudetud saavutada. Pikemas vaates võib see tekitada eelarve jätkusuutlikkuse probleeme, sest heal ajal kogutud reservid ei ole raskemal ajal puudujäägi korvamiseks piisavad. Edasi jääb valitsusele kolm valikut, millest esimene on suurendada riigivõlga ehk jätta osa kulu järgmistele põlvedele. Teine valik on vähendada kulu ja kolmas suurendada tulu, mis tavaliselt tähendab maksukoormuse kasvu.

rast. Selgus, et maailmas võib peaaegu kõige üle nalja teha, aga mitte mingil juhul selle seaduse üle. See on püha, viib meid arenenud riikide sekka, näitab meie sallivust ja tolerantsust. Kahjuks oli minuga suhtlus sallimatu ja ebatolerantne, püüdes panna mind homofoobide ja inimvihkajate hulka. Üllatus oli suur, aga sain targemaks. Eriti mitte seaduse sisu ja eesmärgi vallas, küll aga selles, et hulk inimesi on sooneutraalsusest teinud endale religiooni, mille kaitsmine on nende elus kui mitte kõige olulisem, siis igatahes väga tähtsal kohal. Ja oma põhimõtete eest tuleb võidelda: torgaku sapised sõnad, tõusku ähvardav sõrm, las joosta veri ja pisarad. Õhtu oli ilus, toit maitsev, jutuks tulid teised teemad ja kahe võitleja viha minu vastu lahtus. See oli ka mõistetav, sest seadusega pole mul mingit pistmist ja eelarvamuste kütkes ma ka ei ole – kõik inimesed on ühtviisi head. Ikkagi jäi tilk tõrva meepotti. Meie seas oli noor proua, kellel oli sooneutraalsete võitlejate seisukohtadest lahkuminev arvamus. Seda ei andestatud. Hullem veel, võitlejad olid kindlad, et selliseid mõtteid ei tohiks üldse levitada. Välja ei öeldud, aga üheselt oli arusaadav, et õige oleks vastuvaidlejaid kuidagi karistada. Kui muud teha ei saa, siis peaksid nad vähemalt pälvima ühiskondliku hukkamõistu. Kõik me teame, et usuline ja poliitiline agitatsioon või Tupperware müük ei tee sõprade koosistumist mõnusamaks. Minu soovitus seltskondadele kauniteks suveõhtuteks: lisage välditavate teemade nimekirja ka sooneutraalsus, et mõni vana tuttav, keda arvasite hästi teadvat, ei saaks teid rabada sallimatusega vaba arutelu suhtes. mart kirsipuu valija

ajakirjanik

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

R

iigi rahanduse jätkusuutlikkust mõõdetakse Euroopas struktuurse eelarvetasakaaluga, mis näitab, milline oleks eelarve tasakaal siis, kui seda ei mõjutaks majanduse tsükliline seis ja ühekordsed tegurid. Majanduse kiire kasvu perioodil tuleks saavutada nominaalne ülejääk selleks, et struktuurselt oleks eelarve vähemalt tasakaalus, ning vastupidi – kui majandus toimib ajutiselt pikaajalisest kasvuvõimekusest allpool, siis kujuneb nominaalne eelarvepositsioon struktuursest kehvemaks. Eelarve struktuurset tasakaalu või väikest ülejääki on vaja selleks, et valitsemissektori rahandus püsiks pikema aja jooksul korras ning riigi võlakoormus ei kasvaks. Eesti riigivõlg on Euroopa väikseim ning eelarvestrateegias seatud ülejäägi-eesmärk ületab Euroopa Liidu miinimumnõuet. Nii eelmine kui ka praegune valitsus on aga eelarve-eesmärke lõdvendanud. Viimases, uue valitsuse ajal vastu võetud 2015.–2018. aasta eelarvestrateegias on valitsus seadnud eesmärgiks, et eelarve peab olema 0,2-protsendises struktuurses ülejäägis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes. Veel aasta tagasi oli eelmise strateegia sihiks üheprotsendine ülejääk. Eesti riigi eelarvestrateegias ette nähtud struktuurne positsioon vastab küll Euroopa Komisjoni jälgitavatele kriteeriumitele, kuid iseküsimus on see, kas soovitud eesmärk suudetakse ka saavutada. Vaieldakse peamiselt selle üle, mil-

vambola paavo

Mida Juhan ei õpi...

L

õpueksamid on noortel selleks korraks läbi ja pinged langenud. Vanemad elasid eksamipäeva rohkem läbi kui asjaosalised ise. Ometi jääb õppeaastast midagi kripeldama. Uut moodi andsid teadmistest aru nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajad. Poleemika vallandas põhikooli matemaatika lõpueksam. Nii palju põrujaid pole iial olnud. Direktoritel ja õppejuhtidel on põhjust peeglisse vaadata ning mõelda, mis on valesti. Kindlasti on oma osa kanda õpetajatel. Osas koolides olid nõrgad õpetajad ja taset polnud ollagi. See pole saladus. Kui ülesanne osutus loodetust raskemaks, oli häda käes. Üritasin ka ise kurikuulsat matemaatika peenraülesannet lahendada, ent jäin jänni. Tekst oli laialivalguv, sisust oli raske aru saada ja lisaks tekkis mitmetitõlgendamise võimalus. Nõudis mõtlemist ja kontsentreerumist. Kui see on täiskasvanule pähkel, siis mida tahame närvis üheksandikelt. Ülesannete koostajad ilmselgelt ei vaadanud materjali kriitiliselt üle. Üks on täiskasvanu, teine õpilase vaatenurk. Ilmselt elasid matemaatikud-metoodikud teises dimensioonis ega arvestanud noorte keskmist teadmiste taset. Tulevikus soovitan haridusministeeriumil ja Innovel ametisse palgata professionaalsed keeletoimetajad, kes heidaksid ülesannete selgitavale osale kriitilise pilgu ja parandaksid stiili- ning muud vead. Suurte põrujate kõrval oli Eestis koole, kus polnud ühtegi matemaatikas läbikukkujat. Ilmselt kehtib ütlus: raske õppustel, kerge lahingus. Kui pedagoog oli terve õppeaasta range ja pani õpilastele nende endi arvestusest madalama hinde, oli see hea. Parem olgu veerandihindeks tugev kolm kui nõrk neli. Paljud kolmelised saidki hiljem eksamil nelja ja rõõmustasid. Õpetajatelgi oli hea meel. Kaldun arvama, et läbikukkujate hulgas oli palju neid, kes olid õppeaasta jooksul ülehinnatud. Kool peab arendama loovust, seda nõutakse eksamitel. Miks osa õpetajaid pööras sellele tundides vähe tähelepanu, on järelemõtlemise koht. Nõrkade tulemuste hilisema analüüsi juures tuleks aru nõuda koolijuhtidelt. Suuremate põrujatega koolide juhid peaksid vastutuse võtma ja ameti maha panema. Kui järgmisel kevadel peaks taas midagi seesugust korduma, tuleb kool tõsisema tähelepanu alla võtta.

P

aljusid lapsevanemaid ja eesti keele õpetajaid kurvastab meie noorte manduv kirja- ja eneseväljendusoskus. Missugust põlvkonda ja elu edasiviijaid me tahame, kui kirjandit klassikalises mõttes ei pea haridusministeerium oluliseks. Põhikooli emakeele eksamil piisab, kui annad oma mõtted edasi 200 ja gümnaasiumis 400 sõnaga. See on ju lühikokkuvõtte kirjutamine. Kõike teeme arvutiga: igapäevased referaadid, uurimistööd. Pastapliiatsi või sulepea käeshoidmine on juba praegu paljudele probleem. Mis saab kümne aasta pärast? Kas tõesti lõpetame seal, et kui tuleb kunagi allkiri anda, ei osata enam oma nime kirjutada ja tehakse kolm risti? Lõpukirjand tuleb taastada. Väljendusoskus ja arutleva essee kirjutamine on eluliselt vajalikud. Tulevikus tööle kandideerimisel nõutakse nii motivatsioonikirja kui ka essee kirjutamist. Kirjand on küpsuse väljendaja, see näitab, kui valmis ollakse elluastumiseks. Liialt palju on meil kõiksugu õpetajaidmetoodikuid, kes räägivad, kuidas peab tegema, aga nad ei kõlba tavakooli õpetama. Metoodikud on eluvõõrad ja kui nende suuniste järgi tegutseda, ongi tagajärjeks läbikukkumised. Rohkem peaks kuulama igapäevaste õpetajate häält ja ettepanekuid.


12 || REKLAAM || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

E-FARMER OÜ E-PIIM JUUSTUPOOD NR 4 Jaama 83, Põlva 63308, tel 796 4812, juustupood@efarmer.ee

FELKMAN OÜ

BK EESTI AS Laki 12, Tallinn 10621, tel 650 6907, erik@bkeesti.ee

Marja 15-16, Imavere, Imavere vald, Järvamaa 72401, tel 508 7491, vahur@felkman.ee

FAVOR AS Vana-Narva mnt 30/1, Maardu, Harjumaa 74114, tel 634 9200, info@favor.ee

ITELLA LOGISTICS OÜ Loomäe tee 13, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa 75306 www.itella.ee/logistics

BALTYRE EESTI AS Ringtee 61A, Õisu küla, Ülenurme vald, Tartumaa 61713, tel 525 4006, monika@baltyre.ee

ELVA E.P.T. AS Kirde põik 6, Elva, Tartumaa 61506, tel 735 6386, elva.ept@elvaept.ee

SCANWELD AS Aiandi tee 21, Viimsi, Harjumaa 74001, tel 600 8981, faks 600 8982, scanweld@scanweld.ee

C:0 M:0 Y:0 K:77

C:100 M:96 Y:29 K:35

PANTONE 425M

PANTONE 276M

R:95 G:96 B:98

R:29 G:33 B:86

#5F6062

#1D2156

GRADIENT PANTONE 276M C:98 M:97 Y:36 K:32 R:36 G:34 B:84 #242254

GBS PRODUKTER OÜ Peterburi mnt 47B, Tallinn 11415, tel 600 5581, info@exentor.ee

Värvi 5/Laki 12, Tallinn 10621, tel 664 6730, admin@estkonsult.ee www.estkonsult.ee

DMT INSENERID OÜ

FACITA OÜ Pühi küla, Kambja vald, Tartumaa 62019, tel 5649 8886 www.facita.ee

EGMONT ESTONIA AS Laki 26, Tallinn 12915, tel 646 1214, svea@egmont.ee

BESTMARKI SUURKÖÖKIDE AS Veerenni 56, Tallinn 11313, tel 651 7220, faks 651 7221, bestmark@bestmark.ee

BETA CONSULT OÜ

S.P. OÜ

Roosi 1, Põlva 63308, tel 799 8480, info@emerpen.ee

C:87 M:80 Y:1 K:0 R:63 G:79 B:159 #3F4F9F

ESTKONSULT OÜ

Salve tn 3, Tallinn 11612, tel 677 6370, tonis.raatma@dmt.ee

EMER-PEN OÜ

PANTONE 2738M

Mustamäe tee 55, Tallinn 10621, tel 677 6770, peep@sp.ee

CISTA AS

ESTPANEL OÜ Ihamaru, Kõlleste vald, Kasti küla, Märjamaa vald, Põlvamaa 63503, Raplamaa, tel 655 4449, tel 799 9280, cista@online.ee info@estpanel.ee www.cista.ee www.estpanel.ee

AZAMAR OÜ Sadama 8, Tallinn 10111, tel 661 4605, faks 661 4601

Tornimäe 7-54, Tallinn 15087, tel 662 3154, info@betaconsult.ee


POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

EUROOPA KULTUURIPEALINN. Kurikuulsal majal on nii halb aura, et keegi ei taha sinna kolida.

Riia avas KGB kongid fotod: mĀrtiŅš otto

toms ancitis Riia, ajakirjanik

S

eda Riia kesklinnas, Stabu ja Brīvībase tänava nurgal asuvat kuuekorruselist väikese torniga maja teadis nõukogude ajal iga lätlane. Sellele lähenedes vahetasid möödujad instinktiivselt tänavapoolt – nii hirmutav oli kõik sellega seonduv. Need, kes sinna õnnetul kombel sattusid, pääsesid parimal juhul välja alles tüki aja pärast, halvimal juhul aga jäidki sinna või lõpetasid Siberis. Siin asus KGB, ametlikult Läti NSV riikliku julgeoleku komitee peakorter. Esimest korda on see hoone nüüd Euroopa kultuuripealinna ürituste raames oma uksed avanud. Ja huvi on suur. Korraldajad arvasid, et selle lahtioleku alguses tulvab siia välisturistide mass, aga selgus hoopis, et veel aktiivsemad on riialased ise.

Ise juba muuseum Majas on hulk ruume, mis tekitavad tugevaid emotsioone: ülekuulamiskambrid, kus vange küsitleti ja piinati; endine n-ö mahalaskmisruum, mille seinad olid kunagi kaetud kummeeritud riidega ja kivist põrandas oli vere äravoolu renn; keldrid, kus nõukogude võimu kõige karmimatel aastatel hoiti neljal ruutmeetril korraga üheksat inimest. Veel tugevamad tunded valdavad aga kohas, kus tegelikult pole vaadata midagi. See ootab vaatajat ees päris ringkäigu lõpus, kui tõustakse keldrist maa peale tagasi ja jõutakse maja sisehoovi. Päike, pilved, tuul ja… vabadus minna ja jätta see sünge maja igaveseks selja taha. Sel hetkel on tunne, nagu omandaksid need lihtsad enesestmõistetavad asjad uue väärtuse – palju suurema kui enne. Juris Viņķelis on üks neist ekskursantidest, kes on just astunud keldrist välja vabasse õhku – teist korda oma elus. Esimene oli siis, kui ta sinna üheksaks kuuks vangistati. Tema kuriteoks oli nõuko-

gudevastaste brošüüride levitamine. «Täielik absurd,» hindab ta toimunut tagantjärele. «Ma olin siis 29-aastane arst, mul oli perekond. Mind pandi vangi lihtsalt mõne paberilehe pärast. Sellepärast see riik kokku kukkuski, et hävitas ennast ise oma absurdsusega.» Vinķelis võttis ekskursioonile kaasa ka oma lapsed ja sugulased. Peaaegu kõik olevat samasugune nagu siis. «Siin oli minu voodi,» näitas ta kitsast kongi, «ja siin, teises ruumis, kuulati mind üle.» Tõesti, hoone on unikaalne selle poolest, et suur osa sellest on säilinud autentsena. Ainult mõned videoprojektorid ja stendid, kus on kirjas selle maja sünge ajalugu, on lisatud. Ei remonti ega renoveerimist. See maja on juba ise muuseum.

Keegi ei taha üürida Korterelamuks ehitatud hoone sai valmis 1912. aastal, arhitektiks Aleksandrs Vanags. See natsionaliseeriti 1918. aastal ja siia asus Läti Vabariigi siseministeerium. 1940. aastal võttis maja üle nõukogude võim, 1941.

aastal omakorda natsi-Saksamaa. Viimane rajas selle keldritesse ka väikese muuseumi – mõistagi propagandistlikul eesmärgil, et tutvustada «vabastatud» riialastele julmusi, mida venelased Lätis korda saatsid. 1944. aastal kehtestati taas nõukogude võim ja hoonest sai kuni Läti iseseisvuse taastamiseni KGB peakorter. 1990ndate alguses kolis hoonesse Läti politsei. Osa majast remonditi, aga keldrid jäid puutumatuks. Seal oli nii «halb aura», et isegi politseil oli psühholoogiliselt raske sinna siseneda, rääkimata sellest, et kasutada neid ruume vastavalt oma vajadustele. 2008. aastal kolis politsei aga majast välja ja jättis selle tühjaks. Sellest ajast peale on maja omanik – riigi kinnisvarafirma – otsinud sinna üürilisi, aga tulemuseta. Selle hoone avamine tähendab inimestele midagi enamat kui lihtsalt üht Euroopa kultuuripealinna ettevõtmist, ütleb näituse kuraator Gints Grube. Eesmärk on ärgitada diskussiooni, mida tuleks selle paigaga ikkagi ette võtta. Või veel üldisemalt: mida tuleks teha selle perioodiga Läti ajaloos?

Sest asi pole mitte ainult selles majas. Siiani on saladuseks endiste KGB agentide ja informaatorite nimed. «On liiga hilja neid avalikustada,» arvab Juris Viņķelis. «Kui oleks 1991. aasta, hääletaksin selle poolt kahe käega. Nüüd me aga enam ei tea, kas see teeks head või vastupidi, hoopis halba.» Tema argumendid, miks pole vaja KGB arhiivi avalikustada, on sarnased nendega, mis on esile kerkinud ka kõigis viimase 20 aasta jooksul peetud diskussioonides. Esiteks pole teada, kas see sisaldab kõiki andmeid. Näiteks on agentide arvuks pakutud ligemale 25  000, aga arhiiv sisaldavat vaid 4500 nime. Ülejäänu KGB kas hävitas või viis kaasa Moskvasse. Teiseks võivad dokumendid sisaldada ükskõik millise Läti elaniku nime – see ei pruugi tähendada veel agendiks olemist. Siiski võttis Läti parlament mais vastu otsuse KGB arhiiv avalikustada, kuid alles pärast teaduslikku uurimistööd, mis peaks lõpetatama 2018. aastaks. Kui arhiiv tõepoolest selleks ajaks avalikustatakse, ei kerki

üles mitte ainult küsimus, mida sellise informatsiooniga peale hakata, vaid ka see, mida KGB üldse enesest kujutas.

Noored ei tea Juba on üles kasvanud terve põlvkond inimesi, kellele lühend KGB ei tähenda enam midagi. «Kui nad sisenevad sellesse majja, on nende esimene küsimus: «Mis see oli?»» ütleb Läti okupatsioonimuuseumi ajaloolane Rihards Pētersons, kes on ka üks hoones avatud KGBteemalise näituse koostajatest. Vastuseks selgitab ta tavaliselt, et igas riigis on asutusi, mille eesmärk on hoolitseda sise- ja välisjulgeoleku eest, nagu näiteks FBI. Kõige tähtsam on aga see, kas need asutused kaitsevad demokraatliku või diktaatorliku riigi huve. Nõukogude Liit oli diktaatorlik ja KGB oli midagi sellist nagu natsiSaksamaa gestaapo. «Kui ma seda niiviisi räägin, hakkavad nad tasapisi aru saama,» ütleb Pētersons. Igal juhul on mitu Läti kultuuriasutust kokku leppinud, et sellesse majja tuleb KGB muuseum. Tõsi, esialgu on see küll veel ainult idee. Asi aga seegi.

Endine KGB maja • Asukoht: Brīvības iela 61 • Avatud: 19. oktoobrini • Näitused: Läti okupatsioonimuuseumi väljapanek «KGB maja. Juhtum nr 1914/2014» ja viis rahvusvahelist kunstinäitust, mis on inspireeritud ajaloost • Piletid: KGB maja näitus on tasuta, ülejäänutele sissepääs 5 eurot, nagu ka ekskursioonile maja keldritesse • Täpsemalt: riga2014.org

Kultuuripealinna fassaad ja tagakülg Kui te tahaksite kaasa võtta ühe eksemplari kõigist Euroopa kultuuripealinna programmi tutvustavatest buklettidest, brošüüridest ja infolehtedest, mis ootavad teid ees Riia lennujaamas, peaks teil kaasas olema üks keskmise suurusega kott. Kui te aga olete lennujaamas asuvast kultuuripealinna infopunktist juhuslikult mööda sammunud ja hakkate sõitma

kesklinna poole, on ainus asi, mida te kogu teekonna vältel Riia kohta teada saate, see, et tegu on uute autode, alkoholi ja kinnisvara pealinnaga. Selliseid reklaame leiab kõikjal, aga mitte kultuuripealinna omi. Selline on kriitika, mis on jõudnud korraldajateni Riiat külastavatelt turistidelt. Korraldajad pole aga varjanudki, et nende turunduseelarve on piiratud ja enamik rahast kulub

ürituste korraldamisele, mitte nende reklaamimisele. Pigem on niisugune kriitika siiski harv nähtus, nagu pole vedu võtnud ka avalik diskussioon kultuuripealinna ürituste õnnestumise või ebaõnnestumise üle. Ette on heidetud küll snooblikkust või tavalisest inimesest kaugenemist, iseäranis pärast aasta algul Riia keskturul aset leidnud üritust, mille käi-

gus sai turupaviljonides «maitsta» läbilõiget kultuuripealinna programmist, ent kõlama pole see jäänud. Seni on peetud kõige õnnestunumaks ja ka suurimat rahvusvahelist tähelepanu pälvinud ettevõtmiseks sümboolset raamatuketti, mille moodustasid läbi Riia kesklinna tuhanded inimesed, et aidata köiteid vanast raamatukogust uude kolida.

Ilus ja õilis ettevõtmine, aga mündil on taas ka tagakülg. Kuude kaupa ei suudetud uut rahvusraamatukogu külastajatele avada. Nii tehti esimesed – mitte kõik – uhiuued lugemissaalid lahti alles äsja. Esitatud on koguni süüdistus, nagu teinuks sellisel moel raamatute transportimine neile kasu asemel hoopis kahju. Toms Ancitis


Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || VABA AEG || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

LAITSE GRANIITVILLAS 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

TALLINNA RAEKOJAS 15.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Luc Robert (Kanada) ja Kadri Kipper, klaveril Tarmo Eespere. 18.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp. 22.07 kl 19

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS

31.07 kl 19 1., 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov.

25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

VARGAMÄE REHETARES 25., 26., 27., 28.06 kl 19 29.06 kl 16

VANAD JA NOORED

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

SADAMATEATRIS

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 26., 27., 28.06 kl 13 26., 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 26., 27., 28.06 kl 19 8., 10., 11., 13.07 kl 19 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

RAKVERE LINNA TURUPLATS 2.07. kl 16

BALTOSCANDAL 2014 Festivali avamine

RAKVERE TEATRI SUUR SAAL 2.07. kl 17; 3.07. kl 20

BALTOSCANDAL 2014

Atlas Rakvere

Ana Borralho & João Galante / POR/

RAKVERE RAHU HALL 2.07. kl 19 3.07. kl 17

BALTOSCANDAL 2014 Germinal Halory Goerger & Antoine Defoort /FRA

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

RAKVERE SPORDIKIRIK 2.07. kl 21 3.07. kl 17

BALTOSCANDAL 2014 köök/keittiö/kitchen Rakvere Teater & Andres Noormets /EST-FIN/

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

RAKVERE TEATRI VÄIKE SAAL

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

BALTOSCANDAL 2014 Magical

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL

2.07. kl 23 3.07. kl 19

Anne Juren /FRA-AUS/ & Annie Dorsen /USA/

LÄÄNE-VIRUMAA KESKRAAMATUKOGU 3., 4., 5.07. kl 12

BALTOSCANDAL 2014 Time has fallen asleep in the Afternoon Sunshine Mette Edvardsen /NOR-BEL/

THEATRUM

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

KOSE KULTUURIKESKUSES 29.09 kl 13

Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS

1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

23., 24.09 kl 18

Jaan Kruusvall Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6.augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12 eurot.

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

KURESSAARE LINNATEATRIS 26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

LÜLLEMÄE KULTUURIMAJA 28.06 kl 20

Klassikatähed 2014

HENRI ZIBO ja MIKK LANGEPROON (akordion) Kavas: Boellmann, Piazzolla, Makkonen, Albeniz jt

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

MAARDU MÕISA MUUSIKASALONG (Harjumaa)

26.06 kl 19

MUUSIKA TALLINNAST VIINI - valge suveöö pärl! ESINEJA: Barokkansambel CORELLI CONSORT

ANTON TŠEHHOVI KOMÖÖDIA

osades KÜLLIKI SALDRE  MARIA SOOMETS  KAROL KUNTSEL jt. lavastaja TIIT PALU  kunstnik SILVER VAHTRE kostüümikunstnik MAARJA MEERU  muusikaline kujundaja PEETER VOLKONSKI

ESIETENDUS 4. juulil Tartu Ülikooli vanas kirikus Ainult 8 etendust!

vanemuine.ee


POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Ma näen juba täitsa selgelt, olgugi et silm on veidi roheline ja sinine. Thomas Müller (pildil) põrkaskohtumises Ghanaga John Boyega peadpidi kokku ning sai parema silma ümbrusesse tõsise haava, mis vajas õmblemist.

KORVPALL

Milano sai finaalseerias kolmanda kaotuse

Tõkkejooksja Rasmus Mägi on tõusnud Eesti kergejõustikukoondise üheks selgemaks liidriks.

foto: mihkel maripuu

KERGEJÕUSTIK. Eesti kergejõustikukoondis saavutas Tallinnas peetud võistkondliku EMi esiliigavõistlusel kõrge 6. koha.

KORVPALL

Võistkonnana keskmikud, nüüd ootame «päris» EMi ülevaade peep pahv sporditoimetuse juhataja

K

uigi Eesti kergejõu st i k ukoondises pole viimasel ajal esile kerkinud uusi väga säravaid tippe, näitas Tallinnas peetud võistkondliku EMi esiliiga võistlus, et kergejõustiku üldine tase on Eestil korralik. Häbenemiseks pole põhjust näiteks võrdluses põhjanaabrite soomlastega, veelgi vähem aga teiste Baltikumi riikidega, kellest ollakse selgelt üle. Esiliiga võistluse 6. koht – Euroopa kokkuvõttes 18. – kinnitab Eesti kuulumist kergejõustikuriikide tugevate keskmike hulka, kuid hooajale annab õige varjundi tänavuse suve tähtsaim jõuproov, mis peetakse augustis Zürichis ning kus on oluline vaid ühe või teise sportlase isiklik sooritus.

Esinumbrid Mägi ja Kanter Nädalapäevad tagasi püstitatud Eesti rekordiga 48, 87 hoiab Euroopa hooaja edetabelis eestlastest kõrgeimat, 2. kohta 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi. Tallinnas leppis ta samuti 2. kohaga, jäädes lõpuponnistuses alla iirlasele Thomas Barrile, mehele, kes tänavu püstitatud isiklike rekordite võrdluses kaotab Mäele vaid kolme sajandikuga. Mägi on Zürichis üks Eesti medalilootusi, kuid poodiumile tõusmiseks tuleb tal saada jagu mitmest konkurendist, kes püsivad praeguses edetabelis otse tema kannul, ning see eeldab tiitlivõistlusel ideaalset õnnestumist. Kuigi Mägi tundis Tallinnas võisteldes jalgades kerget väsimust, üritas ta kangekael-

selt joosta tänavu omandatud uue rütmiga ning see olevat tal ka õnnestunud. Just uut rütmi peab ta üheks oma tänavuse arengu aluseks ja seda teed kavatseb ta ka jätkata. Gerd Kanter heitis Tallinnas ketast vaid 61.33 ja tõi koondisele kolmanda koha punktid. Ilmastikuolud olid kettaheiteks keerulised, temperatuur oli madal ning sadas vihma. Samas ei küündinud Kanteri neljast heitest kolm isegi mitte üle 60 meetri joone ja see teeb ärevaks. Ülemäära vägev pole ka Kanteri positsioon Euroopa tänavuses edetabelis – 12. «Külm ja niiskus häirisid ja arvestades seda, et vahepeal kimbutanud tervis näitab paranemise märke, ei julgenud suuri riske ette võtta,» põhjendas Kanter. «Tegelikult oleks keerulised olud pidanud olema kogenud meeste pärusmaa, aga mul ei õnnestunud noori paika panna.» Kanteri tegelikust seisust annavad parema ülevaate 1. juulil Viljandis toimuv võistlus ja kaks päeva hiljem Lausanne’is peetav Teemantliiga jõuproov. Enesekindluse saavutamiseks oleks Kanteril vaja jõuda juba sellisele tasemele, kus ketas lendab ka kehval päeval vähemalt 64 meetri kanti. Tänavu varakevadel odaviskes 63.17ga vägeva Eesti rekordi püstitanud Liina Laasmat on vahepealsetel kuudel vaevanud õlavigastus. Tallinna võistlus oli tal pärast pikka pausi esimene ja selle taustal pole neljanda koha punktid toonud 54.38 kõige hullem tulemus. Seda enam, et Laasma treeneri Toomas Merila arvates polnud see võistlus hoolealuse jaoks veel päris sobiv. Soojendusstaadionil olevat Laasma oda lennanud väga hästi ja selle põhjal lootis ta rohkemat ka võistluses, kuid visketehnika vedas alt. Odapiiga leidis, et tulemus oli tema jaoks

kehv, kuid see ei seganud teda tulevikku vaatamast optimistliku pilguga. Kõige tähtsam on see, et hooaja alguse rikkunud vigastus on paranenud ning EMile mõeldes polevat seis sugugi halb. «Terve suvi ei saa nagunii tippvormis olla ning võibolla oli aja mahavõtmine ja EMi jaoks uue korraliku põhja ladumine hea. Muidu oleksin ma kogu aeg võistelnud ja end tühjaks visanud. Nüüd on aga õiged paugud alles ees,» arutles ta.

Laasma leidis, et tulemus oli tema jaoks kehv, kuid see ei seganud teda tulevikku vaatamast optimistliku pilguga. Euroopa hooaja edetabelis hoiab Laasma kõrget 5. kohta, maailma hooaja tabelis on ta samuti väga soliidsel 10. positsioonil ning need staatused lubavad tal võistelda 3. juulil Lausanne’is Teemantliiga etapil. Meeste odaviskes tammuvad aga Tallinnas võistelnud ja kesise tulemuse 74.66ga 4. koha saanud Risto Mätas ja laupäeval Soomes 79.24 visanud Tanel Laanmäe justkui paigal. Tulemused pisut alla või üle 80 meetri ei anna rohkemat kui koha Euroopa hooaja edetabelis kolmanda kümne alguses. Nendelgi on järgmine võimalus end tõeliselt tõestada tuleval nädalal Viljandis. Suur küsimärk on kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ko-

Võistkondliku EMi esiliiga 1. Valgevene 2. Norra 3. Soome 4. Rumeenia 5. Kreeka 6. Eesti

302,5 300 290,5 281,5 276,5 275,5

7. Iirimaa 253,5 8. Portugal 251,5 9. Belgia 251 10. Leedu 227 11. Sloveenia 209,5 12. Ungari 191

Korvpalli Itaalia meistrivõistluste finaalseerias sai Kristjan Kanguri tööandja Milano Emporio Armani juba kolmanda järjestikuse kaotuse, kui üleeile hilisõhtul tunnistati Siena Montepaschi paremust tulemusega 68:72. Nelja võiduni peetavat finaalseeriat 2:0 juhtima läinud Milano jäi nüüd 2:3 kaotusseisu ning Sienal on võimalik meistritiitel kindlustada kolmapäevases mängus oma koduväljakul. Kangur viiendas finaalkohtumises mänguaega ei saanud.

hal. Tallinnas oli ta Tiidrek Nurme kõrval teine, kes tõi Eestile alavõidu, kuid tänavu on ta võistelnud kahel jõuproovil ja mõlemal korral piirdunud 1.84ga. Eesti rekordinaine tunnistas, et hüppetehnikat pole ta veel klappima saanud ning lisaks vaevab teda nõrkusetunne. «Ma pole taastunud – füsioterapeut ütles ka, et lihased on kinni, lisaks tuleb mul ilmselt läbida vitamiinikuur. Ma ei oska öelda, millest see väsimus tuleb, suve algus pole mul kunagi olnud väga hea,» tõdes Iljuštšenko. Õige tunde saamiseks kavatseb ta nüüd rohkem võistelda, kuid esialgu pole teada, kuhu ta starti pääseb.

Balta vajab puhkust Omaette nähtus on tänavu Ksenija Balta. Tänavu juba kahel korral 100 m jooksu Eesti rekordit parandanud Balta aitas Eesti koondist kolmel alal: 100 m, 200 m ja 4 x 100 m teatejooksus. Viimase kuu jooksul on Balta palju võistelnud ja nüüd vajab ta enese sõnul puhkust. Esialgu plaanis ta kaugushüppe tagasituleku võistlust 1. juulil Viljandis, kuid ilmselt lükkub see edasi. «Viljandis toimuva võistluseni jääb sisuliselt nädal ja olen üsna kindel, et selle ajaga ei jõua ma välja puhata. Olen uurinud võistlemiseks ka muid võimalusi,» rääkis ta. Kogu talve USAs harjutanud Marek Niit polnud veel nädalavahetuseks Eesti ajavööndi ja külma ilmaga kohanenud, kuid tegi kaasa koguni neljal alal – mõlemas sprindis ja teatejooksudes. EMi jaoks õige vormi lihvimiseks liitub ta nüüd ühe Euroopas tegutseva treeningugrupiga. «Vormi ja jooksu mõttes liiguvad asjad õiges suunas. Treeningugrupp, kellega teha, on leitud, kuid koht, kus harjutada, pole veel selge,» märkis ta.

LeBron James loobus lepingust Miami Heatiga LeBron Jamesi agent Rich Paul informeeris Miami Heati oma kliendi otsusest kasutada võimalust lõpetada leping enne tähtaega ning saada 1. juulist vabaks agendiks. Lepingus, mis pidi kehtima 2016. aastani, oli LeBron Jamesil ette nähtud teenida järgmisel hooajal 20,5 miljonit dollarit.

36

miljonit

eurot peab Manchester United Ander Herrera klubiga liitumise eest välja käima. TENNIS

Kanepi Wimbledonil võidukas, Zopp ja Kontaveit kaotasid Wimbledoni turniiril löövad sellel aastal kaasa koguni kolm eestlast. Eile võitis Kaia Kanepi (pildil) ülekaalukalt maailma edetabelis 8. kohal paiknevat Jelena Jankovici kahes setis 6:3 ja 6:2. Teises ringis kohtub Kanepi tšehhitari Kristyna Pliskovaga. Üleeile kaotas Jürgen Zopp maailma edetabelis 10. kohal paiknevale Ernests Gulbisele kolmes setis 6:7, 5:7 ja 6:7. Anett Kontaveit võitis küll mängus Casey Dellacquaga avaseti 6:3, kuid kaotas teise seti 6:7 ning kolmanda seti 3:6.

SÕUDMINE

Neljapaat saavutas MK-etapil viienda koha Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson ja Kaur Kuslap saavutasid Prantsusmaal Aiguebelette’is toimunud MK-etapil viienda koha. Esimeses vaheajapunktis hoidis Eesti viiendat kohta. Teises vaheajapunktis oli Eesti tõusnud neljandaks ja ka 1500 m peal oldi neljandad. Enne finišit möödus eestlastest aga hiinlaste nelik.

Eestlaste koduklubi liigub Soomes eurokoha poole

David Blattist saab Cavaliersi uus peatreener

Mullu Soome jalgpalli esiliiga võitnud Seinäjoen JK sõuab kõrgliigas eestlaste Mihkel Aksalu ja Gert Kamsi toel eurokohtade poole, eile saavutati järjekordne võit.

Blattist saab esimene Euroliiga klubi treener, kes NBA klubi juhendama hakkab. Cleveland Cavaliers sõlmis Blattiga nelja-aastase lepingu.


16 || SPORT || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Jalgpall vajab lisakohtunikke: üks väljakule, üks videoruumi kommentaar ntaa ar jaan martinson spordireporter

J

algpall, kui vaadata käesolevat MMi, on muutunud sedavõrd kiireks, et vajab muutusi. Kohtunikud ei suuda enam tempoga kaasa joosta ning lasevad vigu sisse. Huvitav, kui kaugel on aeg, mil tuuakse neljas kohtunik platsile ning kuues videoruumis mängul silma peal hoiab? Brasiilias on lugemata jäänud väravad, mille eel pole olnud suluseisu, kuigi äärekohtuniku lipp tõusis, ning määratud olematuid penalteid ja paar kindlat on määramata jäänud. Selge, et täiuslikku õigusemõistmist ei saavutata iial, kuid sinnapoole võiks liikuda.

Väravavideovilemees Esmalt suluseisust. Mehhikolt rööviti kaks kindlat väravat, Bosnia ja Hertsegoviinalt üks. Piirolukordades vehib kohtunik pigem lipuga, sest pelgab eksida ja saada otsustavaks teguriks koos selle juurde kuuluvaga. Niisiis lüüakse värav, kuid peakohtunik seda ei loe, sest lipp on suluseisu tähistamiseks püsti. Ent mis toimub teleriekraanil? Kümne sekundi pärast on publikul selge pilt, kas vilemehe otsus oli õige või

mitte. Samal ajal käib väljakul vaidlus – mängijad ründavad õigusemõistjaid ning selgitavad oma nägemust asjast –, mis teinekord kestab ja kestab. Nüüd küsimus: miks ei võiks olulisematel turniiridel tegutseda videokohtunik, kes jälgib väravamomente – kas oli suluseis või ei olnud, kas skooriti käega või õiguspäraselt ehk muu kehaosaga – ja annab sellest peakohtunikule teada? Selline süsteem on kasutusel ameerika jalgpallis ning üheksal juhul kümnest saab vastuse mõne sekundi jooksul. Kui olukord on segasem, kulub aega enam, aga vaevalt üle minuti ehk umbes sama kaua, kui kestab vaidlus väljakul. Veel kord: vaadatakse vaid väravamomente, ei muud, ning ainult suluseisu ja käega mängu. Ja kui video ei anna selgeid tõendeid otsuse ümberlükkamiseks, jääb otsus kehtima. Teisest väljakukohtunikust. Muutus korvpall kiiremaks, toodi platsile kolmas vilemees. Muutus hoki kiiremaks, toodi jääle neljas vilemees. Muutub jalgpall kiiremaks... Jaaniõhtul toimunud mängus tõrjus horvaat mehhiklase tsenderduse käega. Selgemat penaltit pole ilmselt olemas, ainult et kohtunik, kes seisis seal, kus pidigi, juhtunut ei näinud – käega mänginu varjas pattu kehaga. Samas rikuti reegleid täpselt seal, kus pidanuks olema teine väljakukohtunik, ja õiglus võidutsenuks.

Lõpetuseks videokordustest. FIFA president Sepp Blatter tuli enne MMi välja ideega, et tulevikus võiks treeneritel lubada mängu jooksul vaidlustada kahte kohtuniku otsust. Idee on halb, kui ei määratleta selgelt, mida vaidlustada tohib.

Penalti penalti otsa? MMi avamäng Brasiilia–Horvaatia. Brasiillaste kasuks määrati penalti, sest Dejan Lovren hoidis käsi ümber Fredi. No nii. Tahtnuks horvaadidid otsust vaidlustada, ei jõudnuks nad kuhugi, sest mida näidanuks videokordus? Seda, et Fredi hoiti kinni. Reeglites pole märget, kui kõvasti võib vastast pitsitada, vaid on öeldud sõnaselgelt: «Karistuslöök määratakse vastasvõistkonnale ka siis, kui mängija teeb ühe järgmisest kolmest rikkumisest: hoiab vastast kinni; sülitab vastase suunas; mängib palli tahtlikult käega (v.a väravavaht oma karistusalas).» Vaadates nurgalöögi ajal karistusalas toimuvat, võib pea alati nõuda videokordust, mis enamasti näitab, et ründajaid hoitakse kinni – särgist, kätest või kehast. Seega peaks kohtunik iga kord määrama penalti. Absurdne ju. Niisiis piisaks, kui lisataks väljakule teine ja videoruumi kuues kohtunik (praegune väljaku kõrval olev neljas vilemees muutuks viiendaks), et jalgpall muutuks märksa õiglasemaks.

FINAALTURNIIR. Eile langes dramaatiliselt konkurentsist Ita seejuures itaallaste keskkaitsjat Giordio Chiellinit hammusta

Jalgpalli MMi jõu madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

J

algpalli MM-finaalturniiril on alagrupimängude viimane voor täies hoos ning edasipääsejad saavad teha juba kaheksandikfinaalide plaane, samas peavad 16 meeskonda alagrupiturniiri järel alustama koduteed. Tänavune MM võib olla erakordne aga selle poolest, et ootamatult vara sõidab koju suur hulk Euroopa tiime. Juba tänavuse finaalturniiri eel räägiti, et eurooplastel võib Brasiilia karmides ilmaoludes raskeks minna ja eelise võivad saada sealse piirkonna meeskonnad. Nii ongi edu saatnud Lõuna-Ameerika tiime, hästi on esinenud Põhja- ja Kesk-Ameerikast MMile tulnud meeskonnad ning varasemast enam on hakanud pead tõstma ka aafriklased. Ameerika maailmajao ja Euroopa meeskonnad on praeguseks MMil omavahel kohtunud 13 korda ning esimesed on teeninud 9 võitu ja teised vaid 3 võitu.

Ebasoodsad tegurid Eurooplasi on ikka peetud jalgpallis teerajajateks ja nii on 32st MMil mängivast meeskonnast tänavugi 13 Euroopast. Siiski on õhus võimalus, et kaheksandikfinaali jõuavad 13 tiimist vähem kui pooled. Praeguseks on pääsu 16 parema sekka taganud Holland ja Belgia. Edasipääsule on väga lähedal ka Prantsusmaa ja Saksamaa ning üsna korralikud võimalused kaheksandikfinaali jõuda on ka Šveitsil. Edasi läheb pilt aga eurooplaste jaoks nukramaks. Konkurentsist on juba välja langenud endised maailmameistrid Hispaania, Inglismaa ja Itaalia. Samuti ei näe 16 parema seas Horvaatiat ega Bosnia ja Hertsegoviinat. Täna öösel sai selgeks Kreeka saatus, kes oli kahe esi-

mese mänguga suutnud koguda vaid ühe punkti. Kahe matšiga on end üsna lootusetusse seisu mänginud veel Portugal. H-alagrupis võib Venemaa veel hellitada lootusi, kuid selleks tuleb viimases voorus alistada seni küllaltki soliidselt esinenud Alžeeria. Peale kliima on nimetatud veel mõningaid eurooplaste ebaedu põhjuseid, millest üheks põhiliseks peetakse Ladina-Ameerika meeskondade suuri fänniarmeesid, kes tribüünidel pidevalt tooni annavad. Eriti võimsalt kõlavad nende esituses kohtumiste-eelsed hümnid. «Sealse piirkonna meeskonnad saavad tribüünidele kogunenud fännidelt ekstraadrenaliinisüsti ja see võib olla määrav faktor,» teatab uudisteagentuur Bloomberg. «Staadionil valitsev atmosfäär on kindlasti mõjutav tegur. Häälekate fännide kohalolul on mõju kohtunike otsustele ja see võib tähendada, et Ameerika maailmajao meeskonnad võivad nii mõneski olukorras seetõttu kergemalt pääseda,» lisab statistiliste analüüsidega tegelev USA veebileht FiveThirtyEight. Eilses Itaalia ja Uruguay vahelises duellis tuligi ette just sarnane olukord, kus uruguailaste ründestaar Luis Suarez hammustas matši lõpuosas vastaste keskkaitsjat Giorgio Chiellinit. Suarez pääseski selles olukorras karistuseta. Siiski on tõenäoline, et karjääri jooksul juba kolmandat korda sarnase pahateoga hakkama saanud Suarezile määratakse lähipäevil karistus ja tema jaoks on MM ikkagi lõppenud. «Põhjused on nii tehnilised kui ka emotsionaalsed. Ekspertide sõnul kasutatakse mänguväljaku muru kasvatamisel nii Euroopast kui ka Lõuna-Ameerikast pärit muruseemet ja tulemuseks on Euroopa omadega võrreldes karedamad väljakud. Seega on siledama muruga harjunud eurooplastel keerulisem mängida oma kiiret söödumängu,» kirjutatakse aga Wall Street Journalis. Väljakute kehva olukorda kritiseeris viimati Londoni Chelsea portugallasest peatreener Jose Mourinho. «Mänge vaadates on selge, et väljakute kvaliteet on halb,» rääkis

Luis Suarez (esiplaanil) hammustas eilses korrast karistuseta.

Mourinho Eurospordi veergudel. «Peaaegu mitte ükski väljak ei ole nii hea, et seal saaks mängida kõrge kvaliteediga jalgpalli. Praegu olen mina telekast mänge jälgiv jalgpallifänn, kes tahab nautida tipptasemel mänge, ja minu arvates ei ole väljakud turniiri tähtsust arvesse võttes piisavalt head.»

Varasemalt domineeriti Eurooplastel oli mõningaid raskusi ka neli aastat tagasi Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MMil, kus kaheksandikfinaali jõudis kuus Euroopa mees-

Jalgpalli MM A-ALAGRUPP • Kamerun – Brasiilia 1:4 Väravad: 26. Matip – 17., 35. Neymar, 49. Fred, 84. Fernandinho • Horvaatia – Mehhiko 1:3 Väravad: 87. Perisic – 72. Marquez, 75. Guardado, 82. Hernandez Lõplik tabeliseis: 1. Brasiilia 7 punkti / 3 mängu 2. Mehhiko 7/3 3. Horvaatia 3/3 4. Kamerun 0/3

B-ALAGRUPP • Holland – Tšiili 2:0 Väravad: 77. Fer, 90.+2. Depay

D-ALAGRUPP • Itaalia – Uruguay 0:1 Värav: 81. Godin

• Austraalia – Hispaania 0:3 Väravad: 36. Villa, 69. Torres, 82. Mata

• Costa Rica – Inglismaa 0:0

Lõplik tabeliseis: 1. Holland 9/3 2. Tšiili 6/3 3. Hispaania 3/3 4. Austraalia 0/3

AJAKAVA: 25. juuni 19.00 Nigeeria – Argentina (F-alagrupp)

Lõplik tabeliseis: 1. Costa Rica 7 punkti/3 mängu 2. Uruguay 6 3. Itaalia 3 4. Inglismaa 1

19.00 Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan (F-alagrupp)


POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

alia, kui 0:1 jäädi alla Uruguayle. Suurimat tähelepanu tõmbas anud Luis Suarez, kes pääses olukorrast karistuseta.

ujooned on muutumas mmi päevik madis kalvet

Aafrika jalgpall teeb eurooplaste abiga MMi ajalugu

kohtumises itaallaste kaitsjat Giorgio Ghiellinit õlast, kuid pääses sellest olufoto: ap/scanpix

konda, kes läksid seejärel kõik omavahel ka vastamisi. Nendest duellidest võitjatena väljunud Hispaania, Holland ja Saksamaa moodustasid lõpuks aga MMi esikolmiku. Veel varasematele finaalturniiridele pilku heites võib aga tõdeda, et seal on eurooplased olnud ikkagi selgelt domineeriv jõud. Kaheksandikfinaalid on MMil kavas olnud alates 1986. aastast ja enne Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud MMi olid eurooplased 16 kohast endale kahmanud alati rohkem kui pooled. Kaheksa aastat tagasi oli

E-ALAGRUPP • Honduras – Ecuador 1:2 Väravad: 31. Costly – 34., 65. E. Valencia • Šveits – Prantsusmaa 2:5 Väravad: 81. Dzemaili, 87. Xhaka – 17. Giroud, 18. Matuidi, 40. Valbuena, 67. Benzema, 73. Sissoko Tabeliseis: 1. Prantsusmaa 6/2 2. Ecuador 3/2 3. Šveits 3/2 4. Honduras 0/2

Saksamaal tõeline eurooplaste pidu, kui 16 parema sekka pääses koguni kümme Euroopa tiimi, kellest kuus jõudis omakorda veerand- ja neli poolfinaali. 2002. aastal jõudis 16 parema sekka üheksa Euroopa meeskonda, 1998., 1994., 1990. ja 1986. aasta finaalturniiridel oli kaheksandikfinaalides taas kümme eurooplaste tiimi, kusjuures 1994. aastal oli veerandfinaalides kaheksast meeskonnast koguni seitse pärit Euroopast. Seega ongi MMi jõujooned hakanud veidike muutuma kahe viimase MMiga.

F-ALAGRUPP • Argentina – Iraan 1:0 Värav: 90.+1. Messi • Nigeeria – Bosnia ja Hertsegoviina 1:0 Värav: 29. Peter Odemwingie Tabeliseis: 1. Argentina 6/2 2. Nigeeria 4/2 3. Iraan 1/2 4. Bosnia ja Hertsegoviina 0/2

23.00 Honduras – Šveits (E-alagrupp)

Tänavusel jalgpalli MM-finaalturniiril jõuavad alagrupimängud vaikselt lõpule ning esmakordselt on õhus võimalus, et kaheksandikfinaalidesse pääseb üle ühe Aafrikast pärit võistkonna. Kui alagrupimängude esimene voor aafriklastele rõõmustamiseks palju põhjust ei andnud ja võidurõõmu sai tunda vaid Elevandiluurannik, siis teine voor tõstis mitu tiimi konkurentsi tagasi. Tänavusele MMile tagas pääsme viis Aafrikast pärit meeskonda ning ainsana neist sõidab punktideta koju A-alagrupis mänginud Kamerun. Samas pole nende põrumises ka midagi ootamatut, kuna turniiri eel tõmmati endale rohkelt tähelepanu koondise sees puhkenud tülidega ning eelkõige vaieldi, kuidas oleks kellegi meelest õiglane preemiaraha jagada. Kui Kameruni põrumine ei tulnud seetõttu kellelegi üllatusena, siis ülejäänud neli Aafrikast pärit meeskonda on näidanud väga korralikke esitusi. C-alagrupis hoiab Elevandiluurannik enne viimast vooru kolme punktiga teist kohta ning viimases voorus minnakse vastamisi Kreekaga, kes on seni suutnud koguda vaid ühe silma. F-alagrupis on edasipääsule väga lähedale jõudnud Nigee-

ria. Nigeerlased hoiavad nelja punktiga samuti nelikus teist kohta. Viimases voorus minnakse aga vastamisi Argentinaga ja kui seal tuleb näiteks vastu võtta kaotus, siis vajatakse arvatavasti juba konkurentsist langenud Bosnia ja Hertsegoviina abi, kes kohtub omakorda seni ühe punkti kogunud Iraaniga. Kahel eelmisel MMil kaheksandikfinaali jõudnud Ghana pani G-alagrupis end USA käest saadud kaotusega esmalt raskesse seisu, kuid seejärel võideldi välja 2:2 viik Saksamaaga ja jäeti viimase vooru eel endale veel võimalus. Ghana läheb alagrupiturniiri kolmandas mängus vastamisi Portugaliga, kuid võit neid veel automaatselt edasi ei viiks, kuna Saksamaa ja USA vaheline viik jätaks Aafrika meeskonna ikkagi kaheksandikfinaalist välja. H-alagrupis hoiab viimase vooru eel alagrupis teist kohta Alžeeria, kelle jaks käis viimati 4:2 üle Lõuna-Koreast. Siinkohal on kõik Aafrika meeskonna enda kätes, kuna viimases voorus minnakse vastamisi nelikus ühe silmaga kolmandat kohta hoidva Venemaaga. Aafriklaste edusse on suure panuse andnud ka eurooplased, kuna igas tiimis on mehi, kes on sündi-

G-ALAGRUPP • USA – Portugal 2:2 Väravad: 64. Jones, 81. Dempsey – 5. Nani. 90+5. Silvestre Varela

nud Euroopas ja saanud siin ka jalgpallihariduse. Alžeeria koondises on 23 mehest koguni 16 sündinud Prantsusmaal, Kameruni tiimist on kolm sündinud Prantsusmaal ja kaks Saksamaal, Ghana koondisest aga on kaks sündinud Prantsusmaal, üks Norras, Saksamaal ja Inglismaal. Elevandiluuranniku võistkonnas on kolm mängumeest sündinud Prantsusmaal ja üks Norras, kuid näiteks nende läbi aegade kuulsaim mängumees Didier Drogba on juba viiendast eluaastast elanud põhiliselt samuti Prantsusmaal. Nigeeria koondises on ainsa välismaal sündinud mehena tiimis Usbekistani pealinnast Taškendist pärit Peter Odemwingie. Samas on näiteks Victor Moses ja Shola Ameobi elanud suurema osa oma teadlikust elust Inglismaal ja esindanud ka sealseid noortekoondisi. MMidel on kaheksandikfinaale peetud alates 1986. aastast ning iga kord on seni nii kaugele jõudnud vaid üks Aafrika meeskond: 1986 – Maroko, 1990 – Kamerun, 1994 – Nigeeria, 1998 – Nigeeria, 2002 – Senegal, 2006 – Ghana, 2010 – Ghana. Veerandfinaalidesse on seni neist jõudnud vaid Ghana (2010), Senegal (2002) ja Kamerun (1990).

H-ALAGRUPP • Lõuna-Korea – Alžeeria 2:4 Väravad: 50. Son Heung-Min, 72. Koo Ja-Cheol – 26. Slimani, 28. Halliche, 38. Djabou, 62. Brahimi

• Saksamaa – Ghana 2:2 Väravad: 51. Götze, 71. Klose – 54. A. Ayew, 63. Gyan

• Belgia – Venemaa 1:0 Värav: 88. Divock Origi

Tabeliseis: 1. Saksamaa 4/2 2. USA 4/2 3. Ghana 1/2 4. Portugal 1/2

Tabeliseis: 1. Belgia 6/2 2. Alžeeria 3/2 3. Venemaa 1/2 4. Lõuna-Korea 1/2

23.00 Ecuador – Prantsusmaa (E-alagrupp)


18 || VARIA || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014 MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Mingis asjas oled juba mõnda aega ringiratast liikunud. Ärkad järsku nagu unest ja tead, kus asub väljapääs. Väljas olles on pilt hoopis teine.

SÕNN Meeled on teravnenud ja tunnetad kõike selgemalt. Võimalik, et tead juba ette, mida keegi sulle öelda tahab. Mingi ettevõtmine areneb uues suunas. KAKSIKUD

Mingi suur tüli, mis mõnda aega on tuure kogunud, jõuab nüüd tippu. Lahvatab midagi filmilikku. Lahendus saabub ja sellest võidakse väljuda sõpradena.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

ò 7 î 8 6 5 4 3 2

ERNIE

a

Suvised suured kulutused võivad pisut meelehärmi tekitada. Sa ei pea end kulutamise suurmeistriks, kuid praegu võid küll sellise tiitli saada.

e

f

æ g

h

MÄLUMÄNG

DILBERT MEILID EI LIIGU.

AINUS, KES SEDA SUUDAKS PARANDADA, ON PRAEGU HAIGLAS.

NII ET ... KUI TA SUREB, SIIS ME ENAM MEILINDUST KORDA EI SAA.

KAS TEMAGA ON VÕIMALIK ÜHENDUST SAADA?

OOTA NÄDAL AEGA JA PROOVI SPIRITISTLIKU SEANSI ABIL.

VÕIMALIK.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Keegi ilmutab sinu suhtes heldust just õigel ajal. Õpid samas midagi uut seoses rahaga. Summade kulutamises püüad olla keskteel. KALJUKITS Kellegi käitumise tõttu poeb sulle hinge kahtluseuss. Otsid infot ja saad vastuseid. Need aga ei pruugi tegelikkusele vastata. Jälgi veel selle inimese käitumist.

d

ä

1. Tänavu suvel avatakse Pärnumaal Tahkuranna vallas külastajatele Lottemaa teemapark. Kus asub aga juba 12. juulil 1989 avatud Lotte World, maailma suurim sise- ehk katusealune lõbustuspark? 2. Milline sõna on eesti keelde tulnud rootsikeelsest sõnast, mis tähendab nii majakrunti kui ka majahaldjat? 3. Selle populaarse mängu kõige kallima väljaande on valmistanud San Francisco juveliir Sidney Mobell, kasutades nii kulda kui ka teemante. Ajaloo pikim mängupartii on kestnud 70 ööpäeva järjest ehk 1680 tundi. Mis mäng? 4. Kui sind vaevab alopeetsia, siis milles on probleem? 5. Üks maailma vanimaid, kui mitte kõige vanem säilinud käsitulirelv on leitud Eestist ühe linnuse 1396. aastast puutumatuna seisnud rusude alt. Nii võib olla kindel, et see relv ei ole kindlasti linnusest noorem, ja see annabki aluse arvata, et tegu on vanima käsitulirelvaga. Mis linnusest see leiti? Relv kannab nime selle linnuse järgi. Vastused: 1. Lõuna-Korea pealinnas Soulis. 2. Tont (rootsi keeles tomte). 3. Monopol. 4. Juuste kadu ehk kiilaspäisus. Alopeetsiaga on tegemist siis, kui päevas kaob peast 100–150 juuksekarva. 5. Otepää. Otepää püss.

SKORPION

c

æ

mtü liivimaa mälu

LÕVI

KAALUD Oled tegus ja sinu aju töötab täistuuridel. Asjad kulgevad etteseatud suunas ja suuremaid muutusi ette näha ei ole. Ära unusta suvist kirge ja tundeid.

b

à

Vatslav Gebelt – Szachy, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Re7!

Aeg soosib vabaõhuüritusi ja uute tutvuste loomist. Seltskondlikkust sul jätkub, kuid sa ei lobise tühjast-tähjast. Naudid intelligentseid vestlusi.

NEITSI Loobud kellegagi pidevalt koos liikumast. Vajad aega iseenda ja oma hobide jaoks. See võib küll kaasa tuua kaaslase solvumise, kuid oled sellega arvestanud.

ê

1

VÄHK

Pühid halva õnne oma elust minema, et uus ja parem saaks ruumi. Koos uue algusega vahetad mitmed asjad välja ja uuendad ka garderoobi.

â à à ô ê ì â

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Võid jätta tagasihoidliku ja naiivse mulje, kuid tegelikkus on hoopis midagi muud. Paljastub, et oled kellegi muusa ja tema on sinu oma. KALAD Sinu meeles mõlguvad väikesed ja suuremad suvised vallatused. Nende kaudu kogud tuntust, kuid näitad ka organiseerimisvõimet.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Šotlane McGregor on esimene inimene, kes Uus-Meremaalt Austraaliasse ujub. Kui ta Austraalia pinnale jõuab, on tal vastas sajad ajakirjanikud, kes tunnevad huvi, kuidas temast nii fantastiline ujuja sai. «Kui olin kaheaastane, viis isa mu paadiga Loch Nessi keskpaika ja viskas üle parda,» jutustab McGregor. «Mul tuli kaldani ujuda ligi kümme miili.» «See pidi kaheaastasele ränk ülesanne olema!» imestavad ajakirjanikud. «Jah,» vastab McGregor. «Kuid kõige raskem oli kotist välja pääseda ...» ••• Vagunis puistab keegi reisija aknast mingit pulbrit välja. «Öelge palun, miks te seda teete?» küsitakse temalt. «See on suurepärane vahend lõvide peletamiseks,» vastab mees. «Siin pole ju mingeid lõvisid!» «Tõtt-öelda pole see pulber ka ehtne ...»

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on DÜSLAALIA Eelmise nädala võitja: VALLO NAABER

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.


postimees, 25. juuni 2014 || kuulutused || 19

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Elektritööd. Tel 5851 7397.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

Emakest sünnipäeval meeles me peame kõik ... Kallist ema

Valner Krinal

Ida Kiiplit

3. XII 1929 – 19. VI 2014

(sünd. Rosin) 24. VI 1929 – 26. VI 1982

Ärasaatmine 30. skp. kell 13 Tartu Ülikooli aulas.

mälestavad 85. sünniaastapäeval lapsed Maie, Silvi, Toomas peredega ja Miili.

Lapsed peredega

Mälestame relvavendasõjakaaslast, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse auesimeest

Villem Ahast 1925–2014

Sügav kaastunne lesele ja lastele. Tartu soomepoisid

Spordimärgid. Ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217. Mälestame sügavas kurbuses endist õppejõudu, kauaaegset dekaani ja suurepärast kolleegi

Valner Krinalit 3. XII 1929 – 19. VI 2014

Avaldame kaastunnet perekonnale. Tartu Ülikooli majandusteaduskond

Mälestame emeriitprofessor Ühiselt veedetud aastad ei kustu. Mälestame kallist

Tiiu Ehrlichi

14. V 1947 – 19. VI 2014

Sügav kaastunne Juhale ja Kerstile perega abikaasa ja ema kaotuse puhul. Eneli, Thomas, Karmen ja Enn

Valner Krinalit 3. XII 1929 – 19. VI 2014

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Tartu Ülikool

Kallis memm, sa läksid – sa jääd ...

Helju Laiapea Tunneme kaasa Vahurile, Maarjale ja Martile. Mattiase põhikooli pere

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Võtan rendile ja ostan põllumaad Rõngu, Palupera ja Puka piirkonnas. Tel 512 8817.

Kaevude puhastus. Kaevumeister.ee, tel 5391 4813.

Elu on laul, on lihtne ta viis. Heliseb korra ja vaikib siis. Sügav kaastunne Urve Kiiskile kalli venna

Heino Lalini kaotuse puhul. Naabrid Lia, Siiri ja Marko

Ei taastu päev, mis igavikku loojund, neid saadab vaid su mälestuste soojus.

Tunneme leinas kaasa kolleeg Jürgenile ema

Rein Liblik

surma puhul.

6. XII 1951 – 24. VI 1999

Kallist poega ja venda mälestavad 15. surmaaastapäeval ema, isa ja õed peredega.

Reet Ligi Vabariigi Valitsuse liikmed

Mälestame ja avaldame kaastunnet Jutale abikaasa Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Mälestame leinas Maarjamaa Risti teenetemärgi kavaleri

Erich Samsonit Pakume tööd CE-kat veoautojuhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Vajalik töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad: kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Keila teatab: 17. VI 2014 otsusega nr 19 algatas Keila linnavolikogu Keila lasteaia Sipsik liitmise Keila lasteaiaga Vikerkaar, mille tulemusel lõpetab Keila lasteaed Sipsik oma tegevuse alates 1. I 2015. 17. VI 2014 otsusega nr 22 keeldus Keila linnavolikogu Saue valla algatatud ühinemisläbirääkimistest, kuna ei pea mõistlikuks ega põhjendatuks luua omavalitsusüksust, mis koosneb kahest linnast ja kolmest vallast. Pikemat selgitust loe Keila linna kodulehelt www.keila.ee

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Südamlik kaastunne Jorma Riivaldile kalli vanaisa

Jaak Adamsoni

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Kuuluta Postimehes! kuulutus.postimees.ee

lahkumise puhul. Südamlik kaastunne lähedastele. Korteriühistu VARI juhatus

Meie südamlik kaastunne Üllele perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Avaldame kaastunnet Jürgen Ligile kalli ema

lahkumise puhul. Kolleegid TÜ majandusteaduskonnast

Südamlik kaastunne Kerstile perega kalli ema ja vanaema

Tiiu Ehrlichi

surma puhul. Eha, Hiie, Mati ja Tea

surma puhul. Kolleegid Rahandusministeeriumist

Südamlik kaastunne Üllele, Merilyle ja Sirjele kalli ema, vanaema ja tädi

Reet Ligi

Avaldame siirast kaastunnet Marin Mõttusele kalli isa

Anne Kollina

Südamlik kaastunne Urmasele ema

Ülle Alpiuse

Tiiu Ehrlichi

Anne Kollina

kaotuse puhul. AS Kroonpress

surma puhul. Kursusekaaslased

surma puhul. Osaühing Rannu Mõis

Aino Arak

Mälestame oma töökaaslast

Mälestame klassiõde 1. surma-aastapäeval. Petseri keskkooli klassivennad Ants ja Villem

Maire Hamburgi

Südamlik kaastunne Ülle Johansonile ja Merily Kollinale kalli ema ja vanaema

Endised Haabersti Vaba Aja Keskuse töötajad

kaotuse puhul. Elva Tarbijate Ühistu

Tiiu Ehrlich

Elfriede Karm

Südamlik kaastunne Juhale ja Kerstile abikaasa ja ema lahkumise puhul. Martin ja Heili

Südamlik kaastunne Marele armsa ema kaotuse puhul. Tevo Kauba kollektiiv

Südamlik kaastunne Juhale ja Kerstile perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Sügav kaastunne Endel Karmile ema

Tiiu Ehrlichi

Elfriede Karmi

surma puhul. TÜ keemiaosakonna 1970. aastal lõpetanud

surma puhul. Tallinna Linnakantselei

Mälestame head sõpra

August Kerv

Tiiu Ehrlichi Südamlik kaastunne Juhale ja Kersti perele. Lauri ja Vilve

Avaldame sügavat kaastunnet Arturile, Astale ja Urvelile isa, abikaasa ja äia lahkumise puhul. Oleme südames teiega. Kadri, Rando, Signe, Ago, Merit

Südamlik kaastunne Kerstile perega ema, vanaema ja ämma

Südamlik kaastunne Artur ja Urvel Kervile isa ning äia

Dagmar Mõtte Mälestame head kursusekaaslast ja avaldame kaastunnet omastele. EPA 1954. aastal lõpetanud agronoomid

Südamlik kaastunne Kerstile kalli ema

surma puhul. TÜ keemia instituut

Virve Malõgina

Leida Varblase

Südamlik kaastunne Hille Alpiusele kalli ema

Tiiu Ehrlichi

Vabariigi Presidendi Kantselei

Sügav kaastunne Angelikale kalli vanaema lahkumise puhul. Kolleegid TÜK statsionaarse taastusravi osakonnast

surma puhul. Saue valla kultuurikeskus ja naisansambel Pihlamari

kaotuse puhul. Töökaaslased Puhja Konsumist

Mälestame endist töökaaslast ja avaldame kaastunnet Juha Ehrlichile abikaasa

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Rein Klettenbergi

surma puhul. Cafe Truffe pere

kaotuse puhul. Kolleegid TÜ arstiteaduskonna biokeemia osakonnast

mälestab Vabariigi Valitsus.

Aksel Marki

Oleme leinas aktiivse ja tubli juhatuse liikme

kaotuse puhul. Töökaaslased Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusest

Tiiu Ehrlichi

Aksel Marka

Mälestame leinas Riigivapi teenetemärgi kavaleri

Eve Lall

Anne Kollina

(sünd. Kodar)

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Avaldame sügavat kaastunnet Urmasele ja Andresele peredega kalli

Vabariigi Valitsuse eksiilis kauaaegset liiget ja siseministrit

Anne Kollina

Mälestame

Hilja Kolmerit Avaldame kaastunnet tütre perele. Tarmo perega

Mälestame leinas õetütart

Külli Kuusi

10. IX 1942 – 16. VI 2014

Sügav kaastunne lastele Anule ja Enele peredega ning vend Jaan Tolkile. Manfred perega

Mart Lahe Avaldame kaastunnet Aina Rätsepale venna surma puhul. Töökaaslased Sõbra spordihoonest

Heino Lalin

Reet Ligi

Mälestame kallist klassiõde ja avaldame kaastunnet lähedastele. Tartu 2. keskkooli 1948. aastal lõpetanud XIa

Kallist sugulast

Reet Ligi mälestavad Reinu pere vanad ja noored.

Uno Mõttuse kaotuse puhul. Kolleegid Välisministeeriumist

Sügav kaastunne Irina Lebedevale ja Raissa Kongotile kalli ema

Glikeria Rementsova kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Sangar

Reet Ligi

Oleg Romanov

Mälestame endist õpetajat ja avaldame kaastunnet omastele. Tartu Kunstigümnaasium

Mälestame ja tunneme kaasa lähedastele. Korteriühistu Mimas Tõraveres

Mälestame head ja humoorikat

Reet Ligi

Mälestame sõbralikku koostööpartnerit ja külalislektorit professor

Avaldame kaastunnet omastele. Naabrid Peedumäelt: Hilda, Artur, Helle, Indra, Erik, Arvo ja Tiiu perega

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Mälestame kallist täditütart

Reet Ligi Avaldame kaastunnet lastele, õdedele ja vennale peredega. Leena perega

Südamlik kaastunne Jürgenile kalli ema

Reet Ligi surma puhul. Riigikogu Reformierakonna fraktsioon

Liise Liiv

15. V 1958 – 19. VI 2014

Erich Samsonit 1940–2014

Siiras kaastunne Tarmo Sarile ema

Virve Sari surma puhul. AUB Grupp OÜ

Ella Stamm Mälestame kauaaegset naabrit. Südamlik kaastunne poegadele peredega. Perekonnad Leht, Kallastu, Johanson, Puura, Oole ja Lõhek Avaldame kaastunnet Katrile perega armsa vanaema

Avaldame siirast kaastunnet kolleeg Urve Kiiskile kalli venna kaotuse puhul. Omniva

Südamlik kaastunne Marikale ja Toomasele perega armsa ema, ämma ja vanaema surma puhul. Naabrid-perekonnad Monvelt, Lepp ja Orav

Südamlik kaastunne Astale, Arturile, Urvelile, Merikesele perega

Südamlik kaastunne Urvele ja Katile perega kalli venna ja onu

Südamlik kaastunne Enele laste peredega armsa

Südamlik kaastunne kolleeg Merjele isa

August Kervi

Heino Lalini

Maria-Õiela Luige

Heldur Toomi

kaotuse puhul. Mare ja Leo

surma puhul. Perekond Oja

surma puhul. Langud laste peredega

kaotuse puhul. Tartu Emajõe kooli pere

August Kervi kaotuse puhul. Töökaaslased Tartu Suva poest

(sünd. Truusa) 24. I 1921 – 16. VI 2014

Ilse Tammekandi surma puhul. Tartu Waldorfgümnaasium


20 || TÄNA || POSTIMEES, 25. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB, KUI KALLIKS KUJUNESID ERAKONDADE EUROPARLAMENDI VALIMISKAMPAANIAD.

NIMEPÄEV: LINDA, LENNA, INNA Heldur Tõnisson (pildil) 102, ettevõtja Indrek Koolmeister 65, riigikohtunik Gerda Kordemets 54, režissöör ja stsenarist Erki Nool 44, olümpiavõitja ja poliitik Katri Pekri 30, näitleja ja lavastaja Mari-Liis Küla 90, teatrikunstnik ja pedagoog (24.06) Ilma Adamson 80, rahvatantsujuht ja pedagoog (24.06)

Eesti sõdurite jaanipäev Aafrikas: grill ja köievedu Välisoperatsioonil Kesk-Aafrika Vabariigis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid esmaspäeval võidupüha ja jaanilaupäeva rivistuste, grilli ja köieveoga. «Olgu teil sõduriõnne, täitke oma kohust sama hästi kui seni,» ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Allik pidulikul rivistusel Ucatexi sõjaväelaagris Banguis. Rivistusel anti üle auastmetunnused ja ergutused, samuti mälestati vaikushetkega langenud võitluskaaslasi. Pärast rivistust selgitasid rahvusvahelised võistkonnad endi seast parima köieveos, saapaviskes ja limonaadikasti hoidmises. postimees.ee

Eestlaste kokkutulekule tuleb vähemalt sadakond peret Saaremaal Mändjala kämpingus toimub tänavu 1.–3. juulini esimene üleilmne eestlaste kokkutulek Estop. «Registreerunud on ligi sada perekonda, kaugeimad riigid on Austraalia ja Kanada. Esindatud on ka Saksamaa, Leedu, USA, Venemaa ja muidugi Soome,» ütles festivali peakorraldaja Olavi Antons Tenerife Eesti Seltsist. «Tenerifelt tuleb kümmekond inimest ja vähemasti teist sama palju neid, kes igal võimalikul ja võimatul juhul seal puhkamas käivad,» lisas ta ning avaldas lootust, et Estopist kujuneb üritus, kus kohtuvad nii kodu- kui ka väliseestlased. BNS

EUROOPA

Jahedad hoovihmad jätkuvad

TALLINN +13

 KÄRDLA +13 HAAPSALU +17

merike merilain ain ilmateenistuse sünoptik tik

Kuigi tsükloni kese kaugeneb itta, pole veel olulist ilmamuutust ette näha. Jahedas ebapüsivas õhumassis arenevad päeval kiiresti uued rünksajuKURESSAARE pilved. Põhjakaare tuul ei lase +14 ka päikeselistel hetkedel suvetunnet tekitada. Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Õhtul sajuvõimalus väheneb. Puhub põhjakaare tuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 13–17 kraadi. KOLME PÄEVA Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

NARVA +15

RAKVERE +14

2–8 m/s

foto: leitnant kristel maasikmets

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» KIRJUTAB ÜHEST VEIDRAST KODUAIAST KOHTLA-JÄRVEL.

PAIDE +14

PÄRNU +16

VILJANDI +14

TARTU +15

VÕRU +14

VALGA +15

ILMAENNUSTUS

Neljapäev, 26.06 +7/+14  +4/+16  +3/+15  +3/+16  +6/+14 

VEETEMPERATUUR

Reede, 27.06 Laupäev, 28.06 +8/+15  +7/+16  +9/+16  +5/+19  +9/+14  +6/+16  +6/+17  +4/+18  +6/+15  +5/+18 

Anne kanal Emajõe vabaujula Kakumäe rand Pirita rand Pärnu rand Pühajärv Võsu rand

+12 +14 +10 +11 +13 +18 +14

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.04 4.07 4.17

loojub 22.43 22.24 22.46

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,4 kraadi (1811) +4,6 kraadi (1967) Tartus +31,4 kraadi (1935) +2,6 kraadi (1967)

KUUFAASID 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25

 +18  +35  +23  +27  +16  +19  +24  +18  +21  +27  +16  +14  +20  +18  +22  +17  +19  +28  +16  +23  +18  +19  +21  +14  +19  +13  +16  +27  +29  +16  +19  +24  +16  +18  +32  +9  +30  +37  +19  +29  +28  +31  +28  +28  +26  +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 25. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Kollektsioonaed. Edna 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 10 Vaalasaarte Maria* 55 Kodused mehed, 2/10: Avameelselt 09 40 Holby City haigla: Liiga noor* 10 40 Elolinõ: Lindora laat 11 05 Ajavaod. Ärimehed: Langebraun lauale! 35 Kirjad laulupeolt, 1/3: Jõgi* 12 05 Täär treenib triatloniks, 1/9 20 Puudutuse aeg: Johan Randvere* 25 Rahvakunstnikud: Ilma Adamson 13 15 Ilvese lugu (Eesti Telefilm 1988)* 14 05 TV 10 olümpiastarti: Finaal* 50 Mahemaa, ¾* 15 20 Kodused mehed, 2/10: Avameelselt* 16 05 Holby City haigla: Ehtne 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Ants 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Jalgpalli MM 2014: Nigeeria – Argentina 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Peata oma sõbrad 45 Jalgpalli MM 2014: Honduras – Šveits 01 00 Viimane öö 17 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69* 30 Püramiidi tipus: Vähk 55 AegRuum: Mehed, kes ujuvad 10 55 Klassika koos Klasiga: P. Tšaikovski 11 55 Klassikatähed 2013: Parafraas 13 15 ERR uudised 16 05 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 35 Projekt “Square”, 3/3: Digiteenused ja eakad 17 35 Töötuba: Saag 18 00 SimsalaGrimm 25 Beni ja Holly väike kuningriik 40 Eddie ja karupätsu 50 Jalgpalli MM 2014: Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan 19 45 AK (viipekeeles) 50 AK (vene keeles) 20 00 Jalgpalli MM 2014: Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan jätkub 21 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Nigeeria – Argentina ja Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan 45 Surma õukond, 3/3: Richard Teine 22 35 Mees ja naine 50 Jalgpalli MM 2014: Ecuador – Prantsusmaa 01 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Honduras – Šveits ja Ecuador – Prantsusmaa 45 Rock Summer 25: Rudimental 02 19 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 783* 50 Anne Veski juubelikontsert, 1/2* 09 05 Armastus ja karistus, 11* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5786 35 Rosamunde Pilcher – Otsustavad tunnid (Saksa 1997). Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Kambajõmmid 55 Punased roosid, 784 16 00 Küladetektiivid, 22: Võidujooks surmaga 17 00 Taltsutamatu süda, 1/162. Uus Mehhiko armastussari. 18 00 Armastus ja karistus, 12 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Korralik kõhutäis 23 00 Elav märklaud: Ellujäämisoskuste tuleproov 55 Memphise detektiiv: Kotkapojad 00 50 Seadusesilm: Sõjaja äikesejumal 01 40 Vampiiripäevikud: Must süda 02 25 Mentalist: Veresport 03 05 Krimi* 30 Suvereporter* 04 20 Rooli võim* 45 Kalailm* 05 10 Küladetektiivid, 22: Võidujooks surmaga*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 22* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Igor Mangi maagiline maailm 12 10 Ootamatult isaks 3, 17 35 Ootamatult isaks 3, 18 13 05 Suvesangarid* 35 Kupli all 1, 4: Puhang* 14 30 Seitsmes taevas 9, 22: Minu perekond, 2 15 25 Vaprad ja ilusad, 6756 55 Armastuse pisarad, 23 16 50 Midsomeri mõrvad 4, 5: Tume sügis 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 12: Näivuse seadus 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 16 22 00 Suvesangarid, 12 30 Suletud uste taga 4, 5 23 30 Top Gear USA 2, 4 00 30 Firma 1, 2 01 25 Anarhia pojad:4, 1 02 30 Louie 3, 5 55 Võta või jäta 04 05 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 101 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 658 09 15 Emmerdale, 212* 45 Küladetektiivid, 208: Viimane uni 10 45 Südametukse, 92 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 1/10* 13 50 Beebiminutid: Isad sünnituse juures 55 Beebiminutid: Muutused pärast sünnitamist 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Mürgitatud süda* 16 00 Briti tippmodell, 74 17 00 Superlapsehoidja: Tsironise pere 18 00 Doktor Oz: Viis ümberlükatud dieedimüüti 19 00 Kodus ja võõrsil, 5787 30 Emmerdale, 213 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Mats minevikust (Blast from the Past, USA 1999). R: Hugh Wilson. O: Brendan Fraser, Chistopher Walken, Sissy Spacek. Komöödia 23 00 Poissmees, 2 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 74/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Pulmakorraldajad 04 00 Südametukse, 92* 45 Suvereporter*

06 30 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014* 07 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas* 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 113: Doonau krokodill* 09 20 Conan, 255* 10 10 Näljased meremehed, 32: Newquay* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 16: Rivaal* 14 35 Knight Rider, 21/90: Kõigist parim* 15 30 Näljased meremehed, 33/50: Padstow 16 20 Komissar Rex, 114/167: Promillid 17 10 Supermani uued seiklused, 17/86: Katseklaasilaps 18 05 Knight Rider, 22/90: Lühike etteteatamisaeg 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Maffia, Bud ja Kelly, 2; Kalendritüdruk* 21 00 Kaks ja pool meest: Pea lõuad, Herb* 30 Anakonda (USA 1997). Seikluspõnevik 23 30 Conan, 256: Jack White, Amber Stevens 00 20 Kaks ja pool meest: Neetud munad 45 Tuvikesed: Rist ja viletsus; Kevadvaheaeg, 1 01 35 Südamelt ära, 13 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 50 Betty White ja ulakad vanurid 1, 12* 09 20 Kodu keset linna* 50 Kutsuge Cobra 11 16, 7: Emadepäev* 10 50 Star Wars II – kloonide rünnak (USA 2002)*. Ulmefilm 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 5 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 8: Halastamatu 17 00 A-Rühm 5, 4 18 00 Perepea 6, 5* 30 Simpsonid 2, 16* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 3-4: Sissejuhatus Robinisse; Seksivaba võõrastemaja 20 00 Perepea 6, 6: Kõrvad kikki 30 Simpsonid 2, 17: Harjad ja pintslid 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Star Wars 3: Sithi kättemaks (USA 2005). Ulmefilm 00 05 Euroopa pokkeriturnee 01 05 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 3-4: Sissejuhatus Robinisse*; Seksivaba võõrastemaja* 02 00 Tenerife, 5* 50 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TeTeVeke: Draakonikütid*. Multifilm 45 Arvutitark* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 66/142* 45 Aja puudutus, 2/5* 10 25 Mõtleme taas* 55 Poolkuu. Igor Gräzin* 11 25 Gordioni sõlm, 3/6* 55 Linnaruumi arhiivist. Keldrimäe 12 25 Tõnissonidega Palamusel 2014* 45 Varast röövides (USA 2007)*. Mängufilm 14 25 Mõtleme taas* 55 Poolkuu. Igor Gräzin* 15 25 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 61* 17 00 Armuleek, 62* 45 Armuleek, 63* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 67/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ühistegevuse pooltund* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 15 Peaminister, 2/14 23 10 Pillimeeste klubi* 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Suvine rännak, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Neeme Raud 14 05 KÖPi valikkava. Valga – 1 linn, kaks riiki. Oliver Orro, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Suvine rännak* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Muhulaste imelikud elamused, 3. Eduard Vilde humoorikas lugu. 10 05 Muusikatuba. Esinevad tenor Christoph Prégardien ja Chaarts Ensemble. 11 05 Album. Keller Quartett. Keller Quarteti uuel plaadil kontrasteeruvad György Ligeti keelpillikvartetid Samuel Barberi Adagioga. 12 02 Delta. Marge-Ly Rookäär 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Alo Ritsingu laulud. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Kontserdisaalis. Kadri Voorand Trio. Esineb Kadri Voorand Trio koosseisus: Kadri Voorand (vokaal, kalimba, meloodika ja kellamäng), Virgo Sillamaa (elektri– ja akustiline kitarr) ja Mihkel Mälgand (kontrabass). Kõlavad seaded Cyrillus Kreegi muusikast. 21 30 Vahemäng 22 05 Fantaasia 00 05 Nokturn


Postimees 25 06 2014