Issuu on Google+

82 MILJONIT

MINISTRI EUROT MAKSAVAD TEHINGUD TALLINNA BÖRSIL 15 aastat tagasi andis Ivari Padar imelikel NOTEERITUD tingimustel rendile 3000 hektarit riigi maad. Nüüd ETTEVÕTTED on kõneks kahjuliku TÄNAVU DIVIDENDE. lepingu pikendamine. JUHTKIRI LK 2; MAJANDUS LK 6–7

VANAD FILMID Praeguse tempoga tööd jätkates kuluks Eesti Filmi Instituudil Tallinnfilmi kollektsiooni värskendamiseks 700 aastat, tõdeb Anu Krabo filmiinstituudist.

EESTI LK 4–5

TERVIS Aina sagedamini algab maksavähk diagnoosimata jäänud hepatiidist. TERVIS LK 16–17

KULTUUR LK 12–13

www.postimees.ee GERD KANTER: Kui järgmise kümne päevaga saan oma asjad korda, tulevad ka tulemused. SPORT LK 15 KOLMAPÄEV, 11. JUUNI 2014 • NR 135 (7126) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 561 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Uus maailm Miks paistab tänapäeval kõik palju ebakindlam kui isegi külma sõja päevil, mil meil olid vähemalt kokkulepitud rahvusvahelise käitumise reeglid, küsis president Toomas Hendrik Ilves oma esinemises Wrocławi globaalsel foorumil. Ja vastas ise: sest reeglid enam ei kehti. LK 10 TÖÖHÕIVE

Hirm muutuste ees Töövõimereformi eesmärk on luua võimalused, et rohkem inimesi tööd leiaks, kirjutab peaministri nõunik Maris Lauri. Loobuda muudatustest, kuna igale küsimusele pole veel vastust, oleks vastutustundetu eelkõige osalise töövõimekaoga inimeste suhtes, kes soovivad tööd teha. LK 11

INIMESELE LÄHEMALE. Politsei- ja piirivalveametis kavandatavate muudatuste eesmärk on inimeste turvatunde suurendamine.

Uued tuuled politseis Politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher jätkab jõuliste uuendustega: sügisest saavad umbes pooltest praegustest kriminaalpolitseinikest menetlejad, kes töötavad kohalike politseijaoskondade alluvuses.

Keskkriminaalpolitsei juhi Indrek Tibari sõnul tahetakse selle ümberkorraldusega kohalikud politseijaoskonnad tugevamaks ja kogukonnakesksemaks muuta. Muudatus andvat jaoskonnajuhtidele suuremad õigused.

Sisuliselt tähendab reform, et politseinikud, kes suhtlevad allikatega, analüüsivad tõendeid ja jälitavad kahtlusaluseid, jäävad kriminaalpolitseinikeks. Nendest, kes peamiselt jaoskonnas istuvad ja avaldusi läbi vaatavad, saavad menetlejad.

EESTI LK 3

PRESIDENDI KÕNE

Raasikul juhtus jälle raudteel õnnetus

AJATEENISTUS

Mündi teine pool Kuigi suurele osale ajateenijaist võib näida, et peaaegu pool ajateenistusest kulub juba õpitu tuimale kordamisele, on neil ainult osaliselt õigus, kirjutab Peeter Raudsik. Sest ehkki sõduri jaoks pole vahet, kas kaevata auku üksinda, kümnekesi või sajakesi, peavad nende ülemad nägema, kuidas koostöö sujub. LK 2 Lehe vahel

Eile veidi enne kella kahte päeval astusid Harjumaal Raasiku raudteejaama juures kaks meest jalakäijate ülekäigurajal ette reisirongile. Õnnetuses sai raskemalt kannatada 59-aastane mees, kuid kiirabi viis haiglasse ka

tema 22-aastase kaaslase. Viimati juhtus Raasikul rongiõnnetus tänavu 6. aprillil, kui reisirongi ja veoauto kokkupõrkes hukkus kaks ning sai viga tosin inimest. Mullu 23. augusti pärastlõunal hukkus Raasiku raudteeülesõidul

autoga reisirongile ette sõitnud naine. 1995. aasta 1. mail aga sõitis Raasikul kaubarongile ette sõiduauto, mida rong 350 meetrit enda ees lükkas ja mille juht üliraskete vigastustega haiglasse viidi. PM foto: martin ilustrumm

Kood avab galerii ja video õnnetuspaigalt.


2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Ajateenija ja auk Ikka ja jälle kerkib üles küsimus ajateenistuse pikkuse kohta. Kaitseressursside ameti korraldatava küsitluse järgi arvas eelmisel aastal juba kaks kolmandikku värsketest reservistidest, et teenistus võiks olla lühem ja intensiivsem. Paraku pole lühem ajateenistus praeguste väljaõppetsüklitega kuidagi ühildatav, kuna sellisel juhul saaksime parima tahtmise korral vaid üsna kesise väljaõppega reservis olevad jao- ja rühmaülemad. Kaheksakuuline ajateenistus koosneb põhimõtteliselt järgnevatest osadest. Kõigepealt on kolm kuud baaskursust. Õpitakse relvi tundma, paelu siduma ja ühte sammu käima. Sügisel ajateenistusse kutsutud annavad oma sõdurivande detsembris ära ja lähevad jõuluks koju. Jaanuaris tullakse vilununa tagasi ning algab jaokursus. Varem selgeks õpitud üksikvõitleja oskused liidetakse kokku. Üheksameheline üksus on paari kuu möödudes valmis ülesandeid täitma. Mõnede arvates võikski siin lõpetada, kuna edasi tegeletakse vaid kolme asjaga: drilli, drilli ja drilliga. Aga ei, jaokursusest saab märkamatult rühmakursus, käiakse laagrites ja harjutatakse jätkuvalt samu asju. Möödub veel veidi aega ja toimub suuremat sorti välilaager, millele peagi tuleb otsa «Kevadtorm» ja lõpuks kauaoodatud reserv. Miks ei oleks võinud pärast viie- või kuuekuulist teenistust reservi ära minna, kui «niikuinii midagi enam ei toimu»? Üksikvõitleja jaoks ei ole tõesti vahet, kuna kaeviku kaevamine rühma, kompanii või pataljoni koosseisus ei erine – auk on auk. Küll aga on kõrgematel ülematel vaja näha, kuidas kolmkümmend või kolmsada meest korraga auku kaevavad või laagrit püstitavad.

Vaimustuse ja masenduse aktsiad

D

ividendimündil on kaks külge. Ütlust, et dividendide jagamine näitab börsiettevõtte küpsust, võib mõista nii väga hea kui ka mõneti iroonilise hinnanguna. Kumb pool kumma üles kaalub, sõltub sellest, milliste ootustega keegi ettevõtete aktsiaid ostab. Kümme kolmeteistkümnest ettevõttest Tallinna börsil maksavad sel aastal aktsionäridele dividende. Hea on seegi, et mitu ettevõtet on välja kuulutanud oma dividendipoliitika ehk öelnud avalikult, milliste põhimõtete järgi dividendide maksmist nüüd ja tulevikus otsustatakse. Mõlemad, nii senine tulu jagamine kui ka arusaadavad lubadused tuleviku kohta, suurendavad usaldust. Usaldus omakorda on eeldus, et nii eraisikud kui ka institutsioonid on valmis ka edaspidi börsiettevõtete aktsiatesse investeerima. See huvi kasvatab pikas plaanis ka aktsiate müügihinda,

mis on väikeaktsionäride jaoks kindlasti tore. Teine võimalik, ent väga üldine hinnang helde dividendijagamise kohta kõlab tavaliselt nii: raha on palju, aga ideid vähe. Nii öeldes mõeldakse seda, et ettevõte ise ei ole leidnud ideid ja võimalusi laienemiseks, ei investeeri teenitud kasumit tulevasse kasvu. Kasvuambitsioonide puudumine, kui seda saab dividendide jagamisest välja lugeda, pole just üleliia hea märk. Eriti mõeldes sellele, et meie börsiettevõtted on suhteliselt väikesed. Üldistades võime öelda, et säravat ja uljast optimismi ei paista, küll aga tublit ja usaldusväärset töötegemist. Kas nii-öelda tavalisel inimesel on mõtet Tallinna börsil noteeritud aktsiatesse investeerida? Kui võrrelda aktsiate dividenditootlust praeguste ülimadalate hoiuseintressidega, tasub ka väikehoiustajatel seda varianti kaaluda. Siinkohal sobib meenutada ravimireklaamide vurinat: konsulteerige arsti või apteekriga. Pea ees tulle tormata ei tasu. Müstilist rikastumist loota ka mitte. Tavaliselt öeldakse, et akt-

siatesse võiks investeerida sääste, mida te lähemate aastate (ühe, ent pigem näiteks kolme kuni viie…) jooksul ise ei kavatse kasutada.

JUHTMÕTE Võtkem asju rahulikumalt ja mõistkem, et aktsiatesse investeerimine on üks paljudest võimalustest oma säästud teenima panna.

LK 6–7

VAHETUND POSTIMEHEGA

PÄEVA KOMM

Täna kell 13 Kuku raadios

Üksikvõitleja jaoks ei ole tõesti vahet, kuna kaeviku kaevamine rühma, kompanii või pataljoni koosseisus ei erine – auk on auk.

Kas Eesti merendus õitseks ja õilmitseks, kui vaid kuri Reformierakond seda ei takistaks? Külas on meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember ja riigikogu liige Tõnis Kõiv (Reformierakond). Saadet juhib Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

Eriti oluline on see meie ajateenijatest üksuste ülematele. Nemad saabuvad juulis ning pärast baaskursust algab nooremallohvitseride kursus, kus koolitatakse välja jaoülemad. Mõned mehed lähevad veel edasi Meegomäele lahingukooli reservrühmaülema kursusele. Tagasi tulles algabki rühmakursus, mille käigus eespool mainitud reamehel on juba kõik oma teadmised käes, kuid rühmaülem alles püüab oma ülesandeid aimata. Suurõppuste ja «Kevadtormi» käigus harjutavad juba elukutselised kaitseväelased, kuidas töötavad kompanii, pataljon ja brigaad päriselt, mitte arvutiekraanil. Eesti kaitsevägi, mis püüab ajateenistust pidevalt populariseerida, räägib sellest, kuidas kogu teenistuse jooksul saadakse kõige mitmekesisemat väljaõpet. Mainekujunduse aspektist on see mõistetav, kuid tegelikkuses kehtib see vaid vähestele. Kuna tsüklid on niigi kokkusurutud, siis ilma väga põhjalike struktuursete ümberkorraldusteta pole kuidagi võimalik ajateenistuse pikkust märgatavalt lühendada. Kaitseväele tuleks kasuks, kui nad selle lihtsa tõe ka ise teenistusse tulnud noormeestele kiirelt selgeks teeksid. Esimene võimalus avaneb juba juulis.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Meie inimeste suhtumist börsiaktsiatesse võib võrrelda maniakaaldepressiivsusega. Meid on vallanud kollektiivse vaimustunud hulluse perioodid, kus kõik imelisi börsilugusid kuulavad ja ratsa rikkaks saamisse uskuma hakkavad. Nii 1990ndate lõpus kui ka finantskriisi ajal tabas publikut aga mõistetavalt suur masendus ja uskmatus, mis ei lähe üle isegi siis, kui objektiivsed märgid näitavad päikselist või vähemalt vahelduva pilvisusega ilma. Võtkem asju rahulikumalt ja mõistkem, et aktsiatesse investeerimine on üks paljudest võimalustest oma säästud teenima panna.

urmas nemvalts

peeter raudsik

1 8 5 7

Postimees 1938. aastal Rauk jäi põrsaauto alla – surmaga lõppenud liiklusõnnetus Järvamaal. Tallinna-Viljandi 1. klassi maanteel juhtus Alliku valla Mäeküla piiris raske liiklusõnnetus samas vallas elutseva Eva Riimanniga, 77 a. vana, kes jäi veoauto T-139 ette ja sai elukardetavalt vigastada. Raskete vigastustega saadeti rauk Järva maahaiglasse, kus ta suri. Õnnetus juhtus vanakese oma ettevaatamatuse läbi, kuna ta tahtis viimasel sil-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

mapilgul joosta läheneva veoauto eest üle tee, et ära ajada oma lehma maantee kaldalt. Kuna vahemaa oli väike, siis ei suutnud autojuht kokkupõrget vältida. Ka ei saanud auto sügavate kraavide tõttu kõrvale pöörata. Veoauto, mida juhtis Heino Tõniste ja mis kuulus Otepääl elutsevale Ekateriina Maspanovile, oli teel Antsla laadalt põrsakoormaga Hageri laadale. Koormas oli 20 kasti 200 põrsaga. 11.06.1938

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ühingud nõuavad kõrgemat lahja alkoholi aktsiisi

Töövõime hindamiseks kulub üldjuhul 50–100 eurot

Sihtasutus Eesti Tervise Fond ning mittetulundusühingud Eesti Lastevanemate Liit ja Eesti Terviseedenduse Ühing pöördusid riigikogu poole, paludes valitsuse ettepanekut alkoholi aktsiisi tõstmiseks sellisel kujul mitte toetada, sest eelnõu ei vähenda piisavalt lahja alkoholi kättesaadavust. Ühtlasi pakkusid ühingud riigikogule oma abi ja ekspertteadmisi, et kujundada meditsiiniliselt põhjendatud ja tervist väärtustav alkoholipoliitika, teatas Eesti Tervise Fond. Tervise- ja lastekaitseühendused tegid oma kirjas ettepaneku seada alkoholipoliitika ees-

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel oleks töövõimereformi kavas esialgu märgitud töövõime hindamise maksumus 250 eurot absoluutne maksimumsumma ning tegelikult kulub ühe inimese kohta dokumendipõhise hindamise puhul 53 eurot ja visiidipõhise hindamise puhul 95 eurot. 250 eurot kuluks ministeeriumi teatel juhul, kui oleks vaja nii dokumendikui ka visiidipõhist hindamist. postimees.ee

märgiks joodava alkoholikoguse vähendamine ja hakata võrdsustama eri liiki alkohoolsete jookide aktsiise. «Eestis tarvitatakse ühe inimese kohta liiga palju absoluutalkoholi ning meie riigi alkoholipoliitika peab olema suunatud joodavate alkoholikoguste vähendamisele, nii nagu on kirjas ka alkoholipoliitika rohelises raamatus, mida võib pidada vastavaks poliitikadokumendiks. Seoses sellega palume teil mitte nõustuda valitsuse eelnõuga ühetaolisest alkoholiaktsiisi tõusust järgmisel aastal 15 protsendi võrra ja täiendavalt kümne protsendi võrra igal järg-

neval kolmel aastal,» seisis tervise- ja lastekaitseorganisatsioonide pöördumises riigikogule. Pöördumise autorite hinnangul ei vasta erineva maksumääraga jookidele ühetaoline aktsiisitõus tänapäevastele meditsiiniliselt põhjendatud arusaamadele alkoholi maksustamisest. «Selleks, et saavutada alkohoolsete jookide kallinemine nende kättesaadavuse piiramiseks, tuleb alkohoolsete jookide akt-

Ühendused leiavad, et sõnum, mille järgi lahja alkohol tegelikult ei kalline, on ohtlik ja annab vale signaali.

siisi tõsta märkimisväärselt. Kui jõustada alkoholi aktsiisi tõstmine 15 protsendi võrra, siis tõusevad viina hinnad 10–12 protsenti, samas tõuseb õlle hind vaid kolm protsenti, mis praktikas tähendaks õllepudeli kallinemist kolme sendi võrra. Kolmesendisest hinnatõusust ei piisa lahja alkoholi kättesaadavuse piiramiseks,» seisis ühisavalduses. Ühingud leiavad, et sõnum, mille järgi lahja alkohol tegelikult ei kalline, on ohtlik, annab vale signaali ega aita kuidagi lahendada alaealiste ja noorte alkoholitarvitamisega seotud probleeme. BNS

REFORM. Kriminaalpolitseiniku ametisse jäävad korrakaitsjad alluvad alates oktoobrist prefektuuri kesktalitusele, menetlejad aga kohaliku politseijaoskonna juhile.

Kriminaalpolitseinikest pooled kaotavad staatuse KOMMENTAAR risto berendson reporter

M

uudatuste tuultes politseis võetakse ette taasiseseisvunud Eesti suurim kriminaalpolitseireform. Selle käigus kaotavad oma ametinimetuse umbes 400–500 praegust kriminaalpolitseinikku, kellest saavad jaoskondades menetlejad. Oktoobrist rakenduva muudatuse idee on lihtne: kõik kuritegude otsese uurimise ja avastamisega tegelevad ametnikud jäävad edaspidigi kriminaalpolitseinikeks. Neist, kes otseselt jälitustööga ja uurimistaktika planeerimisega ei tegele, saavad menetlejad. Puust ja punaselt ette tehes: politseinik, kes suhtleb infoallikatega, analüüsib kuriteokoha lähedusest võetud videosalvestisi ja teeb muud jälitusametniku tööd, on ka oktoobris kriminaalpolitseinik edasi. Politseinikust, kes istub enamiku tööpäevast jaoskonnas ja töötab läbi talle ette toodud kuriteoavaldusi, saab oktoobrist menetleja. «Muudatus tähendab, et ligi pool tänastest kriminaalpolitseinikest hakkab tulevikus tööle süüteomenetlejatena, kes alluvad kohalikule jaoskonnale. Nimetus «kriminaalpolitsei» jääb aga tähendama seda, mida tavainimene tõenäoliselt eeldab – keeruliste ja raskete kuritegude uurijaid, kes lahendavad narko-, korruptsiooni- ja majanduskuritegusid, uurivad kuritegelikke grupeeringuid, rahapesu ja keerulisi tapmisi,» selgitas reformi eestvedaja, politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaher. Kriminaalpolitseinikud hakkavad alluma kesksele juhtimisele. Näiteks Saaremaale alles jäävad paar kriminaalpolitseinikku hakkavad alluma Pärnus paiknevale Lääne prefektuuri kesktalitusele. Menetlejate üle-

indrek tibar

keskkriminaalpolitsei juht

Kriminaalpolitsei jätkab võitlust raske peitkuritegevusega – nende kuritegude puhul ei ole erinevalt näiteks joobes autojuhtimisest või kauplusevargusest asjaolud algul sugugi selged. Nende kuritegude lahendamine vajab tihti analüütikute kaasamist, pikaajalist jälitustegevust ja muud, et jõuda kuritegudeni ja kurjategijateni. Selliste kuritegude uurimist jätkavad kesksed üksused keskkriminaalpolitseis ning neljas prefektuuris. Mõistan, et paljudes politseinikes võib muudatus tekitada

museks saab seevastu kohaliku politseijaoskonna juht, kellel tekib õigus suunata nii-öelda pisikuritegudevastast võitlust. Reformi idee on sel viisil tugevdada kogukonnakeskset politseiüksust ning anda neile oma tegevuses rohkem iseseisvust ja otsustusõigust. «Iga Eesti maakond väärib tugevat kohalikku politseid. Ma anname jaoskondadele jõudu juurde ning kõik politsei- ja piirivalveameti tööliinid maakonnas hakkavad alluma jaoskonnajuhile. Erandiks jäävad välispiiri valvamine ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus,» rääkis Vaher.

Kesk k riminaalpolitsei juhi Indrek Tibari sõnul ei muudeta midagi lihtsalt muutmise enda pärast. «Politsei alustalaks on tulevikus tugev maakondlik politseijaoskond,» ütles Tibar. «Kui tahame tugevat kogukonnakeskset politseid, peame andma jaoskonnajuhtidele ka paremad hoovad turvalisuse tagamiseks.» Tibari sõnul hakkavad menetlejad tulevikus lahendama kuritegusid ning vajadusel raskemaid väärtegusid, lähtudes probleemist endast, mitte seadusest tulevast piirist kuriteo ja väärteo vahel. «Selline töökorral-

Politseinikust, kes istub enamiku tööpäevast jaoskonnas ja töötab läbi talle ette toodud kuriteoavaldusi, saab menetleja.

sisemise identiteediküsimuse – kui olen aastaid töötanud kriminaalpolitseinikuna, siis kuidas ma olen nüüd maakonnapolitseis menetleja? Samas, mina seda nii ei näe. Identiteet ei rajane üksnes sellel, kuidas me end kutsume, vaid sellel, mida me turvalisema elukeskkonna heaks saame teha. Usun, et endast parima andev menetleja suudab turvalisema kogukonna jaoks nii palju ära teha, et see, kas politseinikku kutsutakse kriminaalpolitseinikuks või menetlejaks, ei ole tegelikult nii oluline, kui võib esialgu tunduda. Oluline on see, et politseid tuntaks inimese abistajana ja politseiniku identiteedi määraja on tema professionaalsus.

dus aitab kohalikul tasandil hoomata paremini süütegevuse tervikpilti, samuti näha, millised on need soodusasjaolud, mille tõttu tegusid üldse toime pannakse.» Tema sõnul toob jäiga piiri hoidmine kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitsei vahel kaasa selle, et näiteks 63-eurose varguse korral otsib varast üks inimene, 65-eurose (praegune kriminaliseerimise piir) varguse korral otsib järgmisel päeval kurjategijat juba teine ametnik – sedapuhku kriminaalpolitseinik. Peadirektor Vaher ja kriminaalpolitsei juht Tibar kulutavad valdava osa sellest töönädalast reformi tutvustamisele prefektuurides. Amet ei avalikustanud, kuidas mõjutab ametinimetuse muutus täpselt inimeste töötasu. «Palga kohta saan lubada, et järgmisel aastal tõuseb nii kriminaalpolitseinike kui jaoskondades töötavate menetlejate palk. Tõsi, see palgatõus ei tule nii suur, kui tahaksime,» lausus Tibar.

Mikser: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem Kaitseminister Sven Mikser (pildil) ei ole nõus arvamusega, et Eesti kaitsevägi ei suuda välisohu korral kiiresti tegutseda, ning leiab, et Eesti on praegu paremini kaitstud kui eales varem. «Neid hädakuulutajaid, kes ütlevad, et Venemaa on võitnud, ikka aeg-ajalt kohtame, aga tegelikult, kui vaatame, kui edukas on olnud NATO, kui edukas on olnud Euroopa Liit ja seda, et mitte kunagi ajaloos ei ole keegi julgenud tõsta relva ühegi NATO liikmesriigi vastu, siis ma arvan, et meil selliseks paanikaks kindlasti põhjust ei ole,» ütles Mikser hommikuprogrammis «Terevisioon». ERR Uudised

900

euroni tahab Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon tõsta kultuuritöötajate töötasu miinimummäära.

Opositsioon kavatseb Savisaart umbusaldada Tallinna volikogus opositsiooni kuuluvad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL ning Reformierakond lubavad algatada kriminaaluurimise alla sattunud Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare umbusaldamise, kui ta ise neljapäevaks ametist ei lahku. «Põhjus on hästi lihtne: linna ja Keskerakonna rahakoti sassiajamine on võtnud ebanormaalsed mõõtmed,» selgitas Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Rainer Vakra. tallinncity.ee

Röövitud vaatleja vend: OSCE ei pinguta piisavalt Koos eestlasest Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejaga Ukrainas kinni peetud Türgi vaatleja vend Bünyamin Kılıç ütles ajalehel Daily Sabah, et OSCE ei tee piisavalt vaatlejate vabastamiseks. «Kui OSCE tõepoolest tahab [vaatlejaid] vabastada, siis nad saaksid seda teha,» ütles Kılıç. Tema sõnul aitaks tugevate kontaktide loomine Venemaaga. postimees.ee

Haigekassa ja TÜ hakkavad mõõtma ravikvaliteeti

Presidendi lossi ehitus algab tuleval sügisel

Haigekassa ja Tartu Ülikool (TÜ) töötavad ravikvaliteedi mõõtmiseks välja kliinilised kvaliteediindikaatorid. Möödunud nädalal lepiti kokku haigusseisundid, mille ravikvaliteedi hindamiseks indikaatoreid esmajärjekorras rakendada. BNS

Uut presidendi residentsi Rocca al Mares hakatakse ehitama tuleva aasta sügisel, protsessi juhtiv Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja projekteerimistööde hanke. Liberty mõisakompleksi renoveerimine läheks maksma vähemalt neli miljonit eurot. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas taas kriminaaluurimise alla sattunud Edgar Savisaar peaks linnapea kohalt lahkuma?

5% Ei

4% Mind jätab Savisaarega toimuv külmaks

10%

Jah, kuid alles pärast süüdimõistvat kohtuotsust

4887 vastajat

81% Jah, linna ja erakonna rahakotti ei tohi segamini ajada


4 || EESTI || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

Branson investeeris TransferWise’i

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TEADMATUSES. Paari nädala jooksul peaks jõudma valitsusse litsusse praegu Tartu Agrole renditud maade õigusjärgsetele omanikele tagastamise tamise küsimus.

Ivari Padar: rendilepingu pikendamine pole teema Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt 18,4 miljonit eurot. Uute investorite hulka lisandus ka Virgin Groupi omanik Richard Branson (fotol keskel). Eesti ettevõtjate Taavet Hinrikuse (vaskakul) ja Kristo Käärmanni (paremal) loodud idufirma TransferWise pakub võimalust teha vahetustehinguid 234 valuutakombinatsiooni vahel, ettevõtte ärimaht kasvab jätkufoto: transferwise valt 20–30 protsenti kuus. majandus24.ee

nils niitra reporter

S

otsiaaldemokraadist põllumajandusminister Ivari Padar väidab, et pole Tartu Agro juhtidega peetavate läbirääkimiste detailidega kursis ja rendilepingu pikendamisest aastani 2040 kuuleb esimest korda. Kuulsin, et Tartu Agro rendilepingut pikendatakse.

Rendilepingu pikendamisest pole küll veel juttu olnud. Seal on sisuliselt paika pandud, et rendilepingut pikendatakse aastani 2040 ja lepingu sõlmimise tähtaeg on järgmise aasta lõpp.

Aga mul on rõõm seda kuulda. Mina kuulen seda esimest korda. Kas te ise läbirääkimiste käiguga kursis pole?

Ei ole ja niipalju kui mina tean, ei ole pikendamisest mingit juttu. Oskan öelda, et meil on Tartu Agroga vaidlus üleval ja ma olen aru saanud, et sellel vaidlusel pole praegu ka lõppu. Need on needsamad vanad teemad, mis on jäänud enne mind üles, ja nendest oskab kindlasti rääkida kantsler Ants Noot. Minu käes on nii koosoleku protokoll, veel allkirjastamata kohtulik kompromiss kui ka rendilepingu projekt, mis puudutab esialgu ka järgmise aasta rendimakseid.

Kas saaksin minagi neid dokumente? Kas teil ministeeriumis ei ole seoses selle kompromissiga ka lähipäevil kavas mingeid kokkusaamisi ja lepingute allkirjastamisi?

Kindlasti on koosolekuid, ma ei oska nüüd päevaliselt öelda. Aga kas nüüd kompromisside allkirjastamiseni jõutakse ... Ei. Ma arvan nii, et kui jõutakse kompromissi allkirjastamiseni, siis olen ma sellega ka väga kindlalt kursis.

Kas rendilepingu uuendamine läheb ka vabariigi valitsusele kinnitamiseks või ei?

2080? Te teete nalja?

Minu teadmiste järgi ei pea sellega valitsusse minema. See on ikkagi puhtal kujul põllumajandusministeeriumi ja rendilevõtja teema. Vabariigi valitsusse minnakse muude asjadega – eeldatavasti selle maade tagastamise looga. (Õigusjärgsetele omanikele jäeti praegu Tartu Agro käsutuses olev maa tagastamata põhjendusega, et seda on riigile vaja. Eelmine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder uuendas omaaegset haldusmenetlust, mis annaks võimaluse õigusjärglastele maa tagastada. – N. N.)

Ministeeriumis toimunud läbirääkikimistel on laual 2040. Tekib küsisimus, miks on üldse vaja praegu pikendada rendilepingut, mis niigi iigi kehtib aastani 2025.

Uue lepingu projekt hõlmab endiselt ka neid maid, mida nõuavad tagasi õigusjärgsed omanikud ja mille osas te nüüd pikendasite oma eelkäija Helir-Valdor Seedri uuendatud haldusmenetlust. Mis sellest nüüd ikkagi saab?

Lähme vabariigi valitsusse. Ma usun, et me jõuame selle asjaga umbes nädala või kahe jooksul valitsusse ja siis näeme, mis valitsus sellest asjast arvab. Mis teie arvate – kas tagastada maad õigusjärglastele või mitte?

Ütleme nii, et see on selline kahe otsaga asi. Me oleme ju võtnud ka erinevate ministeeriumide seisukohti ja need on väga kõhklevad. Ei ütle ma ühtki asja enne, kui see asi on ära arutatud ka valitsuse tasandil. Kui te haldusmenetlust pikendasite, siis ütlesite, et tellite sõltumatu ekspertiisi. Kes selle tegi ja mis oli ekspertiisi tulemus?

Küsige kantsleri käest – see on õigusbüroolt tellitud ja see tulemus annab ka erinevaid variante. Teie selle supi ju kokku keetsite ja Tartu Agro erastamise läbi viisite. Rendilepingu projektis on kirjas, et rendilepingu edasine pikendamine otsustatakse järgmise aasta lõpuks. Saate vajadusel kasvõi järgmisel päeval pärast valimisi selle pikaajalise rendilepingu aastani 2040 ära sõlmida.

2080 on plaanis.

Ei tee, ei tee.

Ma ka ei saa aru, miks seda da peaks pikendama. Kantsler Ants Noot on siin igasusuguseid läbirääkimisi pidanud ja igagasugu lepinguid ette valmistanud. ud. Kas ta teeb, mis tahab?

Miks te ikkagi teete selliseid riigile kahjulikke diile? Ma räägin kogu sellest Tartu Agro erastamise protsessist. Mulle on väidetud, et te olete Tartu Agro juhtkonna pantvang või zombi, et teil ei paista ses osas iseseisvat otsustamisvõimet olevat.

Need on nii vanad lood. Nagu te väga hästi teate, jäävad need aastasse 1992.

Kantsler tegutseb oma pädedevuse piires. See ongi tema töö. öö. Osalistel võivad olla asjadest est väga erinevad arusaamad, aga nii nagu mina praegu asjade ade käigust aru saan, räägite teie eie praegu erinevate osaliste soooovidest. Ma räägin lepingust, mis on juba ette valmistatud.

miAga kes on põllumajandusministeeriumis selle lepingu ette tte valmistanud? Kus on selle lle lepingu tekst ja kuidas on see teie kätte saanud? See on mul siin olemas.

Ma tahan teada, kust need ed pärit on ja kes on sellist informatsiooni andnud (rendilepingu muutmise projekt ja kohtuliku kompromissi projekt on põllumajandusministeeriumi dokumendiregistrist vabalt kättesaadavad – N. N.). Mis jõud sunnib põllumajandusministeeriumi teie juhtimisel ette valmistama kompromisse ja lepinguid, mis on riigile selgelt kahjulikud?

Aga kes on öelnud, et mingi kompromiss on saavutatud või laual? Mul on selle kohta põllumajandusministeeriumist pärinev info. Kas teid häirib see, et olen saanud infot mõnede teie uute kokkulepete detailide kohta?

Mina tahaks teada, millised on nende uute kokkulepete detailid, sest me ei ole saavutanud mingeid uusi kokkuleppeid. Minu teada on läbirääkimine poolel teel. Minu teada ei ole mingit kompromissi saavutatud.

Kõik olulised otsused seoses riigimaade andmisega Tartu Agrole ja ettevõtte erastamisega tegite teie. Miks te seda ikkagi toona tegite ja miks te tahate toonast ebaõiglust nüüd uuendada?

Ütleme nii, et toona oli see asjade täiesti loomulik käik. 1999. aastal sain mina ministriks ja protsessid olid täpselt nii kaugele läinud. Teiseks olen nüüd olnud kaks ja pool kuud minister ja pidanud uuenenud olukorras vaatama, mis on mõistlikud lahendused. Ma pean natuke ebaõiglaseks minu sellist väga intensiivset ja agressiivset ründamist selles küsimuses. Kui te pikendate rendilepingut soodustingimustel aastani 2040, siis järgmises etapis on Tartu Agrol väga soodne võimalus saada nende maade omanikuks.

Ma ütlen teile, et kindlasti pole praegu teemaks rendilepingu pikendamine aastani 2040.

Riigikogu arutab kooseluseadust tuleva nädala teisipäeval Riigikogu õiguskomisjon saatis eile teisel katsel järgmiseks teisipäevaks riigikogu ette 40 saadiku algatatud kooseluseaduse eelnõu, mis lubaks nii vastassoost kui samast soost inimestel oma kooselu ametlikult registreerida. Samas ei otsustanud komisjon veel, kas toetada eelnõu esimese lugemise lõpetamist või teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle otsuse teeb komisjon oma esmaspäevasel istungil. Õiguskomisjon arutas kooseluseaduse eelnõu esimest korda juba üleeile hommikul ning otsustas siis eelnõu napi hääl-

teenamusega toetada. Pärastlõunal selgus aga, et komisjoni otsused on tühised, sest istungilt puudunud Kalle Laanetit asendas komisjonis reformierakondlane Imre Sooäär. «Kahjuks tegime alles tagantjärele selgeks, et Laanet on küll Reformierakonna liige, kuid kuna ta fraktsiooni ei kuulu, ei saanud Sooäär teda tegelikult asendada,» selgitas komisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Neeme Suur esmaspäeval. Suur kinnitas eelmise nädala lõpus, et kindlasti ei soovi komisjon eelnõu menetlemise-

ga kiirustada. Seda näitab ka eelnõule antav pikk, 12. septembrini kestev muudatusettepanekute esitamise aeg. «Suveperioodil saaksime korraldada ka sisulisi arutelusid selle üle, mida eelnõus muuta,» lisas ta. Õiguskomisjonile on eelnõu kohta oma arvamuse esitanud juba üle 40 eraisiku ja organisatsiooni. Suur kinnitas, et soovijatele antakse võimalus ka eelnõu menetlemises osaleda. «Kindlasti korraldatakse avatud arutelusid ja selleks on meil aega nii suvel kui ka veel septembris,» ütles ta läinud reedel. Kui eelnõu esimene lugemi-

ne järgmisel nädalal lõpetatakse, võiks see Suure sõnul jõuda teisele lugemisele näiteks septembris, misjärel saab parlament otsustada seaduse vastuvõtmise. Eelnõu annaks kõigile Eestis elavatele paaridele võimaluse oma kooselu registreerida. Selleks peaksid elukaaslased sõlmima notari juures kooselulepingu, kus tuleks valida varasuhe ning saaks kokku leppida ka näiteks pärimise küsimustes. Lepingu sõlmimisega kohustuksid elukaaslased teineteist vastastikku ülal pidama ja toetama. Karin Kangro

Ivari de ta


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Padar keeldus ütlemast, kas toetab Tartu Agro kasutatavate riigimaafoto: mihkel maripuu agastamist õigusjärgsetele omanikele või mitte.

Küpseb maa soodusrendi plaan nils niitra

nils.niitra@postimees.ee

Põllumajandusministeeriumis ettevalmistatav skeem võib viia enam kui 3000 hektari riigi maa rentimiseni Tartu Agrole aastani 2040 – kas Ivari Padar viib lõpule selle, millega tegi algust 1999. aastal? Padar korraldas koos Hansatee Grupist kaasa tulnud kantsleri Ants Noodaga läinud kümnendi vahetusel kõigepealt nii, et riigimaad renditi ülisoodsalt ja pikaks ajaks toonasele riigifirmale Tartu Agrole. Seejärel erastati Tartu Agro selle juhtide firmale pehmelt öeldes küsitavatel asjaoludel. Muide, konkursi hindamiskomisjoni otsuse tegemist puudutavad dokumendid on ministeeriumist kaduma läinud. Kogu see lugu on vana, aga maadest ilma jäetud õigusjärgsed omanikud ei lase lool unustusehõlma vajuda. Kevadel uuendas IRLi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder haldusmenetlust, mis tähendab, et Padar võiks õigusjärglased maadest ilma jätnud

omaaegse käskkirja tühistada ja maa ikkagi tagasi anda. Seeder andis ka Tartu Agro kohtusse, kuna ettevõte keeldus maksmast ministeeriumi nõutud senisest naeruväärselt väiksest rendist pisut vähem naeruväärset summat. Kui Padar ministriks sai, asus ministeerium aga kohe kompromissi teele ja on nüüd sellele väga lähedal. 13. mail istusid ministeeriumis koos Tartu Agro juhtfiguurid Aavo Mölder ja Mart Avarmaa, teisel pool lauda aga kantsler Ants Noot ja ministeeriumi juhtivtöötaja Indrek Grusdam. Põllumees Mölder oli ministeeriumis väge täis: «Peame saama kindluse, kas saame lepingut pikendada või saame omandi,» teatas ta.

Agrol võlg riigi ees Tuleb lisada, et vaidlus käib tegelikult riigi nõude üle saada Tartu Agrolt kätte 32  000 eurot rendivõlast, mis pärineb 2012. aastast. Riik andis firma kohtusse, aga e t te v õtjad olid m i n ist e e riumis kuraasikad. Tartu Agro juhtide ainsaks trumbiks läbirääkimistel ministeeriumis paistab olema ähvardus nõuda riigilt sisse maaparandusse investeeritud summad. summad Tegelikult ei ole maaparandussüsteemide korrashoid ei lühi- ega pikaajaliste

rendilepingute puhul tavaliselt rendileandja ülesanne. Koosoleku tulemusena leppisid ärimehed ametnikega kokku, et teevad kompromissi kohtulahingu lõpetamiseks ja uuendavad juba olemasolevat rendilepingut, mis kehtib aastani 2025.

Otsus tuleva aasta lõpus Kompromissi projektis on kirjas, et Tartu Agro loobub maaparandussüsteemide uuendamise ja korrastamisega seotud nõuetest. Samas on lepinguprojektis kirjas, et Tartu Agro taotleb 2000. aastal sõlmitud rendilepingu pikendamist kuni 2040. aasta 16. novembrini. Ministeerium ise pakkus välja, et otsustab rendilepingu tähtaja pikendamise või pikendamata jätmise järgmise aasta lõpuks. Uuendatud rendilepingu projekt on aga Tartu Agrole tõeline kingitus – selle järgi saab firma riigi maa rendile vaid kolmandikuga hektarite eest makstava ühtse pindalatoetuse summast, millest arvatakse maha veel maaparanduskulu ja maamaks. Iga talupidaja teab, et praegu on põllumajanduses tavapärane heas korras maa väljarentimine terve ühtse pindalatoetuse summa ulatuses – maaparanduse eest tuleb ise maksta. Arvestuslikult kaotab riik seoses maade soodustingimustel rentimisega Tartu Agrole sellistel tingimustel igal aastal vähemalt 200 000 eurot. Postimehe allikate hinnangul valmistab Ivari Padar koos Ants Noodaga ette Tartu Agro

maade odavrentimist ja hilisemat müüki Tartu Agro omanikele. Kuna Padar teab, et Tartu Agroga tegelemine on iseäranis seoses tema nimega tundlik teema, uuendab ta kõigepealt praegust rendilepingut, ent jätab lepingu pikendamise otsuse tulevasse aastasse. Märtsis toimuvad valimised ja allikate hinnangul võib Padar soovi korral sõlmida Tartu Agroga uue rendilepingu aastani 2040 kasvõi vahetult pärast valimisi ja enne valitsusevahetust. Pärast sellise lepingu sõlmimist on ettevõtte juhtidel käes kõik trumbid, et erastada Tartu Agro maad just neile sobivatel tingimustel. Põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot näeb aga toimuvat sootuks teises valguses ja räägib kõigest kui läbirääkimiste taktikast. «Oleme Tartu Agroga läbirääkimiste ja kohtuvaidluse faasis,» lausus ta. «Oleme praegust rendilepingut täpsustamas ja selgemaks tegemas.» Nooda sõnul on Tartu Agro soov juba mõnda aega rendilepingut pikendada või riigimaad ära osta. «Nad on avaldanud soovi ka maa äraostmiseks, aga sellega me nõus ei ole,» lausus Noot, lisades, et ministeerium ei ole andnud neile õrnagi lootust, et rendilepingut pikendatakse. Noot lausus, et ministeerium on valmis ütlema tuleva aasta lõpuks, kas ta on nõus lepingut pikendama. «Samas on selge ka, et Tartu Agro peab mingil hetkel teada saama, mis saab maast, mis on tema peamine tootmisressurss,» lausus Noot.


6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kahanes aprillis kaupade eksport Eestist viis protsenti ja import Eestisse neli protsenti, teatas statistikaamet. Ekspordi vähenemist mõjutas tugevalt elektriseadmete väljaveo vähenemine. Aprillis eksporditi kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 143 miljonit eurot. majandus24.ee

majandusajakirjanik

2014. aasta esimeses kvartalis suurenes Läti SKT mullusega võrreldes 2,8 protsenti, teatas riigi statistikaamet. 2013. aasta viimase kvartaliga kõrvutades kogunes SKT kasvu 0,6 protsenti, vahendas Dienas Bizness. majandus24.ee

800,54 ▲ +1,21%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

Tallinna börs – dividendi tõnis oja

Lõunanaabrite majandus kasvab tempokalt

OMX TALLINN

OMANIKUTULU. Tänavu maksavad börsiettevõtted aktsionäridele kokku 82 miljonit eu

3,99 ▲ +18,05%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,160 -0,85 Baltika 0,452 +4,15 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,720 +1,49 Järvevana 0,729 +4,14 Merko Ehitus 7,000 +0,14 Nordecon 1,000 +2,77 Olympic Group 1,900 +0,53 Premia Foods 0,653 +0,15 Pro Kapital Grupp 2,610 +0,38 Silvano Fashion 2,050 +3,02 Skano Group 1,020 +6,25 Tallink Grupp 0,790 +1,28 Tln Kaubamaja 5,040 +1,82 Tallinna Vesi 13,000 +0,78 Trigon Property 0,470 +2,17

10.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 -0,60 Hiina jüaan 8,433 -0,71 Jaapani jeen 138,630 -0,55 Kanada dollar 1,478 -0,52 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,089 -0,13 Poola zlott 4,106 0,15 Rootsi kroon 9,069 -0,12 Rumeenia leu 4,389 +0,03 Šveitsi frank 1,219 -0,04 Suurbritannia nael 0,808 -0,29 Taani kroon 7,461 -0,01 Tšehhi kroon 27,451 0 Ungari forint 304,130 +0,26 USA dollar 1,355 -0,45 Venemaa rubla 46,580 -0,19

bns

V

iimastel aastatel on üha rohkem Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest hakanud investoritele dividende maksma – 13st põhinimekirjas noteeritud ettevõttest maksab omanikutulu tervelt kümme. Kokku maksavad börsifirmad aktsionäridele sel aastal 82 miljonit eurot ja üha enam neist on hakanud avalikult välja kuulutama oma dividendipoliitikat. Tegelikult oli dividendide maksmise poolest murranguline juba eelmine aasta, mil esimest korda hakkasid omanikutulu maksma kaks kõige suurema aktsionäride arvuga ettevõtet – Tallink ja Ekspress Grupp. Hans H. Luige omanduses olev meediakontsern maksis nii läinud kui ka sel aastal ühe sendi aktsia kohta. Tallink maksis aasta tagasi tervelt viis senti aktsia kohta ehk kokku 33,5 miljonit eurot; selle aasta väljamakse oli enam kui kolmandiku võrra väiksem – vaid 20 miljonit eurot, mis teeb kolm senti aktsia kohta. LHV panga vanemanalüüti-

ku Joonas Joosti sõnul sõltuvad Tallinki järgmise aasta dividendid eelkõige suvekuude edukusest. «Hea tulemuse korral on 0,04 eurot reaalne, aga kesise tulemuse või mitte piisavalt suure tõusu puhul jäävad 2014. aasta dividendid ilmselt samuti 0,03 eurole,» ütles ta. Swedbank ennustab Tallinkile 2,5-sendist dividendi aktsia kohta.

Kaks stabiilset maksjat Üllatuslikult naasis dividendimaksjate hulka ehituskontsern Nordecon, kes otsustas tänavu maksta omanikutulu kolm senti aktsia kohta. Viimati maksis ettevõte dividende 2009. aastal ja eesmärgiks on maksta omanikutuluna välja 15 protsenti. LHV usub, et kuna sel aastal on Eesti ehitusturg keeruline, siis jäävad nii Merko kui ka Nordeconi äritulemused ilmselt eelmise aasta omadele alla. «Seega ei näe me ruumi Merko dividendide kasvuks,» lausus Joost. «Arvestades ettevõtte ja turu seisundit tuli Nordeconi 0,03-eurone dividend 2013. aasta eest meile üllatusena. Kui tulemused lubavad, teeb ettevõtte juhtkond ilmselt ka ettepaneku 2014. aasta eest dividende maksta.» LHV panga vanemanalüütiku hinnangul sõltub Nordeconi dividendide maksmise võimekus ka asjaolust, kas ja millises mahus peavad nad alla hindama oma varasid Ukrainas.

Põhinimekirja ettevõtetest ei maksa dividende Arco Vara, Baltika 0,01 0,01 2014 2013 ja Skano Börsiettevõtete makstud dividendid ja aktsia nimiväärtuse vähendamisega seotud tagasimaksed aktsia kohta eurodes

Ekspress spres Grupp

0,03

0,05

2014

2013

0,90 2014

Tallink 0,03

0,06

2014

2009

Nordecon ordecon

0,87 2013

0,01 2014

0,01

0,01

2011

2013

0,11 2012

0,84

Premia i F Foods d 0,04 2011

Skano (endine Viisnurk)

0,10

0,10

2014

2011

0,10

0,10

2013

2012

0,10

0,06

2014

2009

0,05

2012

Olympic EG

Viimasel kuuel aastal pole dividende maksnud Arco Vara ja Baltika

2010

0,09 2013

0,06 2011

0,07 2012

Harju H j Elekter El kt

Allikas: Tallinna börs

Swedbank ennustab Merkole dividendiks 30 senti aktsia kohta, aga Nordeconile tervelt viis senti ehk kaks senti enam kui sel aastal. Kui vaadata börsiettevõtete ajalugu, siis kõige stabiilsemad dividendimaksjad on olnud Harju Elekter ja Tallinna Vesi, kes on maksnud omanikutulu ko-

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Eksport ja import vähenesid

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Mullu hakkasid esimest korda omanikutulu maksma kaks kõige suurema aktsionäride arvuga ettevõtet – Tallink ja Ekspress Grupp.

gu börsiajaloo jooksul – esimene neist 17 aastat ja teine üheksa aastat järjest. Joost ütles, et kui Tallinna Vee tariifivaidluses aasta jooksul lahendust ei leita, siis ilmselt kasvavad dividendid 0,90 eurolt aktsia kohta 0,92 eurole. Ettevõtte praegune poliitika on kasvatada dividende vastavalt inflatsioonile. Swedbank prognoosib vee-ettevõtte järgmise aasta dividendideks 91 senti. Suhteliselt stabiilne dividendimaksja on olnud ka Tallinna Kaubamaja, kes börsiajaloo jooksul on jätnud maksmata vaid 2003. ja 2004. aastal, aga


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

urot.

iaktsiate börs 0,22

0,73

2009

2009

0,41 2014

Merko Ehitus

0,30 2013

Tallinna Vesi

1,60 2010

0,10

0,70

2011

2010

0,03 2009

0,04

0,35

2010

2014

0,80 2011

0,05 2010

0,10

Tallinna Kaubamaja

0,28 2011

2014

0,20 2013

Silvano FG

0,35 2012

0,29 2011

0,35 0,25

2013

2012

see-eest 2001. aastal maksis tolle aja kohta hiigeldividende, sest suuromanikul oli vaja Eesti Raudtee erastamisel osalemiseks raha. Viimasel kolmel aastal on Tallinna Kaubamaja maksnud omanikutulu 35 senti aktsia kohta. Sel aastal moodustasid väljamaksest 15 senti dividendi, mille aktsionärid on juba kätte saanud, ning 20 senti aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tuleneva väljamaksena, mis laekub kõige eelduste kohaselt kusagil varasügisel.

Nimiväärtusest tulenevate väljamaksetena on viimastel aastatel aktsionäridele raha tagasi maksnud mitu ettevõtet. Nimiväärtuse vähendamine parendab ettevõtte kapitali struktuuri, aitab parandada omakapitali tootlust ning mis kõige tähtsam, tagasimakselt pole vaja maksta tulumaksu.

Venemaast sõltub palju Kui selle aasta positiivseks üllatajaks dividendide maksmisel oli Nordecon, siis halb üllatus nii analüü-

tikutele kui ka investoritele oli naistepesu tootja Silvano FG omanikutulu kahandamine poole võrra, kümne sendini aktsia eest. Ka Silvano on mitmel varasemal aastal vähendanud aktsiate nimiväärtust. Mis puutub sellesse aastasse, siis tänavune tulemus sõltub suuresti sellest, milliseks kujunevad poliitilised ja majanduslikud tendentsid Venemaal. «Eeldades, et 2013. aastal on dividendidele lähenetud pigem konservatiivselt ning 2014. aasta teisel poolaastal tulemuste langus peatub, võivad järgmised dividendid taas kõrgemad olla,» ütles Joost. Ka Swedbank ootab Silvanolt järgmiseks aastaks suuremat dividendi – 15 senti aktsialt. LHV ootab Harju Elektrilt, Tallinna Kaubamajalt ja Olympic EGlt järgmisel aastal samas suurusjärgus dividende nagu sellelgi aastal. Olympic on viimasel neljal aastal maksnud omanikutulu kümme senti aktsia kohta. Swedbanki prognoosi järgi maksab Tallinna Kaubamaja järgmisel aastal 30 senti ehk viis senti vähem kui sel aastal ja Olympic kahe sendi võrra suuremat omanikutulu.

Postimees ostis hulga pisemaid portaale Omandatud portaalid kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

A

ktsiaselts Postimees otsustas laiendada oma lugejaskonda, ostes uusi veebikesk kondi, ning omandas mitu populaarset foorumit ja meelelahutusportaali. Portaalidest suurima kasutajaskonnaga on naljade jagamise leht meeldib.ee, mis juhindub lausest «Ei ole olemas tigedaid inimesi, on hoopis vähe huumorit!» ning millel on Facebookis üle 78  000 fänni. Nalju jagatakse ka portaalides wideo.ee ja naljakas.ee. Portaalid selfie.ee ja jaga. ee on praegu veel algusjärgus ettevõtmised – esimeses neist saab vaatamiseks välja panna endast tehtud fotod ning teises jagada kõikvõimalikku infot, mis peavoolumeedias löögile ei pääse, nagu külakokkutulekud ja kadunud koerad.

Kõike ei tasu kopeerida Lisaks on Postimehe keskkonnas nüüd kaks foorumit: lastekasvatamisele pühendatud perefoorum.ee ning kodu sisustamisel ja aiapidamisel abiks olev kodukauniks.ee. Mängukeskkonnas gamefriik.ee saab aga valida rohkem kui 6000 mängu vahel. Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik ütles, et ostud

• meeldib.ee

• jaga.ee

• wideo.ee

• perefoorum.ee

• armastan.ee

• gamefriik.ee

• naljakas.ee

• kodukauniks.ee

• selfie.ee allikas: pm

on ajendatud loogikast, mille järgi pole olemasolevaid nutikaid asju mõtet järele teha. «Väikesed meediaettevõtted on sageli innovaatilisemad kui suured, nad on mõelnud välja põnevamaid või perspektiivikamaid tooteid, mille peale me ise ei ole tulnud,» rääkis ta. «Teine asi on ajalugu. Foorumeid, mida oleme paar tükki ostnud ja mida plaanime juurde osta, on üksjagu pikalt tehtud, mingi kommuun on tekkinud. Seda saaks Postimees ka järele teha, aga see võtaks aastaid aega.» Üldisem eesmärk on Luige sõnul Postimehega seotud keskkondade temaatiline laiendamine, et kaasata ka internetikasutajaid, kes tavapärast uudisteportaali üldse ei kasuta, ning kasvada seeläbi suurimaks eestikeelseks uudisteportaaliks. Portaalid osteti väikeettevõtjate käest, kes tegid neid ta-

Postimehele meelelahutusportaalid müünud Priit Kikas tegi veebikeskkonnad põhitöö kõrvalt hobi korras.

gasihoidlike vahenditega. Müüa otsustasid nad peamiselt investeerimisvajaduse tõttu. «Jõutakse arusaamisele, et mingi hetk ei käi endal investeerimiseks enam jaks üle. Et teha arengus järgmine samm, tuleks märkimisväärselt raha juurde panna ja selleks ollakse valmis otsima partnerit või tervikuna ettevõtmist ära müüma,» selgitas Luik.

Tulevikus midagi kahasse Postimehele meelelahutusportaalid müünud Priit Kikas tegi veebikeskkonnad põhitöö kõrvalt hobi korras. «Kõik on katse ja eksituse meetodil tehtud. Alguse sai sellest, et vaatasin, mida turul on ja mida ei ole. Lihtsalt tundub, et olin õigel ajal õiges kohas õige asjaga,» lausus ta. Plaani portaale müüa Kikasel esialgu polnud, kuid mehe sõnul suutis Postimees teda veenda, et see oleks õige otsus. «Viimasel ajal on nii palju portaale peale tulnud, et ma arvan, et ühel suurel on võimalik paremat asja teha kui kümnel väikesel,» lisas ta. Mitmed ostuläbirääkimised on aga Luige sõnul veel käimas ning mõnel juhul võib kõne alla tulla, et Postimees teeb midagi kellegagi koos. «Kui mõni väike portaal on oma nišis tugev, siis selle edu eelduseks on mingid teadmised ning oskused just selle konkreetse sihtrühmaga suhtlemisel, mida meil endal ei pruugigi olla. Siis tuleks tegijat ennast ka hinnata ja edaspidigi kaasata,» lisas vastutav väljaandja.


8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Eriteenistused kahtlustavad Läti ja Leedu valitsusliikmeid jürgen tamme

jyrgen.tamme@postimees.ee

Kui üleeile teatas Läti peaminister Laimdota Straujuma, et tema valitsuskabineti justiitsminister ei saanud luba riigisaladuse kasutamiseks, siis eile informeeris Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė avalikkust kahest riigi eriteenistuse musta nimekirja sattunud abiministrist. Straujuma sõnul ei ole tal õigust avaldada põhjust, miks justiitsminister Baiba Brokale riigisaladuse kasutamise luba ei antud. Viimase üle otsustab põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB), mis on üks kolmest Läti eriteenistusest, mille funktsiooniks on luure ja nagu Eestis kaitsepolitseil ka vastuluure, kuid erinevalt meie kapost ei uuri SAB kuritegusid. 38-aastane Broka, kes kuulub erakonda Rahvuslik Allianss, ei osanud öelda, miks ta ligipääsuluba ei saanud. Küll aga kinnitas Broka, et ei kaalu tagasiastumist ja kavatseb otsuse vaidlustada ning vajadusel pöörduda ka Euroopa inimõiguste kohtusse. «Mind üllatavad viis ja vorm, kuidas Läti peamine julgeolekuteenistus teatas sellisest väga tundlikust ja märkimisväärsest otsusest. Ma sain sellest teada kodus pärast seda, kui minu sekretäri lauale saabus kõigile kättesaadav ja näh-

Läti justiitsminister Baiba Broka. fotod: facebook

tav kiri, selle asemel et saata mulle tähitud kiri,» märkis Broka BNSi vahendusel. «Ma olen veendunud, et see on poliitiliselt motiveeritud protsess, sest Ühtsuse erakonna liikmed, nagu [endine peaminister Valdis] Dombrovskis ja [seimi spiiker Solvita] Āboltiņa, olid otsusest algusest peale teadlikud ning ütlesid, et mingit luba ei tule.» Dombrovskise ja Āboltiņa erakonnakaaslasest Straujuma, kes ei pidanud Broka ametist lahkumist vähemalt esialgu vajalikuks, eitas üleeilsel valitsuskabineti kohtumisel väiteid, nagu oleks tema erakond avaldanud SABile survet. «Ma tahan otsustavalt eitada väiteid, et Ühtsus saab SABi otsuseid poliitiliselt mõjutada. Ma ei näe selleks ka min-

Leedu aserahandusminister Vytautas Galvonas.

git motiivi – miks peaks Ühtsus püüdma diskrediteerida ametisolevat ministrit?» selgitas Straujuma. Juba tänavu veebruaris teatas SAB, et teeb Straujuma valitsusse kuuluvale viiele uuele ministrile enne neile riigisaladuse loa andmist täiendava julgeolekukontrolli. Seejuures oli varem Riia linnavolikogus rahvuslaste ühenduse fraktsiooni juhina töötanud ja ka Riia linnapeaks kandideerinud Broka üks neist, kes polnud selleks ajaks luba saanud. SAB ütles keeldu kommenteerides, et seaduse järgi on neil õigus loa andmisest keelduda, kui on väiksemgi kahtlus taotleja usaldusväärsuse kohta. Pahameelt SABi otsuse üle väljendas ka Broka koduerakond, kes

soovitas ministril otsus edasi kaevata ning viitas samuti Ühtsuse survele. Probleeme usaldusega on ka Leedu abiministritel. Eile teatas president Grybauskaitė, et riigi erijuurdlusteenistus (STT) esitas talle kahtlaste isikute nimekirja, kus on ka kaks abiministrit. Grybauskaitė ei täpsustanud nimesid ega ka seda, milles täpsemalt kahtlustus seisneb, kuid Leedu meedia teatel on üheks kahtlustatavaks aserahandusminister Vytautas Galvonas. Tagandatud presidendi Rolandas Paksase juhitavasse Korra ja Õigluse Parteisse kuuluvat Galvonast kahtlustatakse korruptsioonis. «Tegelikult käisid ka varem teatud jutud, varjud. Nende hajutamiseks pöördusin ma erijuurdlustalituse poole. On olemas piiratud kasutusega teatis, mille erijuurdlustalitus esitas minule ja peaministrile,» ütles Grybauskaitė BNSi vahendusel, lisades, et kui ministrid vajalikke samme ei astu, siis ei tee sellest järeldusi üksnes Leedu elanikud, vaid ka õiguskaitseorganid. «See on minu täiesti heasoovlik palve ja soovitus valitsusele: puhastage oma ridu, ärge riskige inimeste usaldusega,» ütles riigipea, kes on varem öelnud, et ebapädevus ja läbipaistvuse puudumine on probleemiks ka mõne ministri puhul.


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LÜHIDALT afp, ap, bns

L

Nigeeria eilsed lehed tõdesid, et kardetud islamistid on taas rünnanud.

Ukraina kriis ei leevene

Rivlin saab presidendiks

Maxima sattus taas luubi alla

Äärmuslased hõivasid Niineve

Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles eile pärast Peterburis toimunud kohtumist Vene ja Poola kolleegiga, et kõik osalised näivad olevat valmis kriisi maandamiseks. Vene välisminister Sergei Lavrovi tervitas Kiievi otsust humanitaarkoridoride loomiseks riigi idaosas, kuid rõhutas, et kriisi leevenemist pole näha. Ka ei saavutanud Ukraina, Venemaa ja EL kokkulepet gaasikõnelustel.

Iisraeli parlament valis eilsel hääletusel riigi uueks presidendiks valitseva Likudi partei liikme ja knesseti endise spiikri Reuven Rivlini. Rivlin valiti presidendiks salajaste valimiste teises voorus, kus tema vastaseks oli kauaaegne parlamendiliige Meir Sheetrit. Palestiina riigi loomisele vastu seisvat Rivlinit toetas teises voorus 63 ja Sheetritit 53 saadikut. Iisraeli presidendiamet on tseremoniaalne.

Läti politsei algatas kriminaalmenetluse, uurimaks jaemüügifirma Maxima võimalikke rikkumisi mullu novembris toimunud ja 54 inimelu nõudnud Zolitūde tragöödiaga. Uurimisorganite teatel võis inimeste surma ja vigastused põhjustada töökaitsenormide rikkumine. Rikkumised on seotud töö korraldamisega, töötajate väljaõppe ja instrueerimisega ja tegevusega pärast alarmi töölehakkamist.

Äärmuslased hõivasid eile Iraagi põhjaosas Niineve provintsi, kus võeti üle riigiasutused, süütati politseijaoskonnad ja vabastati vangid. Varem oli äärmuslaste kätte langenud provintsi pealinn, ligi kahe miljoni elanikuga Mosul. Äärmuslased on alustanud suuroperatsioone veel neljas provintsis. Arvatakse, et ründajad on seotud Al-Qaedast lahku löönud Iraagi ja Levandi Islamiriigiga.

foto: reuters/scanpix

NIGEERIA. Šariaadiseaduste kehtestamist nõudev rühmitus terroriseerib Aafrika rahvarohkeimat riiki.

Islamisekti ohvriks langes veel naisi evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

V

ä hema lt 20 noore naise, riisi ja kiirnuudlite röövimine esma späev a l Garkin Fulani küla turult näitas, kui abitud on Põhja-Nigeeria mõne piirkonna elanikud Boko Harāmi islamistide ees. See küla jääb vaid mõne kilomeetri kaugusele Chiboki linnast, kust Boko Harām aprillis 276 koolitüdrukut röövis. Kui tookordsetest ohvritest enamiku moodustasid noored naiskristlased, siis sel korral oli tegu moslemite ja valdavalt noorte pereemadega. Kui Boko Harām on peamiselt hausadest koosnev rühmitus, siis röövitud olid fulanid. «Praeguse info kohaselt tulid relvastatud mehed südapäeva paiku ning röövisid 20 naist ja kolm noort meest, kes olid jäetud küla valvama,» kirjeldas kohaliku omakaitseliikumise esindaja Alhaj Tar uudisteagentuur AFP-le. «Kõik asula mehed olid väljas oma karja söötmas, kui röövijad külla tulid.» AFP andmeil jäi röövitute vanus vahemikku 15–30 aastat. Kohaliku Nigeeria Karjakasvatajate Liidu esindaja sõnul valisid röövijad välja koguni 40 noort ema, panid nad autole ja sõitsid minema. Sama ametniku sõnul pole see aga sugugi esimene kord, kui taoline inimrööv juhtub.

Boko Harām • Islamistlik liikumine, mille nimi tähendab hausa keeles «lääne haridus on patt». • Tegutseb Nigeerias, Nigeris ja Kamerunis.

Erilised elamused! SEBE Tellimusreis

• Rajatud 2002. aastal eesmärgiga rajada «puhas» islamiriik, kus kehtib šariaat. • Nigeeria president Goodluck Jonathan märkis möödunud kuul, et Boko Harāmi rünnakuis on hukkunud vähemalt 12 000 ja sandistunud vähemalt 10 000 inimest.

Tavaliselt vabastatakse naised pärast seda, kui nende eest on makstud lunaraha kariloomades. «Nad tulevad ning käivad ukselt uksele, tuues naisi välja, viivad nad autodega minema ja nõuavad nende vabastamise eest 30–40 lehma,» kirjeldas ta. Kuigi Nigeeria president Goodluck Jonathan on kuulutanud sõja Boko Harāmi vastu, polnud ka sel korral tolles juba aastaid islamistidega kimpus piirkonnas riigi valitsusvägesid isegi mitte tunniajase teekonna kaugusel, kirjutab Wall Street Journal. Ainsad, kes selles kandis korda luua püüavad, on isevalmistatud jahipüssidega kohalikud omakaitsjad, kel tuleb silmitsi seista hästi rahastatud ja relvastatud rühmitusega. Boko Harām on kaost külvanud aastaid. Korraldanud pommirünnakuid valitsusasutustele, pistnud põlema koolimaju ja kirikuid, vallutanud vanglaid, röövinud sadu ja sadu inimesi ning raiunud maha nii kristlaste kui moslemite päid. Suuremat rahvusvahelist tähelepanu sai see rühmitus alles tänavu kevadest seoses mainitud koolitüdrukute röövimisega. Meeleavaldusi tüdrukute vabastamise nimel on

pärast seda korraldatud lisaks Nigeeriale ka USA ja Euroopa suurlinnades. Nigeerias endas, kusjuures, keelati möödunud nädalal «Tooge meie tüdrukud tagasi»-meeleavaldused ära. Otsest sõjalist abi tüdrukute leidmiseks ja kurjategijate tabamiseks on pakkunud mitu maailma suurriiki. USA on saatnud vaatlusdroone, Ühendkuningriik vaatluslennuki, Prantsusmaa kogub luureandmeid Nigeeria prantsuskeelsetest naaberriikidest ja Hiina on jaganud satelliidi abil kogutud andmeid. Kaks kuud hiljem pole aga tüdrukuid hoolimata kõigest vabastada suudetud. Pigem on rahvusvaheline tähelepanu islamistidele vaid hoogu juurde andnud. Boko Harāmi käes vangis olevate naiste arv on vahepeal ainult kasvanud. 5. mail röövisid nad Chiboki lähedalt küladest vähemalt kaheksa tüdrukut. Möödunud laupäeval samast kandist kaks umbes 60-aastast naist. Aprillis ja mais korraldasid islamistid pealinnas Abujas pommirünnakud, milles hukkus ligi sada inimest. 20. mail Josi linnas toimunud plahvatuses sai surma 118 inimest.

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal! Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee


10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Miks paistab tänapäeval kõik palju ebakindlam kui isegi külma sõja päevil, mil meil olid vähemalt kokkulepit rahvusvahelise käitumise reeglid, küsis president Toomas Hendrik Ilves oma esinemises Wrocławi globaalsel foorumil. «Põhivastus kõlab: need reeglid enam ei kehti.»

Rahu ja armastus on läbi

V

eerand sajandi eest – kas tõesti on sellest nii palju aega möödas? – hakkas maailmakord, milles me olime elanud viiskümmend aastat, eelnenud poolsajandi status quo, paigast nihkuma ja kokku langema. Maailm oli vähemalt meie toonasest vaatevinklist kahepooluseline, koosnedes turumajandusega liberaalsest demokraatiast, mida leidus peamiselt läänes, ja sellele vastanduvast illiberaalse autokraatia ja kollektiivse omandi kombinatsioonist, mida nimetati ka kommunismiks ja mida leidus valdavalt idas. Üks ameeriklane, tookord riigidepartemangus poliitika planeerimise alal töötanud Francis Fukuyama avaldas essee, mida tuleb hinnata 20. sajandi lõpu mõjukaimate hulka. Artiklis «Ajaloo lõpp», mida autor hiljem täiendas raamatu mahtu, väideti, et liberaalse demokraatia ja autoritaarse kommunismi ideoloogiline vägikaikavedu on läbi ja liberaalne demokraatia on võitnud. Täna toetab 80 protsenti venelastest Krimmi liidendamist sõjalise agressiooniga, mille puhul territooriumi Anschluss’i õigustati rahvuskaaslaste olemasoluga. Lisaks toetatakse laialdaselt antiliberaalset rünnakut «kõikelubavuse» vastu, olgu selleks siis sõnavabadus või elukaaslase valik. Me näeme lausa, et liberaalne demokraatia on ideede võitluses autoritarismi vastu alla jäänud, veel enam, see pole suutnud isegi vältida korra juba purustet deemoni, nimelt fašismi taaselustumist. Ja see pole pead tõstnud mitte ainult Venemaal, kus pärast kommunistliku võimu lõppu on üles kasvanud järgmine põlvkond, vaid isegi kohas, mida oleme harjunud pidama liberaalse demokraatia kantsiks: Lääne-Euroopas, mis ometi peaks hästi tundma fašismi ja vihaideoloogia deemoneid, on needsamad ideed samuti tõusuteel. Tõsi, mitte küll Ukrainas, kus kaks neofašistlikku kandidaati said 25. mai valimistel mõlemad ühe protsendi jagu toetust – mis erines tunduvalt tulemustest, mida võisime paljudes maades näha samal päeval Euroopa Parlamendi valimistel.

M

is siis valesti läks? Miks paistab tänapäeval kõik palju ebakindlam kui isegi külma sõja päevil, mil meil olid vähemalt kokkulepit rahvusvahelise käitumise reeglid ja kõik teadsid, mida võib teha ja mida mitte? Põhivastus kõlab: need reeglid enam ei kehti. Reeglid, milles oli kokku lepit ja mille järgi käidi isegi külma sõja kuumimail hetkil, on minema pühit. Osaliselt võib vastuse leida ühes teises essees, millest sai samuti menuraamat, nimelt Samuel Hunting-

toni «Tsivilisatsioonide kokkupõrkes», mis ilmus neli aastat pärast Fukuyama esseed. Huntingtoni arvates pidid tulevased, ideoloogiajärgse ajastu konfliktid puhkema kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel. Tema arusaama paistis kinnitavat 11. septembri rünnak, mille taga seisis religioonile tuginev vastumeelsus modernsuse suhtes.

Ü

sna pea astuti meile vastu meie enda territooriumil ja juba empiirilises reaalsuses, mitte enam politoloogilises teoorias: New York ja Washington, massirünnakud Madridis, Londonis ja Bombays. Kõik need esitasid väljakutse liberaalsele maailmakorrale, rünnates muu hulgas ka demokraatlikke valimisi, meeste ja naiste võrdsust, kiriku ja riigi lahutatust, seaduste ülimust inimeste või jumala ees. Veel päris äsja tundus, et see on vastuhakk modernsusele, üleilmastunud kapitalismi tekitet pingetele. Me arvasime siiski, et meie enda maailmajaos on 20. sajandi sõjad, natsismi purustamine ja kommunismi kokkuvarisemine kehtestanud triumfaalselt ja eht Fukuyama vaimus lõplikult ja hegellikult vältimatult liberaalse demokraatia ülimuse. Me arvasime ja mõned kantslerid arvavad tänini, et Venemaal on kindlalt võimust võtnud demokraatia. Nagu oleme nüüd näinud, polnud see nii. Sellised ideed nagu territooriumi liidendamine piiri taga elavaid rahvuskaaslasi argumendina kasutades, millega me viimati põrkusime 1938. aastal Tšehhoslovakkia tükeldamise ning Sudeedimaa ja Austria Anschluss’i ajal, niisiis ideed, mis meie uskumist mööda said jäädavalt maha maet 8. mail 1945, ei olnud seda mitte. Nüüd on siis vanim reegel pea peale pöörat ja kummutet. ÜRO põhikirjaga, mis võeti vastu samal 1945. aastal, keelati agressioon ning nähti ette, et maailmaorganisatsiooni liikmed peavad rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest ning teise riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse ohustamisest. Järgmine langenud julgeoleku nurgakivi oli 1975. aasta Helsingi kokkulepe, millega riigid mõlemalt poolt Atlandi ookeani, Vancouverist Vladivostokini, leppisid kokku mitte kasutada jõudu teise riigi piiride muutmiseks või selle iseseisvuse ohustamiseks («pidada üksteise piire rikkumatuks ja hoiduda muutmast üksteise territooriumit sõjalise okupatsiooni objektiks»). Kokkuleppe järgi ei tohtinud sellist okupeerimist või liidendamist pidada legaalseks. Siis tuli 1990. aasta OSCE Pariisi uue Euroopa harta, milles kõigi toonaste liikmesriikide, sealhulgas äsja vabanenud Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari ning Vene-

maa õigusliku eelkäija NSV Liidu esindajad leppisid kokku «täielikult tunnustada riikide vabadust valida oma julgeolekukorraldus». Ma tsiteerisin seda tuletamaks meelde väidet, millega õigustati rünnakut nii 2008. aastal Gruusia kui ka nüüd Ukraina vastu. Kõik need julgeolekurajatise alustalad valati Immanuel Kanti «Igavese rahu» (1795) vaimus. Kui siseturg kõrvale jätta, toetuvad nii Euroopa Liit kui ka NATO vaimlises plaanis just nimelt sellele Immanuel Kanti esseele. Kant uskus seda, mis kakssada aastat hiljem on saanud meie domineerivaks välispoliitiliseks mantraks: vabariigid – tänapäeva mõttes siis seaduste ülimusele tuginevad demokraatlikud riigid –, mis moodustavad föderatsiooni, ei pea üksteisega sõda. Euroopa Liit on alates oma algusest 1951. aasta söe- ja teraseühenduse kujul igati tõestanud Kanti arvamuse õigsust. Milles me aga eksisime, oli meie uskumine, nagu kujundaksid lepingud 1945. aastast tänaseni, noodsamad, mida ma ennist mainisin, samuti kantiliku föderatsiooni. Seda need ei teinud. Prouad ja härrad, niisiis leiame end täna eest täiesti uues julgeolekukeskkonnas. See ei ole «uus külm sõda», sest külma sõja ajal kehtisid kõik mainit kokkulepped. Me oleme tagasi Hobbesi looduslikus seisundis. Lisaks sellele oleme rikastumise lootuses loobumas põhimõtetest. Niisuguses radikaalselt uues olukorras otsib liberaaldemokraatlik lääs endiselt vastuseid – või ei suuda kokku leppida, millised need võiksid olla. Me ei tea endiselt, kuidas reageerida. Me peame aga mõistma, et kui reeglid, Helsingi kokkulepe ja kõik teised, ei kehti enam ühe neile allakirjutaja suhtes, siis on olukord muutunud meie kõigi jaoks. See ei ole Ida-Euroopa probleem. Ukraina ei ole «kauge paik, millest me ei tea midagi», kui tsiteerida Briti peaministrit Neville Chamberlaini, kes nõustus 1938. aastal Münchenis andma Adolf Hitlerile loa tükeldada Tšehhoslovakkia.

Ma söandan väita, et kui me tahame otsida samalaadset ajajärku, siis leiame selle pigem külma sõja eelsest ajast, ütleme, 1946. või 1947. aastast, mil samuti murti pead, mida tuleks ette võtta. Me tunneme vaistlikult, nagu tundsime toona või nagu tundis meile eelnev põlvkond, et oleme uues ajastus, ning soovime meeleheitlikult uskuda senistesse koalitsioonidesse ja püsida nende juures lootuses, et kõik möödub raskusi tekitamata.

Liberaalne demokraatia on ideede võitluses autoritarismi vastu alla jäänud, veel enam, see pole suutnud isegi vältida korra juba purustet deemoni, nimelt fašismi taaselustumist.

Ma ei suuda vastu panna kiusatusele tsiteerida Leninit, kes lausus surematud sõnad: «Kapitalistid müüvad meile ise köie, millega me nad üles poome.» Nagu ma ütlesin, räägin neist keerulisist küsimusist sellepärast, et liberaalsele korrale on väljakutse esitanud autoritaarsed, illiberaalsed, aga ometi sageli eduka turumajandusega riigid viisil, mida me ei osanud isegi ette näha, kui kahekümne viie aasta eest peeti Poolas esimesed vabad valimised.

Et Krimmi liidendamine pööratakse tagasi, et me ei pea rohkem sanktsioone kehtestama, et me ei pea kaitsekulutusi suurendama. Et me võime teenida raha oma tehingutega ja oma rahaasutustega ja tulutoova kauplemisega kõigega alates gaasist kuni Spetsnazi õppekeskuste ehitamiseni Venemaal. Me oleme justkui löödud teismeline, kes küsib kaeblikult: «Miks me ei või lihtsalt kõik omavahel ilusti läbi saada?» Ma ei suuda vastu panna kiusatusele tsiteerida Leninit, kes lausus surematud sõnad: «Kapitalistid müüvad meile ise köie, millega me nad üles poome.» Me ei ole rumalad ja teame, et asjad lähevad hapuks kätte ära, aga võib-olla saaksime ikka veel mõne tehingu sõlmida, ehitada veel mõne torujuhtme, müüa veel veidi sõjavarustust – enne kui peame lõplikult peatuma. Ja võib-olla olid Euroopa valimiste tulemused ühekordsed ning parempoolsed populistid, jobbiklased, rahvusrindelased ja kõik need teised muutuvad ontlikeks inimesiks, niipea kui nad valituks ja ametisse saavad.

J

a võib-olla suudame Venemaad veenda, et homofoobia, tsensuur ja repressioonid kodumaal ning väikesed rohelised mehikesed ja OSCE vaatlejate võtmine pantvangi ja ukrainlaste süüdistamine fašismis oli kõik üks suur eksitus. Et me ärkame üles halvast unenäost ja taastame status quo ante ajaloo lõpus. Kuid, prouad ja härrad, rahu, armastus ja Woodstock on läbi. Altamont oli just ära. Ja kui te seda viimast lauset mõistsite, siis olete ilmselt juba pensionärieas ning mõistate ka seda, et nüüd järgneb või on juba käes ühe ajastu lahkumine.

Toomas Hendrik Ilvese kõne Wrocławi globaalsel foorumil 6. juunil 2014 ilmub lühendatult. Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Milleks meile töövõimereform?

heidi paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht

Paljud osalise töövõimega inimesed võitlevad praegu tööotsinguil üksinda

Töövõimereform tegeleb võimaluste loomisega, et rohkem inimesi tööd leiaks, kirjutab peaministri nõunik Maris Lauri. Loobuda muudatustest, kuna igale küsimusele pole ette vastust, oleks vastutustundetu eelkõige osalise töövõimekaoga inimeste suhtes, kes soovivad tööd teha. SAMAL TEEMAL Anneli Ammas «Reformiga ruttamine tekitas valitsuses tüli», PM 10.06

E

esti töövõimereformi otsene ajend – aga mitte põhjus – oli tõesti see, et töövõimetute arv on pidevalt ja väga palju kasvanud. Üks kiire kasvu põhjusi oli kindlasti ka majanduskriis, aga kasv oli kiire juba varemgi. Paljud töötuks jäänud inimesed hakkasid pärast töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise kaotust otsima teisi sissetulekuallikaid ning paljudele sai selleks töövõimetuspension. Inimlikult võib sellist käitumist mõista, seda enam, et väga erinevatel põhjustel ongi paljude Eesti elanike tervislik seisund kehvapoolne ja kehvema tervisega inimestel on olnud ja on praegugi keerulisem tööd leida. Ligikaudu 47 protsenti töövõimetuspensionäridest töötas eelmi-

S

eega võib öelda, et praegune olukord ei sobi inimestele, kes on osaliselt või täielikult töövõime kaotanud, kuid tahaksid töötada. Ei sobi see ka tööandjatele, kes tahaksid töötajaid palgata, kuid ei tihka seda teha (kartes näiteks kulu või tajudes oskuste nappust), ega ka maksumaksjale, kes peab maksudest ülal pidama järjest rohkem inimesi. Praegune süsteem pole ühiskonna jaoks hea ei lühikeses ega pikas perspektiivis, seega tuleks süsteemi muuta. Sellele on osutanud paljud uuringud – kasvõi Praxise tehtud «Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused» (2011) –, aga ka riigikontroll, OECD ja Euroopa Komisjon. Kõige suurem küsimus, mis vajab lahendust reformi käigus, on see, kuidas saada inimesed tööle. See ei tähenda, et küsimus oleks inimeste tahtmatuses tööd teha, küsimus on ikka rohkem võimalustes tööd teha. Ja töövõimereform peakski just nende võimaluste loomisega tegelema. Reform on ulatuslik ja puudutab väga mitmesuguseid meie praeguse elukorralduse tahke. Suurte muudatustega on aga nii, et väga paljudel inimestel tuleb muuta oma mõtlemist ja käitumist. Suuri muudatusi on ka keeruline pisidetailideni planeerida – inimkäitumine on lihtsalt päris suures osas ettearvamatu. Lihtsalt seetõttu reformist loobuda, et igale küsimusele ei ole veel vastust, on vastutustundetu

Mulle tundub, et suur osa praegusest vastuseisust töövõimereformile tuleb sellest, et paljud inimesed ei taha muuta oma käitumist, kardavad muutusi või ei suuda praegusest teisiti mõelda.

Milleks 1000-eurone miinimumpalk?

LUGEJA KIRI

sel aastal, paljud küll üksnes mõned kuud. Üks põhjusi, miks nad endale töö on leidnud, on see, et tööjõupuudus on sundinud järjest enamaid ettevõtteid vaatama ka nende arvates n-ö kehvema tööjõu poole. Nii kuidas tööjõupuudus süveneb – aga rahvastiku vähenemise ja vananemise juures on see protsess paratamatu –, kasvab ka praeguste mittetöötavate töövõimetuspensionäride ja teiste mittetöötavate, kuid tööst huvitatud inimeste võimalus tööd saada. Kuid töö leidmine ei ole väga mitmel põhjusel eriti lihtne, kasvõi seetõttu, et töötada soovivate inimeste oskused ja võimalused ei lähe kokku sellega, mida tööandjad vajaksid. Kindlasti oleksid nii mõnedki vähenenud töövõimega inimesed valmis ja võimelised töötama parematel ja tasuvamatel töödel, kuid nad vajavad võib-olla täienduskoolitust või muud laadi tuge.

25 aastaga oleme saavutanud rohkem, kui ehk oleksime lootnud ja oodanud. Kuid praeguseks oleme jõudnud punkti, kus progress on muutunud regressiks. Sündimus järjest väheneb, elanikkond vananeb, vaesus süveneb ning migratsioon on läbi aegade suurim. Väljarände tõttu oleme olukorras, kus tagasihoidliku arvestuse järgi 70 000 inimest töötab piiri taga ja jätab sinna iga kuu u 500 eurot maksutulu ehk kokku 420 miljonit eurot aastas. Väljarändajate arv kasvab pidevalt. Võime spekuleerida mida tahes, aga

on selge, et 95 protsenti lahkujatest läksid ja lähevad ka praegu ikkagi hea palga ja sotsiaalsete garantiide pärast. Eestis on sissetulekute ja hinnataseme vahelised käärid paljudele normaalseks toimetulekuks liiga suured. Riigi abi hättasattunutele on pea olematu. Peab nõustuma Indrek Neivelti välja öeldud mõtetega. Kas nüüd kindlasti 1000-eurone miinimumpalk, aga see oleks üks arvestatavatest valikutest. Väljarände olulise vähendamise ühe meetmena oleks see väga tõhus ja kindlasti tooks ka paljud välismaal töötavad eestlased koju tagasi. Kui siia lisada veel teised meetmed, nagu maksureform, ettevõtluspiiran-

nende inimeste suhtes, kes on kaotanud osa oma töövõimest, ent tahaksid töötada, ja ka nende suhtes, kes on töövõime täiesti kaotanud. Viimastele näeb reform ette praegusest suuremaid toetusi. Mulle tundub, et suur osa praegusest vastuseisust töövõimereformile tuleb sellest, et väga paljud inimesed ei taha muuta oma käitumist, kardavad muutusi või ei suuda praegusest teisiti mõelda. Mõneti võib seda mõista, sest mõtlemises tuleb teha tõesti palju korrektiive. Alustuseks on tehtud väike, aga tähelepanuväärne muudatus: enam ei räägita võimetusest, vaid hoopiski võimest. See võime võib olla ju isegi väike, kuid positiivsuse loomine on kõige olulisem samm edasiminekuks. Tööandjate mõttemaailma muutmine on kindlasti üks keerulisemaid asju. See on võimalik, kuigi võib võtta aega. Ega kõik ettevõtjad ei teagi, et neil töötavad töövõimetuspensionärid – mis iseenesest alati positiivne pole, sest kui neil on vaja tavapärasest pisut teistsuguseid tingimusi, siis oma töövõime piiratust varjates nad seda ei saa ning halvemal juhul võib nende tervis veelgi halveneda. Varjamise põhjuseks on tihtipeale eelarvamused. Ühiskonnas laialt levinud eelarvamuste hulka kuulub seegi, et tihtipeale arvatakse, et vähenenud töövõimega inimene on ratastoolis. Ei ole, isegi mitte enamasti!

P

aljud tööandjad, kes on praegu palganud töövõimekaoga inimesi, teevad seda uuesti, sest nad on avastanud, et üks «kadu» on samas teine «kasu». Need inimesed on kohusetundlikud ja innukad ning kokkuvõttes kasulikumad kui nii mõnigi täiesti terve inimene. Lisaks veel juba praegu riigi antavad toetused, millest paljud ettevõtjad pole kuulnud. Reformil on veel palju muid olulisi aspekte – enamik seotud sellega, kuidas soovijad tööle aidata ja sealjuures nende jaoks võimalikult paremale ja kasulikumale tööle. Kõigest ei ole lihtsalt võimalik korraga kirjutada. Kuid oluline on see, et kui reform jääb tegemata, siis on väga paljud praegu töötada soovivad osalise töövõimega inimesed sunnitud tööotsinguil üksinda võitlema. Ka tööandjad jäävad ilma vajalikest töötajatest ning ühiskond ei kasuta oma liikmete tahet ja võimeid parimal viisil. Ja kindlasti kaotab Eesti rahas – esialgu ELi raha, aga tulevikus suuremast maksukoormast ja väiksemast tulust. Töövõimereform on hädavajalik Eesti pikaajaliseks arenguks – seda nii töövõimekaoga inimeste, tööandjate kui ka laiemalt kogu ühiskonna jaoks.

gute vähendamine, sotsiaalsete garantiide suurendamine ehk teisisõnu, rida tõsiseid reforme, siis oleksime probleemi lahendamisele juba väga lähedal. Teise tahuna oleks siin ka eeldus sündimuse kasvuks. Kui inimesed on oma tulevikus kindlad ja kindlad selles, et suudavad oma lastele pakkuda parimat, siis juletakse ka sünnitada. Kui migratsioon jätkub praeguses tempos, on meil varsti vaja hakata massiliselt tööjõudu mujalt sisse tooma. See ei ole enam see Eesti, mida oleme soovinud. alger tammiste Eesti Vabaerakonna majandustoimkonna liige

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

K

ui asjad lähevad kuumaks, on tihtipeale tark astuda samm tagasi ja mõelda selle üle, miks ühte või teist asja tehakse. Tundub, et tuleks uuesti meenutada, milleks on Eestile vaja töövõimereformi. Vajadus töövõimereformi järele ei tulene mitte sellest, et keegi tahab mingeid punkte teenida. Vajadus tuleb sellest, et pikka aega pole võimalik praeguse süsteemiga jätkata. Väga palju on räägitud sellest, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. See tähendab paljude muude asjade kõrval seda, et ülalpeetavate hulk iga töötava inimese kohta kasvab. Ühiskonna vananemine viib selleni, et ülalpeetavate seas kasvab vanemaealiste arv ja osakaal. Kuigi pensionile jäädes on päris paljud inimesed suutnud koguda ka sääste, elatakse ikkagi rohkem iga kuu saadavast pensionist. Viimane on aga otseses sõltuvuses sellest, kui palju makse suudetakse maksta töötavate inimeste poolt (ja säästud sõltuvad sellest, palju on tööl käies teenitud ja kulutatud). Selleks et pensionär elaks olgu siis lähemas või kaugemas tulevikus paremini, tuleks luua olukord, et võimalikult paljud tööealised inimesed töötaksid. Muidugi on oluline, et nad teeniksid ka võimalikult suurt tasu. See ei tähenda, et keegi sunniks kedagi töötama üle oma võimete. Aastatuhandeid on olnud ikka nii, et ühiskonna liikmed on osalenud ühiskonnas oma võimete kohaselt, ka tööd on tehtud oma võimete kohaselt. Võimetekohane töö on ühiskonna, aga veelgi enam inimeste endi huvides. See võimaldab suurendada tulu ja materiaalset heaolu, kuid veelgi olulisem on tihtipeale see, et töötades tunneb inimene ennast ühiskonna kasuliku osana, ta saab tegutseda ja suhelda. Niimoodi väheneb ka tunne, et võetakse kelleltki, ise midagi vastu andmata.

Eelistagem inimesi, mitte paberit

T

allinn soovib muuta oma noortekeskuste juhtimist: lõpetatakse pealinna noorsootöö keskuse tegevus ja iga noortekeskus hakkab kuuluma oma linnaosa valitsuse alla. Kas need muudatused on aga korralikult ette valmistatud ja noortekeskuste töötajad piisavalt kaasatud? Avalikkuses on räägitud kartusest, et ümberkorraldus toob kaasa noortekeskuste muutumise poliitiliselt manipuleeritavateks. Noortekeskuse avatud töö toimimispõhimõte ütleb selgelt: «Avatud noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomise viis, seadmata eeltingimusi nende tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja rahalistele võimalustele.» Seega, noortekeskused on apoliitilised. 116 noortekeskust, sh Tallinna noortekeskused, on seda kinnitanud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) kaudu. Tuleb väga tõsiselt suhtuda igasse signaali, mis annab vastupidise info. Eesti ANK taunib kindlasti ühemõtteliselt noortekeskuste muutumist poliitilise võitluse vahendiks. Noortekeskused, mis on loodud koos noortega ja noorte poolt, peavad jääma igas piirkonnas omanäoliseks. Keskuste sisu loovad noored. On väga oluline, kuidas pealinna uut noortekeskuste korraldust sisuga täidetakse. Sisu aidanuks sõnastada inimesed, kes on töötanud pea kümme aastat Tallinna noorsootöö keskuses. Meedias kirjutatu põhjal on aga selgunud, et neid ei ole muudatustesse kaasatud. Seepärast on mõistetav trots – asjaosalised on kõrvale jäetud, nad ei tea, mis õigupoolest toimub ja mis edaspidi juhtuma hakkab. Kas see on märk usaldamatusest või lihtsalt ei väärtustata piisavalt noorsootöökeskuse saavutusi, töötajate kogemusi ja kompetentsi? Noorsootöö valdkond ei ole selles mõttes eriline valdkond. Ka siin on tähtsad stabiilsus, usaldus ja harjumus. Nendeta ei saa ühegi noorega kontakti. Usaldus ja stabiilsus on kokkulepped, mis peavad kehtima ka tööandja ja noorsootöötaja vahel. Loomulikult ka noortekeskuse ja tulevase tööandja linnaosavalitsuse või Tallinna spordija noorsootööameti vahel. Olemaks kindel, et plaanitu ka noortele korda läheb, tuleks muudatustesse kaasata empaatiavõimelisi noorsootöötajaid. Kui usaldust ei ole, siis ei pruugi noorsootöötajad ka edaspidi uute asutuste heaks töötada. Usun, et praegu ei olegi olulised niivõrd tehnilised tingimused: kelle leping jätkub ja kuidas neil tööandja muutub. Tunduvalt tähtsam on see, et inimesi austatakse ning nende mõtetega arvestatakse.

O

lgu määrus kui hea tahes, ei saa mööda minna inimestest, eriti noorsootöötajatest, kes selle ellu peavad viima. Seda silmas pidades teeksin mõned ettepanekud. Esiteks, mõelgem veel kord teema läbi. Ärgem kiirustagem määruse vastuvõtmisega, astuge noorsootöötajatele üks samm vastu. Teiseks, mõelgem Tallinna noorsootöö keskuse tugevustele. Ehk tuleks veel kord kaaluda, kas suunata seni linnaosade juures tegutsevad avatud noortekeskused hoopis selle alla? Kolmandaks, kui noortekeskused suunatakse linnaosavalitsuste alla, kas olemasolevad spetsialistid on tegelikkuses valmis sellega juba oktoobrist alustama? Kas tõesti kõik plussid ja miinused on läbi arutatud? Peamine on mõista, et paber on ainult paber. Määrus on dokument, mis paneb paika küll kõik olulise, aga sellest paberist olulisemad on ikkagi inimesed, kes peavad selle paberi oma töö aluseks võtma. Noortekeskuste puhul ei tohi pärssida iseotsustamise vabadust, sest mis noortekeskustega siis tegemist oleks?


12 || KULTUUR || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FILM. Senise tempoga kuluks Tallinnfilmi pärandi restaureerimiseks 700 aastat.

Mosfilm kaugel ee intervjuu tiit tuumalu toimetaja

E

esti Filmi Instituudi eesmärk on avalikustada kogu meie filmipärand. Ainult et kuidas? Ja kui kaua see aega võtaks? Äsjailmunud Tallinnfilmi vanade multikate DVD valguses selgitab asjade seisu instituudi filmipärandi osakonna juht Anu Krabo. Tänuväärt ettevõtmine muidugi see plaat, aga… kas sellele on ka suuremat järge oodata, näiteks Tallinnfilmi pärandit tutvustava sarja näol? Või on DVD siiski oma aja ära elanud?

Järge on tõepoolest oodata. Järgmistena ilmuvad «Viimse reliikvia» ja Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia uued tiraažid. Filmientsüklopeedia plaadile oleme seekord lisanud ka värskelt digiteeritud «Liivlaste lood» ning senistele lisaks veel saksa, prantsuse ja ungari subtiitrid. Samas, selliseid suuri sarju, nagu andis välja «Hea lugu» – eesti filmiklassika ja lastefilmide sari – filmiinstituudil endal praegu jõudu udu välja anda ei ole. DVD-tootmine tootmine on kallis ja müük tõepoolest epoolest väheneb. Ma arvan aga, a, et küsimus ei olegi itsamalt DVD-plaatide niivõrd kitsamalt väljaandmises, mises, kuivõrd filmide digiteerimises erimises ja kättesaadavuse parandamises. andamises. DVD on ju lõpuks füüsiline üüsiline kandja, millele talletatakse akse mingisugune filmiinfot sisaldav isaldav fail. Tänapäeval liigub selline fail üha enam arvuteid pidi. Paljudel del noortel ei ole enam kodus televiisoreidki, eviisoreidki, rääkimata DVD-mängijatest. mängijatest. Filme laenutatakse e internetist ja digitaalsetestt laenutustest, väljaspool Eestit it koguvad üha enam populaarsust sust Netflixi-sarnased filmilaenutuskeskkonnad, utuskeskkonnad, kus kindla kuutasu uutasu eest saab vaadata lugematu matu hulga filme. Seni pole pärandit puudutav valik, mida pakuvad vad meie ametlikud kanalid, näiteks eks digitaalsed videolaenutused, küll kuigi lai, dokumentaalfilme peaaegu eaaegu polegi, vaid Elionil on aastatetagusest atetagusest ajast üleval dokumentalistika talistika kullafondi säilmed. Kuidas as ja kus te ikkagi kavatsete vanu filme tulevikus levitada?

Elioni ja Starmani võrkudes on kõige suurem urem valik Tallinnfilmi filme. Valik on siiani võibolla tõesti ti väike, võrreldes kogu Tallinnfilmi nfilmi filmide arvuga, kuid oleme me seisukohal, et anname edastajatele ajatele vaid korralikult digiteeritud ud filme, mitte vanast ajast päritt ümbersalvestusi. Värskelt kelt digiteeritud filme saame edastada astada nii kiiresti, kui digiteerimisprojektid misprojektid seda võimaldavad. d. Näiteks Elioniga on meil il kokkulepe, et alustame järjekordsete materjalide alide üleandmisega ga õige pea ja nenende hulgas on

ka dokumentaalfilme. Ma ise ei tunneta, et edastajad väldiksid vanu filme. Kuna paljud neist on kaua olnud analoogkandjal, siis iga vana film on nüüdseks vaat et rariteediks muutunud ja huvi on täiesti olemas. Internetilevi on praegu veel tagasihoidlik, aga ma arvan, et see muutub tavaliseks üsna pea. Filmide failid liiguvad tulevikus ilmselt andmepilvele, ilma et faile erinevate kodulehtede serverites lõputult paljundama peaks. Näiteks võiks nii ühildada vanad filmid Eesti filmi andmebaasi filmiinfoga: otsid filmi, saad seda efis. ee-s mugavalt ka kohe vaadata ja selle kohta lisainfot lugeda. Millises ulatuses võiks meie pärand üldse kättesaadav olla?

Tallinnfilmi kollektsioonis on ümmarguselt 850 mängu-, dokumentaal- ja animafilmi ning tuhandeid nimetusi ringvaateid ja kroonikapalu. Instituudi eesmärgiks on kõik need kättesaadavaks teha, lihtsalt leitavaks ja vaadatavaks. Sama teeb rahvusringhääling: Eesti Telefilmi filmid on nende kodulehel vaatamiseks üleval. Tallinnfilmi filmid ei ole tegelikult kättesaamatud ka praegu. Lihtsalt need on Eesti filmiarhiivi riiulitel, filmilintide peal ja neid ei ole võimalik nüüdisaegsetes filmilevikanalites kasutada. Meil tuleb enne kõik digiteerida. See on praegu peamine ülesanne. Selleks et tuhandeid nimetusi korraga digiteerida, on vaja aga märgatavaid lisaressursse. Kui palju täpsemalt?

Järele jäänud digiteerimata mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide skaneerimine maksaks ehk paarsada tuhat eurot, aga sellele lisandub kohe ka järeltöötlus, mis on skaneerimisest mitu korda kallim. Järeltöötluse täpsem maksumus selgub üldiselt siis, kui materjalid on juba skaneeritud: siis on selge, kui palju tööd ühe või teise filmiga tuleb teha. Ilma järeltöötluseta pole filmi levitada võimalik, sest filmirullid skaneeritakse eraldi ja need on vaja pärast üheks tervikuks liita. Eesti Filmi Instituudi filmipärandi osakonna eelarve 2014. aastal on 180 000 eurot ja vaid umbes poole saame kulutada digiteerimiseks, ülejäänu eest toetame eratootjate filmide digiteerimist ja filmialast uurimistööd ning osa kulub levitamisele, subtitreerimisele jms. Kas Mosfilmi eeskuju – stuudio on pannud oma kodulehele tasuta üles ligemale 600 filmi – on meie praeguses seisus utoopiline?

Kuidas võtta. Tehnoloogia mõttes see loomulikult utoopiline ei oleks. Kogu kollektsioon tuleks selleks aga enne digiteerida ning kusagile serverisse või andmepilve panna. Samas, iga tasuta asi ikkagi midagi maksab. Filmide digiteerimine maksab üpris kena kopika, lisaks tuleb arvestada, et tegemist on autorite loominguga ja neil on õigus teenida autoritasu. Ka siis, kui filmi näidatakse vaatajale tasuta. Kusagilt peab see raha siiski tulema. Kust see võiks tulla?

Massilise kättesaadavuse tagamine eeldab poliitilist otsust ning spetsiifilist autorihüvitussüsteemi. Autoriõigus ongi tegelikult filmide levitamise puhul üks tähtsamaid küsimusi ja ma hea meelega tahaks selle küsimuse tegelikult filmide autoritele endile esitada. Kuidas nemad tulevikus autoritasude maksmise süsteemi ette kujutavad? Kuidas nemad sooviksid, et see oleks reguleeritud, nii et sellest võidaksid nii filmi autor, tootja kui ka vaataja? Ehk võiks see olla sarnane autorihüvitusfondi printsiipidega, mille järgi jagatakse tasusid vastavalt sellele, kui palju laenutatakse üht või teist raamatut raamatukogudest? Eesti intellektuaalomandi seadustik on ülevaatamisel ja aasta-paari pärast peaks meil kehtima hakkama uus autoriõiguse seadus. Autoritasusid jäädakse autoritele edaspidigi maksma, selle vastu ei võitle ükski tootjafirma, produtsent ega levitaja. Selgusetu on aga filmiautorite seisukoht. Seni oleme kuulnud vaid, et nad soovivad autoritasusid. Selge! Aga milliste põhimõtete järgi neid peaks maksma? Sisulist dialoogi sooviks rohkem. Kui tõenäoliseks peate meie klassikaliste filmide Blu-ray-väljaandeid, mis oleks varustatud korraliku lisamaterjaliga?

HD-formaadis filmiklassika plaat koos lisadega on luksuskaup. Me peame väga arvestama, kas suuname raha luksustoote väljaandmisele või kasutame olemasolevat raha võimalikult paljude filminimetuste digiteerimisele. Olukorras, kus väga suur hulk filme pole tehnika tõttu siiani nüüdisaegsetes kanalites kättesaadavad, tuleb pingu-

tada, et digiteeritud saaks võimalikult palju. Me ei saa eeldada, et huvi filmide vastu suureneb, kui selleks tuleb Tallinna filmiarhiivi kohale sõita. Kui lai on üldse teie ees seisev tööpõld? Kui kaugele näiteks on praeguseks filmide digiteerimisega jõutud?

Oleme jõudnud digiteerida pisut üle 20 protsendi Tallinnfilmi mängu-, dokumentaal- ja animafilmidest. Siia sisse ei ole arvestatud ringvaateid ja kroonikaid. Tänavu digiteerime suure hulga dokumentaalfilme ja järgmisel aastal soovime jätkata uuesti mängufilmidega. Oleme vastu tulnud ka praegustele filmitegijatele ning digiteerinud neid arhiivimaterjale, mida nad oma uutes filmides kasutada soovivad. Alates sellest aastast on Eesti Filmi Instituudil ka eraldi toetuste eelarve eratootjate vanade filmide digiteerimiseks. Selle jaotuse eesmärk on aidata filmitootjatel tagada oma filmide kättesaadavust. Loodetavasti aitab see kaduma läinud vanu filme ka uuesti üles leida. 1990. aastatel tekkis meil palju erafirmasid, kes tegid filme, mis praeguseni teadmata asukohas tolmu koguvad. Millist alusmaterjali j te digiteerimig seks kasutate, kui originaalnegatiivid on pea kõik Venemaal? Kui kõikuv on selle kvaliteet ja mida täpsemalt te selle töö käigus teete?

Kasutame digiteerimiseks seda materjali, mis meil Eestis kohapeal olemas on. Vaatame filmiarhiivis üle, kas meil on filmi negatiiv, positiiv või mõni muu lähtematerjal – enamasti on positiiv –, ja vastavalt nende seisukorrale otsustame, millega tööle hakata. Positiivkoopiate füüsiline seisukord võib olla väga erinev. Mõnel on projektorite tekitatud kriimud, mõnel on värvid moondunud, mõnel on kujutis deformeerunud. Filmilint skaneeritakse kaader kaadri haaval ja digiteerija või restaureerija käib siis arvutis need failid üle. Pilditöötlusprogrammidega, mis sarnanevad Photoshopiga, kaotatakse igasugused anomaaliad ja uus kujutis


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

es, meie mõttes järel näeb välja parem kui näiteks vana positiivkoopia. Siiski paistab vilets alusmaterjal kohe välja, näiteks «Indreku» ja «Keskea rõõmude» puhul.

Nõus. Aga mis oleks alternatiiv? Jätta need riiulile? Nüüd on meil olemas vähemalt 2Kresolutsioonis digitaalne koopia, mida võib kas või kinos näidata. See kehtib kõigi digiteeritud filmide kohta. Rõhutan veel, et me ei tee põhjalikku restaureerimist, lihtsalt digiteerimist. Restaureerimine tähendab filmi taastamist algsel kujul. Seda on mõtet ette võtta vaid negatiivi olemasolu puhul. Tahtsin veel enne öelda, et lisaks kujutisele tuleb digiteerida ka heli ning heli lähtematerjalide valikuga on samamoodi tükk tegemist. Meil juhtus näiteks «Ramsese vempude» I osaga selline õnnetu lugu, et lastefilmide sarja DVD-plaadile läks muusika, millega koos seda filmi tegelikult ei tunta. See on Toivo Tulevi ja Ville Kelli kirjutatud esialgne versioon, mis asendati Olav Ehala muusikaga. Andsime seetõttu «Ramsese vempude» I osa sel uuel plaadil uuesti välja, seekord õige muusikaga, ja kõik, kes ostsid talvel lastefilmide sar sarja DVD, saavad Ehala muusikaga versiooni nüüd Eesti Filmi Instituudist tasuta. Nii et tulge aga ja laske kella.

Kas restaureerimine on praeguseks täielikult peatatud?

Tahaksin tuua võrdluse programmiga «Eesti film 100». Selle raames tehti filmide põhjalik taastamine. See oli väga vajalik ja restaureerida oleks veel palju, aga selle raames suudeti kaheksa aastaga taastada vaid kaheksa mängufilmi. Kui me samas tempos jätkaksime, saaks viimane vana film restaureeritud 700 aasta pärast. Seetõttu planeerime nüüd restaureerimisprojekte digiteerimise kõrvalt, mitte selle asemel. Tahaksime küll restaureerida veel mängufilme ja animatsiooni, mis on kõige halvemas seisus. Millised on teie suhted Belõje Stolbõs asuva Gosfilmofondi arhiiviga, kus eesti filmide originaalmaterjale hoitakse? Kas poleks otstarbekam sealt n-ö paketina suurem kogus korralikke koopiaid tellida kui siin kõikuva kvaliteediga materjalist nagu kivist vett välja pigistada?

Osaliselt küll. Me saaksime palju ilusama tulemuse ja ühtlasi vähendada restaureerimisele minevat tööjõukulu. Ja koopiate tellimise asemel on palju otstarbekam tellida sealsete negatiivide skaneerimist ja töötada saadud failidega siin Eestis edasi. Samas ei ole sealsed versamasusioonid alati samasu gused kui need, mis Eestis. Eestis nägid vaatajad üht versiooni, ülejäänud Nõukogude Liit midagi muud. Selle

Välja tuli multikate DVD • Tallinnfilmi nuku- ja joonisfilmide plaat sisaldab mudilastele ja nooremale koolieale mõeldud klassikalisi filme aastaist 1962–1985. • Plaadil on 10 filmi, millest varem on ilmunud «Jussikese seitse sõpra» (1967), «Klaabu» (1978), «Krõll» (1972), «Operaator Kõps marjametsas» (1965), «Ramsese vembud» I osa (1985) ja «Rüblik» (1975), neli filmi ilmuvad esmakordselt: «Väike motoroller» (1962), «Värvipliiatsid» (1973), «Naerupall» (1984) ja «Pagar ja korstnapühkija» (1982). • Kõik filmid on varustatud vene- ja ingliskeelsete subtiitritega. • Orienteeriv hind on kauplustes 10 eurot.

Mis on tehtud? Digiteeritud: • 35 mängufilmi 151st ehk 23%, kõik on välja antud ka DVDdel • 78 dokumentaalfilmi 506st ehk 15%, DVDdel on välja antud Andres Söödi ja Lennart Meri filme • 53 animafilmi 200st ehk 27%, enamik on välja antud ka DVDdel Taastatud: • 8 mängufilmi («Viimne reliikvia», «Kevade», «Hukkunud Alpinisti hotell», «Suvi», «Ideaalmaastik», «Nipernaadi», «Nukitsamees» ja «Naerata ometi») • 9 dokumentaalfilmi («511 paremat fotot Marsist», «Jaanipäev», «Draakoni aasta», «Leelo», «Linnutee tuuled», «Veelinnurahvas», «Šamaan», «Pikk tänav» ja «Tallinna saladused») • 20 animafilmi («Kas maakera on ümmargune», «Harjutusi iseseisvaks eluks», «… ja teeb trikke», «Aeg maha», «Kolmnurk» ja «Eine murul» (Pärn), «Suur Tõll», «Põrgu» ja «Kilplased» (Raamat), «Sõda» ja «Kevadine kärbes» (Unt-Volmer), «Kapsapea» (Unt), «Peetrikese unenägu», «Põhjakonn», «Ott kosmoses», «Hiirejaht», «Park» ja «Inspiratsioon» (Tuganov), «Operaator Kõps seeneriigis» ja «Nael» (Pars))

Anu Krabo tutvustab uut Tallinfilmi nuku- ja joonisfilmide plaati. foto: toomas tatar

väljaselgitamine, mida seal tegelikult hoitakse, on raske, kui me ise sealsesse arhiivi ei saa. Miks ei saa?

Senine praktika on näidanud, et nad ei lase igaüht oma materjalides sobrama. Võib-olla leiavad nad, et see on liiga väärtuslik kollektsioon? Unistame: mida olete meie filmipärandiga ette võtnud aastaks 2022, kui eesti film saab 110-aastaseks?

Loodetavasti oleme jõudnud selleks ajaks täiendavate vahenditega digiteerida enamiku Tallinnfilmi kollektsioonist. Esmajärjekorras on mängu-, animaja dokfilmid, seejärel ülejäänud materjalid. Täpsema digiteerimise järjekorra saame paika ehk aasta lõpupoole. Seda otsust ei taha me teha üksinda, vaid selle jaoks kutsume kokku konsiiliumi, kuhu kuuluvad filmiarhiivi töötajad, filmiajaloolased ja teised spetsialistid. Minu suur unistus on, et filmivaatamise õpetus ka viimaks üldhariduskoolidesse jõuaks. 2022. aastaks võiks meie kõigi tähtsamate filmide kohta olla õppematerjalid – nii filmi enda analüüsi tarvis kui ka üldhariduskoolide ainetundides täiendava õppematerjalina kasutamiseks. Me ei digiteeri ju filme ai ainult iseendale, vaid ka järeltulevatele põlvedele. Selleks et uued vaatajad vanu filme mõistaksid, on vaja õpetada neid filme vaatama. Digiõpikud pakuvad selleks nüüd fantastilise võimaluse. Õppekavades pole meil senini filmiõpet, kuigi audiovisuaalne sisu ümbritseb meid igal pool. Õpilased saavad 12 aastat alusõpet nii kirjanduses, muusikas kui ka kunstis, aga audiovisuaalse materjali mõtestamise oleme täiesti tähelepanuta jätnud. Audiovisuaalse sisu all ei pea ma silmas ainult filme, vaid ka reklaami, muusikavideoid, TV-saateid jm. Aeg-ajalt tõstatub ikka ja jälle seesama teema, et reklaamidel on laste maailmapildi kujundamisel «halb mõju». Loomulikult on, kui keegi neile ei selgita, kuidas üks reklaam valmib ja mis veelgi tähtsam: mis eesmärgil! Või miks mõne filmi kohta öeldakse «kvaliteetfilm» ja teise kohta mitte. Audiovisuaalne maailm on täpselt sama suur ja mõjus kui muud meediumid, seepärast peaks ka audiovisuaalse materjali analüüs olema üldhariduse loomulik osa.

Augusti tantsufestivali kavas on tantsuteatri tippteos 15. korda toimuva Augusti tantsufestivali peaesineja on üks kuulsamaid elusolevaid nüüdistantsukoreograafe Anne Teresa De Keersmaeker, kes toob kaasa ühe oma tippteose, nüüdistantsu klassikasse kuuluva ja 1982. aastal valminud dueti «Fase, Four Movements to the Music of Steve Reich» (pildil). Veel on esinejate seas väga nimekas prantslane Philippe Quesne koos oma trupiga, Itaalia koreograaf Alessandro Sciarroni, Rootsi-Hollandi koreograaf Jefta van Dinther ja Belgia koreograafid Lisbet Gruwez ja Sarah Vanhee. Eesti etenduskunsti esindavad Mihkel Ernits, Kadri Noormets ning viisik Flo Kasearu – Oksana Tralla – Veronika Vallimäe – Marianne Männi – Riina Maidre. Madis Ligema on teinud valmis tantsufilmi. Festival leiab aset 21.–31. augustini. PM

800

eurot paneb rahvusarhiivi filmiarhiiv välja sellele, kes kirjutab eesti esimesele mängufilmile «Karujaht Pärnumaal» sobivaima muusika.

Tartus kõlab Sven Grünbergi pühenduskontsert Tartus Jaani kirikus kõlab neljapäeva õhtul Sven Grünbergi autorikontsert «Vaadates sisse», mille helilooja on pühendatud oma õpetajale ja sõbrale orientalist Linnart Mällile. Mäll on eestindanud ka selles kõlavad tekstid, mida esitavad ansambel Vox Clamantis, kontrabassist Mihkel Mälgand, harfist Liis Viira ja löökpillimängija Vambola Krigul. Kontsert valmis eelmisel aastal ja kanti suure menuga ette ka Tallinnas Niguliste kirikus. Tartu esinemine algab kell 21, eesmärgiga kasutada ära juunikuu hämarvalgus õhtusel ajal, kus päevast saab öö ja helist omaette esteetiline maailm. PM

Leigo järvemuusikale tuleb Erik Truffaz Leigo järvemuusika festival toob 8. ja 9. augustil taas Lõuna-Eestisse esinema terve hulga silmapaistvaid muusikuid ja huvitavaid kooslusi. Üheks oodatuimaks külaliseks on maailma nimekamaid džässtrompetiste Erik Truffaz (pildil), kes tuleb Leigole koos oma kvartetiga. Veel on esinejate seas juba tuttav soome akordionist Kimmo Pohjonen, Belgia kollektiiv Le Grand Bateau, kes segab oma muusikas prantsuse šansoone, džässi ja rokki, ning Jarek Kasar koos tšelloansambliga. Klassikapäeva peaesineja on Läti riiklik sümfooniaorkester, mida juhatab Anu Tali. Mõistagi kõlab ka Tšaikovski 5. sümfoonia. Mõlema päeva lõpetab traditsiooniliselt suurejooneline tulesõu. PM

Maailma sisearhitektid kogunevad Tallinna Tänasest reedeni leiab Tallinnas Kanuti Gildi saalis aset Eesti Sisearhitektide Liidu aasta tippsündmus – rahvusvaheline sümpoosion SISU «Sisearhitektuur – teooriast ja praktikani». Sümpoosioni avaloengus, mis on täna kell 19, räägivad nimekad arhitektid Ro Koster ja Ad Kil teemal «Positiivse jalajälje suurendamine». Kohal on hulk oma ala eksperte, nagu näiteks Austraalia professor Suzie Attiwill, Euroopa Sisearhitektide Nõukogu president Joke van Hengstum, Belgia sisearhitekt Tom Callebaut, Inglismaal tegutsev Jüri Kermik, samuti Margit Argus, Eero Jürgenson, Ville Lausmäe, Hannes Praks ja paljud teised Eesti sisearhitektid. PM


14 || SPORT || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tänavu tundub kõik olevat meie vastu. Ferrari vormel-1 meeskonna piloot Kimi Räikkönen tunnistas, et tänavune hooaeg on olnud nende jaoks raske.

JALGRATAS

Kangert on Dauphiné kolmanda etapi järel 10. Dauphiné velotuuri kolmanda etapi võitis grupifinišis sakslane Nikias Arndt (Giant-Shimano). Teise koha sai Kris Boeckmans (Lotto-Belisol) ja kolmas oli Reinardt Janse van Rensburg (Giant-Shimano). Tanel Kangert (Astana, pildil) lõpetas samuti peagrupis ja sai 25. koha, Rein Taaramäe (Cofidis) oli 155. (+3.16). Tuuri üldliidrina jätkab britt Christopher Froome (Sky), Kangert on 10. (+1.35) ja Taaramäe 111. kohal (+16.11).

20

miljoni

euro eest ostis FC Barcelona jalgpalliklubi horvaat Ivan Rakitići. JÄÄHOKI

Rahvusvahelise Jalgpalliliidu presidendil Sepp Blatteril on MMi eel küllaga ainest muretsemiseks.

JALGPALL. Katarile 2022. aasta jalgpalli MMi korraldusõiguse andmise ümber puhkenud korruptsiooniskandaal ähvardab FIFA presidendi Sepp Blatteri ametikohta.

Britid kõigutavad Blatterit

Kings jõudis tiitlist ühe võidu kaugusele

kristjan jaak kangur

Jäähokiliigas NHL alistas Los Angeles Kings finaalseeria kolmandas kohtumises võõrsil 3:0 New York Rangersi. Sama seisuga juhib Kings ka finaalseeriat ja seega lahutab neid tiitlist veel vaid üks võit. Kings asus esimesel kolmandikul Jeff Carteri tabamusest juhtima ning teisel kolmandikul kasvatasid skoori Drew Doughty ja Mike Richards. Kingsil on nüüd suurepärane võimalus võita Stanley karikas viimase kolme aasta jooksul teist korda (Kings võidutses viimati 2012. aastal).

Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) president Sepp Blatter on sattunud oma senise ametiaja kõige keerulisemasse seisu, kuna alaliidu suursponsorid nõuavad temalt vastust, kuidas anti Katarile 2022. aasta maailmameistrivõistluste korraldamise õigus. Läinud nädalal avaldasid Briti ajalehed The Telegraph ja Sunday Times suure hulga oma valdusesse sattunud andmeid, mis viitavad sellele, et FIFA endine asepresident Mohamed bin Hammam maksis jalgpalliametnikele üle kogu maailma korraldusõiguse tagamiseks ümberarvutatult miljoneid eurosid. 78-aastase Blatteri vastus Briti meedia süüdistustele oli talle omaselt ekstravagantne. «Kahjuks oleme viimaste päevade jooksul olnud tunnistajaks diskrimineerimisele ja rassismile, mis teeb mind väga kurvaks,» teatas Aafrika Jalgpalliliidu (CAFi) aastakongressil kõnet pidanud Blatter. «Ma ei tea, mis eesmärgil Briti press on selliseid asju ära trükkinud, kuid peame säilitama ühtsuse. Nad

KORVPALL

Derek Fisherist sai Knicksi peatreener Korvpalliliigas NBA 18 hooaega mänginud Derek Fisherist (pildil) sai New York Knicksi uus peatreener. 39-aastane Fisher lõpetas äsja oma sportlaskarjääri ja Knicksi president Phil Jackson kutsus meest New Yorgi klubi juhendama. Fisher mängis oma karjääri parimad aastad Los Angeles Lakersis ja tuli meeskonna ridades ka viis korda NBA meistriks. Viimati esindas ta Oklahoma City Thunderit.

JALGPALL

Klose püstitas võimsa rekordi Saksamaa jalgpallikoondise ründaja Miroslav Klose purustas MMi eel juba ühe võimsa rekordi, kui jõudis väravani Saksamaa 6:1 võidumängus Armeeniaga. Klose on nüüd Saksamaa koondise särgis löönud 69 väravat, mis tõstis ta rahvusesinduse kõigi aegade suurimaks väravakütiks. Brasiilias algaval MMil jahib Klose juba järgmist rekordit, kui tema sihiks on Brasiilia legendi Ronaldo MMi väravarekord. Ronaldo on MMidel löönud 15 väravat, Klosel on kirjas aga 14.

Kangur ja Milano jõudsid finaali

Olesk sai MK-etapil 9. koha

Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani jõudis Itaalia liigas finaali, kui poolfinaali viimases mängus alistati 95:76 Sassari (seeria üldvõit 4:2). Kangur viskas üheksa minutiga kolm punkti ja võttis kaks lauapalli.

Münchenis toimuval laskmise MK-etapil saavutas Peeter Olesk olümpiakiirlaskmise harjutuses 9. koha, püstitades 577 silmaga uue Eesti rekordi. Finaalipääsust kuue parema hulka jäi Oleskil puudu 3 silma. Võitis venelane Aleksei Klimov.

foto: afp/scanpix

kristjan-jaak.kangur@postimees.ee

tahavad hävitada FIFAt – mitte jalgpalli, vaid institutsiooni, sest meie institutsioon on tugev ja lausa niivõrd tugev, et nad ei hävita seda kindlasti.» Blatteri meelest on tegu vandenõuga, mille eesmärk on nurjata tema kandideerimine presidenditoolile viiendaks ametiajaks. Alates 1998. aastast FIFAt juhtiv Blatter on aastaid mitmesuguste korruptsioonisüüdistustega silmitsi seisnud, kuid seni on šveitslane osutunud teflonmeheks. Küll kaovad Blatteri ümbert ametist asepresidendid, nagu bin Hammam ja temaga koos kahe aasta eest korruptsioonis süüdi mõistetud CONCACAFi juht Jack Warner, president suudab aga oma käed alati puhtaks pesta. Kuid seekord võib juhtuda, et Blatteriga kõneletakse keeles, mida ta kõige paremini mõistab – raha keeles. Kuuest FIFA peasponsorist koguni viis – Sony, Adidas, Visa, Coca-Cola ja viimasena ka Hyundai/KIA – on pärast Briti lehtede väiteid Blatterilt ametlikult vastust nõudnud. Seni ei ole süüdistusi kommenteerinud vaid lennufirma Emirates, kuid näi-

teks ka naftafirma BP ja õlletootja Budweiser tahavad teada, kuidas FIFA edaspidi käituda kavatseb. Sunday Timesi andmetel olid 65-aastasel bin Hammamil 2010. aasta detsembris toimunud valimiste eel käed-jalad rohkem tööd täis kui praegu MMi esimesteks mängudeks valmistuvatel jalgpalluritel. Katari kuningaperekonna ja valitsusega heades suhetes olev bin Hammam vahendas muuhulgas valitsuse tasandil FIFA Tai ametniku Worawi Makudi korraldatud tehingut maagaasi eksportimiseks Katarist Taisse. Saksamaa jalgpallilegend Franz Beckenbauer käis aga bin Hammami kutsel vaid paar kuud pärast hääletust koos ühe suure nafta- ja gaasifirma tippametnikega Dohas. Firma esindajate kinnitusel uurisid nad tõepoolest võimalust tuua laevandusse ja kaubandusse Katari investeeringuid, kuid tehingust ei saanud asja. Kui Sunday Times

Blatteri meelest on tegu vandenõuga, mille eesmärk on nurjata tema kandideerimine viiendaks ametiajaks.

Beckenbaueri poole pöördus, keeldus too kommentaaridest. Samuti korraldas bin Hammam Blatteri ja veel kaheksa FIFA täitevkomitee ametniku kohtumise Katari kuningaperekonnaga. Kuna samal detsembrikuisel hääletusel otsustati ka 2018. aasta MMi korraldusõiguse saaja – see suurvõistlus läks Venemaale –, oli bin Hammamil vaid kuu enne hääletust asja Kremlissegi, kus arutati koostöövõimalusi Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. FIFA uurimiskomisjon peab nüüd välja selgitama, kas jutt bin Hammami antud altkäemaksudest vastab tõele. FIFA poolel töötab süüdistustega jurist Michael Garcia, kes uurib nii 2018. aasta Venemaa kui ka 2022. aasta Katari MMi korralduse õiguse saamise käiku. Garcia lõpetas andmete kogumise 9. juunil ning on lubanud raporti avalikkusele esitada juuli keskel. FIFA on teatanud, et Garcia teeb informatsiooni 209 liikmesriigi esindajatele teatavaks veel sel nädalal. Blatter jätkab aga sedaaegu kandideerimist presidenditoolile, millele keegi teine ei pretendeerigi.

Flora vormis Otepääl tehtud töö võiduks JALGPALL. Eesti meistrilii-

ga 15. voorus alistas Tallinna Flora Irakli Logua väravast 1:0 Nõmme Kalju ja kerkis ise tabelijuhiks. Lahtise ja mõlemapoolsete võimalustega, kuid ka rohkete eksimustega mängu otsustav hetk saabus 79. minutil, kui Irakli Logua kasutas ära Kalju kapteni Alo Bärengrubi ränga vea, sai hea söödu Zakaria Beglarišvililt ja saatis palli Vitali Telešile püüdmatult värava tagumisse nurka. «Fantastiline mäng! Suutsime tulemuseks vormida ko-

gu töö, mis sai kümne päeva jooksul tehtud,» rõõmustas Logua pärast lõpuvilet, viidates Flora laagrile, mis koondisemängude pausil Otepääl korraldati. «Nägin, et Zaka lõikas palli vahelt, ja spurtisin, tema sööt oli super ja mul polnudki vaja enam palju teha. Ma ei taha muidugi asjadest ette rutata, mängida on veel palju, aga see võit on meile igas mõttes ülitähtis. Näen tiitli peale reaalselt mängimas kolme meeskonda ja kui suudame omavahelised mängud enda kasuks pöö-

rata, on kõik meie enda kätes,» lisas ta. Kalju keskkaitse tugitala Bärengrub võttis kaotusesüü täielikult enda õlule. «Flora oligi parem, selles osas pole midagi öelda,» lausus pärast lõpuvilet mitu minutit löödult vahetusmeeste pingil istunud Bärengrub. «Üks meie probleeme oli see, et vajusime liialt kaitsesse ega suutnud oma rünnakuid vastavalt plaanitud mängujoonisele üles ehitada. Värav oli puhtalt minu viga – lasin söödu läbi ja ei jõudnud pärast enam

FC Flora alistas Nõmme Kalju ja tõusis meistriliiga liidri


POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Aastaid Eesti kergejõustiku medalimasinaks olnud Gerd Kanter asub tänavuse hooaja edetabelis enda kohta harjumatult madalal positsioonil.

Kanter ei näe paanikaks põhjust peep pahv

sporditoimetuse juhataja

«Kui tulemused on sellised, nagu nad tänavu on, siis rõõmu see ei tee, samas pole ka põhjust paanikaks. Asi oleks halb, kui praegune seis oleks ka juulikuus, kuid usun, et muutused võivad tulla paari nädalaga,» arutles kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter. Tänase, 11. juuni seisuga asub viimased kümmekond aastat kettaheite maailma absoluutses tipus püsinud Kanter maailma hooaja edetabelis 31. kohal. Tema tänavune pikim kettakaar 63.47 pärineb 27. mail Poolas Turnovis peetud võistluselt. Kesisel hooaja algusel on selge põhjus: viimased kolm nädalat on Kanterit vaevanud seljavalu. Katarist treeningulaagrist naasmisest saati häiriv probleem on seganud treeninguid ja jätnud jälje ka niigi tihti eestlasest vägilase kirstunaelaks olevale heitetehnikale. Eriti halb oli Kanteri tehnika möödunud nädalal Roomas peetud Teemantliiga etapil, kus kahe viimase hooaja üldvõitja leppis 6. kohaga. Koos abilise Indrek Tustitiga on Kanter viimase võistluse heiteid uurinud ja lõpuks saanud ka selgust, miks pole heitetehnika tänavu klappinud. «Kuna seljast lööb valu vasakusse jalga, ei tee ma hoovõtu alguses liigutusi piisava amplituudiga ning see lööb kogu liikumise paigast ära,» selgitas Kanter. «Nüüd oleme valulikku kohta ravinud ja jala kinni sidunud ning see lubab mingi piiri peal asju teha. Näiteks

esmaspäevane treening andis juba lootust.» Kanter lisas, et ilmselt tuleb paar järgmist nädalat treeningute ja võistluste ajal õigete liigutuste tegemiseks jalga siduda. Peale seljavalu ei osanud Kanter ühtegi muud segajat esile tuua. Treeningutel on kõik vajalik töö tehtud ning sellist rasket vigastust nagu mullu, mis sundis vahepeal tegema kuuajalise pausi, pole tänavu olnud. «Usun, et kui järgmise kümne päevaga saan oma asjad korda, tulevad ka tulemused,» sõnas ta. «Tehnilised probleemid on sellega seotud, füüsiline vorm on aga juba praegu väga hea. Pealegi hakkavad treeningukoormused juba langema ning see aitab tõsta kiirust ja teravust.» Just kiirus ja plahvatuslik jõud on kogu karjääri jooksul olnud Kanteri põhilised relvad. Vanuse lisandudes – Kanter on juba 35-aastane – on endist plahvatuslikkust hoida senisest keerulisem, ent õige treeningu abil on see võimalik. «Treeningutel tuleb väga täpselt tunnetada, et mitte teha liiga palju, aga samas ka mitte liiga vähe. Eks see ongi spordis põhiküsimus, kus see piir jookseb,» arutles Kanter. «Mullu olin vigastuse tõttu olukor-

Treeningutel tuleb väga täpselt tunnetada, et mitte teha liiga palju, aga samas ka mitte liiga vähe. Eks see ongi spordis põhiküsimus, kus see piir jookseb. Kettaheitja Gerd Kanter

M-Sport kaotas pool miljonit

RALLI. Sardiinia autoralli MM-etapil kahe kiiruskatse vahelisel ülesõidul soomlase Mikko Hirvoneni mahapõlenud rallimasin tähendab MSpordi tiimile 500  000 euro suurust kahju. Fordi tiimi bossi Malcolm Wilsoni sõnul pole M-Spordi masinad kindlustatud ja seetõttu on see väga suur löök. «Ras-

ke avarii järel on kõik mehaanilised osad endiselt korras ja kasutamiskõlblikud, kuid praeguse õnnetuse järel ei olnud enam midagi päästa,» tõdes Wilson. «Viime auto Suurbritanniasse tagasi, kuid tõenäoliselt on raske põlengu põhjust tuvastada. Loomulikult, kui selgub, et mingi asi lõhkus kütusepaagi, on asi selge.» PM

Kalju üle

ks.

foto: toomas tatar

ka midagi parandada... Võtan selle eest kogu vastutuse enda peale,» lisas ta. «Õnneks on hooaeg alles poole peal ja mänge on ees küll ja veel – pole hullu, et praegu liidrikoha kaotasime. Küll saame oma mängu paremaks!» Tallinna Levadia oli Tartus koguni 7:0 parem sealsest Tammekast, Vladislav Ivanovi arvele kanti neli tabamust. Floral on nüüd tabelis 34, Kaljul ja Levadial 32, Sillamäel 30 ning võõrsil 1:0 Paidest jagu saanud Infonetil 27 punkti. Kristjan Jaak Kangur

ras, kus kiirus tuli alles siis, kui üldfüüsiline seis oli juba selline, mis ei lubanud enam kiirust taluda. Tänavu loodan jõuda EMi ajaks sellisesse seisu, nagu olin mullu hooaja lõpus.» Kanteri jaoks ei tule võistluste tulemused kunagi üllatusena. Tegemist on sportlasega, kes heidab treeningutel sama kaugele kui võistlusolukorras. Ta teab, et kui treeningul lendab ketas 63 meetrit, siis pole põhjust oodata võistlusel 67-meetrist heidet. Võistlustest loobumist ei pea ta aga vajalikuks ning seega saavad kõik fännid näha teda pühapäeval Tartus Gustav Sule mälestusvõistlusel. Kettaheite maailma tipus pole tänavu revolutsiooni tehtud – hooaja edetabeli tipus püsivad viimastelgi aastatel Kanteri suurteks konkurentideks olnud sakslane Robert Harting ja poolakas Pjotr Malachowski. Neist viimane on heitnud tänavu pikima kaare 69.28, kuid neli järgmist tulemust kuuluvad sakslasele, neist parim 68.47. «Üldiselt on seis tavapärane, Harting ja Malachowski on paugutanud. Harting stabiilsemalt, Malachowski kõikuvamalt,» märkis Kanter. «Noored mehed on ka kohati kaugele heitnud, kuid stabiilset taset pole neist keegi näidanud. Usun, et EMil mängivad medalite peale ikka samad mehed, kes viimastelgi aastatel.» Eesti kergejõustikujuhid on korduvalt rääkinud soovist saata augustis Zürichis toimuvale EMile kolm Eesti kettaheitjat. Paraku on Kanter seni ainus, kes suutnud tänavu ületada kehtestatud normi 62.30. Mullu sellel tulemuseni küündinud Martin Kupper ja Märt Israel pole tänavu nii kaugele heitnud ning nad asuvad hooaja edetabelis kuuendas kümnes.

Gerd Kanter teab, miks ketas pole tänavu harjumuspärasesse kaugusesse lennanud.

foto: liis treimann


16 || TERVIS || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

KASVUTREND. Ehkki 70–80 protsendil juhtudest saab maksavähk alguse B- või C-hepatiidist, on arenenud riikides selle põhjuseks aina enam elustiili muutumine.

TARBIJA24.EE

TERVIS

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

Maksavähki haigestum hanneli rudi Tarbija24 juhataja

V

iimastel aastatel on Eestis kasvanud ma k savä h k i haigestumine, oma osa selles on õigel ajal diagnoosimata jäänud B- ja C-hepatiidil, aga ka aina enam levival ülekaalulisusel ning napsitamisel. «Maksavähki haigestunute seas on kõiki, on viinaninasid, aga ka naisi, kes aastate eest sünnituse ajal tehtud vereülekandega nakatusid C-hepatiiti, ilma et nad sellest ise midagi teadnud oleksid,» rääkis PõhjaEesti regionaalhaigla onkoloog Tiit Suuroja. Paar aastakümmet tagasi C-hepatiidi olemasolu doonoriveres ei kontrollitud. Suuroja kinnitusel on viimastel aastatel Eestis maksavähki haigestumine kasvanud. Kui 2008. aastal diagnoositi seda Eestis 92 juhtu, siis aasta hiljem haigestus juba 102 inimest. «Eks see kasvutrend on ootuspärane muuhulgas ka omaaegse süstitavate narkootikumide leviku tõttu. Positiivsete ettevõtmiste, nagu B-hepatiidi vastu vaktsineerimise ja rutiinse verepreparaatide skriiningu efektiivsus avaldub aastate pärast,» tõdes arst.

Ülekaal soosib haigestumist Suuroja hinnangul kulub veel paar aastat, et saada selgust, kas maksavähki haigestumine Eestis jääbki kasvama. Kuigi kõige enam saab maksavähk alguse hepatiidist, on arenenud riikides aina enam selle põhjuseks ka igaõhtune napsitami-

ne, aga ka rasvumisega seotud maksakahjustus. «Nakkushaigustega seotud vähipõhjused on üldiselt tavalisemad madala arengutasemega riikides, sest see näitab surrogaatfaktorina riigi tervishoiu taset tervikuna,» rääkis Suuroja. Ta tõi näite emakakaelavähist, mida arenenud riikides esineb tänu skriiningule ja ravile mitu korda harvem kui madalama ühiskondliku arengutasemega maades. «Mõne haiguse mõttes oleme meie veel Ida-Euroopa ja ka meil on infektsioossed põhjused peamised, aga elu läheb paremaks ja ma arvan, et ka meil hakkab vähk rohkem levima alkoholismi tõttu, just sellise igaõhtuse väikestes kogustes joomise tõttu,» sõnas arst. Hea eluga kasvab ka kehakaal, mis samuti võib haiguse tekkele kaasa aidata. Suuroja sõnul võib üksikutel puhkudel maksavähk esineda ka ilma tsirroosita. «Oleme näinud noori inimesi, kel ümbritsev maksakude on täiesti terve, aga leitakse vähk,» sõnas ta. Noortel naistel võivad üheks, tõsi küll, harvaesinevaks vähipõhjuseks olla rasestumis-

Sümptomeid annab kaugele arenenud maksavähk, aga see, mida saaks terveks ravida, ei anna peaaegu kunagi. Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Tiit Suuroja

vastased vahendid. Veelgi harvemateks põhjusteks on pärilikud ja autoimmuunsed maksakahjustused. Maksavähihaigete elulemus on väga väike: viis aastat pärast diagnoosi saamist on elus vaid alla viie protsenti patsientidest. Arsti sõnul on selle põhjuseks tõsiasi, et algusstaadiumis vähk ei tekita sümptomeid. «Sümptomeid annab kaugele arenenud maksavähk, aga see, mida saaks terveks ravida, ei anna peaaegu kunagi,» tõdes ta.

Sõeluuringuks pole vajadust Kuna Eestis on kompuutertomograafia väga levinud, siis leitakse nii mõnigi kasvaja üles tänu sellele. «Näiteks tuleb inimene kõhuvaluga EMOsse, ta saadetakse kompuutertomograafi, valu põhjust ei leita, aga leitakse juhuleiuna kas maksa- või neerukasvaja,» tõi Suuroja näite. Nii leitakse ka algstaadiumis kasvajaid, mille kohta inimesel endal kaebusi ei ole. «Kui inimesel on krooniline hepatiit, siis isegi kui teil ei ole veel maksatsirroosi, on teil ikkagi kõrgem maksavähi risk,» rääkis Suuroja. Eriti suur on see oht aktiivse B-hepatiidi puhul, mille põdejad peaksid tema kinnitusel olema kindlasti arsti regulaarse järelevalve all. Mujal maailmas, eriti kohtades, kus teadlikkus maksavähist on suurem, kontrollitakse neid inimesi kaks korda aastas, Eestis enamasti juhuslikult ja raviarstist rohkem sõltuvalt. «Tavaliselt tehakse ultraheli, aga selle tulemuse hinnang sõltub üsna palju vaatajast ehk kas ta oskab seda kasvajat vaadata,» selgitas Suuroja ja lisas, et kuna häid ultraheliarste ehk vaatajaid napib, siis on mõistlikum kahtluse korral teha kompuutertomograafiline uuring.

Päev pärast Elena Baltacha lahkumist

Kuigi maksavähki haigestumine Eestis kasvab, pole tohtri sõnul mõistlik korraldada sõeluuringuid, nagu tehakse näiteks rinnavähi või emakakaelavähi avastamiseks ning hakatakse tegema jämesoole vähi avastamiseks. «Viimaseid on meil üle 700 juhu aastas ja seega on mõtet ka skriinida, aga maksavähi puhul on tõenäosus, et midagi nii leitakse, ülimalt väike,» oli Suuroja veendunud. Ehkki maksavähk pole Eestis väga laialt levinud, soovitab Suuroja lasta ennast B-hepatiidi vastu vaktsineerida. «Meil lapsi vaktsineeritakse ja see näitab, et riigil on raha, mida kulutada. See on kindlasti õigesti kulutatud raha,» kinnitas ta.


TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

mine Eestis kasvab

meenutati teda Hispaania pealinnas Madrid Openi tenniseturniiri suurel ekraanil.

foto: ap/scanpix

Maksavähk nõudis tipptennisisti elu 4. mail suri maksavähki kunagi maailma 50 parema hulka kuulunud Briti tennisist, 30-aastane Elena Baltacha. Maksapuudulikkus diagnoositi Ukrainas sündinud Baltachal juba 19-aastaselt. Kogu karjääri jook-

sul võitles ta haigusega, käis aegajalt ravil ja andis regulaarselt vereanalüüse. 2010. aastal sai temast Laste Maksahaiguste Fondi patroon ja eestkõneleja. Baltacha otsustas pärast mak-

sahaigust ning põlvemuresid tipptennisest loobuda 2013. aastal. Briti esinumbri kohta hoidis naine 2002.–2012. aastani. Naiste profitennise katuseorganisatsiooni WTA edetabelis oli tema karjääri kõrgeim koht 49. PM

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || TERVIS || 17


18 || tervis || postimees, 11. JUUNI 2014Toimetaja rain uusen, tel 666 2194, rain.uusen@postimees.ee

tervise-eri LK 18–19 toetab

KINDLUSTUS KÕIGILE. Meditsiiniteenused on väga kallid – tõsisemate tervisehädade puhul võib ravi maksumus ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Gümnaasiumi lõpetades tuleb mõelda ravikindlustuse jätkamisele Lii Pärg

haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja

Ravikindlustuseta inimestel tuleb ravikulud ise tasuda, seetõttu on vajalik ravikindlustus – siis tasub ravikulude eest haigekassa. Gümnaasiumis õppimise ajal saavad õpilased ravikindlustuse riigi poolt. Noortel, kes on gümnaasiumi lõpetamise ajal nooremad kui 19-aastased, kehtib ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamiseni. Neil, kes on gümnaasiumi lõpetades vähemalt 19-aastased ning lõpetavad gümnaasiumi õppeaja nominaalkestuse piires, kehtib kindlustus veel kolm kuud pärast seda. Ravikindlustus ei katke, kui jätkatakse õpinguid, minnakse tööle vms hiljemalt kolme kuu jooksul pärast keskkooli lõpetamist.

Õppur on kindlustatud

16363

Haigekassa infotelefon tööpäeviti 8.30-16.30

www.haigekassa.ee

Ravikindlustus säilib ka siis, kui noor jätkab õpinguid kutse- või ülikoolis. Noorele, kes kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist asub õppima kutsevõi ülikooli, tagab riik ravikindlustuse kehtivuse kogu õppekava nominaalkestuse aja ja veel kolm kuud pärast kooli lõpetamist. Kui õpilane ei ole kooli lõpetanud õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või ta heidetakse koolist välja, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppekava nominaalkestuse möödumist või eksmatrikuleerimist. Ravikindlustusele on õigus ka kaugõppevormis või osalise koormusega õppivatel üliõpilastel. Üliõpilastel on õigus võtta akadeemilist puhkust. Kui akadeemiline puhkus algab nominaalõppeaja jooksul, siis ravikindlustus peatub (välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud inimese haigusest või vigastusest või kui üliõpilane pole samal ajal kindlustatud ka muul alusel) ja jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu.

Astudes kutse- või ülikooli Eestis, ei pea noor ravikindlustuse jätkamiseks ise haigekassale dokumente esitama – andmed õpilaste kohta esitab haigekassale haridus- ja teadusministeerium.

Välismaal õppimine Üha rohkem õpilasi ja üliõpilasi suundub õppima välismaale. Ravikindlustuse jätkamiseks Eestis tuleb esitada haigekassale välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Tõend välismaal õppimise kohta tuleb haigekassasse esitada igal õppeaastal ning selles peavad kirjas olema järgmised andmed: õppija ees- ja perekonnanimi ning isikukood, õppeasutuse nimi ja aadress, õppeperioodi kestus ning õppeasutuse esindaja ees- ja perekonnanimi, sidevahendite andmed ja allkiri. Välismaal õppides (Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis) saab vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiad haigekassa kodulehelt (www.haigekassa.ee).

Kindlustatus töötajal Paljud gümnaasiumi lõpetanud noored ei asugi aga edasi õppima, vaid lähevad tööle. Sellisel juhul on noorel õigus saada ravikindlustus oma tööandja kaudu. Töötaja ravikindlustuse kehtivuse eest peab hoolt kandma tööandja. Siin on oluline teada, et 1. juulil jõustub maksukorralduse seaduse muudatus, millega luuakse töötamise register ning mille kohaselt peavad kõik tööd

See, et ravikindlustus ei kehti, võib selguda mõnikord ootamatult, näiteks perearsti juures oma tavapärast retsepti pikendades – seega tasub oma kindlustuse kehtivust kontrollida.

Noortel on oluline teada, et lõpetades gümnaasiumi vähemalt 19-aastasena ning õppeaja nominaalkestuse piires, kehtib ravikindlustus veel kolm kuud pärast kooli lõppu. Kui enese leidmiseks ja reisimiseks tehakse õpingutesse seejärel pikem paus ja tööle ei minda, katkeb ka ravikindlustus. Foto: AGE/SCANPIX

pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima maksu- ja tolliametis. Andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastab siis haigekassale töötamise register. Kui tööleasumise hetkel ravikindlustus veel kehtib, jätkub see uuel alusel ilma katkemiseta. See, et ravikindlustus ei kehti, võib selguda mõnikord ootamatult, näiteks perearsti juures oma tavapärast retsepti pikendades – seega tasub oma kindlustuse kehtivust kontrollida. Seda saab teha riigiportaalis (www.eesti.ee) või helistades haigekassa infotelefonil 16363. Ka füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) on sotsiaalmaksu tasudes õigus saada ravikindlustus, selleks vajalikud andmed edastab haigekassale sellisel juhul äriregister või teatud juhtudel (nt notaritel, kohtutäituritel) maksu- ja tolliamet. Ravikindlustus kehtib pärast töötamise lõppemist või FIEna tegevuse lõpetamist veel kaks kuud.

Ajateenijate kindlustatus Ajateenijale tagab ravikindlustuse riik. Ka ajateenistusse astujad ei pea ravikindlustuse jätkamiseks/saamiseks haigekassale ise andmeid saatma – seda teeb nende eest kaitseressursside amet. Kui ajateenistus on läbitud, kehtib ravikindlustus veel üks kuu.

Töötuks registreerimine Kui pärast gümnaasiumi lõpetamist ei ole võimalik asuda edasi õppima, tööle minna või ajateenistusse astuda, on võimalik end töötukassas registreerida töötuks ning töötuna ravikindlustus saada. Andmed edastab haigekassale sellisel juhul töötukassa. Teavet töötuks registreerimise, töötutoetuste ja -hüvitiste ning avalduste ja vajalike blankettide kohta saab töötukassa kodulehelt (www. tootukassa.ee) või esindustest.

Kontrolli ravikindlustuse kehtivust • Ravikindlustuse kehtivust saad igal ajal kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee. • Lisainformatsiooni ravikindlustuse kohta saad vaadata haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee või küsida e-posti teel info@haigekassa.ee ning haigekassa infotelefonilt 16363. 

ALLIKAS: HAIGEKASSA


postimees, 11. JUUNI 2014 || tervis || 19

Toimetaja rain uusen, tel 666 2194, rain.uusen@postimees.ee

OLE TEADLIK. Haigekassa hüvitab oma kindlustatutele selliseid kodus iseseisvalt kasutatavaid meditsiiniseadmeid, mille abil on võimalik ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise.

tervise-eri LK 18–19 toetab

Soodustuste nimekiri pikeneb Ivika Leik

ravimispetsialist

2013. aastal hüvitas haigekassa meditsiiniseadmeid rohkem kui 55 200 kindlustatule 8,3 miljoni euro eest. Sellest summast kulus 4,2 miljonit eurot 38 500 diabeedihaigele glükomeetri testribade hüvitamiseks. Möödunud aastal lisati haigekassa meditsiiniseadmete loetellu ligi 160 uut toodet. Alates 1. jaanuarist laiendati oluliselt näiteks haavasidemete ja -plaastrite, ortooside ja stoomihooldusvahendite valikut. Seega lisandusid sellest aastast loetellu mitmed uued võimalused, mida soovime tutvustada.

Lantsetid hüvitatakse Täiesti uue meditsiiniseadmete rühmana lisandusid veresuhkru mõõtmiseks vajalikud ühekordsed torkevahendid – lantsetid, mille eest patsiendid seni ise pidid tasuma. Lisaks uuele seadmeterühmale laiendati ka seniseid hüvitamistingimusi. Nüüdsest hüvitame glükomeetri testribasid ja insuliininõelu lisaks I ja II tüüpi diabeeti põdevatele inimestele ka muud tüüpi diabeedi ja raskekujulise hüpoglükeemia diagnoosiga kindlustatutele. Seoses sarnaste toodete valiku olulise laienemisega rakendatakse glükomeetri testribade, insuliininõelte ja haavasidemete rühmas haigekassapoolse kompensatsiooni arvutamisel piirhinnasüsteemi. Piirhinnasüsteemi rakendatakse, kui ühes meditsiiniseadmerühmas on enam kui kaks

võrreldavat meditsiiniseadet. Selle eesmärk on motiveerida seadmete müüjaid hindu langetama ja vähendada nii patsientide kui ravikindlustuse kulu meditsiiniseadmetele. Piirhinna rakendamisega vabanev ressurss annab omakorda võimaluse laiendada diabeetikutele hüvitatavate seadmete valikut ja suurendada kompenseeritavaid koguseid.

Üleminekuaeg saab läbi Testribadele rakenduvad piirhinnad alates 1. juulist, kui lõpeb pooleaastane üleminekuaeg piirhinnasüsteemile. Hai­ gekassa analüüs näitab, et testribade ostmine muutub alates 1. juulist suuremale osale pat­sientidest senisest sood­ samaks. Lisatud tabelis on info selle kohta, kui palju maksab patsient hetkel ise testribade eest ja milliseks võib kujuneda testribade maksumus patsiendile pärast 1. juulit. Tabeli lõpuosas ära toodud kuue testriba korral tuleb rõhutada, et arvutused on tehtud hetkel kehtivate hinnalepete baasil, kuid kõik kuus testribade vahendajat on haigekassat juba teavitanud, et langetavad alates 1. juulist vabatahtlikult oma toodete hindu, et teha need patsientidele oluliselt taskukohasemaks, kui on ära toodud tabelis. Seega tuleb juulist alates testribade ostmisel hoolega jälgida ka nende hinda. Vajadusel soovitame nõu pidada arsti ja apteekriga ning valida kasutamiseks selline glükomeeter, mille testribad on soodsamad.

Oluline kindlustatule • Insuliininõeltele ning lantsettidele rakendus piirhind 1. jaanuaril. • Glükomeetri testribadele hakkab piirhind kehtima alates 1. juulist. • Tehes teadlikke valikuid glükomeetri soetamisel, on võimalik kulutada senisest vähem raha. • Erinevate testribade erinevus on vaid hinnas – kõik on võrdselt kvaliteetsed ja võimaldavad mõõta veresuhkru taset efektiivselt. • Glükomeeter on patsiendile reeglina tasuta. Küsige nõu arstilt või apteekrilt ning valige kasutamiseks selline glükomeeter, mille testribad on soodsamad. 

ALLIKAS: HAIGEKASSA

Täiesti uue meditsiiniseadmete rühmana lisandusid veresuhkru mõõtmiseks vajalikud ühekordsed torkevahendid. Foto: AGE/SCANPIX 

Nimetus, kogus pakendis On-Call Plus 50 tk MediSmart Ruby glükomeetri testribad N50 MediSmart Ruby glükomeetri testribad N25 CareSens 50 tk CareSens N 50 tk Accu-Chek Active 50 tk* Accu-Chek Go 50 tk* Accu-Chek Performa 50 tk* Contour TS 50 tk* Alphacheck professional glucose test strips N50* MediSmart Sapphire 50 tk* MediSmart Sapphire 25 tk* Glucocard X – Sensor 50 tk* Evercare Test Strips N50* Evercare Test Strips N25* BeneCheck GLU veresuhkru testribad N50* BeneCheck Premium GLU veresuhkru testribad N50* Entrust 50 tk* Contour Plus® veresuhkru testribad N50* BGStar glükomeetri testribad 50 tk* iBGStar glükomeetri testribad 50 tk* FreeStyle Optium 25 tk* Omnitest Plus 50 tk* Mendor Discreet 50 tk* OneTouch® Select® 50 tk* OptiumPlus 100 tk* FreeStyle Optium 50 tk*

Piirhind (€) 17,19 17,20 8,60 17,90 17,90 18,65 18,65 18,65 18,65 18,65 18,85 9,55 19,36 19,80 10,10 20,50 20,50 20,75 20,75 20,75 20,75 13,93 24,04 24,80 25,00 51,70 26,20

Alates 1. juulist Maksab haigekassa (€) 15,47 15,48 7,74 16,11 16,11 16,11 16,11 16,11 16,11 16,11 16,11 8,06 16,11 16,11 8,06 16,11 16,11 16,11 16,11 16,11 16,11 8,06 16,11 16,11 16,11 32,22 16,11

Maksab patsient (€) 1,72 1,72 0,86 1,79 1,79 2,54 2,54 2,54 2,54 2,54 2,74 1,50 3,25 3,69 2,05 4,39 4,39 4,64 4,64 4,64 4,64 5,88 7,93 8,69 8,89 19,48 10,09

Kuni 1. juulini maksab patsient (€) 1,72 1,72 0,86 2,44 2,36 2,60 2,71 2,71 2,80 1,87 2,40 1,21 2,60 1,98 1,01 UUS UUS 2,08 2,08 2,55 2,55 1,39 2,40 2,48 2,50 5,17 2,62

* pakendite osas rakendub haigekassapoolse soodustuse arvutamisel rühmasisene piirhind. Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu kuuluvad jätkuvalt ka nägemispuudega patsientidele sobilikud häälfunktsiooniga glükomeetri testribad AutoSens 50 tk pakendi piirhinnaga 22,90 eurot, millest haigekassa tasub 20,61 eurot ja patsiendi osa on 2,29 eurot.


20 || kuulutused || postimees, 11. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Tühjaks jäi tuba, tühjaks jäi koduõu ... Lahkus

Ilse Tammekand Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Müüa taluhäärber Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Kaaveres (ehit 1927, krunt 2,8 ha, ü-p 131 m², rem vajav, 18 500 €). Osta-müüaüürida aitab kutseline maakler  Peeter Meus. Tel 506 2212, 786 8080, www.aadlivillakv.ee

Ostan erinevaid EW sõjaväe märke. Maksan 120 €/tk. Tel 5808 5338. Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Peeter Johannsoni

Heatahtlikku ja abivalmis naabrit mälestavad Võruvälja 1, 2, 4, 4a, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 ja Võru 200 elanikud.

Avaldame kaastunnet lähedastele. Kursusekaaslased TÜ õigusteaduskonna 1963. aasta lennust

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea hea kolleegi Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210.

Tiit Taveter

CE-kat autojuhile Euroopa sisetöödel. Vahetused põhijuhil alates kahest kuust ja vahetusjuhil viiest nädalast. Tasu alates 1800 € kuus. Tel 512 1500 või 517 2208.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901. Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008. Ostan vanu (1900–1945) fotosidpostkaarte, ka täiskirjutatuid, 5 €/tk. Tel 502 9782.

Märkide ja portselani ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Viljandi linnavalitsus kuulutab välja konkursi Viljandi linna hallatava asutuse Viljandi Linnahooldus juhataja leidmiseks. Konkursi nõuded on toodud Viljandi linna kodulehel www.viljandi.ee rubriigis «Vabad töökohad». Avaldus koos lisamaterjalidega esitada Viljandi linnavalitsusele 25. juuniks 2014 Linnu 2, Viljandi või e-postiga: viljandi@viljandi.ee. Täiendav info majandusameti juhatajalt tel 435 0771.

Endla Hanson Avaldame kaastunnet tütrele ja tütretütrele peredega. Endised kolleegid Merike, Erna, Maie, Urve

On lahkunud armas täditütar

Märkide ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 0040.

Rullsilo valmistamine teenus­ tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Ostame autoromusid ning korras autosid ja kaubikuid. Paku kõike! ARKist kustutamine. Tel 5678 6526.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Põltsamaa Roosiaed tuleb neljapäeval, 12. juunil Tartu turule müüma roosiistikuid. Ettetellimine tel 517 6181 või info@eestiroos.ee

Kaevumeister: kaevu kaevamine, puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus ning kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Peeter Johannsoni 12. X 1940 – 6. VI 2014

26. I 1942 – 7. VI 2014

mälestuseks. Sügav kaastunne omastele.

Leinavad pojad peredega. Ärasaatmine 12. skp. kell 15 Tallinna Rahumäe kalmistu kabelis.

Ärasaatmine 16. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumi kabelis. Euroakadeemia

Otepää Pagarituba võtab tööle pagari-kondiitri. Tel 766 6550, 5564 4558.

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Hooldusniidukite müük ja rent. Valmistatud USAs. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Mälestame sügavas leinas unustamatut

10. IV 1922 – 5. VI 2014

Müüa uus käibemaksukohustuslase firma. Tel 508 9565.

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Ta lahkus nagu vapratel meestel kombeks pälvinud rahu (H.-K. Hellat)

Südamlik tänu kõigile, kes meie kallist pojakest Tanel Õunapuud viimsele teekonnale saatsid ja meid leinas toetasid.

Kersti Laasme Sügav kaastunne Brendile ja Brendenile emaga. Airike kogu perega

Siiras kaastunne Kalevile ja Kaidole lähedastega ema, ämma ja vanaema

Anne-Liis Kotkase kaotuse puhul. Saaremaa Laevakompanii Väinamere Liinid

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Anne Nirk

5. III 1948 – 8. VI 2014

Ärasaatmine 12. skp. kell 16 Tartu Pauluse kirikus. Lähedased

Ikka mõtetes tuleme su juurde, meil on mälestus kummaski käes. Kallist vanaema ja vanavanaema

Pauline Kübarseppa 23. III 1895 – 11. VI 1974

mälestavad 40. surma-aastapäeval Liia, Ira ja Andzelika peredega.

Südamlik kaastunne Tarmole perega isa ja vanaisa

Johannes Nopasoni kaotuse puhul. Avaldame kaastunnet lähedastele. OÜ Luunja Mõis

Vanemad Virve ja Toomas

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestame

Tiiu Oja Südamlik kaastunne Imbile ja Piiale peredega. Inge ja Jüri Rivik

On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud. (M. Under) Mälestame tarka, väärikat ja alati abivalmis kolleegi

Tiiu Oja Südamlik kaastunne lähedastele. Ajalooarhiivi kolleegid

Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata ... Südamlik kaastunne Imbi ja Piia peredele

Tiiu Oja

24. XII 1940 – 5. VI 2014

kaotuse puhul. Eetel, Veljo ja Indrek perega

www.r8.ee Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, elad edasi meeltes ja mõtetes ... Mälestame head kolleegi

Kalju Pintsonit Südamlik kaastunne Mirjale ja poeg Tarmole. Ärasaatmine 12. skp. kell 12.30 Pärnamäe krematooriumi kabelis. AS Eesti Gaas

Helvi Pulles

8. II 1939 – 6. VI 2014

Teatame kurbusega kalli ema ja abikaasa surmast. Ärasaatmine 13. skp. kell 15 Tartus Raadi kalmistu leinamajas. Abikaasa Jüri ning pojad Jaanus ja Margo peredega

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425


postimees, 11. juuni 2014 || kuulutused || 21

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas.

Aleks Raja Mälestame endist ringi juhendajat. Südamlik kaastunne omastele. Endised ja praegused memmerühma Vikerkaar tantsijad ning Helve, Kaare ja Anne

Elu on laul – on lihtne ta viis, heliseb korra ja vaibubki siis ... Südamlik kaastunne Madisele kalli abikaasa

Vaike Saretoki kaotuse puhul. Võitluskaaslased valimisliidust Parteivaba Viimsi

Südamlik kaastunne Janis Alliksoole kalli isa

Me oleme täis neid, kes enne meid on käinud. Me õnnitleme end, et oleme neid näinud. (Ellen Niit)

Aleks Raja Südamlik kaastunne lähedastele. Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit

Leiname kallist kauaaegset sõpra

Vaike Saretoki Sügav kaastunne Madisele lastega. Kaisa, Andri, Kaie, Elo, Anti, Toomas, Luule

Aleks Raja Mälestame kauaaegset teenekat rahvatantsujuhti, tantsuloojat ja tantsupidude liigijuhti. Südamlik kaastunne lähedastele. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Klubi Kullaterad

Mälestame endist saatejuhti

Peeter Ristsood ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Mälestused ei sure ...

Vilbert Tambetsi

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis vend ja onu

Kolleegid Kaitseressursside Ametist

Jüri Ulst

Leinab õde perega. Ärasaatmine 13. skp. kell 15 Rakveres Kunderi 6. Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Avaldame sügavat kaastunnet Andresele perega ema ja vanaema

Nikolai Mihhailov

Mihhail Kalde surma puhul. Töökaaslased Kaubamajast

Avaldame sügavat kaastunnet Nadežda Mihhailovale isa surma puhul. AS SEBE

Mare Kannike

Arvo Nisumaa

Head, südamlikku ja abivalmis koolivenda

Südamlik kaastunne Toivole, Avele ja Marekile abikaasa ja ema kaotuse puhul. Tiina ja Ralf

Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele. Ärasaatmine 12. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis. Ida-Tallinna Keskhaigla

mälestab Vello elukaaslasega. Avaldame kaastunnet kõigile lähedastele.

Tunneme kaasa Marekile ema

Südamlik kaastunne Imbile ja Piiale peredega armsa ema ja vanaema

Ei ole ükski armastus nii ehtne kui emaarm ...

Kallis Sirje, oleme leinas koos sinuga. Kaastunne kõigile lähedastele. Viljandi Jakobsoni kooli 1967. a. XIb klass ja klassijuhataja

Mare Kannikese

Tiiu Oja

lahkumise puhul. Vilmsi 33 naabrid

surma puhul. Kauaaegsed naabrid Ennu ja Siiri perega

Avaldame kaastunnet Jürile, Jaanuse ja Margo peredele abikaasa ja ema surma puhul. Viivi, Evi ja Helju

Sügav kaastunne Sirjele kalli abikaasa

Südamlik kaastunne Made ja Aivar Kellole armsa abikaasa ja isa

Siiras kaastunne Ene Altmäele armsa õe

Avaldame kaastunnet Jaanusele perega

Artur Kello

Tiiu Oja

Helvi Pullesi

kaotuse puhul. Ene ja Anne perega

surma puhul. Sõbrad suusatamise aegadest

surma puhul. AS Toidutorni pere

Peeter Kiir

Mälestame kauaaegset head kolleegi

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie vend

Tiiu Oja

Raivo Pärnamets

surma puhul. Elva Kommunaal Grupp OÜ

Avaldame sügavat kaastunnet Toomas Artmale kalli ema

Aita Artma surma puhul. Kolleegid Eesti Pangast Koos elatud aastad olid nii ilusad.

Andres Hansen

Andres Hanseni surma puhul. Perekonnad Järve, Paping, Lepsaar, Kokk, Laisk ja Veeber

Avaldame sügavat kaastunnet Sirjele ja Enele kalli abikaasa ja venna

Andres Hanseni

24. I 1949 – 4. VI 2014

Mälestame. Siiras kaastunne Avelile ja Alexandrale. Tiina ja Ralf perega

TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi kunstiajaloo osakond

Südamlik kaastunne Avelile kalli

Südamlik kaastunne Imbi Jaksile ja tema perele kalli

Südamlik kaastunne Sirjele abikaasa ja Enele venna surma puhul. Sirje õed ja vend peredega

Peeter Kiire

Tiiu Oja

surma puhul. Kursusekaaslased Tartu Ülikoolist

kaotuse puhul. Rätsepakoja tüdrukud läbi aegade

Avaldame kaastunnet Enale õe

Avaldame siirast kaastunnet omastele

kaotuse puhul. Anu ja Rivo, perekond S. Järvetar ja perekond Udu

Mälestame head ja abivalmis

Andres Hansenit

Lea Hirse

Peeter Kiire

surma puhul. Reisikaaslased

surma puhul. AS Mobec

Lahkunud on meie kallis ema ja vanaema

Armast sugulast

Lea Hirse

2. II 1952 – 9. VI 2014

Ärasaatmine 14. skp. kell 11 Võru leinasaalis. Omaksed

Väino Hüür Südamlik kaastunne Lii Skopinale armsa isa surma puhul. Töökaaslased Aardla Selverist

Peeter Johannson

Kersti Laasmet

Tiiu Oja Mälestavad ja avaldavad kaastunnet tütardele peredega Tartu 8. keskkooli 1. lennu XIa klassi lõpetanud.

Tiiu Piirimäe kaotuse puhul. Plekisell OÜ ja Plekk-Katus OÜ kollektiivid

Kalju Pintsonit

Helvi Pulles

21. VI 1962 – 7. VI 2014

Lahkunu sängitatakse Mõisaküla kalmistule. Rein ja Maret perega

Aleks Raja Mälestame unustamatut rahvatantsupedagoogi. Laeva rahvatantsurühm Kanarbik

Aleks Raja Kallis Heli, oleme mõtetes sinuga, kui jätad hüvasti oma armsa isaga. Kaastunne ka teistele lähedastele. Kaie ja Juta peredega

Kuigi rohtuvad rajad, ei unune koosoldud ajad. Mälestame alati abivalmis

Avaldame südamlikku kaastunnet Hiie Kirsimäele armsa isa

Tiiu Oja

Aleks Raja

5. juunil lahkus kauaaegne arhiivitöötaja, kolleegide ning paljude uurijate, pereloo- ja kodukohahuviliste silmis särava arhiivivaistu, pühendumuse ja abivalmiduse eeskuju Tiiu Oja. Tiiu teekond arhiivis algas 1969. aasta suvel pärast Moskva riikliku ajaloo- ja arhiivinduse instituudi lõpetamist ajaloolase-arhivaari kutsega. Toonane Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv võttis värske lõpetaja vastu teadusliku töötaja ametisse, mis tõi kaasa esimese kogemuse arhiivitöö olulise tahu, kirjeldamisega. Arhiivikeeli ehk igavaltki kõlav teatmestu koostamine on ajalookirest haaratule innustav, põnev ja ammendamatu tööpõld. Nimistute ja sisuregistrite koostamine mahukale Tartu magistraadi arhiivile ladus kindla oskustepõhja edasiseks ning kujundas Tiiu ajaloohuvi kõige laiemas tähenduses – eri ajaperioode katvatest käsikirjadest kuni pärgament­ ürikute, kaartide, pitserite ja vappideni. Arhiivikirjeldusi kõrgel professionaalsel tasemel teinud Tiiust kujunes neil aastail väljapaistev teadustöötaja, kel jagus põhitöö kõrvalt aega ettekanneteks ja artikliteks, näitusteks ja nõuanneteks ning kasulikeks vihjeteks arhiivikülalisele ja kolleegile. 1980. aastate keskpaiku oli arhiivis uudne ja kõlava nimega üksus: info- ja otsisüsteemi osakond, juhataja Tiiu Oja. Üksus tegeles arhiivinduse sisuliste küsimustega: kuidas arhiivis peituvat paremini kättesaadavaks teha, kuidas aidata uurijat kiiremini otsitavani, kuidas kirjeldada kogusid nii teaduslikust aspektist kui ka populaarsest küljest, nii detailides kui ka hõlmavalt, nii maakeeles kui ka sellega

paratamatult põimuvates arhiivikeeltes, vene ja saksa keeles. Aastaid hiljem kaante vahele jõudnud teatmike sari «Arhiivijuht» peegeldab paljuski toona arhiivipõllule külvatut, ühtaegu sümboliseerides Tiiut ennastki – mäletab, suunab, viitab, annab parimat nõu, äratab huvi. Eesti riigi taassünniga uuenes arhiivisüsteemgi – endisest pika nimega asutusest sai Eesti Ajalooarhiiv, kus Tiiu Oja pidas teadusdirektori ja arhivaari ametit, olles ka Eesti Arhivaaride Ühingu taasasutaja. See oli ühtlasi rahvusvahelise suhtlemise algusaeg, mil tänu Tiiule käivitus koostöö Utah’ Genealoogia Seltsiga, osaleti rahvusvahelistel konverentsidel ja mitte vähetähtsa seigana soetati arhiivile esimene mikrobuss ja arvuti. Arhiivide liitmise järel Rahvusarhiiviks 1999. aastal kuni viimase ajani töötas Tiiu arhivaarina – ikka armastatud majas J. Liivi 4, mille iga hoidla ja riiul oli Tiiule omaette varasalv, laegas, millest ununenud salasõnad välja tuua, tõlkida, tõlgendada ning uue teadmisena vormida. Püsiv huvi pitserite ja vappide vastu viis üha täienenud kirjeldusteni andmebaasides, mida praegused arhiivihuvilised võivad hõlpsalt veebis jälgida. Veebipõhise infoaja võimalustesse suhtus Tiiu sõbralikult ja abivalmilt, tema sulest jõudis veel mai keskel arhiivi ajaveebi lugejani lustakas lugu perekond von Tiesenhauseni perekonnavapi tõlgendustest 16. sajandil. Tänavu augustis täitunuks Tiiul 45 tööaastat arhiivis – aukartust äratav künnis vaheldusrikkusele rõhuvas tänapäevas. Ent üksnes nii, aastatepikkuse teekonna, sügava arhiivihuvi ja jäägitu vastutulelikkuse kaudu avaldas Tiiu suurele arhivaarile ainuomase hoiaku – arhiiv on ametikestva õppe koht. Mida kauem arhivaar õpib ja õpetab, avastab ja mäletab, seda oskuslikum on ta ise ning seda hindamatum on temaga kaasaskäiv teadmiste arhiiv. Kolleegid Rahvusarhiivist Tiiu Oja ärasaatmine on 13. juunil kell 14 J. Liivi 4, järgneb muldasängitamine Pauluse kalmistul.

leinavad Endel, Heljo ja Urmas perega. Ärasaatmine 14. skp. kell 12 Raadi kabelis.

Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele. Marju, Elo, Inga, Maria, Anto ja Aino

kaotuse puhul. Teater Vanemuine

Sügav kaastunne Tiiule perega armsa

Tiiu Oja

Südamlik kaastunne lesele ja tütardele peredega

Kaarin Soome

Mälestame

Aleks Raja

Teatame sügava kurbusega meie vanaema surmast. Leinavad lapselapsed. Ärasaatmine 15. skp. kell 14 Äksi kalmistul.

Avaldame sügavat kaastunnet Maiale, Maretile ja Tanelile. Tuula ja Pällu küla rahvas

Manivalde Utt

Oleme sinuga, kallis Virve, sinu leinas armsa ema

Avaldame kaastunnet omastele. Verevi motell ja Are Altraja

Südamlik kaastunne Leelole perega kalli isa, vanaisa ja äia surma puhul. Töökaaslased lasteaiast Ristikhein

kaotuse puhul. Kodanikuhariduse programm Minu Riik

Südamlik kaastunne pojale perega

Virve Visnapuu

Südamlik kaastunne Virve Sirgile perega kalli

Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele. Naabrid Malle, Helve, Linda, Helju, Koidula, Maarika ja Einar peredega

Ene Mai Vookalju

Südamlik kaastunne Maretile ja Maiale kalli ema

Avaldame kaastunnet Virve Sirgile ema ja perele kalli

Tiia Voitese

Ene Mai Vookalju

surma puhul. Mari, Mare, Inge, Ulve, Ester

Sügav kaastunne Imbile ja Piiale peredega ema, vanaema ja ämma surma puhul. Viive perega Pukast

Heino Liivat

Üks küünal kustus, üks eluraamat sulgus.

Aavo Lepiku

Mälestame head klassivanemat. Avaldame kaastunnet omastele. Tallinna IV keskkooli 1958. aastal lõpetanud XIa klass

Sügav kaastunne Viivele, Allanile ja Antile peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul. Maimu, Tarmo, Õilme, Marilin, Kätlin, Martin

Avaldame südamlikku kaastunnet Innale, Evelinile ja Jannole

Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel ...

19. IX 1961 – 4. VI 2014

Tõnu Joosti

Südamlik kaastunne Viivele ja lastele perega

lahkumise puhul. Malle ja Sirje peredega

Heino Liivati

kaotuse puhul. Harri perega

mälestavad EGeS ja EGeS-i Tartu osakond

Avaldame kaastunnet Aivar Jõgile perega

Avaldame kaastunnet Viivele, Allanile, Janele ja Chrislynile

Avaldame kaastunnet Riinale ja Adule venna

Eha Jõgi

Heino Liivati

Jaak Peetsi

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Nordveo

surma puhul. Tarmo ja Veronika perega, Indrek, Katrin

surma puhul. Tädi Helga perega, Tiina ja Sass

12. X 1940 – 6. VI 2014

1940–2014

11. V 1949 – 9. VI 1914

Südamlik kaastunne Leilile isa

Jaan Aare

Tiiu Oja

AS Kanal 2

Avaldame sügavat kaastunnet Peebule isa

kaotuse puhul.

In memoriam Arhivaar

Tiiu Oja

Sügav kaastunne omastele. Naabrid Malle, Vello, Maria ja Liidia tütardega

Sõbralikku ja abivalmis arhivaari

Tiiu Oja

24. XII 1940 – 5. VI 2014

surma puhul. Malle, Vello, Helmi ja Jaan

Tamara Rekk

Õie Saperti kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Pulmonoloogiakeskus

Hilja Sild Tunneme kaasa Signele kalli vanaema kaotuse puhul. Töökaaslased NORDIC HYPO-st

10. I 1931 – 9. VI 2014

29. X 1928 – 6. VI 2014

13. XII 1921 – 4. VI 2014

kaotuse puhul. Alla, Annika, Helena, Kerli, Reili, Triin, Veronika

Tiia Voitest

Ene Mai Vookalju

kaotuse puhul. Mai, Leena, Annika, Viivi, Sirje, Ülle, Tiit

kaotuse puhul. Kuku Klubi kollektiiv


TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Näitad, et oled sihikindel, kuid samas ka mingil määral ahne. Oled pannud millessegi nii oma südame, hinge kui ka vaba aja. Nüüd on ülekuldamise aeg.

SÕNN Oled tänulik, sest see, millele tähelepanu suunad, hakkab võimenduma. Ka negatiivne võimendub, kui sa sellele liiga palju tähelepanu pöörad. KAKSIKUD Saad sõna otseses mõttes rahasüsti. Raha ei ole kogu elu, kuid see korvab sinu jaoks varsema südamevalu, läbipõlemise, süütunde ja stressi.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

Arnoldo Ellerman – Echiquier de France, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lh5!

VÄHK

Suhted väänduvad niija naapidi. See, millelt kõige enam ootad, ei pruugi sinu soove täita. See suhe aga, mis on pannud sind pead murdma, puhkeb järsku õitsele.

MÄLUMÄNG

LÕVI

Kas oled end liiga palju tagant torkinud? Puhasta vaim ja keha ning lõõgastu. Just nüüd on aeg mõelda füüsilisele ja vaimsele tervisele.

NEITSI Jääd tõeväänamise olukorras endale kindlaks. Sa võid küll midagi kaotada, kuid see on tühine. Sa ei koorma oma elu tühja-tähjaga.

mtü liivimaa mälu

DILBERT PAKU, MIS MUL TÄNA HÄSTI LÄHEB. OI-OI.

KAALUD Oled armastuse ja positiivsete sõnade eest tänulik. Elu on just nii positiivne, kui positiivseks seda elada suudad. Tunned end tervikliku ja harmoonilisena. SKORPION

Emotsioonid teevad oma töö. Seda, mis on välja öeldud, ei saa enam tagasi võtta. Kui sa ei saa olukorda leevendada, siis lase sellest lahti.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Võid olla teatud vanuses, kuid tunned end kas nooremana või vanemana. Seda sõltuvalt olukorrast ja sind ümbritsevatest inimestest. KALJUKITS Oled sõna otseses mõttes elu õpilane. Paned kõik kogetu ühte patta ja keedad seda just nagu nõiarohtu. Elu muutub aina huvitavamaks. VEEVALAJA Avalikus elus tuleb sul kokku puutuda nii inglite kui ka kuraditega. Sinu maine võib ohus olla, kuid see ei häiri sind.

AKNE

Sotsioloogiatudeng peatab tänaval naise: «Vabandage, proua, ma teen uurimistööd ja tahaksin teile ühe küsimuse esitada. Niisiis, kas teile ei tundu, et viimasel ajal on kinos liiga palju seksi ja vägivalda?» «Ma ei oska sellele küsimusele vastata,» ütleb daam. «Ma käin kinos selleks, et filmi vaadata, mitte uurida, mis saalis toimub.» ••• «Millal see etendus lõpeb?» küsib üks külastajaist teatri direktorilt. «Kuidas kunagi,» vastab direktor. «Mõnikord kahe tunni pärast, mõnikord pooleteise pärast, aga vahel ka neljakümne minuti pärast. Me mängime kuni viimase vaatajani.» ••• Puhkpilliorkestri proovil teeb dirigent märkuse: «Teine trompet mängib valesti!» Hääl orkestrist: «Teine trompet pole veel tulnud!» «Hea küll. Öelge see talle siis edasi, kui ta tuleb.»

TAVALISELT MA SUUDAN NENDE PROBLEEMIDE EEST PAREMINI KÕRVALE PÕIGELDA.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Tegeled suvisel ajal enam sportimisega ja viibid värskes õhus. Loobud vanadest ning oma aja ära elanud uskumustest kehalise tegevuse ja spordi kohta.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

I!!! MISK E T T MI

1. Kreeka mütoloogiast tuntud Früügia kuningas Midas oli võrdlemisi juhm tegelane. Pärast seda, kui Dionysos oli täitnud tema soovi, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks, sai ta õige pea aru, kui rumal ta oli olnud. Sellest karistusest sai ta vabaks. Kui ta aga kuulutas kitarat mängiva Apolloni ja flööti puhuva Paani võistluse võitjaks Paani, sai ta endale karistuseks midagi, mida ta kangelaslikult varjata püüdis. Millise karistuse määras Midasele pahane Apollon? 2. On mõnevõrra kummaline, et maailmameistrivõistlused jalgpallis on nii palju atraktiivsemad ja populaarsemad kui sama ala olümpiamängudel. Millised kaks riiki on olnud edukaimad olümpiamängude jalgpalliturniiril? Mõlemad on tulnud olümpiavõitjaks kolmel korral. 3. Hiina suurim ehitis on suur Hiina müür. Milline objekt on teisel kohal? 4. Tuntud firma Mainor nimi on tuletatud sõnadest «majandus», «informatsioon» ja «organisatsioon». Väidetavalt on Mainori nime ristiisa üks Eesti tuntud majandusteadlane. Kes? 5. Tuntud ärimees ja investor Rain Lõhmus on väitnud, et kasutab töötajate värbamisel alati nn Tokyo testi. Milles see test seisneb?

Vastused: 1. Laskis talle kasvada eesli kõrvad. 2. Suurbritannia ja Ungari. 3. Kolme Kuristiku tamm Jangtse jõel. 4. Jaak Leimann. 5. Lõhmus kujutab endale ette, kas ta sõidaks selle inimesega kogu tee kõrvuti olles Tokyosse.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 || VARIA || 23

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.


24 || TÄNA || POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, MILLISEID ARENGUID ENNUSTAB EESTI PANGA VÄRSKE MAJANDUSPROGNOOS.

NIMEPÄEV: IMBI, IMME Mati Mandel 69, arheoloog Arne Sirel 60, suusataja ja sporditegelane Erika Salumäe (pildil) 52, kahekordne olümpiavõitja Val Rajasaar 46, loodusfotograaf Toomas Kukk 43, botaanik Remo Savisaar 36, loodusfotograaf Tõnu Endrekson 35, sõudja

foto: erakogu

VIIMANE VEERG

KÄRDLA +16 HAAPSALU +17

Selle suve veedavad Chicago eestlased esimest ja ainsat Ameerika Ühendriikides olevat eesti kirikut renoveerides. Nad kogusid 1907. aastal ehitatud luterliku kiriku renoveerimiseks üle 2000 dollari, vahendas USA uudistekanal News Channel 9. «See on vabaduse monument kõigile neile, kes Kood avab langesid kommunismi ikke video eesti all Teise maailmasõja ajal,» kiriku lausus projekti eestvedaja Bill renoveeriRebane. postimees.ee misest.

NARVA +20

RAKVERE +21

2–8 m/s

USA eestlased teevad ainsa eesti kiriku korda

TALLINN +17

 ilmateenistuse sünoptik tik

Paar nädalat tagasi sattusid kalale läinud mehed nägema, kuidas karu Vormsilt mandrile ujus. «31. mai varahommikul lasime sõbraga paadi Haapsalus vette, et sõita Tiuka alla kalale,» rääkis ujuvale karule peale sattunud Joel Kõiv. «Voosi kurgus nägime suurt kogu vees hulpimas. Lähedale sõites oli imestus suur – tegemist oli karuga.» Mehed kulgesid karu kõrval umbes viie meetri kaugusel ligikaudu 100 meetrit, kuni 1,8 meetri sügavusjooneni. «Ujumise ajal karu mõmises ja jälgis meid silmanurgast. Sõbraga omavahel naljatasime, et kas karu läks Vormsil põdraga tülli või otsustas mandrile naist otsima minna,» kommenteeris Kõiv. ilmajaam.ee

EUROOPA

Vahepeal üks kuivem päev helve meitern

Karu ujus Vormsilt mandrile

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» ÕPETAB, KUIDAS RÄÄMAS RÕDU LILLEAIAKS MUUTA.

PAIDE +22

Täna on Eestis peamine ilmategija Läänemerel asuv väike kõrgrõhuala. VahelduTARTU seks eelnenud ja järgnevaPÄRNU VILJANDI +21 +23 tele pilvisematele ning vih+22 KURESSAARE masematele päevadele +20 võib tänane päev tulla päris vihmavaba. Lisaks särab päike ja sooja on parasjagu. Kellel jagub VÕRU aega ja tahtmist, on see hea võiVALGA +22 +23 malus rannas aega veeta. Edasi on oodata jälle pilvi ja vihma. Täna on vähese ja vahelduva KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS RANNAILM pilvisusega, olulise sajuta ilm. PuAnne kanal +18 Neljapäev, 12.06 Reede, 13.06 Laupäev, 14.06 hub põhjakaare tuul 2–8 m/s. Emajõe vabaujula +19 Tallinn +10/+14  +11/+17  +9/+15  Õhutemperatuur on 17–24 kraadi. Kakumäe rand +10 Tartu +10/+18  +11/+19  +9/+21  Stroomi rand +10 Narva +12/+20  +9/+16  +7/+18  Pirita rand +11 Pärnu +11/+15  +11/+18  +8/+19  Pärnu rand +20 Kuressaare +12/+17  +11/+19  +10/+19  Pühajärv +22

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.06 4.08 4.18

loojub 22.37 22.18 22.40

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +29,6 kraadi (1961) +2,5 kraadi (1926) Tartus +31,5 kraadi (1937) +0,2 kraadi (1911)

KUUFAASID

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 11. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 18/24 09 40 Ilus maa: Varbla muuseum (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 50 Ringvaade* 12 30 ENSV: Hull lugu* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Üks tegu: Lehmalüps 10 Puudutuse aeg: Kristin Klesment* 15 Mahemaa, 1/4* 45 Kõige õigem eestlane (ETV 2012)* 15 15 Taevasina, 18/24* 16 05 Holby City haigla: Päästmisväärne elu 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Jaak (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Madrid (Eesti 2008) 19 15 ENSV: Tervitusi teisest ilmast, 1/2 45 Kodused mehed, 12/13 20 30 Welcome To Estonia ehk kellest saab au-eestlane? 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 37 päeva, 3/3: Pikk nädalalõpp augustis (37 Days, Inglise 2014) 23 10 Sokid ja skandaalid. Baltoscandal* 40 Kodused mehed, 12/13* 00 27 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69* 30 Püramiidi tipus: Meditsiinitehnika 10 00 AegRuum Kood, 2/3: Vormid* 11 00 Klassika koos Klasiga: Ludwig van Beethoven 12 00 Klassikatähed 2013: Unustamatu meloodia 13 21 ERR uudised 16 20 Eesti muusikavideod 16 50 Kirjandusfestival HeadRead: William Boyd* 17 35 Töötuba: Peitlid 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 35 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Eddie ja karupätsu 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Tubane suvi 20 15 Kroonprintsess ja kuningriik, 2/2 21 10 Surma õukond, 1/3: Richard Teine 22 00 Eesti lood: Armastus käib kõhu kaudu (Eesti 2013) 30 Ruhnu karu Vene vetes, 2/2* 23 00 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 30 Viis kildu Gunnar Grapsist (Eesti 2011) 00 00 Rock Summer 25: John Lydon 28 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 156/163* 07 40 Imeline võlukunst 08 05 Suvereporter* 09 10 Armastus ja karistus, 2* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Magav tiiger (Saksa 1995). Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Lindprii: Bonnie ja Claire 55 Punased roosid, 775/800 16 00 Küladetektiivid, 12: Rosenheimi mängurid 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 157/163 18 00 Armastus ja karistus, 3 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Pärandus 23 00 Elav märklaud: Äärelinnaidüll 00 00 Memphise detektiiv: Mind te ei murra 55 Seadusesilm: Korraldaja 01 40 Vampiiripäevikud: Läbimurre 02 25 Mentalist: Punased ponid 03 05 Krimi* 30 Suvereporter* 04 20 Rooli võim* 45 Kalailm* 05 10 Küladetektiivid, 12*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 12* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 5: Blondid, 2* 12 10 Ootamatult isaks 3, 1 35 Ootamatult isaks 3, 2 13 05 Suvesangarid* 35 Kupli all 1, 2: Tuli* 14 30 Seitsmes taevas 3, 12 15 25 Vaprad ja ilusad, 6746 55 Armastuse pisarad, 13 16 50 Midsomeri mõrvad 2, 3: Surnud mehe võistkond 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 6: Lilleäri, 1 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 14 22 00 Suvesangarid, 6 30 Suletud uste taga 4, 1: Säästuema 23 30 Top Gear USA 2, 2 00 25 Vabaduse hind 2, 10 01 20 Kondid 6, 22 02 10 Louie 3, 3 40 Võta või jäta 03 45 Suletud uste taga 4, 1: Säästuema* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 91/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 648/800 09 15 Emmerdale, 202/289* 45 Küladetektiivid, 198: Puhka rahus 10 40 Beebiminutid: Isad sünnituse juures 45 Südametukse, 82 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 2/11* 13 50 Staariminutid: Sharon Stone 55 Staariminutid: Kirsten Dunst 14 00 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Võidujooks ajaga* 16 00 Ameerika tippmodell 15, 8/13 17 00 Superlapsehoidja: Burnetti pere 18 00 Doktor Oz: Olen ma normaalne või peast segi? 19 00 Kodus ja võõrsil, 5777 30 Emmerdale, 203/289 20 00 Kuula mu laulu, 7 21 00 Pereolümpia (USA 2011). Komöödia 23 00 Poissmees, 3/11 00 45 Suvereporter 01 35 Ameerika tippmodell 15, 8/13* 02 20 Miljonäri salamissioon 03 05 Kuula mu laulu, 7* 55 Staariminutid: Michelle Pfeiffer 04 00 Südametukse, 82* 45 Suvereporter*

06 30 Peitusemeistrid* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 103: Õnne sünnipäevaks!* 09 20 Conan, 226* 10 10 Näljased meremehed, 22/50: Fowey* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 6/86: Noored geeniused* 14 25 Knight Rider, 11/90: Lõplik otsus* 15 20 Näljased meremehed, 23/50: Lostwithiel 16 15 Komissar Rex, 104/167: Mõrvarisse armunud 17 10 Supermani uued seiklused, 7/86: Roheline kodukuma 18 05 Knight Rider, 12/90: Libedal teel 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed: Filmimehed*; Tuvikeste lemmikosad* 21 00 Kaks ja pool meest: Kõõmaprobleemid* 30 Üksainus (USA 2001). Põnevik 23 30 Conan, 227/483: Simon Helberg, Eli Young Band 00 25 Kaks ja pool meest: Haiglane ja mitte värske 50 Tuvikesed: Vaba raadio; Kingadeta Al 01 40 Südamelt ära, 9 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 15, 11: Viimane päev* 11 00 Projekt Lazarus (USA 2008)*. Põnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 15, 11: Viimane päev* 15 00 Malaisia, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 12: Turbo ja Tahho 17 00 A-Rühm 4, 18 18 00 Perepea 5, 15: Petergeist* 30 Simpsonid 2, 2: Simpson ja Delila* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 7-8: Mitte-isadepäev; Juhhei! 20 00 Perepea 5, 16 30 Simpsonid 2, 3: Bart saab nulli 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 3 30 Komandör Taylor (USA 2008). Komöödia 23 30 Euroopa pokkeriturnee 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 7-8: Mitte-isadepäev*; Juhhei!* 01 30 Malaisia, 7* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 56/142* 45 Gordioni sõlm, 1* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Mõtleme taas* 11 00 Poolkuu. Igor Gräzin* 30 Linnaruumi arhiivist. Seewaldi kompleks 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Suvemiks* 13 15 Cash (Prantsuse 2008)*. Mängufilm 14 40 Mõtleme taas* 15 10 Poolkuu. Igor Gräzin* 40 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 22* 17 00 Armuleek, 23* 45 Armuleek, 24* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 57/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 LV pressikonverents* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kultuurimeeter 22 15 Varjud, 6/6 23 15 Pillimeeste klubi* 00 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 45 Laste lood. Jubejutud, 2 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Asjad, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Asjad* 23 03 Luuleruum 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

 +19  +30  +27  +31  +28  +32  +34  +22  +31  +26  +17  +20  +22  +19  +25  +31  +21  +29  +21  +27  +21  +22  +23  +19  +32  +12  +19  +33  +26  +22  +25  +32  +21  +32  +32  +15  +31  +37  +17  +29  +22  +33  +22  +31  +21  +24

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Osavad käed, 3. Loeb Raivo E. Tamm. 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Henry Purcelli, Modest Musssorgski ja Francis Poulenci laululoomingut esitavad kontratenor Lawrence Zazzo ja pianist Simon Lepper. Kontsert toimus 3. juunil Londonis Wigmore Hallis. 11 05 Album. Hispaania Rahvusorkester. 12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album. Jean-Marie Leclairi (1697–1764) sonaate esitavad John Holloway viiulil, Jaap ter Linden tšellol ja Lars Ulrik Mortensen klavessiinil. Albumit (ECM 2009) tutvustab Liina Vainumetsa. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Šostakovitši portree. Kontsert Tallinna Filharmoonia sarjast “Portree: Dmitri Šostakovitš”. Esinevad muusikateadlane Tiia Järg, pianist Holger Marjamaa ja Insomnia Kvartett. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Maarja Nuut 00 05 Nokturn


Postimees 11 06 2014