Page 1

VASTUOKSA

PRAEGUNE PALGASÜSTEEM EI MOTIVEERI PUUDEGA INIMESI TÖÖTAMA. MAJANDUS LK 6 JUHTKIRI LK 2

BÜROKRAATIA E-RIIGIS

VASTASEID MURDMA

Järgmise aasta 1. aprillist hakkavad kehtima e-tervisetõendid, kuid autokoolidel pole sellele süsteemile ligipääsu.

Esimeses hooajaeelses mängus saab näha, kas Margus Hunt on nii kõvasti arenenud, nagu arvab peatreener.

EESTI LK 3

TERVIS Kui rasedustest ei näita rasedust?

LK 17

SPORT LK 15

Muusik

ERIK TRUFFAZ: Ma üritan olla laulja trompeti kaudu. KULTUUR LK 12

ARVAMUS

KOLMAPÄEV, 6. AUGUST 2014 • NR 181 (7172) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 801 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Boikottimine Boikoteerida saab Putini Venemaad, aga mitte keelt ja kultuuri, kirjutab venekeelse Postimehe ajakirjanik Nikolai Karajev vastuseks kirjanik Indrek Hargla mõtteavaldusele. Eesti patrioot peab olema valmis boikoteerima üldse kõike, mis on seotud vene keelega, ironiseerib Karajev. LK 10

Eestis on 40 valda, kus elab vähem kui tuhat inimest. Neis kõigis on postkontorid. Pisikeste kontorite käive on keskmiselt kolm eurot päevas, kuid seaduse kohaselt ei saa neid sulgeda.

Sõbralikud koerad hakkavad aitama lapsi

MEIE VARA

Maapõu Emotsioon on positiivne, kui su talumaadel on tulutoov liiva- või kruusaleiukoht. Aga olukord kipub käest minema, kui jõuame Eesti oludes lubjakivi- või veel hullem, fosforiidimaardlateni. Neil juhtudel on usaldus geoloogide vastu kiire kaduma, tõdevad riigikogu mäetööstusettevõtete toetusrühma liikmed Marko Pomerants ja Lembit Kaljuvee. LK 11

Praktiline vajadus postkontorite järele on viimastel aastatel vähenenud. Pensioni saab kätte pangast või ülekandega. Paki võib panna pakiautomaati. Milleks on kõikjale kontoreid tarvis?

Tallinna lastehaiglas tutvustati eile Eestis uudset haigla külastuskoerte pilootprojekti ja selle tulemusi. Esitlusele järgnesid meeleolukas koertesõu ja tordisöömine. Ürituse eesmärk on rohkematele haiglatele ja ajakirjanikele tutvustada teraapiakoerte kasutamise võimalusi laste ja täiskasvanud patsientide tervise ja heaolu parendamisel. Pildil annab koer, kel nimeks Rika, kingikorvi abivajajale üle. foto: tairo lutter

EESTI LK 5

VENE KÜSIMUS

Kallid postkontorid


2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Puudega töötajaid ei maksa alahinnata

Miljardäri vaevad Vene oligarh Gennadi Timtšenko (61) on üks maailma rikkamaid inimesi. Täpsemalt 79. kohal, kui uskuda Forbesi tänavust tabelit – Venemaal aga seitsmes. Tema hinnanguliselt umbes 14,5 miljardi dollariline varandus pärineb nafta- ja gaasiärist. Bloomberg hindab küll tema varandust umbes poole väiksemaks. Timtšenko on lisaks Venemaale ka Soome kodanik, ning USA võimude andmeil on tal kolmaski kodakondsus, sünnipaiga Armeenia oma. Tegelikult on ta küll pikka aega elanud hoopis Šveitsis. Viimasel ajal on aga rahvusvahelist äritegelast tabanud mõningad ebameeldivused. Nimelt pani USA ta märtsikuus sanktsioonide nimekirja kui Vladimir Putini siseringi kuuluva isiku. Vahetult enne nimekirja avaldamist müüs Timtšenko oma tähtsaima ettevõtte, Gunvori osaluse. USA rahandusministeeriumi väitel «Putinil on investeeringud Gunvoris ja tal võib olla ligipääs Gunvori rahale». Nüüd, uues sanktsioonilaines sattusid USA musta nimekirja Timtšenkoga seotud firmad, näiteks Volga Group. Seega polegi väga imestada, kui Vene uudisteagentuur ITAR-TASS avaldas mõne päeva eest üpris haruldase pikema usutluse Timtšenkoga, kõlas seal avaküsimus miljardärile: «Mille pärast kannatate, Gennadi Nikolajevitš?» Kel keeleoskus võimaldab, soovitan seda intervjuud kindlasti algupärandis lugeda, kuna tegu on mitmeski mõttes valgustava tekstiga. Mõtlesin, mida võiks Eestis tuua paralleeliks, ja ei leidnudki head võrdlust. See olukord, kus Tallinna TV intervjueerib näiteks Keskerakonnale sõbralikke ärimehi Oliver Kruudat või Urmas Sõõrumaad, ilmselgelt ei kanna välja.

Enam saab ikka piskust tööst kui suurest seisust,» ütleb eesti vanasõna. Tänase Postimehe majandusosas saab lugeda lootustandvaid näiteid sellest, kuidas reaalses elus saavad hakkama erivajadustega töötajad, keda on palganud puhastusteenuseid pakkuv ISS Eesti ja ehitusettevõte Seve. Selgub, et piiratud töövõime ei takista töötajal olemast aktiivne ja tubli. See on tegelikult ka ootuspärane. Kõik tööd ei nõua ju inimeselt täpselt ühesuguseid omadusi ning võimeid. Sageli on ettevõtte seisukohalt otsustavad just nimelt töötaja kohusetunne ja püsivus, mitte aga see, kas tema silmad näevad sada protsenti või mõnevõrra vähem. Kehaliste puuete leevendamiseks on ammu välja mõeldud abivahendid, ning inimene, kes tuleb toime igapäevaelus, saab edukalt hakkama ka tööelus. Kohusetunde, lojaalsuse või püsivuse puudumist on hoopis raskem kompenseerida.

Mida rohkem eraettevõtteid omandab kogemuse piiratud töövõimega inimeste töölepalkamises, seda lihtsam on ka teistel tööandjatel sama teekond ette võtta. Eeskuju võiks rohkem näidata ka avalik sektor, ning seda kõige kõrgematest tasanditest alates. Teistest riikidest on siin hulgaliselt näiteid. Me teame, et sügav nägemispuue ei takistanud David Blunkettil töötada Briti parlamendis ega Tony Blairi valitsuses siseministrina. Tulirelvaründes vigastatud ja seetõttu ratastooli surutud Saksa poliitik Wolfgang Schäuble on Euroopa Liidu üks hinnatumaid rahandusministreid. Maailmast leiab hulgaliselt innustavaid näiteid sellest, et piiratud töövõimega inimene saavutab elus mitte vähem kui mõnigi, kel ainsatki viga küljes pole. Muidugi võib erivajadustega inimeste puhul ette tulla mingeid probleeme, aga kelle puhul on need tegelikult välistatud? Probleemid on siin lihtsalt veidi teistsugused, ning arusaamise ja ka teatud koolituse abil on tõenäoliselt võimalik paljudest asjadest üle saada. Tänane Postimehe ar-

tikkel viitab näiteks juhtumile, kus skisofreeniat põdev koristaja jättis rohud võtmata ja põhjustas oma käitumisega objektil segadust. Kuid kliendid on isegi niisugusel juhul olnud mõistvad.

JUHTMÕTE Maailmast leiab hulgaliselt innustavaid näiteid sellest, et piiratud töövõimega inimene saavutab elus mitte vähem kui mõnigi, kel ainsatki viga küljes pole.

LK 6

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Inimeste suhtumist politseisse näitas seegi, et meie patrullautol Škoda oli üks rehv tühjaks lastud.

Päris hulk auru on ses jutus kulunud tõenduseks, et hoolimata oma Soome passist, Šveitsi kodust ja Prantsuse puhkustest on Gennadi Timtšenko ikkagi läbi ja lõhki vene inimene.

Abipolitseinik Sergei Metlev konfliktist Kultuuritolmu üritusel, PM 5.08

Postimees 1909. aastal

«Nüüd on mul faktiliselt väljasõidukeeld,» räägib Timtšenko usutluses. «Perekond läks suveks Lõuna-Prantsusmaale, kus me tavapäraselt igal aastal puhkame, aga mina olen sellest kõigest ära lõigatud. Kodustest, armsaks saanud koerast…» Koerake Romi, nagu selgub, on Putini labradori Koni (Connie) kutsikas. Seda tüüpi detaile leidub usutluses piisavalt, ning miljardär saab lugejale seeläbi ilmselt lähedasemaks – näed, pole ülirikkurilegi inimlikud jooned võõrad. Päris hulk auru on ses jutus kulunud tõenduseks, et hoolimata oma Soome passist, Šveitsi kodust ja Prantsuse puhkustest on Gennadi Timtšenko ikkagi läbi ja lõhki vene inimene, kes peab oma kodumaaks Venemaad. Tema kahekordses majas valitseb stiilina sotsialistlik realism. Euroopasse võiks mees ju tegelikult reisida, kuid oma jutu järgi kardab CIA provokatsioone. Eralennuk Gulfstream seisab – USA sanktsioonid ei luba seda kasutada ega teenindada. Visa ja Mastercard ei tööta. Nende asemel tuleb kasutada sularaha. «Kohvrike?» huvitub intervjueerija, kuid miljardär vastab rahulikult: «Seni pole pintsaku taskud veel välja veninud.» Selline keeruline elu siis Vladimir Putini lähedasest sõbrast suurärimehel, suvel 2014.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kui meil on olemas inimesed, kes suudavad tööd teha ja on ka ise töölesaamisest huvitatud, siis on lausa Eesti-vaenulik, kui laseme püsida olukorral, et hakkajad inimesed tööle ei pääse. Selle nimel, et meie inimeste oskusi ja võimeid kogu ühiskonna ning nende endi huvides parimal viisil kasutada, peavad koostööd tegema nii riigiasutused, kohalik võim, avalik sektor kui ettevõtjad. Jõukohase töö tegemine on kasulik kõigile, aga muidugi kiidab töö kõige paremini tegijat ennast.

urmas nemvalts

argo ideon

Eesti Karskusseltside VIII kongress Narvas. Kolmanda koosoleku kolm kõnet tõiwad küsimuse päewakorrale, mis õigusepärast karskuseseltside tegewuses juba ammu suuremat tähelepanu oleks pidanud leidma, so suguelu küsimus. Põhjapanewa kõne selles asjas peab Eesti tütarlastegümnasiumi direktor Peeter Põld. Kõneleja näitab, et suguelu küsimus nii tähtjas on, et tema mõju terwe ühiskonna elus, rikaste ja waeste, wanade ja noorte juures tunda on. Ajaloo uurijad leiawad sügawamalt oma aine sisse tungides tihti, et ajaloos tähtsate meeste teod, mis ühiskonnale suuri pöördeid tõiwad, suguelu mõju all on sündinud. Haiglaselt wäljaarenenud suguelulised olud on tihti wähematele ja laiematele ringkonda-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

dele hädaohtlikuks saanud. Ei wõi ka suguelu küsimus sellepärast karsklastele ja karskusseltsidele ükskõik olla. Karskuse-seltsidel on aga weel iseäraline tähtjas põhjus suguelu küsimusega tegemist teha, sest et suguelu ja alkoholismus, nagu teaduslised uurimised näitawad, kõige ligidamas ühenduses on. M. Aitsam walgustab oma kõnes «alkohol ja porduelu» ligemalt, kuidas alkohol just naesterahwaste langemises ja meeste kõlwatuses pääsüüdlane on. Tume pilt on see, mis kõneleja porduelu halbtustest kuuljate silmade eest laseb mööda minna. Lõpuks peab Peeter Põld weel teise kõne sellesama aine üle: suguelu selgitamine õppiwale noorsoole. 6.08.1909

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50


POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Üle poole elanikest ei toeta kooseluseadust Ühiskonnas palju vaidlusi ja vastukaja tekitanud kooseluseadust toetab 34 protsenti ja selle vastu on 58 protsenti Eesti elanikest, selgus ERRi uudistetoimetuse tellitud TNS Emori üle-eestilisest 555 vastajaga küsitlusest. Kui riigikogus on kõige innukamalt sõdinud kooseluseaduse vastu Isamaa ja Res Publica Liit, ei ole nende valijate seas kooseluseaduse vastaseid sugugi mitte kõige rohkem – selgelt kõige suurem vastuseis kooseluseadusele on hoopis Keskerakonna valijate poolt. Kooseluseaduse eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise juunis ja riigikogus jätkub arutelu uuesti sügisel.

Vastajad vanuse järgi

8%

Ei oska öelda

34%

Toetan täielikult + pigem toetan

alla 35 52

39

9

35-50 33

62

5

üle 50 20

70

10

Vastajad emakeele järgi

Kas toetate kooseluseaduse vastuvõtmist, mis annab nii vabaabielu- kui ka samasoolistele paaridele võimaluse oma kooselu registreerida?

eesti 40

52

8

muu 17

77

6

Kultuuritolmult äraviidu käitus agressiivselt ka arstidega Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põllu sõnul tõi kiirabi 12. juuli varahommikul politsei saatel haigla erakorralise meditsiini osakonda mehe, kes vajas esmaabi. Meditsiinitöötajad tegid patsiendile vajalikud uuringud ja osutasid talle esmaabi, kuid mehe käitumise tõttu olid nad sunnitud talle taas politsei kutsuma. Arstide suhtes agressiivselt käitunud 28-aastane mees on sama isik, kelle politsei Patarei vangla territooriumil toimunud vahejuhtumi järel käeraudades minema viis. postimees.ee

Savisaar loobus debatist Paide Arvamusfestivalil

Kõik vastajad (555 vastajat vanuses 15+)

Vastajad parteilise eelistuse järgi SDE 39

52

9

IRL 38

62

0

Keskerakond 16

72

12

Reformierakond 42

51

7

Pigem ei toeta + ei toeta üldse

58%

Allikas: TNS Emor, ERR

Viljandimaal taastati Balti kett

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar lükkas tagasi kutse osaleda 16. augustil Paides Arvamusfestivali lõpetaval peaministrikandidaatide debatil koos teiste parlamendiparteide esimeestega. «Ülejäänud kolm tulevad, aga Savisaar ei soovinud osaleda – vähemalt niimoodi Keskerakond meile teatas,» ütles Arvamusfestivali sisutiimi juht Urmo Kübar (pildil). Kutse võtsid vastu Reformierakonna esimehest peaminister Taavi Rõivas, SDE esimees Sven Mikser (SDE) ja IRLi esimees Urmas Reinsalu. BNS

53 145

trahviteadet saatis politsei kiiruskaamerate andmete alusel välja selle aasta seitsme kuu jooksul. BNS

Elron saab järgmise aasta keskel uue rongi Tänavu aprillis Raasiku õnnetuses kahjustada saanud Elroni neljavaguniline diiselrong saadeti taastamisele, samas peaks ettevõte selle asemel saama uue rongi järgmise aasta keskpaigaks. «Rongi taastamine korraldatakse kindlustusseltsi ETF kaudu,» lausus Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht. BNS

Sõdurite säilmed maetakse Tori kalmistule

Viljandi lähedal Karula tee ääres filmiti esmaspäeva õhtul vaheklippe, mida näidatakse Balti ketist veerandsajandi möödumist tähistaval kontserdil. Taustaosadesse kutsusid filmitegijad ka kohalikke

elanikke, kellel soovitati riietuda 1980. aastate stiilis. Ülesvõetut saab vaadata 23. augustil Viljandi lauluväljakul tasuta kontserdil. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja va-

badustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. foto: elmo riig / sakala Sakala

E-tervisetõend võib autokoolide tööd raskendada merilyn säde

merilyn.sade@postimees.ee

A

lates järgmise aasta 1. aprillist hakkavad kehtima e-tervisetõendid, kuid autokoolidel sellele süsteemile ligipääsu pole, mistõttu tuleb inimestel endil hakata tõendit välja printima. Kui siiani on autokoolidesse sõitu õppima läinud inimesed saanud perearsti juurest kaasa paberil tervisetõendi, siis järgmisel aastal enam niisama lihtsalt pabertõendit ei saa. Perearstil tuleb tervisetõend ise patsiendiportaali lisada, kus seda näeb tervisetõendi taotleja ka ise ning kust tal on võimalik see välja printida. Eesti Autokoolide Liidu presidendi Enn Saardi sõnul pole siiani e-tervisetõenditega palju probleeme olnud, kuna digitaalne tõend pole veel kohus-

tuslik. «Kui praegu on mõni inimene e-tervisetõendiga tulnud, siis oleme tal palunud selle välja printida,» ütles ta. «Praegu pole veel palju probleeme olnud, kuid uuel aastal võib olukord muutuda,» lausus Saard ning arvas, et ka autokoolidel võiks siiski olla võimalus sellele süsteemile ligi pääseda. Kuna autokool ei tohi ilma tervisetõendita inimest autokooli vastu võtta, tuleb digitaalse tervisetõendiga inimesel näiteks varasemast rohkem aega kulutada, et see välja printida või koolile saata. «Korra oleme inimesel palunud paberkandjal tõend tuua ja siis pidi ta seetõttu teise rühma minema, sest esimesel korral polnud tal seda kaasas,» lausus Saard. Sotsiaalministeeriumi kodulehel on kirjas, et juba eelmisest

kuust alates on võimalik e-tervisetõendeid koostada, kuid see pole veel kohustuslik. Praegu saavad inimesed oma tõendi kätte ka paberil, kuid soovi korral on võimalik saada ka digitaalne versioon. Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask ütles, et autokoolid ei saa ligipääsu digitaalsele tõendile seetõttu, et neil ei ole infosüsteemi, mis suudaks tervisetõendeid elektrooniliselt vastu võtta. «Uue infosüsteemi arendus tähendaks autokoolidele suurt lisakulu, mis samuti võib tähendada autokoolide hindade tõusu,» lausus ta.

E-tervisetõend võetakse sotsiaalministeeriumi teatel kasutusele seetõttu, et ühtlustada tervisetõendite koostamist ja väljastamist.

Praeguseks on välja arendatud süsteem, mis võimaldab inimesel patsiendiportaalist tõend alla laadida ja seejärel on võimalik see e-postiga autokoolile saata. «See, kuidas autokool tõendit aktsepteerib, kas prinditult või digitaalselt, on kooli enda otsustada,» rääkis Vask. E-tervisetõend võetakse sotsiaalministeeriumi teatel kasutusele seetõttu, et ühtlustada tervisetõendite koostamist ja väljastamist. Samuti, et muuta tõendite väljastamise protsess selles osalejatele, sealhulgas taotlejatele ja tõendite koostajatele, läbipaistvaks ja hästi kontrollitavaks. Ka on sotsiaalministeeriumi kodulehel kirjas, et digitaalne tõend aitab tagada mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli ühetaolisuse, olenemata läbiviimise kohast.

Sellel suvel Pärnumaal Tori vallas Randivälja külas ühishauast välja kaevatud kuue sõja ajal hukatud Saksa poolel võidelnud tundmatu eestlasest sõjamehe säilmed maetakse tõenäoliselt sügisel Tori kalmistule, lausus kaitseministeeriumi pressiesindaja. Säilmete korralik ümbermatmine saaks tema sõnul kõige varem toimuda tänavu septembris, mil möödub 70 aastat 1944. aasta sõjasügisest. BNS

Pärnu hoiatab sinivetikate eest

Päästeauto vajus pinnasesse

Kuigi esmaspäeval Pärnu randades võetud veeanalüüsid näitavad vee puhtust, on kaldaäärsetes lompides ja märjas liivas linnavalitsuse teatel tõusnud sinivetikate hulk. parnupostimees.ee

Esmaspäeval põles Saaremaal Pihtla vallas 600-ruutmeetrisel alal rabapinnas. Kitsal rabateel vajus teelt välja paakauto. Ekskavaatori ja traktori abiga aidati masin taas teele. postimees.ee

Tuleohtlik aeg

Pühapäeval Võrumaal Antsla vallas süttinud metsatulekahjus põles 3,3 hektarit metsa. Veel eilegi tegelesid Valga, Võru, Otepää ja Antsla riiklike komandode päästjad, vabatahtlikud ning Lõuna-Eesti reservpäästerühm pinnasest tulekollete kustutafoto: päästeamet misega. valgamaalane.ee


4 || EESTI || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

SOTSIAALNE TEENUS. Seaduse kohaselt peab Eestis olema postkontor igas vallas, olenemata selle suurusest, ja kirjakast maal mitte suurema vahe tagant kui kaks kilomeetrit.

Poliitiline otsus maksab Eesti Postile kolm miljonit eurot aastas kaspar jõgeva reporter

E

estis on 40 valda, kus elab vähem kui tuhat inimest. Neis kõigis on postkontorid. Väikevaldade postkontorite käive on keskmiselt kolm eurot päevas, kuid seadustest tulenevalt ei saa kontoreid sulgeda. Möödunud aastal kulutas riigiettevõte AS Eesti Post 2,6 miljonit eurot selleks, et täita universaalse postiteenuse osutaja ehk riikliku teenusepakkuja kohustust. Mida see tähendab? Iga viie aasta tagant korraldab konkurentsiamet avaliku konkursi universaalse postiteenuse osutaja leidmiseks. 2009. aastal kandideeris vaid Eesti Post. Eraettevõtted ei pidanud konkurssi siis atraktiivseks, ega pea tänini. Sel suvel lõppes uus konkurss ning taas kandideeris vaid Eesti Post. Ettevõte kandideeris seepärast, et juhul kui teenuseosutajat poleks ava-

liku konkurssi korras leitud, oleks määratud praegune teenust pakkuv asutus. Seega, Eesti Postil pole kahjumlikust kohustusest pääsu. Selle aasta prognoosi kohaselt maksab riigiettevõte kohustuse täitmise eest 2,9 miljonit eurot.

Teenuseid saaks ühendada Kust tuleneb kahjum? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse kohaselt peab igas vallas olema postkontor, sõltumata sellest, kas seal elab 400 või 2400 inimest. Maapiirkondades jääb aga inimesi üha vähemaks, samal ajal tõusevad kommunaal- ja palgakulud. Postkontorite praktiline vajadus on viimaste aastate jooksul vähenenud. Pensioni saab kätte pangakontorist või ülekandega. Kirja võib saata kirjakasti abil. Paki võib panna pakiautomaati. Milleks on kõikjale kontoreid tarvis? «See on riigi otsus,» ütleb Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru, tahtmata detailidesse laskuda. Tallinna Tehnikaülikooli regionaalpoliitika professor Sulev Mäeltsemees kahtleb otsuse mõttekuses. «See oli poliitiline otsus, sest väga mõistus-

päraseks ei saa seda pidada,» arvab ta. «Eesti Post peaks algatama seaduste ülevaatamise.» Mäeltsemehe sõnul oleks mõistlik kombineerida postiteenuste osutamist teiste teenustega. Ta viitab sellele, et igas omavalitsuses on pood, raamatukogu või vallavalitsus – need asutused saaksid margimüümisega ise tegeleda. Kaaluda võiks ka margiautomaatide kasutamist. Alternatiivsete müügikohtade teed on läinud nii Saksamaa, Taani kui Soome. Eesti Postil on samuti müügipunkte vallamajades, poodides ja raamatukogudes. Kõikjal pole aga ettevõte koostööpartnereid leidnud. Majandusministeerium postkontorite võrgu kahandamist ei planeeri. «Oluline on ka sotsiaalne ja regionaalne mõõde,» on majandusministeeriumi seisukoht. Septembrist jõustub määrus, mille kohaselt kerkivad kirja- ja pakisaatmise hindade piirmäärad. Majandusministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas räägib, et see peaks Eesti Posti riiklike teenuste kahjumlikkust oluliselt vähendama. Teine osa ligi kolme miljoni euro suurusest kahjumlikust

kohustusest tuleneb kirjakastide nõudest. Praeguse korra kohaselt on kirjakastide suurim lubatud kaugus teineteisest pool kilomeetrit linnas ja kaks kilomeetrit maal. Eesti Postil on kokku ligi 2800 oranži kirjakasti, mis teeäärtes posti otsas seisavad. Neid kontrollitakse iga päev. Pooltesse kirjakastidesse libistatakse üks kiri päevas. Kõik. See pole jäämäe tipp. «Meil on Eestis suur hulk kirjakaste, kuhu mitme kuu jooksul ühtki kirja ei panda,» lausub konkurentsiameti energeetika- ja postiosakonna juhataja Margus Kasepalu. Seetõttu tegi konkurentsiamet majandusministeeriumile ettepaneku leevendada kirjakastide paiknemistiheduse nõuet. Konkurentsiameti ettepaneku kohaselt võiks tihedus olla kuni kolm kilomeetrit linnas ja viis kilomeetrit maal. OSC kullerfirma tegevjuht Andreas Türkson ütleb, et väikese ja aina kahaneva kirjateenuse mahu ja postkontorite võrgustiku ülalpidamise kohustuse tõttu ei hakka ükski eraettevõte riiklikuks teenusepakkujaks kandideerima. Kui palju kirju praegu võr-

reldes mõne aasta taguse ajaga vähem saadetakse? 2007. aastal saadeti Eesti Posti kaudu 60 miljonit kirja, 2013. aastal 30 miljonit. Tänavu peaks senist kahanemistempot arvestades saadetama 25 miljonit kirja. Turg kuivab kokku.

Päästjaks netikaubamajad Riikliku teenusepakkuja eelis on tõik, et paljud välismaised netikaubamajad panevad tarbija valiku ette: kiirkuller või tavateenus. Kiirkullerid on näiteks DHL, UPS või FedEx, kelle teenuse hind on krõbe. Alternatiiviks on tavateenus, mille puhul nõustub tarbija vaikimisi netikaubamaja valitud teenusepakkujaga, kelleks reeglina on riiklik postifirma. Eestis siis Eesti Post. Türkson prognoosib netikaubanduse turu kasvuks 10– 20 protsenti aastas. Praegu pole siiski kasv piisav, et eraettevõtted kandideeriks riiklikuks teenusepakkujaks, sest nõuded teenusepakkujale söövad kasumi ära. Kullerfirmad otsivad võimalusi sõlmimaks netikaubamajadega otsekokkuleppeid. Eestis tegutseva netikaubamaja Galador tegevjuht Sven Salmis-

te rääkis, et kuni 2007. aastani oli nende peamiseks partneriks Eesti Post, kuid järk-järgult sõlmiti koostöölepped erafirmadega. Praegu kasutatakse peamiselt DPD ja OSC kullerfirmade teenust. Salmiste sõnul on DPD ja OSC teenus personaalsem. «Kui inimest kodus polnud, saadi temaga vajadusel kasvõi bensiinijaamas kokku,» räägib ta. Eesti Posti teeninduse siunamine on viimastel aastatel muutunud tavapäraseks. Sotsiaalmeediaportaalis Facebook on loodud kommuun «Eesti Post on kohutav ettevõte». Kommuuniga on liitunud üle 200 inimese ning kriitikanooli Eesti Posti suunas loobitakse seal pea iga päev. «Ma ei väida, et me kunagi ei eksiks,» ütleb Sooaru. Ta lisab, et ettevõte tegeleb pideva kvaliteedikontrolliga. Näiteks rahvusvahelise kirjateenuse kvaliteeti mõõdetakse iga kuu nn testsaadetiste abil. 96 protsenti Eestisse saabunud kirjadest jõuab riikliku teenusepakkuja vahendusel adressaadini järgmisel päeval. Eesti Post on selle tulemusega Euroopa riikide postioperaatorite hulgas kolmandal kohal.

Proteesimeistri amet ühendab hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

M

õned nädalad pärast Ida-Tallinna keskhaigla uue proteesikeskuse avamist on nooremseersant Madis Põri töölaud piinlikult puhas, tööriistadel on veel hinnasildid peal ning töökojas valitseb rahu ja vaikus. «Paberimajandus võtab aega,» põhjendab proteesimeister töökojas nähtud klantspilti ja tunnistab, et tahaks juba tööga peale hakata. «Tegelikult keskus juba osaliselt töötab, siin tehakse sisetaldu, aga mina neid teha ei saa, sest mul puudub meditsiiniline haridus,» räägib kaitseväelasest proteesimeister Põri. Proteesimeistriks koolitati ta USAs Washingtonis asuvas sõjaväelaste ravikeskuses, kus algajad pandi kohe meistrite kõrvale tööle. «Ameerikas on proteesimeister eraldi eriala, kus kaks aastat õpitakse teooriat ja üks aasta on praktika, aga mina pidin selle kõik poole aastaga selgeks saama,» räägib Põri. Esimese jalaproteesi tegi meister endale, sest kaotas 2012. aastal Afganistanis patrullreidil olles mõlemad jalad. «Vasak jalg on mul keerulise kujuga, hästi luine, rasvkude

on vähe ja seetõttu oli raske teha ideaalset hülssi, mida ma saaksin kaua kanda,» kõneleb mees. Pärast mitme lahenduse katsetamist õnnestus tal leida variant, mis talle väga hästi sobib. «Enda tehtuga olen ma palju rohkem rahul, kui sellega, mis ma Inglismaal sain,» hindab meister.

Proteesi tegemiseks vajalikud osad tellitakse välismaalt ja siinsetel meistritel tuleb need kui Lego-klotsid kokku panna. Väga rahul on mees ka oma töökohaga, sest see olevat isegi paremini varustatud kui USAs. «See kõik on ideaalne. Kõik, mida te näete, on maailma tipptase, nii uut lamineerimismasinat polnud isegi Ameerikas,» pole ta kiidusõnadega kitsi.

Käeline tegevus tähtsaim Laual olevate tööriistade järgi otsustades paistab proteesitegija töö olevat pigem käsitöölise amet. «Eks see ole segu käsitöölise ja inseneri omast, sest sa pead tundma hästi inimese anatoomiat, aga ka erinevaid materjale, ja käeline tegevus peab olema tugev,» arvab Põri. Ta ise peab käelist tegevust kõige olulisemaks, sest sellest sõltub, kas protees kandjale sobib või põhjustab hoopis valu. Proteeside tegemiseks vajalikud osad – jalalabad, põlved, joondumust korrigeerivad vahelülid – tellitakse välismaalt

Nooremseersant Madis Põri kaotas Afganistanis missioonil olles m sobiva proteesi. Nüüd hakkab ta Ida-Tallinna keskhaigla suurepäras

ning siinsetel meistritel tuleb need otsekui Lego-klotsid kokku panna ning teha köndi külge käiv hülss. Lisaks tuleb seadistada valmis protees nii, et

inimese kõnnak jätaks loomuliku mulje. «Kui on ühe jala amputatsioon, siis on vaja kõrgusega mängida, kui mõlema, siis võib patsiendi teha nii pikaks,


POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

käsitöö ja insenerioskused vib ära, võib-olla on vaja midagi korrigeerida, paremaks muuta, ja siis võibki ära minna,» räägib meister.

Patsiendile oma meister Tõsi, tegelikult pole selliste proteeside saamine sugugi nii lihtne, sest sõltub saaja rahalistest võimalustest. Eestis tasub lõviosa proteeside maksumusest haigekassa, kuid patsiendi omaosalus on kümme protsenti. «Kõige kallim põlv, mis saadaval on, maksab umber 20 000 dollarit ja inimesel endal tuleks maksta 2000 dollarit,» toob Põri näite. Tavalisele proteesile kuluv summa on muidugi kümneid kordi väiksem.

Kui on ühe jala amputatsioon, siis on vaja kõrgusega mängida, kui mõlema, siis võib patsiendi teha nii pikaks kui ta tahab. Proteesimeister Madis Põri

õlemad jalad ning pärast proteesimeistriks õppimist tegi ka endale selt sisustatud proteesikeskuses aitama teisi. foto: mihkel maripuu

kui ta tahab,» kirjeldab Põri oma tööd. Kui on soovi, siis võib mees enda sõnul teha ka sellised jooksuproteesid, nagu on kuri-

kuulsaks saanud Lõuna-Aafrika invasportlasel Oscar Pistoriusel. «Tellime jooksujalad (proteesi alumine osa – toim), teeme hülsi juurde, patsient proo-

Tööpuudus proteesimeistreid ei ähvarda, sest hülsse on vaja vahetada. «Kohe pärast õnnetust tuleb seda tihti teha, sest könt hakkab kokku tõmbuma,» selgitab Põri. Kahanemisaeg võib olla kuni kaks aastat ja alles siis saab hakata ühte hülssi pikemalt kandma. «Mina võin omast kogemusest öelda, et mulle tehti peaaegu iga kuu uus hülss, mõnikord paari nädala tagant,» meenutab ta. Nagu iga asi kulub kasutades, nii ka proteesid. «Kui hülss hakkab liiga suureks jääma, kõndides on kuulda min-

geid helisid või on sellel näha mingeid värvierinevusi, siis on see märk, et protees võib puruneda ja tuleks välja vahetada,» räägib Põri. Mehe sõnul oleks väga hea variant, kui ühe patsiendi ja tema proteesidega tegeleks kogu aeg sama proteesimeister, kes õpiks oma patsienti tundma – ta teaks, mida on vaja teha ja mida võiks proovida. «Need asjad hakkavad väga olulist rolli mängima ja ma loodan, et siin keskuses on see võimalik,» on Põri lootusrikas. Igatahes on missioonidel jala kaotanud kaitseväelased lubanud hakata just tema juures käima. Oma uuest tööst on mees vaimustuses ja loodab, et saab varsti proovida ka käeproteeside tegemist. Praegu neid Eestis veel ei tehta, kuna selliseid lõikusi on aastas vähe. «Seal on palju elektroonikat, pead teadma, kuidas mingeid juhtmeid ühendada,» räägib ta õhinal. Ka käteproteeside tegemist oleks saanud USAs õppida, kui vaid koolitusaeg poleks olnud nii lühike. Järgmiseks aastaks on mehel plaan kindel – ta läheb õppima medõeks. «Ma see aasta ei julgenud minna, sest kartsin kiiresti läbi põleda,» tunnistab Põri. Nii küsis ta relvavendade käest nõu, kes soovitasid esmalt aasta tööl käia ja rutiiniga harjuda ning alles siis kooli minna. Kui meditsiiniline haridus käes, laieneb ka Põri tööpõld ja ta saab hakata tegema sisetaldu, mida läheb proteesidest rohkem vaja.


6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

VASTUOKSUS. Praegune palgasüsteem ei motiveeri puudega inimesi töötama.

Ettevõtted harjuvad puudega töötajatega anette parksepp reporter

P

uhastusteenuseid pakkuv ISS Eesti ja ehitusettevõte Seve on aastaid pakkunud tööd piiratud töövõimega inimestele, kuna nad on ettevõtjate sõnul kohusetundlikumad ja püsivamad kui täieliku töövõimega inimesed. ISS Eestis töötab 25-aastane Jaanus Lehiste. Noormees käis ettevõttes eelmisel suvel praktikal ja asus sügisest koristusteenindajana tööle. Lehiste läheb igal hommikul kell seitse ametisse, koristab kaks tundi ning läheb seejärel koju. Ta töötab kümme tundi nädalas. Töö meeldib noormehele väga ja mingeid äpardusi pole tal siiani ette tulnud.

Muutunud suhtluskultuur Lehiste on üks ISS Eesti 200st piiratud töövõimega inimesest. 1700 töötajaga ettevõttes on mitmesuguseid erivajadusi. ISS Eesti personalijuht Helo Tamme tõi näiteks vaegnägijad. Esialgu võib olla keeruline ette kujutada, kuidas saab peaaegu pime inimene koristamisega hakkama, kuid per-

sonalijuht kinnitas, et kui ühele vaegnägijast töötajale näidati ette, kuidas tuleb ruumi koristada, jäid talle kõik nurgatagused hästi meelde ning ta koristas ehk pareminigi kui teised töötajad. Probleemidest on ISS Eesti õppinud eelkõige enda juhtide koolitamise vajalikkust. Tamme meenutas, kuidas kord jättis skisofreeniat põdev töötaja oma rohud võtmata, nii et tal tuli tööl olles peale haigushoog. Puhastusteenindaja jooksis objektil ringi ja keeldus isegi võtmeid ära andmast. Ettevõtted on Tamme hinnangul aga mõistvad: «Klient pole ka öelnud, et ärge meile enam sellist töötajat saatke.» Ta lisas, et kliendid pigem tunnustavad puudega inimeste palkamist. Seve Ehituse 83 töötajast 17 ehk viiendik on kurdid. Ettevõtte büroojuhataja Mare Enniste rääkis, et kui kurdid inimesed asusid nende ettevõttesse tööle, tekitas see mõningaid konflikte. Töötajate seas tekkis äparduste puhul hoiak «ah, kurdid tegid ja mida nad ka teavad», aga see läks Enniste sõnul kiirelt mööda, kuna ettevõte hakkas korraldama õppusi kurtide suhtlemiskultuuri kohta. Näiteks õpetati kolleegidele, et ehitusobjektil töötades võib kurti inimest puudutada õlast või vilgutada tulesid, et

ei peaks toa teise otsa minema. Lisaks suhtlevad töötajad väga palju mobiilisõnumite ja jooniste abil. ISS Eesti tegevjuht Madis Kase ütles, et kui erivajadustega inimene välja koolitada, on ta püsivam töötaja kui täieliku töövõimega inimene, kellel on tööturul liikumiseks rohkem võimalusi.

esialgu plaanitakse selle vähendamist alates 640 euro suurusest sissetulekust. Enniste leiab, et kui 640-eurosest palgast võtta ära 180-eurone toetus, siis polegi puudega inimesel põhjust tööle minna, sest osalise koormusega töötades ei saa ta lõppkokkuvõttes rohkem raha. «Kuskil on keegi arvutamisega hirmsasti puusse pannud,» lausus ehitusettevõtte esindaja. Riigilt ootab Enniste eelkõige rohkem toetust: näiteks viie haiguspäeva kompenseerimist, mida tuleb erivajadustega töötajatele pakkuda. Samuti võiks riik tema sõnul tagada vajaduspõhised toetused – näiteks kurtidele viipekeeletõlkide palkamiseks. Praegu peab ettevõte maksma selle eest ise, nagu ka nutitelefonide eest, mis on kurtidega suhtlemisel hädavajalikud ja seega töövahendid. «Motivatsiooniks on seda vähe, aga abiks siiski,» tõdes Seve büroojuhataja.

Riigi tugi oodatud Kase ei eita, et asjal on ka majanduslik külg – maksusoodustused, mis toetavad erivajadustega inimeste töölevõtmist. Kõige enam rõhutas ISS Eesti tegevjuht aga suurt tööjõupuudust, mis on tema sõnul viimase aja «kummitav tont». See tont ongi pannud ettevõtet otsima aina enam potentsiaalset tööjõudu – ka sellist, keda paljud teised ehk ei kaalu. Enniste peab erivajadustega inimesi tööturule suunava töövõimereformi põhiliseks puuduseks seda, et teemaga tegelevad inimesed, kes puuetega inimeste probleemidest suurt midagi ei tea. «Keegi mõtles välja, et piiratud töövõimega inimesel peab olema palk 640 eurot ja siis võtame kõik toetused ära ja inimene elab hästi ära,» kritiseeris Seve büroojuhataja. Kui puudega inimene läheb tööle, hakkab tema töövõimetoetus reformi kava järgi vastavalt sissetulekule langema –

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Kood avab videointervjuu Jaanus Lehistega.

ISS Eestis osalise tööajaga töötav koristusteenindaja Jaanus Lehiste saab vaatamata piiratud nägemisele ametis hakkama. foto: toomas tatar

Põllumajandusminister Padar: seakatkuviirus on Eestis kohal Põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) nentis pärast eilset kohtumist jahimeeste ja seakasvatajatega, et suure tõenäosusega on Aafrika seakatku viirus juba Eestis kohal. «Me peame tegema maksimumi, et seda paremini aktsepteerida. Minu jaoks ei ole küsimus, kas see haigus või viirus siia tuleb. Ei, see viirus on siin kohal. Kui ta on kahe metsseaga olnud kümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist, siis see tähendab, et ta on kohal. Me oleme uues olukorras,» lausus minister. Padar kinnitas, et ministeerium seirab olukorda pidevalt ning on valmis seakatku kahtluse tekkimisel kohe reageerima. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel lausus, et nad on seakasvatajatele suunatud ennetava teavitustööga tegelnud juba ligi aasta ning

Läti politsei Aafrika seakatku tõttu autosid kontrollimas. foto: kalev saar

plaanivad seda tegevust veelgi intensiivistada. Rakvere Lihakombinaadi ja Rakvere Farmide juhatuse esimees Teet Soorm ütles, et valitsus on seakatkule reageerimisega hiljaks jäänud. «Otsuseid oleks pidanud varem tegema. Kui pöördusime talvel seakasvatajate nimel põllumajandusministeeriumisse ja keskkonnaministeeriumisse, juba siis oleks meie auväärt riigi-

OMX TALLINN 785,92 ▲ +0,14%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0 X 2013

4,47 ▲ +3,74% XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

isad pidanud sellele reageerima ning hakkama tõsiselt mõtlema selle peale, sest seakasvatajatel oli juba siis selge, kui kiiresti see viirus liigub,» rääkis Soorm. Lätis, Leedus ja Poolas on juuli jooksul diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Kadri Hansalu

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 -3,74 Baltika 0,550 3,97 Ekspress Grupp 1,070 1,90 Harju Elekter 2,720 2,26 Järvevana 0,830 0,24 Merko Ehitus 7,200 -0,41 Nordecon 1,060 0 Olympic Group 1,960 0 Premia Foods 0,685 0 Pro Kapital Grupp 2,500 -1,57 Silvano Fashion 1,720 -2,27 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,695 1,16 Tln Kaubamaja 5,080 0,40 Tallinna Vesi 13,100 -0,76 Trigon Property 0,478 0

5.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,437 -0,3 Hiina jüaan 8,258 -0,44 Jaapani jeen 137,460 -0,19 Kanada dollar 1,466 -0,03 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,387 -0,5 Poola zlott 4,175 0,07 Rootsi kroon 9,207 -0,54 Rumeenia leu 4,431 -0,09 Šveitsi frank 1,218 0,07 Briti naelsterling 0,794 -0,41 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,668 0,08 Ungari forint 314,860 0,47 USA dollar 1,338 -0,3 Venemaa rubla 47,981 -0,09

bns


8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

SÕDA. Olukord Ida-Ukrainas on pingeline ja tavainimestel on juhtunuga keeruline harju kuna see nõuab väärtuste ümberhindamist ja julgust alustada oma eluga uuesti. Loomulikult peame tegema seda ettevaatlikult, et toetada kodumaiseid tootjaid ja mitte kahjustada tarbijaid. Vene president Vladimir Putin lääneriikide sanktsioonide vastumeetmete vajadust põhjendades. President ootab valitsuselt võimalikult kiiresti vastust.

Kabulis tapeti USA kindralmajor Kabuli sõjaväeakadeemias eile tule avanud Afganistani armee vormis isik tappis USA kindralmajori – kogu praeguseks lõpusirgel sõja jooksul pole varem surma saanud ühtki nii kõrge auastmega liitlasvägede ohvitseri. Anonüümne koalitsiooniallikas ei avalikustanud surma saanud kindralmajori nime. Küll aga lisas, et pihta sai veel nii NATO sõjaväelasi kui ka nende afgaani kolleege, teiste hulgas kõrge Afganistani ohvitser. NYT/PM

Manchesteri lennuväljal puhkes pommipaanika Briti politsei pidas Manchesteris kinni mehe, keda kahtlustatakse pommiähvarduse tegemises Qatar Airwaysi lennukile Airbus A330. 265 reisija ja 13 meeskonnaliikmega lennuki pardal kardeti algselt olevat pomm, mistõttu suunati mitu lennukit kohalikust lennujaamast eemale. Kaasreisijate sõnul lahenes olukord aga rahulikult. BBC/PM

4

leedulasest venda, keda otsiti Rootsis taga väljapressimiste ja varguste tõttu, peeti rahvusvahelise operatsiooni tulemusel kinni Palangas.

Hodorkovski ei lähe Venemaale ema matusele Naftafirma Jukos eksjuhi Mihhail Hodorkovski pressiesindaja Olga Pispaneni kinnitusel ei sõida mees oma ema matusele Moskva lähedal Korallovos, kuna see on võimatu, sest ülemkohus pole tühistanud 17 miljardi rubla (0,36 mrd euro) suurust võlanõuet. 79-aastane Maria Hodorkovskaja suri pühapäeval Berliini ühes kliinikus, kus ta sai vähiravi. RFERL/PM

Kontrastse Ukraina mured marko mägi SOS Kinderdorf Internationali toimetaja

D

esna jõe kaldal Litki külas asuvas sanatooriu mis tabas mind üllatus. Läksin sinna Kiievi lähedasse külakesse kohtuma peamiselt Krimmist põgenenud peredega. Olin enne seda rääkinud paljudega Kiievis ja selle lähedal asuvas Brovaris ning jutuajamiste meeleolu oli asjalik ja tõsine.

Kõik olid mures riigi idaosas möllavate lahingute pärast. Sotsiaaltöötajad vaatasid hirmuga raketina ülesse kerkinud hindu ja arutlesid, kui palju peresid satub talvel majanduslikesse raskustesse, kui see nii edasi kestab. Seda enam mõjus kontrastina Litkis kohatud põgenike esindaja Piotr, kes minu üllatuseks viskas nalja ja mõjus nii positiivsena, nagu ta polekski pidanud oma kodust loobuma, vaid oleks suvisel puhkusel sanatooriumis. Mine võta kinni, kas see Piotri hoiak on miski, mis aitab raskeid aegu üle elada ning näidata head eeskuju lastele

ja kaaspõgenikele, või on see mask, mis varjab suuremat depressiooni. Sarnane kontrast valitseb ka Ukraina SOS lastekülades – Brovaris asuv lasteküla on sarnane nii välimuselt kui eluolult meie Keila lastekülaga. Samas ei saa öelda, et kogu toimunu ei mõju lastele – sõjamängud on endiselt populaarsed, kuid sotsiaaltöötajate sõnul veidi karmimad kui varem. Psühholoogid näevad joonistustel samuti enamasti tanke ja sõdimist. Ukraina teine lasteküla Luganskis elab täiesti teistsugust elu, sõjategevus on jõudnud paberilt igapäevaellu. Praeguseks

on lapsed koos perevanematega evakueeritud ohututesse paikadesse Ukrainas ja kui peaks vaja olema, siis ootab neid ka koht Brovari lastekülas. Päris reisi lõpu eel sain veel ühe üllatuse osaliseks. Arvasin, et olin näinud nii murelikku kui lootusrikast Ukrainat, aga nägin veel üht nägu – rusuvat. Astusin enne lennukile minemist läbi ka Maidani väljakult. Telklinnak, koristamata barrikaadid ja lilled hukkunutele jätsid mulje, nagu oleks aeg sel väljakul seisma jäänud. Õhk oli endiselt paks emotsioonidest, mida internetist sai vaadatud nende kuude kestel, kui põhiline võitlus oli Kiievis.

Lillega rattur põgenes surma eest

R

uslan (30) on elanud naise ja kuueaastase pojaga kuu aega Kiievis. «Ma ei plaaninud põgeneda, tahtsin jääda. Ei tahtnud oma kahekorruselist maja jätta, tahtsin sel aastal sauna ehitada. Meil on aed täis sõstraid ja maasikaid, see kõik on meie jaoks nüüd kadunud,» jutustas ta. Maja ja marjad jäid Slovjanskisse, Ida-Ukraina linna, kus käisid tulised lahingud. Ruslani probleemid algasid ühel rahvakoosolekul, kui tema käest küsiti: «Kas sa ikka käisid referendumil?» «Ma ütlesin ausalt, ei, ma ei käinud referendumil, sest ma ei pea seda legitiimseks,» meenutab mees. «Mul on palju sõpru, kes toetavad Ukrainat, aga hääletasid Ukrainast eraldumise poolt, sest nad kartsid, et neid külastavad muidu püssidega mehed.»

Ruslan poliitikaga tegemist teha ei tahtnud, tegeles hoopis äriga. «Referendumipäeval ütlesin sõpradele, et läksime linnast ära, tegelikult peitsime end majja.» Kui pärast koosolekut viis meest automaatidega ta maja ukse taha ilmusid, siis Ruslanil kahtlusi polnud – nad olid seal, et teda tappa.

Naine kardab senini ilutulestikku ja poeg küsib, kas varsti tulevad jälle lennukid meid pommitama «Mind filmiti seal koosolekul ja ma ütlesin, et mina armastan Ukrainat. Üks noormees küsis seal veel nende jaoks ebamugavaid küsimusi, ja ma kuulsin, et tema oligi tapetud. Inimesed läksid seal koosolekul ka päris vihaseks ja küsisid, mis ma seal istun, mingu ma läände. Ma ei saanud aru, miks ma peaksin

minema. Ütlesin neile, et kui tahate Venemaal elada, siis te ju teate, kus raudteejaam asub.» Koosolekult lahkus Ruslan rahulikult, kuid automaate oma ukse taga nähes oli selge, et kauaks see nii ei jää. «Ma muutsin kiirelt oma välimust – ajasin habeme maha ja eemaldasin käelt valekipsi, mille olin pannud, et vältida sunniviisilist sõjategevusest osavõtmist.» Ruslan võttis passi, telefoni ja laadija, peitis naise ja lapse naabrite juurde ning püüdis linnast lahkuda. «See oli keskpäev, kõik mu lootused olid rajatud inimloomusele – lootsin, et kuuma ilma tõttu eelistavad separatistid pigem varjus püsida ja ma saan rahulikult piiripunktist läbi. Ma ilmselt nägin väga muretu välja: olin jalgrattal, lilleke käes, mida ma aeg-ajalt nuusutasin.» Ilm ja lilleke aitasid. Ruslan jõudis Ukraina armeeni, samuti nagu veidi hiljem ta perekond. «Mul lihtsalt vedas. Üks Ukrai-

na ohvitser seletas, et separatistid tahtsid minu eest tõenäoliselt lihtsalt lunaraha saada. Või siis tappa, kui nad heaks arvavad sind banderalaseks pidada. Kõigepealt need inimesed valetavad ja siis usuvad tõsimeeli, mis nad on öelnud.» Organisatsioon SOS Vostok, mis aitab inimestel põgeneda Ida-Ukraina lahingupiirkonnast, aitas ka Ruslani ja tema pere Kiievisse. «Siia jõudes olime väga hirmunud. Naine kardab senini ilutulestikku ja poeg küsib, kas varsti tulevad jälle lennukid meid pommitama. See oli väga hirmutav kogemus.» Kiievis on Ruslan kogenud midagi, mida ta poleks kunagi arvanud – inimesed on väga toetavad ja aitavad nii, kuidas saavad. «Me oleme täiesti võõrad inimesed, aga üürileandja toetas meid isegi rahaga, et ostaksime uue külmiku. Inimeste usaldus on uskumatult suur. » Marko Mägi


POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

uda,

ja valud koos üksikute lootuskiirtega Teadmatus homse suhtes

K

rimmi põgenikega töötava psühholoogi Vladimir Žernovoi (pildil) kinnitusel on olukord Ukrainas keeruline, inimesed peavad oma elu uuesti üles ehitama. «Ukrainal on praegu rasked ajad. Ma arvan, et kõik mõtlevad praegu oma väärtuste peale ja vajadusel hindavad neid ümber,» ütles psühholoog Žernovoi. Olete töötanud Krimmi põgenikega kolm kuud, millised on nende suurimad probleemid?

Sanatooriumiesisel trepil poseerib Piotr koos abikaasa ja oma viie lapse ning nende ühe väikse sõbraga.

foto: marko mägi

Taevamannat pole vaja

P

iotr (41) elab juba viiendat kuud koos naise ja viie lapsega Kiievist umbes 30 kilomeetri kaugusel Litki küla ühes pansionaadis koos saja Krimmi põgenikuga ning üritab uut elu alustada. Piotril kulus umbes nädal, et kokku pakkida vajalikud asjad ja annetada ülejäänu Punasele Ristile. Märtsis andis ta oma mesindusäri sõbrale üle, pakkis asjad ja pere autosse ning lahkus kodust Nižni Gorskis. «Me ei plaaninud elada Venemaal. Mulle ei meeldi, kui keegi teeb minu eest mulle plaane, ma hakkan tavaliselt vastu. Sündmused Krimmis tegid kogu meie pere ärevaks ja me ei nõustunud sellega, mis toimus. Kui oleksime tahtnud elada Venemaal, oleksime leidnud võimaluse sinna ise minna. See on meie loogika,» rääkis ta. Mis sundis teid kodust lahkuma?

Meie suhted inimestega läksid imelikuks – mu poeg käis judo trennis ja treener hakkas seal järsku rääkima, et lapsed peaksid rohkem treenima, sest varsti tulevad banderalased siia inimesi püüdma. Poiss ütles välja, et tal on veidi teistsugune vaatepunkt ja sellest tuli palju tüli. Ma pidin teda manitsema, et pole mõtet praegu sellistest asjadest rääkida. Sama asi juhtus ka minuga. Ma ütlesin mingi hetk naisele, et mina enam sõprade ja naabrite juurde ei tule, sest iga kord, kui Vene-Ukraina teema kerkis üles, pidin ma ennast sundima vaikima. Naaber rääkis, kui hea on elu Venemaal ja kui halb Ukrainas, ja ma ütlesin: «Sõber, sa näed, et ma ei vasta sulle midagi, aga sa saad ju mi-

nust aru, eks? Ma ei ütle mitte kui midagi.» See on väga ebameeldiv, kuulata valesid ja sundida ennast vait olema, see on põhiline põhjus, miks lahkusime. Kui hakkasime ära tulema, siis tuli sama naaber minu juurde ja ütles, et sul on ju Sevastopoli numbritega auto, et kui banderalased seda näevad, siis tulistavad auto tingimata sõelapõhjaks. Ja andis Ukraina lipu! Ma ei tea, kas tänu lipule, aga mul pole olnud mingit kokkupuudet Ukraina armee ega politseiga. Oluline põhjus lahkumiseks oli ka see, et me ei tahtnud oma laste võimalusi piirata – nad oleksid pidanud võtma Vene passi ja nad lihtsalt ei tahtnud seda teha. Kuidas sattusite Litkisse?

Üks sõber ütles, et tema läheb vaatab, kas Kiievis on parem, ja helistas paari päeva pärast. Kuuldes sellest pansionaadist ja tasuta toidust, otsustasime ka siia tulla. Registreerisime end ära ja alates märtsi lõpust oleme siin. Siis oli siin 20 inimest, nüüd sada. Meile pole keegi öelnud, kui kauaks siia saame jääda. Riik andis meile elukoha, sööki andsid alguses vabatahtlikud, siis kaks kuud Punane Rist, nüüd jälle vabatahtlikud ja riik koostöös. Kui on koos sada inimest, siis on vaja ühte ninameest, kellega saaks asju ajada. Inimesed tulid kokku ja andsid mulle selle peavalu. Mu naine pole eriti õnnelik ja ma ise olen üritanud sellest vabaneda. Pole õnnestunud, aga keegi peab seda tegema. Siin pansionis elab sada inimest. Mida nad plaanivad teha – jääda siia või minna tagasi Krimmi?

Mõned lahkusid Krimmist poliitilistel põhjustel nagu minu pere. Meie jaoks ei ole küsimust, me põletasime sillad ja ei lähe sinna tagasi elama. Kui ma saan legaalselt seal oma maja müüa, siis ma käin ära, muud küsimused olen lahendanud. Alustame uut elu siin. Krimmitatarlased lahkusid peamiselt religioossetel põhjustel. Mõned nendest käisid nüüd Krimmis ja ütlesid, et lähevad tagasi – nad on õnnelikumad, kui neid ümbritsevad inimesed, kes on sama religioossed kui nemad. Nii et meil on inimesi, kes lähevad tagasi. Mõned, kes ei tea, mida teha, ja mõned, kes on leidnud töö ja seavad end sisse. Siin pole ainult Krimmi inimesed. Eile tuli üks rase 20-aastane tüdruk Slovjanskist. Luganskist on üks ärimees, kes pidas ehitusmaterjalide poodi ja lahkus sealt, kui püssidega meeste visiidid muutusid regulaarseks. Nad nõudsid 5000 grivnat (u 312 eurot) ja ei uskunud, et sellisel ajal pole väga kliente, kes tahaksid maja ehitada. Meie suurimad probleemid on elukoht ja töö. Praegu elame siin, aga keegi ei tea, kui kaua. Kas tööd leida on väga keeruline?

Ei, see on võimalik. Keeruline on leida hea palgaga tööd. Aga ei pea ju kohe saama palju, võib alustada väiksemast ja hoida silmad lahti. Terve maailm teeb ju nii. Mis saab Krimmi põgenikest edasi?

Ametlikult on Krimmist lahkunud 14 000 inimest, mitteametlikult teist sama palju kindlasti veel. Mis saab edasi? Elu läheb edasi. Me võiksime ju ela-

da Krimmis, aga mõtleme laste peale ja me ei suuda elada vales, ma tahan oma arvamust vabalt välja öelda. Üks päev, kui me jõudsime sugulaste juurest siia pansionaati tagasi, hüüdis mu kaheaastane poeg: «Hurraa!! Me oleme kodus!» Elu läheb lihtsalt edasi. Me jääme siia, kuni saame jääda, ja teeme tööd. Me ei oota taevamannat. See konflikt on muutnud nii paljude inimeste elusid...

Jah, inimesed pole lihtsalt kodusid kaotanud, see on ka palju suhteid hävitanud. Näiteks mu naise õde elab Venemaal ja nad ei räägi omavahel enam üldse. Ta ei ütle, et me valetame, aga see on selge, et ta mõtleb nii. Tema jaoks jooksevad siin ringi banderalased ja Krimmis pole Vene vägesid olnud, sest Putin ju ütles nii. Krimmis on ainult Vene televisioon ja ma pean ütlema, et minu kogemused on täiesti erinevad sellest, mida nad väidavad. Ma käisin Zaporižžjas ja läksin poodi, et osta liitrist tassi. Kõik rääkisid ukraina keeles, mina küsisin vene keeles. Ma sain aru, et müüjal on raskusi vene keelega, aga ta tuli välja, näitas mulle kõiki tasse ja kui me ei leidnud sobivat, tuli poest välja tänavale ja näitas mulle, millisest poest ma tõenäoliselt oma tassi leian. Tulin soovitud tassiga poest välja ja nägin meest, kes rääkis telefoniga ukraina keeles. Segasin vahele ja küsisin: «Vabandage, öelge palun, kuidas sõita Vinnõtsjasse?». Mees katkestas kõne ja juhatas mulle teed. Ma ei usu, et keegi oleks Krimmis sarnases olukorras vene keelelt ukraina keelele üle läinud. Marko Mägi

Nende suurim probleem on see, et nad kaotasid Krimmi, oma kodu. Minu suurim ülesanne on nad emotsionaalselt maha rahustada ja näidata, et ka väljaspool Krimmi eksisteerib elu, ning aidata neil seda elada, kohaneda ja ehitada uut elu. Töötan kolmel suunal. Esiteks, eemaldada negatiivsed emotsioonid, sest paljudel jäid sinna maha sõbrad ja pered. Teiseks, näidata uut reaalsust, kes nad on ja mida nad suudavad. Kolmandaks töötame kõigile põgenikele välja plaani, mida tulevikus peale hakata. Millised on inimeste hirmud?

Inimesed ei tea, millega tegeleda, kus töötada. Kas jätkata millegi sarnasega, mida nad tegid Krimmis? Inimestel on mure, kas nad jõuavad siin oma elu uuesti üles ehitada, kas õnn tuleb. Krimmis oli neil mingisugune stabiilsus, mida enam ei ole. Siin aitavad neid riik ja vabatahtlikud, aga see pole veel stabiilsus. Inimesed kardavad homset. Oleme välja töötanud programmi «Elu kriisis», mis tegelebki küsimustega, nagu mis on kriis, kuidas eluga edasi minna, kuidas olla õnnelik. Anname inimestele algoritmi, kuidas teadmatusest üle olla. Tegeleme nii emotsionaalsete kui ka näiteks finantsküsimustega, nii individuaalselt kui ka grupis. Üldiselt öeldes on kriis iseenesest neutraalne, meie suhtumine teeb sellest negatiivse või positiivse olukorra. Alguses inimesed nutsid palju, sest haavad olid värsked ja kodud just-just kaotatud. Hiljem tuli arusaamine, et pisarate aeg on läbi ja nad

Reaalne elu Ukraina laste silme läbi.

peavad hakkama tulevikule mõtlema. Kas oli ka sellist reaktsiooni, et mida te ka Krimmist teate?

Võib-olla mõne teise psühholoogiga oleks olnud ka sellist reaktsiooni, aga mina elasin Krimmis. Kui ma esimest korda nende inimestega kohtusin ja ütlesin, et ma elasin Sevastopolis, siis ma nägin, kuidas nende silmad läksid särama ja ma sain aru, et me mõistame üksteist. Ma elasin Sevastopolis 35 aastat, enamiku oma elust. Seal elavad endiselt mu vanemad ja õde. Kas inimesed lahkuvad Krimmist endiselt?

Praegu tuleb Krimmist teine laine inimesi. Esimesena lahkusid need, kes ei tahtnud elada Venemaal. Nüüd ei lahku ainult patrioodid, vaid ka need, kes ei ole uue olukorraga rahul. Nad näevad, et uus elu pole selline, nagu lubati. Kõik hinnad on tõusnud ja kohata võib absurdseid olukordi. Näiteks rongipilet Kiievist Sevastopolisse maksab 250 grivnat (u 15 eurot), aga Sevastopolist Kiievisse 1100 grivnat (u 68 eurot). Mitte kõik ei ole rahul uute seadustega. Krimmis on inimesed suvel alati teeninud raha elamispindade üürimisega. Nüüd peavad nad maksma selle pealt suuri makse. Kes ei maksa, võib jääda koguni elamispinnast endast ilma. Majad, mis olid merele lähemal kui 200 meetrit, lükati buldooseritega kokku, sest selline on Venemaa seadus. Inimesed lihtsalt ei teadnud niisuguseid asju. Kas juhtus ka midagi üllatavat, töötades Krimmi põgenikega?

Üllatav oli võib-olla see, et nii paljud loodavad riigile ja ei taha ise midagi ette võtta, et ennast aidata. Minu põhiline sõnum oli ja on see, et ärge lootke riigile, ärge lootke vabatahtlikele või organisatsioonidele – nad võivad aidata, aga te ise peate ka midagi tegema, et enesekindlus uuesti leida. Oli veidi üllatav näha reaktsiooni «nad peavad meid aitama, me oleme ohvrid». Üks asi üllatas veel – paljud proovivad rääkida ukraina keeles. Marko Mägi

foto: marko mägi


10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kirjanik Indrek Hargla vastas ajakirja Naised (24.07) küsimusele, kas pärast reisilennuki MH17 allatulistamist peaks Venemaad boikoteerima, et tema ei osta ka neid Eesti tooteid, mis on märgistatud vene keeles. Venekeelse Postimehe ajakirjanik Nikolai Karajev keerab Hargla hüüatuse absurdi, osutades, et boikoteerida saab Putini Venemaad, aga mitte keelt ja kultuuri.

Vene küsimuse lõpliku lahendamise projekt

L

ähtudes põhimõttest, et «Venemaaga ei ole vaja mingisuguseid asju ajada, ei kultuurilisi, ei poliitilisi», ei osta meie fantaasiakirjanik Indrek Hargla Vene kaupu ega ka kohalikke, kui neil leidub venekeelne kiri. Veel seisab Hargla «kakskeelsuse sissesurumise» ja «brežnevistliku kolonisatsiooni jätkamise» vastu, mil «siia venelasi rongidega juurde toodi, ehitati neile Lasnamägesid ja Õismägesid ja siis pididki kõik asjad igal pool kahes keeles olema». Et eestlased märgistavad oma tooteid vene keeles, on «häbiväärne» ning Indrek Hargla raamatuid selles keeles ei ilmu. Tahan siinkohal üles tunnistada, et olen teinud ränka pattu. Kümmekond aastat tagasi tõlkisin Indrek Hargla jutu «Õed» vene keelde kogumiku «Uued Marsi kroonikad» jaoks. Tõlkisin loomulikult autori nõusolekul ja kui ma ei eksi, oligi see jutt kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks. Ahvatlesin sellele aga teda just mina: antoloogia koostaja Aleksei Kalugin palus mul ühendust võtta kohalike ulmekirjanikega, äkki on nad valmis kirjutama midagi Ray Bradbury «Marsi kroonikate» auks. Eks ma siis võtsingi. See patt tuleb kuidagi lunastada. Seepärast otsustasin aidata Indrekut ja kõiki, kes tema vaateid pooldavad, ning koostada vene küsimuse lõpliku lahendamise projekti Eestis. Venekeelsete kirjadega toodete ostmise lõpetamine on kõigest esimene samm. Seda on reeturlikult vähe! Eesti patrioot peab olema valmis boikoteerima üldse kõike, mis on seotud vene keelega.

Kõige keelatu nimekiri Raamatutega on asi lihtne: ei tohi osta venekeelseid raamatuid ega tõlkeid vene keelest ega lugeda Dostojevskit, Aksjonovit, Nabokovit, Pelevinit, Marininat – ja lastelgi tuleb ära keelata. Samuti ei tohi osta DVDsid selliste filmidega, millel on vene subtiitrid ja/või venekeelne pealelugemine (rääkimata juba venekeelsest kaanetutvustusest). Vaenlane ei maga! Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõningate iseenesest justkui lääne kirjanike õõnestustegevusele, kes propageerivad vene kultuuri. Meenub näiteks kahepalgeline Anthony Burgess, kelle «Kellavärgiga apelsini» tegelased kasutavad vene keelest tuletatud slängi ja käivad piimabaaris Korova, kus müüakse Indrekule nii vastumeelt

moloko’d. Loomulikult ei tohi ka vaadata sama romaani järgi vändatud Stanley Kubricku filmi. (Kubrick on, muide, üldse häbiväärt tegelane: ta lavastas ka «Lolita».) Boikoteerida tuleb samuti Orson Wellesi «Härra Arkadinit» («Salajane raport»), rääkimata juba nõukogudevastast teeselnud Ian Flemingust koos oma kindral Grubozaboištsikovi ja Vene luurajatega. Mitte mingil juhul ei tohi vaadata seriaali «Star Trek»: selle üks tegelasi on Pavel Chekov! Venelasi on üldse igal pool. Lühidalt, eeskuju tuleks võtta Vatikanist ja koostada oma Index Librorum Prohibitorum ehk keelatud raamatute register – ja mõistagi lisada sellesse filmid, laulud, arvutimängud. Kohalikku kinno ei tohi juba põhimõtteliselt minna: seal võib eest leida vene subtiitrid, mis pealegi on kohutavalt lähedal eestikeelsetele. Kõik on selge televisioonigagi: vaadata ei tohi lisaks Vene telekanalitele ka neid, mis kollaboratsionistlikult tõlgivad saateid vene keelde. Patrioodile keelatud kanalite hulka kuuluvad nii Euronews kui ka (see ei ole nii ilmselge juhtum) Mezzo, kus lauldakse mõnikord vene keeles. Ostrakismi ohvriks peavad langema ka vene balletikunsti saavutused. Baleriini jalg – see on Kremli käsi. Ärge laske end sellest ära petta! Tuleb katkestada lepingud mobiilioperaatoritega: nende võrkudes kõlab vene keel. Üldse ei tohi minna vene internetilehekülgedele, samuti lehekülgedele, mis pakuvad venekeelset liidest. BBC näiteks – sel on vene teenistus, hoidku jumal ise sinna sattumast! Ja üldse ei ole mõtet internetti kasutada: seal on palju, selgelt liiga palju vene keelt. Kindlasti ei tohi end rüvetada kokkupuutega mõne meditsiiniasutusega, kus võib kas või kuulda vene keelt, ja loomulikult on ravimine venekeelse arsti juures täiesti lubamatu. Kallid eesti patrioodid, ega te ometi ei hoia raha enam meie pankades? Hoiate? Kuidas siis nii? Need pangad ju ei hoidu sugugi end vene keeles reklaamimast ja lausa suhtlevad selles keeles kõigi nende järeltulijatega, keda siia rongidega veeti. Kõigis pangaautomaatides on «keele valik» – mis muud see on kui salakavala kolonisatsiooni jätkumine? Oma raha peab hoidma kas kaugel piiri taga või sügaval põranda all. Ei tohi sõita piirkondadesse, kus elab venelasi. Nendega ei tohi ühel tänaval käia. Aga mida nende venelastega peale hakata? Vaat see

on probleem… Omal ajal tegin Den za Dnjomis intervjuu revisionisti (st holokaustieitaja) Jürgen Grafiga, kes parajasti Eestit külastas, ja küsisin: «Kuidas te suhtute Iisraeli olemasolusse?» Graf vastas: «Iisraelil ei ole õigust olemas olla. Mida nende juutidega siis peale hakata? Me oleme kultuursed inimesed, hävitada neid ei tohi. Mida nendega teha? … Ma ei tea.»

Rassiseadused abiks Tõsi, siinkohal tuleb meenutada, et küsimus «Mida teha?» on ühe vene (jah, vene!) raamatu pealkiri. Nii et, armsad eesti patrioodid, võib-olla tõepoolest tuleks venelased toppida samasugustesse rongidesse, millega neid siia veeti, ja saata idapiirile? Kuigi ma arvan, et Ida-Virumaa tuleks ära heita, et mitte liialt piinelda. Ja Tallinn samuti. Ja Tartu – ikkagi Jurjev ju. Samuti tuleks end lahti ühendada Vene gaasist, mitte tarvitada Vene bensiini ja mitte hingata õhku, mis saabub Eestisse idast. Veel tuleb maha lammutada kõik, mis on ehitatud okupatsiooni ajal (või vähemalt viia kuhugi kalmistule). Soovitav oleks maha kiskuda ka kõik vanad kirikud koos tornidega, et keegi ei saaks hakata tsiteerima Brodskit, kel «vene silm puhkab Eesti kirikutornil». Säh neile! Ega ikka puhka küll! Sellega ei saa siiski veel piirduda. Kõik venelik tuleb hävitada kuni võiduka lõpuni. Isegi kui Eestis pole enam vene filme, raamatuid, inimesi, jääb kahjuks midagi venelikku ikka veel alles.

piirkonna) eemaldamine pole päris hea lahendus. Püsivat mõju võib saavutada pigem hüpnoosiga ja ma usungi, et selle peaks muutma Eesti patriootlikus teaduses prioriteetseks uurimissuunaks.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõningate iseenesest justkui lääne kirjanike õõnestustegevusele, kes propageerivad vene kultuuri.

Kõigis pangaautomaatides on «keele valik» – mis see muud on kui salakavala kolonisatsiooni jätkumine? Oma raha peab hoidma kas kaugel piiri taga või sügaval põranda all. Esiteks on Eesti ajalugu alatul kombel seotud Venemaa ajalooga. Seda on muidugi võimalik praavitada ajalooõpikute täieliku ümberkirjutamisega ja raamatukogudest kõigi ebaõigete raamatute eemaldamisega. Tuleb lihtsalt asutada oma tõeministeerium. Teiseks keel. Siin on kaks alapunkti. Esiteks oskavad paljud patrioodid vene keelt, aga see tuleb kindlasti ära unustada. Kahjuks puudub teadusel seni meetod, kuidas õpitud keeli kiiresti unustada. Kirurgiliste meetoditega osa aju (näiteks Broca ja Wernicke

Teine alapunkt puudutab russisme. Lausa hämmastav, et isegi kõige edumeelsemad patrioodid lubavad enda suust kõlada sellistel sõnadel nagu pohhuist, tavai ja pakaa. Tiblast, mis on klaarselgelt vene keelest tuletatud, ma parem ei kõnelegi. Keelest tuleb eemaldada üldse kõik sõnad, mis on kuidagi vene keelega seotud: kopsik, piiskop jne. Kahjuks tuleb hüvasti jätta ka sõnaga raamat, sest see tuleb ju selgelt sõnast грамота. Teen ettepaneku vahetada see välja sõbralikus inglise keeles leiduva sõna book mugandusega kas kujul buuk või bukk. Parem oleks muidugi algustäht tugevaks teha, sest eesti keeles ju teatavasti b-tähega algavaid omasõnu ei ole, aga paraku on puuk ja pukk juba olemas. Kolmandaks loomulikult vene geenid. Isegi kui inimene paistab välja nagu eestlane, pole sugugi välistatud, et temas leidub vene geene. Mitte miski ei garanteeri, et niisugused geenid ei tõuka inimest venemeelse imperialismi kurjakuulutavale kõverteele. Taas tuleb suure kurbusega tunnistada, et teadus ei oska veel eemaldada organismist ainult teatavaid geene. Lahendus on siiski olemas, ehkki pikema aja peale mõeldud: vene geenidega eestlastel tuleb keelata paljunemine. Asjatundlikult koostatud rassiseadused aitavad eesti patrioote, aga kui just teil tulebki milleski või millegagi kokku hoida, siis kannatage ja pidage meeles, et teie pingutused on hädavajalikud ülima paleuse, täieliku kõigest venelikust vabanemise saavutamiseks. Ega ma midagi unustanud? Jah, see tee ei ole kerge. Aga keegi polegi lubanud, et see peaks olema kerge. P.S. Igaks juhuks lisan: ma olen internatsionalist ja isegi (õige pisut) fantast väga lihtsa poliitilise kreedoga: «Hei, elagem sõpruses!» Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Geoloogidelt ühiskonnale: «Tänan, ei!»

Viimsi vallavolikogu esimees (IRL)

Kas maapõues leiduva väärindamine kuulub Eesti arenguideede hulka?

G

eoloogia on jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu alus. Soome Geoloogiateenistusel (edaspidi SGT) täpselt selline visioon ongi. Ka Eestis on käivitunud diskussioon Eesti Geoloogiateenistuse organisatsioonivormist. Mäletatavasti likvideeriti OÜ Eesti Geoloogiakesku-

Maavarade uurimine ja kasutamine on majanduskasvu eeldus, ent geoloogide töö suhtes on levinud hirmud ning riik panustab sellesse tegevusse äärmiselt vähe, kirjutavad riigikogu liikmed geoloogiainsener Marko Pomerants (IRL) ja majandusinsener Lembit Kaljuvee.

S

iinkirjutajad näevad samuti, et taas peaks arutusele võtma hallatava riigiasutuse taasloomise küsimuse. Samas ei ole küsimus ju lihtsalt selles, et üks või teine organisatsioonivorm pole piisavalt toimiv või väärikas, vaid ka selles, kuidas omanik asutuse suhtes käitub. Kuna SGT sai juba jutuks võetud, siis siinkohal näide selle asutuse eelarve struktuurist. Kolmveerand kogu 55,2 miljoni eurosest eelarvest moodustab Soome riigi eelarveline eraldis. See teadmine pärineb nende 2012. aasta aruandest. Meie osaühingus on riigipoolne tellimus 33 protsenti. Seda 1,45-miljonilise aastaeelarve juures ja konkureerides hangetel neile vahenditele. Eesti riik tellis keskkonnaministeeriumi kaudu viimati geoloogilisi uurimistöid 2008. aastal mahus kaks miljonit krooni, jõudes lepingu allkirjastamiseni napilt enne jaanipäeva. Tõsi, 2013. aastal tellis riik taas 23 000 euro eest geoloogilisi uurimistöid liiva- ja kruusakarjääride revisjoni näol. Ka Soomes on SGT puhul tegemist tellimustega erasektorist ja osalemisega teadustöös. Mitte kunagi ei tule ka Eesti tingimustes olukorda, kus riik teeks maavarade kasutuselevõtuks kõik selleks vajalikud uuringud, et siis kasutusõigus oksjonile panna. Seda ei ole eeldada ühegi võimaliku valitsusliidu puhul. Sellist raha maksumaksjal pole. Samas

Emotsioon on positiivne, kui su talumaadel on tulutoov liiva- või kruusaleiukoht. Aga olukord kipub käest minema, kui jõuame Eesti oludes lubjakivi- või veel hullem, fosforiidimaardlateni. Neil juhtudel on usaldus geoloogide vastu kiire kaduma.

Investeerides paraneb tervis

LUGEJA KIRI

se eelkäija, Eesti Geoloogiakeskus 1996. Riigile kuuluv osaühing Eesti Geoloogiakeskus asutati 1. märtsil 1997. Omal ajal põhjendati osaühingu loomise vajadust ühele lehele mahtunud seletuskirjas nii: «Eesti rakendusgeoloogiline teenistus vajab reorganiseerimist geoloogiliste uuringute täpsustamiseks ja tõhustamiseks, aga ka riigiteenistuses olevate geoloogide töötingimuste (sealhulgas töötasu) parandamiseks. Sellel seisukohal on ka geoloogiaprofessorid, Eesti TA liikmed Valdar Jaanusson (Stockholm) ja Anto Raukas (Tallinn). Et seda teha, on vajalik praegune geoloogiline uurimisasutus reorganiseerida osaühinguks. Valdar Jaanusson on manalamees, Anto Raukas räägib täna riikliku geoloogiateenistuse vajadusest.

Keskmise sissetulekuga inimesel ei jää kuu lõpuks tavapäraselt üle just väga palju raha. Tarbime samapalju kui kulutame ning olenemata sellest, kas teenisime paarkümmend eurot vähem või rohkem, kulub see raha kuu lõpuks ikka ära. Toon näite väljamõeldud tegelasest Paulist, kes otsustab hakata investeerima väärtpaberitesse. Igakuine investeeringu summa on 23 eurot (sisaldab teenustasu) ning Paul plaanib raha kõrvale panna 12 kuu jooksul igal palgapäeval. 12 kuu vältel teeb Paul 12 ostu väärtuses 240 eurot, teenustasudena tuleb tal ostudele juurde maksta 36 eurot. Aasta

möödudes maksid börsiettevõtted dividende ning Paul teenis oma uue hobi pealt tulu 16 eurot. Pauli väljaminekud on esimesel aastal kokku 260 eurot. Juhul, kui Paul jätkab investeerimist järjepidevalt 20 aastat, kasvab tema portfell oluliselt ning seda investeeringut on võimalik tulevikus kasutada. Kuhu kulub Pauli raha, kui ta otsustab mitte investeerida? Oletame, et Paul ei oleks seda investeeringut teinud. Tal oleks iga kuu kätte jäänud 23 euro võrra rohkem raha, kuid tema elustiili arvestades oleks ta selle ikkagi ära kulutanud. Tõenäoliselt oleks ta vaba raha eest ostnud igal kuul mõne hot dog’i. Paulil on elukaaslane, kes iga päev tervislikku toitu valmistab ning söögist

peaks riigi panus olema vähemasti 50–60 protsenti geoloogiateenistuse aastaeelarve mahust. Ega inimesed geoloogilisi uuringuid päriselt ka eita. Kuigi kipub olema nii, et mäetööstusettevõtete initsiatiiv on «kuradist» (tahavad kasumi endale jätta ja keskkonnamõjuga mitte arvestada). Riigipoolne uuringuinitsiatiiv oleks nagu enam vähem OK. See on selline «Naabriplika» seriaali jälginutele tuttav Esna konstaabli konkreetne emotsioonitu OK. Keskkonnaministeeriumi haldusalas on aga maavarade uurimisega tegelemise pool segavaks looduse kaitsmisel. Ministri jaoks on looduskaitse poole peal rohkem hääli kui maavarade poolel. Nii ongi kõige lihtsam «tuima panna». Siit ka küsimus, kas selline patiseis on normaalne või on ainest rollijaotuseks eri ministeeriumite vahel. Olgu nimetatud, et kuni 1993. aastani oli Eesti Geoloogiakeskus majandusministeeriumi valitsemisalas. Samas seisneb paradoks selles, et maavarade kaevandamisel keskkonnamõjude vähendamiseks või ärahoidmiseks vajalikud teadmised tuleks jällegi geoloogidelt.

E

esti Geoloogiakeskus ei ole ainuke geoloogiliste uurimistöödega tegelev asutus. Samas on strateegilisi ülesandeid, mis kohased vaid riigi geoloogiateenistusele. Nendeks on näiteks andmebaaside jätkuv edasiarendamine ja kogu varasema mõtestatud geoloogilise informatsiooni digiteerimine. Samuti geoloogiline kaardistamine esmatähtsatel maa-aladel ja põhikaardistamise jätkamine oluliselt intensiivsemalt, kui seda praegu tehakse. Kui vanaviisi jätkata, ollakse 75 aasta pärast digitaalse geoloogilise kaardistamisega Eesti lõunatipus väljas. Senisest oluliselt põhjalikumalt ja mastaapsemalt tuleb jätkata maa- ja loodusvarade, strateegiliste maavarade ning võimalike tulevikumaavarade uuringut tänapäevaste meetoditega. Saadud info tuleks süstematiseerida ja laialdaselt kasutatavaks muuta. Millised on need Eestit järgmistelt aastakümnetel edasiviivad arenguideed? Kas nende hulka kuulub maapõues leiduva väärindamise võimalustega arvestamine? Mis lahendused viivad meid riigi viie rikkama hulka, ka geolooge silmas pidades? OÜ Eesti Geoloogiakeskuse leival olevad inimesed teevad oma tööd keskmise tasuna arvestades 847 euro eest kuus. Mõistuse ja vasaraga! Autorid on riigikogu mäetööstusettevõtete toetusrühma liikmed

neil puudu ei tule. Kuuma viinerisaia meeldib Paulile tarbida väikese lisapalana. Hot dog’is on ligikaudu 485 kcal ning 23 euro eest saab neid osta umbes 9. Paulile maitseb väga Coca-Cola, mistõttu lisandub igale portsjonile veel 210 kcal. Kuu jooksul saab Paul hot dog’i ja Coca-Colat osta kuuel korral, kogudes 4710 kcal lisaenergiat. Selle lisaenergia põletamiseks peab Paul iga kuu käima jooksmas 7,5 tundi. Kuna Paulile väga tihti jooksmas käia ei meeldi, on aktsiatesse investeerimine tema jaoks suurepärane treeningu aseaine. Investeerides ei kogu ta ainult jõukust tulevikuks, vaid säästab ka tervist. risto kask

ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilane

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

K

ui küsida inimeselt esimest emotsiooni seoses sõnaga geoloog, siis võib neid tekkida nii positiivseid kui negatiivseid. Tänu geoloogidele on meil kasutada erinevad metallid, kütused, ehitusmaterjalid. Emotsioon on positiivne, kui su talumaadel on tulutoov liiva- või kruusaleiukoht. Aga olukord kipub käest minema, kui jõuame Eesti oludes lubjakivi- või veel hullem, fosforiidimaardlateni. Neil juhtudel on usaldus geoloogide vastu kiire kaduma, kuigi seda pole ka mõõdetud, nagu politsei- ja piirivalveameti või päästeameti puhul tehakse. Usaldusväärsus on geoloogide endi sageli kasutatav sõna. Räägitakse andmete ja maavara uurituse usaldusväärsusest. Geoloogid aga ise tunnetavad, et nende omavaheline usaldamine on probleemne ja midagi tuleks selle usalduskriisi likvideerimiseks ette võtta. Kaheksakümnendatel ülekeeratud vinti pole suudetud uuesti keermestada. Geolooge võetakse kui ühte vaidluse poolt, mitte kui vahemeest, kes oma ametidiviisi kohaselt – mente et malleo (mõistuse ja vasaraga) – saaks olla heaks nõu ja teadmiste andjaks otsustajate ja ettevõtjate vahel. Geoloog Väino Puura ütles Eesti Geoloogiakeskuse aastakonverentsil: «Arvan, et vabanenud Eestis ei ole geoloogid saanud anda piisavalt palju riigi vaesusest vabastamise üritusse.» Kindlasti on palju ütlejaid, kes väidavad, et keegi pole palunudki. Sulev Valner on 25. aprillil 2013 Postimehes oma haldusreformist kõnelevas artiklis sõnastanud olukorra järgnevalt: «Eitamise faas on enamasti lihtsalt kaotatud aeg, mille jooksul probleem süveneb!» See tõdemus sobib ka Eesti maavarade uurimisega seonduvasse. Maailmamajanduses on jälgitavad kolm globaalset trendi: pidevalt suurenev nõudlus loodus(mineraalsete)ressursside järele; kasvav nõudlus energiaressursi järele; viimane, kuid mitte vähem tähtis – vajadus tasakaalustatud keskkonnakaitseliste meetmete järele. Kõik need on otseselt seotud geoloogia rakendusliku ja teoreetilise poolega.

jan trei

Võluvits omavalitsustele

A

jal, mil meie omavalitsustes hakatakse kokku panema järgmise aasta eelarveid, on riigijuhtide kõige olulisemaks (ja seni tundub ka, et ainukeseks) omavalitsusi puudutavaks teemaks, mis ministreid juba mitmendat nädalat laua taha arutama sunnib, ühe Saaremaa valla nimeküsimus. Ometi kiputakse unustama, et ükskõik, mis selle valla nimeks saab – Saaremaa, Süda-Saaremaa või minu poolest kasvõi Hiiumaa – on see tühine küsimus võrreldes sellega, millega meie omavalitsused päevast päeva silmitsi seisavad. Võluvitsana, mis lahendab kõik mured, nähakse enamasti ettevõtluse arendamist ja öeldakse, et omavalitsused peavad rohkem panustama töökohtade loomisse, küll siis elu ka õitsema hakkab. Põhimõtteliselt on see õige lähenemine, kuid paraku ei ole need ütlejad ise ilmselt pidanud ühegi omavalitsuse eelarvet aastast aastasse kokku panema. Häda seisneb selles, et kulud ettevõtluse arendamiseks on otsesed, sellest saadavad tulud aga kaudsed ja väga pika vinnaga. Mis veelgi hullem – sageli teeb kulud üks omavalitsus, tulu võtab sellest välja aga hoopis teine, kuna inimeste elukoht on naaberlinnas või -vallas. Meie praeguse omavalitsuskorralduse juures on see omamoodi surnud ring, mis paberil näeb välja ilus, kuid praktikas kärisevad vahed meie omavalitsuste vahel iga aastaga suuremaks ning elu koondub aina enam paari üksikusse keskusesse ja selle lähiümbrusesse. See on surnud ring, mille murdmiseks on kaks teed – muuta otsustavalt omavalitsuste struktuuri või tulude jaotamise põhimõtteid. Ja kuna esimesega neist kahest pole Eesti riigis 20 aastaga kuskile jõutud, võib selle vist üsna julgelt valikutest maha kriipsutada. Järele jääb omavalitsuste rahakoti ümberkujundamine.

Ü

heks selliseks instrumendiks, mis võiks ka tegelikult tuua pöörde meie omavalitsuste arengusse, on ettevõtte tulumaksu põhimõtete ümberkujundamine nii, et sellest saaks osa ka omavalitsused. Kui inimese palgalt makstavast tulumaksust laekub laias laastus pool omavalitsuste eelarvesse, siis dividendidelt makstavast tulumaksust ei lähe kohalikku eelarvesse sentigi. See ei ole õiglane ning lisaks ei ole ka ühtegi mõistlikku seletust, miks sellist vahet tehakse. See on samm, mis tagab, et omavalitsused hakkavad ka tegelikult pingutama piirkonna ettevõtluse arendamise nimel. Kindlasti ei ole seda otsust lihtne teha, seda ma ei arva. Kuid enne, kui hakata loo autorit süüdistama riigieelarve suhtes vastutustundetute ettepanekute tegemises, juhin tähelepanu, et seda raha, mis ettevõtete tulumaksust omavalitsustele laekuks, ei raisata kuskil ära ega külvata laiali. See raha kasutatakse samamoodi elanike jaoks oluliste probleemide lahendamiseks, kuid otsustusõigus liigub madalamale, elanikele lähemale. Sinna, kus teatakse väga täpselt, mis on piirkonna spetsiifilised mured ja rõõmud, kuhu on vaja ehitada tööstusala või kuhu koolimaja, kus on puudu töö- või vanadekodukohti. Nii et siit ka minu konkreetne üleskutse siseministrile ja rahandusministrile, kelle vahel nüüd ka poliitilisi erimeelsusi olla ei tohiks – ärge närtsitage taime, mis kasvab. Astuge see samm, mis seni tegemata on jäänud, kuid mis annaks meie omavalitsustele täiesti uue hingamise isegi ilma paljukardetud haldusreformi malakat kätte võtmata. Andke sarnaselt palgalt makstavast tulumaksust ka dividendidelt makstavast tulumaksust õiglane osa omavalitsuste eelarvesse. Ja siis võib rahulikult edasi tegeleda Saaremaa valdadele sobiliku nime leidmisega.


12 || KULTUUR || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

RAAMAT. Veel üks sajandi suur eesti armastuslugu.

Heino ja He eluromaan arvustus rein veidemann TLÜ EHI professor/PM

Heino Kiik

«Ei sure kirjanik.. 1976–1979» Ilmamaa 2014 248 lk Heino Kiik

«Legend Helmi Puur» 2012 198 lk

N

ende, eesti kult uu r i k a he suurkuju teineteise leidmisest sügisel 1966, leidmishetkest abiellumiseni 14. veebruaril 1968 ja sealt edasi 47 aastat kuni Heino Kiige surmani 22. veebruaril 2013 ning Helmi Puuri lahkumiseni nüüdsama, 6. juulil, vaevalt poolteist aastat hiljem tema «isandast ja käskijast» (nii pöördub ta kirjas abikaasa poole 10. aprillil 1970) – see kõik paistab järelvalguses kui taas üks sajandi armastuslugu. Olin häälestanud end kirjutama Kiige viimsest, 13. elukroonikaraamatuks jäänud teo-

sest «Ei sure kirjanik». Vaatamata oma päevikulisele sisule (Kiige elu- ja kirjanikuaastad 1976–1979) tõuseb see mitmeski mõttes sümboliseerima deemonlikku loomistungi, tahet, pühendumist ja tööd, mis kõik iseloomustas Heino Kiike. Nagu ka paljusid tema suuri eelkäijaid, kes võitlesid vaesuse, võimu ja väiklusega; sattusid eneseteostuses aega ja keskkonda, mis tegi neist vastuvoolu ujujad, kuid kes ei loobunud järgimast oma ideaali ja jäid lõpuni iseendaks. Aga siis tuli vahele Helmi Puuri surm. Ja ma teadsin, et ei saa enam kirjutada ainult Kiigest. Sellestsamast Kiige raag matust hakkasin otsima Helmiga seotud kohti, kuni jõudsin tagasi kaks aastat varem ilmunud, Helmi Puuri 80. sünnipäevale (20. detsember 2013) pühendatud teose «Legend Helmi Puur» juurde. Ja ma mõistsin, et kumbki ei olnud andekas ja legendaarne mitte ainult selle poolest, mida nad loojatena eesti kultuurile andsid, vaid ka teineteisele – inimestena.

Seisvate käsikirjade kirjanik Kiige päevikutes näeme teda kirjutamas Nõukogude Eesti esimest erootilist romaani «Mind armastab jaapanlanna», mida ta ise arvab olevat oma parima teose. Selle mõtte pakub Kiik välja abikaasa Helmile, kes loeb romaani iga peatükki samasuguse kaasa-

elamise ja -mõtlemisega, nagu ta varem on jälginud «Tondiöömaja» ning «Jaapanlannale» järgneva «Maria Siberimaal» valmimist. Millise järjekindlusega püüab kirjanik elavustada väljamõeldist! Kuni sinnamaani, et küsib luba Tartu ülikooli uue tornühiselamu toas nr 953–954 elavate üliõpilaste käest, kas ta võib romaani tegelase elama panna nende tuppa. Ja need, kes jõuavad romaani lugemisel lõpuleheküljele, võivad üles otsida Tartus Toomemäel Baeri ausamba ja ülikooli muuseumi vahel kasvava tamme, millele jookseb peaga vastu romaani üks peategelastest, Juhan. Kunstitõde olgu usutav elutõenagi! Romaani valmimise järel algab praegusele uuele lugejapõlvkonnale absurdsena tunduv kirjaniku võitlus selle ilmumise eest. Kolm köidet «Jommigi» ootavad kirjastuses Eesti Raamat toimetamist ja trükkipääsu. «Olen seisvate käsikirjade kirjanik,» teatab Kiik raamatu esimesel leheküljel ja arvutab välja, kui palju on tal jäänud saamata honorari, mis on kutselise kirjaniku palk. Raamatu viimane ridagi kõlab selles mõttes sümboolselt: «Kõik rahad on saamata». Kirjanike kongressile 4. aprillil 1976 läheb ta ammuilma soetatud ülikonnaga, mille püksid Helmi lapitud. Ometi, kirjanik temas ei anna alla. «Jaapanlanna» jõuab

Leigo peaesineja peab Miles Dav intervjuu silvia urgas muusikakriitik

T

änavuse Leigo Järvemuusika silmapaistvaim esineja on ilmselt Prantsuse trompetimängija Erik Truffaz. Šveitsis sündinud muusik on alates 1990ndate algusest ilmutanud nõnda palju plaate, et tema diskograafia võtaks enda alla nii mõnegi mehe plaadiriiuli. Truffaz ei ole klassikaline džässmuusik, vaid segab oma muusikasse julgelt elemente nii hiphopist kui elektroonikast. Kuigi nu jazz’i peab Truffaz ajakirjanike pastakast väljaimetud terminiks, on ehk just see tema muusika kirjeldamiseks kõige täpsem. 1997. aastal pani trompetist kokku endanimelise kvarteti, kellega ka Leigol publiku ette astutakse. Tiheda esinemisgraafikuga Truffaz jõudis enne järjekordset saabumist

Erik Truffaz aktsioonis.

Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama rääkida lühidalt oma tulevikuplaanidest ja Miles Davisest. Leigo Järvemuusikal esinete koos kvartetiga. Kuidas erineb see teie soololoomingust?

Kõike suurem erinevus on, et kirjutame muusikat koos kogu bändiga. See, mida kontserdil esitame, on aga alati inspireeritud hetkest ja erinev meie albumitest. Miks olete just trompetimängija?

foto: wikipedia

Kas trompetiga saab džässi kõige puhtamal kujul edasi anda?

Ma ei ole päriselt džässmuusik, sest mängin pigem pop-džässi. Ma üritan olla laulja trompeti kaudu. Aga ma tõesti ei mäleta, miks just trompeti valisin, sest hakkasin seda mängima juba kuueaastaselt. Te olete tuntud eri muusikastiilide segamise poolest. Mida publik Leigol oodata võib?

Midagi avatut ja groovy’t. Milline on teie arvates nu jazz’i het-


POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

ristide kursustel – õhkub erootilist kirge, ülevoolavat hellust, aga ka argiasjalikke nõuandmisi, korraldusi, mida kaks armastusele ja perele pühendunud inimest vajavad. Heino Kiik: «Helmi, nii suurt õnne tahab igaüks eluks ajaks. Sa oled ime. Kõik Sinus rõõmustab mind. Iga pisiasi ja suurasi. Sinus on sellist võlu, mida ei oska öelda. Ilus on Sinu lähedane olla. Ilus – nii pole vist veel öeldud.» Helmi Puur: «Heino, kallis, maailm on nii ilus, sest igal, igal pool oled Sina. See on tõesti nii. Ja kui hea see on, kui hea on nii elada.»

elmi käsikirjanagi üldloetavaks teoseks. «Kirjanik ei sure,» kordab Kiik endale raamatu mitmes kohas ja lõpuks pealkirjaski. «Kirjutamisahne» – nii ta enda kohta ütleb – loojana võib ta ju olla enesekeskne ja ülekohtunegi mõnd kolleegi puudutavas otsustuses või hinnanguis, aga leheküljed temast kui kirjandusfondi esimehest kõlavad peaaegu kangelaslikult. See, kuidas ta nõutab välja kortereid ja autosid kaaskirjanikele, esitab neid aukirjade ja preemiate saamiseks, hangib töökohti ning missuguse hoolega ümbritseb oma peret – see Kiik tegutseb kui taluperemees. Ta algatab ideid (kirjanike oma elamu, hiljem kirjastus Kupar, lõpuks Eesti Kaunite Kunstide Akadeemia, mida, tunnistagem, oleks väga vaja praegugi tunnustamaks neid loojaid, kes ei mahu Teaduste Akadeemia akadeemikuteks), rähkleb igiliikurina nende teostamise nimel. Kiige ema Ella ütleb pojale: «Sa olid lapsena nii keevaline, et isa arvas, et sinust tuleb küll hobusevaras. Ega sa alati, aga vahel olid nii, et me ei osanud sinuga midagi peale hakata.» Ega osatud hiljemgi. Ei oska Eesti hinnata oma suuri poegi ja tütreid. Ei nende eluajal ega pärast surmagi. Aga jah – Helmi! Kiik kirjutab 1976. aasta algul, et «õnneks on siin just see perekond, kes ometi mõistab, et ka mi-

vist võluriks keseis Prantsusmaal ja mujal?

Nu jazz, electro-jazz… Need on kõik ajakirjanike antud nimed. Muusika lihtsalt tuleb ja elab sellest sõltumata edasi. Igal aastal leidub mõni uus ansambel, kes teeb head muusikat. Kes on teie loomingut enim inspireerinud muusik?

Miles Davis. Ta oli tõesti omamoodi võlur. Milline on kõige meeldejäävam esinemine?

Kõige meeldejäävam kontsert tuleb Leigol. Ja millised on teie plaanid pärast Leigot?

Pärast kontserti lähen Tuneesiasse, et esineda koos laulja Mounir Troudi ja sümfooniaorkestriga. Sügisel ilmub mul koos Mehhiko elektrooniku Murcofiga uus plaat ja esitan omakirjutatud klassikateost sümfooniaorkestrile. Lähiaastatel teeme ka koos kvartetiga uue albumi. Erik Truffaz esineb Leigol 8. augustil kell 20.30

Üks kaunimaid ülemlaule

Helmi Puur ja Heino Kiik – teineteisele loodud.

na töötan». Kahe inimese kooselust saab siis kaheksa aastat, kuhu mahuvad tutvumine Estonia teatri ühel etendusel; vastastikune äratundmine, et ollakse määratud teineteisele; selleks ajaks juba kuldtähtedega eesti balleti ajalukku kirjutatud Helmi Puuri üliinimlik kolmas katse naasta lavale, mida tähistab 16. juulil 1965 Estonias esietendunud ballett «Romeo ja

foto: arno saar / õhtuleht

Julia», ja lõplik loobumine tantsijakarjäärist 34. eluaastal 1967, mil paljud teised alles liiguvad tipu poole. «Olid tavalised reaetendused ja ma ei teadnud ka ise, et üks neist osutub viimaseks,» räägib ta ühes intervjuus. «Jäin uuesti haigeks ja sel korral loobusin saatusega vägikaika vedamisest. Nähes, et tunnistan seekord ta ülevõimu, kinkis

saatus mulle vastu midagi väga kaunist. Andis toreda perekonna, seepärast ei olnud lavalt lahkumine mulle valus.» «Legendi» raamatust loeme, kuidas argliku, otsekui mõne sentimentaalse armastusromaani alguspeatükki meenutav tutvumine ja teineteisele lähenemine plahvatab ühekssaamiseks 6. augustil 1967 Heino Kiige suvemajakeses Mähel, Eestit

«Inimene filmikaameraga» on kõigi aegade parim dokumentaalfilm Maailma kõige mõjukamate filmiajakirjade sekka kuuluv Briti Filmiinstituudi väljaanne Sight & Sound tegi teatavaks filmiajaloo parimad dokumentaalfilmid – ettearvatult võitis mäekõrguse ülekaaluga Dziga Vertovi «Inimene filmikaameraga». See 1929. aastal valminud murranguline tummfilm jäädvustab ühe päeva jooksul elu Nõukogude Venemaa moodsas suurlinnas, kasutades selleks kõikvõimalike filmitehniliste võtete ja montaaži tulevärki. Teos manifesteerib autori tahtel autonoomset, vaid filmikunstile iseloomulikku väljendusviisi, mis eristuks teiste kunstiliikide, näiteks teatri või kirjanduse omast. Parimad selgitati välja ulatusliku küsitlusega, kus osales 237 maailma kriitikut, teadlast ja festivalijuhti. Eestlasi nende seas ei olnud. Teisele kohale tuli Claude Lanzmanni «Shoah» (1985) – üheksa ja poole tunnine dokument II maailmasõjas juutide

«Inimene filmikaameraga» foto: kaader filmist

vastu toime pandud holokaustist. Kolmas oli Chris Markeri «Päikeseta» (1982) – filosoofilis-poeetiline essee aja ja mälu kaduvusest. Järgnesid: 4. «Öö ja udu» (1955, Alain Resnais), 5. «Pee-

nike sinine joon» (1989, Errol Morris), 6. «Ühe suve kroonika» (1961, Jean Rouch ja Edgar Morin), 7. «Nanook Põhjast» (1922, Robert Flaherty), 8. «Järelnoppijad ja mina» (2000, Agnès Varda) ning 9.-10. «Ära vaata tagasi» (1967, D.A. Pennebaker) ja «Grey Gardens» (1975, Albert and David Maysles, Ellen Hovde ja Muffie Meyer). Uuematest filmidest jagasid kõrgeimat, 12.-14. kohta Werner Herzogi «Grislimees» (2005) ja Patricio Guzmáni «Nostalgia valguse järele» (2010). Samalaadse küsitluse tegi Sight & Sound ka režissööride seas, sealgi tuli esikohale «Mees filmikaameraga». Ka see küsitlus oli esinduslik: vastas 103 dokumentalisti, sh Nicolas Philibert, Paul Greengrass, Viktor Kossakovski, Joshua Oppenheimer, Laila Pakalnina. Lõplikud tulemused avaldab ajakiri Sight & Sound septembrinumbris. Tiit Tuumalu

tabanud enneolematus augustitormis. «Loodus pakub mälestusväärse päeva meie kahe liidu kinnitamiseks. Tunneme, et oleme tõesti koos, teineteisele loodud. Meid ei lahuta ka maru mitte,» kirjutab Kiik oma päevikus. Nii lähebki. Nende kirjavahetusest – Kiigest saab üliõpilane Moskva kirjandusinstituudis ja hiljem kõrgematel stsena-

Võiks ju arvata, et pärast esimese poja Jaani sündi augustis 1969 hakkab abielu varjutama argirutiin. Aga ei, siin jagub kirglikku armastust tõusvas joones. Oktoobris 1969 kirjutab Kiik oma naisele poeemi – tõenäoliselt eesti kirjanduse ühe kaunima Saalomoni ülemlaulu. Võimatu on jätta tsiteerimata selle lõppu: Tunnen end uduebemena, kannan sind lennul igavikku. Kas merelaine heljutab mind? Ma lahustun olematusse. Hetkesse koondub elu mõte. Looduse ürgigavene sund plahvatab õnneks. Ja kevadel 1970 kirjutab Helmi Puur: «Kahe inimese armastus on suur õnn, võib-olla kõige suurem / - - - / Tahaksin Sinuga sada aastat noor olla, Heino. Olemegi, eks ole...» Kolm aastat hiljem sünnib perre teine poeg Paavo. Poiste vanemad elavad paisuvas õnnes. «Olen õnnelikem isa maailmas,» pihib Kiik. Ja Helmi vastab (kiri 8. juunist 1974): «Heino, ootan Sind koju. Seda teevad ka Sinu poisid. Väiksem tahab Sulle oma ilusat puhast lapsenaeratust näidata. Nägemiseni.» «Legend Helmi Puur» lõpeb selle lausega. Nüüd on nad, Heino ja Helmi, mõlemad põrmud. Elu jätkub nende lastes ja lastelastes, aga ka loomingus. Tõesti, kui üldse midagi siin inimeste ilmas on igavest, siis on selleks armastus.


14 || SPORT || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Sõudeliit saadab MMile ka kolmanda paatkonna SÕUDMINE. Eesti Sõudeliidu juhatus otsus-

tas eile, et Amsterdamis toimuvale MMile sõidab lisaks meeste nelja- ja kahepaadile veel ka naiste kahepaat. Viimastel aastatel ühepaadil sõitnud Kaisa Pajusalu ja 19-aastane Mariliis Reinkort on seni koos osalenud ühel MK-etapil, kuid siiski otsustati nad MMile saata. «Nad on koos sõitnud alates Luzerni MK-etapist ja osalenud veel paaril väiksemal võistlusel. Tuleb ka naiste sõudmist turgutada ja mõelda positiivselt,» põhjendas sõudeliidu peatreener Jaan Tults tehtud otsust pärast eilset juhatuse koosolekut. «Pajusalul on ühepaadil olnud viimasel ajal tagasiminekuid ja talle tuleb anda uus hingamine mingis teises paadis. Reinkort plaanis minna aga USAsse ülikooli ja hakata seal sõudma. Praegu sõltubki nüüd naiste kahepaadi edasine tulevik MMist,» lisas Tults. «Otsus nad MMile saata oli üksmeelne, kõik juhatuse liikmed võtsid ühehäälselt otsuse vastu.» Koondise peatreeneri sõnul loodetakse MMil eelkõige neljapaadile (Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap) ning paranevat vormi näitavalt kahepaadilt (Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä) loodetakse vähemalt kohta B-finaalis ehk 12 parema seas. Sõudmise MM toimub tänavu Amsterdamis 24.–31. augustini. PM

SPORT. POSTIMEES.EE KORVPALL

Müürsepast sai Tarva abitreener Rakvere Tarva korvpallimeeskond tegi eile ametlikult teatavaks, et Martin Müürsepp (pildil) on algaval hooajal nende treeneripingil. Müürsepa teed Kalev/Cramoga läksid lahku ning uue väljundina leidis ta Tarva meeskonna. Lisaks Müürsepale allkirjastas Tarvaga lepingu eelmisel hooajal KK Hitos pallinud Siim Laur.

KORVPALL

USA korvpallikoondise koosseisus on 16 mängijat Augusti lõpus algavaks korvpalli MMiks valmistuva USA koondise koosseisus on alles 16 mängumeest, viimati saadeti koju John Wall, Bradley Beal ja Paul Millsap. Allesjäänud 16 mängijat on Derrick Rose, Stephen Curry, Kyrie Irving, Klay Thompson, DeMar DeRozan, James Harden, Kyle Korver, Damian Lillard, Kevin Durant, Anthony Davis, Chandler Parsons, Gordon Hayward, Kenneth Faried, DeMarcus Cousins, Mason Plumlee ja Andre Drummond.

TRIATLON

Albert kvalifitseerus Hawaii Ironmanile Möödunud nädalal avaldatud Hawaii Ironmani esimese kvalifitseerumisvooru tulemused tõid Marko Albertile (pildil) oodatud uudise – tema pääs 11. oktoobril toimuvale triatlonimaailma mainekaimale võistlusele on ametlikult kindel. Suure osa tööst tegi Albert ära juba märtsi alguses, kui ta naasis Uus-Meremaalt oma karjääri esimese Ironmani võiduga.

Räim teenis hooaja kuuenda võidu

Leok oli MM-etapi avapäeval kolmas

Jalgrattur Mihkel Räim (ProBikeShop St-Etienne Loire) võitis Prantsusmaal Briennoni kriteeriumi, mis oli talle ühtlasi hooaja kuuendaks võiduks. Tubli tulemuse tegi ka 90 km pikkusel sõidul Silver Mäoma (TÜASK), kes lõpetas 5. kohaga, vahendab rattaprofid.ee.

Aigar Leok sai Itaalias Lumezzanes sõidetud enduro MM-sarja eelviimasel etapil esimesel võistluspäeval 3. koha. Teisel päeval oli eestlane üheksas ja kokkuvõttes hoiab 112 punktiga seitsmendat positsiooni. MMi liider E3 klassis on 194 silmaga Matthew Phillips.

Karl Kruuda püüab tänavu kõrget kohta WRC2 arvestuses ja Soome meistrivõistlustel.

foto: timo anis

AUTORALLI. Eesti rallimehed on tänavu saanud MM-sarja kuulunud kihutamistel oma klassis kokku kuus esikohta.

Karl Kruuda: olen alles noor ja kõik on veel ees peep pahv sporditoimetuse juhataja

«Olen sunnitud päris tihti inimestele meelde tuletama, et olen kõigest 21-aastane ja ei midagi rohkemat. See tähendab, et olen rallisõidu mõistes veel väga noor ja minu õige aeg peaks alles tulema,» sõnas tänavu WRC2 arvestuses kaks MM-rallit võitnud Karl Kruuda. Kuigi Kruuda on oma sarja teistest tippudest palju noorem, asub ta MM-hooaja kokkuvõttes 3. kohal. See aga tähendab, et koos kaardilugeja Martin Järveojaga sõitval noormehel on hea võimalus tõusta sarja kokkuvõttes poodiumile. Rallimaailmas hoitakse kõiksugu läbirääkimisi kiivalt saladuses ja seepärast ei taha ka Kruuda täpsustada, milliseid võimalusi senised tulemused tema jaoks avavad. «Loomulikult jäävad tulemused ka

suurte tiimide juhtidele silma, kuid mis tänu nendele tulevikus juhtuma hakkab, ei oska ma spekuleerida,» lausus ta, ent andis mõista, et rallimaailmas võivad lähiaastatel võimalused avarduda. «Toyota valmistub ju ka MM-sarjaga taasliitumiseks,» viitas ta. «Kõige tähtsam on end pildil hoida, sest WRC-sarja pääsemine on minu eesmärk.» WRC2 sarja punktiliider on küll itaallane Lorenzo Bertelli, kuid kogu sarja ilmselgelt kiireim mees on hoopis Ott Tänak. Ja kuigi kaasmaalane asub tabelis alles 5. kohal, ei kipu Kruuda tõestama, et on praegu Tänakust kiirem. «Tänak on selgelt kõige kiirem, kuid WRC2 polegi tema õige klass. Soome ralli oli minu jaoks mõõdupuu, et näha, kui palju ma kiiruses talle kaotan,» tõdes Kruuda, kes napsas möödunud nädalavahetusel Jyväskyläs oma klassi võidu. «See, kas olen kogu sarjas kiiruselt Tänaku ja Jari Ketomaa järel kolmas mees, sõltub ral-

list, kuid tunnen, et saan minna paremaks.» Kruuda tänavune hooaeg on möödunud tõusude ja mõõnadega. Talvel noppis ta Rootsi talverallil WRC2 arvestuses rallivõidu, Portugalis ja Sardiinias leppis ta oma klassi 4. kohaga ning Poolas tegi ränga avarii ja jäi sootuks punktideta. Täistabamuseni jõudis ta taas Soomes. Sardiinias, Poolas ja mõned nädalad hiljem ka Rally Estonial sõitis Kruuda Peugeot’ roolis, kuid kruusateedel ta selle masinaga head kiirust ei leidnud.

Just Soomele mõeldes, hea kruusateede tunnetuse säilitamiseks, loobus Kruuda Saksamaa MM-rallist. «Peugeot’ga sõitmist ma ei kahetse ja midagi halba selle auto kohta öelda ei taha – igal masinal on oma plussid ja miinused,» leidis ta. «Kuna aga Soome meistrivõistlustel sõidan nagunii Fordiga, siis oli mõistli-

kum ka Soome MM-ralliks selle auto juurde naasta.» Just Soome meistritiitel on Kruuda silmis üks selle hooaja suurimaid ahvatlusi. Kaks etappi enne sealsete meistrivõistluste lõppu kaotab ta liidrile viie punktiga. Just Soomele mõeldes, hea kruusateede tunnetuse säilitamiseks, loobus ta Saksamaa MM-rallist, kuna seal sõidetakse asfaldil. Oma kaks viimast MM-sarjas arvesse minevat rallit sõidab ta hooaja lõpus Hispaanias ja Suurbritannias. «Tervikuna on WRC2 arvestuse esikolmiku koht tähtsam kui näiteks Soome meistritiitel, kuid Soome tiitlil on omakorda eriline prestiiž,» selgitas Kruuda. «Eestlased on aastaid üritanud Soome meistrivõistluste etappidel saada kõrgeid kohti, kuid see pole õnnestunud – nüüd oleme aga koos Kaspar Koitla ja Roland Murakaga pakkunud sealsetele sõitjatele tõsist konkurentsi. Seni käisid nemad Eestis rallisid võitmas, nüüd võime meie teha sama seal.»

Tootsi ja Alupere üritavad tõestada OMi-küpsust AERUTAMINE. Sel nädalal

Moskvas toimuval aerutamise MMil sihivad Kaarel Alupere ja Tarmo Tootsi meeste kahesüstal 1000 m distantsil kohta esikuuikus. Järgmisel aastal tagaks selline etteaste neile juba koha Rio de Janeiros toimuvatele olümpiamängudele. «Eesti koondise jaoks ongi see just põhidistants ja kõik muud on selle kõrval justkui kõrvalalad,» rääkis Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär Koit Põder. «Tarmo Tootsil on ka üheste 500 m distantsil head võimalused, kuid see ei ole OM-distants.» Aerutajad seavad juba praegu sihte järgmise aasta MMi

suunas, kus hakatakse välja jagama pääsmeid olümpiamängudele. Seega üritatakse juba tänavu näidata sellist taset, mis lubaks tuleval aastal kindlustada pileti olümpiale. «Meeste kahesüstal on eesmärk jõuda kuue parema sekka, järgmisel aastal tagaks selline koht juba otsepääsme Riosse. Seejärel jagatakse veel pääsmeid kontinentaalvõistluste kaudu,» täpsustas Põder. «Olümpiale pääsemise süsteem on kokkuvõttes üsna keeruline, aga kui jõuda järgmise aasta MMil finaali ehk üheksa sekka, siis peaks see lõpuks ka soovitud koha tagama.» Veel osaleb Alupere MMil

kahesüstal koos Kaspar Sulaga ka 500 m distantsil. Individuaalselt tuleb Sula välja ka 200 m aerutamises. Moskvas lähevad eestlastest starti veel kanuusõitjad Joosep Karlson ja Tanel Heli. «19-aastane Karlson võistleb esimest aastat täiskasvanute seas. Tema jaoks on see nüüd katsetamise ja näitamise

Meeste kahesüstal on eesmärk jõuda kuue parema sekka, järgmisel aastal tagaks selline koht juba otsepääsme Riosse. Eesti Aerutamisföderatsiooni peasekretär Koit Põder

koht, kindlasti läheb tal selles konkurentsis kohanemiseks mõned aastad aega,» rääkis Põder noore tulevikulootuse kohta. «Heli hakkab karjääri lõpetama ning MMi järel jääb ta Viljandis treeneritöö juurde. Tema finantseeribki oma MMsõitu ise.» Esimesena tuleb eestlastest Moskvas starti Karlson, kes osaleb neljapäeva hommikul ühekanuu 1000 m distantsil. Lisaks teeb ta kaasa 5000 m sõidus. Heli osaleb 200 ja 500 m võistlustel. «Täiskasvanute MMidel on tänavuse aasta koosseis kindlasti üks suuremaid,» lisas alaliidu peasekretär. Madis Kalvet


POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SELGUS SAABUB. Esimeses hooajaeelses mängus saab näha, kas Margus Hunt on nii kõvasti arenenud, nagu Cincinnati Bengalsi peatreener arvab.

Hunt asub vastaseid murdma jaan martinson jaan.martinson@postimees.ee

K

uus kuud ootust on möödas ning ookeani taga hakatakse lõpuks taas jalgpalli mängima. Ameerika jalgpalli. Algab NFLi eelhooaeg. Cincinnati Bengals ja Margus Hunt lippavad esmakordselt väljakule Eesti aja järgi ööl vastu reedet Kansas City Chiefsiga mängima ning siis saab näha, kas peatreener Marvin Lewise jutt eestlase meeletust arengust ka tõele vastab. Cincinnatist on viimase nädala jooksul kostnud mõndagi huvitavat. Üleeile otsustas Bengals pikendada lepingut mängujuht Andy Daltoniga, kelle kollanoka-kontraht saab algava hooaja järel otsa. Üllatuslikult laotakse Daltonile kuue aasta jooksul peo peale Belgalsi ajaloo rekordiline töötasu – 115 miljonit dollarit ehk 19,2 miljonit aastas. Üllatuslikult ses mõttes, et pärast kolmandat järjestikust kaotust play-off’is diskuteeriti Cincinnatis päevade kaupa, kas Dalton kohe lahti lasta või anda talle veel üks võimalus. Ühest küljest on Dalton kõva – vaid kolm quarterback’i on NFLi ajaloos oma kolmel esime-

sel hooajal meeskonna põhiturniirilt edasi viinud. Teisalt pole play-off’i jõudmine piisav, sest ameerikalik mõtteviis tunnistab vaid võitu finaalis ehk Super Bowlil. Kui aga mängujuht saab play-off’i esimeses ringis aina tappa – viimati erakordselt häbiväärsel moel mängides – siis pole temast kokkuvõttes suurt kasu. Seega on Dalton veel vähemalt seitse aastat Bengalsiga seotud, sest tema töötasu on suur ning teise hea mängujuhi palkamise välistab NFLis kehtiv palgapiirang. Samas leidsid omanikud, et risk tasub end ära – juhtub Dalton tuleval hooajal hästi mängima ning ühegi playoff-mängu võitma, kerkiks ta hind kõrgustesse. Niisiis: jumal kaitse Daltonit, vastasel korral on Bengals omadega põhjas. Dalton Daltoniks, quarterback mänge ei võida, kui kaitse ei pea. Ja kaitse – NFLi mitmekülgseim ja ühtlaseim – olla tänavu Bengalsi vägevus, kinnitavad asjatundjad ja fännid, kes tuhandete kaupa käivad treeninguid jälgimas. Pärast kümmet treeningpäeva polevat arugi saada, et kaitseliini suurim staar Michael Johnson on lahkunud, räägitakse. Carlos Dunlap on ohtlik nii paremal kui vasakul äärel, Wallace Gilberry taas imeheas vormis ning Hunt kõvasti

arenenud. Rahvale meeldib, mida eestlane vasakul äärel teeb, kusjuures ta suutvat nüüd ka palliga läbimurdjaid edukalt peatada. Mitmel korral ramminud ta vastase maha kohe, kui too palli sai, ning mitmel puhul rebinud ründaja pikali pikkade kätega, mis katte tagant välja sirutusid. «Arvan, et Hunt on astunud väga-väga suure sammu edasi,» kiitis Lewis pressikonverentsil. «Eelmisel hooajal sai ta kõvasti kogemust ja nüüd näete temast õhkuvat enesekindlust. Hunt teab praegu, mida teha, mõistab mängu tempot ja muud. Ta on üks neist, kelle tegutsemist Kansas City vastu põnevusega ootan.» Bengalsi kaitsemängu treener Jay Hayes kinnitas, et varsti võib Hundi nime eest ära koristada väljendi «tulevikuprojekt». «Hunt on parem kui mullu, kõvasti arenenud, kuid tööd tuleb veel kõvasti teha. Kui saaks ta mänguasendi madalamaks ning mängujuhi ründamise jõulisemaks, oleks päris hea.» Lisaks Kansas Cityle kohtub Bengals hooajaeelsetes mängudes ka New York Jetsi (16. august), Arizona Cardinalsi (24. august) ja Indianapolis Coltsiga (28. august). Põhihooaeg algab 7. septembril Baltimore Ravensi vastu.

Margus Hunt tormab neljapäeval taas võitlusse.

foto: bengals.com

Hispaania koondises algab uus ajastu JALGPALL. Aastatel 2008

ja 2012 Hispaania koondise Euroopa meistriks tüürinud ja 2010. aastal MM-tiitlini vedanud 34-aastane keskväljamaestro Xavi teatas eile, et edaspidi peavad hispaanlased suuri tiitleid jahtima temata. 2008. aasta EMi parimaks mängijaks valitud Xavi oli koondise nurgakiviks ka kahe järgmise suurvõidu juures, kuid tänavu Brasiilias toimunud MMil sai just tema Hispaania põrumise üheks sümboliks. «Tahtsin koondisekarjäärile joone alla tõmmata pärast 2012. aasta EMi, kuid peatreener Vicente del Bosque veenis mind ümber. Brasiilias toimunud MM oli kõigile suureks pettumuseks, sealjuures ka mulle,» sõnas Xavi, kes jätkab klubikarjääri FC Barcelona ridades. «Koondise esindamine oli fantastiline. Loodan, et del Bosque jätkab tiimi juhendajana.» Hispaania koondise särgis jäi tema arvele kokkuvõttes 133 kohtumist ning 13 väravat. Lisaks kirjutas Eurosport, et Hispaania koondise keskväljal ootab ees veelgi suuri muudatusi, kuna koondisekarjääri on väidetavalt lõpetamas ka Madridi Reali 32-aastane mängumees Xabi Alonso. PM


Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 6. august 2014

TEATER

TEATER VANEMUINE

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

25.08 kl 19 Esietendus!

ENDLA TEATER

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN! 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

suures saalis 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 7.08 kl 19

TOPELTELU Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS 6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

Valged ööd

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

TALLINNA TANTSUTEATER

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Piletid Piletimaailmast

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Karin ja Pearu

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal! www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800)

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

7., 13., 20.08 kl 20

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

27.08 kl 20

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

„EGON ja INDREK“ „PARIMAD PALAD“

VANA BASKINI TEATER

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis Lavastaja: Aare Toikka

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Põltsamaa Lossihoov

9.08 kl 16

Hortus Musicus www.tantsuteater.blogspot.com

Tartu Ülikooli vanas kirikus 6.08 kl 15

Lavastuslik filmiviktoriin

H. Lindepuu, J. Tepomees, A.Kurvits, D.Harchenko, H.Jänes Tasuta 6.08 kl 18

Lumière

autor, lavastaja Dmitri Harchenko tantsijad Dmitri Harchenko, Einar Lints, Viktoria Jepisheva, Xenia Rudakova

Kunstiline juht Andres Mustonen

Põltsamaa kirik 9.08 kl 19

“Eesti orelid” 11

Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, SaintSaëns

Niguliste

9.08 kl 20 Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Tartu Jaani kirik

9.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

Tallinna Raekoda 22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

Tallinna Loomaaia triiphoone 6.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad

Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Sviridov, Albéniz, de Lucia (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

NARGENFESTIVAL lisainfo: www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

KONTSERT

Iisaku kirik 9.08 kl 20

Hobuveskis

EESTI KONTSERT

Lohusuu kirik

6.08 kl 19

Haapsalu toomkirik

Lavastus ja liikumine Inga Vares ja Mari Mägi kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Lavastus on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

10.08 kl 16 Johannes Sandner (orel, Saksamaa)

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Niguliste

www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

Niguliste 6.08 kl 20

Galakontsert Johann Sebastian BACH “ORELIMISSA”

9.08 kl 23.50

Haapsalu suvemuusika HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

Niguliste 10.08 kl 16

Orelipooltund

Orelil Andres Uibo, Edouard Oganessian, Peter van Dijk, Jaroslav Tuma, Toomas Trass, Denis Kasparovitch, Johannes Sandner, Aivars Kalējs, Ines Maidre, Maris OidekiviKaufmann, Lembit Orgse (klavessiin)

Tiit Kiik (Eesti)

Rõuge kirik

Tallinna Jaani kirik

7.08 kl 18

“Eesti orelid” 4

Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik Gigault, Bach, Couperin, Reger, A. Kapp

Niguliste 7.08 kl 20 Mari-Liis Uibo (viiul) Andres Uibo (orel)

Kullamaa kirik

Valga kirik 10.08 kl 16

Orelifestival / kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Hans Davidsson (orel, Rootsi)

10.08 kl 20

Festivali lõppkontsert

Bernhard Haas (orel, Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta, kammerkoor Collegium Musicale. Solistid Arete Teemets (sopran), Ott Indermitte (bariton) Piret Aidulo (orel) Dirigent Endrik Üksvärav Ferenc Liszt. Sonaat h-moll Hugo Lepnurm. Kantaat “Lunastus Kristuses”

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert-lavastus

Mustpeade majas 7.08 kl 19

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert

kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Kontsertettekanne on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

HITIVABRIK

www.hitivabrik.ee

Lohusalu sadam 13.08 kl 21

11.08 kl 20

8.08 kl 19

Suure-Jaani Laululava

PLMF

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner , Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade

(Pille Lille Muusikute Fond)

21.08 kl 21

18.08 kl 20

Tartu Hansahoov 25.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

LOHUSALU SADAM 6., 7.08 kl 20

Pärnu Reiu Puhkekeskus 09.08 kl 20

“Eesti orelid” 8

Tallinna toomkirik 8.08 kl 20 Bernhard Haas (orel, Saksamaa)

Pärnu Elisabeti kirik 8.08 kl 20 Aivars Kalējs (orel, Läti) Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa)

Suure Munamäe vabaõhulava

Lihula kõlakoda

Kanuusõit algajatele

“Armastuse graatsiad”

10.08 kl 20

9.08 kl 15

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

Ansambel Rondellus Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses Kavas renessansi ajastu armastuslaulud ja tantsud

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014

Tartu Hansa Hoov

20-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Vaiko Eplik & Eliit

15.08 kl 21

22.08 kl 20.30

Mustpeade Maja

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

FESTIVALI JUUBELIGALA

Hendrik Sal-Saller & Smilers

21.08 kl 19

Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

28.08 kl 21

Aruküla Laululava park 06.08 kl 19

Rõuge Ööbikuorg 07.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»


TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM MARGE MARTJAN, TEL 666 2317

Ravimid rasedustesti õigsust ei mõjuta kerti kulper reporter

M

iks võib mõnikord ju htuda, et rasedustest ei näita rasedust? Või vastupidi, miks näitab rasedustest positiivset tulemust, kui naine pole tegelikult rase? Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Kristiina Rull selgitas, et rasedustestid põhinevad hormooni kooriongonadotropiini (HCG) määramisel naise uriinist või verest. Kuigi HCG on üks esimesi loote toodetud hormoone, satub see ema verre alles siis, kui tilluke embrüo on pesastunud emakasse (7.–9. päeval pärast viljastumist). Uriini jõuab hormoon umbes päev pärast seda. Kuna hormooni on alguses väga vähe, siis väiksema tundlikkusega testid ei suuda seda määrata. Kuigi mõnele testile on märgitud peale, et juba kümme päeva pärast vahekorda saab rasedust diagnoosida, ei ole nii varane diagnostika alati sada protsenti täpne. «Sa-

geli annab nii varane testimine HCG vähesuse tõttu nõrga positiivse tulemuse,» selgitas Rull. Kindluse mõttes võiks siis testi mõne päeva pärast korrata. Samuti tasuks rasedustesti teha juhul, kui menstruatsioon ei alga tavapärasel ajal või see on tavapärasest väheldasem. Seega rõhutas Rull, et võimalus, et naine on tegelikult rase, kuid rasedustest seda ei näita, võib esineda vaid siis, kui testi tehakse liiga vara või kui test on riknenud. Seda, kas test on töökorras, näitab kontrolljoon. Aga kas on võimalik, et rasedustesti tulemust mõjutavad mõned ravimid? «Rasedustestid määravad HCG-d ja seda ei mõjuta teised ravimid. Ainus ravim, mis võib anda valepositiivse tulemuse, on kooriongonadotropiin ise, mida kasutatakse viljatuse ravis ovulatsiooni esilekutsumiseks. Süstitud ravim kaob organismist paari päeva vältel,» ütles Rull. Rasedustestidele on peale kirjutatud, et neid tuleks teha kohe hommikul esimese tualetiskäigu ajal. «Hommikune uriin on kontsentreeritum ja seega on hormooni kontsentratsioon selles kõrgem,» selgitas Rull. Tema sõnul mõjutab testi tegemise kellaaeg rasedustesti tulemust vaid juhul, kui te-

Kolme-neljanädalase raseduse korral annab iga rasedustest juba korfoto: dmitri kotjuh / järva teataja rektse tulemuse.

gemist on väga algfaasis rasedusega. Kui test teha kolm-neli nädalat pärast rasestumist, siis on HCG tase juba nii kõrge, et seda näitab iga apteegis müüdav test igal ajal. «HCG tase on madalam raseduse peetumise, katkemise ja emakavälise raseduse korral, kuid mitte nii madal, et rasedustest seda ei tuvasta. HCG taset mõjutab raseduse suurus – mida suurem rasedus, seda rohkem hormooni toodetakse (kuni 10.–12. nädalani),» ütles naistearst. Rasedustesti tulemust võib

mõjutada seegi, kui HCG tase veres ületab teatud piiri – sellisel juhul võib rasedustesti tulemus olla valepositiivne. «Ka mõned pahaloomulised kasvajad võivad toota vähesel hulgal HCG-d, samuti võib test olla positiivne lühikest aega pärast HCG-d sisaldava ravimi manustamist,» selgitas Rull ja lisas, et väga sageli seda siiski ei esine. «Kui test on positiivne, siis naine on rase. Rasedustest näitab positiivset tulemust enne, kui rasedust on võimalik tuvastada ultraheliuuringul või günekoloogilisel läbivaatusel.»

POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || TERVIS || 17


18 || kuulutused || postimees, 6. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Veel eile olid elurõõmus, kel pooleli ja plaanis tuhat tööd. Ei unes võinud arvata, et saatus su liivakella puruks lööb.

Ei enam kõndimas sind teel, su hääl me kõrvus kõlab veel. Ei enam naeratust su suul, nüüd tasa leinas nutab tuul.

Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210. Soovin üürida Mustamäel või Nõmmel 1-toalise korteri. Tel 5823 9152.

Igaveseks sulges silmad meie kallis

Meelis Hiiemäe

Ants Adamson

29. VI 1966 - 4. VIII 2014

5. V 1940 - 4. VIII 2014

Mälestame kallist kolleegi ja head sõpra. Avaldame kaastunnet Üllarile, Kaiale pojaga ning teistele lähedastele. Televõrgu AS ja Tele2 Eesti AS töökaaslased

Veokijuhi täienduskoolitus 16., 17. ning 23., 24. augustil Tartus Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Elus palju suutsid anda, suutsid valu, muret kanda, kuni viimaks rahurannas katkes sinu rännutee.

Vaikib rõõm ja mure, kõigest jääb järele miski, mis ei sure ...

Vambola Põder

Teatame kurbusega meie kalli ja hea ema, vanaema ja memme

6. VIII 1929 - 12. III 1993

Eljo Kaldalu

Armast abikaasat, isa ja vanaisa mälestavad 85. sünniaastapäeval lesk ja lapsed peredega.

19. XI 1920 - 4. VIII 2014

surmast. Leinab poeg perega. Hüvastijätt 8. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Lesk ja poeg perega Hüvastijätt 9. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame teenekat loodushoidjat

Silvi Eilartit

15. III 1937 - 1. VIII 2014

Sügav kaastunne lahkunu omastele. Eesti Looduskaitse Selts

Müüa lõhutud, 2a kuivanud 50 cm pikad küttepuud. Must lepp ja saar 40 €/rm. Asukoht Sindi, Pärnumaa. Tel 5690 6156. 80. sünniaastapäeval ja 3. surma-aastapäeval mälestavad abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Kallist ema

Aino Talvistut

Härmi Lompi

6. VIII 1924 - 25. V 2011

6. VIII 1934 - 6. VIII 2011

mälestavad 90. sünniaastapäeval tütar ja poeg peredega.

lesk ja lapsed peredega.

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis abikaasa, vanaema ja vanavanaema

Elsa-Agathe Järv 6. II 1922 - 2. VIII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 7. skp. kell 15 Tartu Pauluse kalmistu leinamajas.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666. Elu on kui tundmatu tee, iial ei tea, millal lõpeb see... Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis isa ja vanaisa

Erich Kaasik

28. VI 1951 - 1. VIII 2014

Leinavad omaksed. Jätame lahkunuga hüvasti 11. skp. kell 11.30 Tallinna krematooriumi suures saalis.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R Kadaka tee 36, tel ja kojukutsed 655 0040.

Sügav kaastunne Rauli perele

Hilja Annovi

surma puhul. Eva, Sirje ja Andrese pere Mälestame kunstnikku ja endist TA ZBI kaastöötajat

Erkki Nikkarev 26. XI 1975 - 3. VIII 2014

Omaksed Ärasaatmine 8. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Lahkus meie kallis

Maret Jõks 1930 - 2014

Mälestab Jaan Jõgever perekonnaga. Ärasaatmine 9. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Elsa-Agathe Järv

Kaastundega omastele ja sõpradele Jane ja Toomas Frey

Mälestame sõbralikku elanikku. Avaldame kaastunnet endise juhatuse esimehele Leole abikaasa surma puhul. KÜ Uus 65 elanikud ja juhatus

Avaldame kaastunnet Aarele kalli ema

Südamlik kaastunne Evgeny Kaluginile ema

Eevart Arrakut

Selliste spordimärkide ost 20 €/tk kl 10–16 Pärnu mnt 38, kojukutse tel 655 9217.

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Irene Avi

Pelageya Kalugina 23. XI 1943 - 2. VIII 2014

surma puhul. Eviko AS

surma puhul. Töökaaslased Sõbra Selverist

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Lahkudes muutusid meelespealilleks.

Mälestame head majaelanikku

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Mälestame kauaaegset majaelanikku. Südamlik kaastunne lähedastele. KÜ Tartu Uus 3

Avaldame kaastunnet omastele. Kaunase pst. 51 elanikud

Mälestame kallist onu

Avaldame kaastunnet Helenile kalli ema

Silvi Eilart

Oivo Einastet Vennapojad Andi ja Paul peredega

Vaipade ja pehme mööbli puhastus. Kui kvaliteet ja hind loeb. Tel 5666 0428 või 5666 0365. www.vanastuueks.ee Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Avaldame sügavat kaastunnet Zinaida Johannesele kalli abikaasa

Tõnu Johannese surma puhul. Kolleegid Kristiine lasteaiast

Pelageja Kaluginat

Tiiu Kanguri surma puhul. Kristina ja Kristi peredega

Aleksei Kanistik Südamlik kaastunne Agnessiale abikaasa kaotuse puhul. Helju, Evi, Eva, Maret, Tiiu, Leo, Aino, Eha, Raul

Mälestame tädi ja vanatädi

Leili Karzohhinat

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Olav Ojakivi

20. VIII 1934 - 4. VIII 2014

Omaksed Ärasaatmine 10. skp. kell 12 kodus.

Sven Kopamees Südamlik kaastunne Epp Orulale kalli venna kaotuse puhul. Viimsi kooli pere

Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Eleonora Kozlova lahkumise puhul. Transiidikeskuse AS

Armast ema

Tiiu Kääri

11. VIII 1943 - 2. VIII 2014

jääb leinama tütar perega. Ärasaatmine 8. skp. kell 12 Oleviste kirikus.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis poeg, isa, abikaasa ja vanaisa

Andres Peekmann 12. I 1959 - 3. VIII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 9. skp. kell 11 Pärnamäe krematooriumis.

Kallist sõpra

Andrus Männit mälestavad Tarmo ja Ly perega.

Erkki Nikkarev Langetame leinas pea kauaaegse toreda kolleegi mälestuseks. Sügav kaastunne Angelale, Liisile ja teistele lähedastele. Kolleegid Tameost

Mälestame head koostööpartnerit

Erkki Nikkarevi

Lähedased Ärasaatmine 7. skp. kell 12 Pärnamäe kalmistu krematooriumis.

Südamlik kaastunne Õiele ja teistele lähedastele

Aksel Pärnalaasi surma puhul. Helve, Ilme, Leida, Silvi, Koidu, Silvia, Mare, Ado ja Avo

Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Aksel Pärnalaasi kaotuse puhul. Helga, Agi ja Aavo peredega

Uinus igavesele unele

Evi Sild

5. VI 1931 - 3. VIII 2014

Mälestame armastatud kolleegi ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Mälestame head sõpra ja töökaaslast

Mälestame endist kauaaegset kolleegi

Anne Loo

kaotuse puhul. Rahva Raamatu kollektiiv

Meie kaastunne Angelale ja teistele lähedastele. Leena, Joonas, Margus, Vassili, Vladimir

Südamlik kaastunne Siljale kalli abikaasa

Kallis Anne, südamlik kaastunne isa

Paul Lättemäe

lahkumise puhul. Endised töökaaslased Sirbist Maris, Mirjam, Raul ja Tiina

Paul Lättemäe Avaldame kaastunnet Eesti Taimekasvatuse Instituudile ja lahkunu omastele. Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus

Paul Lättemäe

Erkki Nikkarevi

Olav Ojakivi

Südamlik kaastunne tütardele peredega. OÜ Tartu Linna Polikliinik

Meie siiras ja sügav kaastunne Annelile perega poja, venna ja lapselapse

Koit Teesalu

Südamlik kaastunne Agole ema

Südamlik kaastunne Anne-Lyle ema

Leida Parveotsa

Hellen Varusoni

kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Enics Eesti

surma puhul. Töökaaslased Rõngu hooldusravikeskusest

Helju Peik

Tunneme kaasa õpetaja Terje Kaldile isa

Helgi Kljonov

Avaldame sügavat kaastunnet Tiiule perega kalli ema, vanaema ja ämma

Üks küünal kustus ... Sügav kaastunne Mallele, Marele, Reinule ja teistele lähedastele ema, vanaema ja vanavanaema

surma puhul. Erle, Kaisu, Liza, Maia, Riina, Marge, Hele

Ilme Sööti

22. IV 1932 - 29. VII 2014

kaotuse puhul. Kristi, Andres, Margus, Mart, Urmas ja Vaido peredega

Sügav kaastunne Sirlile, Ahtole ja lastele ema, ämma ja vanaema surma puhul. Õde Alli ja Peeter

Veera Mihkelsoni

Leinavad omaksed.

kaotuse puhul. Klassikaaslased

Tunneme kaasa onu Vanjale. Aili, Salme, Argo, Aire ja Riho, Mart ja Kadi, Tõnu ja Lille

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Endised kolleegid Tartu Õpetajate Seminarist

Mälestame kallist ema, vanaema ja vanavanaema.

Tunneme kaasa lähedastele. OÜ Newin

Mälestame ja tunneme kaasa omastele. EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakond

1. III 1926 - 31. VII 2014

Aino Runge

17. VI 1926 - 3. VIII 2014

Hilda Piiri

kaotuse puhul. Endel perega, Raul ja Ellu

Sulev Viira kaotuse puhul. Lasteaed Kannike

Mälestame

Sulev Viirat Meie kaastunne Ernale, Terjele koos laste peredega. Anni, Juhan, Helve, Tõnu, Riina, Jorma, Arno, Koidula


TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Otsid kiiremat ja kergemat toimetulekuviisi? Praegu ei pruugi elu seda pakkuda, vaid pead saama õppetunde, mis hiljem elu lihtsamaks teevad.

SÕNN Võidad n-ö võõra väe viisil, mis väliselt tundub ebaaus, kuid enam ausam olla ei saagi. Lähtudes vastaste eesmärgist keerad selle nende vastu. KAKSIKUD Oled juht, kuid teatud piirini. Kui asi sind köidab, siis oled eneseohverdusteks valmis. Loomupärane uudishimulikkus annab sulle trumbid.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

Edgar Holladay – British Chess Problem Society, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ve1! (ähvardab 2. Le4 ja 3. Vd1++) 1. ... Of7 2. Oc4 (ähvardab 3. Ld1++) 2. ... Ke1: 3. Oc3++; 1. ... Oe8 2. Ob5 (ähvardab 3. Ld1++) 2. ... Ke1: 3. Oc3++; 1. ... e4 2. Ld1+ Ke3 3. Lc1++.

VÄHK Kui oled vajaliku info kätte saanud, siis on aeg seda tasa ja targu kasutama hakata. Kui mingi asi on segane ja sa ei suuda orienteeruda, siis vaata saadu uuesti läbi. LÕVI

Kas jätad taktitundetu mulje? Seda annab parandada, kui astud mingi väga diplomaatilise sammu. Sa ei lähe liiga libedale teele ega püüa asja liiga teises suunas pöörata.

NEITSI Loomupärane uudishimulikkus annab sulle trumbid. Seostad asju, mis ülejäänutele tunduvad täiesti vastandlikud. Sina tabad nende ühisosa ära.

KESKKONNAKAITSE HUVIDES TULEB NÜÜD KÕIK KASUTATUD PATAREID VISATA SPETSIAALSESSE KORVI NÕUPIDAMISRUUMIS.

KAALUD Oled vitaalne, sitke ja üdini optimistlik. Sinu deviis on, et kunagi ei tohi alla anda. Allaandmine võrdub sinu silmis enda reetmisega. SKORPION

Kellegi pealiskaudsuse järgi võidakse hinnata ka sind, kuid tegelikkuses oled hoopis teistsugune. Võimalik, et pead seda mingile seltskonnale tõestama.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kas keegi tahab sind omakasu eesmärgil ära kasutada? Õnneks saad õigel ajal jälile ja juhid asja sulle soodsas suunas. Isegi nii soodsas, et asi pöördub teistpidi. KALJUKITS Näitad teistele, kui terviklik oled. Sinu tugevus on ettevaatlikkuses ja tasakaalukuses. Püüad mitte kedagi solvata, kuid siiski leidub neid, kes su sõnu solvavaks peavad.

AKNE

mtü liivimaa mälu KUI SEE TÄIS SAAB, TÜHJENDAB KORISTAJA SELLE ÜLDKONTEINERISSE JA NEED MAETAKSE MAHA.

ÄKKI PALUME TAL SEDA MITTE TEHA.

MITTE KEEGI EI TEA, MIS KEELT TA ÜLDSE RÄÄGIB.

1. Mustadeks on kutsutud tumedanahalisi inimesi. 17.– 18. sajandil kutsuti mustadeks inimesteks nahavärvusele tähelepanu osutamata teatud inimesi. Keda? 2. Klarett on vana hea apteeginaps, mida tänaselgi päeval Tallinna Raeapteegist osta saab. Milliseid jooke nimetatakse inglise keeles klarettideks? 3. Türgis laialt levinud ütlus «Bundan iyisi Şam’da kayısı» (otsetõlkes: «Sellest parem on ainult Damaskuse ... ») tähendab, et enam paremaks minna ei saa. Väljendit kasutatakse, kui midagi on ülimalt hea. Mis sõna tuleks kirjutada punktiirile ehk mis on türklastel parima asja mõõdupuuks? 4. Selle Tartu ülikooli audoktori (1827) teadussaavutuste nimekiri on pikk. Ta määras kõigi tol ajal tuntud 49 elemendi aatommassi, avastas tseeriumi, seleeni ja tooriumi, esitas praegu kasutatava keemiliste elementide sümbolite süsteemi, võttis kasutusele terminid «allotroopia», «isomeeria», «katalüüs», «polümeer» ja «halogeen» ning avastas proteiinid. Märkimisväärseid saavutusi on veelgi. Kes oli see keemik ja mineraloog? 5. Euroopas on kaks pealinna, mis tähendavad «valget linna». Mis linnad?

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kas sõber on ikka sõber ja vaenlane on vaenlane? Pead kellegagi koos olemiseks kõvasti pingutama. Samas tasub see ära, sest hiljem olete ühel lainel ja täiendate teineteist. KALAD Saad lõpuks vabaduse olla just see, kes sa tegelikult oled. Näed elu uue nurga alt. Vanad kiusajad on läinud uutele jahimaadele.

MÄLUMÄNG

DILBERT

Vastused: 1. Neid, kes olid kohustatud maksma riigile makse ja täitma muid kohustusi riigi ees. 2. Punaseid Bordeaux’ veine. 3. Aprikoos. 4. Jöns Jacob Berzelius (1779–1848). 5. Belgrad ja Lefkosia.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 6. AUGUST 2014 || VARIA || 19

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Sõjaväkke vabatahtlikke värbav ohvitser rõõmustab, kui näeb, et tema tuppa astub rühikas noormees. «Lugesin plakatilt üleskutset astuda sõjaväkke,» lausub noormees. «Väga hea! Kas tahate hakata vabatahtlikuks?» «Ei!» «Aga miks te siis siia tulite?» «Ma tahtsin teile öelda, et te minuga ei arvestaks.» ••• Tööl andke alati endast 100 protsenti – 12 protsenti esmaspäeval, 23 protsenti teisipäeval, 40 protsenti kolmapäeval, 20 protsenti neljapäeval ja viis protsenti reedel. ••• Purjus mees möödub lõbumajast. Must iludus meelitab: «Noh, musike, kas tuled minu juurde?» Mees lällutab: «Ja mida ma seal Aafrikas peale hakkan?»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.


20 || TÄNA || POSTIMEES, 6. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB, KUI PALJU MAKSAB KEHAKINNITUS TALLINNA RANDADES.

NIMEPÄEV: LAINE, LAINA, LAINELA, LAIVE, LAIVI Ivar Murdmaa 83, meregeoloog Väino Puura 79, geoloog Jaak Soans 71, skulptor Tõnu Saar 70, näitleja Raal Kivi 68, arhitekt Peeter Tali (pildil) 50, sõjaväelane ja ajakirjanik Andero Ermel 38, näitleja

foto: elmo riig / sakala

VIIMANE VEERG

Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul on Võrtsjärve praegune veetase viimase kümne aasta üks madalamaid. Kuuma jätkudes alaneb tase veelgi ning see tähendab suuri ebamugavusi nii kaluritele kui ka suvitajatele, talvel satuvad löögi alla aga kalad. Nii Vaibla, Valma (pildil) kui ka Ulge rannas on veepiir kevadega võrreldes taandunud meeter kuni poolteist ja selleks, et natukegi ujuda saaks, tuleb pikalt kõndida. Madalaima registreeritud tasemeni on siiski veel tükk maad. 1996. aasta septembris mõõdeti Võrtsjärves veetasemeks 93 sentimeetrit alla nulli. Sakala

EUROOPA

Pilverünkadega, aga ikka palav

TALLINN +28

KÄRDLA +29 HAAPSALU +30

taimi paljak

NARVA +30

RAKVERE +29

 ilmateenistuse sünoptik k

Võrtsjärve veetase langeb paar sentimeetrit ööpäevas

HOMME POSTIMEHES:

«AED JA KODU» KIRJUTAB AEDA SOBIVATEST PINGPONGILAUDADEST.

PAIDE +30

3– 9m

/s Kõrgrõhkkond püsib vankumatult paigal ja Eesti selle servas. Venemaa steppide kohalt päTARTU rit kuum õhk voolab ikka LääPÄRNU VILJANDI +30 +31 nemere idakaldale. Väliselt +29 KURESSAARE püsib ilmakaardil seis muutu+28 matuna, aga taeva seis annab päev-päevalt aimu lisanduvast niiskusest. Täna on kõrvetavat VÕRU päikest varjutavaid pilverünki juVALGA +30 +31 ba enam. Äikesevihmahoog on tõenäolisem Saaremaal. Homme KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR võivad vihmahood eksida ka mandri edela- ja lääneserva. Anne kanal +27 Neljapäev, 7.08 Reede, 8.08 Laupäev, 9.08 Täna on vähese ja vahelduva Emajõe vabaujula +23 Tallinn +18/+25  +18/+25  +16/+25  pilvisusega ilm. Õhtul võib LääneKakumäe rand +17 Tartu +18/+30  +18/+27  +15/+27  ja Edela-Eestis hoovihma sadada. Kuressaare +24 Narva +18/+30  +18/+26  +14/+28  Puhub ida- ja kagutuul 3–9 m/s, Pirita rand +16 rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja Pärnu +18/+25  +17/+26  +15/+27  Pärnu rand +21 on 27–31 kraadi. Kuressaare +20/+24  +16/+25  +16/+25  Pühajärv +26

PÄIKE

Teepinna ülikõrge temperatuur lõhub asfalti Maanteeameti kinnitusel on teepinna temperatuurid tõusnud äärmiselt kõrgele ja see on hakanud asfalti lõhkuma. Ameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe ütles, et näiteks esmaspäeval mõõdeti maksimaalseks teetemperatuuriks 56 kraadi. «Selliste, aga juba ka madalamate teetemperatuuride puhul muutub teekatetes sideainena kasutatav bituumen pehmeks ja võib sõidukite rataste mõjul eralduda teepinnale,» lausus ta. Teetöölised puistavad higistavate teelõikude katendite kahjustumise vältimiseks kriitilised kohad üle liivaga. Maanteeinfokeskus ootab teateid sellistest lõikudest. BNS

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.16 5.14 5.27

loojub 21.36 21.22 21.41

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +30,0 kraadi (1812) +4,4 kraadi (1877) Tartus +30,3 kraadi (1911) +5,1 kraadi (1960)

KUUFAASID

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

* Tugevussorteeritud puit

IGA PÄEV UUED SOODUSPAKKUMISED

4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

 +20  +33  +28  +24  +24  +23  +25  +22  +27  +30  +20  +25  +28  +22  +25  +25  +23  +34  +28  +25  +29  +22  +21  +28  +23  +13  +29  +31  +23  +24  +24  +24  +27  +25  +30  +14  +31  +38  +16  +26  +26  +26  +30  +33  +22  +33

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 6. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 9: Möödaniku paine 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: On kuskil pulmapäev...* 50 Terveks eluks, 4/4: Mis on kuulmislangus?* 12 15 11 000 aastat hiljem: Nagu orkester 13 05 Täär treenib triatloniks, 6/9 20 Vitamiin 45 Kirbuturu lood, 6 14 40 Mahemaa, 4/4* 15 10 Vaalasaarte Maria, 9: Möödaniku paine* 16 05 Holby City haigla: Mehed on Marsilt 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Sven 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Bathumi 19 15 ENSV: Katarsis tardumuskrampides 45 Dallas: Armastus ja perekond (USA 2013). Draamasari 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Maailma ajalugu, 3/8: Sõna ja mõõgaga 23 10 Hakkab jälle pihta 40 Dallas* 00 20 Kontakti laulud 01 28 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Rakett 69: Loogika* 30 Püramiidi tipus: Bioindikaatorid 10 00 AegRuum. Nakkav vähk* 50 Klassika koos Klasiga: Carmeni teema 11 50 Klassikatähed 2014: Klassikatöötlus 13 08 ERR uudised 17 00 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 30 Töötuba: Vokimeister Rein Rikken 18 00 SimsalaGrimm 25 Väikese Muti seiklused 30 Beni ja Holly väike kuningriik 45 Stella ja Sam 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Maailmarekord 19 05 Ruff tegutseb 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Minuscule: Kaks ussikest 55 Korvpalli maavõistlus Eesti – USA 21 45 Vana arm ei roosteta (Eesti Telefilm 1977) 22 00 Eesti lood: Piimariik (Eesti 2013) 30 4x4. Taimõr ja Jamal, 6/9 23 00 Eesti TOP 7 35 Woody Allen: dokumentaalfilm, 2* 00 55 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 01 30 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 30* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 41* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5816 35 Rosamunde Pilcher - Kui loeb vaid armastus (Saksa 2002). Romantiline draama 13 30 Krimi* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Täkud 15 05 Lindprii: Mõni teine koht, mõni teine kord 16 05 Küladetektiivid, 52: Voodiseiklus 17 05 Taltsutamatu süda, 31 18 05 Armastus ja karistus, 42 20 00 Suvereporter 21 00 Suur lotokolmapäev - Rooside sõda 22 00 Naabriplika: Võõrutusnähud 23 00 Keda ma küll armastasin?! Dokumentaalsari 30 A ja B, 1/3 00 00 V: Concordia 50 Seadusesilm: Veteranid 01 40 Vampiiripäevikud: Kalts 02 25 Nikita: Fööniks 03 10 Krimi* 35 Suvereporter* 04 30 Kalailm* 05 00 Küladetektiivid*, 52: Voodiseiklus

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 52* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid 2, 1. Belgia varjatud kaamera sari 11 10 Kättemaksukontor: Patuoinas 1* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 5-6: Vastuhakk emale; Eluring 13 05 Suvesangarid, 35* 35 Kupli all 1, 10: Mängud võivad alata* 14 30 Selline on elu!: Tütred peletavad mu poiss-sõbra minema 15 25 Vaprad ja ilusad, 6786 55 Armastuse pisarad, 53 16 55 Midsomeri mõrvad 9, 5: Surm kooris 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Patuoinas 2 21 00 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 36 22 00 Suvesangarid, 36 30 Suletud uste taga 5, 6: Isaks liiga noor 23 30 Top Gear USA 2, 10: Muskelautod 00 30 Firma 1, 8 01 25 Anarhia pojad 4, 7 02 15 Louie 3, 11 40 Võta või jäta 03 55 Suvesangarid, 36* 04 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 36* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 131 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 688 09 10 Emmerdale, 242* 40 Eluteed, 18 10 05 Küladetektiivid, 236: Viimane soov 10 55 Süütu süüdlane, 22 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Päike särab jälle 25 Poissmees, 9* 14 05 Kadunud* 15 00 Naisuurijad: Pole kahtlustki* 16 00 Tuuni superstaari, 3 55 Staariminutid: Nicole Kidman 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Antidieet 19 00 Kodus ja võõrsil, 5817 30 Emmerdale, 243 20 00 Saare sosinad 21 00 Jahihooaeg (Open Season, USA 2006). Animafilm 22 40 10 aastat nooremaks USA: Päike särab jälle* 23 00 Poissmees, 10 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Kangelased 02 30 Allilma emandad, 8: Pidu ja pillerkaar 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 22/153* 45 Suvereporter*

06 30 Rannavolle - Premium 7 Grand Prix 2014* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 143: Viimne matsh, 2* 09 20 Conan, 271* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: California* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 46/86: Tapvad iiri silmad* 14 35 Knight Rider, 51: Halloweenirüütel* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Ascension 16 20 Komissar Rex, 144: Tshempion 17 10 Supermani uued seiklused, 47/86: Ütle ainult Noah 18 05 Knight Rider, 52: Kitt versus Karr 19 00 Galileo 30 Krimi 20 00 Tuvikesed, 2526: Maapealne ingel*; Bundy jõulud* 21 00 Kaks ja pool meest: Igavene jama* 30 Mees ilma varjuta (USA-Saksa 2000). Põnevik 23 30 Conan, 272 00 20 Kaks ja pool meest: Kapten Terry juuksevaht 45 Tuvikesed, 27-28: Mehed ja mänguasjad; Ehita parem hiirelõks 01 35 Südamelt ära, 25 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Tundmatu (USAKanada 2010)*. Märul 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed, 1, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 5: Tagaajamine 17 00 NCIS kriminalistid, 4, 22: Pimeduses 18 00 Perepea, 8, 3: Tee Saksamaale* 30 Simpsonid, 4, 12: Marge versus raudtee* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 1516: Metsik mesinik; Purjus rong 20 00 Perepea, 8, 4: Laps ei ole autos 30 Simpsonid, 4, 13: Selma valik 21 00 Suvesangarid, 27 30 Tagasilöök (Kanada 2011). Märul 23 25 Euroopa Pokkeriturnee 00 25 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 15-16* 01 25 Kälimehed, 1, 11* 02 15 Suvesangarid* 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 96/142* 45 Peterburi – Tallinn* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Mina, tallinlane* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Väljamõeldisestki veidram (USA 2006)*. Mängufilm 14 20 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 187/304* 17 00 Armuleek, 188/304* 45 Armuleek, 189/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 97/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 LV pressikonverents* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Inimese mõõde* 22 25 Peaminister, 8/14 23 20 Pillimeeste klubi* 00 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 01 20 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood Kuuldemäng “Ustav sõber”, 2. osa 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Asja, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Reimo Sildvee 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Vikerviisid 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik John Dowlandi muusikat esitavad Ian Bostridge (tenor) ja Elizabeth Kenny (lauto). 11 05 Album. Julia Ležneva. 12 02 Delta. Hedvig Lätt 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. Vinea mea electa Vox Clamantis esitab Vaiksesse Nädalasse paslikku muusikat. Dirigent Jaan-Eik Tulve. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Täna kontserdisaalis. Orelifestival Tallinna 28. Rahvusvaheline Orelifestival. * Johann Sebastian Bach “Orelimissa”. Esinevad Andres Uibo, Edouard Oganessian, Peter van Dijk, Jaroslav Tuma, Toomas Trass, Denis Kasparovitch, Johannes Sandner, Aivars Kalejs, Tiia Tenno, Ines Maidre ja Lembit Orgse (klavessiin). 22 05 Fantaasia. Aivar Tõnso 00 05 Nokturn

Postimees 06 08 2014  
Postimees 06 08 2014  
Advertisement