Page 1

hakkame õppima: Eesti koolitusturul avanev pilt on kirev nagu Kört-Pärtli särk. Lk 2 Juhtimiskool: oma elu- ja karjäärirööpad tuleb ise seada. Lk 4

külli tegova: «Õppimine annab mulle seesmiselt kindlustunnet, sest nüüd tean, miks ja mida teen ning mida mu töö endast kujutab. Tunnen teoreetilist tausta, oskan seda ka haakida igapäevase töö ja kohustustega,» jutustas naine. Lk 6

koolitaja

teemaleht 8. august 2014

KASVAME SUUREMAKS, SISEMISELT. Avatus kasvuks ja soov luua arengueeldusi on sisuliselt ainukesed eeltingimused, mis ka reaalselt aitavad inimesel edasi liikuda – saavutada suuremaid eesmärke ning tõsta elukvaliteeti.

Tulevikuliider loob usaldust areng

Anu Vunk

Ettevõtlike Noortekoja JCI Tallinn 2013 president, GreenStep Solutions OÜ omanik

Mulle väga meeldib inimese arengu ja kasvamise näitlikustamine redeli sümboliga: erinevad inimesed asetsevad redeli erinevatel astmetel, osa inimesi on redeli madalamal pulgal, osa keskmisel pulgal, osa lausa kõrgeimal pulgal, kuid enamik inimesi isegi ei tea, et on olemas redel.

Investeeritud aeg Pea kolm aastat tagasi avanes mul võimalus võtta liidriroll organisatsioonis, kuhu kuulus tol hetkel ligi 50 liiget. Enamik neist olid minust vanemad. Meeskonna usalduse võitmiseks ja tulemuste saavutamiseks oli vaja enda jaoks mõelda väga selgeks, miks, kuidas ja mida teha. Tegevusi planeerides tuli eristada eesmärk, vahendid selle saavutamiseks ning oodatavad tulemused. Oluline kõige selle juures oli, et eesmärkide saavutamise planeerimise juures ei käsitletaks inimest ja meeskonnaliiget kui ressurssi – just meeskonnaliige on see, kelle jaoks ja kelle pärast eesmärke seada. Liidrina tuli väga hästi tunda oma inimesi, kellega – või täpsemini öeldes, kelle jaoks – ma töötasin. Teineteise tundmine soodustab usaldusliku suhte tekkimist ning on eelduseks, et meeskonna liige julgeb liidrile öelda, kui midagi vajab lahendamist või kardinaalset muutmist. Märkasin, et sageli oli väga tublide ja potentsiaalikate inimeste suurimaks takistuseks hirm ebaõnnestumiste ees – usk endasse ja oma võimetesse oli teenimatult madal. Aga just siin tuleb mängu liidri suurim roll ja ülesanne meeskonnas – luua oma mees-

Teineteise tundmine soodustab usaldusliku suhte tekkimist ning on eelduseks, et meeskonna liige julgeb liidrile öelda, kui midagi vajab lahendamist või kardinaalset muutmist. konnale turvaline keskkond tegutsemiseks, arengueeldused ja usk oma võimetesse. Inimese võimed kipuvad avanema ja täiustuma liidri kõrval just sedavõrd, kuivõrd liider temasse usub ja aega investeerib.

Kuulamine on oluline Usaldusliku ja turvalise keskkonna toel hakkasin nägema mitmeid saavutusi. Meeskonnaliikmed võtsid ise vastutuse oma tulemuste eest. Veelgi enam – nad seadsid endale kõrgemaid eesmärke, kui seda olin teinud mina. Uusi koolitusi ja mentoreid hakati soovima meeskondade endi poolt. Ma ei sekkunud jooksvatesse küsimustesse, kuid samas andsin neile selgelt

mõista, et olen kogu aeg olemas ja vastutan. Iga viga oli õppimiseks, mitte etteheitmiseks. Suur rõõm on näha inimesi vaid paari aasta pärast soovimas uusi ja veelgi suuremaid väljakutseid, kui nad varem oleksid julenud eales vastu võtta. Organisatsiooni rahulolu-

Inimene ei unusta kunagi, kui oled tal aidanud uutesse kõrgustesse tõusta ja loonud suuremad võimalused õnnestuda.

Foto: ERAKOGU

küsitlus näitas viimase seitsme aasta parimat tulemust. Inimene ei andesta kunagi, kui oled teda liidrina alt vedanud või alavääristanud. Inimene ei unusta kunagi, kui oled tal aidanud uutesse kõrgustesse tõusta ja loonud suuremad võimalused õnnestuda. Liidrina vastutad nii enda kui ka kõikide oma meeskonnaliikmete arengueelduste eest, vastutad nende heaolu eest ning vastutad kogu potentsiaali rakendamise eest. Selleks võta liidrina aega mõelda (võid mõtlemiseks vajaliku aja planeerida kalendris samamoodi nagu iga teise tegevusegi) ja analüüsida ning kuula alati, mida meeskonnaliikmed sulle öelda tahavad. Loodetavasti nad ka ütlevad.

Tulevikuliidri kümme käsku: • Võta endale aega mõtlemiseks ja analüüsimiseks. • Planeeri tegevusi eesmärgistatult ja eesmärgid sea põhjendatult. • Kuula oma meeskonnaliikmeid. • Soodusta turvalise töökeskkonna teket – anna oma inimestele mõista, et iga viga on õppimise jaoks ülioluline. • Inimene ei ole ressurss, inimene on väärtus – hoia teda. • Pea oma lubadusi ning ära anna katteta lubadusi. • Tunnusta siiralt ja õige asja eest. • Lase inimestel endil võtta vastutus oma tegude ja tegematajätmiste eest. • Tee kõik selleks, et inimese potentsiaal avaneks, oskused täiustuksid ning sisemine motivatsioon saavutada kasvaks. • Ole sina ise. Allikas: Anu Vunk, Ettevõtlike Noortekoda JCI Tallinn


2 || kOolitaja

toimetaja repliik Rain Uusen

teemalehe toimetaja

Õppides muutub elu. Põnevamaks Olen alati olnud see, kes tõstab käe ja ütleb – proovime, teeme, katsetame! Ja samas olen tundnud vahel igavust, kui juhtun suhtlema inimestega, kes – nii või naa, aga – kipuvad väitma, et neid ei huvita, nad ei taha, ei pea oluliseks proovida, harjutada, katsetada; et nad on millekski liiga noored või vanad. Püüan suhtlusesse suhtuda avatud meeltega ja tõestada kaasahaaravust, aga ikkagi väsib vaim veidi. Sain sooja suvega varasügisest Koolitaja lehte kokku pannes ise ka aru, milles tegelikult asi. Need, kes minu vaimu inimestena väsitavad, ongi needsamad, kes ei taha õppida. Kes enam ei taha või veel ei taha või praegu ei taha või ei taha kunagi. Mitte, et neil poleks, mida õppida, millega end täiendada või teemasid uurida-puurida, aga nende mentaliteet on minu omast lihtsalt erinev. Nemad on lõpetanud, mina alles alustamas. Sulgedes ukse õppimisvõimaluste ees või kaotades huvi ümbritseva vastu, lukustame end teadmatusse ka paljude eluliselt oluliste võimaluste, tutvuste ja põnevate teadmiste eest. Õppimine ei tähenda enam ammu toorest tuupimist (eks esineb veel sedagi), vaid pigem sotsiaalset mängu, kus interaktsioonis jagatakse, julgustatakse, soovitatakse ja informeeritakse. Tõelise õppimise käigus vabaneb nii palju energiat, et see muudab elu; see energia suudab tõugata äriideid ettevõteteks, alguse panna energiast särisevatele sündmustele või materialiseerida muidu üksnes vaimusilmas või vanapaberil konutavaid ideid. Õppimise käigus inimesed innustuvad, õpivad üksteist tundma ja usaldama – õppimine seob inimesi koos nende ressursside ja mõtetega, see aga muudab meie elu põnevamaks, turvalisemaks ning kindlasti lõbusamaks. Elamisväärsemaks, on vist lausa õigem öelda. Ma ise õppisin ühel päeval jäätist tegema. Ebaõnnestumine ergutas juurde lugema, nõu küsima ja edasi katsetama. Õnnestumine innustas aga uusi maitseid proovima. Iga õppimisvajaduse ja -soovi juures tuleb see jäätisetorbik üles leida. Mõnusat maiustamist.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Projektijuht: Kristjan Kokk kristjan.kokk@postimees.ee, tel 666 2327 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2393 Korrektor: Triin Ploom Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 8. august 2014

ÕPIHIMU. Aastaid Pekingis eesti keele õpetajana töötanud Inga J. Isabel Adamson jõudis tagasi koduriiki ning asus siinsesse ellu sisseelamiseks otsima kohe ka sobivaid koolitusi.

Iseenda tervendajaks kõigest päevaga Inga J. Isabel Adamson vabakutseline ajakirjanik

koolitusturg

P

eame olema õppimisvõimelised – maailm meie ümber ei muutu mitte ainult aastatega, vaid lausa päevadega. Elu ja selles sisalduvate muutustega sammu pidamiseks tuleb olla avatud uuendustele, olla pidevas valmisolekus end täiendada. Elukestev õpe pole enam pelgalt sõnakõlks, vaid sellest on saanud meie saatja pea kõigis igapäevatoimetustes. Rääkimata töö või karjääriga seotud enesetäiendamisest, milleta enam edukat tööelu väga ettegi ei kujuta.

Kirju ja põnev valik Oleme muutunud palju liikuvamaks. Elamine, õppimine ja töötamine väga erinevates riikides ja üle maailma on saamas tavapäraseks. Nii kogutakse mitmekülgseid ja väärtuslikke teadmisi-oskusi, mis tuuakse Eestisse naastes ühes. Üsna tihti leiavad need teadmised kiiresti rakendust ka kohalikul tööturul, teisalt võib aga aastaid võõrsil töötanud inimene tunda mõningast ebakindlust kohalikule tööturule sisenemise ees. Nii tekkis minulgi vajadus mõne koolituse järele, mis aitaks värskendada teadmisi Eesti (töö)elust, tooks uusi ja huvitavaid tutvusi ning aitaks siinsetesse oludesse taaskord paremini sulanduda. Mis võimalused ootavad Eesti koolitusturul täna ees inimest, kes on otsustanud pärast mitmeaastast võõrsil töötamist ja elamist koju naasta? Eesti koolitusturul avanev pilt on kirev nagu Kört-Pärtli

Alustada võiks näiteks rahakoti valmistamise kursusest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

särk. Interneti otsingutulemused on muljetavaldavad, erinevate (kõrg-, kutse-, huvi- jt) koolide ning koolitusfirmade pakkumisi koondavatelt veebilehekülgedelt leiab sadu koolitusi vägagi mitmekülgsele huvile ja maitsele. Koolituspakkumisi koondavate lehekülgede kasutamine on üsna lihtne ja kasutajasõbralik. Infot saab otsida nii huvi pakkuvate koolitusteemade kui ka vanuse jt inimest puudutavate kriteeriumite alusel.

Raami sees ja väljaspool Laias laastus jaguneb hetkel turul pakutav kaheks: erinevate erialadega otseselt seotud rangelt tööalased koolitused ja eneseabi või silmaringi laiendamisega seotud koolitused. Kuna minu erialased teadmised hetkel värskendust ei vaja, koondasin kõrgendatud tähelepanu pigem teises kategoorias pakutavale. Leidsin nii mõndagi – huvitavat, aga ka kasutut. Alustada võiks näiteks rahakoti valmistamise kursusest, mida pakutakse Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Kui käeline tegevus hästi õnnestub, võib tulemuseks olla vägagi unikaalne ja isikupärane aksessuaar, mida uhkusega välja

Sõna matemaagika kõlab kuidagi salapäraselt ja kutsuvalt, igasugune salapära kaob aga kiiresti. võtta. Teisalt võiks isikliku rahakoti valmistamist pidada ka mõneti teraapilis-maagiliseks tegevuseks, et meelitada enda juurde ikka rohkem õnne ja rikkust. Tänases Eestis on seda üsna rohkelt vaja, elukallidus teeb silmad ette ka mitmetele vana Euroopa riikidele. Kui õnn ja rikkus on kohale meelitatud ning öösel saab juba rahulikumalt ja unelevamalt magada, võiks proovida e-kursust «Unenäod ja nende tõlgendamine», mida pakutakse veebikeskkonnas Ahsoo. ee. Kursuse kirjeldus on üsnagi paljulubav ning hind üpris soodne, kui võrrelda paljude teiste samalaadsetega – olen peaaegu valmis seda e-kursust ka proovima. Siinkohal saab aga võitu minu skeptiline pool ning seekord jääb kursusel osalemata. Samas keskkonnas leidub veel teisigi mõtteainet andvaid pakkumisi, näiteks «Motivatsiooni «nuppude» avastamine», «Inimeste mõjutamine läbi isikuomaduste» või «Teenindaja kui juht», millede sisukirjelduste põhjal võiks järeldada, et osalejatele pakutakse pigem mõnevõrra alternatiivsemat ja «raamist välja» lähenemist.

Valik jääb ühekülgseks Korduvalt köidab minu tähelepanu veebiseminar «Matemaagika – unikaalne loogika», mida pakub Addenda OÜ. Sõna matemaagika kõlab kuidagi salapäraselt ja kutsuvalt. Kursuse sisukirjeldus toob aga kindlalt maa peale tagasi ja igasugune salapära ning ka minu huvi selle vastu kaob. Kursus tutvustab universaalseid matemaatilisi seaduspärasusi, mis peaksid aitama häälestuda efektiivsemalt töölainele. Sama ettevõte pakub veel teistki veebiseminari, mille sisukirjeldus tekitab mõningaid küsimusi. «Tööintervjuu teisest kultuurist kandidaadiga» on Eesti üsna homogeenses ühiskonnas igati vajalik, tugevalt soovida jätab aga kursuse kirjelduses kasutatav sõnastus. Eriti kriiskavalt karjub see vastu inimesele, kes on olnud

Ja kui neist kõigist veel väheseks jääb, siis on võimalik end ühe päevaga koolitada spirituaalseks tervendajaks.

ise selleks «võõraks» töötajaks, teisest kultuuriruumist pärit kandidaadiks. Soovitaks kursusekirjeldusest kõrvaldada viited stereotüüpidele ja sildistamisele. Tundub, et eestlaste suurimateks lemmikuteks on erinevad meditatsiooni, joogat, tantrat, massaaži jt vaimu- ja kehakoolitusi pakkuvad kursused. Neid leidub ikka igale maitsele. Olles elanud Aasias, kust enamik neist tehnikatest algselt pärit on, julgen küll kahelda kõigi nende koolituste autentsuses ja kvaliteedis … Ja kui neist kõigist veel väheseks jääb, siis on võimalik end ühe päevaga koolitada spirituaalseks tervendajaks. Just nii lubab Argonautika OÜ poolt korraldatava koolituse kirjeldus ning ka raha ei küsita selle eest just ülemäära palju. Unustage aastaid kestvad meditsiiniõpingud, teiste ja ka iseenda tervendajaks saab kõigest päevaga. Huvitava alaliigituse leiab veel koolitusinfo.ee leheküljelt, kus meelelahutuse kategooriasse lahterdatud kursuste (nt savikursus, lohesurfi koolitus, ajurveeda kokanduskursus) hulgast leiab ka relvaloa taotleja koolituse. Mis neist nüüd täpselt meelelahutusega seotud on? Kas relv? Luba? Või taotleja? Kursuse kirjeldus on iseenesest üsnagi mõistlik ja arusaadav. Kui enesetäiendamise huvi pole otseselt seotud mingi konkreetse erialaga, jääb Eesti koolitusturul pakutav siiski mõnevõrra ühekülgseks. Öeldakse, et nõudlus tingib pakkumise – järelikult on eestlane täna huvitatud eelkõige eneseabist, mis saavutatakse meditatsiooni, jooga jm sisekaemuse abil. Tundub, et selle eest ollakse nõus maksma, mis tingib ka koolituspakkumiste suure arvu nimetatud valdkonnas. Kuna koolitushinnad on küllaltki krõbedad ja mitte igaühele taskukohased (tasuta koolitusi pakutakse väga minimaalselt), siis on nii mõnedki teised kasulikud valdkonnad – näiteks kokandus või võõrkeeleõpe – pidanud taanduma.


kOolitaja || 3

postimees, 8. august 2014

VABATAHTLIKULT VÕI SUNNIVIISILISELT? Juba ammu ei seostata õppimist ainult kooli ega üksnes lapse- või noorukieaga. Igaühel on õppimiseks oma motiiv ja eesmärk, milleks enamasti iseendaga rahul olemine, eneseteostus või tungiv kihk teha senises elus kannapööre.

Kui inimene on liiga suur, et õppida ...* Anne Uusen

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi emakeele didaktika dotsent

õpime veel Olen pidanud õppimisega seonduvalt taas kord oma sõnu sööma – olin kindel, et minu õppimised on õpitud (on ju isegi mu hariduse taset tõendaval dokumendil märge edasiõppimise võimaluste kohta: «puuduvad»), aga viimasel aastal olen üle hulga aja uuesti põhitöö kõrvalt koolitunde andes väga palju uut õppima või midagi ümber õppima pidanud.

Midagi sobilikku kõigile Õppimise mõistet ja olemust on kirjeldatud ning sõnastatud mitmel eri moel ja erinevatest lähenemistest lähtuvalt. Guugeldades sõna «õppimine», võib igaüks selles ise veenduda ja samas leida enda arusaamadega haakuva või kattuva vaste. Peamine mõte, mida erinevad definitsioonid kannavad, räägib sellest, et õppimise tagajärjel või tulemusena toimuvad või on toimunud õppijas ehk õpilases mingid muutused. Järelikult võib ja saab õppimi-

ne toimuda ükskõik kus, ükskõik mis ajal ja mis tahes vanuses ning see ei pruugi alati viia tavamõistes positiivse tulemuseni. Juba ammu ei seostata õppimist ainult kooli ega lapsevõi noorukieaga, mil õppimine on pealegi tülikas kohustus ja seetõttu sageli vastumeelne või mõne aine puhul lausa vihatud ja vastik tegevus. Nii on ka oodatud muutused visad tulema, sest päriselt edukas on õppimine ainult siis, kui seda tehakse vabatahtlikult, õppides asju, mida tõesti vajalikuks ja oluliseks peetakse. Eelöeldut tõestab aina enam levima hakanud õppimise pisik. Kui kõik muud pisikud levivad kergemini ja epideemilisemalt laste ja noorte seas, siis õppimise pisik levib lihtsamalt just täiskasvanud elanikkonna hulgas. Seda soodustavad muuhulgas õppimise kõikvõimalikud erinevad võimalused. Erinevates õppeasutustes on olemas päeva-, kaug- ja tsükliõppe vormid. Õppida on võimalik taseme-, täiend- või ümberõppes, nagu ka diplomi-, bakalaureuse-, magistri või doktoriõppes. Kui mingi haridustase on omandatud, asutakse kas

täiend- või ümberõppesse, mille hulgast saab valida nii tasuta pakutavaid kui ka tasulisi variante. Valik on nii suur ja mitmekesine, et igaüks leiab endale sobiliku ja vajaliku.

Käega katsutav tulemus Mis peamine – õppimise kõikides vormides ja tasemetel õpivad inimesed täiesti vabatahtlikult. Rõõmustav on seegi, et täiendja ümberõppe võimalusi kasutab aina enam inimesi, kellel tegelikult polekski selleks justkui nähtavat põhjust: on juba olemas teatud (loodetavasti soovikohane) haridustase, amet ja tasuv töökohtki. Aga aja jooksul või mõnikord ka üsna äkki tuntakse vajadust õppida midagi uut, lisaks või hoopis senisest kardinaalselt erinevat (ümberõpe). On ju teada näiteid, kus näitleja on õppinud traktoristiks või teleprodutsent õendust või turundusspetsialist klassiõpetajaks ja müürsepaks. Üsna tavaline ongi, et ümberõppesse minnakse õppima just senisest midagi täiesti teistsugust. Kelle töö on olnud sedalaadi, et tulemused ei ole kohe käega katsutavad ja silmaga nähtavad, annavad/ tekitavad endale võimaluse teha ka (vajadusel, võimalusel

või vahelduseks) mingit niisugust tööd, mis pakub rahuldust just valminud praktilise tulemi näol, olgu selleks siis tort, riideese, kudum, küntud põld, laotud puuriit, puhastatud korsten, hästitõmbav ahi, kirjutatud tekst, raamaturiiul või uue näo saanud diivan. Variante on siingi lõpmatult. Endalgi on mitu sõprakolleegi, kes õppejõuameti kõrval harrastavad asjatundja tasemel mingit kätega tehtavat tegevust: kes koob, kes õmbleb toolipatju ja taastab mööblit, kes kasvatab kurke-tomateid, kes korraldab väikestele lastele loovlaagreid. Üks mu töökaaslane õpib juba mitmendat aastat täiendõppes vene keelt ja teine ümberõppes raamatupidamist. Ja keegi pole neid selleks sundi-

Päriselt edukas on õppimine ainult siis, kui seda tehakse vabatahtlikult, õppides asju, mida tõesti vajalikuks ja oluliseks peetakse.

nud. Igaühel oma motiiv ja eesmärk, milleks enamasti peamiseks iseendaga rahul olemine, eneseteostus või tungiv kihk teha senises elus kannapööre.

Õppimine vaid iseendale Suviti vastuvõtukomisjonis kaugõppesse klassiõpetajaks õppima tulijaid küsitledes on järjest enam hea meel tõdeda ka vastupidist tendentsi. Inimesed, kes töötavad või tegelevad valdkonnas, mis täiesti korralikult tasustatud ja töö tulemused konkreetsed ning kohesed, tahavad tulla õppima klassiõpetajaks, sest soovitakse olla valmis tegelema millegi taolisega, mille tulemuslikkus ilmneb alles tulevikus, aga samas saab töö tulemusel toimuvaid muutusi jälgida pikemaaegse protsessi käigus. Ja nagu ühes reklaamikampaanias nimetatakse õpetajaameti positiivseks küljeks: kunagi ei tea, mis tegelikult välja tuleb ehk milline on töö tulemus. Alati ei pruugitagi täiendvõi ümberõppes õpitud ametis kohe tööle asuda, vaid kasutatakse omandatud uusi teadmisi ja oskusi enda isiksuse arendamise ning rahulolu saavutamise tarbeks – ideaalne põhjus ja motivatsioon ükskõik mille õppimiseks.

Koolitajatele on sellised õppijad ehk õpilased lausa taeva kingitus. Pole midagi tänuväärsemat kui õpilaste säravad silmad ning janu aina uute teadmiste ning oskuste järele. Värskelt taas tavalises üldhariduskoolis üht vihatuimat ainet peaaegu et kõige keerulisemas vanuses õpilastele õpetades olen hakanud kohustusliku kooliskäimise mõttekuses kahtlema. Selles mõttes, et erinevus vabatahtlikult ning sunniviisiliselt õppijate vahel seisnebki selles, et ühed tahavad õppida, teised liigagi sageli siiski mitte. Viimaste silmi särama panna on üks raskemaid ülesandeid, mida täitma olen pidanud. Kui saaks ka lapsi maast-madalast harjutada mõttega, et õppima EI PEA, vaid õppimine ongi ainult iseenda isiku ja elu VAJADUSPÕHINE ning VABATAHTLIK VALIK, oleks õpetajatöögi tõenäoliselt paljudele rahuldustpakkuvam. Muidugi peavad ka õpetajad ning koolitajad ise pidevalt suuremaks kasvada tahtma. Kasutades Johann Wolfgang von Goethe (1749–1832) sõnu: «Pole kohutavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilased teadma peaks.» *... siis ta enam suuremaks ei kasvagi (Herbert Victor Prochnow, 1897–1998)


4 || kOolitaja

postimees, 8. august 2014

HOMSE EESTI LOOJAD. Noorte Liidrite Juhtimiskool püüab kõrvale lükata väärarusaama, et juhtimiseks – sealhulgas ennast ümbritseva mõjutamiseks – on kõigepealt vaja pürgida prestiižse ametikoha, suure palganumbri, kuulsuse või muu näitaja poole. Tõde peitub hoopis vastupidises.

Oma elu- ja karjäärirööpad tuleb ise seada juhtimine Andrei Liimets

Noorte Liidrite Juhtimisportaali peatoimetaja

Kadi-Ingrid Lilles Noorte Liidrite tegevjuht

Kujutagem ette järgmist pilti. Lavale astub Juht. Varastes neljakümnendates, säravalt enesekindla olekuga ja viisakalt riietatud. Ja muidugi meesterahvas. Ta naeratab enesekindlalt ning asub seejärel oma koolituse käigus vastama kõigile tekkida võivatele küsimustele. Kuidas saada rikkaks? Loomulikult ta teab. Kuidas olla õnnelik? Küsige midagi raskemat! Kuidas muuta Eesti kõige ägedamaks riigiks maailmas? Slaidi peal on retsept, proovige ainult ja head isu! Kuulajad on rahul ning järgmisest päevast saavad kõik rikkamaks ja õnnelikumaks. Kõlab usutavalt? Tõenäoliselt mitte. Ometi on ühiskonnas endiselt kinnistunud masinlik arusaam juhist kui kellestki, kes teab vastuseid, oskab käituda ja juhatada ning määrab teda ümbritseva maailma käekäiku. Ja loomulikult on ainuke viis ise sellise mõju omamiseks samamoodi juhiks saada.

Just nüüd ja praegu Tegelikkuses sobib taoline piirav arusaam juhiametist uue aastatuhande ühiskonda nagu siga kosmosesüstiku kokpitti – mitte eriti. Vajadusest avarama ja kaasavama juhtimisdefinitsiooni järele tõukub ka Noorte Liidrite vabatahtliku organisatsiooni tegevus. Ühiskondlikke protsesse mõjutab igaüks ja mida tead-

likumalt, kaalutletumalt ning vastutustundlikumalt ta seda teeb, seda parem meile kõigile. Sama kreedot kannab organisatsiooni mahukaim ettevõtmine Noorte Liidrite Juhtimiskool – sel aastal juba viiendat korda toimunud Eesti suurim noortele suunatud juhtimiskonverents. Üritusel esinejaid ei valita mitte selle järgi, kes on suurema ettevõtte juht või rikkama äriimpeeriumi omanik, vaid ennekõike tuuakse noortega oma kogemusi jagama hoopis erinevate elualade inimesi, kes on mingil kujul ühiskondlikeks eeskujudeks – oskavad ja julgevad tabudele vastu astuda ja muuta süsteemi inimnäoliseks, mitte vastupidi. Sarnaselt juhi stereotüübiga on paljudel kitsas nägemus ka koolitusest – nii oodatakse maagiliselt Koolitajalt justkui võlusõnu ja salavastuseid, mille abil edu saavutada. Konkreetsete kogemuste jagamisest olulisemgi on aga koolitusel osalejate seas diskussiooni tekitamine. Väärtustama ei peaks mitte seda, kes etteantud rööbastel kiiremini edasi tuiskab, vaid seda, kel on julgust ja oskust rada ise sättida.

Ühiskondlikke protsesse mõjutab igaüks ja mida teadlikumalt, kaalutletumalt ning vastutustundlikumalt ta seda teeb, seda parem meile kõigile. Nii oli viimase Juhtimiskooligi teemaks «Homse Eesti loojad» ja eesmärgiks, et osalejad, olenemata taustast, küsiksid endalt, kuidas ja kuhu nemad oma rööpaid seadma hakkavad.

Kuidas nad laiemasse keskkonda asetuvad ning millist rolli Eestist elamisväärsema riigi loomisel mängivad? Ühiselt leiti, et ühiskonnas ei omata mõju mitte alles kümne aasta pärast, kui kabineti uksel olev silt seda kinnitab, vaid juht sõna parimas tähenduses – teisisõnu liider – ollakse juba täna, kuna end ümbritseva juhtimises – kujundamises, suunamises, disainimises, parandamises, tervendamises, hõlbustamises, vali aga sobivaim sõna kulunud «juhtimise» asemele – osaleme just nüüd ja praegu. Eks kanna Noorte Liidrite jätkuv tegevus ja sündmuste tagasisidet arvestades ka teatav edukus endas jälge vajadusest

siduda spetsiifilist üleüldisega, paigutada üksikuid näiteid laiemasse konteksti. Vajakajäämisest samade seoste loomise osas tuleneb suur hulk probleeme nii hariduse, meedia kui ka poliitika valdkonnas. Uut verd on vaja igasse valdkonda, igasse sektorisse. Noorte Liidrite rolliks homse Eesti loomisel ongi aidata kasvatada põlvkonda, kes oma rolli ja võimalusi sellises taustsüsteemis tajuks ja vajakajäämisi siluda sooviks ning ka oskaks.

Ühiskonda asetumise kunst Ilusad sõnad tulevad enamasti siiski lihtsamini kui teod. Noorte Liidrite tegevuse mõju on täna veel vara mõõta. Uue aastatuhande tehnoloogia ja sellest

tulenevate võimaluste maailmas kasvanud noored pidavat ju olema püsimatud ja keskendumisvõimetud. Ei teadvat, mida nad täpselt tahavad ja ei oskavat oma peas enam seoseid luua, ennast ühiskonda asetada. Vähemalt juunikuise Juhtimiskooli kolme päeva jooksul oli sest kõigest näha vähe jälgi. Nii koolituste ajal kui ka vahel kerkis hulgaliselt diskussioone ja küsimusi, mis paistsid silma asjakohasuse, terasuse ja sisukusega. Noored liidrihakatised otsivad oma kohta ja seavad oma rööpaid. Jõudu ja jaksu nii neile kui tänastele lugejatele selleks ka väljaspool koolitusruumi seinu – nii loome ühiselt homse parema Eesti.

Noorte Liidrite Juhtimiskoolis lahendatakse paljuski ülesandeid, mis näitavad omavahelise interaktasiooni ja suhtluse vajalikkust – nõu küsimine targematelt kuulub iga liidri oskuste varamusse. FotoD: JUHTIMISKOOL 

Mõtteteri 2014. aasta Juhtimiskoolist

«Eesti väljakutseks on leida riigi konkurentsieelised. Ei ole mõtet tegeleda oma nõrkustega, vaid tegelema peaks oma tugevustega ja neid edasi arendama. See kehtib nii riigi kui üksikisiku puhul. Meie tugevus peaks olema väiksus ja paindlikkus.» – Kaja Kallas

«Kui oled noor juhtimishuviline, siis ahmid kõike endasse – loed raamatuid ja mõtled, et teised juhid on ägedad inimesed, ja üritad neid jäljendada. Aga kerge on unustada küsimust, kas nende stiil üldse sulle sobib. Kõigepealt tuleb õppida iseennast juhtima ja alles siis hakata teistega tegelema.» – Margus Rink

«Iga uue ettevõtmise alustamisel pole mõtet leiutada jalgratast – alati on olemas hulk inimesi, kel on antud valdkonnas palju rohkem teadmisi. Tuleb leida eksperdid, kellega rääkida. Isegi, kui selleks tuleb lennata välismaale, on tegu mikroskoopilise investeeringuga võrreldes võimalike hilisemate kasudega valdkonna

tundmisel. Võõras valdkonnas võib tekkida tunne, et ei tea ja ei saa hakkama, aga juba üks päev eksperdiga võib kõike muuta. Inimesed kipuvad käituma nagu elevant, kes on juba väiksena toki külge kinni pandud, ega proovi hiljem sealt välja murda, sest kardab, et ei suuda seda.» – Priit Mikelsaar

«Ei ole mõtet öelda lauseid nagu «vabandage, ma olen natuke närvis, kuna räägin avalikult esimest korda», et äkki keegi mõtleb, et see on armas. Kui lennukipiloot teile enne starti ütleks, et «vabandage, see on esimene kord, kui ma lendan», siis see ei tunduks ju kuigi armas.» – Janek Tuttar

«Eesti tuleviku loomiseks tuleb mõelda suuremalt. Inimesi ei saa sundida eest vedama või liider olema, aga Eesti tuleviku loomiseks tuleks luua keskkond, mis soodustaks inimesi seda siiski tegema.» – Pirko Konsa


kOolitaja || 5

postimees, 8. august 2014

KÕIK ALGAB HARIDUSEST. Teame, et lõunamaalased on altimad teenindajad, aga ka meie oma Eesti inimesed võivad olla väga head teenindajad – alla keskmise teeninduse põhjus ei peitu alati konkreetses inimeses.

Klient ootab head teenindust. Alati! teenindus Toomas Undusk

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli rektor

Kui kirjutada otsingumootorisse «Eesti teeninduskultuur», pakutakse esimesena veebis linki artiklile «Eesti teeninduskultuur on masendav». Masendav lugu veebis, kas pole? Kooli, kus õpetatakse teenindajaid ligi 20 aastat, juhina tahaksin kangesti vastu vaielda ja kogu Eesti teenindusele seda väidet ma kindlasti ei üldistakski. Mis on teeninduse peaeesmärk? Saavutada hea teenindusega kliendi rahulolu. See, kui kliendid jäävad pakutavaga rahule, tagab nende pideva olemasolu. Ei tasu ka unustada, et kliendid maksavad teenindajale palka. Ja muidugi ka «tippi» ehk Maarjamaa-päraselt jootraha, kuid sellest seekord pikalt ei räägi. Peaasi aga, et iga teenindust ostva kliendi ootuseks on alati professionaalne ning kvaliteetne teenindus. Toonitan veelkord: a-la-ti!

tidega toime tulla. Kui teenindajad on näiteks pinges, võib see olla halva töökorralduse tagajärg. Teenindajate võõrkeeleoskus võib olla ebapiisav. Kui hotelli tuleb vanem härrasmees ja ütleb: «päivä», kuuleb ta vastust «hello». Sama lugu on paraku vene keele oskusega, aga iga aastavahetuse ümbruses täituvad meie hotellid Vene turistidega. Võib ka juhtuda, et teenindaja ei oska ära kuulata kliendi soovi ja hakkab kohe oma juttu rääkima. Läheme näiteks elektroonikapoodi tolmuimejat soetama ja kuuleme müüja jutuvada, et need on kehvad ja need on paremad tolmuimejad. Hei, kaupmees – mis pagana pärast müüakse teil kehva tolmuimejat? Tolmuimejad, nagu hotellides toadki, on lihtsamad ja täiuslikumad. Hotelliteemaga jätkates – tuleb hotelli pere: isa, ema ja kaks teismelist last, kes tahavad võtta kaks eraldi tuba. Vabu tube ei ole, aga sviit on va-

Teenindaja tegevuspiirid Teeninduse võib halvemaks muuta ebapiisav hulk teenindajaid, nad võivad olla koolitamata, lahendavad olukordi valesti ja ei tea, kuidas suure arvu klien-

Tööandja poolt vaadatuna on hea teenindaja see, kes suudab teha lisamüüki.

küsiks: kust sa tead, et järgmine on parem? Hea näide praktilisest koolitusest on kevadel esilinastunud film «Grand Budapest Hotel», kus tippteenindaja M. Gustave õpetas välja oma alguses saamatu, kuid väga õpihimulise lobby boy.

Vastastikku tänamine

Naeratus on edasiviivaks jõuks nii mistahes teenindussituatsioonis kui ka uute teadmiste omandamisel Foto: Scanpix/AGE mitmepoolselt. 

ba. Kuidas käituda? Kas saata kliendid minema? Rumal hotell, kes ütleb kliendile, et vabu tube ei ole. Kliendi hoidmiseks tuleks tema ootusi ületada, pakkudes upgrade’i ja sviit siiski käiku lasta. Selline käitumine küll toimib, kuid see sõltub väga palju hotelli töökorraldusest – teenindajale peavad olema antud mängureeglid, millistes piirides midagi pakkuda saab. Kõige hullem on kliendi kaotus ja see peab olema töötajaile toitlustus- või majutus-

ettevõtetes piisavalt mõjusalt selgitatud. Tööandja poolt vaadatuna on hea teenindaja see, kes suudab teha lisamüüki.

Õpeta ja hoia Lähed autopesulasse, pakutakse juurde lisaleotust või kohvi juurde saia. Lähete sööma, mõtlete, et võtan kiiresti supi, aga ära minnes olete söönud kolmekäigulise lõuna. Ja täiesti vabatahtlikult seejuures! Lisamüük võib kajastuda ka teenindaja palganumbris.

Veebikommentaarid Eesti teenindusele on väga julmad. Võtame näiteks selle: «ma ei saa aru, kuidas saab võtta mingeid suvalisi tööle, kes ei tea asjast mitte kui midagi». Suurepäraseks teeninduseks on vajalik teenindaja tahe seda tööd teha. Teenindusalaseid teadmisi ja oskusi saab õppida, aga mõnedes ettevõtetes lastakse teenindajad tööle ilma teenindamise põhimõtteid õpetamata. On halb, kui visatakse inimesed vette mõttega, et kui välja ei uju, vahetame välja. Ma

Me selgitame koolis õpilastele teeninduspsühholoogiat ja valmistame neid ette töö negatiivseteks külgedeks. Võin ligi 20-aastasele kogemusele toetudes öelda, et 70–80 protsendist lõpetajatest tulevad väga head teenindajad ja üle 90 protsendi neist on jäänud tööle teenindusalale Eestisse või välismaale. Osadest on saanud ettevõtjad – hiljuti avas näiteks üks neist Tallinnas seljakotireisijaile suunatud hosteli. Eesti teeninduskultuur läheb ülesmäge – alguses viidatud artikkel on vast näide, mil külastati halva töökorraldusega ja vette visatud teenindajatega kohti. Käige suvel Eesti restoranides, ööbige turismitaludes ja saage häid teeninduskogemusi ilma Istanbuli minemata! Ja veel – teenindusstandard sätestab, et teenindaja peab teid tänama ja paluma taas tulla. Ning teiselt poolt – kui arve on 45 eurot ja te annate 50 ning ütlete seejärel «aitäh», olete rahul ja tänate sel moel teenindajat.


6 || kOolitaja

postimees, 8. august 2014

TARKUSTEST EI PÄÄSEGI. Lähenev september kutsub koolipinki noorte õppijate kõrval ka täiskasvanuid, sest üha enam on selge, et ühe kooliskäiguga pika tööelu vältel toime ei tule. jälle kooli Kaire Mets

Tartu Kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht

Õppima ajendab täiskasvanuid soov oma karjääris kannapööret teha või tööks vajalikke lisaoskusi omandada. «Kui noored valivad eriala, siis kipuvad nad juhinduma teiste soovitustest ning kujutluspildist, mis neil tulevasest ametist tekkinud on,» märkis Tartu Kutsehariduskeskuse karjäärinõustaja Ene Raid. «Täiskasvanud aga tulevad õppima enamasti praktilistel ja kaalutletud põhjustel,» selgitas ta. Uuringud on kinnitanud, et eestlased on koolitusteusku, mis tähendab, et üldiselt õpivad täiskasvanud inimesed hea meelega. Kuid inimeste soovidest ja huvidest veelgi olulisem motivaator on võimalus rakendada omandatud oskusi töökohal. Tartu Kutsehariduskeskuse taseme- või täiendkoolitustel õppijaist enamik tuleb tarkust taga nõudma, et tõsta seeläbi tööelu kvaliteeti.

Algus uuele ametile Kui Tanel Rammo (33) Tartu Kutsehariduskeskuse keevituskursusele tuli, olid tal seljataga IT-õpingud ja seitsmeaastane karjäär firmas Playtech. «Siis see ammendus minu jaoks,» märkis Tanel ning leidis uue väljakutse – saada keevituskoordinaatoriks. «Seaduse järgi peab suuremates metalli- ja keevitustööde ettevõtetes olema ametis keevituskoordinaator,» oli ta varakult välja uurinud. Kutse omandamiseks tuli tal aga esmalt läbida keevitaja koolitus ning ka vastav kursus Tallinna Tehnikaülikooli juures. «Olen varem ka keevitanud, kuid 300-tunnise koolituse jooksul sai see ootuspäraselt palju selgemaks,» kinnitas ta. Rammo sõnul on keevituses asju, mida ise omal käel ei saa omandada – vaja on kogemustega õpetajate juhendamist, ja

just selliseks meistriks hindas ta oma õpetajat Allan Patskat. Tegelikult peab Rammo keevitamist igati huvitavaks tulevikualaks. «Keevitaja töö minu eluajal küll otsa ei lõpe ning heade oskustega keevitaja niipea nälga ei jää, neist on pigem puudus,» selgitas ta. Teiseks on eriala mehe sõnul huvitav ja kasulik. «Praegugi istusin oma auto all ja keevitasin,» toob ta näiteks. Seda, et IT ja keevitus teineteisest valgusaastate kaugusel ei seisa, usub Rammo samuti. «Teen just tarkvaralahendust keevitustööde dokumenteerimiseks,» selgitas ta ja lisas, et kui varem oli programmeerimise sisuks meelelahutuse tootmine, siis nüüd loodab ta oma IT-alaste oskustega ettevõtte majandustegevusse enam lisaväärtust luua.

Täiskasvanud õpivad endale

Teisalt tähendab õppimine distsipliini, oskust oma aega arukalt jagada ning julgust võtta uusi kohustusi. Kuigi selgeks õpitud ameteid on Rammol nüüd mitu, kinnitab ta, et oma kvalifikatsiooni tuleb pidevalt tõsta. Keevituskoordinaatori kutse rahvusvaheliseks tunnustamiseks jätkab ta õpinguid Maaülikooli tehnika ja tootmise erialal.

Õpin enda jaoks «Leidsin töö, mis mulle väga meeldib ja otsustasin seda ka õppima tulla,» lausus ilutoodete müügikonsultandina töötav Külli Tegova (28, pildil), kes nüüd omandab tasemeõppes müügiesindaja kutset. «Õppimine annab mulle seesmiselt kindlustunnet, sest nüüd tean, miks ja mida teen ning mida mu töö endast kujutab. Tunnen teoreetilist tausta, oskan seda ka haakida igapäevase töö ja kohustustega,» jutustas naine. Kaheaastasest õppeajast on Tegoval läbitud aasta ning seni on see läinud väga edukalt – keskmine hinne 4,9 annab kinnitust, et kui

On kujunenud peaaegu trendiks, et täiskasvanud, kes on juba ammu saanud kätte kõrghariduse, otsivad uusi väljakutseid ja võimalusi õppida midagi sootuks muud. Nii otsustas ka IT-asjatundja Tanel Rammo teha kannapöörde ja õppis keevitajaks. Fotod: Maarja Tagel


kOolitaja || 7

postimees, 8. august 2014

huvi on, tulevad ka tulemused. Täiskasvanutelt nõuavad õpingud siiski paljust loobumist ning ka Tegova möönis, et tal õnnestub kooli ja tööd ühitada vaid seetõttu, et töötab praegu vaid poole kohaga. «Selles mõttes kool ei soosi töötavaid inimesi, et allahindlust ei tehta. Muidugi on raske, tegelen veel laulmisega ja laps on väike, nii et vahel pole küll üldse aega,» rääkis ta. Kuid otsust õppima tulla ta ometi ei kahetse, pigem vastupidi. Külli meenutab hoopis kutsehariduskeskuse karjääriõppekursust, mis pani teda mõtlema elu ja iseenda peale. «Seda kursust võin lugeda oma uue elu alguseks,» jutustas ta, põhjendades, et just siis küpses otsus tulla õppima. «Oma 12-klassi haridusega oled sa tööturul eikeegi,» arvab pea kümme aastat tagasi keskkooli lõpetanud naine nüüd – tööandjad eelistavad ju oskuste ja kutsetunnistusega inimesi.

sellest, et vahel võib ka lühikesest kursusest suur abi olla. Nüüd on tal sisetööde elektriku kutseeksam tehtud ning ihaldatud kutsetunnistuski käes. Elukestev õpe tähendab igapäevast arengut. Olga Hiielo (36) jaoks on õppimine ühtlasi võimalus avastada maailma ja tutvuda uute inimestega. «Õppimine on nagu reis imedemaale,» kinnitas naine, kelle jaoks õpingud Tartu Kutsehariduskeskuses pole sugugi esimesed.

Uuringud on kinnitanud, et eestlased on koolitusteusku, mis tähendab, et üldiselt õpivad täiskasvanud inimesed hea meelega.

Kutsetunnistust on vaja Kutsetunnistuse puudumine tõi koolipinki ka Aivo Toome (44). Viimased 12 aastat elektritöid teinud mees avastas ühel päeval, et hoolimata pikast töökogemusest ei taheta talle elektrikuna enam tööd pakkuda. «Kui paberit pole, siis on tööle võimatu saada,» nentis ta. See tõigi ta sisetööde elektriku kursusele õppima ja kutseeksamiks valmistuma. «Ei olnud mingeid raskusi, õpetajad on professionaalsed ja kõik väga viis,» kiitis mees läbitud elektritööde kursust ning kinnitas, et sellest oli ka kasu. «Pakkumisi tuli kohe,» sõnas ta, olles justkui elav näide

Millest alustada, kui tunned soovi õppida? 1. Kaardista õppimise vajadused, vaata tulevikku ning arvesta ka reaalse tööturuga. 2. Kaalu oma võimalusi – tööga seotud koolituste puhul aruta tööandjaga, kuidas õpinguid ja tööd ühitada. Samuti aruta plaanid läbi pereringis: millist aja- ja rahalist ressurssi õppima minek nõuab? 3. Otsusta, kas vajad lühemat kursust või pikemat kutseõpet. 4. Tutvu erinevate õppeasutuste koolituskalendrite ja sind huvitavate kursuste ning õppeprogrammidega. 5. Kindlasti vaata õppekava sisu ja veendu, et need teemad on suurel määral sulle väga huvipakkuvad ja kasulikud. Pööra tähelepanu ka tulemusele – millise tunnistuse saad ning kas tulevikus võid ainepunkte üle kanda või kutseeksami sooritada? 6. Kui jääd hätta, võta ühendust karjäärinõustaja, õppekorralduse spetsialisti või koolitusjuhiga – nemad saavad aidata nii eneseanalüüsi tegemisel kui ka sobiva kooli või õppeprogrammi leidmisel. 7. Kui oled valiku teinud, leia õpinguteks sihikindlust – vajadusel otsi tuge pereringist, sõpradelt või koolist. Allikas Ene Raid, Tartu Kutsehariduskeskus

Sekretäri, logopeedi-psühholoogi ja õpetaja ametitele on lisandumas uus – turismikorraldaja – kutse. «Kõik otsused ja õpingud on olnud seotud elumuutustega ja teisalt suure huviga – mida saan veel õppida ja kuhu areneda?» kirjeldas ta oma teed, mis psühholoogia magistri jälle kooli tõid. Teisalt tähendab õppimine talle distsipliini, oskust oma aega arukalt jagada ning julgust võtta uusi kohustusi. Ühes pealinna turismibüroos viisakonsultandina töötav ja kolme last kasvatav Hiielo valis seetõttu sessioonõppe vormi – nii on küll iseseisvat tööd

rohkem, kuid koolipingis istumist mõnevõrra vähem. Samas laienevad sessioonõppe õppuritele kõik õigused: alates sõidutoetustest kuni stipendiumiteni. «Kolme lapse emana saaksin soodustuse vaid raamatukogus, kuid õpilaspiletiga on paljudel teenustel ja kaupadel soodushind,» naeris värske õppur. Lisaks sai Hiielo – nagu paljud teised kutsehariduskeskuse õppurid – käia välispraktikal. Itaalias Riminis ühes turismibüroos veedetud nädalate jooksul oli tema ülesandeks suhelda Eesti ja Venemaa turismibüroodega ning pakkuda neile pakette ja teenuseid. «Minu praktika kulges neljas keeles: eesti, vene, itaalia ja inglise,» kirjeldas Olga oma kogemust. Itaaliast on tal soojad mälestused: «See oli justkui kompott viiest elemendist: loodus, muusika, suurepärane köök, päike ja külalislahkus.» Õpingutest oli otseselt ka kasu, kinnitas naine. «Kõike, mida tean ja oskan, kasutan oma igapäevatöös,» on Olga kindel, nii nagu ta on kindel ka elukestva õppe vajalikkuses. «Pole tähtis, milline on vanus või varasem kogemus – iga päev võib areneda,» lisas ta. Sellega nõustub ka karjäärinõustaja Ene Raid, kes kinnitab, et õppida pole kunagi hilja. «Soov ja vajadus elu muuta on kõige alus,» leiab ta. Selleks aga, et head plaanid teoks saaks, võib alustuseks uudistada erinevate koolide kodulehtedelt täiskasvanutele mõeldud täienduskursuseid, et nii enda jaoks sobiv õpitee avastada. Ja miks mitte kaaluda ka tasemeõppesse tulekut, et omandada uued kutseoskused.


8 || kOolitaja

postimees, 8. august 2014

ÕPIME TERVISEKS. Enese täiendamise valmidus algab äratuntud vajadusest – tõukavaks teguriks võib olla nii soov karjääriredelil edasi liikuda, senises karjääris kannapööre teha, end tööl kindlamalt tunda või lihtsalt isiksusena areneda ja täiustuda, selgub Postimehe küsitletud õppurite mõtetest.

Haridustee kui põnev ja igikestev otsingute rada Tugiisik Denis Fortõgin (26) alustab õpinguid Tallinna Ülikoolis eripedagoogika erialal

Liider ja ettevõtja Anu Vunk (26) astus Estonian Business Schooli (EBS) magistriõppesse «Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureuse lõpetamise järel olin veendunud, et magistrikraadi soovin teha pärast mõningast ettevõtluse ja juhtimise kogemust. Nüüd, viis aastat hiljem, tunduski täpselt õige hetk olevat, et õpinguid jätkata. Vahepealsed aastad on andnud palju teadmisi ja seoseid erinevate valdkondade vahel ning leian, et olen nüüd palju rohkem magistrikraadi omandamiseks valmis kui vahetult pärast bakalaureusekraadi kättesaamist. Õppevormiks valisin kaugõppe, sest oma ettevõtte ja erinevate muude projektide kõrvalt oli see kõige paindlikum ja sobilikum variant. Õppimiseks andis lisamotivatsiooni seik, et õnnestus saada EBSi sisse TOP 3 seas stipendiaadina. Loodan ja usun, et magistriõpingud värskendavad mu teadmisi, loovad arengueeldusi uuteks väljakutseteks ning saan uusi kontakte.

Olen otsustanud end täiendada ja seda eripedagoogika erialal – iga uue teadmisega tunnen end kindlamalt. Varasemalt olen õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiat. Nüüd tahan õppida just eripedagoogika valdkonnas, sest tunnen huvi psühholoogia vastu ja mulle meeldib suhelda erinevate inimestega, eriti lastega. Olen töötanud Tallinna Perekeskuses autismispektri häirega laste tugiisikuna. Loomulikult üritan leida töö valdkonnas ka võimalikult palju uusi kontakte. Kuna mul endalgi on liikumispuue, siis olen väga sõnakuulelik ja tänu sellele saan ka teistest paremini aru. Mul on kolm nooremat venda, seega olen alati tundnud huvi lastega töötamise vastu – tahan neid kasvatada ja neile õpetada, mis on elus õige. Olen kahel korral läbinud praktika Tallinna lastehaiglas, kus tegelesin tavaliste lastega, kes olid küll psühhiliselt terved, kuid vajasid vaimset abi. Praktikal Tallinna Vaimse Tervise Keskuses – Tallinna linna sotsiaalhoolekandeasutuses, mis arendab vaimse tervise teenuseid täiskasvanutele – olid minu klientideks erinevate puuetega

Leian, et olen nüüd palju rohkem magistrikraadi omandamiseks valmis kui vahetult pärast bakalaureusekraadi kättesaamist. Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite ekspert Eduard Odinets (38) jätkab õpinguid doktoriõppes lingvistikas Väga teadlase tüüpi ma pole, kuid maailmaparandja küll. Mulle teeb muret olukord eestikeelse aineõppega vene õppekeelega koolides ning tahaksin seda rohkem uurida. Loodetavasti minu uurimused, järeldused ja ettepanekud aitavad olukorda parandada. Hea tunne on olla valitud PhD-tudengite sekka, kuid ma ei kujuta ette, kuidas õppimine ülikooliga mitteseotud põhitöö kõrvalt reaalses elus teoks saab. Kuid olen kogu senise ülikoolihariduse põhitöö kõrvalt omandanud, nii on lootus ka seekord hakkama saada.

Olen kogu senise ülikoolihariduse põhitöö kõrvalt omandanud, nii on lootus ka seekord hakkama saada.

inimesed: psüühilise erivajadusega-, depressioonihäirega-, vaimse puudega ja skisofreeniahaiged. Vabatahtlikult tegelen lastega, kellel on kodus konfliktid – aitan neil otsida lahendusi ja räägin, millised õigused neil kodus tegelikult on. Suvel tegelen lastega Tallinna Perekeskuses päevakeskuse osakonnas. Olen ka juhatuse liige Tallinna Invaspordiühingus, kus organiseerin erinevaid projekte liikumispuudega inimestele. Tallinna Puuetega Inimeste Kojas tegelen lastevanematega, kelle lapsel on mingi puue – konsulteerin nendega ja annan nõu. Tahan sotsiaalvaldkonnas teisi aidata ja parandada nende elukvaliteeti. Soov arendada oma teadmisi ja oskusi eripedagoogikas on ilmselt mainitud tegevuste loomulikuks jätkuks.

Vabatahtlikult tegelen lastega, kellel on kodus konfliktid – aitan neil otsida lahendusi ja räägin, millised õigused neil kodus tegelikult on.

Fox Internationali Eesti reklaami projektijuht Iris Öpik (34) jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) juhtimise ja turunduse magistriprogrammis ettevõtte ja ekspordi juhtimise erialal Õppimine on mulle ideena alati meeldinud. Olen uudishimulik ja tahan pidevalt midagi uut näha/teha/ kogeda. Praktikas mul õppimisega nii hästi ei ole. Kõrghariduse omandamiseks kulus mul 15 aastat! (See tundub praeguses ajas ikka täitsa meeletu.) Kui diplomi kaks aastat tagasi lõpuks kätte sain, ei tahtnud kohe küll edasi õppimise peale mõeldagi, aga mu püsimatu loomus sai minust võitu ja üsna hetke ajel esitasin sel suvel SAISis avalduse. Enese suureks üllatuseks saingi sisse ja nüüd tuleb õppima hakata. Valisin TTÜ magistriprogrammidest juhtimise ja turunduse õppekava ning peaerialaks ettevõtte ja ekspordi juhtimise. Valik on minu jaoks igati loogiline. Olen erinevat sorti müügitööd teinud suurema osa oma karjäärist. Viimased kuus aastat olen spetsialiseerunud reklaami ja meedia valdkonnale. Samuti olen ajuti töötanud välismaal ja ka tööväliselt väga palju rahvusvahelisel tasandil suhelnud. Seega astun nüüd sammu edasi, tahtes end arendada välisturgudele sisenemise ja rahvusvahelise äri korraldamise osas. Olen spetsialiseerunud meedia ja reklaami müügile ning näen ka ses osas võimalusi rahvusvaheliseks äriks. Loodan, et kool annab mu uitmõtetele konkreetsema suuna ja struktuuri ning samuti tähendab õppima asumine tutvumist paljude uute inimestega, mis on minu jaoks alati põnev.

Loodan, et kool annab mu uitmõtetele konkreetsema suuna ja struktuuri ning samuti tähendab õppima asumine tutvumist paljude uute inimestega.

Profile for Postimees

Postimehe Koolitaja 2014  

Postimehe haridusteemadele keskenduv lisaleht

Postimehe Koolitaja 2014  

Postimehe haridusteemadele keskenduv lisaleht

Profile for postimees
Advertisement