Page 1

TUDENGID, VALMIS OLLA!

Kibe puudus ühiselamukohtadest ja vabadusiha sunnib tudengeid enne uue õppeaasta algust paaniliselt odavaid üürikortereid otsima. Lk 2

Kinnisvarafirmade liidu juht Peep Sooman: «Laias laastus kahel kolmandikul elanikkonnast pole ostumüügiturule lähiajal veel asja.» Lk 4

TEEMALEHT 14. AUGUST 2013


2 || kinnisvara ja ehitus

ALGAB KOOL. Kibe puudus ühiselamukohtadest ja vabadusiha sunnib tudengeid enne uue õppeaasta algust paaniliselt odavaid üürikortereid otsima. Suurim valik on õppuritel Tallinnas.

Kinnisvaratehingud Ost-müük (juuli 2013) Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

1389 904 100 326 90 139 116 165 93 210 122 224 405 113 138 84

KOKKU

3714 (+549)* tehingut

(+142)* (+55)* (+56)* (+8)* (-2)* (+50)* (-76)* (+12)* (+31)* (+17)* (+50)* (+98)* (+77)* (+47)* (+36)* (+3)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

AllikAs: mAA-AmeTi TehinGuTe AnDmeBAAs

15

protsenti kasvas aastaga korterite pakkumishind Tallinnas, kus korterite keskmine pakkumishind oli juulis 1524 eurot ruutmeeter. Müügipakkumiste arv / korterid Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1441 666 1435

Tallinn 4694 1732 4250

Eesti kokku 11 527 6336 12 183

Müügipakkumiste arv / majad Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1556 755 2173

Tallinn 705 349 630

Eesti kokku 5923 3841 7909

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 12. august 2013 kell 13.30

Tartus tekib võimalus üürida korter lühikeseks ajaks Tartu vanalinnas täielikult renoveeritud klassitsistlikus hoones aadressil Rüütli 11 / Gildi 7 valmib 24 möbleeritud 1–4-toalist üürikorterit, mille üüriperiood algab ühest kuust. «Üürikorteritesse saab sisse kolida alates 15. oktoobrist, kuid juba täna on meil kümme huvilist,» ütles Arco Real Estate’i Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme. «Sellist eluaseme lahenduse pakkumist oli Tartu kinnisvaraturule väga vaja,» sõnas ta. PM

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Tiit Sermann

K

I

N

N

I

S

V

A

R

A

postimees, 14. august 2013

Jaht soodsale elupaigale ANNE OJA

Arco Real Estate’i analüütik

TUDENGILE Tudengeile taskukohaste korterite hulk ja hinnatase on Arco Vara maaklerite hinnangul jäänud mullusega võrreldes enam-vähem samaks. Tartus on hinnad tõusnud, ka Pärnus on need juba mitu aastat tõusuteel, ehkki suviste puhkajate asendamine õpilastega on Pärnu eripära ning sügiseks elamist leida pole seal kuigi keeruline. Tartus aga maksab kahetoaline üürikorter tänavu keskmiselt 30 eurot rohkem kui mullu.

Tudengeid peljatakse Eesti linnad erinevad silmanähtavalt tudengilembuse ja ettevaatlikkuse poolest, kuigi korteriomanikel on oma vara õpilastele välja üürimise kogemusi seinast seina. On neid, kes tudengeile korduvalt üürinud ja sellega väga rahul, aga neidki, kes noorte ülemeelikuse tõttu kannatada on saanud. Seetõttu ei soovi eriti paremate korterite omanikud äsja gümnaasiumi lõpetanud noori jutule võtta. Näiteks väikeses Haapsalus peljatakse õppureid, ehkki vabu kortereid on. Omanikud eelistavad pikemaajalisi elanikke ning pereinimesi. Korteriomanike jaoks suurendab tänavu riski seegi, et suvel rakendunud kõrgharidusreform kasvatab tõenäoliselt nende esmakursuslaste osakaalu, kellel pole iseseisvat elu alustades vanematest kuigi suurt rahalist tuge. «Tudengite vajaduste katmiseks jääb kortereid hetkel väheks,» kommenteeris Tallinna maakler Helena-Laura Lesment, kelle sõnul pole liiga kalleid kortereid mõtet arvestada, kuid kahe- või kolmetoalisi kortereid hinnaklassis 300–400 eurot, mida tudengid saaksid mitme peale üürida, napib. «Samas, ühetoalisi kortereid on minu hinnangul veel vähem saada

või siis lähevad need tõesti üleöö ära.» Tallinnas leiab odavaimad korterid mägedel ja Koplis. Tartu maakleri Anne Heinlo sõnul on tudengite seas enim nõutud ühe- kuni kahetoalised korterid. Populaarsemate üürikorterite hind jääb Tartus 200–450 euro vahele. «Tartus on üüriturg aasta ringi aktiivne ja korterid leiavad kohe üürilise,» kinnitas ta. Heinlo lisas, et suuremate korterite omanikud ei poolda, et korterisse tuleb mitu üliõpilast – pigem eelistatakse peresid. «Üliõpilastega kaasnevad peod jms. Aga kahetoalisi jagatakse kahe peale küll,» lisas maakler.

Üüritakse kamba peale Pärnus on õpilastel küllaltki lihtne elamispinda leida. «Pärnu eripära – suvel suveüürilised, talvel õpilased,» rääkis maakler Sirje Savvest. «Pärnus on ka mitmeid majutusasutusi, mis talvel töötavad nagu ühiselamud ja kus õpilastele kehtivad soodustused.» Hinnad olenevad Pärnuski palju piirkonnast, aga enamvähem korras korterid jäävad vahemikku 130–200 eurot, juba paremas korras ja suuremad maksavad 200–300 eurot kuus. Kallimad on juba nii head korterid, et sinna õpilasi eriti ei soovita, lisas Savvest. Noorte koopereerumisel korterite üürimisel tekib Savvesti hinnangul kindlalt kulude kokkuhoid ja seda Pärnus ka kasutatakse. Odavamad üürikorterid on ahiküttega, lihtsalt kulunud ja aegunud või asuvad hoopis Sindis. Viljandi ja Viljandimaa piirkonna juhi Aime Opermanni sõnul jääb üürikorterite hind tavaliselt 130–150 euro juurde. Pakutakse ka kallimaid kortereid, mis lähevad üürikorterite vähesuse tõttu samuti hästi. Viimaste kahe-kolmetoaliste sisustatud või väga heas korras Viljandi kesklinna korterite puhul soostus üürnik maksma lausa 250–260 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksud. Ka Viljandis võtavad noored eluaseme üürile mitme peale.

www.tonisson.ee

Uus kodu kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas kroonuaia 29 Ilona, tel 529 5618 Agnes, tel 508 2396

Üürikorterite hinnad suuremates linnades Üürikulu (eurot/kuus, lisanduvad kommunaalmaksud) Tallinn 1-toalised 200–300 eurot, 2-toalised 300–500 eurot, 3-toalised 350–700 eurot, 4-toalised 500–1000 eurot Tartu 1–2-toalised 200–450 eurot Pärnu odavamad korterid 130–200 eurot, paremas korras ja suuremad 200–300 eurot Viljandi tavaline üür 130–150 euro piires Haapsalu 1-toalised alates 70 eurost, 2-toalised alates 100 eurost Narva 1-toalised 60–200 eurot, 2-toalised 100–250 eurot, 3-toalised 150–350 eurot

Tudeng, pane tähele! Odavuse miinused Odava korteriga kaasnevad tavaliselt prussakad, lärmakad naabrid, ebameeldivad lõhnad koridoris, kole ümbrus, fassaad või koridor, vanadest torudest ja elektrijuhtmetest tekkivad avariid, vana ja kulunud mööbel, võimalus, et kodutehnika ütleb ootamatult üles jms. Sageli tuleb korteriomaniku ja naabritega lahkhelisid klaarida vene keeles. Piirangud Ekslik on arvata, et üürikorteris võib teha kõike, mis pähe tuleb. Kui korterit hakkab kasutama mitu noort, kirjutatakse omaniku soovil nende kõikide nimed ja kontaktandmed üürilepingusse. Võimalus on lisada ka klausel, et kõik isikud allkirjastavad lepingu ning vastutavad solidaarselt. Noorte puhul pannakse lepingusse vahel ka inimeste arvu piirang ehk mitu elanikku üürikorterit korraga kasutada võib. Omanikul on õigus nõuda üürnikelt öörahu ajast kinnipidamist ja suuremate koosviibimiste kooskõlastamist. Probleemide ärahoidmiseks sõlmitakse esimene üürileping lühemaks ajaks, mitte kogu õppeaastaks ega pikemaks. Sellisel juhul vabaneb omanik tülikast noorest suhteliselt kiiresti – leping lõpeb lihtsalt ära ja üürnikul tuleb välja kolida. Kui üürnik pidevalt rikub korda, võib omanik üürilepingu ka katkestada. Tagatised Tagatisraha võib üürnikult nõuda maksimaalselt kolme kuu üürisumma ulatuses. Tavaliselt küsitakse ikka vaid ühe kuu üür, sest Eesti inimene ei ole nii jõukas, et korraga nii suurt summat välja käia. Lepingutingimuste eiramise eest võib omanik nõuda leppetrahvi, kuid omal käel tegutseva üürilevõtja enda mure on kontrollida, kas need trahvid on ka seaduslikud. Miks kasutada maakleri abi? Maakler tunneb piirkonda ja tegutseb kiiresti. Tudengid võiks paluda maaklerit end esindada ning nõustada üüritavate korterite kvaliteedi asjus. Samas aitab maakler korteriomanikel välja peilida korrektsed uued elanikud. Kui üürida soovija suudab maaklerteenuse eest tasuda ja lisatagatised maksta, maksab ta tõenäoliselt tulevikus korralikult ka üüri. Märge «otse omanikult» üürikuulutuses kipub ligi meelitama neid, kellel tekivad makseraskused. AllikAs: Anne oJA, ARco ReAl esTATe

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA korter

MÜÜA korter

MÜÜA korter

MÜÜA korter

1-toal Veeriku linnaosas Nisu tn. soodsate maksetega (üp 21 m², 1/2, dušinurk, boiler, 2 keldriboksi) 30 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

3-toal näidiskorter Emajõe kaldal Siili 6 (60,4 m², 6/7, rõdu 18,6 m², korter sisustatud, panipaik, parkimiskoht ) 104 400 €.Tel 508 2396, Agnes.

2-toal eriti avar korter 2006. a ehitatud kortermajas (üp 59 m², 3/ ) 70 800 €. Tel 506 8707, Urmas.

2-toal korter Veeriku linnaosas Ilmatsalu 26A ( üp 51,6 m², panipaik, parkimiskoht ) 79 800 €. Tel 529 5618, Ilona.

MÜÜA korter

MÜÜA MAJA

MÜÜA MAJA

reNDILe ANDA

4-toal väga heas korras korter Kannikese tn 6 (üp 84,9 m²) 92 000 €. Tel 529 5618, Ilona.

Maja Nõo alevikus, A. Lätte tn 10 (renoveeritud, suur kinnistu 2500 m² ) 115 000 €. Tel 529 5618, Ilona.

Maja Elvas Lauliku 10 ( üp.152 m², kinnistu 591 m² ) 68 000 €. Tel 529 5618, Ilona.

Erineva suurusega ( 500 – 6000 m² ) uued äripinnad Tartus Tehnika tn 5. Rendihind 4,1 € / m². Tel 529 5618, Ilona.


postimees, 14. august 2013

kinnisvara ja ehitus || 3


4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 14. august 2013

KINNISVARATURG tiksub rahulikult mõistlikul tõusulainel, buumi pole veel põhjust karta, räägib Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ning Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.

Maaklerite kvalifikatsioon peab paranema INTERVJUU Kas kinnisvarafirmad Eestis ajavad igaüks oma rida või aetakse-arutatakse ühiselt ja ühtset asja?

Küllap on nii nagu muudeski sektorites – jooksvalt aetakse ikka oma asja, kuid aeg-ajalt tuleb ka konkurentidega maha istuda, sest suuremaid plaane on õigem ühiselt pidada. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevuse eesmärk on «osaleda õiguslikult täpselt reguleeritud, lihtsate protseduuridega, kinnisvaraäri heade tavade alusel tegutseva ja kõigile turul osalejatele parimat tulu andva, turvalise kinnisvaraturu väljakujunemisel ning toimimisel Eestis». Viimastes küsimustes on lihtsalt loogilisem ja läbipaistvam, kui seda tehakse ühiselt, mitte et igaüks ajab asja omaette. Ära ei saa ka unustada, miks seda kõike tehakse – liit ei ole pelgalt oma liikmete autoriteedi tõstja, EKFLi ülesanne on tagada turvalisem kinnisvarakeskkond kogu ühiskonnale. Juba kuuleme kõlakaid uuest lähenevast kinnisvarabuumist, kuigi eelmisest pole paljud veel välja rabelenud – ollakse võlgades ja ilmselt jäädaksegi eluks ajaks võlgu. Mis nendest saab, ja mis uue buumi ajal juhtuma hakkab?

Ei-ei-ei, keegi on kuskil jälle ridade vahelt lugenud midagi, mida pole tegelikult mõeldud. Ainus viide kinnisvarabuumi-

Tööhõivega on kõik küll korras, kuid palgatase, hea mälu ning konservatiivsed pangad ei lase uuel buumil niipea tekkida. Ja kui nägime, et Eesti konjunktuuriinstituudi koostatud uuringu andmeil soovis ligi kolmandik noortest kinnisvara ostma hakata ... See oli murekoht ja ohumärk ning me rääkisime sellest ausalt ja otse. Üldiselt aga on buum meist veel kaugel – tööhõivega on kõik küll korras, kuid palgatase, hea mälu ja konservatiivsed pangad ei lase sellel niipea juhtuda. Muide, kvartal hiljem olid pooled nendest agaratest noortest oma seisukohta kinnisvara ostmise suhtes korrigeerinud, kuna kinnisvaraturg ei ole enam nii soodne. Kõik on korras ja turg tiksub rahulikult mõistlikul tõusulainel, võõrfinantseeringuga võimendatust ja sellest tingitud buumi pole põhjust hetkel küll karta. Kas Eesti tarbijale ongi iseloomulik liikuda ühest äärmusest teise

Tõesti, pole erilist vahet, millise sektori graafikuid vaadata, meie tõusud ja langused on järsemad ja kiiremad kui suuremates ühiskondades. Tänu sellele on kriise ka tegelikult palju kergem üle elada, kui sul on mingisugune mõtestatud plaan B piisava reserviga, mida ei tasuks kohe omakorda börsile keerlema panna. Vähemalt siiani on see nii olnud. Mis, muide, omakorda võimendab sotsiaalset kihistumist, sest paremini kapitaliseeritud isikud neelavad kriiside korral hätta jäänud väga kiirelt alla. Kuna ka kriis möödub suhteliselt kiirelt (väidan, et kaks-kolm aastat on siiski suhteliselt lühike aeg taastumiseks, mõned riigid ju ägavad kriisis aastakümneid), siis hiljem ei saa enam keegi täpselt aru, kuidas ja isegi miks vahepeal hulk vara rikkama seltskonna kätte liikus. Ega mina siin paremat soovitust ei näe, kui et laenu võtmisel tuleb olla mõistlik ja selle maksmiseks peab olema ka varusid. Mis või kes on sinu igapäevane murelaps Pindi Kinnisvara juhatuse liikmena ja mis või kes kinnisvarafirmade liidu juhina?

Mulle meeldib ikka mõelda nii, et esile kerkivad probleemid avavad uksi lahendustele, nii et päris murelasteks mingeid olukordi nimetada oleks liialdus, rohkem on tegemist as-

Laenu võtmisel tuleb olla mõistlik ja selle maksmiseks peab olema ka varusid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ning Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul muutuvad kinnisvarafirmade teenusteportfellid nõudluse kasvades kirjumaks ning pinnale jäävad need, kes suudavad kliendile laiemas plaanis kasulikumad olla. FoTo: ToomAs huik

jadega, millega tuleb intensiivselt edasi tegeleda. Jätkuvalt ei ole ma nõus riigi valitsejatega, kelle hinnangul pole vaja seada kinnisvaramaaklerite tegevusele karmimaid õiguslikke raame, kuna see piiravat vaba ettevõtlust. Maakleri vastutus on liiga suur, et neid saalide kaupa 10 × 2 tunniste koolitustega välja õpetada. Ma ei taha kuidagi alavääristada inimeste transpordiga seotud ameteid, sest seal on otsene vastutus palju suurem, aga kui mööda rööpaid vuravat, kümmekonna nupuga opereerivat trammijuhti tuleb välja koolitada kuus kuud, siis kinnisvaramaakleri ameti puhul pole nõutud sisuliselt mitte midagi. Selle töö tegemisel peaks olema rohkem eeldusi ning ka vastutust, sest rumal ja hoolimatu maakler võib väga suure käki kokku keerata. Me ei saa unustada, et kinnisvaraobjekt on paljudele peredele suurimaks aktivaks. Maakleri tegevus peaks olema rohkem reglementeeritud ja EKFL liigub selles suunas. Mis puudutab nn murelapsi Pindi Kinnisvaras, siis nendega

oleme loodetavasti kenasti hakkama saanud. Eelmisest buumist hoolimata on turg ju stabiliseerunud, seejuures kasvatab mõnes paigas nõudlus hindu ja mõnes teises paigas on reaalsus kriisiaegadesse kinni kiilunud. Mis peaks Eestis laiemas plaanis juhtuma, et meie kinnisvaraturg päriselt terveneks?

Inimeste sissetulekud peavad paranema, selle esimeseks eelduseks on muidugi töötuse vähenemine. Iseasi, mille arvelt palgakasv toimub ja kas me oleme ka edaspidi eksporditurgudel konkurentsivõimelised. Aga kitsalt kinnisvaraturu kontekstis on ostujõud a ja o. Kui inimestel pole raha vara soetamiseks, laenu tasumiseks või üüri maksmiseks, siis ongi turg nn seisev vesi. Kui maksevõime on hea, turu aktiivsus taastub. Oleme poolel teel, sest mitte igas piirkonnas pole tööhõive ja ostujõud kasvanud sama kiiresti kui Tallinnas või Tartus. On ju vana tõde, et igasugustest buumidest ja kriisidest hoolimata inimesed surevad, sünnivad, abielluvad, lahutavad ja kolivad, mis on

L posTimees

teemalehe toimetaja

või on siin põhjuseks pigem see, et jõlgume suurte majanduste tuules?

LÜHIUUDIS

RAIN UUSEN

le oli, kui EKFL avaldas pressiteate, kus tundsime tõsist muret selle pärast, et meie tellitud uuringu järgi kibeleb väga suur osa noortest kinnisvara ostma. Eelmise buumi tekitasid noored, sest noortel on sagedamini meri põlvini ja «miljon krooni siin või seal» ei omanud neile sisulist väärtust – see «miljon» oli sõnakõlks, see oli üks laenuleping, üks allkiri, kuid samas tähendas see käegakatsutavat korterit, kus saab kohe soolaleivapeo käima tõmmata.

Kõige kiiremini areneb Rae vald 1Partner korraldas Eesti suurte kinnisvarafirmade hulgas iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille järgi ennustavad eksperdid Tallinna lähipiirkondadest kiireimat arengut Rae vallas, selle tõusu ennustas 44 protsenti vastanutest. «Tallinna hinnad on kiiresti tõusnud, inimesed otsivad uut, kuid soodsat elupinda ja Rae vallas on ruumi küll,» ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.


kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 14. august 2013 kinnisvaraturu igikestev mootor. Kas keegi on selles sihtgruppide rägastikus jäänud sootuks kahe silma vahele, tähelepanuta?

Ma täpsustaks: kolitakse siis, kui mainitud sündmused on juba aset leidnud. Üldiselt on tõesti nii, et kinnisvaraturu neljaks igiliikuriks on surmad, sünnid, lahutused ja abielud, olgu viimased kaks siis juriidiliselt mis tahes vormis. Üks mootor on aga veel – noored. Iseseisvusjanu on neil suur, ülikoolid ja nüüd ka gümnaasiumid asuvad isakodust kaugel. See kõik soodustab omakorda, et noored tahavad turul aktiivsed olla. Peamiselt toimetavad nad üüriturul, mis muide on omakorda suhteliselt reguleerimata. On nagu kuulda, et aina enam ostetakse korter laenuta, vahel isegi sularaha eest. Kas majanduslik olukord on tõesti nii palju paremaks läinud? Või räägime siin siiski üksikutest sularahakohvritest?

Sularahakohvrid on nüüdseks legendid. Sularahakohvrid panevad igal notaril sireeni tööle ning vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele on nn küsimustevabaks sularahapiiriks 15 000 eurot, mis ei ole kinnisvaraturul ülemäära suur summa. Mis puudutab laenuta ostmist, siis tõsi – ligi pooled tehingutest tehakse omavahenditest; võrdluseks: buumi ajal oli selliseid tehinguid vaid viiendik. Seos majandusliku olukorraga on siin loomulikult olemas, kuid vastupidine pakutust – mida ebakindlamalt inimene ennast tunneb, seda vähem soovib ta pangalaenu võtta. Inimesed, kellel on võimalus laenust hoiduda, seda ka teevad. Kui nüüd vaatame, kui suur hulk inimesi elab peost suhu, ning paneme siia kõrvale, et pooled tehingud sooritatakse omavahenditega, saame tegelikult aru, kui õhuke on meie kinnisvaraturg. Laias laastus kahel kolmandikul elanikkonnast pole ostu-müügiturule lähiajal veel asja. Saan aru, et see on delikaatne teema, aga küsimuse esitan sulle kui kinnisvarafirmade liidu juhatuse

esimehele: kuhu sa kinnisvaraturu konkurentsis teenuste sisu ja kvaliteedi võrdluses Pindi Kinnisvara ettevõttena paigutad?

Erapooletult läheneda on küll keeruline, aga proovin siiski. Pindi Kinnisvara esindab kõige suuremat hulka tellijaid nii kinnisvara vahenduses kui hindamises, oleme liidergrupis ka korrashoiuteenuste pakkumises. Järelikult teeme midagi õigemini kui teised bürood. Praeguses turuseisus pole võimalik pakkuda ainult vormilist teenust ilma sisuta ja sellega kasumit teenida, vähemalt mitte pikaajaliselt. Infosüsteemidesse investeerida, teenusekvaliteeti arendada ja kõige olulisem – kliendi rahulolule tähelepanu pöörata – on hädavajalik, kui soovitakse turul olla esimeste seas. Ehkki liidripositsioon on meie käes, ei saa ma tunnustamata jätta ka kolme-nelja suuremat konkurenti, kes jõudsalt kannul püsivad. Julgen öelda, et liidrigrupp määrabki teenuse kvaliteedilati kõrguse järgmiseks viieks aastaks, sest omavaheline konkurents on väga pinev. Milliseid teenuseid peavad kinnisvarabürood lähiaastatel eluspüsimiseks või kliendinõudluse rahuldamiseks pakkuma hakkama?

Ennustan, et igasugused sidusteenused muutuvad kliendile üha olulisemaks. Klassikaline maakleribüroo kaotab kiirelt oma eelised nende büroode ees, kes lisaks hindamisele tegelevad ka näiteks kinnisvara korrashoiu, vara kindlustamise, juriidilise nõustamise, ehitusprojekteerimise või kasvõi detailplaneeringute koostamisega. Me kõik tahame, et niigi keerulises valdkonnas oleks mitme firma vahel jooksmist vähem, ja juba praegu on paar suuremat kinnisvarabürood taibanud sellega tegelema hakata. Usun, et see trend süveneb ja väiksemad tegijad on kas sunnitud sellega kaasa tulema või kaotavad nad järjepanu kliente neile, kes suudavad kliendile laiemas plaanis kasulikumad olla.

1 kÜsiMus

Kuidas leida üürikorterit? Üürikorterite otsimise tipphooajal pole sugugi ebatavaline, et hommikul kuulutusse lisatud üürikorter on lõunaks juba üürniku leidnud.

CALLY RAJA

Moonfish Media OÜ turundusspetsialist

NÕUANNE Suurest nõudlusest tingituna näeb otsinguportaalides võrdlemisi kõrgeid üürihindu. Et saada endale parima hinnaga üürikorter, tuleb teada lihtsaid, aga üüriturul elutähtsaid nippe.

Kuidas olla teistest kiirem? Kinnisvaraportaalist otsides alusta alati värskeimatest kuulutustest – parema hinnaga, aga vanemad kuulutused võivad olla suure tõenäosusega juba välja üüritud või broneeritud. Selle asemel et kinnisvaraportaalis korterite pakkumisi hinna järgi sorteerida, tasub kuulutused järjestada lisamise järjekorras alates värskeimast. Nii alustad vaatamist just hiljutisematest kuulutustest. Veelgi suurema eelise teiste üürihuviliste ees saab see, kes näeb uusi pakkumisi esimesena. Mobiilirakendus «KV Üürikad» toimetab uued pakkumised korteriotsija nutitelefoni kohe, kui need ilmuvad. Rakendus on saadaval nii iOSile kui ka Androidile. Kui nutitelefoni pole, teeb sama töö ära E-agent, mis korterijahtija otsingutingimustele vastavad uued kuulutused kohe tema e-postile saadab.

Kuidas säästa raha? Arusaadavalt tundub otse omanikult korteri üürimine kasulikum – maakleriteenusest loobudes säästab enamasti terve kuu üürihinna. Samas ei tasu maaklerite pakutavaid kortereid kohe kõrvale jätta.

Arco Vara Tallinna büroo maakler Helena-Laura Lesment soovitas möödunud nädalal Tallinnas Jõe 7 majas üürikorterit vaatama tulnud tudengil Dianal veenduda, et kõik toimib nii, nagu peab. Kui kraanist vesi tuleb, peab veenduma selleski, et see kanalisatsiooni takistusteta edasi voolaks. FoTo: ToomAs huik

Arvestades, et otse omanikult välja üüritavate korterite järele on eriti suur nõudlus, on nende üürihinnad kohati ka kõrgemad. Kui sul pole plaanis igal aastal korterit vahetada, tasub maakleritasu jaotada eeldatava üüriperioodi peale. Nii võib juhtuda, et pikema aja jooksul tuleb maakleri vahendusel üüritav korter kokkuvõttes sama hinnaga või soodsamgi. Kui on aga kindel plaan üürida korter otse omanikult, on peale kinnisvaraportaali hea allikas ka Facebook, kus on otstarbekas otsingusse kaasata nii sõbrad kui ka spetsiaalselt üürikorteri leidmise eesmärgiga loodud lehed, kust leiab pakkumisi just omanikelt. Teine võimalus pikemalt raha säästa on üüripinda jagada. Siinkohal tuleb taas appi Facebook – oma korterikaaslase otsingutest saab märku anda Facebooki Flatmate-lehel, kust leiab ka mitme peale üürimiseks sobivaid kortereid. Muu hulgas tõstab korteri üürihinda mööbli olemasolu.

Seega on veel üks säästmisvõimalus üürida sisustamata korter. Eluks vajaliku sisustuse saab soodsalt soetada osta.eest, kust leiab suure valiku pakkumisi nii erakasutajatelt kui ka arvukatelt e-poodidelt.

Kuidas mitte petta saada? Suur osa üürikorteriga seotud kuludest on igakuised kommunaalarved. Veendumaks, et summad on just sellised, nagu kuulutuses kirjas, tasub enne kindla kokkuleppe sõlmimist küsida näha vanu kommunaalarveid. Samuti on mõistlik fikseerida üürilepingus korteri esialgne seisukord, et hoiduda hilisematest vaidlustest. Tähtajalise üürilepingu sõlmimiseks võib alla laadida advokaadibüroo Pohla & Hallmägi koostatud näidislepingu aadressilt www. kv.ee/lepingud. Kindlasti ei tasu unustada, et leping tuleb enne selle allkirjastamist läbi lugeda. Kui see on sinu esimene üürileping, palu lepingut vaadata ka oma tuttavatel.


6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 14. august 2013

UUS EESTI ASI. Firma Passion Group esitleb stiilset võtmed-kätte-valmismaja Smart Design Houses.

Tõekspidamisi murde TIINA KOLK Arteri toimetaja

ARHITEKTUUR Kes on uudistanud Jõelähtme golfiklubi kõrval Passion House’i näidismaja – modernse arhitektuuri ja nupukate (sise)lahendustega looduslikest materjalidest energiasäästlikku ehitist –, on pidanud oma kriitilist suhtumist valmismajadesse muutma. See moodulmaja 51-ruutmeetrilise pindalaga mudel M1 toodi kohale ühes tükis, see on varustatud targa maja kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega ning kenasti viimistletud ja sisustatud. Esimest korda arutas Janar Toomesso koos partneriga võtmed-kätte-tüüpi valmismaja ideed kaheksa aastat tagasi. Meeste otsusega tuua turule esmaklassilise arhitektuuriga, otstarbekad ja keskkonnasõbralikud moodulmajad, mille loomisel on panustatud ka disaini, haakus büroo Architect 11.

Projekti autorid on kultuuripreemia laureaadid peaarhitekt Eero Endjärv ja sisearhitekt Hannelore Kääramees. «Meie eesmärgiks on luua mainekas majabränd, mille ekspordi väärtusahelas loodavast tulust jätta Eestisse vähemalt 90 protsenti,» tutvustab Toomesso tulevikuplaane. Maja kui valmistoote pakkujaid on maailmas vähe, tavaliselt koosnevad tüüpprojektid tehases valmistatud elementidest, millest hoone asukohas maja kokku monteeritakse. Passion House’i tellija, kes on valinud S-, M-, L- või XLsuuruses majamudeli, saab aga valmis elamu koos kogu sisustusega kätte mõne kuu möödudes. Lisaks kiirele ehitusajale nimetab Toomesso targa disainmaja hea aspektina stabiilset hinda. «Elu on näidanud, et reeglina pannakse ehituse eelarvet kavandades

See moodulmaja 51-ruutmeetrilise pindalaga mudel M1 toodi kohale ühes tükis, ning on varustatud targa maja kütte- ja ventilatsioonisüsteemidega.

15–20 protsenti mööda ning eksitakse ka planeeritud ehitusajas. Moodulmaja kokkulepitud maksumus ja aeg töö käigus aga ei muutu. Üheks meie tugevaks eeliseks arendajate ees on, et valmismaja lahendus häirib ümberkaudseid elanikke vähe. Meie ruutmeetri hind algab 1500 eurost.» Projekti järgi on Passion House’il puitkarkasskonstruktsioonid ja ristkihtliimpuidust seinad. Jõelähtmesse toodi Passion House’i väike mudel ühes tükis kohale, aga suuremate elamute puhul veetakse ruumelemenditükid kohale eraldi ja monteeritakse maja asukohas kokku. «Näidismaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtete järgi: hoone põhjakülg on soojustatud, lõunasse avanevad aknad on kolmekordsed ja maja on energiasäästlik, materjalid võimaldavad päikesesoojust ja -valgust maksimaalselt ära kasutada.» Moodulmaju toodetakse Akso House’i majatehases Vasalemmas, kust hoone tuuakse tulevasse asukohta. Asukohas paigutatakse maja betoonist plaatvundamendile, mille sees on kütte-, vee- ja elektrikommunikatsioonid. Maja tõs-

tetakse spetsiaalse hüdraulikasüsteemi abil millimeetri täpsusega krundile paika. Näidismajas on kõik valmis – astu sisse ja ela. «Oleme modernset elukeskkonda kavandades väikese maja iga ruutsentimeetrit arvestanud, et luua mugav, funktsionaalne ruum, mida saab vastavalt vajadusele erinevalt kasutada,» nendib sisearhitektide töögruppi juhtinud Hannelore Kääramees. Näiteks avatud köögiga elutoa saab ühe käeliigutusega magamistoaks muuta, kui diivan lahti tõmmata. Diivani kõrval on nupp, millele vajutades langevad rulood alla. Samuti saab sauna eesruumist teha laste magamistoa, avades seinale peidetud voodi. Muide, pea igas seinas on varjul panipaik. Siin-seal võib muidu mustvalges interjööris näha punaseid detaile. See on sisearhitektide väike vimka, sest kõik need punased käepidemed, triibud ja ringid viitavad mingile funktsioonile – kuhupoole uks või lükanduks avaneb, näiteks. Tervet «Smart Design»-maja ümbritsev LED-riba loob pimedas romantilise vaatepildi. FoToD: mihkel mARipuu

1 kÜsiMus

Kuidas müüa majaosa ja tagada selle õiglane müügihind?

INGMAR SAKSING LVM Kinnisvara juhatuse liige

Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub see aga mõttelistes osades kõigile kaasomanikele.

Võrreldes korteriga on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa müük kõige põhjalikumat ja tihti aeganõudvaimat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu puhul on piirid ja kasutus selged ja arusaadavad, siis kaasomandis majaosa puhul seda alati eeldada ei saa. Nende nõuannete järgimine tagab majaosa müügil õiglase hinna – tihti on tulemuseks esialgsest kuni poole kõrgem hind. 1. Teavita müügiotsusest kaasomanikku või -omanikke. Kaasomanikke informeerida on mõistlik nii ostueesõigust, sõlmitavaid kokkuleppeid kui ka müügitulemust silmas pidades. Kui teha kõigepealt pakkumine naabrist kaasaomanikule, võib müük õige kiiresti minna

– võib-olla osutub ostjaks just kaasomanik. 2. Otsi üles või telli veel enne müügiga alustamist kogu elamu ja kinnistu mõõdistus. Täpne ülevaade müüdava majaosa suurusest ja piiridest annab ettekujutuse kõigile kaasomanikele ja potentsiaalsetele ostjatele. Tihti on majaosades tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub aga lisapind, sõltumata rajamisega seotud kulude kandmisest, mõttelistes osades kõigile kaasomanikele. 3. Sõlmi enne müüki notari juures kõik kokkulepped majaosa ja krundi kasutuse kohta, lase teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõttelisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga

kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt. 4. Kaalu võimalusel kasutuskorra kokkuleppimise asemel korteriomandite seadmist. Kuigi see pole alati võimalik ja võib eeldada ka teatud määral ümberehitusi, sest korterelamute nõuded on rangemad kui elamute omad, tasub võimalusel teha selle nimel kompromisse, kuivõrd selline samm tõstab vara väärtust veelgi – kaasomandis majaosade asemel hakkavad omanikele kuuluma korteriomandid ja ostueesõiguse saab kõrvaldada. 5. Majaosad koos – nii, et müügiks pakutakse tervet elamut – maksavad rohkem kui üksikud osad eraldi. Seega tasuks naabritele teha ettepanek müüa oma majaosad koos.


kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 14. august 2013

ev tüüpelamu Eestis Interjööri ilmestavad akendest avanevad kaunid vaated, hea disain, looduslikud materjalid ja targa maja lahendused.

Hinnad M1 51 m2 M3 107 m2 M5 137 m2 M7 205 m2 VILLA3 255 m2 VILLA4 283 m2

104 009 eurot 200 561 eurot 257 810 eurot 386 056 eurot 475 355 eurot 523 303 eurot

Allikas: passionhouses.com

Passion House’i tutvustavad Janar Toomesso ja Hannelore Kääramees.

Kõikjal, kuhu nn tavamajas on pandud kipsplaat, on Passion House’is nn dold- ehk Viljandis valmistatud täispuitplaadid, mis on viimistletud nii heledates kui ka tumedates toonides. Põrandad on samuti täispuidust, pesuruumid looduskivist. Erinevad viimistlused elavdavad puidust keskkonda. Kes soovib, võib jätta oma uues majas kõik naturaalseks. Passion House’i tellija saab valida siiski mõne erisuguse viimistluspaketi vahel – aga üldmulje on ka pakettides ikkagi modernne ja avar, mainib sisearhitekt. Maja on varustatud LEDvalgustite ning Eestis leiutatud Yoga targa maja süsteemiga, üks Passion House’i eeliseid on ka teisaldatavus. Kui on vaja suuremat elamut, ei pea omanikud suurepärase vaatega krundist loobuma, vaid saavad maja mujale viia. «Meie projekt on tarbijale, kes on julgem, nõudlikum ja julgeb eristuda. Tänapäevased tehnilised lahendused, kvaliteetsed looduslikud materjalid tagavad elamismugavuse ja loovad inimestele rohkem vaba aega,» võtab Toomesso lühidalt kokku Passion House’i visiooni.


8 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 14. august 2013

ÜÜRIKORTERI KINDLUSTAMINE. Korteri üürimisel tekib sageli küsimus, kas ja kes peab sõlmima kindlustuse.

Üürikorteris elades vastutus jaguneb KAIE HEIDO

Seesam Insurance ASi arendusosakonna juht

NÕUANNE Seaduse järgi on elamispinna kindlustamine omaniku enda vastutus, seega üürnikud enamasti kindlustuslepinguid ei sõlmi. Korterit üürile võttes peaks siiski uurima omanikult, mil määral on korter kindlustatud, ja võimaliku kindlustuslepingu sõlmimisel sellest lähtuma. Tavapäraselt sõlmib omanik kindlustuslepingu vaid elamispinna kohta, st kindlustab vaid hoone, mitte kodust vara, samuti ei sisalda see vastutuskindlustust. Juhin tähelepanu asjaolule, et üüritavasse eluruumi jääb sageli vaid üürnike kodune vara, mistõttu omanikul polegi huvi koduse vara kindlustust sõlmida ja selle eest lisakulusid kanda.

Koduse vara kindlustus Sel põhjusel võib tekkida olukord, kus kahju korral saab omanik küll korteri enda kahjustused parandatud, aga üürnik jääb oma kahjustada saanud varaga omapäi. Seega, kui üüripinnal on enamikus üürniku enda vara ning üürnikul puuduvad säästud võimalikust õnnetusest tekkiva kulu katmiseks, tasub kindlasti kaaluda koduse vara kindlustamist. Sageli katab koduse vara kindlustuskaitse teatud määral ka lepingusõlmija ükskõik kus Eestis kaasas oleva vara – näiteks puhkuse ajal teise linna kaasa võetud vara on kindlustatud. See annab üürnikule kindlustunde, et võimaliku õnnetuse korral ei pea ta kandma

kulu – kindlustusselts hüvitab talle varalise kahju ning aitab seeläbi ennistada õnnetuseelse olukorra. Seesami kahjukäsitluse osakonna juht Ly Jõhvik toob vastutuskindlustuse iseloomustamiseks paar näidet: «Laps mängib aias ja pall lendab naaberkrundile, purustades naabri akna või kasvuhooneklaasi, või harjutab teismeline rulluisu-, trikiratta- või rulatrikke, midagi läheb viltu ja küllatulnud peretuttava auto saab küljele korraliku kriipsu. Tuttav olukord nii mõneski peres, millele esmalt järgneb suhete halvenemine naabri või peretuttavaga ja seejärel ootamatud väljaminekud kahju hüvitamiseks.»

Eraisiku vastutuskindlustus Peale kodus oleva oma vara vastutab üürnik nii üüripinna omaniku kui kortermaja puhul ka kaaselanike ees enda tekitatud kahjude eest, selgitab Jõhvik. Vastutuskindlustus kaitseb just eespool kirjeldatud ja muude samalaadsete juhtumite puhul, hüvitades kannatanule kahju. Vastutuskindlustuse alusel hüvitatakse kindlustusvõtja või tema pere tekitatud isiku- või esemekahju. Kui omanik ei ole sõlminud sellele elupinnale vastutuskindlustust, siis eriti juhul, kui tegemist on korteriga, soovitame üürnikul endal sõlmida

Peale kodus oleva oma vara vastutab üürnik nii üüripinna omaniku kui kortermaja puhul ka kaaselanike ees enda tekitatud kahjude eest.

peale koduse vara kindlustuse ka eraisiku vastutuskindlustus – see, mis katab nii elupinna kasutamisest tuleneva võimaliku kahju teistele korteriomanikele (näiteks unustab üürnik pesumasina äravoolutoru põrandale ja põhjustab sellega alumisele naabrile veekahjustusi) kui ka muu kahju, mida ta teistele eraisikutele võib tekitada. Lisaks eespool kirjeldatud juhtumitele hüvitatakse eraisiku vastutuskindlustuse alusel kahju, mis tekib, kui näiteks koer jookseb tänaval autole ette, põrkab autoga kokku ja põhjustab sellega sõiduki omanikule varalise kahju või kui üürnik või tema pereliige tekitab kellelegi varalise või kehalise kahju (näiteks sõidab jalgrattaga jalakäijale otsa). Naabritele tekitatud kahju puhul arvatakse tihti, et iga kahjujuhtumi eest vastutab vaid üüripinna omanik, hoolimata asjaolust, et juhtunus oli süüdi üürnik. Ehkki naabritele tekitatud kahjunõudega pöördutakse esmalt omaniku poole, võib omanik seejärel nõuda selle välja üürnikelt (kui viimased olid kahju tekkimises otseselt süüdi). Sel põhjusel on üürnikel mõistlik maandada seesuguste kahjunõuete riski just eraisiku vastutuskindlustuse lepinguga, mis kaitseb neid nii elamispinna kasutamisest tulenevate kahjunõuete puhul kui ka iseenda ja oma pereliikmete tahtmatust tegevusest tulenevate kahjunõuete korral. Sageli mõeldakse, et kui suurt kahju ma ikka tekitada võin – see võib tegelikult olla päris suur. Näiteks võib tuua juhtumi, kus viienda korruse korteris sai alguse veeavarii ning kannatada said kaheksa allolevat korterit. Kindlustussumma oli 10 000 eurot, aga tekkinud kahju oli veel palju suurem.

Kui õnnetuse tagajärjel saab kahjustada enda või teiste vara, on kindlustusest abi.

FoToD: elmo RiiG / sAkAlA

Kindlustaja meelespea • Elamispinda üürides tutvu esmalt põhjalikult üüritava pinnaga. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks fikseeri olukord (kirjelda vigastust või pildista seda) ja palu kinnitust ka üüripinna üleandjalt. • Tutvu üürilepinguga. Selgita välja, kas üürilepingus on reguleeritud üüripinna kindlustamine. Kui ei ole, uuri üürileandjalt, kas üüripinna suhtes on kindlustusleping sõlmitud. • Kindlustuslepingu olemasolul uuri, mis mahus see on sõlmitud – kas kindlustatud on korter (kandvad konstruktsioonid) või korter koos siseviimistlusega; kas kodune vara ning kinnisvara valdamisest ja haldamisest tekkiv vastutus on kindlustatud. • Hinda oma riske. Koduse vara kindlustamisel hinda orienteerivalt vara väärtus. Osa kindlustusseltse pakub võimalust arvestada kindlustussumma automaatselt elamispinna ruutmeetrite alusel. Kontrolli, kas kindlustussumma vastab vara väärtusele.

• Kui sul on kunsti või väärtesemeid, maini seda kindlustuslepingut sõlmides kindlasti. • Kui üüripinna juurde kuulub eraldiasuv panipaik (keldriboks) ja osa sinu varast asub seal, kontrolli, kas kindlustusleping hõlmab seal hoiustatavat vara (tööriistad, talveriided, jalgrattad, talvepuud jne). • Küsi endalt, kas on võimalik, et tekitad naabritele kahju (kas sina ise või su pereliikmed/lemmikloomad). Kui sul on naabreid (kui tegu on kortermaja või paariselamuga, siis on vastus alati «jah»), sõlmi eraisiku vastutuskindlustusleping. • Kindlustussumma määramisel arvesta, et kõige sagedamini tekitab kahju vesi. Veel on omadus voolata allapoole, seega – mida kõrgemal korrusel asub üüripind, seda suurem peab olema kindlustussumma.

AllikAs: seesAm insuRAnce As

LAMMI KIVIMAJA Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek LAMMI KIVIMAJAD – see on 50aastane kogemus. Ainulaadne plokiservade teemantlihv tagab veatu ja täpse ploki ühilduvuse koos ideaalse sise- ja välispinnaga, mis on kohe pärast paigaldust valmis viimistluseks. Lammi plokkide tehniline lahenduss unagi välistab ehituslikud vead ega lase kunagi d tekkida külmasildasid. Patenteeritud avade tegemise süsteem lubab tehaa de kohapeal samadest plokkidest avade mmi ületusi pikkusega kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1, heli isolatsiooni ja tuleb ohutuse, kuna Lammi süsteem loob nas. betoonpinna nii sise- kui ka välisseinas. ade Valides Lammi, ehitate te Põhjamaade parima võimaliku lahendusega.

TÄHT ON O

SÜNDINUD! SÜNDI

M1 / FI – U U-väärtus väärtus 0 0,17 17 W/ W W/m m2K, K tipptootel juba 0,11 W/m2K; heliisolatsioon 51 dBA(Rw)

Küsi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 • www.mendali.ee

PARIM mis VÕIMALIK

Kinnisvara ja Ehitus  

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you