Issuu on Google+

P O S T IMEHE R EK L A A MIL IS A • 16. A PR IL L 2012

MOOTOR

P R O J E K T I J U H T V I V I A N R A N N A J Õ E , 7 3 9 0 3 0 6 , T O I M E TA J A J Ü R I S A A R , K E E L E T O I M E TA J A E L L E VAT S A R , K Ü L J E N D A J A K A I A A A L M A N N , VÄ L J A A N D J A A S P O S T I M E E S

Ü L E VA A D E

ISEPÄINE LÕUNA

A

utomüük Eesti eri otstes erineb suuresti, räägib Mariine Auto Tartu keskuse juhataja Egert Tavita. Subarute põhjal väidab ta, et Tallinnas ostetakse rohkem musta ja tumehalli värvi sõidukeid, Lõuna-Eestis lähevad kaubaks heledamad ja hõbedased autod. «Ilmselt ka praktilistel kaalutlustel, sest need näitavad vähem tolmu välja,» lausus Tavita. Ei tundu tõsine? Erinev on ka see, millised automargid müügitabeli tippu jõuavad. Aasta esimese kolme kuuga müüdi Tartus 70 Škodat, mis jääb alla üksnes Fordi tulemusele – 78 autot – ja on kümnendik kogu müügist. Pärnus oli esikohal küll Ford, aga Škodadele kuulus pisut üle viie protsendi turust. «Mis ühes kohas hästi müüvad, ei tee seda alati teises,» nentis Tavita. Ent automüüjate statistikast nähtub seegi, et uute autode turg kasvab ja on võrreldes läinud aasta esimese kvartaliga kasvanud 45 protsenti, toob välja Amservi Tartu Turu esinduse müügijuht Neeme Saue, kes hoolitseb AMTELi Tartus kogutava statistika eest. Saue viitab, et 2011. aasta esimese kolme kuuga müüdi 481 uut sõidukit, tänavu juba 696. «Kas see on masu lõpp või mitte, seda otsustagu igaüks ise,» ütles Saue. Ta lisas, et kindlasti mõjutab inimeste ostuotsuseid autosalongis järjest kallinev kütus. Huviorbiidis on valdavalt väiksema kütusekuluga ehk säästlikumad sõidukid. Keskmisest suurema läbisõidu korral kaalutakse tihti diiselmootoriga sõiduki soetamist. Peale selle mõjutavad ostukäitumist majanduslik olukord, ratsionaalsed kaalutlused ja muidugi pere eelarve. «Osatakse näha asju laiemalt, sest tuntakse rohkem huvi näiteks sõidukite ülalpidamiskulude vastu,» ütles Saue.

T

erve talve on kirjutatud arvukalt lugusid elektriautodest ja gaasiautodest, kuid nende müük ei ole õitsele puhkenud. «Gaasiautode müügi kohta Lõuna-Eestis on vähe statistikat, aga kindlasti on autogaas praegusel kütuseturul tarbijale alternatiiviks soodsama hinna tõttu,» lausus Neeme Saue. Elektriautode müük ei ole hoolimata Kredexi pakutavast toetusest hoogu sisse saanud,

UUTE AUTODE MÜÜK TARTUS I kvartal Sõidukid tüübiti • Väikeauto 77 • Väike keskklassiauto 195 • Keskklassiauto 101 • Suur keskklassiauto 16 • Luksusauto 1 • Mahtuniversaal 61 • Maastur 180 • Tarbesõiduk 65

Hyundai mudelivalik laieneb

Enim müüdud sõiduautod margiti • Ford 68 • Škoda 66 • Volkswagen 63 • Kia 48 • Toyota 48 • Nissan 46 • Honda 34 Allikas: Neeme Saue, Amserv

sest laadimispunktide vähesus ja traditsioonilise jõuallikaga võrreldes tagasihoidlik sõiduulatus teevad ettevaatlikuks. Kuid Kredexi toel on kavas rajada oktoobri lõpuks 160 kiirlaadimispunkti. Kredexi toetus elektriautode soetajatele on kuni 18 000 eurot. Värskete andmete järgi on Kredex seni elektriautode soetamiseks toetust maksnud 109 156 eurot. Taotlusi on esitatud 23, neist seitse on esitanud eraisikud ja 16 juriidilised isikud. «Viimase nädala jooksul laekunud kahest taotlusest ühe on esitanud Viljandimaal tegutsev juriidiline isik,» ütles Kredexi esindaja Tarmo Seliste.

C

arringi müügijuht Richo Freivald ütles, et Opeli mudelivalikus on elektriauto Ampera, mis võiks elektriautodega seotud kõhklusi hajutada, kuid oma eripärade tõttu toetus sellele ei laiene ja toetuseta väga kõrge hinna tõttu pole tootja pidanud otstarbekaks masinat Eestis turule tuuagi. Asi on selles, et Ampera liigub küll üksnes elektrimootori jõul, kuid sellel on ka sisepõlemismootor, et vajaduse korral toota elektrit ja laadida akut. «Pole hirmu tee äärde jääda,» ütles Freivald. Ent Freivald lisas, et kui Ampera Eestisse ka tulemata jääb, on uuel Opel Zafiral suvest valida mootor koguni nelja kütuse tarvis: bensiin, diislikütus, maagaas ja vedelgaas. JÜRI SAAR

Uus Hyundai i40 sedaan on valmis 䟦letama Sinu suuri ootusi. Uus moodne voolujooneline disain, stiilne salong, madala heitmetasemega 䟢konoomsed mootorid ja palju nutikaid tehnoloogilisi uuendusi teevad i40st auto, mis kirjutab uued reeglid. Reeglid tuleviku kvaliteedile. Tule tutvu ja koge midagi uut. Tere tulemast kvaliteetsete autode maailma! Hyundai i40 sedaan – hind alates 19 190 䩉

HYUNDAI ON K䟇IGE KVALITEETSEM AUTOMARK JUBA 2. AASTAT J䞸RJEST! www.hyundai.ee i40 mudelivaliku keskmine kombineeritud k䟦tusekulu 4,3-7,7 l /100 km, CO₂ heitmed 113-179 g/km

TARTU, Ilmatsalu 28, tel. 7424677, 7425797; www.toptartu.ee


16. aprill 2012

2 MOOTOR OPEL ASTRA GTC

OPEL ZAFIRA TOURER

• Tippklassi HiPerstrut-vedrustus • Lai valik võimsaid ja kütusesäästlikke mootoreid • Külluslik lisavarustus • Pilkupüüdvad kergemetallveljed

• Pagasiruumi maht kuni 1860 liitrit • Flex 7 süsteem, kuni 7 istekohta • Mootori valik: bensiini- ja diiselmootor, maagaasil (CNG) ja vedelgaasil (LPG) töötav jõuallikas • Luksuslik salong, kuni 34 ergonoomilist panipaika

KASULIKKE NÄPUNÄITEID • Auto on ökonoomseim, kui sõidab kiireima käiguga, aga kõige aeglasemate pööretega, millega mootor veel normaalselt veab – vaheta käik õigel ajal kiiremaks. • Kiirenda reipalt, säästlik sõit ei tähenda aeglasemat sõitu. • Pole mõtet esimesena punase tulega foori ette kihutada ja

seal seisma pidurdada, kulutad asjata kütust ja pidureid ning kuna paigalt kiirendamine võtab aega, takistad nii teisi juhte, kes muidu oleksid sujuvalt üle ristmiku pääsenud. • Hoia piisavat pikivahet, et ei tekiks ebavajalikke pidurdusi ja ohuolukordi.

• Pidurda hoog maha võimaluse korral mootoriga, et kiiruse kogumiseks kulutatud kütus ei muutuks piduriklotside all soojusenergiaks. • Jälgi ja analüüsi liiklust, et ei peaks järsult pidurdama, parem aeglusta liikumist sujuvalt. • Kui jalakäija ootab ülekäigura-

jal, hakka kaugelt hoogu maha võtma. Ta saab sõnumist aru ja hakkab teed ületama – nii võidate mõlemad aega. • Rehvirõhk langeb iga kuu umbes 0,1 atm, madalama rehvirõhuga suureneb veeretakistus. Rehvid kuluvad kiiremini nii ülerõhu kui alarõhu korral.

• Maanteekiirusel suurendavad pakiraamid jms õhutakistust ja kütusekulu. • Iga lisakilo suurendab kütusekulu – ära vea autos kaasa tarbetut kola. • Käivita auto siis, kui oled asjad juba ära pannud ja kõik on turvavöö kinnitanud, sest auto

soojeneb paremini sõites. Iseasi, kui klaasid on jääs või udused. • Lülita auto välja kohe pärast parkimist ja ka siis, kui seisuaeg ületab 20 sekundit. • Pargi auto ninaga sõidusuunas – sooja mootoriga kulub manööverdades vähem kütust.

OLE NUTIKAS

SÄÄSTLIK SÕIT LEEVENDAB HINNATÕUSU A

utokütuse hind püstitab järjest rekordeid ja röövib rahakotti. Statoili uus juht Kai Realo andis ametisse asudes soovituse oma auto säästlikuma vastu välja vahetada, käivad põhjalikud arutelud autode gaasiautodeks ümber ehitamise teemal. Ent alustuseks on kütuse hinna tõusu leevenduseks veel üks võimalus, mis ei maksa õieti midagi, aga võib säästa isegi iga viienda paagitäie kütust – sõidustiili ja sõiduharjumuste ülevaatamine. Säästliku sõidu koolitus on saanud tulevaste autojuhtide väljaõppe osaks, kuid alles viimastel aastatel. OÜ Autosõit juhatuse liige Illimar Maasing kinnitab, et nende autokooli välja hõigatud lubadus, et sõidustiili muutusest saab säästa 15–20 protsenti kütust, on end korduvalt tõestanud, kuid eco-driving ei säästa üksnes kütust. Maasing loetleb, et läbimõeldum ja sujuvam sõit säästab ka piduriklotse, kaassõitjaid ja kaupa, tekitab vähem müra, vähem heitgaase, vähem närvikulu, suurendab liiklusohutust, kuid ei pea tähendama pikemat sõiduaega ja kui mõnikord ka tähendab, on mõtet meeles hoida, et iga tankimiskord vähem aitab säästa aega. «Lähed ühte asja saama ja kingitakse kümme – mis saaks olla veel parem,» lausub Maasing. «Kui asja mõttega teha, annab see tunda juba samal päeval.»

Enne sõitu räägib Maasing alustuseks natuke teooriast. Et auto on ökonoomseim kiireima käiguga ja vähimate pööretega, millega mootor veel normaalselt veab. Et kiiruse kasvades ei kasva õhutakistus lineaarselt, vaid märksa kiiremini. Et uuemad mootorid on ehitatud nii, et pöördemoment on neil maksimaalne enamasti juba enne 2000 pöörde saavutamist. Et vanemate, Vene mootoritega tuttavate juhtide mure kehvema õlituse pärast aeglastel pööretel on asjatu. Sõit on 1,6-liitrise bensiinimootoriga Toyota Corollaga, mille keskmiseks kütusekuluks lubab tootja saja kilomeetri kohta maanteel 5,3, linnas 8,6 ja kombineeritult 6,5 liitrit. Sõit algab Tartu Karlova linnaosas, mis on täis samaliigiliste teede ristmikke, on ka ülekäiguradasid. Maasing õpetab ja see on ka edaspidi üks peamisi õpetussõ-

«LÄHED ÜHTE ASJA SAAMA JA KINGITAKSE KÜMME – MIS SAAKS OLLA VEEL PAREM,» LAUSUB ILLIMAR MAASING.

viis liitrit saja kilomeetri kohta, 70-ga sõites isegi 3,9. «Selle teemani ehk ei läheks, kas soovitan Tallinna ja Tartu vahet 70ga sõita,» muheleb Maasing.

nu: liiklust tuleb jälgida piisavalt pikalt ette, et mitte kulutada kütust asjatult kogumaks kiirust, mis ühel hetkel tuleb pedaalivajutusega maha pidurdada. Otstarbekam on hoog maha võtta mootoriga pidurdades, kui võimalik, tuleks täielikule peatumisele eelistada aeglase kiirusega edasi veeremist. Majadega varjatud tänavaristil aitab paremini näha, kui parema teeserva asemel hoida tee keskele. Seejärel räägib Maasing käiguvahetusest, kiireim käik oleks mõistlik valida juba 1500–2000 pöörde juures, mis tagab hea kiirenduse, aga ei ole tunda rebimist, nagu oleks 3000–4000 pöörde puhul.

S

F

ooridega Riia tänaval räägib Maasing, et igapäevasel liiklejal tasuks meelde jätta fooride tsüklid, see võimaldab kauem kalkuleerida, kas on mõtet veel gaasi vajutada või tasuks aegamisi hoog maha võtta ja aeglaselt foori suunas veereda. Ideaaljuhul ei peatu auto täielikult ja rohelise tule süttides saab uuesti kiirust koguda. Kui foori taga tuleb peatuda ja on teada, et kauem kui 20 sekundit, annab säästu mootori väljalülitamine. Uuematele autodele ehitatud start-stoppsüsteemid teevad seda juhi eest. Sõidu tulemuseks on linna piiril 6,1 liitrit saja kilomeetri kohta, mis on palju parem kui tootja lubatu. Maanteel kujuneb keskmiseks kütusekuluks

OÜ Autosõit juhatuse liige Illimar Maasing ütleb, et säästlik sõit aitab leevendada kütuse hinna tõusu, kuid kütuse kokkuhoid ei ole seejuures ainus võit. Foto: Kristjan Teedema

äästliku sõidu koolitusele kogenumad juhid eriti ei kipu ja kutselised juhid kirtsutavad mõnikord nina. Aga pärast on mõnigi tõdenud, et asjata. Raskeveokite puhul annavad sõiduvõtted eriti tunda. Maasing toob näiteks, et täislastis raskeveokil kulub pea liiter kütust, et kiirendada 60 kilomeetrini tunnis, seega iga tarbetu peatumine on raha. Analüüsidest nähtub, et sõltuvalt sellest, kas täislastis raskeveok läbib Tallinna ja Tartu vahemaa tunnikiirusega 90, 80 või 70, on ajakulu 2.13, 2.30 või 2.51, aga kütusekulu saja kilomeetri kohta 31, 26 või 23 liitrit. «Kui autojuht sõidab tund kauem, on võimalik kokku hoida 40 eurot, aga 40 eurot ta tunnipalgaks küll ei küsi,» ütleb Maasing. Lõpetuseks räägib Maasing, et säästliku sõidu põhitõed on samad nii bensiini-, diisel-, gaasi- kui elektriautode puhul. Eraldi lisab ta, et automaatkäigukastiga autoga on teatud nõksudega võimalik kütust kokku hoida, kui umbes 2000 pöörde juures gaasipedaal korraks vabastada, siis vahetab auto käigu kiirema peale. Käiguga pidurdamist tasub harjutada ka automaatkäigukastiga auto puhul. JÜRI SAAR


16. aprill 2012

MOOTOR VOLKSWAGEN GOLF VI

VOLKSWAGEN UP!

Hind alates 14 700 €, milles sisaldub • hinnasoodustus 2000 € • tasuta kasko aastaks • garantii 5 aastat www.aastaautopluss.ee

• Hind alates 8500 € • Volkswageni uudismudel, mis on juba pärjatud tiitliga «Maailma aasta auto 2012» • Kõigil autohuvilistel on võimalik selle väikeautoga tutvuda ja proovisõitu teha Tartu Volkswageni keskuses www.aastaautopluss.ee

3

LEGEND ELAB

UUS PÕRNIKAS – MEHINE JA SPORTLIK E

simene vaade Volkswageolkswageni legendaarse mudeli nile viib uuele versioonile mõtted vana tüüpi Porschele ning ei jäta kahtlust, ett kunagisest Saksa keskklassi odavast väikeautost on saanud d võimas sõiduk. ja pilkupüüdev kupeesõiduk. Vale oleks väita, et 1998. aastal turule tulnud New Beetle jäi tänavatel märkarkamata, kuid seekordne ne mudeliuuendus on veelelgi võimsam. Eelmine e d põrnikas oli tehtud Golfi põhjal, kuid nüüd d on alusmudeliks Jetta a ning võrreldes vana a versiooniga on auto veenitatud 15 sentimeetrit it pikemaks ja üheksa senntimeetrit laiemaks. Mehhikos toodetud etud ning eelmise aasta lõpus us avalikkusele esitletud uksepiilariteepiilariteta mudel on oma uuenenud nenud kerejoonega toodud kupeeautode eeautode klassi ning pakub juba uba standardvarustuses mitut lisa. Näiteks mitmefunktsiooniline line rool, kiirusehoidja, kahe ttsooniga i

NEW BEETLE • Mootor 1,2 l (bensiin) • Võimsus 105 hj / 77 kW • Kuus käiku (manuaal) • Hind 17 781 €

kliimaseade, istme istmesoojendused, vihmaandur, sooj soojendusega välispeeglid ja parkimisradarid. park Viimased on hä hädavajalikud, sest suure kaldenurgaga kalden tagaluuk ei paku akna aknast kuigi head väljavaadet. Proovisõit uue punase põrnikaga tõestab, et isegi neljakesi autos olles jätkub jätku 1,2-liitrisest bensiini-turbomootorist sõibensiini-turbomo duelamuse pakkumiseks pakku küllaga. Kerge ga gaasipedaalivajutus liigutab liigu pea täislastis au autot linnatänavatel sujuvalt ja navate jõuliselt ning majõulis sina maskuliinne välimus paneb väli nii mõnedki jalakäijad pead lak pöörama. pö Kütusekulu ko kontrolli all hoidmiseks soohoi vitab kuuekäiguline ma manuaalkastiga masin juhile ju ekraanil vastavalt pööretel pööretele ja kiirusele kõige ökonooms ökonoomsemat käiku, sestt võimsa õi mootori t tõttu kan-

nataks linnas sõita ka näiteks viienda käiguga. Proovisõidu ajal näitas kompuuter maanteel keskmiseks bensiinikuluks 4,6 liitrit saja kilomeetri kohta.

A

uto sportlikkust rõhutab ka musta laega salong ning võimas stereo, mis annab ilmselt silmad ette nii mõnelegi spetsiaalselt tuunitud helisüsteemiga sõidukile. Aasta Auto Plussi müügikonsultandi Allan Ainsoni sõnul on Euroopas olnud põrnika ostjad siiani pigem vanemad inimesed, kellel lapsed juba suured ja laia ilma peale läinud. Eestis on aga auto meelitanud pigem noori tüdrukuid. «Ma ütleks, et selle auto ostja on vaba ja vallatu. Aga see sobib ka pere teiseks autoks neile, kes tahavad erineda,» hindas mudelit Ainson. Esimese uue põrnika mudeli müüs autosalong siiski paar kuud tagasi 63-aastasele härrasmehele, kes ostis selle omaealisele abikaasale. JAAN OLMARU


16. aprill 2012

4 MOOTOR

KAS RÄÄGITE AUTO JUHTIMISE AJAL MOBIILTELEFONIGA? (VASTANUID 966 )

EI, MITTE KUNAGI (25,6 %) ÜKSNES MAANTEEL (9.3%)

JAH, MUIDUGI (49,0 %)

JAH, KASUTAN KÄED VABAD SÜSTEEMI (16.1%)

KUIDAS VALIDA PEREAUTOT? • KÜTUSEKULU – et mootorikütuse hind on viimasel ajal märgatavalt tõusnud, tasub senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata auto kütusekulu näitajatele. Sageli, eriti suurte läbisõitude puhul, tasub lisainvesteering, mis tehakse rohkem kütust tarvitava auto asemel säästlikumat sõidukit valides, end kiiresti ära. Alati ei tähenda väiksem mootor väiksemat ning suurem ja võimsam mootor suuremat kütusekulu. • VARUSTUSE VALIK – see tasub autot ostes üksikasjalikult läbi mõelda, vajaduse korral müügikonsultantidelt nõu küsides. Peale tavapärase mugavusvarustuse pakutakse paljudele sõidukitele lisa- ja standardvarustusena mitmesuguseid turvalisust tagada aitavaid seadmeid. Võib juhtuda, et sellised seadmed, nt sõiduraja-assistent, radarjälgimisel põhinevad ohutussüsteemid jms, päästavad ohuolukorras juhi ja kaassõitjate elu. • AUTO SISEVIIMISTLUSES KASUTATAVAD MATERJALID – et lapsed kipuvad autos aeg-ajalt jäätist või hamburgerit sööma, juhtub ikka õnnetusi, mis võivad jätta autosse plekid. Salong võiks olla lihtsasti puhastatav. • LASTE JA LASTEGA SEOTUD VAHENDITE TRANSPORDI MUGAVUS – tasub jälgida, et lapsekäru, jalgratas jms autosse kenasti ära mahuks.

Auto hea kvaliteet ja töökindlus, suur pagasiruum, mis mahutaks kaks koera, hind ja välimus – nimetab Pille-Triin Saarma omadusi, mille tõttu otsustas ta mullu juunis soetada endale Toyota Avensise. Foto: Jaanika Niinepuu

• INTEGREERITUD LASTEISTMETE VÕIMALUS – paljud lapsevanemad ei tea, et leidub sõidukeid, millele on võimalik tellida integreeritud lasteistmeid. See tähendab, et kaasas pole vaja kanda eraldi turvatooli, see on auto tagaistmes juba olemas ja igal hetkel kättesaadav. Integreeritud lasteiste on lapsele mugavam ja sageli ka turvalisem. Allikas: Silberauto Eesti Tartu esinduse müügijuht Jarno Lindve

NAISTE AUTOD

AUTO OSTUL VÕLUB NAISI USALDUSVÄÄRSUS A

uto hea kvaliteet ja töökindlus, suur pagasiruum, mis mahutaks kaks koera, hind ja välimus – nimetab Pille-Triin Saarma omadusi, mille tõttu otsustas ta mullu juunis soetada endale Toyota Avensise. «Olen valikuga väga rahul ning auto on ennast täielikult õigustanud,» tõdeb Saarma ja lisab, et kuna tema eelmine auto ei olnud kuigi töökindel, hindabki ta praegu seda, et ei pea muretsema, kas auto ikka käivitub või kas mõni jupp hakkab kohe küljest kukkuma. «Armastan öelda, et kõige

olulisem lisa on auto puhul see, et ta sõidab siis, kui mina tahan, mitte vastupidi. Näiteks käivitub ka miinus 30 kraadiga. Kõik ülejäänu on juba boonus,» nendib ka tänavu jaanuarist uhiuue Mazda 6 omanik Marju Sõkkal. Kuna mõlemad naised elavad väljaspool Tartut, aga käivad siin tööl, on auto neile igapäevane tarbeese ja selle töökindlus väga oluline. Sõkkal valis just Mazda, sest ka tema eelmine auto oli sama marki ja näitas ennast usaldusväärsena – liisinguperioodil oli vaja teha ainult korralist hool-

dust. Uue auto valikul oli peale usaldusväärsuse tähtis ka hind ja kütusekulu. «Oluline on kindlasti ka esinduse teeninduskvaliteet ja meeldiv suhtlemine klientidega,» märgib ta. Auto on punast värvi, sest see tundus olemasolevast valikust kõige meelepärasem, ent värv ei olnud sõiduki valikul esmatähtis. Amserv Tähe esinduse juhataja Marek Pärli sõnul ei ole automüüjal vahet, kas kliendiks on mees või naine – igale kliendile peab lähenema personaalselt, sest inimesed ongi erinevad.

TIPUS TROONIB GOLF

M

eestele meeldivad luksuslikud, suure jõudlusega autod, millel hobujõudu 200 või enam, kuid womenist.net kirjeldusel eelistavad naised autosid, mis on taskukohased, praktilised ja turvalised, lisandiks pisut disaini ja elegantsi. Hobujõudu võib sealjuures olla vähem kui sada. Sellisele järeldusele on jõutud teisteski uurimustes. Leheküljel cbsnews.com mullu kevadel avaldatud andmete järgi on naiste seas eelistatuimad automudelid Volkswagen New Beetle, Nissan Rogue, Volkswagen Eos, Volvo S40, Jeep Compass, Honda CR-V, Nissan Sentra, Hyundai Tucson, Toyota RAV4 ja Toyota Yaris. Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Ma-

NAISTE AUTODE ESIKÜMME Eesti sõidukid, mille omanik või vastutav kasutaja on eraisikust naine. Mark ja mudel Volkswagen Golf Volkswagen Golf Volkswagen Golf Audi 80 Honda CR-V Ford Focus Audi 80 Audi 80 Volkswagen Golf Audi 80

Keretüüp luukpära luukpära luukpära sedaan mahtuniversaal luukpära sedaan sedaan luukpära sedaan

Värv Mootori võimsus (kW) Arv punane 55 405 tumesinine 55 347 must 55 323 punane 66 265 must 110 216 hõbedane 74 206 hall 66 196 tumesinine 66 196 must 66 184 must 66 182 Allikas: maanteeamet

ri-Jaana Adams viitas, et Eestis on statistika järgi (statistika tegemise aluseks on, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on eraisikust naine) naiste lemmiksõidukiks Volkswagen Golf (6204 autot), millele järgnevad Audi 80 (3300), Toyota Corolla (3250) ja Honda Civic (3204).

Esikümnesse mahuvad veel Volkswagen Passat (2947), Volkswagen Passat Variant (2441), Opel Vectra (2262), Ford Focus (2225), Audi A4 (2174) ja Opel Astra (2081). Sõiduautosid, mille omanikuks või vastutavaks kasutajaks on naine, on registris 134 663.

NAISED ON AUTOSALONGIS TIHEDAD KÜLASTAJAD NING NII MÕNIGI NEIST ON VÄGA HEA TEHNILISE TAIBUGA.

«Mehed on kindlasti ratsionaalsemad ja mõtlevad rohkem praktilistele väärtustele ning naistel lisandub ka emotsiooni pool,» tõdeb ta samas. «Samuti on naistele oluline ostuprotsessi lihtsus, läbipaistvus ja turvalisus ning just seepärast valivad nad auto kindla müüja juurest, keda usaldada.»

S

ilberauto Eesti Tartu esinduse müügijuhi Jarno Lindve sõnul leidub nii naisi, kes aktiivselt tehnilistesse üksikasjadesse süvenevad, kui ka neid, kelle eelistus sõltub peamiselt auto välimusest, ent

üldiselt tulevad naised tema hinnangul auto soetamisega üsna hästi toime. Ka Pärli tõdeb, et naised on autosalongis tihedad külastajad ning nii mõnigi neist on väga hea tehnilise taibuga, mistõttu ei tasuks nende teadmisi alahinnata. Kuigi automüüjate sõnul on naistel sageli kaasas nõustaja, kes aitab valikut teha, on Lindve sõnul tihti hoopiski nii, et mehe auto valikul on lõppsõna naise öelda – kui naisele ei meeldi mehe valitud auto mudel või värv, tuleb leida midagi muud. JAANIKA NIINEPUU


16. aprill 2012

MOOTOR

LAPS SÕIDUKIS

TURVAVARUSTUSE TURVALISUS EI SÕLTU HINNAST M

õni turvahäll maksab ab poes 50 eurot. Teine ne võib maksta mitu korrhda rohkem. Valik on sinu – ühtemoodi turvalised on need d mõlemad. n «See on müüt, et kui ostan rodava hälli, on see vähem turvaline,» tõdeb beebikaupade de müügiga tegeleva Seventex OÜ Ü juhatuse liige Mariann Rivik. k. Rivik, kes on korraldanud ka liiklusohutuskoolitusi, viitab, et kõik poodidesse müügile jõuddvad turvatoolid vastavad Eurooopa Liidu turvanõuete standardiitele (seda näitab oranži taustaaaga kleebis tootel, kõik müüdavad turvatoolid peavad vastama ECE R44/03 või ECE R44/04 standardile). Need on läbinud turvalisuse proovi ja neil on sertifikaat. Kui kallim pole turvalisem, millest siis hinnaerinevus? MUGAVUS MAKSAB «See on nagu autodega – mõni arvab, et ta ei saa sõita Škodaga, ta saab sõita ainult Audiga, kuigi mõlemal on neli ratast all,» toob ta kujundliku näite. Ehk siis hinnavahe tuleneb lisaväärtustest: kangamaterjalidest, lisapehmendustest, disainist, kaubamärgi tuntusest, eksklusiivsusest, aga ka näiteks kasutusmugavusest. Seventex OÜ juhatuse liige Sven Rivik selgitab: mõnel hällil on Isofix-kinnituse võimalus, mis muudab turvahälli autosse paigutamise lihtsamaks. Sellised turvahällid maksavad rohkem, pealegi tuleb soetada Isofixi alus. Ka on erinev turvahällide funktsionaalsus – mõnd turvahälli saab paigutada vankriraamidele, mõnd mitte. Mariann Rivik tõdeb, et pahatihti valivad vanemad turvavarustust küll mitme omaduse järgi, näiteks kas turvatooli värv sobib autoga või kas sellel uhkeldab trendika firma logo, aga unustavad lapse heaolu ja mugavuse. Kindlasti soovitab ta turvavarustuse osta poest, mitte e-poest, sest kaupluses kohapeal saab tõepärasema pildi: saab last tooli proovida, tutvuda materjalidega, aga mis peamine, poes näitab müüja täpselt ette, kuidas turvavarustust õigesti paigaldada. Väga oluline on järgida turvahällide ja -toolide kasutusjuhendit ning seda peaks Rivikute sõnul turvavarustusega alati kaasas kandma. Lapse huvisid silmas pidades ei soovita Sven Rivik aga osta nn kõik ühes universaalset turvatooli ehk turvavarustust, mis on mõeldud kasutamiseks lapse sünnist neljanda eluaastani. Ta möönab, et see on küll turvaline, ent ei arvesta lapse heaoluga: see ei pruugi piisavalt toetada unne vajunud imiku pead ning on ebamugav ja kitsas nelja-aastasele. Liiatigi tasub arvesse võtta, et üldjuhul saab näiteks magava imiku autost koos turvahälliga kaasa võtta, kuid selline tool on autosse fikseeritud ja laps tuleb toolist välja tõsta. Turvavarustuse valikut ei tohiks teha toetudes vaid reklaamile või foorumist saadud soo-

MAXI-COSI CABRIOFIX Hind 145 € + turvahälli saab paigutada mitme firma vankriraamidele + turvahälli saab paigutada Isofixi alusele

Avasta uus i30. T䟡estatud kvaliteet.

EMMALJUNGA ALJUNGA FIRST T CLASS Hind 206–216 € (olenevalt alist: tekstiil või nahk) materjalist: lusiivsus + eksklusiivsus + turvahälli ahälli saab paida Isofixi gutada alusele ele ja Emunga vankmaljunga midele riraamidele ahälli ei saa – turvahälli utada teiste firpaigutada e vankriraamade ele midele ast detailid on – nahast küll ilusad vaadata, aga ei pruugi olla kõige lapsesõbralikumad – üsna krõbe hind

TAKO Hind 63,59 € + odav + turvahäl turvahälli saab paigutada Tako van vankriraamile – turv turvahälli ei saa paiguta tada teiste firmade vankriraamidele – puudub võimalus Isofix-kinnituseks

* hinnad h Tartu Lõunakeskuse Babylandi poes Allikas: Mariann ja Sven Rivik Alli

On uute m䟡tete aeg.

TURVAVARUSTUSE KAALUKATEGOORIAD Turvavarustuse valikul peab esmalt jälgima lapse vanust ja kaalu: • Rühm 0 0–10 kg Sünnist alates umbes 11 kuud • Rühm 0+ 0–13 kg Sünnist alates umbes 15 kuud • Rühm 1 9–18 kg Umbes 9 kuud kuni 4 aastat • Rühm 2 15–25 kg Umbes 3–7 aastat • Rühm 3 22–36 kg Umbes 6–12 aastat Lisaks on ka kombineeritud rühmad – näiteks rühma 1–3 turvaseade sobib kasutamiseks kaaluga 9–36 kg ja turvaseade, mis kuulub rühma 2–3, sobib kasutamiseks kaaluga 15–36 kg. Allikas: maanteeamet

vitusele, mille tagamõte võib olla reklaam, et asi maha müüa. Foorumites leiduv info võib olla ka väga asjatundmatu. Näiteks võrreldakse seal Bébé Conforti ja Maxi-Cosi toolide ja hällide turvalisust, teadmata, et neid toodab üks ja seesama firma, mis suunab esimese tootemargi tootevaliku müügile lõunapoolsematesse riikidesse ja teise Põhja-Euroopasse, erinevus on vaid kangaste värvis. HOOLDUS ON OLULINE Rivikud panevad lapsevanematele südamele, et turvavarustus on turvaline ainult siis, kui seda kasutada ja hooldada juhendi järgi – ka siis, kui see pole lapse sõidutamiseks autos. Näiteks võib turvavarustus saada viga, kui vanemad õed-vennad beebi turvahällis müravad või kui tühi turvatool ei ole autos turvavööga kinnitatud: see

võib auto pidurdushetkel paiskuda ja viga saada ning liiga teha ka teistele reisijatele. Samuti ei tasuks kasutuseta turvavarustust visata pakiruumi teiste asjade alla või sootuks kuhugi kuuri alla paremaid päevi ootama. Ka kuum või külm ilm võib muuta tooli omadusi. Seetõttu ei soovita Rivikud osta kasutatud turvavarustust võõrastelt, sest ei tea, mis elu see eelmises peres on elanud. Alati võib nende sõnul aga juba soetatud kasutatud varustust tulla näitama Babylandi poodidesse, et veenduda selle korrasolekus ja vajaduse korral saada sealt kasutusjuhend. Üldjuhul on turvatoolide ja -hällide soovitatav kasutusiga viis aastat, avariisse sattunud varustust enam kasutada ega teistele edasi müüa ei tohi. JAANIKA NIINEPUU

Uue p䟡lvkonna Hyundai i30 Hyundai on kvaliteetseim automark ja uue p䟡lvkonna i30 on selle t䟡estuseks. Uus Hyundai i30 on auto, mille eesm䟒rk on olla 䟦letamatu igas pisemaski detailis. Moodne disain, mis on samas ergonoomiliselt mugav. 䟈konoomsed ja k䟦tuses䟒䟒stlikud mootorid. Esmaklassiline tehnoloogia ja loomulikult tippklassi turvalisus. M䟡tle. Uus Hyundai i30 ootab Sind proovis䟡idule Hyundai esindustes - tule, istu rooli ja k䟡ik saab selgeks.

www.hyundai.ee

TERE TULEMAST KVALITEETSETE AUTODE MAAILMA!

i30 keskmine kombineeritud k䟦tusekulu 3,7-6,7 l /100 km, CO₂ heitmed 97-157 g/km

Ilmatsalu 28, 50412 Tartu, tel. 742 4677, 742 5797.

5


16. aprill 2012

6 MOOTOR

Õ

hutemperatuur nulli ringis, sademeteks vihm, jäide, lumi ja pussnoad. Suuremad maanteed lumest puhtad, kruusateed lörtsised, metsavaheteed lumised või lausa jäised. Ideaalne päev proovida Subaru uut pereliiget. Subaru mullustest müügiarvudest nähtub, et eestlased on hakanud hindama nelikveolisi autosid ja seda hoolimata keskmisest kallimast hinnast. Eestis registreeriti 753 uut Subarut, mis on siin läbi aegade parim müügitulemus. Jaapani autotootja lootus jätkuvale turuosa kasvule on arusaadav – XV lisandumisega mudelivalikusse on uueks sihtrühmaks nooremapoolne linnainimene, kellele on peale auto hea väljanägemise olulised ka praktilisus, head sõiduomadused ja turvalisus. Proovisõit kinnitas, et Subaru XV seda kõike ka pakub. Meie käsutusse on antud kaheliitrise diiselmootoriga versioon, millest arvatavasti ei saa küll müüduimat mudelit – 24 600-eurone hind on mootorivalikust kõige kallim (pakutakse ka 1,6- ja kaheliitrise mahuga bensiinimootorit nii manuaal- kui automaatkäigukastiga) –, kuid sõidurõõmu pakub see ehk enim.

D

iiselauto on saadaval kuuekäigulise manuaalkastiga, mille tehnilised näitajad on paremad kui mis tahes bensiinimootoril: keskmine kütusekulu 5,6 l / 100 km, tippkiirus pea 200 km/h ja kiirendus kuni 100 km/h 9,3 sekundiga. Lõuna-Eesti küla- ja metsavaheteedel sõites on prooviauto kui kala vees. Kõrge kliirens lubab julgelt läbida mülkaid, kus teised autod istuksid põhja peal.

SUBARU XV • Mootor 2,0 l (diisel) • Võimsus 147 hj / 108 kW • Tippkiirus 198 km/h • Hind al 24 600 €

PILK PEALE

UUS SUBARU AHVATLEB NOORT LINNAINIMEST LÕUNA-EESTI KÜLA- JA METSAVAHETEEDEL SÕITES ON PROOVIAUTO KUI KALA VEES.

Testipäevad! lt u n i A

15€

Kutsume Teid testima oma VOLKSWAGENI sõidukit. • •

Auto võib olla uus või vanem. Meie diagnostikaseadmetega ja õppinud meeste abil saad teada sõiduki tehnilise seisukorra. Teeme autole erinevaid kontrolli-, reguleerimis- ja hooldustöid (ligi 30 tööoperatsiooni). Kaasneb meistri konsultatsioon.

Erihinnad remondi- ja hooldustöödeks vanemate Volkswagenite omanikele. Uued suverehvid ekstrahinnaga. Rehvitöödel lühike järjekord. Meie autokeskuse esmakülastajatele kliendikaart tasuta.

Aasta Auto Pluss, Aardla 101, 50414 Tartu. Teenindus: 680 3660 www.aastaautopluss.ee

Arvate, et selle tõttu kannatab auto juhitavus kurvides? Pigem eksite – uue põlvkonna boksermootorid hoiavad auto raskuskeskme üsna madalal, kiiruse suure ja sõidutunnetuse hea. Sellele aitab kaasa pidev nelikvedu ja mis salata – neli vedavat ratast jäisel teel tekitavad suurema turvatunde kui ükskõik kui palju turvapatju. XV sportlikkus on samas te-

ma miinus. Subaru on välja öelnud, et uue mudeli potentsiaalse ostjana nähakse noort naist. Tahtmata olla sooliste eelarvamuste küüsis, julgen väita, et naiste jaoks võiks auto olla pehmema vedrustusega ja võib-olla nunnum. Praegu on XV üpriski jõulise välimusega. Muide, Subaru XV ja Dodge Caliber on tagant vaadates äravahetamiseni sarnased.

XV interjöör ei üllata. Näidikud on lihtsad, lülitid loogilistes kohtades, aga kõik see on igav. Crossover’id on mudeliklass, kus autodisainerid peaksid saama fantaasiaga hullata, aga Subaru on jäänud truuks konservatiivsele joonele. Õige sõiduasendi leiab kerge vaevaga – juhiistet on võimalik liigutada ette-taha ja ülesalla, reguleeritav on nii rooli sü-

KÜSIMUS: Millised on Mariine Auto uudised ja eesmärgid aastaks 2012? Mariine Auto Tartu juhataja Egert Tavita: Mariine Auto kõige suurem uudis tänavu on uue Subaru mudeli XV saabumine kompaktsete crossover’ite klassi. Auto äratas suurt huvi juba enne müügile tulekut. Usume, et XV-st saab juba lähiajal müüduim Subaru. Teine suur uudis on aasta teises pooles turule tulev uhiuus Subaru BRZ sportkupee. Töötame pidevalt selle nimel, et pakkuda Subaru suurima esindajana Eestis oma klientidele lisaks headele autodele ka suurepärast professionaalset järelteenindust.

gavus kui kõrgus. Istmed pakuvad piisavalt külgtuge, et ennast ka kurvilistel teedel mugavalt tunda. Halb üllatus tabas aga taga keskmisel istmel. Kuigi auto on kirjade järgi viiekohaline, ei soovita ma sõita pikka vahemaad keskel istudes – miski rõhub tugevalt alaselga ning normaalset sõiduasendit on raske leida.

K

okkuvõttes võib öelda, et vaatamata uude mudeliklassi jõudmisele hoiab XV Subaru senist joont: pidev nelikvedu, väljast atraktiivne, seest konservatiivne, väga heade s��iduomadustega. Hind alates 20 400 eurost on soodsam kui mudeliklassi müüduima mudeli Nissan Qashqai nelikveoline versioon. INDREK TORI


16. aprill 2012

MOOTOR

DIGI-TV AUTOSSE V

eel neli-viis aastat tagasi oli üsna tavaline, et autoomanikud, kes ei leppinud autotootja pakutava helikvaliteediga, lasid paigaldada uue autoaudiosüsteemi. Nad investeerisid CD-raadiosse, kõlaritesse ja võimenditesse. Viimasel ajal on põhirõhk nihkunud auto multimeedia suunas. Multimeediaseadme hind on muutunud taskukohasemaks, multimeedia hüvesid saavad nautida peale juhi ka kaasreisijad, sealhulgas lapsed. Tihti paigaldatakse multimeediasüsteem just tagaistmel reisijatele – pikal reisil on ju hea leida lastele ajaviidet, näidates neile filme. Digitelevisioonile üleminekul jäid ühtäkki tummaks kõikide sõidukite tehase paigaldatud TV-tuunerid. Sõidukitel oli enamasti analoogvastuvõtja. Kuid pilt kadus ja alles jäi üksnes hääl nendelgi vähestel, kus oli juba uuema põlvkonna digiTV. Nimelt läks Eesti üle MPEG-4 vormingus pildiedastusele ja autotootjate tehasetuunerid suudavad vastu võtta ainult MPEG-2 kodeeringuga signaali. Ei kulunud kaua aega, kui müügile tulid esimesed MPEG-4 vorminguga universaalsed TV-

tuunerid. Vaadata sai ainult vabakanaleid ETV, ETV2, Kanal 2 ja TV3. Samuti esines neil mitmesuguseid «lastehaigusi». Praeguseks on meil kasutada juba järgmise põlvkonna seadmed, mille hind algab 230 eurost. Enam levinud on kolm tuunerit. Kaks neist Taiwani tootjalt Asuka ning kolmas autoaudio- ja multimeediafirmalt Alpine, kes on sageli uuenduste esirinnas. Alpine tuuner pakub parimat ühilduvust just oma firma multimeediaseadmetega ning seda on võimalik juhtida puuteekraani abil. Asuka tooted on mõeldud lisamiseks autotootja algsele multimeediaekraanile. Juhtimine käib eraldi puldiga ja mõnel automudelil saab lisaadapteriga juhtida ka originaalnuppe kasutades (näiteks AVC toetab Saksa päritolu automarke).

L

isaks digi-TV võimalusele on Asuka seadmed väga võimekad meediapleierina. Seadmel on USB-sisend, mille saab tuua pikendusega sobivasse kohta ning USB-mälupulka või välist kõvaketast kasutades (toetab nii FAT32kui NTFS-vormingut) mängida muusikat ja näidata filme. Muusika mängimisel toetab see üld-

levinud vorminguid MP3, WAV ja AAC. Filmide näitamisel oskab seade peale levinud AVI lugeda ka uuemaid vorminguid, näiteks MP4, VOB, TS ja MOV, samuti MKV-pildifaile. Meelepärased DVD-d, aga ka Blu-ray plaadid saab salvestada sobivasse vormingusse ning hoida neid digitaalselt autos. Ka pikad sõidud lastega muutuvad, kui neile sõidu ajal lemmikmultifilme näidata. Nii puudub vajadus paigaldada autosse DVD-mängija. Tasuliste kanalite vaatamiseks on vaja kaardipesa, mis on mõnel mudelil korpuses ja mõnel saab selle hiljem juurde osta. Kui autol on olnud varem tehase TV-tuuner, mis jäi digiTV-le üleminekul pildita, saab sinna üldjuhul lisada MPEG-4 tuuneri lisaadapterit ostmata. Tasub teada, et nii nagu raadiolevis on ka digilevis jaamade edastussagedused regiooniti erinevad. Eestis on neid sagedusi kaheksateist. Tallinna–Tartu teel vahetub sagedus kaks korda. Mõnel tuuneril tuleb jaamu puldiga uuesti otsida, mõnel aitab neid automaatselt leida AFSfunktsioon, näiteks RDS-raadiol. PAUL LÕIV, Audiodisain

ÜMBERSÜND

UUS OPEL ZAFIRA ÜLLATAB MEELDIVALT T

äielikult uuenenud Opel Zafira Tourer kinnitab oma mahutavuse ja praktilisusega kuulumist pereautode klassi, kuid võib elegantsemaks muutunud välimusega sobida nüüd ka firmajuhi esindusautoks. Zafirat saab pidada kahtlemata viimase aastakümne üheks õnnestunumaks seitsmekohaliseks mahtuniversaaliks. Juba siis, kui Opel kolmteist aastat tagasi esimese Zafira turule paiskas, kirjutati sellest Saksa ajakirjanduses kui täiesti eraldiseisvast automargist. Kui jätta arvestamata viimase Zafira mudeli 2007. aasta kosmeetiline muudatus, tuli uut versiooni oodata pea seitse aastat. Selle aasta alguses Eestis müügile jõudnud Zafira Tourer edestab oma eelkäijat pea kõigis elementides ning kinnitab taas vanasõna – kaua tehtud, kaunikene. Üks peamisi muudatusi on muidugi välimus, sest uue Zafira keredisain erineb vanast märgatavalt. Esiteks puuduvad uue Zafira külgedel ukseliistud ning auto bumerangtuledega esiots on laenatud Opeli tulevikuautolt – bensiini- ja elektrimootoriga Amperalt.

L

isavarustusena pakutakse Zafirale nüüd ksenoontulede süsteemi, mis suudab olenevalt kiirusest, ilmast või teistest sõidukitest suunata valgusvihku üles ja alla, vasakule ja paremale. Tänu valguskaamerale suudab auto ise vahetada ka lähi- ja kaugtulesid. Salongiuuendustest torkab eelkõige silma kolmekohaline teine istmerida, kus äärmisi istekohti saab liigutada üksteisest sõltumatult nii ette, taha kui ka külgsuunas. Keskmisest istmest

Foto: Jaan Olmaru

gi aknapuhastajat juhib nüüd eraldi mootor. Inimlikuks on tehtud ka pirnivahetus, sest poristesse rattakoobastesse oma käsi enam toppima ei pea – kogu töö käib kapotikaane all.

saab aga paari näpuliigutusega mugava käetoe. Eelmisel Zafiral liikus teine istmerida edasi-tagasi alati ühes tükis. Täiustunud on ka Zafira kliimasüsteem, mille automaatika peab tagama ühtlase temperatuuri kolmes tsoonis. Kliimaseade suudab eristada isegi seda, kummalt poolt päike autole peale paistab, ja valib selle järgi salongi juhitava õhu temperatuuri. Opeli Tartu esinduse müügijuhi Richo Freivaldi sõnul on Zafira Tourer kasvanud kõigis kolmes suunas, lisandunud on nii pikkust, laiust kui kõrgust ning seda on salongis ka tunda. Zafira aknapuhastussüsteemis on kojameeste hoovastik visatud prügikasti ning kumba-

O

pel pakub Zafirale praegu nii bensiini-, diiselkui maagaasimootorit ning aasta lõpus lubatakse turule tuua ka vedelgaasimootor. 1,4-liitrine turbomootor kulutab saja kilomeetri kohta keskmiselt 6,3 liitrit bensiini, kuid on jõu poolest võrreldav vana kaheliitrisega. Teisisõnu – sama minek, aga janu tunduvalt väiksem. Proovisõiduk Zafira peitis kapoti all siiski kaheliitrist diiselmootorit, automaatkäigukastiga masin liikus erksalt ja jõuliselt nii maanteel kui aeglasemal linnasõidul. Suurele kerele vaatamata käitus auto manöövritel stabiilselt. Zafira pluss on ka sisenemise mugavus, pole vaja kuhugi pugeda ning sõites ei pea rooli taga lamama. Avarus on omaette väärtus. JAAN OLMARU

7


16. aprill 2012

8 MOOTOR VÄ I K E L A E VA D

VÄIKELAEVAJUHIKS ÕPPIMA MEELITAB NII VAJADUS KUI UUDISHIMU S aaremaalt pärit ämmaemand Häli Viilukas tegi läinud sügisel väikelaevajuhi eksami ja sai loa, millega võib juhtida kuni 24 meetri pikkust hobilaeva ükskõik kus, kas Emajõel või suurel ookeanil. Läks kursustele, sest teda tõmbab vee peale. «Vajadust polnud, mul endal ei ole alust, aga tutvusringkonnas oli jutuks ja tegime ära,» rääkis Viilukas. «Nüüd on mõned korrad sõita ka saanud, pigem mootoriga, sest purjekaid on vähe ja kui kord juba merel, ei anna ilma valida.» Viilukas õppis Tartu Kalevi jahtklubis, mis teeb kursusi Saadjärve ääres ja Saadjärvel. Ta kiitis, et sai hästi hakkama, kuigi oli rühmas ainus naine ja näiteks kaarditöö oli keeruline. Kalevi jahtklubis väikelaevnikke koolitav Kaarel Toots ütles, et nagu mujalgi, on nende kursuste maht 80 tundi, põhiosas teooria, kus võetakse lisaks navigatsioonile läbi laevasõidu reeglistik, meteoroloogia alused ja palju muud, milleta saab võib-olla hakkama ka tavaline sisevetel sõitev paadiomanik, kuid mida üks õige laevajuht peaks siiski teadma. Toots märkis, et alla 25-kilovatise mootoriga või alla 25-ruutmeetrise purjepinnaga

Uus

aluse juhtimiseks pole valgel ajal ja hea nähtavuse korral tingimata luba vaja, kui sõidupiirkond on viis miili rannikust või sisevetel üheksa kilomeetrit kaldast. Aga teadmised võiksid siiski olla, sest kursustel on käinud staažikaid paadijuhte, kes saavad viimaks teada, kummalt poolt poisid alusega tegelikult sõita tuleks. Väikelaevajuhiks õppimine on üsna popp. Toots ütles, et neil üks rühm käib, üks alustab peagi. Helistajaid on palju ja tulijaid nii Tartust, Tallinnast kui Võrust. Ning nad ei ole LõunaEestis sugugi ainus väikelaevajuhtide koolitaja. Kuigi suur osa kursusest on teoreetiline, on ka üks praktikapäev, kus saab proovida nii

PURJEKAT KALLUTAB EELISTAMA PRAKTILINE POOL, SEST KÜTUS ON KALLIS, KUID TUUL EI MAKSA MIDAGI.

mootoriga kui purjede all sõitmist. Purjetamist saab soovi korral ka juurde õppida. «Praktika tuleb sõidu käigus. Kui luba ongi, ega siis kohe 20-meetrise luksusjahi rooli istu ja ennast seal väga mugavalt tunne,» lausus Toots.

K

ursustel käijaist paljud on kalamehed. Kuid kogub populaarsust, et sõpruskonna peale ostetakse purjekas, et minna Peipsile või Võrtsjärvele puhkama, miks mitte merelegi, kus sadamakohtadega on lahedam. Purjekat kallutab eelistama praktiline pool, sest kütus on kallis, kuid tuul ei maksa midagi. Sadamas manööverdamiseks piisab väikesest päramootorist ja siseveejahtidel on võimalik mast alla lasta, et pääseks vajaduse korral ka sildade alt läbi. Kasutatud jahi võib Soomest leida 3000–4000 euro eest. Muret teeb, et sadamakohti ja sildumisrajatisi on kasinalt. «Saadjärvel on rohkem jahte kui Peipsil, meil ei mahu silla äärde ära,» muigas Toots. Tallinna–Stockholmi liinil neljanda tüürimehena töötav Toots ütles, et Rootsi poolel on väikelaevaliiklus väga vilgas, Eestis on arenemisruumi laialt.

Tallinki tüürimees Kaarel Toots koolitab Saadjärvel väikelaevajuhte.

JÜRI SAAR

Foto: Marge Kohtla

ZAFIRA TOURER

LOODUD LAHEDAMAKS OLEMISEKS. Mugavad lounge-istmed ja ekstra suur pagasiruum. Tule proovi uut Zafira Tourerit Tartus.

3

aastat garantiid 100 000 km

Kütusekulu linnas 5,5–8,0 l/100 km, maanteel 3,9–4,9 l/100 km, kombineeritult 4,5–6,0 l/100 km. CO2 heide kombineeritult 119–159 g/km (vastavalt 2007/715/EÜ ja 2008/692/EÜ).

Carring AS

Ringtee 56, 51014 Tartu Tel: 742 5764 (autod), 742 5777 (hooldus), 742 4104 (varuosad) www.carring.ee


Mootor