__MAIN_TEXT__

Page 10

10

18. veebruar 2011

Puud meie ümber – sõbrad või vaenlased? Kadi Kaljulaid OÜ Linnahaljastus juhataja

Foto: OÜ Linnahaljastus

T

egeledes iga päev puude hoolduse ja raiega linnaruumis, kohtan kahjuks tihti väga vaenulikku suhtumist puudesse – puud kasvavad liiga suureks, varjavad valgust, langetavad sügiseti lehti, mida peab koristama, on muutunud ohtlikuks vale lõikuse tõttu või on aastakümneid hooldamata. Istutades puu sobimatusse kohta, arvestamata ta liigi ja kasvu iseärasuste, võra hilisema suuruse ja hooldusvajadusega, seisame ühel päeval probleemi ees, kuidas kunagi hea sooviga istutatud puust vabaneda. Haljastusspetsialistile esitatakse sageli küsimusi, kuidas vabaneda ohtlikuks või tülikaks muutunud puust, kuna raieluba ei antud. Sel puhul jääb spetsialist meelsasti vastuse võlgu ja üritab kogu hingest leida siiski võimalusi puude päästmiseks ja leides lahendusi puu omaniku ja puu lepitamiseks. Ka selle kirjutuse eesmärk võiks olla soov muuta suhtumist puudesse ja meid panna nägema tervikpilti, mitte vaid selle kinnistuomaniku vaadet, kes on õnnetu sügisest lehekuhilat silmitsedes. Ühtlasi soovin juhtida tähelepanu puudele kui meie sõpradele, kellest paraku võivad vahel saada tõsised vaenlased meie tähelepa-

Suurte puude hooldamine vajab kindlasti spetsialisti abi. nematuse või oskamatu käitumise tõttu.

Iga puu on tõeline väärtus, kui ta kaunistab linnaruumi Et puud linnaruumis säiliksid, on raie ja hoolduslõikus Tallinna linnas reguleeritud Looduskaitse seaduse alusel kehtestatud Tallinna volikogu määrusega, millega saab lähemalt tutvuda Tallinna kodulehel. Puude raieks ja hoolduslõikuseks linnas tuleb taotleda raie-

või hoolduslõikusluba. Kuivanud oksi lõigata või tormikahjustusi likvideerida võib luba taotlemata. Kaunid alleed ja pargid püsivad sajandeid, kui me nende eest vastutustundlikult ja õigesti hoolitseme. Regulaarne puude hooldus on vajalik ka turvalisuse tagamiseks. Pargis liigume pahaaimatult tihti pilku tõstmata ja ohtu märkamata. Samuti peaks tähelepanu pöörama puudele, mis pärast suuremat tormi, lähedal teos-

tatud kaevetööde või ka puu pikaajalise haiguse tõttu on lühikese aja jooksul kaldu vajunud. Üks ohumärk on juurte kerkimine maapinnast või lihtsalt maapinna kerkimine ja puu kalle teises suunas. Sel juhul peaks kiiresti pöörduma omavalitsuse keskkonnaametniku poole ja juhtunust teatama, et saada erakorraline raieluba. Kui puu on kasvanud aastaid kaldu ja tal pole haigustunnuseid ning võra on tasakaalus, ei kujuta ta endast mingit ohtu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mitmetüvelistele või mitmeharulistele puudele, mille tüvede harunemiskohta on tekkinud lõhed või seente viljakehad. Kui puul on näha seente viljakehi, on puu olukord üsna täbar ja kaaluda tuleks ta langetamist. Täpse vastuse puu seisukorra kohta annab resistograafuuring, mida vajadusel teostab Keskkonnaameti spetsialist.

Abi professionaalselt spetsialistilt Kui endal teadmistest puudu jääb, soovitan aeg-ajalt pöörduda arboristi (puuhooldusspetsialisti) poole, et hinnata puude seisukorda ja küsida nõu õige puuhooldusplaani tegemiseks. Puude hooldus ja nende jätkusuutlikkuse tagamine on pidev protsess. Arborist on professionaalne puuhooldaja, kes oskab hinnata puude tervislikku seisundit ja seejärel võtta vastu õi-

ge otsuse. Arboristid oskavad inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ohutult langetada puid ja teha puuhooldustöid. Puude hoolduseks kasutavad nad erinevaid korvtõstukeid, puude langetamiseks keerulistes tingimustes ka alpinistivarustust. Eestis koolitatakse arboriste Luua Metsanduskoolis. Suurte puude hooldamine vajab kindlasti spetsialisti, kes hindab õigesti puu väärtust ja seisundit ning kasutab õigeid hooldusvõtteid. Liiga palju kohtame aastakümneid valesti teostatud lõikuste (latvamine, tulbastamine) tagajärjel pikalt ja piinarikkalt surevaid puid, lisaks on vaatepilt inetu ja ebaeetiline. Kui soovime puid majandada nudipuudena ja kujundada neid nõnda, peame alustama juba noorte puudega. Vanas eas puud tulbastades temast enam nudipuud ei saa. Küll saame posti, mille otsa kasvavad vesivõsud, mis rabeda kinnituse tõttu suuremaks kasvades murduvad ja ohtlikuks muutuvad. Kui puu enam kasvukohale „ära ei mahu” ja meie elutegevust ikka möödapääsmatult segab, oleks targem ta raiuda täies pikkuses.

Puid lõika ja kujunda õigel ajal Õige aeg puude hooldus- ja kujunduslõikuseks on puu aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augusti lõpuni), siis on puude energiavarud maksimaalsed ja lõikehaavade kinnikas-

vamine toimub kõige kiiremini. Samuti ei teki sel ajal lõigates palju tülikaid vesivõsusid. Kindlasti ei tohi puid lõigata pungade puhkemisest täislehtede kasvamiseni, siis on puude energia suunatud eelnimetatu saavutamiseks ja lõikehaavad jäävad pikaks ajaks kaitsetuks. Tugeva mahlajooksuga puid nagu kask ja vaher tuleks lõigata kindlasti suve keskpaigas. Erinevate vahade-peitside kasutamine puuseente rünnaku eest ei kaitse. Tehkem siis koos spetsialistidega õigeid otsuseid, et puud meie ümber oleks sõbrad ja mitte vaenlased!

Puuhooldusel peaks lähtuma järgmistest põhimõttest: • parem vähe ja sageli, kui palju korraga ja harva • korraga võib maksimaal­selt eemaldada ¼ okstest • puu talub paremini palju väikseid kui ühte suurt lõikehaava • üle 10 cm suurust lõike­haa­ va ei tohiks puule tekitada • kerget lõikust ja vesivõsude eemaldamist võib teha igal ajal • ära jäta oksa eemaldades alles tüügast ega vigasta oksakraed

Profile for Postimees

Mets ja puit  

Postimehe metsanduse teemaleht 'Mets ja puit'

Mets ja puit  

Postimehe metsanduse teemaleht 'Mets ja puit'

Profile for postimees
Advertisement