Page 1

Maakatastrisse on kantud 92% Eesti maismaast

Tallinnas ja Riias kinnisvara väärtus kasvab, Vilniuses kahaneb

31. mai seisuga on maakatastrisse kantud 619 188 katastriüksust pindalaga ligi 4,003 miljonit hektarit ehk ligi 92% Eesti maismaast, teatab maa-amet. Sellest tänavu on kantud 4432 katastriüksust pindalaga 26 476,1 hektarit. Maakatastrisse kandmata ehk reformimata on veel ligi 366 000 hektarit ehk 8% Eesti maismaast. Reformitud maast 1,5 miljonit hektarit (34,4%) on maareformi käigus tagastatud endistele või õigusjärgsetele omanikele; 983 000 hektarit (22,5%) on erastatud; ligi 1,5 miljonit hektarit (33,9%) on jäetud riigi omandisse ning ligi 36 000 hektarit (0,8%) antud munitsipaalomandisse. Reformimata maast suurem osa jääb riigi omandisse, näiteks looduskaitseliste piirangutega maad, maardlate alad ning maad, millele maareformi käigus ei ole esitatud tagastamise ja erastamise taotlusi. (PM)

Ober-Hausi Balti riikide korterite hinnaindeksi kohaselt tõusis mais võrreldes aprilliga Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind 0,9% ehk 1106 eurole. Võrreldes eelmise aasta maiga oli käesoleva aasta mais Tallinna keskmine korteri pinnaühiku hind 8,2% kõrgem. Kesklinna linnaosas langes keskmine hind 5,6%, seevastu Lasnamäel tõusis 1,4%. Mustamäel tõusis keskmine pinnaühiku hind 6,7%, olles aga eelnevad neli kuud langustrendis olnud. Riias suurenes keskmine ruutmeetri hind mais 0,6% ehk 985 eurole ruutmeetri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind Riias tõusnud 5,1%. Vilniuses langes keskmine ruutmeetri hind mais 0,4%. Viimase aastaga on keskmine ruutmeetri hind Vilniuses langenud 0,5% ehk 1,197 eurole ruutmeetri kohta. (PM)

KINNISVARA

EHITUS KOLMAPÄEV, 11. juuli 2012

Kortermaja saab korda vaid ühisel nõul ja jõul Eesti Korteriühistute Liit valis suve hakul taas välja Eesti kauneima kortermaja – võitjaks osutus KÜ Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ning heas korras hoida saab vaid ühise nõu ja jõuga, usuvad kaheteistkümne korteriga maja korrashoiu eestvedajad Õrne ja Peeter Lainde. Kristel Kossar

K

dada kõige optimaalsem küttevariant maakütte näol,» räägib Peeter, kelle sõnul on niisugune küttesüsteem ennast nende elamu puhul täielikult õigustanud. Uudseid süsteeme kasutatakse majas teisigi – nii näiteks on ühistu raamatupidamine veebipõhine ning vee- ja küttemõõturite näite loetakse Siemensi kauglugemisseadmetega. «Ees on ootamas trepikodade remont, parkimisala laiendamine ja palju muud,» räägib Peeter Lainde.

ui Peeter ja tema abi- Omanikutunne kaasa Õrne oma pereÜhistu tegutseb majas juba ga viie aasta eest kau- aastast 1997, kuid teadmine, et nis Ruila mõisapargis asuvasse igaüks peab kodumaja eest majja kolisid, polnud möödu- hoolt kandma, on inimestesse nud sajandi seitsmekümnenda- üsna tasapisi juurdunud. Majate keskpaigas ehitatud elamu ümbruse muru niitmise eest just parimas korras – katust oli hoolitsevad elanikud graafiku küll veidi kõpitsetud, kuid kõik alusel ise – kel jõud ja oskus vämuu tahtis tegemist. hegi lubab, lööb kaasa. «Paar perekonda niitis maja ümbert muru, Uudseid süsteeme kasutatakse majas aga rohkem keegi midagi väga teisigi – nii näiteks on ühistu raamatuei teinud,» mee- pidamine veebipõhine ning vee- ja nutab Peeter. küttemõõturite näite loetakse Nii alustatigi elamu juurde Siemensi kauglugemisseadmetega. kuuluva 17 137 m2 suuruse territooriumi korrastamisega ning «Oleme ka talguid teinud, kahe aasta eest tehti algust ka maja juures asuva metsatuka maja renoveerimistöödega. «Tä- saime nii korda,» loetleb Peeter naseks päevaks oleme suutnud ühiselt saavutatud eesmärke. hoid sõltub enda ehk omanike anda mõisapargile hooldatud ja «Ise peab aga päris palju tunde tehtavatest otsustest. elamule kauni välimuse,» tun- rassima ja eeskuju näitama, et «Omanik teab ja tunneb nevad Peeter ja korteriühistu ju- midagi muutuks ja inimestele oma kodumaja olukorda kõige hi ametit pidav Õrne hea- kohale jõuaks, meelt. et kodumaja hea käekäigu ni- Maja kõigile elanikele on eeskätt oluUudsed süsteemid mel tuleb igaMaja kõigile elanikele on ühel pinguta- line maja soojustamise ja maakütte kasutamisega saavutatud 65-protseneeskätt oluline maja soojusta- da.» mise ja maakütte kasutamisega Eesti Korte- diline energia kokkuhoid. saavutatud 65-protsendiline riühistute Liidu energia kokkuhoid. «Kui siia juhatuse liikme kolisime, oli plaanis viia maja Urmas Mardi sõnul ongi kõige paremini. Õnneks leiab ühistu õliküttele, kuid seadmed olid olulisem inimeste suhtumist koosolekul järjest enam omanikvanad ning kütte hind oleks muuta – nõukoguliku majava- ke ühise keele ja otsustab maja läinud üüratult kalliks. Tegime litsuse asemel ollakse juba ise renoveerida,» räägib Mardi. Spetotsuse, et maja tuleb enne ära paarkümmend aastat omani- sialisti sõnul on siin oluline ühissoojustada ning seejärel paigal- kud ning kortermaja korras- tu juhatuse pidev selgitustöö.

Eesti kauneim kortermaja eest- ja tagantvaates. Fotod: Kristel Kossar

«Kui inimesed mõistavad, et renoveerimisega hoitakse rahakotis kokku näiteks kütte arvelt hulk eurosid ning et tänu renoveerimisele nende omanduses olev kinnisvara mitte ainult ei säilita oma senist väärtust, vaid et selle hind ka tõuseb, pole ju põhjust renoveerimisele vastu seista,» usub Mardi. Ühistegevus on aga see, mis kortermajast kodumaja teha aitab, on Mardi kindel. «Kes ikka ise maja ümber lilli istutamas käib, puhkenurka ehitada aitab või hoovi koristab, sellele läheb kodumaja hea käekäik korda ja ta seisab hea selle eest, et see kõik nii ka jääks.»

Eesti korteriühistuid tuuakse maailmale eeskujuks Möödunud laupäeval, 7. juulil tähistati ülemaailmset ühistute päeva ning käesolev aasta on nimetatud ka ühistute aastaks. Euroopa eluasemevaldkonna organisatsioonide, sealhulgas ühistute ja kooperatiivide ühendaja CECODHASi hinnangul aitab ülemaailmne ühistute aasta juhtida avalikkuse tähelepanu ühistute olulisele rollile ühiskonnas. Euroopas majandavad elamuvaldkonnas tegutsevad ühistud

või kooperatiivid enam kui kümmet miljonit eluaset. Elanikele tähendab ühistulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest ühistu lähtub eelkõige elanike huvist, mitte majandusliku kasumi suurendamisest. Samuti on oluline see, et liikmed omavad ühistu üle kontrolli, mis muudab ühistute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate probleemide kiiret lahendamist. Ühistud pakuvad oma liikmete-

le võimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostööd elanike vahel. CECODHAS Housing Europe president Vit Vanicek on rõhutanud korteriühistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika näiteks Eesti. «Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, ning see tagab majade korrashoiu,» nentis Vanicek. «Pean korteriühistu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seeläbi on tagatud nii elanike hu-

vide esindatus kui ka kortermajade olukorra parandamine,» rääkis Vanicek. Ülemaailmse ühistute aasta märksõnaks eluasemevaldkonnas on endiselt energiasääst. Vit Vaniceki sõnul on see eriti oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, sest nendes riikides vajab kehvas olukorras elamufond eriti ulatuslikku renoveerimist. Siiski on Eesti CECODHASi juhi hinnangul eesrindlikumaid

Euroopa riike, kui asi puudutab hoonete energiatõhususe parandamiseks ette nähtud võimaluste kasutamist, mida pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF). Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on mullu viieteistkümnendat sünnipäeva tähistanud Eesti Korteriühistute Liit praegu üks Eesti tugevamaid katusorganisatsioone ja mittetulundusühinguid.

«Oleme suutnud oma liikmetele, kes meid usaldavad, suuresti abiks olla – olgu selleks siis ühistutele renoveerimiseks mõeldud finantsskeemi väljatöötamine, olulised seadusmuudatused või ka koolitustegevus,» sõnas Jaadla. «Igal aastal saavad meie juures koolitust tuhanded ühistujuhid. Tänu neile teadmistele on aga sündinud ka hästi juhitud ja eeskujulikult majandatud, tugevad korteriühistud.»


2

11. juuli 2012

online-küsitlus

TURUKOMMENTAAR

Kas oled oma kodukoha/elupaiga piirkonnaga rahul? Jah, väga rahul - 63.4% Võiks parem olla - 21.1% Pole rahul, tahan ära kolida 15.5%

71 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) mai 2012 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1289 896 60 376 145 106 61 245 110 175 112 148 363 96 110 91 3487

(+100)* (+175)* (+28)* (+77)* (+69)* (+43)* (-14)* (+118)* (+27)* (+11)* (+42)* (+25)* (+75)* (+44)* (+15)* (+15)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

kinnisvaratehingud (ost-müük) juuni 2012 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1190 822 60 288 87 78 99 147 49 181 93 196 295 73 147 72 3055

Suvilakooperatiividest kujunevad aastaringsete asukatega eramurajoonid Igal kevadel, kui lumi on sulanud ja esimesed lilledki oma peanupud maa seest välja sirutanud, saab hoo sisse suvilaturg. Need väikesed ja veidi suuremad majakesed pole ostjate huviorbiidis aga enam ammu vaid puhkusepaikadena.

(+675)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

(+57)* (+72)* (+23)* (+11)* (-7)* (+22)* (-12)* (+25)* (-25)* (+9)* (+19)* (+51)* (+49)* (+13)* (+70)* (+9)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+314)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid Portaal Harjumaa* Tallinn City24 1851 6660 Soov.ee 701 2170 Kv.ee 1737 5711

Eesti kokku 14 136 6289 14 616

Müügipakkumiste arv / majad Portaal Harjumaa* Tallinn City24 1646 757 Soov.ee 691 286 Kv.ee 2115 622

Eesti 6065 3224 8024

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 9. juuli 2012 kell 12.40

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

uudised

Külli Friedrichson

Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

O

lenevalt hoone asukohast ja seisukorrast võib ostetud suvila saatus kujuneda väga eripalgeliseks. Kas suvilat kasutada edasi puhkamiseks, põllumajanduseks, seda laiendada või hoopis lammutada ja rajada uus elamu, sõltub palju asukohast ja võimalikest kommunikatsioonidest. Vaatleme variante, mis on praegusel suvilaturul enam levinud.

Linnalähedane puhkekodu

ma pisikese suvilaköksi, et see korda teha ja siis käia seal oma aega veetmas. Suvilakooperatiivide suurimaks probleemiks on talvine turvalisus, sest enamik elanikke läheb talveks tagasi linna. Nii puudub hoonetel valve ja seetõttu on vargused – mõnikord ka labane vandaalitsemine – kerged juhtuma.

Iseehitajad

sest Eestis on oskus ise teha ja kasvatada paljuski veel säilinud.

Vana maha, uus peale Endiselt ostetakse suvilaid ka lihtsalt krundi tõttu, kuhu uus, aasta ringi kasutatav eramu rajada. Vana maja lammutatakse kas kohe pärast ostu või siis aastate pärast. Viimane variant on enam levinud noorte perede seas, kel raha vähem, korterielust villand ning esialgu püütakse maja (üldjuhul tavalisest pisisuvilast suurem hoone) aastaringseks elamiseks kohandada. Sellise tegevuse peamine põhjus on tavapärases eramurajoonis asuvast krundist palju odavam hind. Just nii muutus kardinaalselt Muuga aedlinn ja enamik Kakumäe suvilakompleksidest.

Omapärase arhitektuuri ja tihti ka ettejuhtuvatest ehitusmaterjalidest rajatud väikesuvilate laiendused ehk «aretised» on nüüdsel suvilaturul juba vaikselt kaduma hakkav nähtus, kuid neid tuleb siiski ette – mida enam linnast eemal, seda rohkem. Tavaliselt algab olemasoleva hoone laiendamine terrassi kinniehitamisega. Sellele järgneb järk-järgult uute tubade lisamine. Kui krunt on kaldega, rajatakse ka pool- Suvilakooperatiivide suurimaks korruseid ning probleemiks on talvine turvalisus, vahel «ronib» suvila aastate- sest enamik elanikke läheb talveks ga mäest üles- tagasi linna. poole. Kui varem nägid sellised majad välja väga eklektilised, Suurimad probleemid, mis tihti lausa inetud, siis mida tuleb enne uue maja ehitaaeg edasi, seda enam on ehi- mist lahendada, puudutavad tuskvaliteet ja väljanägemine vee- ja kanalisatsioonisüsteeparanenud. Rohkem püütakse me. Leidub kooperatiive, kus säilitada hoone ühtset stiili ja tsentraalne vesi puudub või kui on ka olemas, siis on see sobivust naabermajadega. saadaval vaid suviti, sest talOma köögiviljaaed veks keerab kohalik omavalitEndale aiasaaduste kasva- sus vee kinni. tamine kaotas vahepealsel Võimalik on rajada salvbuumiga kaasnenud tarbimis- kaev, samas kui puurkaevu ajastul populaarsust, kuid ehitamine võib olenevalt nüüd, mil toiduainete hinnad asustustihedusest ja põhjavee muudkui kasvavad ja tulevi- lähedusest maapinnale olla kus hakkame nägema aina keelatud. Samuti tuleb arvesenam just sellelt pinnalt tek- tada, et veevarustuse saamikivaid ülemaailmseid kriise, seks tuleb koopereeruda naabon vaikselt, kuid kindlalt ha- ritega. kanud oma aia olemasolu taas

Kuigi Tallinna piiril asuv Muuga aedlinn on kunagisest suvilapiirkonnast muutunud üha enam eramurajooniks, on enamik mujal asuvatest daatšadest säilitanud oma algse funktsiooni. Mida enam linnadest eemale, seda rohkem toimivad need põneTavaliselt algab olemasoleva hoone vate nimedega suvilakoopera- laiendamine terrassi kinniehitamitiivid korteri- sega. Sellele järgneb järk-järgult elanikele mu- uute tubade lisamine. gava võimalusena linnulaulu kuulata ja paljajalu murul tatsata. Selli- päevakorrale kerkima. sel suvisel ühiselul on oma Üha enam ostavad noorekirjutamata reeglid ja mõned mad linnainimesed, vanemaparatamatud seaduspärad, test rääkimata, omale väikese sest elanikkond neis rajooni- suvila ka lihtsalt seetõttu, et seal kartulit-kapsast kasvatades on väga kirju. Enamasti aga kõik laabub da. ning soodsa hinna eest linnaVõib ennustada, et toidukärast eemaldumise võimalus hindade jätkuva kallinemisepeibutab paljusid inimesi ost- ga see trend üha süveneb,

Suvilaturg on mitmekesine

Kui räägime suvilaturust, ei mõtle me selle all enam vaid väikeste majakeste ostmist suvepuhkuse veetmiseks. See tähendab erinevaid võimalusi, millest paljude puhul on olulisimaks majaalune maa. Tõenäoline on, et osa linnalähedastest suvilakooperatiividest muutub tulevikus pigem eramurajoonideks, kuhu on rajatud kõik tsentraalsed kommunikatsioonid. Linnast eemal asuvad suvilakompleksid saavad aga pigem kohaks, kus väikepõllundusega tegeleda ja loomulikult ka puhata.

Juunis langes Tallinna korteritehingute arv 10 protsenti Tänavu juunis tehti maiga võrreldes 10 protsenti vähem korteritehinguid, mis on siiski pea neljandiku võrra enam kui mullu samal ajal, kommenteerib 1Partner. Kokku tehti juunis Tallinnas maa-ameti andmetel kinnisvaraga 821 ostu-müügitehingut, mis on 8,4 protsenti vähem kui mais. (PM)

Eften ostis Mustika kaubanduskeskuse Eften Kinnisvarafond ostis oma senise suurima investeeringuna ligi 42 000 ruutmeetrise netopinnaga Mustika kaubanduskeskuse Tallinnas. Investeeringuga kasvatas Eften kolmandiku võrra fondi poolt hallatava vara mahtu, mis nüüd ületab 70 miljonit eurot, ütles fondi valitseva EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas. Mustika keskuses on kokku 21 500 ruutmeetrit üüritavat pinda. (E24)

Vanasse Tallinna postimajja tulevad Rimi ja H&M Narva maantee 1 asuva endise peapostkontori omanikfirma sõlmis rendilepingu jaekaubandusfirmaga Rimi, mis avab seal oma poe 2013. aasta sügisel. Samal ajal laieneb sinna ka rootslaste kiirmoebränd H&M. Eesti Post jääb rentnikuks edasi. (E24)

Kinnisvaraarendajad peavad Tartu turgu liialt riskantseks Suurem osa praegu Tartus töös olevatest projektidest valmib käesoleva aasta suvel või sügisel ning seejärel ootab ees vaiksem periood, kuna uusi projekte tuleb peale üksikuid, vahendab Domus Kinnisvara turuülevaade. Arendajad näevad turule sisenemisel ülemäärast riski, kuna projekti edukas müük võib takerduda liiga kõrge müügihinna taha. Tartu kinnisvaraturul ollakse võrreldes Tallinnaga hinnatundlikumad, kuid ehitushinnad on samal tasemel. (PM)

Eksitava reklaami eest vastutab maakler Kinnisvaramaakleri poolt eksklusiivkorterina väljareklaamitu võib osutuda luksusoaasiks keset lagunevat maja või korteriks, kuhu päike kunagi ei paista, kirjutavad Hedman Partners advokaadibüroo advokaat Liisa Linna ja jurist Aira Pedak portaalis ehitusuudised.ee. Eksitav reklaamkuulutus võib aga müüjale kaasa tuua probleeme, sest kuulutuse teksti võib käsitleda kui lepingutingimusi. Maaklerilepingule kohaldatakse nii käsunduslepingu kui maaklerilepingu kohta sätestatut. Tehinguobjekti pakkumine avalike reklaamkanalite kaudu on üldiselt üks maakleri kohustusi, mille täitmise kvaliteedikriteeriumeid täpsustavad käsunduslepingu sätted. Maakleril kui käsundisaajal on hoolsus- ja lojaalsuskohustus. (ehitusuudised.ee)


11. juuli 2012

3


4

11. juuli 2012

Milliseid muudatusi toob kaasa uus elektrituruseadus? Riigikogu võttis 6. juunil vastu elektrituruseaduse muudatused, mis toovad tarbijatele kaasa mitmeid olulisi muudatusi. M o o n i k a K u kk e

Advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat

E

simese põhimõttelise muudatusena näeb äsja vastuvõetud seadus ette elektrituru avanemise kõigile tarbijaile. Kui praegu ostavad avatud turult elektrit üksnes need tarbijad, kelle tarbimiskohas tarbiti eelmisel kalendriaastal üle 2 GWh elektrienergiat, siis 1. jaanuarist 2013 mahulist piirangut enam avatud turult elektrienergia ostmiseks ei ole ja kõik tarbijad saavad valida endale ise elektrimüüja. Avatud elektriturul saab uue seaduse kohaselt elektrilepingu sõlmida see tarbija, kellel on sõlmitud tema tarbimiskoha mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping. Iga tarbija võikski üle vaadata, kas tal on olemas kehtiv võrguleping ja kas võrguleping on tähtajatu või tähtajaline.

Üldteenus väiketarbijatele Et kodutarbijad, korteriühistud, korteriomanike ühisused ja madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu elektriühendust omavad äritarbijad (seadus nimetab neid kõiki ka väiketarbijateks), kes ei vali endale elektrimüüjat, ei jääks elektrita, on seadusesse

sisse toodud teine põhimõtte- li või müüja neile elektri müüline muudatus, milleks on üld- mise lõpetab, kuid elektrihind teenus. kujuneb neile bilansienergia Lühidalt kokku võttes on hinna alusel. üldteenus võrguettevõtja või tema nimetatud müüja poolt Andmevahetusplatvorm väiketarbijale elektrienergia Kolmas põhimõtteline müümine konkurentsiameti muudatus on elektrituruosaliskooskõlastatud üldteenuse te vahelise andmevahetuse tüüptingimuste alusel, eraldi tsentraliseerimine. Kui seni toiüldteenuse osutamiseks lepin- mus turuosaliste vahel infovagut väiketarbijal sõlmida vaja hetus otse, siis vastuvõetud ei ole. seadus näeb ette keskse andÜldteenust osutatakse ju- mevahetusplatvormi loomise, hul, kui väiketarbija ise endale mis kujutab endast digitaalset elektrimüüjat ei vali, kui väiketarbija ise soovibki üldteenust Kui seni toimus turuosaliste vahel inosta või valitud fovahetus otse, siis vastuvõetud seae l e k t r i m ü ü j a dus näeb ette keskse andmevahetusmingil põhjusel tarbijale elektrit platvormi loomise. enam ei müü (nt pankrotistub). keskkonda, mille kaudu toiÜldteenusena müüdava mub elektriturul andmevaheelektrienergia hinna arvutab tus nii elektrimüüja vahetamiüldteenuse osutaja elektribörsi seks kui ka mõõteandmete hinna alusel, millele ta võib li- edastamiseks. sada üldteenuse osutamisega Andmevahetusplatvormi seotud põhjendatud kulud loojaks ja haldajaks on süsteening mõistliku ärikasumi. mihaldur Elering AS. Siiski jäUue seaduse rakendussätted tab seadus tarbijale alles õigunäevad ette kõigi suletud turu se küsida oma tarbimisandelektrilepingute automaatse meid otse ka võrguettevõtjalt, lõppemise 31. detsembril 2012. kes on kohustatud tarbimisKui väiketarbija ei ole sõlmi- andmed tarbijale andma. nud 2013. aasta 1. jaanuariks Viimase olulise muudatuseelektrilepingut ühegi elektri- na tasub tarbija jaoks välja müüjaga, osutatakse sellest tuua võrguettevõtja- ja müüjakuupäevast talle üldteenust. poolsed võrgu- ja elektrilepinÄritarbijatel, kelle võrgu- gu lõpetamise uued alused. Niühendus ei mahu väiketarbija melt on uue seaduse kohaselt määratluse alla, õigust üldtee- nii võrguettevõtjal kui ka müünusele ei ole. Sellised äritarbi- jal õigus öelda leping üles, kui jad ei jää küll ilma elektrita, kui lepingujärgne tarbimiskoht on nad endale elektrimüüjat ei va- võõrandatud ning tarbijal puu-

Kui tarbija jätab elektrimüüja valimata, müüakse talle elektrit üldteenusena. Foto: Toomas Huik dub selle kasutamiseks seadus- elektrilepingu lõpetamise aluslik alus. tele saavad pooled lepingus Elektrimüüja poolt elektri- kokku leppida ka muid lõpetalepingu lõpetamise aluseid jääb mise aluseid. seadusesse järele kaks: elektrimüüjal on õigus leping üles Tegevusalused samad kõigile öelda, kui tarbija on lepingust Uue aspektina tasuks välja tulenevaid kohustusi oluliselt tuua seaduse alusel tegutsevate rikkunud (näiteks on jäänud elektri jaotajate ja müüjate, kinvõlgu) ega ole rikkumist müüja antud mõist- Üldteenuse osutamine toimub juhul, liku aja jooksul heastanud või kui väiketarbija ise endale elektrimüükui tarbija on jat ei vali, kui väiketarbija ise soovibki kasutanud elekt- üldteenust osta või valitud elektririenergiat ebamüüja mingil põhjusel tarbijale elektseaduslikult või on tahtlikult või rit enam ei müü (nt pankrotistub). raske hooletuse tõttu kahjustanud mõõteseadme plomme või nisvaraomanike ja ühistute tegetaatlusmärgiseid. vusaluste täpsustamise. Nimelt Lisaks seaduses ettenähtud ütleb seadus, et nii isik, kes väl-

jaspool põhitegevust müüb ja jaotab elektrienergiat talle kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad, kui ka mittetulundusühingud, kes müüvad ja edastavad elektrienergiat oma liikmetele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergia varustamiseks, on kohustatud järgima võrguühenduse katkestamisel tarbijast tuleneval põhjusel seaduses sätestatud korda. Teisisõnu, kui korteriühistu on elektrienergia edasimüüja, siis võlgnikust korteriomaniku elektrivarustuse katkestamisel tuleb järgida samu tähtaegu ja toiminguid, mida võrguettevõtjagi peab võrguühenduse katkestamisel arvestama.


5

11. juuli 2012

Uuring: Eesti ehituskvaliteet liigub tõusvas joones Tallinna Tehnikaülikoolis viidi läbi põhjalik uuring aastatel 1990–2010 kasutusele võetud korterelamute ehitusliku olukorra kohta. Uuringu eesmärgiks oli Eesti erinevates piirkondades kasutusele võetud korterelamute kaardistamine, ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu põhifookuses oli ehituskvaliteet. Rain Uusen

teemalehe toimetaja

E

hitusseadusest tulenevalt on ehitiste puhul kvaliteedi põhikriteeriumid seotud eelkõige ohutuse ja energiatõhususega. Kõnesolevas uuringus on käsitletud just kvaliteedi kujunemist ehitaja juures ning ehitusprotsessiga seonduvaid probleeme, sest sel etapil avalduvad kõiki ehitamisega seotud osapooli ühendavad probleemid kõige selgemalt. Kuna uuring on väga mahukas, vaatame lähemalt torustikke puudutavaid probleeme ja statistikat. Tulemuste selgitamisel on abiks ekspert Marek Plaamus rahvusvahelisest plasttorulahendusi pakkuvast ettevõttest Uponor.

toodete tootjate juhendid materjalide õige paigaldamise kohta on saadaval enamasti nii paber- kui digikujul. Muutunud on ka suuremate materjalitootjate ja müügiesindajate hallatav süsteemitoodete konsulteerimissüsteem (tootetugi, tooteinfo, tehniline teave, tootekoolitused, toodete paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendid). Kõige kiirem viis saada erialast nõu on pöörduda ehituskauplustes töötavate spetsialistide poole. Millises ehitusetapis tehakse üldjuhul vigu? Nagu eelnevast võib lugeda, on palju probleeme ilmnenud juba valmis hoonete juures ehk garantiiajal – ka torustike puhul. Kvaliteetsete materjalide ja lahenduste tootjad ning pakkujad annavad garantii vaid terviklahendustele. Kui ehitaja soovib ühe süsteemi ehitusel kasutada erinevate tootjate komponente, võib tulemuseks olla tootjagarantii kaotamine. Parimad tootjad annavad süsteemilahenduste puhul vastavustõenduse süsteemi sertifikaadi ainult sellistele lahendustele, milles on kasutatud tootjafirma enda materjale või konkreetseid lubatud asendusi. Torustik on hoones üks tähtsamaid osi, kuna veekahjustused on kõige kulukamad. Kõige kindlam viis garanteerida endale südamerahu, on kasutada kogu süsteemis ühe tootja lahendusi või tootja poolt lubatud asendusi. Nii ei riski lekete ega tootjagarantii kaotusega. Miksides erinevate tootjate tooteid, ei tea kunagi lõplikku tulemust ette. Ka siis, kui surveproovi käigus midagi ei juhtu – aastate jooksul võivad siiski ühendused lekkima hakata. Ka tööriistadest oleneb palju. Need peavad olema korras ja hooldatud. Selleks, et tagada parim tulemus, oleme aastaid korraldanud komposiittoru presside tasuta tehnilist ülevaatust. Pressi omanikud tulevad kokkulepitud päeval kohale ja

Millisel ehitusperioodil tekib kõige rohkem probleeme? Ehituse ajal oli veevarustuse ja kanalisatsiooni probleeme keskmiselt 2,4% ning kütte, ventilatsiooni ja jahutuse probleeme 4,8%. Kokku seega üle 7%. Ehitise üleandmisel selgunud probleemidest moodustasid veevarustuse ja kanalisatsiooni mured 5% ning kütte, ventilatsiooni ning jahutuse probleemid 10%. Garantiiaegsetest kaebustest oli aga juba üle 35% seotud just ehitise eriosade- Üheski uuritavas ehitusettevõttes ei ga, st vee- ja kan a l i s a t s i o o n i koondatud garantiiperioodi lõpuks ning kütte ja probleeme ühte nimistusse ega anaventilatsiooni- lüüsitud nende tekkepõhjuseid. ga. Selles osas olid sagedasemad puudused seotud torustiku ühenduste ja tööriista tootja esindaja kontkinnituste püsivuse, reguleeri- rollib kohapeal pressi üle. tavuse ning müratasemega. Kui press on korras või vaKarta on, et probleeme ilm- jab lihtsamat hooldust, saab neb veel ka pärast ehitajagaran- pressi omanik selle ka kohe tatiid (24 kuud). Seega on hästi gasi. Ülevaatust jääb kinnitama oluline valida tooted ja lahen- kleebis ja ülevaatusakt. Kui tudused ettevõttelt, kes tagab vastatakse, et press vajab suuresuurima kindlustunde murede mat remonti, jääb press meistkorral. ri kätte ja see saadetakse kliendile hiljem tervena tagasi. Millele toetuda ja kust saada tuge? Mida öelda sisekliima kohta? Üheski uuritavas ehitusetteHea sisekliima vähendab võttes ei koondatud garantiipe- haigusi, tagab mugavustunde rioodi lõpuks probleeme ühte ja soodustab tööjõudlust. Sisenimistusse ega analüüsitud kliima ja sellega kaasnevad nende tekkepõhjuseid ja või- probleemid mõjutavad oluliselt malikke meetmeid sarnaste neis ruumides viibivate inimesprobleemide ärahoidmiseks tu- te enesetunnet, tervist ja töölevikus. Seega korduvad suure võimet. tõenäosusega samad probleeSisekliima määravad järgmid ka järgmise objekti ehitu- mised tegurid: õhutemperasel. Parema tulemuse saavuta- tuur, kiirguspindade temperamiseks oleks siiski oluline kasu- tuur, õhu suhteline niiskus, tada vana tarkust – õppida oma õhu liikumiskiirus, õhu puhvigadest. tus, müratase, valgustatus, milPaljuski on abiks ka korrali- lele avaldavad mõju ka inimeskud juhendmaterjalid ning teh- te liikumise aktiivsus, riietus, niline tugi. Materjali ja ehitus- sugu, vanus jm.

Sisetemperatuur on peamine soojusliku mugavuse indikaator. Ehk siis suurt tähelepanu tuleks pöörata elamute küttesüsteemidele. Korterelamutes kasutatakse peamiselt kahe toru süsteemi. Kui uut korterelamut projekteeritakse, tuleks radiaatorkütte graafiku valikul eelistada madalama temperatuuriga küttegraafikut (näiteks 60-40 kraadi) või võimalusel kaaluda põrandakütte lahendust. See annab võimaluse soojuspumba kasutamise korral utiliseeritavat soojust tõhusamalt taaskasutada. Sagenenud on küsimused radiaatorkütte ümberehituseks põrandakütteks. Alati pole see aga võimalik. Takistuseks võib saada küttepüstikute asukoht või soojustehnilised parameetrid. Kindlasti ei saa juhtida liialt sooja vett põrandasse ja kasutama peaks segamissõlme – see tähendab, et lisandub ringluspump ning mõtlema peab tehnilisele lahendusele, kuhu kõik paigutada. Lihtsam on selliseid

asju kavandada, kui on käsile võetud korteri kapitaalne renoveerimine. Üha enam korteriühistuid mõtlevad ka alternatiivsetele soojusallikatele. See ei tähenda, et olemasolevast küttesüsteemist loobutakse, vaid teatud osa küttevõimsusest kaetakse oluliselt odavama kütteenergiaga. Tippkoormuste korral katab vajadused olemasolev soojusallikas. Kokkuvõttes võib öelda, et buumi ajal ehitati võimalikult suure ärikasumi nimel, aga nüüd on järjest rohkem hakatud ehitama energiasäästlikumaid korterelamuid. Kindlasti ei ole unustatud ärikasumit, aga kuna klient on teadlikum, ei saa talle igasugust kinnisvara lihtsalt müüa. Suuremat tähelepanu pööratakse sisekliima tingimustele ja uuritakse ehitajate ning materjali pakkujate usaldusväärsust ja garantiitingimusi. Seega näitab trend aina kvaliteetsemate elamute ehitust.

Õigesti paigaldatud kvaliteetne torustik ning hea sisekliima on kvaliteetse hoone olulisteks osadeks. Foto: Uponor


6

11. juuli 2012

Detailplaneering ja ehitustavad maksavad kohtus Kirjutame riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-4-12. Tegemist on nii kinnisvara kui ka ehitamist laiemalt puudutava kohtulahendiga käesoleva aasta märtsist, mis omab tähtsust eeskätt nende jaoks, kelle elamukrundiga piirnevale tühjale krundile soovib krundiomanik asuda ehitama. Karl Kask

ja

Ain Kalme

Advokaadibüroo LEXTAL partnerid

K

sedenditu ning ei arvesta kohalikku ehitustava. Lisaks hea ehitustava järgimise kohustusele viitasid naabrid 11 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringule, mis lubas vaid kahekordse elamu ehitamist ja krundi täisehitamist 1/3, mitte 2/3 ulatuses.

napaar, milleks see varem on pahatihti kippunud jääma. Riigikohtu seisukoha järgi hõlmab hea ehitustava nõuet, et kavandatav ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga ning ehitusloa andmisel peab kohalik omavalitsus analüüsima ja põhjendama kavandatava ehitustegevuse vastavust piirkonna heale ehitustavale. Seda kohalik omavalitsus antud juhul ei teinud.

Naabrid said õiguse Naabrid leidsid, et kohalik omavalitsus poleks tohtinud ehitusprojekti aktsepteerida ja projekti elluviimine vähendab nende kinnisvara väärtust. Kuna seaduse kohaselt tuleb ehitusloa vaidluse lahendamiseks pöörduda halduskohtusse, esitasid naabrid kaebuse Tallinna halduskohtule. Kohalik omavalitsus oli naabritega vastupidisel arvamusel, kaitstes kohtus seisukohta, et ehitusluba on väljastatud seaduskuulekalt ja kellegi õigusi ehitusluba ei riku. Ehitusloa saanud kinnistu omanik püüdis kohut veenda selles, et krundi täisehitamise puhul tuleb arvesse võtta ainult elumaja alune pind ja

ohtuvaidlus sai alguse sellest, et naabrid ei nõustunud tühja elamukrundi maapinna tõstmisega kahe meetri võrra ega sellega, et kohalikult omavalitsuselt ehitusloa saanud krundiomanik soovib end naaberelanikest isoleerida kõrgete betoonmüüridega. Naabrid väitsid, et detailplaneeringuga lubatud kahekordKohtult on võimalik saada efektiivset se elumaja asemel soovitakse kaitset ka selleks, et hoida ära oma tegelikult ehitada kinnisvara väärtuse vähenemine. kolmekordne ning ühte maapealset korrust varjatakse maa- maapinna tõstmise näol on tepinna tõstmise abil, milleks gemist üksnes moodsa aiakuveetakse krundile umbes 260 jundusega. autokoormat täitepinnast ja Naabrid rõhutasid kohtus, mulda. et kogu tegevus, mida krundil Naabrid heitsid kohalikule kavatsetakse, on ehitusseaduomavalitsusele ette, et elamu- se mõttes ehitamine ning seekompleks on piirkonnas pret- juures ei ole vahet, kas kivik-

Õigeaegne vaidlustamine

Kui ehitustegevus rikub naabri õigusi, võib enne kopa maasse löömist pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Foto: Margus Ansu taimla rajamise sildi all toimub ehitamine mullast või muust materjalist. Esimese astme kohtus võitsid naabrid ja teises astmes kohalik omavalitsus. Keeruka õigusliku vaidluse lahendas lõplikult riigikohus, kes jättis jõusse esimese astme kohtu ot-

suse ning tunnustas naabrite õigust sellises olukorras kohtusse pöörduda.

Otsuse olulisus Miks on see riigikohtu otsus oluline? Esiteks seepärast, et maja mulla alla peitmine ei aita ning «juriidiliselt on kõik

korrektne» skeem ei tööta alati õlitatult. Teiseks seetõttu, et kohtult on võimalik saada efektiivset kaitset ka selleks, et hoida ära oma kinnisvara väärtuse vähenemine. Kolmandaks sai kinnitust, et hea ehitustava ei ole sisutühi sõ-

See vaidlus näitab ühtlasi, et oma õiguste kaitsel tuleb olla aktiivne. Kui ülaltoodud näite puhul ei oleks naabrid osalenud ehitusloa andmise protsessis ning ei oleks ehitusluba õigel ajal kohtus vaidlustanud, oleks elamukompleks koos müüridega valmis ehitatud ja naabrite kinnistute väärtus selle tulemusena oluliselt madalam. Lisaks tuleb ehitusloa vaidlustamise puhul rõhutada kiirust, sest kaebus loa tühistamiseks tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul loa teatavakstegemisest. Kuna ehitusluba tehakse üldjuhul teatavaks ainult loa saajale, mitte naabrile, tuleks astuda koheseid samme selleks, et luba kohalikult omavalitsuselt välja nõuda ja kohtus vaidlustada. Ehitusloa õigeaegne vaidlustamine on oluline, sest kaebetähtaja möödalaskmisel pole enam võimalik nõuda ehitusloa tühistamist ja selle loa alusel ehitatava või juba valminud ehitise lammutamist, sest sellises olukorras astuvad mängu muud õiguspõhimõtted, eeskätt õiguskindluse põhimõte, mis kaitseb juba ehitusloa saajat.


8

11. juuli 2012

Võluv veranda – edev suvetuba väärib väärtustamist Sellest hoonega liituvast, katusega kaetud lahtisest või akendega eesruumist, mõisa- ja suvilaarhitektuuri ilmingust sai 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ka eestlaste elamu pärisosa, kommenteerib kolmeosalise albumi «Eesti taluhäärberid» koostaja, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Tiina Kolk Postimees

H

või osaliselt ning nn külm ruum soojustatakse nõuetekohaselt. Lisaks põrandapinna suurenemisele muutuvad ruumid ka valgusküllasemaks, tõdeb sisearhitekt, kes oma 1928. aastal ehitatud taluhäärberi mõõtu majja jättis külma veranda alles. Ruumipuudust polnud ja kahju oli vanu väärikaid aknaid soojustada või uute vastu vahetada. Schneiderid lasid oma maja vanad puitaknad hoopis restaureerida. Veranda toredate väikeste ruutudega akende taastamine oli küll kulukas, aga neis on säilinud endisaegse meistri käejälg. «Vanad puitaknad on niivõrd armsad ja nende algelised liivateradega klaasid lausa pilkupüüdvad. Tänapäeva mõistes on sellised vanad verandaklaasid täiesti öko,» kiidab sisearhitekt ning tõdeb, et paraku oskavad neid asju vaid teadlikumad hinnata, hoolimatumad viskavad vanad minema ja panevad pakettaknad ette. Nüüdisajal võib kõikjal steriilset ja sillerdavat näha. «Meil on kohustus vanu verandasid – milles kätkeb osa meie arhitektuuriloost – säilitada,» rõhutab Schneider. Möödunud sajandi esimesel poolel kititi aknaklaasid raami

eiki Pärdi sõnul oli toona veranda moeasi ja vaata et kohustuslik lisand Baltimaade eramute juures, asugu need linnas, alevis või külas. Nii ühekui kahekorruselisi palkoneid või rõdusid ei ehitatud ainult kuurordivillade, aedlinnaeramute ja taluhäärberite külge, vaid sobitati ka rehemajade külge. Muidugi polnud sellised tihedaruudustikuga akende ja kergkonstruktsiooniga edevad, kuid prestiižsed ruumid üldse otstarbekad, kuna talviti jäid külma tõttu rakenduseta, suviti aga küttis päike läbi klaasi «õue- Kui veranda on suurem, võiks sinna toad» kuumaks. sobiva mööbliga õdusa istumisnurga Aga just klaakujundada, kus on mõnus raamatut sid tegid verandad võluvaiks. lugeda, väikese seltskonnaga veini Aknaruudustikes võtta ja maailmaasju arutada. kasutatud värvilistest klaasidest moodustatud mustreis väljendasid ehitus- külge, tänapäeval võib neid ka meistrid oma ilumeelt. Paraku peenikeste puitliistudega kinnion tänapäeval säilinud vaid ük- tada. Igasuguseid pragusid ja sikud originaalsete vitraažide auke aknaraamides soovitavad ja/või eritoonides ruudustikega asjatundjad täita nn autopahtpalkonid, mis on üle elanud nii liga. laastavad maailmasõjad, küüditamised kui ka kollektivisee- Mida teha põranda ja rumise, lisab Pärdi. seintega? Üldjuhul avanesid verandad aia poole. Sageli olid need Kui originaalne laudpõrand maamajade juures tillukesed on ajahambast puretud ja ära elamut ja hoovi ühendavad vajunud ning see tuleb uuega ruumid vaid paariruutmeetrili- asendada, siis võib puidu asesed – sealt sai vaid läbi käia. mel kasutada ka keraamilisi Mõisalossidest eeskuju võe- plaate (kivipõrandat). tud villamõõtu häärbereis olid «Veranda on ju niisugune verandad aga nii avarad ja uh- koht, kust käiakse kogu aeg aeked, et neid kasutati soojal ajal da ja vihmaste ilmadega tuuaksöögitoa või salongina. Sõltu- se sealt pori tuppa – nii et kemata ruumi suurusest ilmesta- raamilistest plaatidest põrand, sid igat verandat lopsakad toa- mida on kerge hooldada, sobib lilled: sada aastat tagasi olid sinna väga hästi,» arutleb sisemoes kummipuu, toakask, arhitekt. mirt, jõulukaktus jpt. Kõige parem on muidugi «Verandad on aja jooksul säilitada vanu puitpõrandaid ja teisenenud,» nendib sisearhi- hooldada neid nagu muiste: aitekt Ivi-Els Schneider. «Kui mõ- nult keeva vee ja seebiga küürinikümmend aastat tagasi pro- tuna on nad valged ja ilusad, jekteeritud majades kordub ik- neid pole vaja isegi lakkida. ka ja jälle armastatud valguse- Verandapõrandat õlitada pole küllane verandamotiiv – kas luksusliku elamu tal- «Meil on kohustus vanu verandasid – veaiana või ma- milles kätkeb osa meie arhitektuurijast väljaulatuva osa aknaseinaga loost – säilitada,» rõhutab Schneider. ruumiosana –, siis tänapäeval võib üleni klaasseintega eramu mõtet, sest õli võtab päris palolla ise kui veranda.» ju tolmu kinni. Kui on korralik tuulutus, siis märjaks saades ei Vana ja uus koos juhtu puiduga mitte midagi. Väärikaid maju renoveeriPuitpõrandaile võib tagasides peab võimalikult palju al- hoidlikke ornamente või lilli gupärast säilitama. Viimase maalida, käiguteele võib panna poole sajandi jooksul on muu- kaltsuvaipu või kookosmatte jt tunud ehituskonstruktsioonid naturaalseid punutisi, pakub ja -materjalid, samuti inimeste Schneider ja jätkab, et tavaliselt värvitakse veranda laudisega elustiil. Elamispinna laiendamise kaetud seinad heledaks või aknimel lammutatakse veranda ja naraamidega ühte värvi valtoa vaheline sein kas täielikult geks. Tapeetida on verandat

Sadevälja aiandustalu häärberi renoveerimise käigus ehitati perenaise soovil maja otsa ka palkidest veranda - nagu muistsetes talumajades, et seal toalilli kasvatada. Foto: Mihkel Maripuu mõtet ainult siis, kui see on tuppa avatud ja soojustatud. «Verandaaknaisse pannakse vitraaže ja sageli eksponeeritakse interjööris mitmesugust tarbekunsti – kirju tapeediga on seda keerulisem esile tuua. Samuti pole sinna mingeid kardinaid vaja. On ju veranda päikseruum, kus kõik võiks olla õue avatud,» annab sisearhitekt nõu. Kui veranda on suurem, võiks sinna sobiva mööbliga õdusa istumisnurga kujundada, kus on mõnus raamatut lugeda, väikese seltskonnaga veini võtta ja maailmaasju arutada. Romantiliste hetkede nimel tasub vaeva näha. Kui veranda ongi talvel külm, ei maksa seda muuta kolikambriks. Talveõhtutel võiks seal vilkuda küünlatuluke ning jõulude aegu on veranda tore koht kuuse, lihavõtete aegu aga sobiliku kompositsiooni jaoks.

Kinnisvara ja Ehitus 11. juuli 2012  

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht