Issuu on Google+

SUVINE KINNISVARALEHT:

Tõelise kinnisvararahvana peame siiski teadvustama, millised ohud ja võimalused kaasnevad erisuguste tehingutega. Lk 2 Kuidas võita hinnas ja tehingule kuluvas ajas? Lk 4

Raul Reino:

Pikki ja lohisevaid tootetutvustusi ei jaksa uus põlvkond enam üldse lugeda, suur rõhk on selgetel ja kvaliteetsetel piltidel. Lk 4

TEEMALEHT 11. JUUNI 2014


2 || KINNISVARA JA EHITUS

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014 KINNISMÕTE

Peep Sooman:

M

Kõiges on süüdi teised

õni müügimees on palju edukam kui teine. Kõik tahavad teada, miks see nii on. Aga tõde paljudele ei meeldi, sest nad pole lihtsalt päriselt müügimehed. Eestis löövad laineid ekkelainsalulikud-peepvainulikud müügitehnikad, mis lihtsustatult pole midagi muud kui tähtaegade ning lubaduste andmise ja küsimise kogumid tehingu sujuvaks lõpuleviimiseks. Oled sa autoärikas, kinnisvarahangeldaja või pensionisammaste müüja, ikka on loogika sama – ära lase klienti käest, luba homme tagasi helistada ja tee seda; luba saata aruanne ja tee seda. Ning muidugi luba otsida lahendusi. Ja teegi seda. Ära heitu, kui klient vahepeal ära ütleb. See on natuke üldistav, aga nii veider, kui see ka paljudele ei tundu, kõik algab ikkagi iseendast. No ei ole nii, et sinu kehvade müügitulemuste taga on nõrk turundus, ettevõtte kehvake juht või nõmedad kolleegid. Vaata peeglisse – tegelik vastus sinu edule või ebaedule vaatab sulle sealt täies mõõdus vastu. Müügimehe edukus sõltub tema aktiivsusest ning võimest säilitada kontakt ja sisemine rahu ka siis, kui asjad mingil põhjusel nurjuvad. Enda hooletust kolleegi süüks ajada on lihtsalt inetu.

KINNISMÕTE

Vaata peeglisse – tegelik vastus sinu edule või ebaedule vaatab sulle sealt täies mõõdus vastu. Olen lugenud kümneid müügiteemalisi raamatuid – üks igavam kui teine. Õnneks on tänapäeval abiks internet ning sealt leiab müügimeeste väga huvitavaid «piibleid», küll pingereas, küll kümne käsuna vormistatult. Mina ei hakka kedagi õpetama, kuidas on äri õige või väär teha, küll aga esitan oma lemmiknimekirja, mis juhuse tahtel ongi kümnepunktiline. 1) Enesekindlus. Kui sa endasse ei usu, otsi teine töö. 2) Suhestumine kliendiga. Üle 80 protsendi inimestest teeb tehingu seepärast, et müügimees on meeldiv. Kui sul pole kliendiga suhet, jääd kliendist kergelt ilma. 3) Suhtumine. Kas ilm on halb, jalg valutab, öösel said vähe magada? Mõtle ümber. Kõik on hästi! Klient tunnetab seda. 4) Tee asjad õiges järjekorras. Müük on nagu koogi küpsetamine, kirss käib tordi peale, mitte tainasse. 5) Ole valmistunud nii vaimselt kui kehaliselt. Kas kujutaksid ette end operatsioonilaual, kui kirurg on kaotanud skalpelli või kurdab peapöörituse üle? 6) Paindlikkus – käitu olukorra kohaselt. Kui sa teed kogu aeg kõike ühtemoodi ja ootad ikka erinevat tulemust, võib see olla märk vaimu nõtrusest. 7) Ajajuhtimine. Sul on päevas ainult loetud tunnid. Lollustega las tegelevad teised. Hea müügimees keskendub müügile. 8) Kuula-kuula-kuula! Pole mõtet eeldada, et sa tead kliendi soove temast paremini. Lihtsaim moodus soovide teadvustamiseks on küsimine ja kuulamine. 9) Hoia asjad kontrolli all. Mitte keegi ei juhi sinu ümber olevaid asju, kui sa seda ise ei tee. See on sinu elu – kui midagi soovid, mine ja tee see ära! Need olid esimesed üheksa «käsku», mis on küllalt sarnased pea igas müügiõpikus. Selle nimekirja teeb aga unikaalsemaks ja minu lemmikuks viimane punkt, ilma milleta ma ei kujuta oma igapäevatööd kuidagi ette. 10) Naudi ja lõbutse (Enjoy and have fun)! Mida rohkem sa suhtud tööd tehes protsessi mängeldes, seda rohkem raha teenid. Tippmüügimehed armastavad oma tööd. Nad ei tee tööd seetõttu, et neile meeldib palju raha teenida, vaid naudivad seda kui meeldivat ja lõbusat tegevust. Suur teenistus on lihtsalt iseäranis mõnus kõrvaltoime. Ongi kõik. Tegelikult väga lihtne – kui see nimekiri tundub ebaloogilise ja mõttetu lalinana, siis oleks aeg vist uus amet õppida. Sest müügimehena ei saa sa ilmselt kunagi edukaks. Kes meist ei tahaks aga olla oma ala tipus? Järgmine kolumn ilmub augustikuus. Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Antonina Ivanova, tel 666 2188, antonina.ivanova@postimees.ee Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova

OSTU-MÜÜGI EELTÖÖ. Eestlane ei ole mitte ainult laulurahvas, vaid suuresti ka kinnisvararahvas – kinnisvaraportaale külastab igal nädalal rohkem inimesi, kui on pidulisi sellesuvisel laulu- ja tantsupeol.

Teadmistepõhine ost-müük rahuldab mõlemaid pooli  

KV.EE turundusjuht

 Räägitakse, et osta on lihtsam kui müüa. Selleks et kodu ostmine sujuks ilma suuremate muredeta, toome välja mõned nõuanded ja ohukohad, mida silmas pidada enne ostulepingu sõlmimist. Kinnisvara hind ja hindamine

Pakkumishind on hind, millega objekti müüki pakutakse – see aga ei pruugi olla hind, millega objekt lõpuks ostetakse. Paljudel juhtudel toimub tehing madalamal hinnatasemel, iseäranis siis, kui ei ole tegu uusehitisega. Turuhind või ka turuväärtus on keskmine hind, millega konkreetset objekti reaalselt selles piirkonnas müüakse.

Enamik kinnisvara otsivatest inimestest jõuab pakkumisteni veebi vahendusel – kui seni kasutati kuulutuste le: / hitsemiseks peamiselt kodust arvutit, siis järjest enam hoopis erinevaid nutiseadmeid. Korteriühistu rõõmud ja mured

Kinnisvara hindamise akti kasutatakse pangalaenu taotlema asudes või juhul, kui kinnisvara ostja kahtleb, kas kinnisvara müügihind on õiglane. Lisaks turuväärtusele sisaldab akt objekti täpset asukohta, detailset kirjeldust ning eeldusi ja fakte, millel hindamine põhineb.

Tasuks ka uurida kortermaja elanike üldist kommunaalkulude maksedistsipliini, sest palju võlglasi tähendab võimalikke rahalisi raskusi korterelamu majandamisel. Uuri sedagi, kas korteriühistu kasutab maja remontimiseks või hooldustöödeks pangalaenu – seetõttu võivad igakuised maksed kõrgemad olla.

Lisaväljaminekud

Kuhu oma auto panen?

Elamispinna ostuks kuluvale summale tuleks ostjal arvestada veel selliste täiendavate väljaminekutega nagu maakleritasud (kui müüjaks on maakler), notaritasud, kinnisvara hindamisakti tasu (sõltub kokkuleppest, kas selle tasub ostja või müüja), kinnisvara kindlustus ja kodulaenu lepingutasu. Mitu ruutmeetrit ostan?

Kontrolli ja täpsusta üle, mis on ostetava objekti täpne suurus ehk elamispinna ruutmeetrite arv, maja puhul ka krundi suurus. Samuti oleks hea teada kortermaja krundi suurust ja piire. Muudatused planeeringus

Paljudes korterites muudetakse renoveerimise käigus kinnisvara algset planeeringut. Uuri, kas see on seadustatud. Eramajade puhul veendu objekti ametlikus kasutuselevõtus. Küsi ka vastavat dokumentatsiooni – võib juhtuda, et dokumente polegi. Puitmaja korral tasuks selgitada, kas on infot majaseene/majavammi kohta või kas seda üldse on uuritud. Kas kõik on makstud?

Kindlasti tuleb nõuda eelmiselt korteriomanikult korteriühistu väljastatud kinnitust tasutud kommunaalmaksete kohta, muidu võib juhtuda, et uus omanik peab algatuseks eelmise omaniku võlad tasuma. Interneti ja kaabeltelevisiooni ning korteri valveteenuste tasumise kohta peaks samuti olema maksekorralduse koopiad.

Selgita välja, millised on parkimisvõimalused kortermaja ümbruses ja kuidas need on majaelanike vahel reguleeritud. Uuri, kas majaesine tänav on omavalitsusele kuuluv või on selle «ära ostnud» mõni eraparkimist korraldav ettevõte. Uuri kinnistusregistrit

Enne kinnisvara ostu tuleks kindlasti veenduda, et valdus ei ole arestitud, selle suhtes pole vaidlusi ning seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, nagu üürileping, pant või isiklik kasutusõigus. Infot selle kohta saab kinnistusregistrist. Kinnistusraamatu väljavõtted korteri kohta saab

küsida kinnistusregistrist ja kindlasti ka maaklerilt. Kandeid vaadates tuleks tähelepanu pöörata registriandmete väljastamise kuupäevale. Ostuga kaasnevad lepingud

Broneerimislepingut tasub sõlmida, kui näiteks kaheldakse laenu saamises, kui valitakse mitme objekti vahel või ei soovita veel kohustusi võtta. Seadus ei kohusta broneerimislepingut sõlmima. Broneerimistasu võib olla kuni 10 protsenti kinnisvara väärtusest. Leping sõlmitakse konkreetseks ajavahemikuks ning lepingust loobumise korral kuuluvad ka kõik makstud tasud tagastamisele. Kui kinnisvara ostu-müügileping peab olema notariaalselt tõestatud, peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud. Toimingud notari juures

Notariaalsesse lepingusse pane kirja kõik, milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad: kokkulepitud müügihind, lepingu sõlmimise kuupäev, ostetava kinnisvara seisukord, leppetrahvide tingimused ja suurused, tagatisraha suurus ning

valduse vabastamise ja üleandmise kuupäev. Vastuvõtmise-üleandmise akt on notariaalse lepingu üks osa, mille koostavad ostja ja müüja valduse üleandmise hetkel ning sinna märgitakse kõik valdusesse jäävad esemed ja mõõdikute näidud. Asjakohast teavet dokumentide kohta, mida tehingu vormistamiseks notarile esitada, saab notaribüroost. Selleks et korteri müügilepingu sõlmimine notari juures takistusteta läheks, peaks notarit eelnevalt teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest. Notari deposiit

Et kinnisvaratehing oleks turvaline ja usaldusväärne, on soovitav kinnisvara eest tasumisel kasutada notarideposiiti. Kui kinnisvara soetatakse laenuga, hoolitseb raha korrektse liikumise eest pank. Kui teed ise ülekandeid, veendu, et pangakonto number oleks korrektne ja klapiks kindlasti ka saaja nimega. Vale kontonumbri või selle nimega ühtimatuse korral võib juhtuda, et raha laekub valele kontole, kust selle tagasi saamine võib kujuneda keerukaks.


4 || KINNISVARA JA EHITUS

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

NUTILAHENDUSED. Hiljuti muutis kinnisvaraportaal kv.ee oma mobiilse veebi visuaali selgemaks. Sellele eelnes Domus mis keskendub lokatsioonipõhimõttele – ettevõtte juhatuse liige Raul Reino selgitab mobiilsete nutilahenduste tähtsust

Nutiseadmed sunnivad kinnisvarat   teemalehe toimetaja

 Avasite uudse mobiilse veebilahenduse kinnisvara soetada või üürida soovivatele potentsiaalsetele klientidele. Kas see tähendab objektilt objektile jooksmise ajastu lõppu nii klientidele kui maakleritele?

Ei, seda see siiski ei tähenda ja see pole ka uue lahenduse eesmärk. Kinnisvara ost-müük on enamiku inimeste jaoks väga oluline tehing, mida tehakse elu jooksul ehk paar korda – seetõttu soovitakse objektid ikka isiklikult üle vaadata. Küll aga võimaldab Domuse uus lahendus teha esialgse tutvumise eri tüüpi kinnisvaraga veelgi lihtsamaks ja mugavamaks. Objektilt objektile asjatut jooksmist me ei propageeri ja pingutame selle nimel, et klientidel oleks enne kohaleminekut objektist maksimaalselt adekvaatne pilt silme ees. Millised on teie hinnangul need kinnisvaraturuga seotud tarbija põhilised käitumismudelid ja -mustrid, kus on toimunud põhjapanevamad muutused just nutiseadmete massilisest levikust lähtudes?

Esialgu ei saa suurtest muudatustest veel rääkida, sest nutiseadmete kasutamine kinnisvaraturul pole väga levinud ja märkimisväärsed rakendused puuduvad. Suures plaanis võib aga öelda, et tarbijate käitumismudelid ei hakka erinema kinnisvaraturul muust majandusest või ka näiteks meediast. Pikki ja lohisevaid tootetutvustusi ei jaksa uus põlvkond enam üldse lugeda, suur rõhk on

selgetel ja kvaliteetsetel piltidel, ja näiteks hindadest on kliendid küllalt teadlikud. Nutiseadmed võimaldavad eriti kiiresti saada ülevaate sellest, mida kuskil piirkonnas pakutakse ja milline on hinnatase. Klientide teadlikkus kasvab üha enam – hea pakkumine tuntakse turul kiiresti ära. Kuidas teile tundub, kuivõrd on kinnisvaraturg Eestis tervikuna neile muutustele reageerinud?

Kindlasti püüab kinnisvaraturg ajaga kaasas käia, olgugi et veidi aeglasemalt kui majanduse mõned muud valdkonnad. Kinnisvaraturg on oma olemuselt veidi konservatiivne ja seetõttu läheb ka siin oma aeg, et majanduses toimuvaid muutusi omaks võtta. Kindlasti on teatud osas valmisolek vastata tarbijate soovidele sektoris küllalt kõrge, nii on näiteks suure hulga maaklerite fotode kvaliteet aastatega märgatavalt paranenud, samuti tehakse objektist parema ülevaate saamiseks virtuaaltuure ja videoid, joonistatakse 2D- ja 3Dplaane, mis visualiseerivad kinnisvara paremini, ning üht-teist muudki.

saavad kiirelt guugeldades harida ennast nii ehituslikes kui juriidilistes küsimustes. See kõik viib turgu sinnapoole, et maaklerite professionaalsus peab veelgi kasvama ning nende roll kitsas ringis info omamisest muutub pigem kliente konsulteerivaks – see on võimalik vaid pädevuse kasvu abil.

Objektidest parema ülevaate saamiseks tehakse virtuaaltuure ja videoid, joonistatakse 2D- ja 3D-plaane, mis visualiseerivad kinnisvara paremini. Kutsetunnistusega maaklerite hulk on Eestis veel liiga väike ning see peab kindlasti kasvama. Näiteks Domuses on kutselisi maaklereid ja hindajaid kokku 26, millega oleme Eesti tipus, kuid ise leiame, et peame seda arvu veelgi kasvatama, et vastata paremini turu ootustele pädevate kutseoskustega spetsialistide osas. Kas maaklerid on oma argitöös pidanud ka sisulisi muutusi tegema? Kas nüüd on meie nutiseade hoopis meie maakler, sõltumatu ja otsekohene?

Kinnisvaraturg on oma olemuselt veidi konservatiivne ning seetõttu läheb siin aega, et majanduses toimuvaid muutusi omaks võtta. Nutiseadmed ise on pidevas muutumises – kus näete teie järgmist suuremat murrangut ja seega vajadust vaadata kinnisvaraturu ettevõttena üle oma tööloogika ning klienditeeninduse põhimõtted?

Kõik muutub kiiremaks ja läbipaistvamaks – maaklerid peavad arvestama sellega, et klientidel on põhimõtteline arusaam hinnatasemetest olemas, hämada hindadega pole mõtet. Kliendid

Nutiseade inimest asendama ei hakka, aga sellega peavad maaklerid küll arvestama, et lihtsate tüüpkorterite tehingutega, kus mingeid juriidilisi ega finantsilisi «agasid» ostjatel-müüjatel pole, saavad inimesed tulevikus ise hakkama. Nutiseadmete kaamerate kvaliteet on hea ja läheb veelgi paremaks, kiiret tehingut sooviv müüja saab mõistliku hinnaga oma kinnisvara maha müüa tõenäoliselt juba oma sotsiaalvõrgustiku kaudu. Aga maakleriteenuse «surmast» on veel vara rääkida, sest kõik tehingud pole paraku kiired ja lihtsad. Problemaatilisi objekte on palju ja enamik müüjaid ei soovi oma kinnisvarast kiirelt

lahti saada, vaid pigem asjaliku maakleriga nõu pidada ning hinnakujunduse väga täpselt paika panna. Lisaks oskavad paljud inimesed tänapäeval väga selgelt oma aega hinnata ning kõikide jaoks ei ole kinnisvarakuulutuse koostamine kindlasti väärtuslikum tegevus, kui alternatiiviks on võimalus perega looduses liikuda või kultuuri nautida.

Ilmselt käivitub kinnisvarafirmade vahel nutiseadmelahenduste ralli, mis toob kasu kogu turule.

Arvestades seda, kui aktiivsed on «Eesti ränioru» unistused, siis on isegi imekspandav, kui vähe on kinnisvarafirmad seni nutilahendusi kasutanud. Aga kindlasti olukord muutub ja Domusele tuleb palju järgijaid. Tarbijate sisenemine turule muutub uute lahenduste kaudu

Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino usub, et tõeliselt uudseid ja mobiilseid kinnisvararakendusi sünnib nutiseadmetele lähiaastatel palju, kuid imestab, et IT-taustaga Eestis neid veel seni nii vähe on välja toodud. :  

UUED VÄLJAKUTSED. Arusaadavalt kaasneb kinnisvaratehinguga seotud kokkulepete sõlmimisega suure hulga dokumentide hankimine ja vormistamine.

Kuidas võita hinnas ja müügile kuluvas ajas?   LVM Kinnisvara juhatuse liige, maakler

 Kuigi nüüdseks on töös paljud registrid, mis aastatetaguseid asjaajamisi on lihtsustanud ja kiirendanud, tuleb tehingu osapooltel kokku puutuda mitmete olukordade ja dokumentidega, milleta müügileping võib jääda sõlmimata. Kasvavate hindadega aktiivne kinnisvaraturg esitab selles osas uusi väljakutseid ka müüjatele ja kuigi müügiga alustades on raske oletada, kes müüdava vara ostab ja sedagi, kas ostes kasutab ta pangalaenu, tuleb hinnanguliselt poolte ostjate ostu finantseerimisel arvestada mitmete asjaoludega, mil-

leta müügilepingu sõlmimiseni võib kuluda mitmeid kuid, ostuhind võib jääda oodatust kuni kolmandiku võrra madalamaks või jääb tehing sootuks ära. Seetõttu on oluline, et müügiga alustades või müügikokkulepet sõlmides oleks olemas või saaks vahetult enne lepingu allakirjutamist korda ka ostjale vajalik dokumentatsioon, mida pangalaenu väljastades pank temalt nõuab. Kaheksa nõuande järgimine tagab müüjale kõrgema hinna ja kiirema müügi, kui kinnisvara ostetakse pangalaenuga: 1. Taotle kasutusluba – kohaliku omavalitsuse väljastatud dokumendita, mis tõendab, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele, ostjale laenu ei väljastata. Tavapäraselt võtab kõikide vajalike alusdokumentide vormistamine ja esitamine omavalitsusel aega ligikaudu kuu, loa väljastamine teist samapalju –

seda eeldusel, et maja või korteri juures vastab kõik normidele. Teisel juhul võib olla vajalik teha täiendavaid töid või ümberehitusi. 2. Koosta ehituskalkulatsioon – seda eelkõige remonti vajava maja või korteri puhul. Praegu finantseeritakse pangalaenuga esmalt täielikult valminud objekte. Siseviimistluseta või pooleliolevate objektide puhul soovib pank veenduda, kas ostjal on piisavalt omavahendeid või peab ehituskulud katma väljastatav pangalaen. 3. Võimaluse korral vormista tehingud eraldi – tihti müüakse üht liiga väikest või suurt kinnisvara eesmärgiga leida asemele suurem või väiksem. Ootuspäraselt soovitakse vormistada ühe korteri või maja müük ja teise ost samal ajal. Teisalt võib selline soov kaasa tuua üsna keerulised lepingulised suhted ja eritingimuste taotlemise ostjale pan-

gast. Lihtsam ja kiirem on vormistada ühe vara müük ja uue ost eraldi lepingutega. 4. Lõpeta üürileping – välja üüritud korter sobib tagatiseks harva. Kuigi erandid on võimalikud, eeldaks see siiski täiendavaid läbirääkimisi üürnikuga ning sõlmitud kokkulepete muutmist. Samuti on üürikorteri puhul keerulisem sõlmida kokkuleppeid selle näitamiseks ning vabastamiseks. Seetõttu on mõistlik kindla müügiotsuse puhul leping lõpetada. 5. Sõlmi enne müüki notaris kokkulepe majaosa kasutuse kohta – lase kindlasti teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõt-

telisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt. 6. Vormista servituudid juurdepääsuks – servituut, mis annab õiguse kasutada kokkulepitud viisil teisele isikule kuuluvat maad on selgelt nõutav järjest teravamaks muutunud juurdepääsu- ja teeservituudiga seonduvate probleemide esinemise tõttu. Need kokkulepped on mõistlik aegsasti vormistada. Kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või puudub seda lubav kokkulepe iga-

kordse omaniku kasuks, jääb tehing ostjal pangalaenu kasutades tegemata. 7. Iga kinnisvara ei sobi tagatiseks – kui plaanis on müüa hoonestamata kinnistut, külaliskorterit, kapitaalset remonti vajavat maja või halvas seisus korterit maakonnas, tuleb suure tõenäosusega leida ostja, kes ostuks pangalaenu ei vaja. 8. Sisustuse müük on probleemne – eluasemelaen on eelkõige mõeldud kinnisvaraostu finantseerimiseks, millega koos küll ostetakse tihti ka elamus või korteris asuv mööbel või sisustus. Kohtkindel sisustus üldjuhul küsimusi ei tekita, samas eraldiseisev mööbel ja sisustus pole tagatisvarana käsitletav. Seega peab arvestama, et tervikliku sisustuslahenduse saanud korter, mille väärtusest moodustab märkimisväärse osas mööbel ja sisustus, sobib tagatiseks ainult teatud osas.


KINNISVARA JA EHITUS || 5

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

Kinnisvara uus veebilahendus nutiseadmetele, kinnisvarasektoris.

turul uusi lahendusi otsima veelgi lihtsamaks, tekib rohkem võrdlusmomenti ja küllap nupukad kinnisvarainimesed mõtlevad välja tõeliselt uudseid ja ägedaid lahendusi, mis kinnisvaraga tutvumise veelgi moodsamaks muudavad. Domus Kinnisvara on oma mobiilses veebilahenduses jõulisemalt investeerinud kaardirakendusse, kuna usume, et kinnisvara asukoht on valikute tegemisel kõige olulisem, mistõttu kaardi ja nutiseadme abil kinnisvara leidmine on klientide jaoks tõeliselt kasutajasõbralik. Kuna kaardirakenduste puhul on nagunii Eestis olemas väga hea kompetents, siis kinnisvaraturul on potentsiaali ära kasutada kogemusi ja teadmisi, mida Eesti IT-firmad on juba aastaid näiteks geoandmete kasutamisega kogunud.

Küllap mõtlevad nupukad kinnisvarainimesed välja tõeliselt uudseid ja ägedaid lahendusi, mis kinnisvaraga tutvumise veelgi moodsamaks muudavad.

Kv.ee äpp on olnud väljas juba tükk aega ning tagasiside on olnud erinev, paljud kliendid on nurisenud, et sobivad üürikorterid võetakse ära keset ööd ja minutitega, ilma et saaks üldse jaole või vaatamagi. Millist mõju näete teie mobiilse veebi lahendusega tulevat?

Ei ole siin kv.ee ega ka äpp süüdi selles, et korterid kiiresti ära lähevad. Pigem näitab see seda, et nõudlus üürikorterite järele on suur ja kliendid on vähese pakkumise tingimustes valmis kiirelt kinni haarama igast vähegi atraktiivsest pakkumisest. Trend on selge ja lihtne – inimestel on nutiseadmete kaudu kiire ligipääs pakkumistele ja võitjateks osutuvad heade pakkumiste broneerimisel need, kes on rohkem online’is, kellel on kiirem andmeside ja nobedamad näpud. Varem oli nii, et maakler koostas objekti müügikuulutuse, saatis selle Kuldsesse Börsi ja ootas paar päeva avaldamist ning õnnelikud olid need ostuhuvilised, kes hommikul vara ajalehe kätte said. Need ajad on pöördumatult möödas ning just üürikorterite puhul on pakkumise avaldamise ja broneerimise protsess läinud kiiremaks ja muutust siin ette näha pole. Üürisektori tipphooaeg seisab juulis-augustis alles ees ning karta on, et soodsat pakkumist ootav tudeng peab 24 tundi kinnisvaraturgu seirama.

Viiendik kinnisvaraportaali külastajatest sirvib kuulutusi mobiilist ja tahvelarvutist Kinnisvaraportaal kv.ee ühtlustas oma väljanägemise arvutis ja mobiilsetes seadmetes. Külastajate hulk, kes endale nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel kodu otsivad, on kasvanud 20 protsendini koguarvust. «Möödunud aasta lõpus käivitasime esimese mobiilse kinnisvaraportaali. Mobiilsete kasutajate hulk aga kasvab ja tahtsime oma väljanägemise ühtlustada nii arvutis, nutitelefonis kui ka tahvelarvutis,» selgitas kinnisvaraportaali kv.ee juht Tarvo Teslon. «Uus veeb on ka märksa suurema kasutusmugavusega. Samuti tegime fotod suuremaks, kuna fotodel on kinnisvara müügis väga suur roll,» lisas ta. «Prognoosisime möödunud aasta lõpul, et paari aasta pärast on pooled koduotsijad meie lehel nutitelefoni või tahvelarvutiga,

praegu näib küll, et see aeg jõuab kätte varem,» rääkis Teslon. Üle terve Eesti seitsme esindusega tegutsev Domus Kinnisvara avas samuti uudse mobiilse veebilahenduse, mille abil on huvilistel senisest lihtsam ja mugavam erinevate kinnisvarapakkumistega tutvuda. Ainulaadseks Eestis muudab mobiilse lahenduse võimalus näha enda ümber 5 km raadiuses asuvaid kinnisvara müügi- ja üüripakkumisi. Lähedal asuvate objektide nägemiseks ei pea veebipoest rakendust alla laadima, vaid piisab lehele www.domuskinnisvara.ee sisenemisest nutiseadmega ning kohe saab hakata Google’i kaardil erinevate objektidega tutvuma. Objektid tuuakse esile geokoordinaatide alusel vaid nendes nutiseadmetes, kus kasutaja ise lubab oma asukohta tuvastada.  


6 || KINNISVARA JA EHITUS

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

Tellisseinte ja katuse vahele moodustub ava, mis tekitab tunde, nagu katus oleks hõljuv.

:  

HÄVINGU HEASTAMINE. Tõrva laululava põles 2013. aasta 13. juulil süütamise tagajärjel. Ükski Eesti linn ei tohiks olla liiga pikalt ilma laululavata – ent kuidas laululava tänapäevaselt taastada?

Tõrva laululava parameetriline katus  

 Arhitekt Musta välja pakutud ümberehituste põhiprintsiibiks on kasutada võimalikult palju ehitise vanu osi, samas võiks uut lisades ka midagi teha paremaks kui enne. Tõrvas hävis tules laululava katus – tellisseinad ja lavaplatvorm said väiksemaid kahjustusi. Seetõttu kasutame olemasolevaid seinu ja lavaplatvormi, aga lisame uue katuse, mille konstruktsiooni ehitades võiks selle teha varasemast õhulisema ja julgema joonega. Õhulisuse saavutame lihtsa ruuminipiga – katus on tõstetud toestavatest seintest veidi kõrgemale postide peale. Selle liigutusega moodustub tellisseinte ja katuse vahele ava, mis tekitab tunde, nagu katus oleks hõljuv. Selle ava kaudu kumab lavale hajusvalgus hoone tagant ja külgedelt. Kahe konstruktsiooni vahele lava prožektoreid paigutades on võimalik kontserte valgustada

selliselt, et prožektorid ise jäävad varjatuks. Julgema joone jaoks oleme toonud katuse serva ettepoole ning tõstnud katuse kõrgust. Selleks et püsida vanadel müüridel tasakaalupunktis, suurendame üleulatuvat osa ka hoone tagaküljel. Katust suurendades peame tagama selle kerguse – uue katuse kaal peab jääma samasse kategooriasse vana laululava katusega, vastasel juhul ei suuda tellismüürid seda kanda. Seetõttu projekteerisime uue katuse kerge parameetrilise koorikkatusena. Projekteeritud koorikkatus koosneb osadeks lõigatud kuusnurkadest, mis annavad katusekattele ruumilisuse ja konstruktiivse tugevuse. Parameetrilise koorikkatuse iga element on kerguse tagamiseks maksimaalselt optimiseeritud. Parim kuju tagab katuse kerguse, kuid kõik elemendid on seetõttu üksteisest erinevad. Projekteeritud katus on täielikult ehitatav tasapindsetest elementidest, mistõttu saab selle jaoks kasutada igasugust plaatmaterjali. Käesolevas projektis tegime valiku vineeri kasuks. Sellise katuse ehitamine ei ole kallim kui traditsiooniline

nielemendil on vaid üks õige koht. Kandvale konstruktsioonile lisatakse katusele sisemine vineerikiht, mis tagab laululava akustika jaoks sobiva heli peegeldamise ning võtab vastu diagonaaljõud. Konstruktsiooni välimine kiht on vihmakindlast materjalist. Tõrva laululava katuse ehitusmaterjalide hinnaks kujuneks arvutuslikult 21 000 eurot. Sellele lisaks oleks tarvis paar kuud kasutada freespinki. Teenuse sisseostmise asemel oleks odavam rentida arvjuhitav freespink või osta uus pink ning see hiljem järelturul edasi müüa. Kergkooriku ehitamise võiks korraldada Tõrvas – nii jääks sinna ka kompetents kõrgtehnoloogilise koorikkatuste ehitamisest.

Põlengu tõttu peaaegu hävinud laululava taastamine esitab hulga väljakutseid.

:   /  Arhitekt Must on väljamõeldud tege-

Tellisseinte ja katuse vahele moodustub ava, mis tekitab tunde, nagu katus oleks hõljuv.

ehitamine, küll aga nõuab see arvjuhtimispinkide (CNC) kasutamist ning kvalifitseeritud tööjõudu ehituse korraldamisel – ehitamise ajal peab platsil lisaks töömeestele askeldama ehitusmeister, kes tagab süsteemi, et igale elemendile leiduksid teistest erinevad joo-

nised ning märgistuskood, mis võimaldab elemendi paigaldamisel kiirelt üles leida. Ehitusmeister loob jooniseid kohe arvjuhtimispingile sobilikus digitaalses formaadis. Arvjuhtimispingil loodud elementidest katus on nagu pusle, kus igal konstruktsioo-

laskuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritsevast lagunevast, mahajäetud linnaruumist, julgustades teisigi tegudele. Pseudonüümi taga tegutsevad viis noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving, Larissa Kondina, Kaidi Põder ja Mari Rass.


KINNISVARA JA EHITUS || 7

POSTIMEES, 11. JUUNI 2014

Grillimine on küll mõnus, aga sellega kaasnevad ohud võivad kaasa tuua nii naabrite pahameele kui ka õnnetuse.

:  

SUVEAEG. Tossavad grillid rõdul, õues lärmavad kambad, ristirästi pargitud autod majaesisel muruplatsil – suvel pannakse korrusmajade elanike kannatus tõsiselt proovile, nendib ka Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Suveaeg näitab kätte ühiselu valupunktid  

kristel.kossar@postimees.ee

 Mida teha korrusmaja rõdul grillijatega?

Seda tuleb ühistul kõigile liikmetele sõnaselgelt öelda, et tahkekütusel või küttegaasil töötava grilliseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet. Seejuures on määruse järgi grilliseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit, kui tegemist on tahkekütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkekütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt kahe meetri kaugusele. Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Enamjaolt on kõik grillimist puudutav lahti kirjutatud maja sisekorrareeglites, nende rikkumise eest ei pruugi küll alati trahvi saada, kuid kannatada võivad suhted naabritega. Kas rõdul suitsetada tohib?

Saime hiljuti sellele selgituse justiitsministeeriumist, kuna mure-

likud ühistujuhid pöördusid samuti selles küsimuses tihti meie poole. Suitsetamist kui tegevust reguleerib eelkõige tubakaseadus (TubS), mille § 29 p 19 kohaselt on suitsetamine keelatud korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. Selle keelu rikkumine on väärtegu ja selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Korterelamu rõdul suitsetamine tubakaseaduse kohaselt keelatud ei ole, kuid see tähendab ainult seda, et selline tegevus ei ole väärteona karistatav. Kui suitsetamine rõdul (või ka korteris) häirib mõnda teist korteriomanikku, siis on tal õigus nõuda sellise tegevuse lõpetamist ja sellest hoidumist KOS § 11 lg 1 p 1 ja § 12 lg 3 alusel. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud korteriomandi reaalosa kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Suitsetamist ei saa pidada reaalosa selliseks kasutamiseks, millest tekkivat mõju peaks naaberkorteri omanik igal juhul ta-

luma. Seega – kui suitsetamisest tekkiv mõju (suits) jõuab naaberkorterisse, siis on naaberkorteri omanikul õigus nõuda sellest tegevusest (suitsetamisest) hoidumist. Murulapiga majades pole suviti ka alati selge, kellel millised ülesanded on: näiteks kes peab hoovis muru niitma vms. Samuti võib jutuks tulla, kuidas pargitakse seal autosid.

Mina soovitan kõik sellised kokkulepped teha ühistu koosolekul ning need protokolliliselt fikseerida: kui korteriomanik A võttis mingi kohustuse, kuidas ta seda konkreetselt täitma peab, milline on selle eest määratud tasu vms. Tuginedes kohtupraktikale tasub teada, et juhul kui otsustatakse isiklikku laadi kohustuse üle (muruniitmine, valvamine, koristamine jms), peab sellise kohustuse võtmise poolt olema ühistuliige isiklikult. Ühistu ei saa sundida kedagi tööd tegema isiku tahte vastaselt. Kui lepitakse ühiselt kokku mingi teenuse sisseost, on selleks vaja ühistu üldkoosoleku otsust. Tihtipeale tahetakse koduõu muuta mängupaigaks lastele ja puhkekohaks täiskasvanuile, ka parkimiskohtade probleem tekitab hoovi uuendamisel sageli tülisid. Mina soovitan parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata, notariaalselt kinnitada ja kinnistusraamatusse kanda, vältimaks hilisemaid vaidlusi. Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve ning et õiguskindlus oleks tagatud ka omanike vahetumise korral.

Suvel on rahvast rohkem liikvel, ka paljud korteriomanikud reisivad ringi – kuidas tagada turvalisus?

Elanike turvalisuse seisukohalt on oluline maja uksi ja hooviväravat korralikult lukustada ning suvalisi inimesi mitte trepikotta ega hoovi lubada. Tuleb olla julgem, oma naabreid teada ja tunda ning kui nähakse maja ümber luusimas võõraid, neilt külaskäigu eesmärki uurida ja sellest ka naabreid või ühistut teavitada.

Korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Naabrivalve on oluline ning aitab ära hoida nii mõnegi kuriteo. Reisile minnes tuleb lukustada hoolikalt uksed-aknad ja paluda naabritel oma varal silm peal hoida. Samuti tuleks ühistu juhtkonnale teada anda, kui kavatsete pikemaks ajaks reisima minna. Prügi on vist samuti suvine tüliküsimus?

Ühistutele teevad enim muret salaprügistajad: suvilast tulijad kipuvad on mahukaid prahikotte ühistute prügikastidesse sokutama. See muidugi on taunitav ja elanikud peaksid ise ka hoolsalt silma peal hoidma, et sellised juhtumid fikseeritaks.



Kinnisvara ja ehitus