Page 1

KOOLIALGUSE TEEMALEHES: Noored Kooli 7. lend on kooliküps. Lk 3 Lugemishimu lähtub õpilase huvidest. Lk 4 Viis sammu finantskirjaoskuseni. Lk 6 Coursera pakub kvaliteetset täiendusõpet. Lk 8

KOOLIERI

Rasmus Pedari (7)

EKSPERIMENT Neli kooliõpilast valis kooliaasta alguse puhul raamatupoest viis lemmikraamatut, mida nad soovitavad teistelgi lugeda. Lk 5

TEEMALEHT 15. AUGUST 2013


2 || KOOLIERI

rain uusen teemalehe toimetaja

Nüüdisaja kool – täis sünergiat

M

õnele kooliõpilasele tundub peatselt algav kooliaasta järjekordse pika ja väljakannatamatu piinana, mõni teine ootab aga uusi väljakutseid, kohtumist vanade ja uute sõpradega ning enda proovile panekut põnevusega. Igal juhul oleme meie värske Koolieri pannud kokku küll suure põnevusega. Just nimelt «meie», sest kaasasin sel aastal koolialguse teemalehe toimetuse töösse ka need, kes kõige paremini teavad, millest ja kuidas koolinoored lugeda ihkavad: möödunud õppeaasta Eesti parima koolilehe Tabula Rasa peatoimetaja Anete Sammleri Miina Härma gümnaasiumist ning teise kohaga premeeritud koolilehe Miilang peatoimetaja Eliisa Ülevainu Hugo Treffneri gümnaasiumist. Aga tõesti – ka meie suvistest aruteludest tuli välja karm tõde, et muidu eesrindliku koolisüsteemi must plekk, millest niisama lihtsalt lahti ei saa, on endiselt kihistumine klassidesse, aga mitte kooliastme, vaid hoopis sissetulekute, õpivõime või vanemate positsiooni järgi, ja ka nende noorte hulk, kes kohustuslikust koolitööst ühel või teisel põhjusel üldse osa ei võta. Kool peaks aitama noortel avada oma potentsiaali ning sisemist võimet edukas olla, eeskujuks näiteks Inglismaal Bradfordis tegutsev nüüdisaegse tantsu organisatsioon Dance United, mis pakub tantsul põhinevat haridusprogrammi noortele, kes tavakoolis on olnud edutud ning sotsiaalselt tõrjutud, tutvustab noortevaldkonna koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas. Ta on veendunud, et tegelikult on kõik noored väga andekad, igaüks lihtsalt isemoodi, ja andekus ei avaldu alati ühtmoodi ja samal ajal.

N

üüdisaja kool peab pakkuma sünergiat, koostööd, aga eelkõige avatust – uutele õpivõimalustele, uutele strateegiatele ja lähenemistele, aga mis peamine, positiivsele, kaasavale suhtumisele. Loomulikult tuleb seejuures väärtustada kogemusi, senitehtut ja läbiproovitut, aga mitte sellesse pimesi kinni jäädes. Koolieri räägib mitme nurga alt, aga ikka ühest ja samas asjast – õppeprotsess on muutumas ja paljuski juba muutunud, ühiskonna ja selle liikmete vajadused, ootused, võimed muutuvad, nende muutustega peab haridussüsteem sünkroonis käima, mitte järel loivama. Eesmärk on ju, et eranditult kõik noored saaksid hariduse (ja mitte tingimata alati just traditsioonilises koolimajas) – aga alati hea meele ja südamerahuga, osates väärtustada ka väikesi õnnestumisi.

Erilehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194 Projektijuht: Helen Kaunimäe helen.kaunimae@postimees.ee; tel 666 2328 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee; tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

ANDEKUSE AJASTU. Et noortes tekiks valmisolek katsetada ja soov avastada oma talenti, peab rutiinne õpikeskkond muutuma elavamaks.

Iga noor on tõeliselt andekas piret jeedas noortevaldkonna koolitaja, kaasava juhtimise edendaja

koostöö Tänapäeva elukeskkond on väga mitmekülgne, rikkalik, vahetu ja võimalusterohke, aga ka kompleksne, täis segadust ja kaost, millega kaasneva ebamäärasusega on üha raskem toime tulla. Selles keskkonnas viibib üha enam noori. Ühelt poolt oma soove ja vajadusi ning teisalt ka hirme on väljendanud 19-aastane Mihkel, kes on jätnud kooli pooleli ning pole vaatamata püüdlustele sobivat tööd leidnud. Nii on ta üks nn NEET-noori (mittetöötav ja mitteõppiv noor) praegusaja Eestis.

Uued õpikeskkonnad Kahtlemata on tema puhul kõnekas, kui palju potentsiaali temas peitub: valmisolek katsetada, panna end proovile ettevõtluses või leida üles see, milles ta on tõeliselt hea. Just praegu oleme selle ajastu lävel, kus kunagi varem pole olnud nii suurepärast võimalust elada, kogeda ja luua sellist elu, nagu ise soovime. See on kogemise, õppimise ja sotsiaalsete suhete kaudu oma tegeliku potentsiaali avastamise ja tõelise andekuseni jõudmise ajastu. NEET-noored esitavad igale õpetajale, koolitajale, lapsevanemale ja juhile paraja väljakutse: kuidas luua keskkond, mis on mitmekesine, rikkalik, vahetu ja võimalusterohke, kogemusterikas ja loov; ruum, kus on õppijana võimalus luua seoseid ja uut tähendust, esitada küsimusi ning kahelda ettean-

tud vastustes, rakendada oma oskusi, mõtestada ja analüüsida, teha koostööd, ühendada ideid, katsetada ja riskida? On aeg läbi mõelda, millised võiksid olla need mitmekülgsed tegevused või lähenemised, mille kaudu sageli rutiinne õpikeskkond elavamaks muuta: mitmekülgsete meetodite kasutamine, väljakutseid esitavate õpiülesannete loomine, koostööharjutused võimalikult erinevate õppijatega, kaose tekitamine, eri valdkondade teemade ühendamine, õpikeskkonna ootamatu muutmine, nt õppimine metsas või bussis.

Kaasamisprojektid Inglismaal Bradfordis tegutsev modernse tantsu organisatsioon Dance United pakub tantsul põhinevat haridusprogrammi noortele, kes on tavakoolist välja langenud ning sotsiaalselt tõrjutud. Üks Akadeemia eesmärke on aidata noortel avada oma potentsiaal ning sisemine võime edukas olla. Osaledes intensiivses programmis, on noored sageli taasavastanud õppimisrõõmu ning naasnud hariduse või täienduskoolituse juurde. SA Archimedes Euroopa Noored büroo eestvedamisel on algatatud arenguprogramme nii noortele tööotsijatele kui ka kooliraskustes noortele. Nii suunatakse Pärnumaal kooliraskustes noori huviringidesse, kus eriväljaõppe saanud juhendaja ja tugiisik tegutsevad pikema aja vältel ühe noorega, et leida igaühele sobiv tegevus ning sellega aidata kaasa noo-

Üks Akadeemia eesmärke on aidata noortel avada oma potentsiaal ning sisemine võime edukas olla.

L LÜHIUUDISED postimees

toimetaja repliik iik

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

Mul on soovid, unistused ja ideed; olen ettevõtlik. Mulle meeldib teha ja proovida võimalikult erinevaid asju. Väärtustan sõpru ja olen milleski väga hea. Kardan läbikukkumist ja mind hirmutab valikuterohkus. Ma ei pruugi olemasolevates raamides alati hakkama saada – vajan toetust, individuaalset tuge, suunamist ning soovin, et mind kuulataks. Hindan mitmekesist lähenemist. 19-aastane Mihkel

re enesekindluse ja õpimotivatsiooni kasvule. Arenguprogrammi «Innustavad teod kooliraskustega noorte toetamiseks» toel saab Haapsalu sõna otsese mõttes uue kuue – iga-aastased noortemalevad on hakanud noori kaasama, luues võimalusi osaleda linnaruumi kujundamises tänavakunsti vorme kasutades. Nimelt on noored kaardistanud linnaruumis korrastamist ja kaunistamist väärivad kohad. Tänavakunsti töötoas osalenud noortel on olnud võimaluse luua linnapildi rikastamise kavandeid, mis linnavalitsuse heakskiidul ka teoks saavad. Nii tekib noortel võimalus ühiselt luua, osaleda linnaruumi kujundamises ning leida tänavakunsti kaudu üles oma sisemised väljendusvormid. Ning kui noor on osalenud ise millegi loomises, on üsna vähetõenäoline, et tal tekib tahe seda mingil moel rikkuda.

Andekate põlvkond Need on vaid mõned näited sellest, kuidas loova lähenemise kaudu tuua õppimise juurde tagasi noori, kes olemasolevates raamides sageli hakkama ei saa. Just meetodite mitmekesisus, erinevate lähenemiste põimumine ning noortest lähtuv paindlik lähenemine võiks olla õppimise loomulik osa. Milliseid võimalusi pakub nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse võtmes teatri,

Kooli läheb 135 390 õpilast

Lisandus 4700 tasuta õppekohta

Septembris asub Eesti üldhariduskoolides prognoosi kohaselt õppetööle 135 390 õpilast, mida on 415 õpilase võrra enam kui eelmisel õppeaastal. Kui möödunud õppeaastal alustas esimeses klassis kooliteed 39 220 last, siis sel aastal on neid prognoosi kohaselt juba 40 990. Lisaks tavakoolide õppuritele õppis möödunud aastal 5970 noort veel ka mittestatsionaarse õppe erinevates vormides.

Ülikoolide esitatud esialgsete andmete kohaselt on Eesti kõrgkoolid algavaks õppeaastaks loonud sisseastujaile 14 404 tasuta õppekohta. Võimaluse tasuta õpinguid alustada saab seega 4700 noort rohkem kui eelmisel aastal, mil riigieelarvelisi kohti oli Eesti ülikoolides kokku 9700. Kõrgharidusreformi kavandamisel hinnati, et lisarahastuse toel avavad ülikoolid lisaks 3500 tasuta õppekohta.

muusika, kino, tsirkuse, loovkirjutamise, ehitamise, meisterdamise, autospordi või loodustalgute integreerimine õppetöösse? Mitmekülgne lähenemine õpetamisel ja juhendamisel loob eeldusi eluks vajalike oskuste ja suhtumiste arendamiseks: probleemide lahendamise oskus, analüüsivõime, enesejuhtimine, suhtlemine, meeskonnatöö, keelteoskus, digitaalne kirjaoskus. Kindlasti on mitmekesise õpikeskkonna loomisel oluline juhendajate julgus katsetada ning õpetajate/juhendajate ja partnerite omavaheline koostöö – nii mõnigi kord eeldab see valmisolekut seatud piiridest väljapoole astuda. Oluline on märgata, millised on ressursid ja võimalused õppetegevuste rikastamiseks, kaasata noori õpikeskkonna loomisesse, vaadata ringi oma võrgustikus ning leida üles inimesed, kes on valmis noori ka vabatahtlikult juhendama. Koos töötades ja lahendusi otsides saame luua eeldusi koosõppimise kultuuri loomiseks, kus noori väärtustatakse ning tegutsetakse oma tegelikke võimeid proovile pannes – sest iga noor on tegelikult andekas. Ning oleks ju inspireeriv mõelda, et Eesti-suguses väikeriigis kasvab üks andekate inimeste põlvkond. Mihkel on endale leidnud ühe võimaliku tee: nimelt on tal olnud võimalus olla noortekeskuses vabatahtlik. See on teda inspireerinud alustama õpinguid noorsootöö valdkonnas, et ühel päeval siis juba ise noori toetada.

Õpetaja palk peab temani ka jõudma «Käesoleva aasta esimesel poolaastal on kahes kolmandikus omavalitsustest kokku üle kümne protsendi riigi eraldatud palgarahast (seni) välja maksmata,» ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Postimehe online-intervjuus. «Loodan väga, et aasta lõpuks jõuab kogu raha õpetajateni,» lisas ta, ja sõnas, et äärmusliku variandina tuleb kaaluda õpetajatele palga maksmist otse riigieelarvest.

Koolid võitlevad kiusamisega Eeloleval õppeaastal algab kahekümnes Eesti õppeasutuses koolikiusamisevastane pilootprojekt Kiusamise Vastu (KiVa). Soomes riiklikult rahastatud ülieduka ettevõtmise õnnestumisesse usuvad projekti eestvedajad ka Eestis. «Võtsime aluseks põhimõtte, et pilootfaasis valitakse osalevad koolid välja juhuvalimi põhjal: et oleks suured ja väikesed koolid, maa- ja linnakoolid,» sõnas eestvedaja Rasmus Rask.


KOOLIERI || 3

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

NOORED KOOLI. Sel sügisel alustab Eestimaa eri paigus õpetajateed 149 kandideerija seast välja valitud 14 noort õpetajat, kes soovivad viia koolidesse nooruslikku ja värsket mõttelaadi.

Noored, kes panustavad paremasse maailma anete sammler er Tabula Rasa* peatoimetaja

haridus Programm Noored Kooli annab vähemalt bakalaureusekraadi omandanutele, kel pole aga õpetajaharidust, võimaluse sukelduda kaheks aastaks kooliellu ning tõestada end õpetajana, arendades samal ajal oma suhtlemisoskust ja panustades Eesti laste haridusse. Programmi astudes valib osaleja endale aine, mida sooviks õpetama hakata ning mis seostuks enim tema varasema õppimis- või töökogemusega. Valida saab põhiainete – matemaatika, keelte, ajaloo ja loodusteaduste – vahel. Grupitööde ja testide tulemuste alusel valitakse välja need, kes suudavad üles näidata tugevaid liidriomadusi ja missioonitunnet. Konkurents kandideerijate vahel on tihe – valituks osutub iga kümnes. Programm pole aga loodud pelgalt uute õpetajate «tootmiseks», rõhutab selle turundusjuht Margus Ots. «Noored Kooli on justkui hüppelaud neile, kes soovivad elus või haridusmaastikul midagi suuremat ära teha.»

Programmis osalejad läbivad kahe aasta jooksul õppekava, mis on loodud koostöös Tallinna Ülikooliga ning mille keskmes on õpilane kui indiviid – tähtis on anda igale lapsele isiklikku tagasisidet ja suurendada õpilaste aktiivsust tunnis. Programmi Noored Kooli suhtumist väljendab lause: «Pole tähtis, et õpetaja õpetaks, tähtis on, et õpilased õpiks.»

Õpetajaamet kui eesmärk Programmis osaleja erinevus alustavast tavaõpetajast on õppeprotsess – enne koolis alustamist läbitakse vaid 120-tunnine ettevalmistuskoolitus ning lõviosa oskustest, poole õpetajamagistri õppekava jagu aineid, omandatakse paralleelselt koolis töötamisega iga kahe nädala tagant toimuvatel koolitustel. Eelise tavaõpetaja ees annab aga tugi, mida noorõpetaja saab nii oma lennukaaslastelt kui ka programmi varasematel aastatel läbi teinud vilistlastelt. Kõiki õpetajaid käiakse regulaarselt tundides vaatlemas – nii on osalejal võimalus saada tagasisidet ja soovitusi. Sel sügisel ametisse astuv Noored Kooli 7. lend tahab näidata, et õpetajatöö võiks olla ja peaks olema iga kraadiomaniku esmane, mitte kolmas ega viies valik. Indrek Lillemägi, kes hakkab Väike-Maarja gümnaasiumis õpetama eesti keelt

ja kirjandust, leiab, et kurb on näha, kui väheatraktiivne on õpetaja elukutse. «Õpetajaks ei tohiks minna õppima pelgalt selle pärast, et kuhugi mujale ei saanud sisse,» sõnab ta. «Õpetajaamet peaks olema eesmärk, mitte läbikukkumine.» Sügisel alustava lennu seas on väga erineva taustaga inimesi. Pikka aega hotellinduses juhtivatel kohtadel töötanud Reijo Väljak suundub Noarootsi inglise keelt õpetama, sest leiab, et kool on parim koht, kus näha inimese arengut. Tema eesmärk on õpetada nii, et õpetatu lastel mööda külgi maha ei jookseks. «Uuringud on näidanud, et õpilastele jäävad kõige paremini meelde teadmised, mida nad ise on saanud kaasõpilastele jagada,» selgitab ta. Kõige väljakutsuvama eriala on endale valinud Anu Neutal, kes hakkab Tallinna kunstigümnaasiumis õpetama vene rahvusest lapsi eesti keeles. Vähene vene keele oskus talle loodetavasti takistuseks ei saa, kuna keelekümblusprogrammi järgi tunnis vene keelt kasutada ei tohigi. «Arvan, et see on väga mõistlik viis vene lapsi ühiskonda paremini sisse sulatada,» ütleb ta. Programmi Noored Kooli õpetajad kandideerivad koolidesse tavaõpetajatega täpselt samadel tingimustel. Eelistatakse aga piirkondi, kuhu mui-

du suurt õpetajate tungi pole, ning sellepärast osalejaid eliitkoolidesse ei saadeta. Ka elukoha peavad nad ise leidma. Tiina Lind, kes sügisest hakkab õpetama Kostivere põhikoolis, kavatseb jätta suurlinnaelu ning asuda elama uue töökoha lähedusse, sest leiab, et õpilaste paremaks mõistmiseks peab tundma nende tausta ja elukeskkonda.

Pooled jäävad kooli

Noored Kooli 7. lend (vasakult): Merle Soots, Mari-Liis Nummert, Marju Tannberg, Airi Saarmäe, Anu Neutal, Marili Pärtel, Tiina Lind, Maarja Kütt, Anna Lihodedova, Reijo Väljak, Laura Komp, Indrek Lillemägi, foto: arvo tarmula Kerttu Sepp. Pildilt on puudu Kadri Kandima.

89 noort on suundunud kooli õpetajaks • Sihtasutus Noored Kooli asutati 29. novembril 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt. • Seitsme tegutsemisaasta jooksul on programmi kandideerinud 905 noort, kellest on noorõpetajateks välja valitud 89. • Programmi Noored Kooli eelkäijad on Teach for America USAs ja Teach First Inglismaal, kus see iga aastaga populaarsust kogub – eelmisel aastal kandideeris neisse 19% Harvardi ja 9% Oxfordi ülikooli lõpetajatest. • Eesti oli maailmas kolmas riik, kus programm algatati. Nüüdseks on analoogsed programmid 28 riigis. • Teavituskampaania 8. lennu osalejate leidmiseks algab juba käesoleva aasta oktoobrikuus. allikas: sihtasutus noored kooli

Programmi läbimine annab osalejale 60 ainepunkti, mida aktsepteerivad nii Tallinna kui ka Tartu Ülikool. Statistiliselt jätkavad igast lennust õpetajatena umbes pooled, paljud jäävad aga muud moodi haridussüsteemiga seotuks. «Mitmed meie vilistlased on teinud kiiret karjääri haridussüsteemis, kuid programmist on kasvanud ka teisi tuntud tegijaid muudelt erialadelt,» sõnab turundusjuht, tuues näiteks projekti Tagasi Kooli eestvedajad Triin Noorkõivu ja Tiina Libliku ning Lauri Tankleri – ERRi korrespondendi USAs. Peatsed õpetajad ei leia, et vanad õpetamismeetodid oleksid halvad, vaid asi on tasakaalus – koolides võiks loengu ja ettelugemise kõrval kasutada rohkem ka teisi ja loovamaid meetodeid. *Tabula Rasa on Tartu Miina Härma gümnaasiumi koolileht.


4 || KOOLIERI

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

EMAKEEL. Õpetajad, lapsevanemad ning kogu ühiskondki peavad lugemiseks suuresti vaid ilukirjanduse – ja eriti veel klassikalise ilukirjanduse – lugemist, tegelikkuses on aga pilt teismeliste lugemusest hoopis mitmekihilisem.

Lugemishimu motiveerivad lapse huvid anne uusen kasvatusteaduste doktor

koostöö Mitmest meie eriala (klassiõpetaja õppekava) üliõpilaste (nt Vislapuu, Jukk, Laiv, Ratasep) magistritööst on selgunud, et põhikooli esimese ja teise astme õpilased loevad ilukirjandust päris sagedasti ja täitsa vabatahtlikultki. Rääkimata ajakirjanduse ja arvutist infomaterjalide lugemisest, milles ollakse täiskasvanutega nii lugemise mahult kui sageduselt samal tasemel või vaat et neist veel lugemishimulisemadki. Näiteks väitis 66 protsenti küsitletutest end lugevat ilukirjandust mitu korda kuus. Rohkem kui pooled õpilastest (53 protsenti) loevad aastas läbi kolm kuni üheksa raamatut ja 14 protsenti koguni 10–19. Samasisuline uuring täiskasvanute hulgas näitas, et paljud neist loevad ilukirjandust tunduvalt vähem ja harvem (Müürsepp). Lohutuseks skeptikutele olgu seegi, et suur osa õpilastest eelistab vähemalt esialgu (eriti ilukirjanduslikku) raamatut lugeda ehedal moel, mitte arvutis.

72 protsenti õpilastest loeb ajakirjandust kas iga päev või vähemalt paar-kolm korda nädalas. Täiskasvanutest väitis 80 protsenti uuringus osalejatest end lugevat ajakirjandust sama sagedasti. Hea on lisada, et pea kogu maailmale Pisa uuringute põhjal õpilaste lugemisoskusega eeskujuks olev Soome sai kirjaoskust uurides samad tulemused (Linnakylä).

Neli tundi lugemist päevas Arvestades seda, et enamik õpilastest (89 protsenti) loeb või asjatab arvutis (mis sisuliselt tähendab ikkagi peamiselt lugemist) vähemalt tund või isegi kuni neli tundi päevas, ei saa küll kuidagi õpilaste vähest lugemishuvi kaevata. Pigem põhjust muretseda üha enam selle pärast, et lapsed loevad liiga palju ja füüsilist koormust jääb ikka vähemaks ja vähemaks. Õnneks on sellest aina sagedamini siiski rääkima hakatud. Samasuguseid fakte ja näiteid võib tuua ka kirjutamisoskuse kohta. Ikka jääb ajakirjandusest ja õpetajatega kohtumistelt kõlama pigem rahulolematus õpilaste kirjutamisoskusega. Ometigi näitavad uuringud, muuhulgas ka mu enda doktoritöö, et paljude tekstiloome näitajate poolest on juba päris noored õpilased täiskasvanu-

te või vanema astme õpilastega peaaegu et võrdsel tasemel. Ja seal, kus veel ei olda, ei peagi oldama, sest areng pole sinnamaale lihtsalt veel jõudnud. Kolleegide Krista Kerge ja Helin Puksandiga uurime projekti «Kirjutamise loomulikkuse mudel ja selle hindamine» tarbeks õpilaste ning täiskasvanute tekstide paljusid näitajaid. Sellegi põhjal saab juba uuringu praeguses seisus tõdeda, et õpilased kirjutavad täiesti eakohaselt. Näiteks on leksikaalse tiheduse näitajad 5. ja 7. klassi õpilastel kõrgemad kui vanematel kirjutajatel ja omadussõnu kasvutavad nad keskmiselt rohkem kui nii mõnegi muu vanuserühma esindajad. Kui hakata liiga vara liiga suurt tähelepanu pöörama vigade otsimisele, vältimisele ja parandamisele, võib õpilaste üldise kirjutamisoskuse areng hoopis pidurduda. Kindlasti tekitab see aga vastumeelsust

Pigem on põhjust muretseda selle pärast, et lapsed loevad liiga palju ja füüsilist koormust jääb ikka vähemaks.

kirjutamise vastu ja kaotab igasuguse loomerõõmu. Olen seda meelt, et üks põhjus, miks on internetifoorumites nii palju halvas keeles kirja pandud ja negatiivse sisuga kommentaare, ongi ehk see, et koolis ei saada oma arvamusi, tundeid ja mõtteid vabalt väljendada (ei suuliselt ega kirjalikult), ilma et kogu aeg peaks mõtlema, et kas ikka sai kõik õigesti öeldud või kirjutatud. Ja seda mitte ainult keelevigade mõttes. Nii jääbki üle anonüümsena ja kontrollimatult oma välja elamata väljendusvajadus internetis ära rahuldada. Selle mõttelõnga lõpetuseks kordan seega veel kord: olgem rohkem rahul sellega, mis on olemas ning hästi, siis oleme rohkem rahul ka iseendiga. Ja kõigil on parem elu.

Emakeel elamise vahendina Emakeele didaktikuna soovin (klassi)õpetajatele rohkem enesekindlust ja loovust mõistmaks, et keel on kõikjal! Eriti teades, et nii mõnedki on kurtnud, et aega õpetamiseks on nüüd veelgi vähem kui varem ja aine maht on veelgi suurem kui vanas ainekavas. Olen ikka üliõpilastele naljatamisi öelnud, et kui nad hakkavad nägema emakeeleoskuste õpetamist laiemas kontekstis, jään mina oma ametist ilma

Koolis ei saada oma arvamusi, tundeid ja mõtteid vabalt väljendada. ja pean hakkama ümber õppima. Ehk siis – kui sügavamalt mõelda – pole eesti keele (emakeelena) tunde üldse vajagi. Keelt on vaja selleks, et ennast teistele nähtavaks-kuuldavaks-arusaadavaks teha, et elus toimida ja tegutseda, mitte selleks, et osata lünkharjutustes lünki täita, etteütlusi teha või käänata sõna «vesi» mitmuse osastavas käändes. Järelikult peaks kõik õppimist vajav toimuma selliste olukordade abil või kaudu, mida elus tegelikult kogeme. Et õpetaja ei saa loomulikult ootama jääda, millal miski keelekasutusolukord tekib, tuleb need õpilaste jaoks käsilolevast teemast lähtudes välja mõelda ehk kavandada. Pole aga ühtegi head põhjendust, miks peaks näiteks ostunimekirja kirjutama just emakeeletunnis, kui seda saab teha matemaatikatunnis, pidades samas silmas ka ostudeks ettenähtud summat eelarves. Samuti saab lühendite kirjutamist ja juhendi koostamist õp-

pida hoopis käsitöötunnis mingi asja meisterdamise juhendit kirjutades või inimeseõpetuse tunnis tervisliku toidu retsepti koostades. Loodusõpetus pakub ammendamatuid võimalusi kirjelduste, arutluste ja väitluste organiseerimiseks ning seeläbi koondlausete, omadus-, sidejm sõnade «õppimiseks». Selliste näidete rida jätkub lõputult. Kui läheneda emakeeleõpetusele niimoodi, ei teki vast ka olukordi, kus mõni õpilane kirjutab õigesti eesti keele, aga keeletaju usaldades (ehk valesti) teiste ainete töödes. Näiteks oli üks mu üliõpilane mures, mida teha lapsega, kes kirjutab eesti keele tunnis «nad» ühe a-ga, aga mujal kahega. Järelikult oli sellel lapsel kinnistunud teadmine, et see on midagi sellist, mida õpitakse ja kasutatakse ainult eesti keele tunnis. Muidugi on selline eesti keele ainesisu jagamine teistesse ainetesse lihtsam klassiõpetajal, kes annab enamasti kõiki põhiained ise. Põhikooli emakeeleõpetajalt eeldab see väga head läbisaamist kolleegidega ja muidugi ka tahtmist ning aega. Ega selle eest ju palka rohkem ei maksta. Anne Uusen töötab Tallinna Ülikooli algõpetuse osakonna emakeeledidaktika dotsendina.


KOOLIERI || 5

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

VABA VALIK. Igaüks leiab endale huvidest või sõbrasoovitustest lähtudes sobiva lugemisvara ka kohustusliku nimekirjata.

Raamatueksperimendi tulemus: õpilaste lugemishuvi iseloomustab mitmetahulisus

Laura valik:

Rasmuse valik:

Ave Liisi valik:

Andrese valik:

Raamatusõpradest meil puudust veel ei ole

Kokku: 60,06 eurot (kauplusehindades)

Kokku: 63,60 eurot (kauplusehindades)

Kokku: 79,20 eurot (kauplusehindades)

Kokku: 84,24 eurot (kauplusehindades)

• LIMPA JA MERERÖÖVLID (ANDRUS KIVIRÄHK) Hind kaupluses 14.90, veebipoes 14.01 Ilmumisaasta 2009 (eesti k, kõvakaaneline, 133 lk)

• KARLSSON KATUSELT (ASTRID LINDGREN) Hind kaupluses 11.25, veebipoes 10.58 Ilmumisaasta 2008 (eesti k, kõvakaaneline, 430 lk)

• ÕNNETERAAPIA (MATTHEW QUICK) Hind kaupluses 17.90, veebipoes 16.83, e-raamat 12.66 Ilmumisaasta 2013 (eesti k, pehmekaaneline, 280 lk)

• KODUABILINE (KATHRYN STOCKETT) Hind kaupluses 16.55, veebipoes 13.10, e-raamat 6.72 Ilmumisaasta 2010 (eesti k, kõvakaaneline, 454 lk)

• PAHUPIDIKOOLI TABAB ÜLLATUS (LOUIS SACHAR) Hind kaupluses 11.50, veebipoes 10.81 Ilmumisaasta 2009 (eesti k, kõvakaaneline, 214 lk)

• FAULT IN OUR STARS (JOHN GREEN) Hind kaupluses: 10.99, veebipoes: 10.33 Ilmumisaasta: 2013 (inglise k, pehmekaaneline, 336 lk)

• VIISKÜMMEND HALLI VARJUNDIT (E. L. JAMES) Hind kaupluses 17.90, veebipoes 16.83, e-raamat 12.89 Ilmumisaasta 2012 (eesti k, pehmekaaneline, 520 lk)

• ÕPETAJA KUSTI KUMMITAB JA TEISI JUTTE (KRISTIINA KASS) Hind kaupluses 14.50, veebipoes 13.63 Ilmumisaasta 2012 (eesti k, kõvakaaneline, 148 lk)

• LOHETÄTOVEERINGUGA TÜDRUK (STIEG LARSSON)* Hind kaupluses 18.47, veebipoes 17.36, e-raamat 12.48 Ilmumisaasta 2009 (eesti keeles, kõvakaaneline, 534 lk)

• 300 KAUNIST AIATAIME (MARTIN HABERER) Hind kaupluses 15.90, veebipoes 14.95 Ilmumisaasta 2013 (eesti keeles, pehmekaaneline, 192 lk)

rain uusen teemalehe toimetaja

kirjandus Viisime neli eri vanuseastmes õpilast Tallinnas Viru keskuses asuvasse Rahva Raamatu kahekorruselisesse raamatupoodi, kus on valikut seinast seina, ja palusime osalejatel tunnikese vältel valida välja viis raamatut, mis neile eeloleval kooli- ja sügisperioodil võiksid huvi pakkuda. Esimesena saab oma raamatud valitud sel sügisel Tartu Mart Reiniku kooli 9. klassis õppetööd alustav Ave Liis Varendi (15), kelle vilunud liigutusi ja kärmeid otsuseid raamaturiiulite vahel jälgides tunneb ära tõelise raamatukoi: ahaa, just see ... ei-ei, see pole ikka see ... vot see! .. mh, a mis see veel on?! Tüdruku vanemad peaksid teda majanduslikel kaalutlustel hoidma kooliväliste tegevustega maksimaalselt hõivatuna, sest muidu neelaks ta poolelt sõnalt poolteist raamatut poole

tunniga, ja sellega ühes ka suure osa pere eelarvest. Olles eksperimendiks mõeldud viis raamatud kenasti virna ladunud, leiab ta kuuenda ja seitsmenda köitega juba kassast, kus ta oma valikut kiidab – ilmselt on tal mõlemast esimene peatükk juba ka loetud. Varendist mitte väga palju hiljem leiab endale meelepärased raamatud üles oktoobris Räpina aianduskooli lõpukursusele suunduv maastikuarhitekt Andrus Pogrebnõi (20), kes samuti käigult esimest peatükki haarab. Temast poole noorem Laura Venelaine (10), kes alustab õppetööd Tallinna 21. kooli inglise keele kallakuga 5. klassis, võtab järgmisena ritta. Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi majandusklassis septembris oma kooliteed alles alustav «Rahu Ise» Rasmus Pedari (7) teeb vanematele eksperimendis osalejatele silmad ette oma keskendumisvõimega, mistõttu saabub aru andma ka viimasena. Kui noormeest kaameraga mööda kahekorruselise Rahva Raamatu taga otsisime, leidsime ta enamasti peadpidi riiulist või end mugavalt istuma seadnuna raamatusse süvenenult.

Rahva Raamat lubas eksperimendis osalenud õpilastel ühe viiest välja valitud raamatust omal valikul endale jätta – need raamatud on märgitud tärniga

• NÕIANEIU NÖBININA (KRISTIINA KASS) Hind kaupluses 13.50, veebipoes 12.69 Ilmumisaasta 2010 (eesti k, kõvakaaneline, 93 lk) • MOLLY MOON PEATAB MAAILMA (GEORGIA BYNG) Hind kaupluses 7.20, veebipoes 5.41 Ilmumisaasta 2009 (eesti k, kõvakaaneline, 271 lk) • PROFESSOR MUST (MIKA KERÄNEN) Hind kaupluses 14.39, veebipoes 13.53, eraamat 11.22 Ilmumisaasta 2013 (eesti k, kõvakaaneline, 141 lk) • LUUSERI PÄEVIK. LOOD MITTE KUIGI MUINASJUTULISEST ELUST (RACHEL RENEE RUSSELL)* Hind kaupluses 10.07, veebipoes 9.47 Ilmumisaasta 2012 (eesti k, kõvakaaneline, 282 lk)

• LÕVI LÕRRI JA JÄNES JASSI SEIKLUSED. KÕIK VANAD JA UUED LOOD (OLIVIA SAAR) Hind kaupluses 10.45, veebipoes 9.82 Ilmumisaasta 2013 (eesti k, kõvakaaneline, 96 lk) • PÕNEVAD EKSPERIMENDID (ROBERT WINSTON)* Hind kaupluses 15.90, veebipoes 14.95 Ilmumisaasta 2012 (eesti k, kõvakaaneline, 144 lk)

• LOOMADE FARM. 1984 (GEORGE ORWELL) Hind kaupluses 16.89, veebipoes 15.88 Ilmumisaasta 2010 (eesti k, kõvakaaneline, 392 lk) • LOHEJOOKSJA (KHALED HOSSEINI) Hind kaupluses 14.95, veebipoes 14.05, e-raamat 11.98 Ilmumisaasta 2008 (eesti k, kõvakaaneline, 343 lk)

• ÕNNETERAAPIA (MATTHEW QUICK)* Hind kaupluses 17.90, veebipoes 16.83, e-raamat 12.66 Ilmumisaasta 2013 (eesti k, pehmekaaneline, 280 lk) • SERIOUSLY I’M KIDDING (ELLEN DEGENERES) Hind kaupluses 15.99, veebipoes 15.03 Ilmumisaasta 2011 (inglise k, pehmekaaneline, 237 lk)


6 || KOOLIERI

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

HARJUTUSI RAHAKOTILE. Erinevalt näiteks kirjutus- ja joonistusvahendite käsitsemisest saab raha kasutamine paljudel selgeks alles pärast keskkooliaega.

Taskurahast tasapisi pensionisambani eliisa ülevain n Miilangu* peatoimetaja aja

majandus Mulle pole kunagi raha niisama kätte antud, vaid alati millegi kindla ostmiseks. Põhikooli ajal elasin helges teadmises, et ma ei pea muretsema toiduraha või kooliasjade pärast, kuna majandamisega tegelesid vanemad. Esimene šokk tabas mind aga keskkooli alguses, mil kolisin iseseisvalt Tartusse elama. Poes olin loomulikult käinud varemgi, ent nüüd tuli õppida raha hoidma, et jätkuks terveks kuuks. Alguses valmistas raskusi üldse mõista, mida tähendab, kui mul on 75 eurot. Tundus väga suur summa, ent kui esimene poeskäik oli tehtud ja 15 sellest ära kulunud, sain aru, et majandusküsimustega tuleb põhjalikumalt tegelema hakata.

Elu õpetab Nõnda oli keskkooli esimene aasta minu jaoks tõeline elupraktika. Õnneks näksisin kiirelt läbi kõige tähtsamad rahaga toimimise põhimõtted, millest olin küll varem kuulnud, ent praktiliselt polnud neist kunagi aru saanud. Olen need rahakoti vahele kirja pannud. Mõistlik on kasutada sularaha – siis on selge ülevaade, palju on ja palju saab kulutada. Ka ümbrikusüsteem on hea (toiduraha ühte, trenniraha teise jne).

Mündid-sendid on raha ja nende koht pole kotipõhjas või sodisahtlis, vaid rahakotis. Võimalusel anna kassas täpne raha, ära karda vaske. Poes tuleb olla tähelepanelik. Iga kollane silt ei tähenda, et tegu on mõistliku allahindlusega – hindu tuleb osata vaadata, võrrelda tuleb kilohindu. Poes tuleb käia ostunimekirjaga ning hoiduda impulssostudest (nt kassa juures järjekorras seistes). Järgmine suurem kogemus oli siis, kui sõlmisin oma esimese töölepingu ning pidin pangas avama konto ja tegema ka pensionisamba. Kõik see on elementaarne, kuid ometi polnud minul koolis need teadmised külge jäänud.

Kuidas siis ...? Hugo Treffneri gümnaasiumi majandusõpetaja Ülle Seevri usub, et lastele tuleb rahaga ümberkäimist hakata varakult selgitama. «On ju Junior Achievementil juba lasteaia viimasele rühmale esimesed majandusõppe programmid, mis jätkuvad algklassides.» Samas lisab ta, et esimene taskuraha võiks jääda esimesse klassi ning pangakaardiga arveldamine võiks veel mõne aasta oodata. Selgub, et algklassides puutuvad õpilased rahateemaga kokku päris mitmes aines – sealhulgas näiteks matemaati-

Mündid-sendid on raha ja nende koht pole kotipõhjas või sodisahtlis, vaid rahakotis. Ära karda vaske.

kas. «Majanduse põhitõed peaksid selgeks saama põhikooli lõpuks, seda enam, et mõistlikum majandamine tuleb elukogemustega,» nendib Seevri. Sotsiaalse ettevõtte Sõbralt Sõbrale arendus- ja turundusjuht Henri Lehtsaar rõhutab, et rahaga peab kaasas käima vastutustundlikkus ning vanemate ülesanne on selgitada lastele suuremat pilti majanduse toimimisest. «Nelja-viieaastasele võiks hakata regulaarselt raha andma,» arvab Lehtsaar ja lisab, et tegelikult sõltub see iga lapse küpsusest. Majandustudeng Martin Sillasoo peab tähtsaks, et hiljemalt põhikoolis tutvustataks õpilastele majandust ja räägitaks raha mõistlikust kasutamisest. Taskuraha on tema arvates mõistlik anda lapsele alates kooliminekust, ent sellegi puhul on oluline taskuraha kasutuseesmärk. «Kui taskuraha eesmärk on näiteks seda koguda, et teha mõni suurem ost tulevikus, ja laps saab sellest aru, võib ka varem alustada.» Üldiselt võiks Sillasoo arvates iga õpilane läbida kooliaastate jooksul viis etappi, et siis tulevikus end ise majandades kindlamini tunda. 1. Esimeses klassis esimene taskuraha. 2. Neljandas klassis pangakaart. 3. 6.–7. klassis esimesed tunnid majanduse kohta. 4. 8. klassis õpilasfirma. 5. Gümnaasiumis põhjalikum majanduskursus. *Miilang on Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi koolileht.

Kooliekskursiooniks tuleb raha koguda teadlikult ja terve õppeaasta vältel. foto: scanpix/corbis

Ühiste väljasõitude planeerimine aitab panustada majandusteadmiste arengusse Loomulikult on klassidel plaanis aasta jooksul ühiseid väljasõite, teatrikülastusi ja kooliaasta lõpus ehk ka pikem ekskursioon. Aga oh õudust, kui vanemad avastavad jaanuaris, et nende laps käib lõpuklassis ning aprillis tuleb maksta vähemalt 350 euro suurune osalustasu tema elu esimese välisekskursiooni eest. Kuidas aga vältida olukorda, kus mõne

õpilase vanemad ei saa oma lapsi ekskursioonile üldse lubada? Siinkohal tulevadki mängu kõik õpitud teadmised ja oskused – vaja läheb vaid natuke matemaatikat ja ühist organiseeritust. Ühise reisi eesmärk ja võimalikud sihtpunktid tuleks ühiselt läbi arutada ja tegevusplaanini jõuda juba kooliaasta alguses, et hakata selleks varakult raha koguma.

Hugo Treffneri gümnaasiumi majandusõpetaja Ülle Seevri sõnul on selles suur roll klassijuhatajal, kes saab vajadusel küsida koolilt toetust või suurendada üldsummat mõne euro võrra, et selle arvelt aidata vähemate võimalustega õpilasi. «Oma kogemusest võin öelda, et alati tasub igas kohas ka hinnasoodustust küsida ja vahel saab üsna väikse summa

eest päris palju ära teha,» julgustab Seevri. Ettevõtte Sõbralt Sõbrale arendus- ja turundusjuht Henri Lehtsaar rõhutab, et tähtis on suunata lapsi teadmises, et nõrgemaid aidata ongi normaalne ja vajalik – just kooliharidus peaks neis asjus sammukese ees olema, et õpetada tulevastele isemajandajatele elementaarseid tõdesid. Eliisa Ülevain

Rahamured algavad kehvast planeerimisest Laste ja noorte finantskirjaoskuse arendamisele peaks kindlasti senisest enam tähelepanu pöörama. Siin peaks olema tähtis roll koolil, kus igapäevane finantsharidus võiks olla seotud erinevate õppeainetega, mitte peamiselt matemaatikaga. Esmatähtis on siiski vanemate enda pädevus ja valmidus oma lapsi isiklike rahaasjade juhtimises õpetada ja toetada. Nagu ka Eliisa kogemus näitab, võib vastasel juhul iseseisvat elu alustades tabada noort suur šokk. Lapsi kooli saates suureneb nende sotsiaalne iseseisvus ja oma rahaasjade korraldamisel võiks neile sel perioodil enam tuge pakkuda. Regulaarne taskuraha õpetab lapsele isiklike kulutuste planeerimist, säästmist ja kogumist – nii ei jää ta üliõpilase- või tööelu alustades rahaasjus eluvõõraks. Lapsele antav taskuraha sõltub nii vanemate rahakotist kui ka sellest, milliseid kulutusi ta iga päev oma isiklikust eelarvest katma peab (lõunasöök, riided, meelelahutus, telefoniarve jms). Igal juhul tuleks see vanematel koos lapsega kokku leppida ning õpetada eelarve piires oma kulutusi ette planeerima, et taskuraha ei kaoks taskust juba esimesel päeval. Algkooliealisele lapsele võiks taskuraha anda iga nädal, kuna suuremate kulutuste planeerimine pikema aja peale

võib esialgu olla keeruline. Gümnaasiuminoored ja üliõpilased võiksid aga saada kuu piires eelarvestamisega hakkama. Rahaasjade paremaks haldamiseks võib kuise eelarve puhul seada endale ka nädala- või päevalimiite ning hoida regulaarselt oma rahaasjadel silm peal. Samuti on kasulik kuu alguses välja arvutada n-ö sundkulutused (arved, eluasemekulud, õppevahendid jms), mille tasumine on vältimatu, ning planeerida ülejäänud kulutusi ainult vaba raha arvelt. Kuigi sularaha vähenemist rahakotist võib näida lihtsam märgata ja kontrollida, tasub kindlasti mõelda, kas kogu kuu eelarve hoidmine paberrahana on kõige turvalisem ja mõistlikum, sest suuremat summat sularaha kaasas kandes võib see kergesti kaduda ja eelarvesse tekkida ootamatu auk. Samas on ka pangakonto kasutamisel juba lastele tarvis kindlasti selgitada pangakonto ja -kaardi kasutamise turvalisuse põhimõtteid: mida teha siis, kui kaart kaob või PIN-kood on saanud avalikuks. Rahaasjade korraldamise puhul on igas vanuses kõige olulisem aga planeerimise oskus – nii suured kui väiksed rahamured saavad enamasti alguse kehvast planeerimisest. allikas: lee maripuu, swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht

Krediitkaarti kasutades tuleb hästi teada oma sissefoto: scanpix/corbis tulekuid ja limiite.


KOOLIERI || 7

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

ABIMEES. Elu näitab, et vajadus CV ehk elulookirjelduse järele võib tekkida ootamatult, mõnel juba 13–14-aastaselt, seetõttu tasuks seda tähtsat dokumenti tööportaalis või arvutis pidevalt täiendada.

CV kui sinu kogemuste ja isiksuse peegel heikko gross CV-Online Estonia turundusjuht

karjäär Soovitame CVd (Curriculum Vitae) ehk elulugu pidevalt kirjutada või vähemasti teha sellesse märkmeid oma suurematest saavutustest ja läbitud koolitustest – tihtilugu tekib vajadus CV järele ootamatult ja ühel hetkel tühja arvutiekraani ees istudes on väga keeruline eelmiste töö- või praktikakogemuste alguse ja lõpuaegu ning läbitud koolitusi, nende nimesid ja muid üksikasju täpselt kirja saada. Muidugi võiks ju ka küsida, miks on üldse CVd vaja. Kas ei ole selline formaalselt kuiv dokument ajast ja arust? Kui aga mõelda ametlikule värbamisprotsessile, võib selle dokumendi olemasolu eristada töövestlusele kutsutud kandidaati sellest võimalusest ilma jäänud kandidaadist. Uut inimest otsival tööandjal oleks raske teha oma esmaseid otsuseid vaid sissejuhatava sooviavalduse ja paari põhjenduse alusel, miks mingit inimest tuleks kindlasti vabale positsioonile valida. Üldjuhul

soovivad tööandjad teada, kas inimesel on mingi kogemus selles valdkonnas, kas tal on eeldatav haridus, aga ka seda, millega ta tegeleb vabal ajal. Näiteks spordialad ja hobid, millega kandidaat tegeleb, ütlevad tihtilugu tema kohta üsna palju. Võiks ju öelda, et eelnevalt mainitut saaks teada ka telefoni teel või silmast silma vesteldes. Tihtilugu on aga konkurssidel paarkümmend, äärmuslikel juhtudel koguni sadu kandidaate. Sellises olukorras ei jätku tööandjatel aega teha kõigiga

kas telefoniintervjuud või kontoris kohtuda. Muidugi pakuks internetiajastu veel igasuguseid videotutvustuse võimalusi, aga enamasti on sellised lahendused samuti ajamahukad. CV kui väljakujunenud formaat annab võimaluse kandidaate omavahel kiirelt võrrelda ja saada esmane ülevaade, kas inimene võiks ühele või teisele kohale sobida. Enamik muid formaate selle teadasaamiseks nõuab nii kandidaadilt kui ka värbajalt rohkem aega ja muid ressursse.

Elulugu koostades ole loominguline, aga mitte ülearu Hea CV koostamine võib küll alguses kõlada võrdlemisi lihtsa ülesandena, kuid umbes kolmandik kandidaate jääb kõrvale just CV koostamisel tehtud vigade tõttu. Noortel, kes ei ole oma elus veel ühtegi CVd koostanud, tasuks kasutada tööportaalide abi, et vaid infot sisestades saadaks tulemuseks korrektne ja formaadinõuetele vastav CV. Teine võimalus on otsida näiteks inter-

netist CV koostamise juhend, ent sel puhul on endal pisut enam näputööd. Viimane võimalus tasub ära vast siis, kui on soov kandideerida mõnele loovtööle ja oma CVd tavapärasest erinevalt kujundada. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et ülekujundamine võib mõnikord anda vastupidise tulemuse – CV on raskesti loetav või läheb vastuollu värbaja nägemusega hästi kujundatud CVst.

CV peamine ülesanne on anda ülevaade haridus- ja töökäigust või praktilise töö kogemustest ja läbitud koolitustest, enda isiksust avatakse mõne kirjeldava lausega, nimetades oma iseloomuomadusi ja hobisid. Pea silmas – esitled end tööandjale, võõrale inimesele, seega tasub järgida häid tavasid ja etiketti (näiteks tööandja poole pöörduda teievormis). Heikko Gross

Seepärast soovibki enamik tööandjaid kandidaatidelt CVsid ning ilma CVta formaalset kandideerimisprotsessi läbida on sama hästi kui võimatu. Isegi kui tutvuste kaudu tööd otsida, soovitakse tihtilugu ikkagi CVd näha, kui potentsiaalne tööandja pole juhtumisi inimese elukäiguga just isiklikult hästi kursis. Samas soovitame peale CV oma kandideerimissooviga kaasa panna ka motivatsioonikirja või näiteks klienditeenindaja või mõne loovtöö positsiooni puhul ka ennast tutvustava video või põhjenduse, miks tasuks kandidaatide seast just sind valida. Igasugune lisapingutus annab üldiselt tööandja silmis lisapunkte. Samas tuleb kindlasti veenduda, et lisapingutuse tulemus jääks hea maitse piiridesse ning annaks kandideerimisavaldusele midagi juurde. Kandideerides võikski püüda panna end mõttes tööandja kingadesse ja vaadata oma CVd ja muid kandideerimisdokumente selle pilguga, et kui ma oleksin ise tööandja, siis mida neist välja loeksin ja mida sooviksin saabunud dokumentidest esmalt leida. Nii mõeldes ja parendusi tehes võib enda kandidatuuri konkurentsivõimelisemaks kujundada.

1 KÜSIMUS

Miks peaks kooliõpilane ka õppetöövälistes tegevustes aktiivselt kaasa lööma?

vladimir svet

elis tootsman

sirle rosenfeldt

mihkel lees

Keskerakonna noortekogu juhatuse aseesimees

Noorte Sotsiaaldemokraatide president

Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühenduse esimees

Reformierakonna noortekogu juhatuse esimees

Kujuta ette, et tahad rajada oma kodukohta spordiväljakut. Iga nelja aasta tagant hääletad sa kandidaadi poolt, kes lubab väljaku rajada, kuid seda ei juhtu. Sinu antavast häälest valimistel on selgelt vähe. Sa võiksid sõpradega pead kokku panna ja ise välja pakkuda, kuidas see välja näha võiks: mõne noorteühingu abil koostada selle eelarve, korraldada kampaania selle toetuseks, esitada projekti omavalitsusele. Ainult tänu sulle võib see spordiväljak reaalsuseks saada. Just sina pead selle vastutuse võtma – sest just sul on seda spordiväljakut, jalgrattateed või midagi muud vaja. Sinu häälest on selleks vähe – on vaja sinu tegusid. Võta vastutus, tegutse.

Kes oleks olnud Tom Sawyer ilma sõpradeta või ilma põnevate ettevõtmisteta? Milliseks oleksid kujunenud Tomi seiklused ilma hea silmaringi, kavala kõnelemisoskuse või koguni ilma õpetlike kogemusteta? Olla aktiivne noor on mulle õpetanud palju ning seda kohati rohkem, kui 12 aastat gümnaasiumis oleks kunagi andnud. Sõbrad, teadmised, väärtused on need, mis ei unune ega kao iial. See on miski, mis jääb sind alati eluteel kandma ja loob eelduse olla edukas ja tark. Ning ühel hetkel taipad, et oled justkui osa Tom Sawyeri seiklusraamatust.

Minu kogemused koolivälise tegevusega seoses on alati olnud vaid positiivsed. Erinevad tegevused on laiendanud mu silmaringi, toonud juurde uusi häid sõpru ja tuttavaid ning kindlasti andnud juurde kuhjaga enesekindlust. Kogemused, mis tegevustes sain, on kasuks tulnud ka praegu, tööturul olles. Soovitan kõigil noortel end koolivälises tegevuses huvipakkuval alal proovile panna, kahetseda pole midagi!

Elu hoiab ja armastab eelkõige aktiivseid ning julgeid inimesi! Noorena on võimalik avastada ja katsetada, vahel eksida, aga sellest õppida ning ennast mitmekülgselt arendada. Seepärast tundke elu vastu huvi. Uurige, mis toimub maailmas, Eestis, teie kodulinnas või kodukülas. Veelgi enam – avaldage arvamust ja lööge aktiivselt kaasa! Noorel, kes on lisaks koolipingi nühkimisele osalenud näiteks õpilasesinduse või noortevolikogu töös, on peale laia silmaringi tulevikus eelised ka tööturul. Tuult tiibadesse!

Paku välja lahendus – ainult tänu sulle võib see spordiväljak reaalsuseks saada.

Ole aktiivne. Sõbrad, teadmised, väärtused on need, mis ei unune ega kao iial.

Erinevad tegevused on laiendanud silmaringi ja kindlasti andnud juurde enesekindlust.

Noorena on võimalik avastada ja katsetada, vahel eksida, aga sellest õppida.

5 sammu eduka CVni • Eriti oma esimest CVd koostades või vähese töökogemuse puhul tuleks veenduda, et CV oleks veatu ja aitaks kandidaati võimalikult hästi presenteerida – õppida tasub aga eelkõige teiste tehtud, enam levinud vigadest. • Keelevead – teatud ametikohtade puhul, mis on seotud kirjaliku kliendisuhtlusega, võivad keelevead saatuslikuks saada. Oleme näinud CVsid, kus kandidaadid on oma nime kirjutanud väikese tähega, mis võib samuti tekitada tööandjas kummastust ja kahtlusi. • Stiilivead CVs – elulugu on ametlik dokument. Tuleb jälgida, et see ei oleks liialt familiaarne, kõnekeelne ega jutustavas stiilis. CV-l on kindel formaat ja omad reeglid. Kui soovid kindlasti stiilireeglitega kooskõlas olevat CVd, saad selle endale luua tööportaali süsteemis, täites ära vajalikud väljad. • Eelnevate töökogemuste juures on kirjas vaid ametinimetus – tihtilugu aga ei reeda ametinimetus seda, millised olid inimese konkreetsemad tööülesanded. Üldjuhul soovib tööandja saada võimalikult hea ülevaate kandidaadi taustast ja eelnevatest ametitest ning töökohustustest. Kui konkursil on mitukümmend (või enamgi) kandidaati, võib juhtuda, et napisõnaline ja küsimusi tekitav CV jääb kõrvale, kui ülejäänud kandidaadid tunduvad sama sobivad, kuid on vaevunud oma tööülesanded ja kohustused lahti kirjutama. • Sobimatu foto – foto lisab kindlasti CV-le isikupära, kuid tuleb jällegi silmas pidada, et tegemist on ametliku dokumendiga. Seega tuleks hoiduda väljakutsuvatest fotodest (meestel näiteks palja ülakehaga) ja peopiltidest. Fotol peaks olema inimene, kes kandideerib, mitte tema perekonnaliikmed ega lemmikloom. • Sobimatu e-posti aadress – kontaktireal tasub kasutada endanimelist e-posti aadressi, mis mõjub professionaalselt. Näiteks sexykitten@eaadress.ee, gotohell@email.ee, olen.andrusansip@ eaadress.ee vms võib jätta tööandjale väga vale mulje ja nullida võimalused soovitud koht saada. allikas: cv-online


8 || KOOLIERI

POSTIMEES, 15. AUGUST 2013

TASUTA ÕPITUBA INTERNETIS. Coursera.org asutati 2012. aasta aprillis, aasta hiljem on 400 online-kursusele registreerunuid enam kui 9,5 miljonit. Kõige populaarsemale kursusele on end kirja pannud 180 000 inimest.

Coursera – revolutsioon või evolutsioon? jane niit Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise eriala magistrant

haridus Coursera saavutatuga ei suuda võistelda mitte ükski füüsiline haridusasutus. Iga inimene võib end Courseras kirja panna piiramata arvule kursustele. Praegu on end vähemalt ühele kursusele kirja pannud 4,1 miljonit igas vanuses tudengit USA eeslinnadest Aasia slummideni, kes sooritavad tasuta kursusi tippülikoolides, mille aastamaks oleks tegelikult kuni 50 000 dollarit. Coursera partnerite nimekiri on aukartustäratav – kokku 83 kõrgetasemelist partnerkooli üle maailma. Ja ligipääsu tingimuseks kõigele sellele on vaid internetiühendusega arvuti olemasolu.

Ööpäevaringne kool Coursera asutajaliikmed, Stanfordi ülikooli professorid Daphne Koller ja Andrew Ng soovivad enda sõnul anda kõigile võrdse võimaluse omandada maailmaklassi haridus ning tehnoloogia abil selgitada välja moodsad haridusootused. Nutilaste täielikku tähelepanu on järjest raskem võita

traditsiooniliste õppemeetoditega. Üks võimalus ongi luua tehnoloogia abil traditsioonilistele õppematerjalidele uus, interaktiivne ja seega ka e-noortele paeluvam kuvand, kasutades hüpermeediumi pakutavaid võimalusi: illustratsioone, digitaalseid fotosid, audiovideot ja liikuvat filmi, animatsioone ning arvutigraafikat. Coursera kasutab seda fenomeni täielikult ära. Miks peaks keegi tuupima kuivi fakte ja mõisteid, kui näiteks hästi tehtud oskusteabevideo seletab asjad lahti hoopis huvitavamalt ja illustreerivamalt? Seda enam, et detailide meeldejätmine muutub aina sekundaarsemaks – e-noor on üles kasvanud tehnoloogia sees ja teadmisega, et maailm avaneb ühe nupuvajutusega. Nutilaste hüperaktiivne meel neelab infot meeletul kiirusel. Kohe, kui pole enam huvitav, minnakse uue teema juurde, sest polüfunktsionaalne maailm pakub kogu aeg midagi uut. Coursera e-õpetaja on inimlikum versioon robotist, mida saab pausi peale panna, edasi-tagasi kerida ning vajadusel korduvalt üle kuulata, kartmata, et too ära väsiks. Vastupidi, vääramatu järjekindluse ja entusiasmiga kordab e-õpetaja samu fraase senikaua, kuni vaja.

Kuna tähelepanu on kiire hajuma, on isegi kõige lühemaid videoid hakitud kordamisküsimustega, mis kontrollivad, kui hästi õpilane kuulas. Iga õppenädala lõppedes tuleb tudengil sooritada lühike nn tunnikontroll, kus kinnistatakse seitsme päeva jooksul omandatud teadmisi. Kuna asjade edasilükkamine on globaalne fenomen, on kursustele ja kodutöödele kehtestatud reaalsed tähtajad. Nagu päris, aga lihtsalt e-versioonis.

Fundamentaalsed muutused Kui üldjuhul saab läbitud kursusega uhkustada suusõnaliselt ning paljud kursused annavad selle edukalt läbinule vaid kinnituskirja, siis tähelepanuväärne on asjaolu, et viis kursust said USAs ametliku akrediteeringu ehk neid saab ametlikult üle kanda traditsioonilise ülikooli õppekavva. Mis järgmiseks? Kuigi Koller on öelnud, et Courseral pole ambitsiooni saada eraldi kõrgharidusasutuseks, mis pakub ülikoolikraade, tõstatas Forbesi ajakirjanik Susan Adams küsimuse: kas oleme kõrghariduses fundamentaalse muutuse lävepakul? Loomulikult tekib sedalaadi internetiõppes ka probleeme, neist suurim on kindlasti petmine – kes kontrollib, et esita-

tud kodutööd on tõepoolest õige inimese sooritatud? Eelkõige on see probleem tasulise eõppe puhul. Samamoodi tuntakse muret hindamissüsteemi pärast. Kui reaalainetes võib etteantud mudelite järgi õpilast hinnata arvuti, siis humanitaar- ja sotsiaalteadustes ei ole see võimalik. Tehnoloogia on küll arenenud, kuid sel pole siiski veel iseseisvat mõtlemisvõimet luule, äriplaanide, kirjandite jm hindamisel. Coursera on välja töötanud «peer grading»-tehnoloogia, kus kaasõpilased saavad üksteise töid hinnata ning tagasisidet anda. Kasutades väljatöötatud algoritme, mis põhinevad mitmepoolsel hindamisel, on võimalik saavutada samasugune või isegi parem hindamistäpsus kui lastes hinnata kodutööd vaid ühel pedagoogil. Online-klassiruumid ja e-ülikooliloengud muutuvad järjest populaarsemaks. Isegi kui tegu pole revolutsiooniooniga, vaid normaalse evolutsiooniga, siis märkimisväärne on ta kindlasti. Näiteks Coursera kaasasutaja Andrew Ng on kirjeldanud, kuidas ta juhendab online-kursust 100 000 inimese ees, kuid sama hulga inimeste õpetamine traditsiooniliste meetoditega võtaks tal aega umbes 250 aastat.

E-õppe võimalusi on palju • Khan Academy (www.khanacademy.org) pakub üle 4300 interaktiivse how-to-video, mis õpetab nii algaja kui edasijõudnu tasemel matemaatikat, keemiat, rahandust, füüsikat, bioloogiat, astronoomiat, majandust ja palju muud. Videod on tasuta ning mõeldud kõigile. Tegemist on eneseharimismeetodiga ning kursuste läbimine ametlikku paberit ei anna. • Charter Schools (USA). Kuna paljudes piirkondades pole riiklikud üldhariduskoolid kõige parema kvaliteediga ja erakoolid on kallid, loodi tasuta online-keskkool, mis on osa riiklikust haridussüsteemist. Esimene sellistest asutati 1994. aastal USAs, aga tegemist on laieneva trendiga. Lõpetanule annab kool ametliku paberi, mis annab õiguse jätkata haridusteed järgmises õppeastmes. • MOOCs (massive open online courses) on osa ülikoolide jagatavad tasuta ja kõigile kättesaadavad online-moodulid. University of Edinburgh avas eelmisel aastal esimesed MOOCs-kursused, kuhu registreerus 308 000 õpilast 167 riigist. USAs pakuvad laialdaselt ainepunktideta MOOCse MIT, Princeton ja Stanford. • Udacity on privaatkapitalile rajatud organisatsioon, mis tegutseb MOOCs-põhimõttel. • edX on MOOCs-põhimõttel toimiv virtuaalplatvorm, mille lõid Massachusettsi tehnoloogiainstituut ja Harvardi ülikool; selle aasta maist osaleb edXi programmis 28 institutsiooni üle maailma. • Udemy on virtuaalne õppeplatvorm, mis võimaldab õppejõududel vahendada endi kokkupandud kursuseid – õpilased saavad valida tasuta ja tasuliste kursust vahel. • The Open University pakub õpilastele võimaluse omandada kraad virtuaalmeetodil (rahvusvaheliselt akrediteeritud) – olemas on nii bakalaureuse- kui ka magistritaseme kraadiõpe. Tegemist on tasulise õppemeetodiga; õpilane valib endale sobiva õppetempo. • Online Campus pakub osas ülikoolides kraadiõpet virtuaalõppes. Osa ülikoole aga ongi vaid internetipõhised. Mõlemal juhul on saadud kraadid akrediteeritud ja võrdsustatud tavalise ülikoolikraadiga.

allikas: jane niit

Koolieri 2013  

Postimehe koolialguse teemaleht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you