Issuu on Google+

Elamute ehitustegevus hoogustub

Taastatud vanad majad huviorbiidis

Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti maaklerid on täheldanud taas klientide kasvavat huvi eramute ehitustegevuse alustamise vastu, teatas maakler Diana Kurvits. «Uuritakse elamumaa pinnase kvaliteeti, kommunikatsioonide olemasolu ja funktsioneerimist, juurdepääsuteede korrashoidu ja kuuluvust,» sõnas Kurvits. «Meeldiv on tõdeda, et enamik kliente eelistab suhtlemist e-posti teel, mis võimaldab maakleril põhjalikult vastata.» Pakkumiste suure hulga juures eelistavad ostuhuvilised siiski hinna ja kvaliteedi parimat suhet, mis sisuliselt tähendab eelkõige krundi head asukohta ja detailplaneeringu ning kommunikatsioonide olemasolu. Oluliseks peetakse ka veekogu või parkmetsa lähedust, vaikust ning keskkonna puhtust. Vähem tähtis pole ka kaupluste, koolide ja ühistranspordi olemasolu. (PM)

Meie põhjanaabrid on majanduskriisidest õppust võtnud, omades pädevust ja üldisi teadmisi kinnisvaraturu tõusudest ja mõõnadest, analüüsib Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Tiiu Lehtonen. Tema sõnul võib Eestis täheldada erinevate huvidega kinnisvarainvestoreid Põhjamaadest: suurinvestorid, kes on huvitatud mõisasüdametest, suurtes kogustes põllumajandusmaast või metsast, väiksematest korterelamuprojektidest, aga ka tavakodanikud, kes on huvitatud kuni kahe korteri ostust Eestis. Soome suurtes päeva- ja majanduslehtedes ilmunud kirjutistes räägitakse siinsete investeerimisvõimaluste paljususest ja mõistlikkusest, selgitas Lehtonen. Tekkimas on uus huvirühm, kes hindab eelkõige ostuobjekti unikaalsust ja kinnisvara hinna kasvu ajas. «Mõtlen keskaegseid vanalinnas asuvaid maju, juugendmaju või ka vana Kadrioru eestiaegseid maju,» lisas Lehtonen. (PM)

KINNISVARA

Järgmine

Kinnisvara ja ehitus ilmub

17. augustil

EHITUS KOLMAPÄEV, 8. juuni 2011


2

8. juuni 2011

online-küsitlus

ARVAMUS

uudised Vanalinnast kuulub kümnendik välismaalastele

Kas sul/sinu perel on oma suvila/suvekodu?

Värske uuringu kohaselt kuulub 10 protsenti Tallinna vanalinnast välismaalastele, ülejäänu jaguneb küllaltki ühtlaselt kohalike eraisikute, ettevõtete ja riigi/linna vahel. Pindi Kinnisvara koostas Tallinna kesklinna valitsuse tellimusel uuringu Tallinna vanalinnast, mille käigus kaardistati vanalinna kõik 597 hoonet ning analüüsiti omandite, kasutusotstarvete, elanike ja tehingute struktuuri. (E24)

Jah, juba aastaid – 34.7% Jah, äsja ostsime – 2.2% Ei, aga otsime – 2.4% Ei ole – 60.8% 1460 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) aprill 2011 / TÄIENDATUD

Lätis saab kodulaenu «võtmed tagasi» põhimõttel

1 2

Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1076 623 21 270 70 109 97 134 80 184 80 164 227 94 97 91 2794

(-333)* (-294)* (+2)* (+23)* (0)* (+33)* (+1)* (+15)* (+22)* (+5)* (+25)* (-183)* (+10)* (+41)* (+22)* (+26)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(-291)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) mai 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1190 721 32 295 75 63 75 128 83 164 70 108 288 52 95 77 2795

(+16)* (+29)* (+18)* (+71)* (+10)* (+21)* (+10)* (+15)* (+36)* (-144)* (-6)* (-17)* (-1)* (+12)* (+5)* (+8)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+54)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* Tallinn Eesti kokku 1773 7289 14 465 726 2710 7214 1799 6554 15 737

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

3

Harjumaa* Tallinn Eesti 1644 690 5831 854 330 3560 2031 629 7756

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 6. juuni 2011 kell 09:50

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Mariann Maasi, mariann.maasi@postimees.ee, tel 666 2328 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Korteriühistute liidu juht Urmas Mardi sõnul paluti VI Balti elamumajanduse konverentsil allkirjastatud pöördumises nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt kui ka parlamendilt ühiselt, et nõudmised energiasäästule olgu realistlikud, et need soodustaks renoveerimistööde ettevõtmist. Foto: Raigo Pajula

Kelle asi on energiasääst? Viimasel ajal on kodumaistes majandusaruteludes tõstatatud üha enam teemaks energiasääst – õieti küll selle puudumine. Urmas Mardi

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

«

Inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest on puudulik,» teatab oma sõnavõtus riigikogu majanduskomisjoni juht Kaja Kallas. «Teadlikkus sellest, mis on energiasääst ning kus on võimalik säästa, peab oluliselt paranema. See toob peredele ka rahalise kokkuhoiu. Riigil tuleb omalt poolt jätkata soojusenergia kokkuhoiule suunatud programmidega ning ärgitada inimesi rohkem sellesuunalisi toetusi taotlema ja kasutama.» Tõepoolest hakkavad inimesed ju säästmisele mõtlema alles siis, kui rahakotis seda va krabisevat napib. Korteriühistus mõeldakse energia säästmisele suuremalt – kas ja kuidas on võimalik kortermaja selliselt renoveerida, et ühelt poolt väheneksid küttearved, teisalt paraneks aga majas elukeskkond ja -kvaliteet. Korteriühistute Liidu viimase uuringu tulemused näitavad, et kõige energiasäästlikumad on 1960.-70. aastatel ehitatud suured paneelkortermajad, mis on osaliselt või täielikult renoveeritud, kus paistavad silma hästitoimivad ühistud ning mille tulemuseks on rahulolevad elanikud.

Jätkusuutlik toetusskeem Kahtlemata on praegu parim aeg kortermajade kompleksseks renoveerimiseks – toe-

tuse saamise võimalusi on praegu oluliselt enam kui näiteks kümme aastat tagasi. Alates mullu septembrist saavad korteriühistud või -ühisused taotleda KredExist korterelamute rekonstrueerimistoetust kuni 35% ulatuses. Sellele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu, täiendavaid võimalusi pakuvad ka kohalikud omavalitsused. Maikuu lõpu seisuga (22.05.2011) oli KredExile laekunud kokku 108 kortermaja renoveerimistoetuse taotlust kogusummas ligi 2,3 mln eurot. Tehtud on 85 positiivset otsust rohkem kui 1,7 mln euro ulatuses, millest vaid viiele korteriühistule on otsustatud eraldada 35% suurune ehk täielik praegu võimaldatav toetus. 25% suuruse toetuse otsus on tehtud kahekümne kolmele majale ja ülejäänud otsused on tehtud 15% suuruse toetuse eraldamise kohta. Nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka KredEx kutsuvad ühistuid üles toetusi senisest julgemalt kasutama – miks siis ühistud juba asutuse uksel järjekorda ei moodusta? Toetuste taotlemine pole lihtne, ent targalt juhitud ühistule kindlasti mitte üle jõu käiv protseduur – nõuab vaid põhjalikku eel- ja järeltööd ning erialaseid teadmisi. Kindlasti vajavad ühistud aga kindlustunnet, et renoveerimiseks mõeldud finantseerimisskeem toimiks mitte ainult täna ja homme, vaid ka ülehomme ja järgnevatel aastatel. Aprilli lõpul Tallinnas toimunud VI Balti elamumajanduse konverentsil allkirjastatud pöördumises parlamendile ja ministeeriumile panid ühistud poliitikutele ja ametnikele südamele, et riiklikul tasandil

ühistutele pakutavad toetused ning laenud vastaksid enam reaalse elu vajadustele ning oleksid tõepoolest igale ühistule kättesaadavad. Nõudmised energiasäästule olgu realistlikud, et need soodustaks renoveerimistööde ettevõtmist.

Kes maksab? Parlamendi majanduskomisjoni esimehelt Kallaselt said riigikogus peetud sõnavõtus sarjata ka soojatootjad, kes soojakao pärast eriliselt ei muretse – teatavasti maksame ju kõik, kes me sooja radiaatoriga tuba naudime, ka kaugküttetoru juures külmal talvepäeval haljendava muru kinni. Arvudest kõneldes: tekkinud on täiesti absurdne olukord, kus kõik, nii renoveerimata kui ka hoolega ning kalli raha eest energiasäästlikuks kõpitsetud majades elavad tarbijad maksavad kaugküttevõrkude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 miljoni krooni, nagu selgus riigikontrolli hiljutisest auditist. Juba enne soojuse jõudmist tarbijani läheb torustikus kaduma 10-30 protsenti soojusest ning 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatub kadu üle 25 protsendi, aga tarbijalt nõutakse seda raha küttearves ikkagi. Riigikontrolli audit pakub siin mitmeid võimalusi – kindlasti vääriks kaalumist auditis tehtud ettepanek, mille kohaselt tuleks luua õiguslikud alused, kuidas tunnistada kehtetuks kaugküttepiirkonnad, mis ei suuda end ise majandada. Samuti võiks riik kaaluda jätkusuutliku kaugküttega asulates toetusi soojuskadude vähendamiseks või rakendada teatavaid sanktsioone, kui soojatootja küttekadusid ei vähenda.

Citadele pank Lätis teatas, et hakkab kodulaene andma tingimustel, et kui inimene ei suuda oma laenu enam tagasi maksta, saab ta võtmed panka viia, kodu panga nimele kirjutada ning mingit võlga sellisel juhul panga ees ei jää. Eestis sääraseid laenutingimusi silmapiiril ei paista. «Oma kodu ostmine on perekonnale oluline otsus, mida tuleb teha kaalutletult ja kindlasti mitte lähtudes allmõttest, et proovin ära ning kui välja ei tule, siis viin võtmed panka,» nentis Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. (E24)

Suvilad on kõige kallimad Hiiumaal Kes soovib Saare- või Hiiumaale suvilat soetada, põrkab kokku piiratud valiku ja Eesti keskmisest tublisti kõrgemate pakkumishindadega. Kui Eestis küsivad müüjad suvila ruutmeetri eest keskmiselt 662 eurot, siis Hiiumaal on sama näitaja 1141 eurot ja Saaremaal 1040 eurot. (City24.ee/E24)

SEB tänavu kortereid enam müüki ei pane Kui Swedbanki kinnisvarafirma Ektornet valmistab praegu elamispindu müügiks ette, siis SEBi konkurent Estectus ei kavatse tänavu rohkem elamiskõlblikku kinnisvara müüki panna. «Esimeses kvartalis müüsime kümme ridaelamuboksi ja kümmekond korterit kortermajades. Praegu ei ole näha, et hakkaksime tänavu müüma lisaks mõnda elamispinnaobjekti,» ütles Estectuse juht Hannes Kuhlbach. (E24)

YIT rajab Kalamajja uue elumaja YIT Ehitus alustab Kalamajas ehitustöid ning järgmisel aastal valmib Uus-Kalamaja 10 kolmest kolmekordsest majast koosnev hoonekompleks ühtekokku 47 korteriga. ASi YIT Ehitus juhatuse esimehe Margus Põimi sõnul on korterelamu osa kavandatavast elamukvartalist, mis seob tervikuks Uus-Kalamaja miljööväärtusliku eluasemepiirkonna ja rannaala huviväärsused ning toob elu seni tühjana seisnud alale Uus-Kalamaja tänava ääres. Elamukvartali rajamise esimeses etapis ehitas ettevõte 2008. aastal korterelamu Noole tänavale. (PM)


3

8. juuni 2011

K

I

N

N

I

S

V

A

R

A

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

www.tonisson.ee

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA 1-toAl korter

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA 2-toAl korter

MÜÜA 4-toAl korter

MÜÜA 4-toAl korter

MÜÜA korter

1-toal mug korter Uus tn (4/5, keskmises seisukorras, 24 925 €). Tel 529 5618, Ilona

2-toal renov korter Kaunase pst (5/5, ü-p 46,3 m², 36 430 €). Tel 521 5056, Anneli

2-toal täielikult remonditud korter Ropka linnaosas Vasara 31 (4/5, ü-p 47 m², 31 700 €). Tel 506 8707, Urmas

4-toal ahjuk korter Tähtveres Taara pst (1/2, ü-p 75 m², kinnistu 1218 m², uus katus ja uuendatud fassaad, 99 000 €). Tel 508 2396, Agnes

4-toal mug korter Jalaka tn (1/5, ü-p 74 m², muudetud planeeringut, 44 000 €). Tel 5647 2126, Margit

2 -ja 3-toal korterid Karlovas (uues kortermajas ning renoveeritud korterid). Tel 5804 0621, Varje

MÜÜA rIDAelAMU

MÜÜA kINNIStU

MÜÜA kINNIStU

MÜÜA SUVIlA

Kinnistu Luunja vallas (23,5 ha, millest ca 12 ha metsa). Maja ü-p 114 m², el pind 76 m². Tel 5804 0621, Varje.

Ridaelamuboks Uus-Ihastes Mugasto tn (ü-p 203,6 m², väga heas seisukorras, 129 000 €). Tel 529 5618, Ilona

Atraktiivne kinnistu Saadjärve kaldal (7119 m², rannapiir 78 m, 100 % elamumaa, 50 800 €). Tel 506 8707, Urmas

MÜÜA MAJA

MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJA

Eksperthinnangud kiire teenindus, soodne hind! Esmane konsultatsioon tasuta! tel 665 9700

Padriku tee, Pirita Müüa 3toaline korter 2005 a ehitatud majas, üp 82,6 m², lisaks panipaik 2m² ja rõdud 22,8 m², 1/4. Avatud köögiga elutuba, 2 eraldi tuba, garderoob, WCga duširuum, saun. Parkimine kinnises hoovis. Hind: 118 240 € ID: OH160906 Kersti Junolainen 665 9709, 504 5270

Agnes tkatšenko tel 508 2396 Ilona Marken–laisk tel 529 5618 Varje Matisen tel 5804 0621 Urmas Makko tel 506 8707

HINDAMISTEENUSED

Ober-Hausiga soojale maale! MÜÜA KORTER

Suvila Vehendis (kinnistu 1740 m², maja 2,5 k, Võrtsjärv 100 m, ujumis- ja paadihoidmiskoht, kõrghaljastus, 23 000 €). Tel 506 8707, Urmas

MÜÜA MAJA

Tutvu kampaania tingimustega ja registreeri ennast loosimisele Ober-Hausi kodulehel www.ober-haus.ee!

MÜÜA KORTER

AItAMe MÜÜA teIe kINNISVArA

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER

Neeme küla, Jõelähtme Müüa 2korruseline puumaja. Tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Hinna sees köögimööbel tehnikaga ja elutoamööbel. Hästi arenenud infrastruktuur, lähedal Neeme sadam, supelrand, Jägala juga. Hind: 115 000 € ID: OH221400 Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

ÜÜRILE ANDA KORTER

Uue-Maailma tn, Kesklinn Müüa 2toaline korter 10 min jalutuskäigu kaugusel südalinnast. Üp 45,9m², 4/6. Korter koosneb avatud köögiga elutoast, magamistoas, WC-st koos dušinurgaga.

Koidu tn, Kesklinn Müüa hea asukohaga 3toaline korter. Üp 64,6 m², 2/4. Korteri planeeringut on muudetud. Korteris 2 magamistuba, köök, elutuba, vannituba koos WC-ga. Korteril kõrged laed.

Vilde tee, Mustamäe Müüa värskelt 2toal remonditud ilus valgusküllane korter, üp 47 m². Maja täielikult renoveeritud. Läheduses park, Rimi, Kännukuke turg, raamatukogu, kool, lasteaed, polikliinik.

Süda tn, Kesklinn Anda üürile 2toaline korter kesklinnas, 3/2, 66m². Korter kahel tasapinnal, II korrusel abiruumid. Kvaliteetne sisseviimistlus, köögimööbel tehnikaga, mullivann, pesumasin.

Hind: 79 900 €  ID: OH177444 Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

Hind: 88 000 € ID: OH221495 Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

Hind: 47 990 € ID: OH222194 Aleksei Komarov 665 9777, 5648 5148

Hind: 512 € / kuus ID: OH221947 Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

Suurekivi põik 23a, Peetri küla Müüa kivimaja, üp 97 m². Majas 3 magamistuba, avatud elutuba köögiga, terrass, saun, dušš. Kamina ehitamise võimalus, gaasiküte, lastemänguväljak, kuur 14 m², autovarjualune 21 m².

Tammsaare tee 63, Mustamäe Müüa täielikult renoveeritud 2toaline korter. Köögis eritellimusena valmistatud köögimööbel, vannitoas uus mööbel. Lähedal kaks parki, Magistrali keskus ja Mustamäe haigla.

Hind: 160 000 € ID: OH221835 Leila Nurk 665 9704, 502 3505

Hind: 65 000€ ID: OH220926 Eva Volke 665 9731, 5683 0489

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER

Pärnasalu, Saue Müüa 2toaline korter, üp 43,30 m², 1/2. Uued pakettaknad, laminaatparkett, toad eraldi. Keskküte ja ahi. Trepikoda remonditud, uued aknad, korteri juurde kuulub suur keldriboks. Maja ümber suur aed. Hind: 38 000 € ID: OH217063 Mai Tiitma 665 9721, 56482957

Nõmme Müüa 2korruseline maja Nõmme keskuses, üp 298 m², 7 tuba, krunt 923 m². Õliküte, tsentraalne vesi ja kanal. Saunad, garaaž, panipaigad. Suurepärane asukoht vaikses rohelises tänavas, kaunis aed. Hind: 351 500 EUR ID: OH222005 Ülle Kirss 665 9711, 504 6854 

MÜÜA ÄRIMAA

Lastekodu tn, Kesklinn Müüa 3toaline korter. Renoveeritud telliskivimaja, läbi maja planeering. Korteri juurde kulub kelder. Korteris tehtud remonti: uued aknad, santehnika, köögimööbel, vahetatud torud. Lastemänguplats kinnises hoovis. Hind: 63 000 € ID: OH221700 Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

Järveküla, Rõuge Müüa ärimaa 8,25 ha, elekter, kanalisatsioon, vesi, võimalus sihtotstarvet muuta. Kinnistul asub järv ja puhkemaja saunaga. Hind: 45 000 € ID: OH219294 Mare Siirak 665 9718, 553 5556 

KORTERID

Müüa 4-toal krt Nõmmel, Kauge 8 4/2, 79,4 m2, 2 rõdu, saun, köögimööbel, eraldi toad. Hind: 63 593 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa kvaliteetkorterid Pirital Üp 54-72 m2, 2-3 toalised, lisaks suured rõdud, panipaigad. Hind alates 97 465 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa uus 2 toal krt kesklinnas Villardi 11. 4/1, 54,3 m2. Kõrge 1. korrus, uus kortermaja, valmis. www.villardi11.ee Hind: 89 476 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal katusekorter südalinnas Kentmanni tn 10. 99 m2, 5/5, sisustatud, saun, kamin. Hind: 172 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 1-toal renoveeritud ja sisustatud krt Kesklinnas Herne tn-l. 36,4 m2, kamin, 2/2. Hind: 45 900 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa suur 2-toal krt Tallinn, Tiskre, Hansu 38. Läbi maja planeeringuga avar rõduga krt, 59,4 m2, 3/3 korrus. Hind: 70 303 € Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

Müüa suur 4 toal krt Sõpruse pst. 249, Tallinn. Läbi maja planeeringuga 4 toal krt, 9/2 korrus, 88,9 m2, rõdu, kelder. Hind: 70 500 € Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

MAJAOSAD

Müüa 3-toal krt Kesklinnas Võistluse tn-l. Renoveeritud paekivihoone, saun. Üp 90 m2, 2/2. Hind: 145 000 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa uus 3 toal krt Kadriorus Tina 5. 3/3, 47,6 m2, 2 tasapinnal, osalise mööbliga. Hind: 89 000 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa renov 3-toal krt Kunderi 35a 3/1, üp 48,7 m2. Eraldi sissepääsu, ilusa suure hoovi ja hea planeeringuga korter. Hind: 93 000 € Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa paarismajaboks Suurupi külas. 2010 a, 132 m2, 4 tuba, saun, terrass, rõdu, ioonküte, vesipõrandaküte, kvaliteetne siseviimistlus. Hind: 137 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa majaosa Nõmmel, Palli tn. 3 I korrus, 3 tuba, 59 m2. Kütmine ahju ja pliidiga. Laudpõrandad, kõrged laed. Krunt 1807 m2. Hind: 89 500 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa majaosa Nõmmel, Sihi tn, krunt 975 m2, puitmaja, 75 m2 + kõrvalhoone 92 m2, 4 tuba, keskküte, ahiküte, õhksoojuspump, saun. Hind: 159 900 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa majaosa Nõmmel, Lootuse pst Üp 115 m2 (5 tuba, 2 kööki, wc) + hoovimaja (garaaž, saun, kaminasaal, sahver 130 m2), oma aed. Hind: 147 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa uus maja Keila lähistel, Nahkjalas. Üp 140 m2, krunt 1,1 ha, kivikatus, aurusaun-dušš, wc, saun, ahi, köök, Keila 5 km. Hind: 79 900 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa uuem (2007) kivimaja Kernu lähistel. Üp 200 m2, krunt 15 000 m2, 5 tuba, saun, bassein, tiik. Kat. tunnus: 51801:002:0139. Hind: 77 950 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Suurupis. Krunt 2011 m2, 2004 a, 119 m2, puumaja, 4 tuba, kamin, saun, garaaž, terrass, el + kaminaküte, kõrghaljastus. Hind: 179 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Sauel. Krunt 955 m2, 1993 a, 221 m2, kivimaja, 7 tuba, saun, kelder, garaaž, keskküte, puurkaev, lokaalne kanalisatsioon. Hind: 127 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Nõmmel. Kinnistu 1102 m2, 1968 a, 262 m2, kivimaja, tsent. kommunikats, keskküte, sobilik kahele leibkonnale, kõrghaljastus. Hind: 229 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Tulbi 1, Kohila alev. Ehit 2005, 191 m2, kivimaja, 6 tuba, saun, keskküte tahkekütusega. Haljastatud, aiaga piiratud. Hind: 102 000 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

MAJAD

Müüa kivimaja Kuijõel. Üp 170 m2, krunt 5 ha, keskküte, 5 tuba + köök, kelder, garaaž. Krundi kõrval Piirsalu jõgi ja «Rahaallikas». Hind: 75 100 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus


4

8. juuni 2011

Valesti määratud hind tähendab kuudepikkust ajakadu Kinnisvaraturu aktiivsus on euro saabumisest tingitud üldise hinnatõusu tõttu jätkuvalt madal ning kaubaks lähevad kas väga odavad või siis väga heas seisukorras objektid. O l av L e o k

Pindi Kinnisvara maade ja majade grupi juht

H

oolimata mitmetest positiivsetest sõnumitest nagu tööpuuduse kahanemine, majanduskasv ja inimeste üldine kindlustunde paranemine pole aktiivsus kinnisvaraturule jõudnud, sest toidukorvi pideva kallinemise tõttu söövad inimesed sõna otseses mõttes suure osa oma sissetulekutest ära.

Kõige raskem on praeguses pakkumistetulvas jõuda mõistliku müügitehinguni paneelmajakorteritega. Foto: Liis Treimann nalähedased eramud hinnaklassis kuni 160 000 eurot ning mis iganes asukohas ja seisukorras Tallinna korterid, kui nende ruutmeetrihind ei ületa 6300 euro piiri.

Hind või asukoht

Nõudlikud ostjad

Turu üleüldine ebakindlus kajastub ka kinnisvaraostjate tegevuses, kes valivad väga suure hoolega, millist vara endale soetada. Kusjuures kaheks domineerivaks äärmuseks on kas väga odava või väga heas asukohas ja seisukorras oleva objekti otsimine. Odava vara jahtija teeb kõikides muudes parameetrites väga suuri mööndusi. Olgu siis tegemist korteri seisukorra, eramu siseviimistluse kvaliteedi või maatüki asukoha suhtes. Nii võib kinnisvaramüüja rahumeeli arvestada, et kui temale kuuluv elamumaa asub ka 10 km kaugusel Tallinna linnapiirist, leiab ta sellele ostja igal juhul, kui vaid hind jääb alla 30 000 euro. Nii lähevad kaubaks ka lin-

Teine nn kuum kaup on väga heas seisukorras ja väga hea asukohaga elamispinnad, mille eest ollakse valmis maksma ka kõrget hinda. Harvad pole eramutehingud Nõmmel või Viimsis hinnaklassis 300 000 – 400 000 eurot, kuid hoone peab olema laitmatu. Samuti soetatakse väga hea asukohaga elamumaid hinnaga kuni 70 000 eurot. Ka kallimate korterite eest ollakse valmis maksma üle 2000 euro ruutmeetri kohta. Selliste varade ostjateks on suures osas isikud, kes teevad tehingu omavahendite arvelt ning seeläbi on ka oluliselt nõudlikumad. Iga väiksemgi investeeringuvajadus korrutatakse läbi hoomamatu «emotsionaalsuse

indeksiga», mis maakeeli tähendab, et kui eramu katus vajab maksimaalselt 5000 euro suurust investeeringut, püütakse hinda alla kaubelda 10 000 – 15 000 eurot, kuna tipphoonete puhul väärtustatakse uue omaniku tööpanust ülikõrgelt. Eelnev ei tähenda loomulikult, et muude varagruppidega tehinguid ei tehtagi, kuid nende realiseerimine on siiski oluliselt keerulisem kui väga odavate või väga heade varade puhul.

Probleemsed varad Kõige raskem on pakkumistetulvas ning küllaltki passiivses turuseisus realiseerida näiteks mitte midagi ütlevas seisukorras paneelmajakortereid. Iseäranis probleemsed on esimese korruse elamispinnad, samuti on tugev ülepakkumine buumiaegu ehitatud eramutes, kus rahapuuduse tõttu on osaliselt sisetööd tegemata jäänud. Ka elamumaid, mis paikne-

vad logistiliselt väga kehvas asukohas, on keeruline konkurentsis hoida, sest inimesed hindavad maatükkide puhul üha enam seda, kui kergesti pääseb ligi ühistranspordivahenditega. Eelneva taustal saame varaomanikele üldistatult soovitada, et enne vara müügihinna määramist tuleb endale selgeks teha, millise müügistrateegiaga alustada, sest praeguste kinnisvaraostjate hingeelu on varasemast keerulisem ja nõudmised kõrgemad. Valesti määratud hind võib anda tagasilöögi ning lõppeda lihtsalt huvipuudusega, mis võib tähendada kuudepikkust ajakadu. Kusjuures see ei pruugi alati tähendada müügihinna allapoole korrigeerimist – viimastel kuudel oleme vahendanud mitu tehingut, kus müüjapoolsed ootused olid alguses madalamad, kui nende vara tegelikult väärt oli, sest nad ei osanud lihtsalt endale kõiki objektiga seotud väärtusi teadvustada.

REALIA GROUP

PINDI KINNISVARA/ERI KINNISVARA Tartu mnt 16, Tallinn tel 610 3900 gsm 512 0280 e-post tallinn@pindi.ee www.pindi.ee www.eri.ee


5

8. juuni 2011

Jätkusuutlikkus on maailmas kiirelt kasvav trend Kui mõtleme jätkusuutlikkusele, mõtleme tihti kestvusele, pikaealisusele ja loodushoidlikkusele. Jätkusuutlik arendus ei tähenda lihtsalt passiivmaja ehitamist – arvestada tuleb kõigi huvitatud osapooltega, ka tulevaste põlvkondade heaoluga.

Francesco

de

Luca

Oxford Sustainable Groupi peaarhitekt

J

ätkusuutliku arenduse ehk kestliku arenduse eesmärgiks on inimeste vajaduste rahuldamine, kuid samaaegselt ka keskkonnaga arvestamine. Tõeliselt kestlik arendus peaks samal ajal kasvatama nii tulu kui ka avaldama positiivset mõju ümbritsevale ühiskonnale. Seega tuleks jätkusuutlikkusest rääkides keskenduda kolmele mõjurile, mille moodustavad sotsiaalsed, majanduslikud ja ökoloogilised põhjused või tegurid. Ja ainult nende kõigi kolme teema kattumisel saame tegelikult rääkida jätkusuutlikkusest.

Terviklik elukeskkond Jätkusuutlikku filosoofiat jälgides peab arvestama kõige-

Oxford Park tahab tõestada, et jätkusuutlikkuse kontseptsioon on ka Eestis vastu võetud, järgides nii maailmas levinud trendi. ga, alustades ehk kõige tähtsamast: elu- ja töökohtade asukohad. Ideaalis asuvad elukoht ja töö üksteisest mitte väga kaugel, mis tähendab, et kõik eluks vajalik on käe-jala juures. Sellest lähtudes võib öelda, et jätkusuutlik arendus hõlmab endas tervikliku elukeskkonna loomist. Oma kestlikku elukeskkonda valides peab arvesse võtma hoonesiseste ruumide ja funktsioonide paigutusega, välisviimistlusega, aga ka ehitusmaterjalide ning keskkonnasõbralike ehitustehnikatega. Sellist põhimõtet järgides tuleb majad disainida energiatõhusaks praktilisel moel – et hoone paigutus ning suured aknad võimaldaksid kasutada idast, lõunast ja läänest langevat päikesevalgust passiivseks

kütteks ja suviseid tuuli looduslikuks jahutuseks. Oluline osa jätkusuutlikkusest on ka kohaliku materjali kasutamine ning arvestamine kohaliku kliimaga. Näiteks tuleks maksimaalselt kasutada kohalikku kliimasse sobivaid taimi, jätta alles võimalikult palju puid ning istutada olemasolevad puud ümber sinna, kuhu vaja.

Algus Saksamaalt Sellistest täielikult kestlikest ja põhjalikest arendustest maailmas on veel vara näiteid tuua, kuid mõned küllaltki läbimõeldud projektid on juba olemas. Kõige esimese keskkonnaga arvestava arenduse leiame Saksamaalt. Seda hakati ehitama 90ndate keskpaigas. Tege-

mist on jätkusuutliku kogukonnaga Vauban, mille põhieesmärgiks on loodussõbralik lähenemine. Linn sai valmis 2001. aastal ning sinna kolis kohe pärast seda sisse kaks tuhat inimest, mis juba kümme aastat tagasi viitas jätkusuutliku eluviisi tulevikule ning inimeste teadlikkusele. Kõigi hoonete ehitamisel lähtuti madala energiakasutuse standardist ning sada hoonet projekteeriti eriti madala energiakasutusega passiivmaja põhimõtetel. Teiste hoonete energiavarustus on lahendatud biogaasil töötavast elektri ja soojuse koostootmisjaamast. Biomassi energia toodetakse taastuvatest looduslikest allikatest nagu puit ja rohtsed energiakultuurid. Samas on

hoonetel ka päikesepaneelid ja fotogalvaanilised elemendid. Kõige parem on Vaubanis aga päikeseenergia kasutamine. Neil on maailma esimene kogukond, kus kodud toodavad positiivset energiat, mis tähendab, et päikeseenergia ülejääk müüakse linna energiavõrku, millest saab kasu iga kodu.

Lisandub Eesti Araabia Ühendemiraatidesse ehitatakse Masdari City’t, mis on küllaltki põhjalik projekt, kuid seal puudub side loodusega ning see on rohkem tehnilise fookusega. Masdari City eesmärgiks on täielikult toetuda päikeseenergiale ja teistele taastuvatele energiaallikatele koos jätkusuutliku null-süsiniku ja nullsaaste ökoloogiaga.

Foto: Oxford Park

Linna oodatakse elama 45  000 kuni 50 000 inimest ning 1500 ettevõtet. Tegemist on väga ambitsioonika ja ühe suurema omataolise projektiga maailmas, mis peaks täies ulatuses valmima juba 2025. aastaks. Samas on võimalik ka Eestile lähemalt jätkusuutlikest projektidest rääkida. Mõned projektid Rootsis on keskkonna suhtes hästi arenenud ja on ka edukaks osutunud. Näiteks Rootsi suuruselt kolmandas linnas Malmös plaanitakse üks linnaosa Rosengård ehitada ümber täielikult energiasäästlikuks. Sarnaselt on ka Eestis Juuru vallas rajamisel terviklik ja keskkonnasõbralik, säästvale elustiilile keskenduv uusasum Oxford Park.


6

8. juuni 2011

Külmuma kippuvad veetorud soojusta suvel Järjekorras juba teine «talvine» talv on enamvähem õnnelikult üle elatud. Üsna palju oli probleeme hoonete veetorustike külmumisega, mille tagajärjed olid väga erineva raskusastmega.

Jüri Püss

Uponori tehnilise toe spetsialist

T

uleb tunnistada, et inimesed kipuvad koolis õpitut kiiresti unustama. Viimase pea paarikümne aasta jooksul on üha rohkem hakatud kasutama erinevaid plasttorusid ja mingil põhjusel on tekkinud arusaam, et plasttorude puhul on külmumismured päevakorrast maas. Ühest küljest on ootused õigustatud, sest plasttorud ise

tõepoolest külmumist ei karda, küll tuleb aga kooli füüsikakursusest meelde tuletada, et vee külmumistemperatuur on 0 °C ja siin ei aita toru materjal meid kuidagi. Vesi külmub 0  °C juures olenemata sellest, kas on plekkvõi plastämbris.

Ehitamine ja torud Miks sedasorti probleemid siis ikkagi aeg-ajalt esile kerkivad? Tuleb tunnistada, et kõik on enamasti mõtlemises kinni. Paraku ei mõelda ehitamise käigus alati kõike korralikult läbi: veetorud paigaldatakse näiteks välisseintesse, kus nende külmumisoht on kõige suurem. Kui torud peavad tingimata välisseinas olema, tuleb need erilise hoolega isoleerida. Soovitav oleks sellisel juhul püüda sellesse torulõiku planeerida ka suuremat tarbimist, sest siis liigub vesi torus sagedamini ja külmumisoht on väiksem. Näiteks on talvisel ajal tarbetu kastmiskraani veetoru külmumisoht eriti suur. Olen näinud ka lahendust, kus veetoru oli ühest ruumist teise viidud läbi räästaaluse tuulekasti (ilmselt ununes see toru õigel ajal ära). Erilise hoolega tuleb ehitada majja tuleva veetoru sisend, sest sokli kõrvalt ülespöörduva toru külmumised on sagedased. Üsna mitmeid tõsiseid probleeme on kaasa toonud ka inimlik soov raha kokku hoi-

da. Tänapäevased kütteseadmed võimaldavad teatud perioodideks rakendada nn säästurežiime. Nädalaks või kaheks talvepuhkusele minnes tundub ju päris mõistlikuna viia oma maja selleks perioodiks alandatud temperatuurirežiimile. Niisuguse soovi tekkimisel tuleks aga kohe mõelda sellele, et välistemperatuurid võivad meie äraolekul päris suurtes piirides kõikuda. On olnud juhuseid, kus valitud säästurežiim ei vedanud välja ja maja külmus. Sellistel puhkudel on kahjud väga suured, sest külmumise tõttu purunevad mitte ainult torud, vaid ka kütteallikas ja üldse kõik, millel vähegi veega pistmist.

Suvel valmistu talveks Suvi on ehitamiseks kõige magusam aeg. Neile, kes oma tulevasse elamisse veevärki või küttesüsteemi planeerivad, soovitan torustike paiknemine hoolikalt läbi mõelda. Lootma peab ikka õigetele lahendustele, mitte püüda valesid lahendusi materjalide valikuga päästa. Torustik peab olema külmumise eest kaitstud sõltumata sellest, millest see ehitatakse. Tervislikkuse seisukohalt lähtudes on torustiku kavandamisel mõistlik vältida selliseid torulõike, kus vesi enamiku aja aastast seisab (näiteks juba eespool mainitud kastmiskraan). Seisva veega torulõigus või-

vad jõudsasti paljunema hakata kaunite nimedega bakterid (nagu näiteks «legionella»), mis võib reostada kogu maja joogiveesüsteemi. Kõlava nimega bakterid kutsuvad esile äärmiselt vastikuid tõbesid, mida oleks kindlasti mõistlik vältida. Lihtne tõde on torustike puhul järgmine: külmaveetorusid tuleb kaitsta soojenemise ja soojaveetorusid jahtumise eest. Soovitatavad torulõikude pikkused sõltuvad toru läbimõõdust: torulõigus oleva vee maht ligi kolm liitrit ehk mida jämedam toru, seda lühem. Soovituse mõte seisneb selles, et väga pikkade torulõikude puhul ei jõua vesi kogu toru pikkuse osas vahetuda ja vee kvaliteet võib pikapeale halveneda. Kui eelmine talv läks õnneks ja suuremaid hädasid torustikega ei juhtunud (hoiatused siiski olid), oleks praegu paras aeg midagi ette võtta. Üle tasuks vaadata majade veesisendid ja need vajadusel täiendavalt isoleerida või võimalusel kasutada eelisoleeritud torusid. Kui esines lühiajalisi külmumisprobleeme, peaks probleemsed kohad üle vaatama ja võimalusel midagi ette võtma, sest olenemata sellest, et praegu käib päike kõrgelt, on aasta lõpus jälle talve oodata ja kõik algab taas otsast peale. Elame kord juba piirkonnas, kus soe aeg on tegelikult ju ettevalmistus talveks.

Kui vanade torude vahetamiseks läheb, tasub asjatundjatelt uurida, milliseid tänapäevaseid torulahendusi on saadaval ja millistes tingimustes neid kasutada sobib. Foto: Uponor

TEADMISEKS Erisugused plastmaterjalid elavad külmumise erinevalt üle: • Elastne plasttoru (modifitseeritud polüetüleen PEX) elab külmumise üsna hästi üle sellisel juhul, kui on näiteks vabalt karkass-seina sees, sest saab seal vajalikul määral paisuda. Kui PEX-toru on aga valatud näiteks betoonpõrandasse, on asi naljast kaugel. Sellisel juhul paisumise võimalus puudub ja pahandused ei ole kaugel. • Jäikade plasttorude (polüpropüleen, alumiiniumkihiga komposiittorud) puhul peab olema ettevaatlik, sest oma väiksema elastsuse tõttu võivad need külmumise korral kergemini puruneda. Allikas: Jüri Püss, Uponor


7

8. juuni 2011

Lamekatuse renoveerimine on tulus ja püsiv Vaatamata viimasel ajal jälle aktiviseerunud elamuehitusele on valdav osa meie korruselamuid pärit siiski nõukogude ajast. Suurem osa neist on ehitatud lamekatusega, mille oskuslik renoveerimine on soodsam ja otstarbekam kui viilkatuseks ümber ehitamine. A lo K a r u Alar Piirfeld Andrus Taliaru ehituskonsultandid

T

änapäevaste materjalidega on võimalik teha veekindlaid ja toimivaid lamekatuseid, mis kestavad 30-50 aastat. Sellise kestvuse saavutamiseks tuleb muidugi kasutada tavapärasest kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale, kui on nn idaturule valmistatud odavad versioonid, millega kaetakse suurem osa meie lamekatustest. Lamekatuse ümberehitus viilkatuseks on üsna mõttetu tegevus. Seda on otstarbekas teha vaid juhul, kui soovitakse katusealust välja ehitada. Isegi siis on otstarbekam kaaluda hoopis lisakorruse pealeehitamist.

Hästi planeeritud eeltööd Üldjuhul on korruselamute katuslaed algselt kaetud vähemalt neljakihilise ruberoidkattega, vanematele majadele on tavaliselt ruberoidikihte aastate jooksul lisatud. Viimasel kahel kümnendil on peaaegu kõik katused kaetud vähemalt ühekihilise tänapäevase modifitseeritud bituumenrullmaterjaliga. Kui otsus katuse renoveerimiseks on olemas, peab alustama eeltöödega. Kõigepealt tuleb katus prahist koristada ning eemaldada sealt kõik liigne, nagu vanad antennid, antennialused, mittevajalikud läbiviigud jms. Katusele tekkinud auru- ja veekotid tuleb avada ja kuivatada. Kui olemasolev kate on kahjustunud ja vett täis, tuleb see eemaldada vajadusel kuni aluskonstruktsioonini. Üldjuhul on katusekate nii halvas seisukorras vähestel katustel ja sealgi vaid sellistes madalamates kohtades nagu äravoolukaevu ümbrus ja katuseneelud. Kahjustamata katu-

sekatte võib katusele alles jätta, sest see hakkab toimima aurutõkkena. Lahtised hüdroisolatsiooni ülespöörded tuleb eemaldada. Vanad asbesttsemendist kanalisatsiooni tuulutustorud peab välja vahetama uute vastu. Olemasolevad ventilatsioonikorstnad ja nende katteplaadid tuleb restaureerida ning vajadusel kõrgemaks ehitada. Kõik betoon- ja kivipinnad peab enne hüdroisoleerimist kruntima bituumenkrundiga. Katuseluugid tuleb välja vahetada uute õhkamortidega varustatud iseavanevate soojustatud luukide vastu.

Lombivaba katus Katusekalle on sisemise äravooluga katustel antud paneelidega kahelt poolt keskele, välimise äravooluga katustel väljapoole. Sisemise äravooluga katuste keskosas ehk neelus on loodud lisakalded iga trepikoja juures asuvate äravoolukaevudeni. Katusekalded on üldjuhul Püsiva tulemuse saamiseks tuleb lamekatuse renoveerimisel järgida mitmeid nõudeid ja töövõtteid, kuid vaev tasub end Foto: Alo Karu suhteliselt väikesed. Lombiva- siiski ära, sest hoolega ja õigesti renoveeritud katus püsib aastakümneid. ba katuse väljaehitamine eeldab täiendavate lisakallete (vä- gede soojajuhtivus olema 0,20 soojustusmaterjali peal olevas Ventilatsioonikorstnad lä- Välimise äravooluga katuste hemalt 1 : 20) väljaehitamist, – 0,15 W/m2 K. Lisasoojustuse õhkvahes või tuulutussoontes, hevad ilmselt lähitulevikus re- räästakarniisid tuleb üldjuhul seoses soojustada ka altpoolt. Seda mis nõuab parapettide kõrge- paksus määratakse energiaau- mille väljundavad asuvad hoo- konstrueerimisele maks ehitamist. diti järgi spetsiaalsete arvutus- ne välisseinte ülemises panee- sundventilatsiooni väljaehita- võib teha fassaadi soojustamise ajal. Lahendus on töömahukas tega – üldjuhul on see 150–250 lis või parapetis. Hoone reno- misega. ja vajab täiendavat investee- mm vahel. veerimise ajal tuleb vana katuVentilatsioonikorstnad tuSisemise äravooluga katusringut. Seetõttu on otstarbekas Katuse lisasoojustusena tu- se tuulutus tingimata sulgeda. leb üleni hüdroisoleerida, ka tel lahendatakse sadevete äraparandada kaldeid nähtavates leb kasutada jäika soojustus- Seda võiks teha fassaadi reno- katteplaadid. Kanalisatsiooni- vool äravoolukaevude abil. lombikohtades või torude läbiviigud tihendatak- Äravoolutorustik liitub äravooveerimise ajal. luua lisakalded puisUus tuulutus luuakse pai- se spetsiaalsete kummitihen- lukaevuga vahetult kandevpatematerjaliga või Nõukogudeaegsed lamekatused galdatud lisasoojustusse või- ditega. neeli all. Koos äravoolude vamalikult kõrgele hüdroisolathetusega tuleb vahetada ka kaldse soojustusma- on ilmselgelt alasoojustatud ja siooni alla. Selleks kasutatakse Ära unusta liftišahte äravoolutoru all paiknevad hoterjaliga selliselt, et sageli ulatuslike külmasildadekogukalle oleks väheKui hoonel renoveeritakse risontaalsed torujätkud kuni spetsiaalseid tuulutus- ja punga, mistõttu vajavad nad tõhumalt 1 : 80. Praktika nasoontega varustatud jäiku ainult lamekatus ja fassaadid toru vertikaalosani. näitab, et sellist la- sat lisasoojustamist. mineraalvillaplaate. on tegemata, lõigatakse paraÄravoolukaevud tuleb asenhendust kasutades Põhisoojustusse 1000 mm pettidel olemasolevad parape- dada uute 110 mm läbimõõdujäävad katusele valdavalt alla materjali, mille survetugevus kaugusele hoone pikemate kül- tiplekid veeninaplekkideks ja ga kaheastmeliste äravoolude15 mm lombid. Sellise sügavu- on vähemalt 30 kPa (vahtpo- gede parapettidest lõigatakse kaetakse ühekordsete hüd- ga või üheastmeliste aurutõksega lombid on lubatavad ka lüstüreenil vähemalt 50 kPa). sisse tuulutuse kogumiskana- roisolatsiooni ülespööretega. ke pinnal kummist läbiviigutiuusehituses. Hüdroisolatsiooni aluspinna- lid. Kogumiskanalitele paigalKui hoonel on soojustatud hendiga varustatud äravooluna tuleb paigaldada põhisoo- datakse iga 4-8 m järel alarõ- fassaadid, tuleb ka parapetiosa dega. Soojus ja hüdroisolatsioon justusele tuulutus- ja punn- hutuuluti. Parapetituulutuse soojustada. Selleks kinnitatakSoovitav on kasutada tehaOlemasolev soojustus on soontega varustatud kõvavill- väljaehitamine ei ole vajalik. se parapetile puitprussid 50 x ses hüdroisolatsioonilapiga vapaljude kortermajade katustel plaadid 30–50 mm survetugeJärgmisena tuleb ette võt- 50 mm, mille vahele paigalda- rustatud äravoolukaeve. Välikas TEP-plaatidest, mineraal- vusega vähemalt 40 kPa. ta hüdroisolatsioon, mis te- takse 50 mm paksune soojus- mise äravooluga katustel uuenvillast, kombinatsioon mõleSoojustuse ja hüdroisolat- hakse kahekihiline. Pealmise tus. Prussidega antakse parape- datakse vihmaveerennid ja tomast, gaaskukeroonpaneelidest siooni kinnitamiseks tuleb ka- hüdroisolatsioonimaterjali tile ka kalle katuse poole. Para- rustik. või plokkidest. Soojustamiseks sutada katusekinnituseks ette kaal peaks olema vähemalt pett kaetakse vähemalt 12 mm Liftišahtidele tehakse võidi kasutada ka berliiti, bi- nähtud plasttüübleid. Kinniti- 5000 g/m2, alumisel 4000 g/m2. paksuse vineeriga ja kahekord- 300 mm kõrgused hüdroisotuumenberliiti, fenoplasti, ki- te arv määratakse kindlaks Külgülekate peab mõlemal kihil se hüdroisolatsiooniga. Parape- latsiooni ülespöörded. Liftivisöe- või põlevkivituhka (šlak- tüüblitõmbe katse ja selle põh- olema 100 mm, risti ülekate tid kaetakse pealt topeltvalts- šahtide siseosad tuleb soojuski) jms nõukogude ajal kätte- jal tehtava arvutuse abil. Para- 150 mm. Hüdroisolatsioonima- jätkudega soovitavalt vähe- tada samamoodi nagu muu peti- ja räästakonstruktsiooni terjalid peavad vastama vähe- malt 0,7 mm parapetiplekiga. katus. Liftišahtide seinad tuleb saadavat materjali. Välimise äravooluga katuse katta pleki, tsementkiudplaaNõukogudeaegsed lameka- kinnitamiseks tuleb kasutada malt kvaliteediklassile BTL 2. Hüdroisolatsiooni üles- lisasoojustamiseks paigaldatak- di või õhekrohvsüsteemiga. tused on ilmselgelt alasoojus- naeltüübleid ja roostevabasid tatud ja sageli ulatuslike kül- puidukruve. pöörded parapettidele ja katu- se räästaservale puitprussidest Vastasel korral võib sademevemasildadega, mistõttu vajavad si pääseda seinapragudest kaseluukidele tehakse kahekord- piire. nad tõhusat lisasoojustamist. Tuulutus vaata üle Katuseräästale paigaldatak- tusesse. Soovitav on kõik liftised, ajutistele parapettidele ja Energiatõhususe miinimumOlemasolev katuse tuulu- ventilatsioonikorstnatele ühe- se räästaplekk ja hüdroisolat- šahtide soojad katuse- ja seinanõuete kohaselt peab katusla- tus toimib hoonetel üldjuhul kordsed. sioon viiakse räästapleki peale. osad soojustada.


8

8. juuni 2011

Balti riikide kaubanduspindade turul on huvitavad ajad Tarbijate kindlustunne on kõigis kolmes Balti riigis taastumas ja just see mõjutab jaekaubanduse arengut. Pole siiski põhjust arvata, et kaubanduspindade turg päris samas rütmis areneks. A i va r T o m s o n

DTZ Kinnisvaraekspert asedirektor

K

ui tarbijate kõrvale tuua arendaja ja investori pilk, mis meie oludes tihtipeale ka kokku langevad, on põhjust teha kolme riigi vahel selget vahet. Just Eesti eristub seeläbi, et ka kõige sügavamal kriisiajal toimus aktiivne arendustegevus. Tõsi, seda pigem olemasolevate keskuste laienemise kaudu, kuid samas rajati neil aastatel näiteks Solaris. Läti areng kaldus pigem teise äärmusse, sest arendustegevus soikus ja nii mõnessegi kaubanduskeskusesse tekkis märkimisväärne vakantsus. Keerukad probleemid tekkisid Riia tänavatasandi kaubanduses. Leedu jäi suures pildis oma arengus Eesti ja Läti vahele: suhteliselt positiivse regionaalse arengu taustal võib probleemidena tuua välja näiteks suurt vakantsi suuremate linnade tänavatasandi kaubanduses. Eesti ja eriti Tallinn tulid sellest suhteliselt «puhtalt» välja sel lihtsal põhjusel, et Tallinna puhul puudub väljakujunenud tänavatasandi kaubandus. Selle taustategijaid on ilmselt erine-

vaid, kuid tagajärgi siiski üks. Lähiaastad hakkavad seda pilti muutma, aga praegu on seis selline.

Investorid tunnevad huvi Mõne viimase kuu areng on huvitav. Konkreetsetest suurtehingutest saab rääkida Eesti turu põhjal. Meie ajakirjandusest on käinud läbi kaks investeeringut suurusjärgus sada miljonit eurot. Ühel juhul oli tegemist kuuest kaubandusobjektist koosneva portfelliga, teisel juhul Kristiine kaubanduskeskusega. Tõsi, vähemalt esimesel juhul puudub ühene info, et tehing oleks lõpule viidud, kuid selge on see, et üle mitme aasta on huvi kasvanud ja soov tehinguid teha olemas. Neid tehinguid ei saa pidada juhuslikeks või imestamist väärivateks. Esiteks seetõttu, et tegemist on kaubanduspindadega ja teiseks, et need toimusid Eestis. Olnuks tegemist teistsuguste valikutega, võiks viidata juhusele, praegusel juhul võiks pigem väita, et tegemist on tulemustega, mida võis oodata. Erinevatel põhjustel eelistavad välisinvestorid praegu kolmest Balti riigist kindlasti Eestit, samuti on turul atraktiivseimaks just kaubanduspinnad.

Rasked ajad pole möödas Pole põhjust väita, et turg on taastunud. Mõni aasta tagasi tehtud allahindlused renditasemetes pigem kestavad, kui on minevikuks saanud. Kui alustati 6–12-kuuliste perioodidega, siis õige pea neid pikendati ja kuna kaubandus on alles kosumas, pole see loomulikult võimaldanud

kinnisvaraomanikel rendihindu kergitada. Samas on just rendialanduste kaudu saavutatud seda, et rasked ajad elati üle suuremate probleemideta vakantsi osas. Tõsi, juba eespool nimetatud mõttes eristub Riia ja tänavatasandi kaubanduse puhul eristuvad ka mõned Leedu linnad, aga näiteks kaubanduskeskuste puhul pandi enamikul juhtudel suhteliselt hästi vastu. Erandid on siiski olemas, kuid suur vakants puudutas pigem väikelinnu, kus buumiharjal tihtipeale valmis üheaegselt mitu konkureerivat projekti. Ilmselt mitte kõik neist ei saa omanikele renditulu teenida kaubanduspindadena. Halvemal juhul on muidugi juba tegemist uute omanikega. Kaubanduskeskustest enam kannatasid spetsialiseeritud kaubanduspinnad, näidetena võib tuua eelkõige autokaubandust ja ehitusmaterjalide kauplusi. Tuleviku mõttes võibki probleeme näha pigem väikelinnades, kindlasti võtab kosumine just seal kauem aega. Paraku puudutab see palju enam võrreldes Eesti ja Leeduga Lätit. Eestis ja Leedus on juba lähiajal oodata rendihindade kasvu algust – Lätis võtab see siiski kauem aega. Seejuures on Riias näha positiivseid märke, et tänavatasandi kaubandus on kõige raskemast madalseisust üle saamas. Tõsi, renditasemed on hiilgeaegadega võrreldes kahvatud, aga üle mitme aasta on taas hakatud avama uusi kauplusi ja vakantsus on seeläbi pöördunud vähenemise suunas.

TEADMISEKS Valik Tallinna piirkonnas valminud kaubanduspindu ja kaubanduskeskuste laiendusi Objekt

Uusehituse/ laienduse ulatus

Aeg

Järve keskuse laiendus

3200

2008

Pirita Selveri laiendus

3000

2008

Tähesaju City (I etapp)

35 000

sügis 2008

Rocca al Mare kaubanduskeskuse I etapp (laiendus)

16 000

sügis 2008

Rocca al Mare kaubanduskeskuse II etapp (laiendus ja renoveerimine)

6000 ja 14 000

mai 2008

Rocca al Mare kaubanduskeskuse III etapp (renoveerimine)

11 000

talv 2009

Asko ja Sotka mööblikauplused Kakumäel

2300

talv 2008

Kakumäe Selver

3500

märts 2009

Solaris (kaubanduspind)

12 800

oktoober 2009

Kristiine Keskus

12 000

oktoober 2010

Tähesaju City (II etapp)

20 000

kevad 2010

K-Rautakesko laiendus Paldiski mnt ääres

3000

kevad 2010

Tabasalu Rimi supermarket

2000

juuni 2010

Baltika kvartal (I etapp)

2600

september 2009

Valik kavandatavaid kaubanduspindu Tallinna piirkonnas Objekt

Uusehituse/ laienduse ulatus

Aeg

Rimi Laagri kaubanduskeskus

5000

detsember 2011

ETK hüpermarket Ameerikanurga Kaubandus- ja Logistikapargis

13 000

2012 II pool

Allikas: DTZ Kinnisvaraekspert

Nii vähe vaeva katusega Tunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Samal ajal kui Ruukki professionaalid paigaldava sinu võidetud katust, veedad sina oma kaaslasega nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis. Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu


9

8. juuni 2011

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22


10

8. juuni 2011

Kaunis kodu nõuab hoolivat pererahvast Kortermaja kaunistamine pole sugugi üle jõu käiv ülesanne, kui leidub vaid tahet oma kodu ümbrust korrastada, leiavad mullu Eesti kauneima kortermaja tiitliga pärjatud Ao tn 5 korteriühistu liikmed Cristel Kuurmaa, Kairi Rosin ja Rain Zõbin.

Cristeli, Raini ja Kairi juttu kuulates võib vaid ette kujutada, kuidas sumedad suveõhtud Ao tänava viienda maja tagaõues välja näevad. «Eks me natuke olegi nagu üks suur Itaalia perekond – õhtuti toome oma laudlinad, pirukad ja kohvitassid õue, istume siin ja ajame juttu – tuleb üks, teine ja kolmas,» räägib Kairi. Koos tähistatakse sünnipäevi ja peetakse koolilõpupidusid, tehakse jaanituld. «Midagi korraldame me alati,» naeratab Cristel.

Kristel Kossar

S

irelite uimastav lõhn on esimene, mis Tallinna kesklinnas Ao tänaval hiliskevadise uitaja meeltesse tungib. Tänav on väike, palistatud kortermajadega, millest enamiku sünniaeg jääb möödunud sajandi esimesse poolde. Võib vaid oletada, millisesse imelisse värvi- ja lõhnaderikkasse tagaaeda avanevad väravad teeservas – maja number viis on just üks neist. Iseäranis värvi- ja liigirikast aianurka, moodsama nimega kiviktaimlat presenteerides pakatavad korteriühistu liikmed Cristel Kuurmaa, Kairi Rosin ja Rain Zõbin uhkusest ning jutustavad, kuidas kogu see ilu teoks sai. «Eks me seda koos ikka tegime, igaüks tõi midagi – kes maakodust, kes ämma käest, ka naabritega vahetasime, nii et ühistu raha ei ole me selle tegemiseks kulutanud,» muigab Rain. Püsivalt peavad aga aianurgal silma peal eeskätt need paar majaelanikku, kes taimekasvatuse kunsti kõige paremini tunnevad. «Kõige olulisem ongi, et majas oleks paar-kolm inimest, kes aiatöö oma südameasjaks võtavad,» lisab Kairi.

Hooldatud hekk ja muru Ao 5 korteriühistusse kuulub üheksa korterit – kõigi omanikud tunnevad oma kodu käekäigu vastu elavat huvi. «On

Korrastatud majaümbrus

Cristel Kuurmaa võib rõõmustada – tema kodumaja ja aed on pärjatud tiitliga «Eesti kauneim kortermaja». erinevaid arvamusi, aga lõpuks jõuame ikka üksmeelselt kokkulepeteni,» räägib Cristel. Ehk teisisõnu, kui läheks tarvis koostegemise musternäidist, siis võiks Ao tänava viienda maja ühistuliikmed siin vabalt ette astuda. Cristel jutustab, kuidas viimati näiteks koos hekki sai pügatud (hekk näeb välja äärmiselt eeskujulik) ning muruniitmine, mis pea 1500 m2 suurusel krundil hädatarvilik, käib graafiku alusel. Muru paistab õues aga samuti sedamoodi, et teeks kade-

daks iga inglise aiapidaja – kas siis tõesti keegi niitmisgraafikust ei viili? «Eks ikka tuleb ette, aga me tegeleme sellega,» naerab Cristel.

Üks suur Itaalia famiglia Temale on Ao tänava viies maja olnud koduks kogu elu. Kairil läheb siin seitsmes aasta – piisavalt kaua, et mäletada, kui nukralt trööstitu oli majaümbrus toona. Lillelõhna asemel kössitasid aiapõues viltuvajunud kuurilobudikud, võsastunud rägasti-

kust piilusid rämpsuhunnikud – korda sätitud puhkenurgast võis vaid unistada. Tagahoovile tõi uue hingamise Tallinna projekt «Hoovid korda», mille tarvis tuli aiale kõigepealt korralik projekt teha – Cristeli sõnul saadi hoovi korrastuseks toona sada tuhat krooni (ligi 6400 eurot), 40 000 (üle 2550 eurot) tuli ühistul omaosalusena leida. Maja ise on ühistu toel samuti põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud, alates katusevahetusest kuni sise- ja välisremon-

Foto: Kristel Kossar

dini, uutest torudest ja keldriakendest rääkimata. Pangalaenuta ei saa läbi ka Ao 5 ühistu. «Kui ühistu on suur ja korteriomanikke palju, on raha muidugi rohkem. Meie võtmesõnaks on meeskonnatöö – peame oma väikses ühistus paljud asjad oma jõududega ära tegema,» selgitab Rain. Talvel, kui aed mõnusasti lumevaiba all talveund tukub ning rohimist-niitmist pole, võtavad omanikud kätte ja ehitavad näiteks... oma lumelinna.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus kutsusid kortermaju ka tänavu osalema konkursil «Kauneim kortermaja». EKÜLi välissuhete ja projektide juhi Anu Sarneti sõnul valitakse kaunimad kortermajad välja kolmandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud. «Paistab, et inimesed tunnevad oma kodumaja ümbruse korrastamise vastu elavat huvi – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi,» kõneles Sarnet. «Ühistute oskused selles osas, kuidas maja juurde kuuluvat väikest maalappi koduseks muuta, on nähtavalt paranenud.» EKÜL pakub oma liikmetele ka vastavasisulist koolitust, viimati leidis aset õppereis Hansaplanti. Ao 5 ühistu sätib aga vaikselt paika juba tulevikuplaane – kesklinnas nii aktuaalne parkimisprobleem peab saama lahendatud, kuidas selleks aga hoovi ümber seada, on alles selgitamisel. Siingi loodetakse abi projektilt «Hoovid korda», millest kõik alguse sai – kortermaja kunagisest nukrast tagahoovist sündis kadestamisväärselt kaunis Eestimaa kodu õu.

Isotex lae- ja seinapaneelid Remont - see on imelihtne! Sobilik ka suvekodudesse ja maamajadesse!

SOOJUSISOLATSIOON ISOTEX plaadid hoiavad suurepäraselt soojust, 12 mm ISOTEX plaadi soojusisolatsioon on sama, kui 44 mm puidul või 210 mm punasel tellisel.

HELIISOLATSIOON ISOTEX parandab oluliselt ruumi akustikat, takistab välismüra sissepääsu ja summutab ruumis tekkiva müra (-22dB) ning kaja.

LIHTNE PAIGALDUS Siseviimistlusplaadid ISOTEX on dekoratiivtapeedi või tekstiiliga kaetud puitkiudplaadid, millega võite kiiresti muuta oma kodu- või kontoriruumid nägusaks, soojaks ja vaikseks. ISOTEX plaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on keskonnasõbralik. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata ühtegi kemikaali. Plaatide sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud.

Isotex on saadaval kõigis Eesti suuremates ehitusmaterjalide kauplustes

ISOTEX siseviimistlusplaatide paigaldus on ülimalt lihtne. Plaadid on nii kerged, et vajadusel saab neid üksi paigaldada. Peale paigaldamist ei vaja plaadid enam täiendavat viimistlust, seega jäävad ära tüütud pahteldamis-, lihvimis- ja koristustööd.

www.isotex.ee


11

8. juuni 2011

Soodsad hinnad! PAKUME:

• Keramsiit-betoonist plokid • Sillused avadele • BI-armatuur • Tänavakivid • KĂľnnitee äärekivid • Pakitud keramsiit kottides 50 l ja BIG Bag 1 mÂł Esindaja Eestis: TASOSTAR Kaubandus OĂœ Rävala pst 8, Tallinn. Tel 627 3057, 5309 0029 info@buildingmaterial.ee • www.buildingmaterial.ee

Läti betoontoodete tehas YlOMDDQWXGDSULOO NHKWLENXQLDSULOO         

Diff

Ă•Ă•NESPLOKK

    

(7

}}QHVSORNLG VLOLNDDWSORNLG HKLWXVSORNLG PÂ Â ULP|UW OLLPLG

ÂŻÂŻ1(63/2..

6LOLNDDWNLYLGHKLWXVMDWlLWHOLLYDGHKLWXVVHJXGIUDNWVLRRQLWXGNXLYOLLYDG

$6L6,/,.$$7XXVHKLWXVSORNN²¯¯1(63/2..RQP}}WPHWH

AS-i SILIKAAT uus ehitusplokk – Ă•Ă•NESPLOKK on mþþtmetega JD[[PP 3ORNLODOXPLVHON OMHORQ KHNVD}}QVXVW‡PPPLOOHVWNDNV 250 x 240 x 192 mm. RQSORNNLOlELYDWYHUWLNDDOVXXQDOLVWDYDMDPLGDRQKHDNDVXWD GDHOHNWULNDDEOLWHSDLJDOGDPLVHNV Plokil alumisel kĂźljel on Ăźheksa þþnsust Ă˜ 50 mm, millest kaks on plokki läbivat vertikaalsuunalist ava ja.$6786.2+$' mida on hea kasutada elektri3ORNNRQP}HOGXG kaablite paigaldamiseks. ‡ NDQGYDWHVHLQWHMD ‡ YDKHVHLQWH ODGXPLVHNV ULGDHODPXG W||VWXVKRRQHG KDOOLG MP

KASUTUSKOHAD

((/,6('

‡ 3ORNL NRQVWUXNWVLRRQ Y}LPDOGDE ODGXGD P  UL S VWYXXNH Plokk on mþeldud WlLWPDWD. OMHGRQUHOMHHIVHGQQSXQQVRRQ KHQGXVHJDMD • kandvate seinte ja KDDNXYDGRPDYDKHO ‡ 0  ULODGXPLVHOHLROHYDMDNDVXWDGDDUPHHULPLVW • vaheseinte ladumiseks (ridaelamud, tÜÜstushooned, hallid jm) ‡ 9DOPLVVHLQDHLSHDNURKYLPD

EPM

­ tuleviku klaasimine ­ ei vaja eriluba paigaldamiseks ­ maksimaalne läbipaistvus valgusele ­ kaasaegne väljanägemine

tootmine, paigaldus, viimistlus ­ LODŞADE ja RÕDUDE SISEMINE VOODERDAMINE

­ klassikaline klaasimine ­ nþuab eriluba paigaldamiseks ­ maksimaalne soojapidavus ­ massiivne

‡ 7lQXOlELP}HOGXGNRQVWUXNWVLRRQLOHVllVWHWDNVHVHJXOLVD PDWHUMDOHW||DHJDMDWUDQVSRUGLNXOXWXVL ‡ 0  ULVHJXSDLJDOGDPLVHNVP}HOGXGNHONMDKDDUDWVOLKWVXV WDYDGSORNNLGHODGXPLVW

EELISED

• Ploki konstruktsioon vþimaldab laduda mßßri pßstvuuke täitmata. 7(+1,/,6('$1'0(' Kßljed on reljeefsed nn punn-soonßhendusega ja haakuvad %UXWRNXLYWLKHGXV NJP omavahel 6XUYHWXJHYXV 0 0 UDSLGDYXV • Mßßri ladumisel ei ole vaja kasutada armeerimist G% 7XOHNLQGOXV HXURNODVV$ • Valmis seina ei pea krohvima 9HHLPDYXV  PLQ 9HHLPDYXVHNLLUXV NJP • Tänu läbimþeldud konstruktsioonile säästetakse segu, lisamaterWV NOLW jale, tÜÜaega ja transpordikulutusi . OPDNLQGOXV 1LLVNXNDKDQHPLQH PPP • Mßßrisegu paigaldamiseks mþeldud kelk ja haaratsPlihtsustavad 9HHDXUXOlELODVNYXVWHJXU  (ULVRRMXVPDKWXYXV F N-NJ. plokkide ladumist 



* siis, kui tellitakse terve teenuste pakett * pakkumine kehtib kuni 30.06.2011a.

TermoPlokk / TermoPlokk Silver

‹ 2h(KLWXVWHDYH(7,QIR}LJVXVHHHVWYDVWXWDE$66,/,.$$7

­ lihtne kasutamisel ­ mugav kasutusel ­ kindel ning tugev ­ kþige odavam

1LPHWXVMDP}}WPHG D[E[F

PP

3ORNLNDDO NJ

.RJXVSDNLV WN

3DNLPDVV EUXWR

NJ

.LYLNXOX WNP

0|UGLNXOX NJP

ÂŻ}QHVSORNN[[











3$,*$/'$0,1( .YDOLWHHWVH WXOHPXVH VDDYXWDPLVHNV RQ VRRYLWDWDY NDVXWDGD 6LOLNDDGL P  ULP|UWL 0 9XXJL N}UJXVHNV RQ DUYHVWDWXG  PP VWNRRVYXXJLJDRQSORNLN}UJXVPP /LVDYDKHQGLGXXHOHHKLWXVSORNLOH ‡ P  ULVHJXSDLJDOGDPLVHNVP}HOGXGNHON

+DDUDWV

‡ KDDUDWVSORNNLGHW}VWPLVHNV TermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga.

3ORNLW}VWPLQHKDDUDWVLJD

TermoPlokk Silver on vþrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega. TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parim materjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nþuete täitmiseks. TermoPlokist vþi TermoPlokk Silverist ehitatud majad on lisaks energiatþhususele ka mugavad – hea soojustus tagab selle, et talvel on need ßhtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka ßle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abil kontrollitud þhuvahetus.

Reideni plaat AS Tootmine Paide mnt 7, Pärnu TÜÜstuse 29, Kadrina Mßßk Tel +372 656 2727 www.reideniplaat.ee

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? ¡ Mþþdud 1160x300x320 mm ¡ Ploki kaal 2,5 kg ¡ Isolatsioonikiht 2x100 mm ¡ U-väärtus: 2 TermoPlokk 0,15 W/m K 2 TermoPlokk Silver 0,13 W/m K

2

1 m seina ehitamiseks on vaja:

¡ 3 plokki ¡ 8 mm armatuurterast 6 m 3 ¡ 0,1 m betooni (C25) vajadusel 2,3 m metallprofiili kipsplaadi kinnitamiseks

EKS

VIT SOO

SO AME

OJU

IS STAM


12

8. juuni 2011

www.dtz.ee

OST-MÜÜK KATRIN KURM-VALOJÄÄ müügijuht kutseline maakler EKMK +372 502 6897 katrin.kurm@dtz.ee

HINDAMINE

HALDAMINE

KUU PAKKUMINE

TURU-UURINGUD

HOONETE MÕÕDISTAMINE

www.dtz.ee/veerenni

www.dtz.ee/tartumnt50

MARE SAKSA

Müüa korterid täielikult renoveeritud puumajas. Korterid müüakse musta karbi kujul, v.a krt 7, mis on siseviimistlusega, üp 27,8 m², 2/3, keskküte, kamina- ja ahjuvõimalus, autokoht sisehoovis, hind 42 642 €

Ülle Mäehans, Mare Saksa

kutseline maakler hindaja EKMK +372 527 1223 mare.saksa@dtz.ee

www.dtz.ee/jarvekaare Müüa viimased korterid Rae vallas Järvekülas Kaare tee 1.

KALLE LÄLL

1-toalised korterid köögiga hinnad alates 39 433 €

kutseline maakler +372 511 2835 kalle.lall@dtz.ee

ENNU SUSI

kutseline maakler hindaja EKMK +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee

LIIA KALDOJA

kutseline maakler EKMK +372 520 1121 liia.kaldoja@dtz.ee

EKSKLUSIIVNE

Müüa 1-5-toalised korterid sügisel valmivas bürookortermajas Tartu mnt 50 0-korrus parkimiskohad I-V korrus büroopinnad VI-VIII korrus korterid

IRIS OLLE

kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee

NÕUSTAMINE

Järvekaare

korterid vaatega Ülemiste järvele MÜÜA KORTER

54 964 € 90 627 €

2toal korter 3toal korter

Kalle Läll Ive Pulma

MÜÜA KORTER

Uued korterid büroo- ja korterelamus Tallinna kesklinnas MÜÜA KORTER

Kõik korterid on rõdudega (suurimad rõdud suurusega 24-37 m²). Mare Saksa

MÜÜA KORTER

1toal krt Mustamäe, Sipelga 3a, üp 31,6 m², 5/8, lift, rõdu. Müüakse koos köögimööbli ja tehnikaga. Võimalus osta kogu sisustusega. ID 20607 59 999 € Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

1toal krt Nõmmel Ilmarise 5, 5/5, üp 30 m², uued aknad, garderoobikapp, turvauks. Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusaradadega. ID 38377 32 500 € Krista Toomemets

MÜÜA KORTER

Müüa eksklusiivne maja Laagri alevikus Pääsküla jõe veerel Veskitammi 1. Üp 390 m², saun, kamin, keskküte. Koosneb 4-st eraldiasetsevast korteriomandist, lisaks I korrusel töötav ilusalong. Müüakse kehtiva rendilepinguga. Kinnistu müüakse tervikuna, mille moodustavad 4 erinevat korteriomandit. 447 380 €

ID 26936 Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

HENRY PÄRN

maakler hindaja EKHÜ +372 526 6999 henry.parn@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANS maakler +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.e

1toal krt Põhja-Tallinn, Õle 36, 2/2, üp 29,8 m², puumaja, korter on eritasapinnaline, el.küte, kelder, uued aknad, turvauks, uus torustik, duðð. ID 11366 25 900 € Jana Toome

MÜÜA KORTER

1toal krt Pirita, Purde tn 12a, kahel korrusel (I k köök, san. ruum, II k elutuba-mag.tuba), üp 47 m², mbl võimalus, kelder, signalisats., oma hoov 300 m². ID 8684 89 444 € Henry Pärn

MÜÜA RIDAELAMU

2toal krt Kodu tn EW-aegses renoveeritud majas, üp 35,6 m², 2/2, ahiküte, gaasikütte võimalus, kelder, oma sisehoovis grillimisnurk ja parkimine. ID 42085 45 000 € Liia Kaldoja

MÜÜA RIDAELAMU

3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9, üp 60 m², planeering muudetud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisseehit. kappi, esiku sein looduskivist, madalad komm.kulud. ID 21494 61 994 € Ülle Mäehans

MÜÜA MAJA

4toal krt vanalinnas Uus tn 20, 3/4, üp 104,6 m², kamin, kelder, parkimine hoovis, kõrged laed, keldrikorrusel ühiskasutuses saun, keskküte. ID 12543 252 450 € Krista Toomemets

MÜÜA MAJA

KRISTA TOOMEMETS maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee

TOOMAS RINGO

maakler, hindaja +372 517 3628 toomas.ringo@dtz.ee

4toal krt Lasnamäe, Kalevipoja põik 2, 9/9, üp 66 m², ümber planeeritud 4-toalisest, avatud köök, 3 mag.tuba, madalad kommunaalkulud. ID 38396 57 500 € Jana Toome

MÜÜA MAJA

Ridaelamukorter Rae vald, Järveküla küla, Kitse tee, üp 123 m², krundi üp 3354 m², saun, gaas, kinnine hoov, ostmisel võimalik kasut. järelmaksu. ID 38272 130 700 € Ive Pulma

MÜÜA MAA

Ridaelamukorter Viimsi vald, Laiaküla tee, üp 140 m², krunt 780 m², saun, mbl, signalis., kamin, müüakse kogu sisustusega (v.a pehme mööbel). ID 29399 185 340 € Krista Toomemets

Maja Rapla vald, Nõmme küla, krundi suurus 6744 m². Hoonestus koosneb rehielamust (146 m²) ja aidast (21 m²). Katastrinr: 66903:003:0048 ID 40021 50 000 € Ennu Susi

MÜÜA MAA

MÜÜA MAA

IVE PULMA

maakler +372 5556 6606 ive.pulma@dtz.ee

JANA TOOME

maakler +372 5342 5945 jana.toome@dtz.ee

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige EKHÜ - Eesti Kinnisvarahindajate ühingu liige

Uus Maja Harku vald, Türisalu küla, Karutooma tee, üp 200 m², krunt 1890 m², 2 korrust, saun, kamin, rõdu, garaaþ, signalis., maaküte, köögimbl tehnikaga. ID 27163 190 000 € Ennu Susi

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250

Elamumaa Kernu vald, Laitse küla, Uku AÜ, üp 2629 m², elamumaa detailplaneering, elekter ja vesi krundi piiril, maatükk osaliselt kaetud metsaga. ID 31868 10 865 € Ülle Mäehans

Elamumaa Haabersti, Saviliiva tee, kõrghaljast. Det.plan. järgi jagatakse 2300 m² krunt 2-ks, veel võimalus planeeringut muuta. Kat.nr: 78406:610:1260 ID 41265 87 490 € Kalle Läll

Kommunikatsioonidega ja kõrghaljastusega eramukrunt Pirital Suurekivi teel, 1200 m², rajatud tsentraalsed tehnovõrgud, liitumised hinnas. ID 30373 77 000 € Ennu Susi

Müüa uus maja Porkuni järve vahetus läheduses Hirve tee 1 (Tamsalu vald), üp 166,8 m²,

krunt 3000 m², maaküte, saun. Katastrinr: 78701:004:0118 ID 28186 178 000 € Kalle Läll

DTZ

rahvusvaheline kinnisvarateenuste ettevõte, kus töötab

10 000

ligi spetsialisti

dtz.tallinn@dtz.ee


Kinnisvaja ja ehitus