Page 1

«Tantsumasin» festivali tantsuteatris! Loe lähemalt lk 3 SUURTOETAJAD:

KOOSTÖÖPARTNERID::

MEEDIAPARTNERID:

ROOTSI SUURSAATKOND, KUNINGLIK NORRA SAATKOND, UNGARI INSTITUUT, SOOME SUURSAATKOND, IIRIMAA SUURSAATKOND, PORTUGALI SUURSAATKOND, HISPAANIA SUURSAATKOND, POOLA SUURSAATKOND

FOTO: MERLI ANTSMAA

folgileht


2

3 Nii et muru põrub!

eeeeeeest tuleb üks tants, sest tuleb üks tants, sest tuleb üks vahva... Jah, mu sõbrad, XVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub tantsule. Tantsule, kui suhtlus- ja eneseväljendusvormile. Eelkõige aga kui teatud laadi rütmiliste liigutuste kogumile, mis määravad kultuurilise eripära ja päritolu. Viljandi festival on läbi aegade otsinud võimalusi, kuidas muistsest talupojakultuurist pärit püsiväärtuslike (rahva)kunstinähtusi tänapäeva urbaniseerunud ühiskonnas loomulikul teel uutes olukordades elule aidata. Oleme palju pööranud tähelepanu pillimängule ja laulule, kuid tantsule, vaatamata sellele, et see on muusikaga lahutamatult seotud, andsime fookust seni liialt vähe. Saabunud on aeg tantsimise ning pillimängu omavahelist seost rõhutada ja tugevdada. Aleksander Rybaki võidukale etteastele Eurovisiooni lauluvõistlusel tubli panuse andnud Frikari-nimelise tantsutrupi vaatemängulist esitust jälgides tundsin rõõmu, et norralased oma traditsioone kõrgelt hinnates nii tugeva kultuurilise identiteediga vaatemängu oma rahvast esindama lähetasid. Nende seadetes kasutatud halling-tantsu elemendid olid ehedad ja traditsioonipärased. Teades, kui elujõulisel järjel on Skandinaavias pärimustants oma ehedal kujul, kui loomulik on sealsetel külapidudel rahvatantsude tantsimine, e, on see mind pannud mõtlema võimaluste üle eesti oma ehedat tantsukultuuri taaselustada. Tõsi – meil on rohkearvulise osalejaskonnaga jaskonnaga lavatantsukultuur oma järjest keerukama ja head treenitust eenitust nõudva koreograafiaga. Kuid kas selle kõrval ei peaks olema ka vabade inimeste vaba suhtlus tantsu kaudu, tants kuii elu hooratas? Kas tõesti on see pelgalt ööklubide ja diskosaalidee pärusmaa? Lavatantsu kõrvale on tasapisi kerkinud tantsuklubide klubide kultuur, mis on eeskuju saanud ungarlaste kuulsalt tanchaz-liikumiaz-liikumiselt. Osalejaid on selles seni olnud suhteliselt vähe, he, kuid seda tähelepanuväärsem on nende innukus. Kutsun un üles seda liikumist laiendama. Tänavune festival pakub b selleks rikkalikku eeskuju nii lähedalt kui kaugelt, nii muusikutelt kui tantsijatelt. Oleme ekstra selle jaoks oks rajanud tantsuteatri ja vabaõhu tantsupõranda. da. Tantsigem siis nii, et muru põrub! «Õiget tantsimist ei saa olla ilma kuratlikult lt hea pillimeheta ja vastupidi,» ütlevad «Tantsumaasina» trupi liikmed oma etenduse tutvustuses. Kirrjutan sellele mõttele kindla käega alla.

S

A N DO KI VI B E R G G,, festivali pealik ealik

Muusik ja tantsija veeregu nagu üks mõnus pall Ehkki laiem avalikkus teab Meelika Hainsood ennekõike ansambli Vägilased laulja ja muusikuna, on ta suure osa oma loomingulisest energiast suunanud pärimustantsu õppimisele ja õpetamisele. «Mõnu on tantsu puhul kõige olulisem,» teab ta kogenult rõhutada. Kui küsida, mis on pärimustants, jäävad paljud vastajad ilmselt jänni. Meelika Hainsoo, sina oled selle teemaga läbi aastate üsna intensiivselt tegelenud. Millist definitsiooni pakud? Eks seda olegi väga keeruline defineerida, sest meie igapäevases keeles on kasutuses mitmed mõisted, mis justkui tähendavad ühte ja sama asja: rahvatants, folkloorne tants, pärimustants, seltskonnatants jne. Inimesed tõlgendavad neid väga erinevalt, keegi pole neid kunagi üheselt lahti seletanud. Rahvatants on asi, mis tänapäeval toob enamikule silme ette uusloomingulised tantsud, mida tantsitakse jooniste järgi suurtel staadionidel või lavadel. Folkloorne tants on jällegi mõiste, mis seostub inimestele vanade kirjelduste võimalikult täpse jäljendamisega. Kui me räägime pärimustantsust, siis minu meelest võiks selle all mõista traditsioonilist

keha tunnetamise viisi. See on esteetika ja funktsiooni poolest hoopis midagi muud kui lavatants. Pärimustantsu tantsitakse rahulikult oma lõbuks ja suhtlemiseks. Väga oluline on ka see, et pärimustants loob ennast üha uuesti ning on selle poolest erinev ka folkloorsest tantsust. Teisisõnu me loome vanu mustreid jälgides uusi, vaid meile omaseid tantse. Tantsust on tõtt-öelda väga raske rääkida, sest see on asi, mida inimene tunnetab oma kehaga. Nii mõnedki asjad pole seejuures sõnaliselt seletatavad. Niisiis: pärimustantse pole võimalik valesti tantsida? Ei ole jah. Eesti inimesed kipuvad sageli ütlema, et nad ei oska tantsida ja eelistavad seepärast seina või platsi äärde jääda. Tegelikult on küsimus ikka pealehakkamises – mõnikord piisab väikesest tõukest, et see õige tantsumõnu üles leida.

«Eks lõpuks saabki igaüks ise valida, kas ta eelistab tantsida või tegeleda näiteks joogaga.»

Mõnu ongi tantsu puhul kõige olulisem, ilma selleta pole asjal mõtet. Kui me vaatame ringi Skandinaavia maades, Ungaris ja mitmetes teistes meie lähikondsetes riikides, kus pärimustants on oma loomulikul moel püsinud hea tervise juures, siis näeme, et mõnu tekitajad on kõikjal ühesugused. Igal pool tähtsustatakse keha hoiakut, pöörlemist ja sädet tantsija silmades. Tegu pole konkreetsete skeemide järgimisega, vaid kire otsimisega. Pärimustantsu on üsna raske õpetada. Samas on seda hõlbus õppida – tuleb jälgida, mida teised teevad ja luua mõttes pilt, kuidas see sama asi sinu keha kaudu väljendatuna võiks välja näha. Kui tantsid koos inimesega, kes on selles vallas vilunud, saad need nipid kiiresti kätte. Inimesed ei hakanud tantsima selleks, et kellelegi esineda, pigem ikka selleks, et omavahel suhelda ja oma keha korras hoida. Ma ei pea siinkohal silmas päris seda sama, mida mõeldakse spordi all, küll aga oma kehaga kokkusaamist ja selle tundmaõppimist. Tantsimine on selleks kõige traditsioonilisem viis. Eks lõpuks saabki igaüks ise valida, kas ta eelistab tantsida või tegeleda näiteks joogaga. Tundub, et Eestis on pärimuslik tantsutunne ja -tahe

peaaegu väljasurnud. urnud. Vaid Kihnus ja Setomaal aal võib näha, kuidas inimesed sed külapeol vähimagi valehäbita äbita esimeste pillihelide peale püsti hüppavad ja omi tantse keerutama hakkavad. avad. Tõsi ta on. Ühest hest küljest justkui on viimastel tel aastatel pärimustantsud inimeste juurde tagasi hakanud anud tulema, kuid teisest küljest üljest kiputakse sammude puhtust ja skeeme üle tähtsustama. tama. Klassikalise muusika jaa lavatantsu kultuur on meid läbi äbi aastakümnete väga tugevalt valt puudutanud ja selle le tõttu ei osata sageli li end vabaks lasta – kõikjal ja kõiges püütakse näha õiget ja vale varianti. Pärimusmuusika tähtsustab aga just loomingulist vabadust traditsiooni piires ning sageli on just need niini-metatud valed as-jad need, mis midaagi uut ja huvitavat at sünnitavad. Kujutagem ette tte olukorda, kus pillillimees mängib tantsuks suks polkat ning avastab astab ühel hetkel, et ei mäleta enam, kuidas see lugu Meelika

«Inimesed ei hakanud tantsima selleks, et kellelegi esineda, pigem ikka selleks, et omavahel suhelda ja oma keha korras hoida.» edasi läheb. Ta ei saa ju külma külm kõhuga mängu pooleli jätta, jätt vaid peab kohe midagi uut aseas mele looma. Samamoodi on o tantsus. Seda peetakse iseenesest mõistetavaks, et tantsija suudab liikuda muusika järg järgi. Aga kuivõrd hästi suudavad meie päpä rimusmuusikud tantsijaid tunnetatunneta da ja hoo pealt oma om mängu nende järgi sättida? Ideaalis peaks olema olem nii, et muusik ja tantsija tantsi loovad omavahel ühe m mõnusa palli. Kõige parem o on tantsida muusiku järgi, kkes jälgib, mis toimub, aga suu suudab samas jääda kindlaks. Eestis tehakse praegu vväga palju bände, mis iseen iseenesest on mõistagi tore. Kah Kahjuks leitakse selle kõrvalt vväga vähe aega üksi või ka-

Hainsoo

hekesi mängida. Tantsijale on aga väga oluline kuulda nüansse, mis suurte kontsertide puhul kipuvad trummide ja basside sisse ära uppuma. Kui pillimehi on korraga palju, ei saa tantsija ja muusiku vahelist kahekõnet tekkida. Tantsukultuurile annaks väga palju juurde, kui muusikud hakkaks rohkem soolomuusikuna esinema. Eriti vinge oleks, kui ka seekordsel festivalil tekiks suuri masse ühendavate kontsertide kõrval hulganisti neid olukordi, kus tantsitakse ühe-kahe pillimehe saatel. Mida rohkem spontaansust, seda parem. Viljandi pärimusmuusika festivalile on alati särtsu jagunud ning ma olen veendunud, et samamoodi läheb ka sel aastal. Kirg ja tulisus võiksid olla need märksõnad, mis jäävad seda pidu iseloomustama. Küllap siis saab rohkem olema neid, kes mõistavad, et pärimustants pole mõttetu tammumine, vaid midagi palju sügavamat. Eesti pärimustantsu kohta on öeldud, et see on väliselt väheütlev, aga kantud väga suurest sisemisest energiast. See on väga tabav kirjeldus. R A N N A R R A BA ,

festivali suurtoetaja

Seekordse pärimusmuusika festivali kolmeks esimeseks päevaks avab Viljandi spordihoone vanas osas uksed tantsuteater, kus kodumaiste tantsijate ja muusikute kõrval pakuvad elamusi andekad tegijad Norrast ja Hispaaniast. FRIKAR «MJØLK». Akrobaatiline avastusretk laudast piimapukini... (Norra) Reedel, 23. juulil kell 19 Norra tantsutrupi Frikar liikmed on viimase aasta jooksul tuntust kogunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Aleksander Rybaki taustatantsijatena. Laiem rahvusvaheline avalikkus ei tea, et need erakordsete akrobaatiliste võimetega noored on Norras ühed silmapaistvamad pärimustantsu hoidjad ja tutvustajad. Viljandis toob Frikar vaatajate ette värske kava «Mjølk», mis põhineb rahvamuusikal ja rahvatantsul. Etendus pakatab sürrealismist, mis pääseb valla siis, kui akrobaatidel igav hakkab.

TANTSITAME PÕHJANAABRID FOLGILE Täie lauluga!

VIKING XPRS

PUERTO FLAMENCO «TRIANA».

Tallinn - Helsingi

08.00 > 10.30

Tajude trall metsikust lõbutsemisest härda pühalikkuseni... (Hispaania)

14.00 < 11.30 18.00 > 20.30 (pühap. 16.30 > 19.00)

24.00 < 21.30 (pühap. 22.30 < 20.00)

www.vikingline.ee

Premia Foodsi kaubamärgid on Premia, Väike Tom, Põhjatäht, Vau, Regatt, Jocker, Eskimo, Maahärra, Bueno, Viking, Bravo, Cau, Klasika, Natali.

Neljapäeval, 22. juulil kell 22 ja laupäeval, 24. juulil kell 18 Puerto Flamenco on tuntud flamenkotrupp Hispaaniast Sevillast. Viljandi festivali publikut kavatsevad nad köita muusikalise lavastusega «Triana», mis pendeldab tajude trallina metsiku lõbutsemise ja härda pühalikkuse vahel. «Triana» viitab mitmekesistele pidusöökidele,

Neljapäeval, 22. juulil kell 17 ja laupäeval, 24. juulil kell 23 Tänavuste Eesti teatriauhindade jagamisel parima lavastuse kategoorias nelja silmapaistvama sekka valitud «Tantsumasin» heidab tantsulises keeles pilgu ühe vana mehe eluloole. Muusiku ja tantsija vahetu suhtluse teel tuuakse lavale midagi sellist, mis sunnib kaasa mõtlema. Lisaks autor Silver Sepale astuvad publiku ette tuntud arhailise ja kaasaegse muusika ühendajad Jaak Johanson, Tiit Kikas ja Cätlin Jaago, aga ka mitmed teised pärimusmuusika ja tantsu valdkonna andekad tegijad. «Tantsumasin» esietendus Viljandi Pärimusmuusika Aidas 2009. aasta novembris.

Reedel, 23. juulil kell 14 Paljudest heli- ja valgusefektidest kantud tantsulis-laululine

L E M BI T K R U U S E , Viljandi maavanem

Justkui suur sünnipäevapidu

S

«TANTSUMASIN». Kosmofolkloorne keerutus olevikust minevikku... (Eesti)

Lõõtsaline lend siinpoolsusest sealpoolsusesse... (Eesti)

P

uve algust ja pärimusmuusika festivali lahutab vaid napp kuu ning kohe pärast võidupüha ja jaanipäeva häälestub kogu meie linn festivaliootusele. Viljandi oli, on ja jääb Eesti pärimusmuusika pealinnaks ja seda mitte üksnes suvise festivali tõttu, vaid ka seepärast, et siin tegutseb Eesti Pärimusmuusika Keskus. Enam kui kaks aastat, mil Viljandi lossimägede servas on tegutsenud pärimusmuusikute kodu – Pärimusmuusika Ait –, on pärimusmuusikale pühendatud sündmused olnud Viljandi kultuurielu lahutamatuks osaks ka festivalide vahelisel ajal. Oleme saanud paljude toredate kontserdielamuste võrra rikkamaks! Ent juulikuine festival jääb siiski aasta tähtsaimaks sündmuseks, justkui sünnipäevapeoks, kuhu tulevad kokku kõik meie sõbrad nii lähedalt kui kaugelt. Olen veendunud, et meid ootavad ka sel korral neli unustamatut päeva ja ööd, mil saame suurepärasest muusikast saadetuna unustada argimured ja tunda end õnnelikuna. Festival on alati olnud ka huvitavate kohtumiste paik ning heade ideede sünnikoht. Seejuures ei saa ma märkimata jätta, et just mulluse pärimusmuusika festivali melu keskel leidis aset minu ning haridus- ja teadusministri mitmetunnine arutelu, mis oli alguseks pöördumatutele protsessidele, mille tulemusena sünnib peagi Viljandis uus tänapäevane gümnaasium. Soovin kõigile – nii korraldajatele, esinejatele kui publikule – ilusaid, sooje ja probleemideta festivalipäevi. Tere tulemast Viljandisse, tere tulemast ast folgile!

lõhnaküünaldest saadetud palverännakutele ja kõike haaravale vitaalsusele, mis Lõuna-Hispaaniat – seda nõiduslikku maanurka – iseloomustavad.

«HINGED RÄNDAVAD KEVADETI».

ärimusmuusika festival on vaieldamatult Viljandi linna ja maakonna tippsündmus, sest sel puhul keeravad oma kinganinad siia poole folkijad kogu Eestimaalt, aga ka kaugemalt. Sel aastal on nähtavasti tegu eeskätt tantsukingadega. Nagu alati, on tänu tublidele tegijatele kokku pandud tihe ja kirev programm, mis peaks pakkuma midagi meelepärast igale pärimusmuusika gurmaanile. Samas pole programm ainus, mille pärast Viljandisse tullakse. Osalejate, piduliste ja korraldajate kooslusest sünnib ikka ja jälle see «miski», mille pärast Viljandi elanike arv juulikuu viimasel nädalalõpul vaat et kahekordistub. Olen alati nautinud hetki, mil piir publiku ja esinejate vahel kaob ning me kõik oleme osa festivalimelust. See on aeg, kui meeled on valla ja tundub, nagu oleksime osalised ühest suurest etendusest, mida lavastatakse ja mängitakse meie endi kaasabil. Need, kes on varem festivalil käinud, teavad, millest ma räägin. Need, kes tänavu esimest korda tulevad, saavad seda kindlasti teadma! Tänan omalt poolt juba ette pärimusmuusika festivali korraldajaid ning tervitan peolisi, kes taas as üle ilil ma Viljandisse kogunevad. evad. Päästkem rõõm tantsu u ja laulu näol valla!

festivali pressipealik

Tantsuteater tuksub Norra, Hispaania ja Eesti rütmides Premia on XVIII Viljandi pärimusmuusika

Seest tuleb üks... festival!

Frikari «Mjølk»

KALLE JENTS,

lavastus «Hinged rändavad kevadeti» põhineb pärimuslikul ja autoriloomingulisel akordionimuusikal, mida saab kuulda nii sooloesitusena kui vürtsitatuna kaasaegsete trummibiitide ja tromboonihelidega. Kulno Malva ja Loore Martma seatud lugu

räägib vendadest-õdedest, kes ootamatult hingede maailma satuvad ega leia sealt tagasiteed maisesse maailma. «Hinged rändavad kevadeti» esietendus menukalt 28. mail Viljandi Pärimusmuusika Aida teise hooaja lõpupeol.

Viljandi linnapea


4

5

Festival Värskast Havannani: vilkad virtuoosid, säravad seademeistrid

Pealiku igihaljas dilemma – keda võtta, keda jätta

Ilmselt pole programmi kokku panna nii lihtne, kui võiks arvata. Ega ole küll. Kõigepealt tuleb välja valida kandidaadid ja siis selgub, et neid on tunduvalt rohkem, kui programmi mahuks. See tekitab dilemmasid, keda valida ja keda mitte. Programm pole kummist ja inimesi ei tahaks liiga suure kirevusega ära kurnata. Sellest hoolimata usun, et kava sai järjekordselt väga hea. Kelle kohalemeelitamine näo kõige rohkem naerule veab? Alustame eestlastest. Nii Vägilased kui Ro:Toro on laval värskete tantsuliste kavadega, mis haakuvad suurepäraselt seekordse teemaga «Seest tuleb üks tants!». Eriti põnev ja erakordne on see, et Pärimusmuusika Aidas salvestab ETV kahel päeval kontserte, mida näidatakse aastavahetuse paiku. Kaugemalt ootame väga kirevat ja äärmiselt kvaliteetset seltskonda. Ale Möller Bandis on muusikuid Kanadast, Kreekast, Lääne-Aafrikast, Indiast ja muidugi Rootsist. Olen nende kontserte näinud kolmel maal – väga karismaatilised muusikud veel karismaatilisema liidriga. Tsuumi Sound System Soomest on tipptasemel artistide seltskond, kes kombineerib üliosavalt pärimusmuusikat tänapäevaste ja kohati väga keeruliste helikompositsioonidega. See kõik on väga rütmikas ja tantsuline. Tantsuteemast ei saa muidugi üle ega ümber. Meie kõige suurem tantsukunsti võlu nautimise võimalus on kindlasti Frikar Norrast. See on vahva tantsukompanii, kes loob uusi kompositsioone, mis põhinevad väga heal tantsutraditsiooni tundmisel. Puerto Flamenco Hispaaniast on ehtne Andaluusia flamenkotrupp, aga mitte selle sõna klassikalises mõttes. Nemad on samuti eksperimenteerijad, kes kombineerivad iidset tantsutraditsiooni tänapäevaste urbanistlike olukordade ja nähtustega. See teeb etenduste jälgimise põnevaks ka neile, kes pole flamenkokultuuriga lähemalt kursis. Tegelikult ei saagi kunagi teada, kumb oli enne, kas muusika või tants. Need on lihtsalt nii orgaaniliselt seotud. Just. Sageli ei ole tantsimiseks mingisugust instrumenti vajagi, piisab inimese enda kehast. Mesilastel on kõik muidugi paremini välja arenda-

Esinejate tausta tutvustas Ando Kiviberg (festivali pealik ja programmijuht). Muusikat kuulas ja arvamust avaldas Marko Lepik (võhikust festivalikülaline aastast 1996). (Fotod muusikutelt, Liis Saarelt, Urmas Volmerilt ja Eesti Pärimusmuusika Keskuselt) RO:TORO (EESTI)

ILGI (LÄTI)

N 01.00 aida suures saalis / L 18.00 Kultrahoovis

N 18.00 Kirsimäel / L 16.00 A. Le Coqi telgis

FOTO: URMAS VOLMER

Ando Kiviberg, tänavu oled festivalil suisa kahes rollis, nii pealik kui programmipealik, mis tähendab, et esinejate valimine on sinu kätes. Tõepoolest, viimati panin programmi täiesti ise kokku vist neli aastat tagasi. Päris tore on jälle vanas rollis olla – inspireeriv.

Ando Kiviberg

tud, aga kindlasti on tants ka inimestele suhtlusvorm. Mis kõik tantsust välja ei või areneda! Nagu ka varasematel aastatel, on festivali kavas filmiprogramm. Selles on üks tore Portugali film, milles üks papi jõuab tantsu teemal filosofeerides järeldusele, et tants on vertikaalne tegevus horisontaalini jõudmiseks. Tantsu sigivusmaagilist rolli ei saa muidugi alahinnata. Kristjan Torop ütles omal ajal äärmiselt ilusasti ja tabavalt, et tants on eluringi hooratas. See on tõesti väga hästi öeldud. Eks kõik festivalid ole tahtnud näidata, kuidas sajandite jooksul kogunenud väärtusi tänapäeval rakendada. Me ei ole kunagi püüdnud oma eesmärkidest taganeda või mööda hiilida. Tõsi, mind ennast on pannud üht-teist viimasel ajal mõtlema selle üle, millise suunitlusega muusikat Eestis pärimusmuusika sildi all tehakse. Meid on hakanud kummitama ülearranžeerimise ja -moderniseerimise tont. Tahaks rohkem ehedat. Mina kasutan selle kohta terminit «stuudiofolk». Nojah, mis salata, muusikute pillimänguoskus on paranenud ja juurde on kasvanud tegijaid, kes on väga andekad ja võimekad. See on kaasa toonud katsetamisi ning piiride kompamist, aga mina igatsen seda, et jõud või vägi ei tuleks paljude muusikastiilidega flirtimisest. Ikka sisemine jõud on see, mis kuulajat lummab. Õige pärimusplaat peabki lõhnama heinamaa, mitte stuudiokemikaalide järele! Ma olen selle võrdlusega täiesti päri. Muide – millal pillimees ise tantsida saab? Paneb lihtsalt pilli käest ära ja läheb tantsima. Nii imelik, kui see aga pole, ei tahagi paljud pillimehed üldse tantsida. Neile piisab sellest, kui saavad teisi tantsitada. M A R G U S H A AV , Sakala

Ando: Ro:Toro oma põnevate eksperimentidega ja truudusega naturaalsele kõlale on nõudlikuma muusikalise maitsega pärimusmuusikaaustajaid võlunud ansambli loomisest alates. Pundi keskmes on kaks võluvat ja virtuoosset torupillitari, kes suuresti määravad koosseisu repertuaari, mis põhineb nii ajaloolisel eesti torupillimuusikal kui omaloomingul. Põnevat täiendust nende lugude valikusse tõi Silver Sepa ekspeditsioon Handimaale. Kuuludes omas žanris Eesti absoluutsesse tippu, on Ro:Toro nii kõlalt kui repertuaarilt omanäoline ansambel mitte üksnes kodumaises kontekstis, vaid üleilmselt ning nendeta on raske ette kujutada ükskõik millist kodust pärimusmuusika festivali. Liiatigi mängivad nad ohtrasti ka tantsulugusid ja on seega tänavusel festivalil absoluutselt möödapääsmatu valik. Marko: Olgem ausad, Ro:Toro helipilt on vähemalt osaliselt täpselt see, mis tavalisel festivalikülastajal Viljandi folgiga seostub. Sellest, et elektroonikaseadmed on kaugele maha jäetud, annavad aimu eesti rahvamuusikas tihti asendamatud torupillid. Kui elektrikitarr, saksofon ja vesitrumm parajasti abiks ei ole, kostab torupillide igatsev hüüe üsna kaugele. Ja kui teised toetavad, saab olenevalt kuulaja temperamendist ka pead või jalgu kaasa nõksutada. Kui välismaalastele peaks soovitama, keda kuulata, et eesti pärimusmuusika maitset suhu saada, vahepeal õite melanhoolselt, saadaksin nad ilmselt Ro:Torot kuulama küll. IGALEMB (EESTI) R 16.00 Kaevumäel

Ando: Läti postfolkloori (nende endi termin) kaasaegne absoluutne lipulaev on Viljandis juba kolmandat korda, mida pole festivali 18-aastase ajaloo juures sugugi liiga palju. Ilgi oli juba 1995. aastal tähelepanuväärne ja karismaatiline muusikaline seltskond, kuid nüüdseks on nende areng teinud tohutu hüppe, mistõttu usun, et enamikul meie muusikutel on nendelt üksjagu õppida. Ilgi lugude tuumiku moodustavad rahvalaulude töötlused. Kuid MILLISED töötlused! Tantsulised, sugestiivsed, haaravad, nõiduslikud. Teadjamatele ütlen vihjeks, et Ilgi on ilmselgelt eeskuju saanud Hedningarna varasematest lugudest. Nad on olnud nutikad ja osavad õppijad, kes ei ole pelga kopeerimise lõksu kinni jäänud, vaid arendanud välja oma, selgelt eristuva postfolkloorse stiili. Marko: Ansamblid, kus rahvapillid kohtuvad elektrikitarride, trummikomplekti ja bassiga ning traditsioonilistest lugudest saavad moodsama helipildiga palad, on Viljandi folgil vist pea alati sooja vastuvõtu osaliseks saanud. Kujutan Ilgit ette mõnel suuremal laval, kus on suured kõlarid ja prožektorite valgus takistab vahepeal solistide nägusid nägemast. Neil on lihtsalt sellist haaret, noh! Lätlased pakuvad võluva naishääle esituses hingestatud ballaade ja samas rokimaigulisi töötlusi lõunanaabrite pärimusmuusikast, kus laulavad mehed. Aga muidugi, lätlased on eestlased, ja vastupidi. Nii et lõunaeestlastele peaks ütlema, et Ilgi on vana hea keskaegne Liivimaa rockbänd. ALE MÖLLER BAND (ROOTSI) R 20.00 Kaevumäel / L 22.00 Kirsimäel

moonilist džässilikku segu maailmamuusikast – samas loos võivad vahetuda Rootsi väikekülast pärit tantsurütm, kreekalik kirg, türgi tarbuka ja senegali laul. Ale Möller ütlebki, et mingist hetkest inspireerisid teda kõrvuti just rootsi ja kreeka rahvamuusika. Naissolisti esitatud kreekakeelsed vokaalpalad vahelduvad Senegali päritolu meessolisti esitatutega. Lugude taustad on tantsulised, kaasakiskuvad ja mitmekesised ning hoolimata mitmekeelsetest vokaalidest on alati tunda midagi põhjamaist. Öeldagu selle kohta siis näiteks «rootsilikku». Ansambli koosseisus on lisaks rootslastele veel Mehhikost pärit perkussionist, kes on keskendunud traditsioonilistele ladina ja afro-kuuba rütmidele. Ja veel, mõlemad solistid on salaja ühtlasi ka tantsijad – nii et kui publik on hea, võib laval ilmselt kõike juhtuda.

L 15.00 Jaani kirikus

R 22.00 Kirsimäel

Ando: Pantokraatori kutsusime sel aastal sellepärast, et Lauri Saatpalu oskab neetult veenvalt rahvalaule laulda. Kui ainult tahab. Peale selle on neil pundis täiesti vastupandamatud Triinu Taul ja Erik Sakkov. Ning kui Lauri mulle lubas, et Panto tuleb Viljandisse regilaulukavaga, oli kaup kiiresti koos. Niisiis saame kuulda vanade regilaulude uusi töötlusi, mitte vanade hittide uusi esitusi. Marko: 1980. aastatel mõnuga regirokkinud ja 1990. aastal igasse vinüülplaadikogusse jõudnud Pantokraator, mis 1992. aastal laiali läks, on pärast 2009. aastal ilmunud uut albumit lavadel tagasi. Nüüd siis pakuvad meile ka regilaululist kava. Saatpalu ja Sakkov on alles! Klassikute kohta polegi vaja rohkem kirjutada. Aga okei, võib-olla keskealistele: «Bingo!» Ja noorematele: «Minge ikka ka vaatama, sest nad on Facebookis olemas ja ütlevad seal, et mitte keegi teine ei ühenda folki, rokki ja Shakespeare’i. Ürgne värk!»

R 00.00 Kaevumäel / P 14.00 Kultrahoovis

Ando: Ale Möller on guru selle sõna kõige suuremas ja otsesemas mõttes. Pärimus- ja maailmamuusika ringkondades on tegemist absoluutse superstaariga, kellel minu hinnangul on ühena vähestest inimestest maailmas võime mitme erineva kultuuri muusikaid kokku siduda nii, et ükski identiteet ei lähe raisku. Tulemuseks on vaimukas, maitsekas ja mis peamine – vastupandamatult haarav tervik. Tema ansambli muusikas põimuvad Quebecki, Lääne-Aafrika, Kreeka ja Skandinaavia kõlad, mis ei jäta ükskõikseks ka kõige paadunumat pintsaklipslast. Omavahel öeldes on Ale Möller Band üks nendest, kes kuuluvad meie festivali ammuste unistuste mitte ülearu pikka nimekirja. Nüüd on nad lõpuks siin! Marko: Maailmakuulus Grammyga pärjatud Ale Möller Band esitab võluvalt har-

NOLENS VOLENS (EESTI)

PANTOKRAATOR (EESTI)

KLAPP (EESTI)

Ando: Igalemb on noorte pealinna meeste elujaatav ja heatujuline punt, mis esitab muheda ja sümpaatse lustiga nii eesti uuemaid rahvalaule, lõõtspilli- ja karmoškamenurepertuaari, aga mõnikord ka muudelt rahvastelt laenuks võetud muusikat. Mina sattusin neid tähelepanelikult jälgima tänavu Moostes Moisekaitsi elohelü nimelisel konkursil, kus nad mind võlusid muu hulgas ka nostalgilise kõlavärvi tõttu, milline sündis eelkõige klarneti ja lõõtspilli dueti tõttu. Ka nende muusika on kaasakiskuvalt tantsitav. Marko: Polka, valss, rahvaviisid ja tants hommikuni. Igalembi mehed esindavad seda žanrit, mida festivalikülalised näiteks ööklubist otsivad. Kõlavad viiul, lõõts ja isegi mandoliin. Siia-sinna mõni lorilaul või naljalugu ja sekka omajagu äratundmisrõõmu eesti rahvamuusika tuntumatest tantsupaladest. Hea tuju garanteeritud!

ju pole, liiatigi veel nii kõrgest klassist kui Klapp. Marko: Vahel on lihtsalt nii, et kui kolm noort meest kogu hingest ja südamest muusikat teevad, kõlab see mõnusam, kui mõni rohkearvulisem keskpäraselt turvaline kollektiiv. Klapp koosneb kolmest noorest Setomaa mehest. Õigemini «Seto Kuningriigi tunnustatud meistrist», nagu nad rõhutavad. Seega noored mehed, akustilised instrumendid, setu rahvarõivad ja kaasajastatud versioonid traditsioonilistest paladest. Nad on toredad. Ja panevad teid tantsima.

Ando: Nemad on üks neid muusikalisi koosseise, mis on omas kategoorias surmkindla kvaliteedigarantiiga. Maitsekas minimalism ja kammerlik, ent võimas kõlapilt on Klappi kuulikindlad väärtused. Kui sul mängib pundis kuningriigi parim lõõtsamees ning Värska kõige nunnum kitarripoiss, on menu kindel tulema. Ei ole vist vaja ekstra rõhutadagi, et ega neid instrumentaalset seto tantsumuusikat mängivaid punte üleliia pal-

Ando: Tüdrukud on sirgete kõlavate häälte, ohtlikult veetleva väljanägemise ja elukutselise lavalise sarmiga. Liiatigi tuli neil äsja plaat välja. Tantsida ei saa, aga hing raputada küll. Ma olen teid hoiatanud. Marko: Ega siis, kui seitse väega noort naist lavale omi seadeid ja traditsioonilisi regilaule laulma lasta, jää puutumata keegi. Ise ütlevad, et on ühtaegu leebed ja ürgnaiselikud. Lavalt kostab puhas vokaal ja neidude laulu väljatulemist ei takista miski. Kuulda saame teatraalseid ja jõulisi lugusid koos turvaliste ja uinutavate ballaadidega. GJANGSTA (EESTI)

OMIRI (PORTUGAL)

OTAVA YO (VENEMAA)

N 01.00 Kultrahoovis / L 21.00 aida suures saalis

R 00.00 A. Le Coqi telgis / L 20.00 Kaevumäel

Ando: Omiri on midagi neile, keda erutavad pärimusmuusika ja kaasaegsete klubisaundide sümbioosid. Kui sulle mõjuvad ligitõmbavalt trumm ja bass või house ja selle taustal naturaalpillidel kõlav portugali pärimuslik tantsumuusika, on see sinu tass teed. Vahva on see, et kontsertidel on võimalik ka traditsioonilähedaselt kaasa tantsida, kuna sammud näidatakse kenasti ette. Marko: Kaheliikmeline Portugalist pärit kollektiiv ühendab külma kõhuga, ning sealjuures efektiivselt ja efektselt, folkloori laulva viiuli arvutist kostvate hüperkaasaegsete taustadega. Breakbeat ja jungle ilma viiulita (täpsemalt siiski nyckelharpata) on nii üheksakümnendad – breakbeat ja jungle polkat mängiva viiuliga on 2010. Torupillid ja Vahemere kandis populaarne buzuki kohtuvad sämplerite, wah-wah efektide ja elektrikitarriga. Ja breakbeat’i unustades on osa lugude ajal hoopis tunne, et kui Metallica oleks folkansambel ja tema kontserdil tantsitaks Portugali ringtantse (päriselt!), oleks Metallica nende lugude ajal Omiri. Grupp on huvitav veel selle poolest, et nende loomingu järgi ei saa mitte ainult tantsida, vaid kuna üks neist kütab VJna tööd teha, saab nende loomingut suurelt ekraanilt eriefektide ja fotokollaažide näol ka silmadega nautida. CSÜRRENTÖ (UNGARI)

TSUUMI SOUND SYSTEM (SOOME) N 20.00 Kaevumäel / L 20.00 A. Le Coqi telgis

Ando: Nii, mu sõbrad – see on midagi neile, kes on veendunud Värttinä kõrges kvaliteedis või siis sellest vähemalt kuulnud. Tsuumi Sound System teeb soome muusikat vähemalt sama ägedalt kui põhjanaabrite maailmamuusika lipulaev, kuid vokaali puudumise kompenseerivad nad virtuoosse pillimängu ning ülimeisterlike ja vaimukate seadetega. Tsuumi on minu jaoks kindlasti üks selle peo palavamaid ootusi. See bänd tuksub ning kütab hambosid, polskasid, polkasid ja sottiseid nii mis suitseb! Marko: Maailmamuusikat Tallinnast kiviviske kauguselt. See on eestlasele muidugi kadedusttekitavalt uskumatu, aga kaheksa soomlast mängivad folkloorist kantud akustilist džässi, Balkani rütme ja ladina käike sedavõrd meisterlikult, et nende Euroopa kontserdid on lõppenud katkematute ovatsioonidega. Soomes on ju külm, selline edu ei saa võimalik olla! Aga näed, on. See on nüüd see koht, kus me peame ütlema, et Soome on peaaegu nagu Eesti, sest Tsuumi Sound System on pagana põnev ja üks sellistest orkestritest, mis kedagi külmaks ei jäta. Ega ilmaasjata ei ole arvustustes öeldud, et nende energia on «vulkaaniline» või «ennekuulmatu». Kui teile muidu folkmuusika ei meeldi, siis tsuumid korraldavad selle asja ära ja pärimusmuusika festival kipub juurdekasvanud publiku surve all järgmisel aastal veel rohkem lõhki minema.

N 00.00 Kaevumäel / P 16.00 Kaevumäel

HABANA SON CLUB (KUUBA)

R 20.00 A. Le Coqi telgis / P 17.00 aida suures saalis

Ando: Järjekordne noorte meeste koosseis, mis pidi läinud talve vaevlema kokkusaamisigatsuses, kuna pooled poisid põikasid aastaks muusikaõpinguid jätkama teisele poole Läänemerd. Nad olid juba enne metsikult head, mis siis veel nüüd, kus välismaa vigurid külge õpitud… Gjangsta on puhas näppepillide punt, mis tänuväärselt eelkõige eesti pärimuslikku viiulimuusikat oma repertuaari valinud ja seda kasvavale põlvkonnale sümpaatseks mängib. Marko: Nendel Viljandi kultuuriakadeemia keelpillikvarteti tüüpidel on nii karm nimi, et ei julge midagi muud öelda, kui et hea muusika, head mehed. Minge kõik vaatama, plaksutage! Tegelikult, lootuses, et midagi valesti ei sõnasta, olgu lisatud, et nad ise ütlevad end olevat kokku tulnud eesmärgiga pärimusmuusikas mandoliini ja kitarri kasutamist populariseerida. Gjangstade repertuaar koosneb omaloomingust ja tuntud pärimushittidest, mis on originaalis olnud palad, kus annab tooni viiul. Tänu mandoliinile ja löökriistade puudumisele tundub Gjangstat kuulates, nagu mängiks eriti elegantne keskaegne kammerorkester mõnes suures külakõrtsis lõbusaid rahvaviise. Intelligentne värk.

Ando: Need piiteri folkhuligaanid võlusid meid kohe, kui Kairi meile Moskvast ansambli demo lähetas. Otava Yo (Отава ё) seljatas meid nii lugude vastupandamatu kõlapildi ja temperamentse tantsulisuse, kui ka oma armas-napaka lavalise väljanägemisega. Oli kohe selge, et see on kindla peale hea tuju lauskülvile minek. Näeme A. Le Coqi telgis ;) Marko: Otava yo on kompromissitu tantsutaja. Selle bändi liikmed mängivad peaasjalikult vene rahvaviise, mis olid populaarsed nende vanemate noorusaastatel – kütavad naha märjaks, aga läkiläkisid nad sellegipoolest peast ära ei võta. No ei võta!

L 00.00 A. Le Coqi telgis / P 18.00 Kirsimäel

Ando: Ungarlaste tantsumajade – tanchaz’ide liikumise ehedaim, kvaliteetseim ja sarmikaim esindaja. Temperamentset, peamiselt Rumeeniast ja Moldovast pärit muusikat mängides võluvad nad oma kaasakiskuva gruuvi ja võluva lavalise soojusega. Riskivaba elamusesaamise valik nii tantsulõvidele kui audiogurmaanidele. Marko: Egészségedre, Észtország! Ungari eriti tantsuline ansambel, mille nime tähendust Google Translate ei tea. Google ka ei tea. Ju siis ei tea keegi. Bänd mängib ja laulab peaasjalikult Moldovas elutsevate ungari etnilise grupi csangóde traditsioonilist muusikat. Samas ütlevad nad, et tänaseks päevaks on nad repertuaari kaasanud lugusid ka Balkani maadest ja isegi Eestist. Ansambli kantavate traditsioonide muusikas annavad väga tuntavat tooni flööt ja viiul. Neile instrumentidele kostavad taustaks Kesk-Euroopa ja Balkani rahvaste muusikast tuntud kiired umpa-umpa tantsurütmid. Csangód elavad Karpaatide idaosas, kus on segunenud rumeenia, ungari, poola, vene ja Balkani rändhõimude tantsutraditsioonid. Csürrentö liikmed ise arvavad, et esitatava muusika tantsuosa näitab piirkonna kultuurilist mitmekesisust ja lauluosa ungari juuri. Lisaks eeltoodutele astub Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üles veel ligi 30 ansamblit, mille kohta on võimalik lähemalt lugeda internetilehelt www.folk.ee või festivali bukletist. Kõige targem on aga võimalikult paljusid ise oma silmaga vaatama ja kõrvaga kuulama minna!

Ando: Habana Son Club on son-tantsumuusika ehe ja parima kvaliteediline kandja ja esitaja. Suurepärane heatujuorkester selle sõna parimas tähenduses. Salsa, cha-cha-cha, rumba jne. Soojalt, kariibiselt, säravalt – nii nagu ainult päriskuubakatest tippmuusikud seda suudavad. Nemad esindavad tänavu Viljandis Ameerikat. Marko: Kuubalastest koosnev Habana Son Club toob lavale congad, guiro, timbaled, flöödi ja elektriklaveri. Kõik ansambli liikmed on elukutselised muusikud. Kas on vaja midagi lisada? Sõnad on liigsed. Puusad valmis, läheb salsaks, cha-cha’ks, rumbaks ja boleroks!

ZETOD (EESTI) N 00.00 A. Le Coqi telgis / L 18.00 Kirsimäel

Ando: Kuidas saaks üks Viljandi pärimusmuusika festival üle või ümber vabariigi parimast etnopoppide poiste pundist, kelle viimane kauamängiv säärast sümpaatset küpsust ilmutab! Neid ei ole vaja ei soovitada ega kommenteerida – niikuinii teevad publikurekordi! Marko: Kõik teavad, et rokimaitselised kaasaegsed käsitlused setu regilauludest on tantsuks hääd. Enamik eestlasi on harjunud setu laule kuulma naiste esituses, kus hääl paisub ja paisub kuskilt sealt suure sõle alt, otse südamest, aga viimastel aegadel on kuningriik hakanud laia ilma lähetama ka oma tublimaid poisslapsi. Ja väga võimsalt, nagu näha. Zetod väntsutavad kuulajaid hoolega ja on paslik kahtlustada, et kui nii jätkub, siis on oodata eesti ja setu rahva osalist segunemist, sest Kuningriigi saadikud on väga veenvad tantsu- ja muusikaterapeudid ning pingevabastajad. See ei saa eesti soost printsesside seas märkamata jääda. Ainult see laul, kus refrään minut aega järjest karmoška saatel ska-taktis «lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lü-üdi, lüdi, lüdi, lüdi, lüdi, lü-üdi, lü-üdi» käib, paneb mind küsima, et mida nad nüüd sellega eesti neidudele öelda tahavad. Eesti meeste eest varjatud morsekood? Kutse tantsu asemel sõjale?


6

7

Ehtne viikingilaev, tuli, purjed, varjud, tants, elav muusika… Eestiukraina folkansambel Svjata Vatra ootab kõiki festivali külalisi Viljandi järve randa osa saama müstilisest purjevarjuetendusest. Reede hilisõhtul kell 23.30 publiku ette jõudva loo aluseks on vanad regilaulud, mille sisu proovitakse edasi anda tuleleegist sündivate varjude toel. Svjata Vatra mänedžeri Terje Trochynskyi soovituse kohaselt peaks vaataja etendusele saabudes end vabastama igasugustest ootustest, nautima valguse ja varjude vaatemängu ning laskma end muusikast kanda. Enamasti lodjal toimunud purjevarjuteatri etendused on sedapuhku toodud viikingilaeva Turm pardale. Kui muusikalise poole energilisem ja mehisem pool on Svjata Vatra kanda, siis pehmema ja naiselikuma poole eest on hoolitsenud Annika Mändmaa. Lavastuse liikumised on seadnud Katrin Essenson. Purjevarjuteatris kasutatakse üksnes selle ettevõtmise jaoks loodud arranžeeringuid. Kasutatakse vaid naturaalseid vanu pille, mistõttu ei kõla tol õhtul ei trummid ega akordion. Samas on kogu muusika ikkagi laetud Svjata Vatra energiaga ja esmakordselt on võimalus kuulda Ruslan Trochynskyit laulmas eesti regilaulu. Idee purjevarjuteatriks tekkis Emajõe Lodjaseltsi liikmetel, kes on aastaid koos Kinobussiga teinud Lodjakino projekti. Purjevarjuteatri esietendus oli sel aastal Pärnus rahvusvahelistel hansapäevadel. Nüüdseks on seda näinud ka Ventspilsi, Visby, Stockholmi, Sigtuna, Birka, Turu, Marienhami ja Tallinna publik. LI I S LI N N, Folgileht

Ait tüürib kolmanda hooaja poole 28. mail ametliku lõpu saanud Viljandi Pärimusmuusika Aida teine hooaeg pani aluse mitmele uuele sündmustesarjale. Aida administraator Silja Soo avaldas veendumust, et ait elab praegusel majanduslikult keerulisel ajal üsna samasugust elu, nagu kõik Eesti kontserdimajad. «Meil on olnud kontserte, mille puhul pole kõik soovijad saali mahtunud, aga ka selliseid, kus vaatajaid-kuulajaid pole märkimisväärselt rohkem kui laval olijaid,» rääkis ta. Samas rõhutas ta, et tervikuna läks hooaeg hästi, pakkudes ehedaid elamusi tuhandetele muusikasõpradele. Hooaja tähtsaimaks märgiks võib pidada mitme uue sarja sündi. Näiteks tehti algust laupäevahommikuste perehommikutega, mis pakuvad head võimalust veeta kogu perega mõnus hommikupoolik pärimusmuusika seltsis. Samuti alustati eeskätt eakamale publikule mõeldud päevaste kontsertkohtumiste sarja. Aida kolmas hooaeg mängitakse ja tantsitakse lahti 10. septembril, mil lavale astub noor andekas lauljatar ja muusik Mari Kalkun koos sõpradega. Õhtu peaesineja on ansambel Lindpriid. LI I S LI N N, Folgileht

Miljardite eest pärandit ei osta esti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutseva August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons osales kevadel Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis sealse valitseva šeigi Khalifa bin Zayed Al Nahyani kokkukutsutud ümarlaual, mille eesmärk oli riigi kultuuripärand taas au sisse tõsta. Joons, kes oli valmistunud kõnelema pärimusmuusika säilitamisest ja propageerimisest UNESCO egiidi all toimuval konverentsil, leidis end korraga istumas ühe laua taga Abu Dhabi kõrgete kultuuriametnikega, kes olid saanud ülesande pärandkultuurile eluvaim sisse puhuda.

E

Sofia Joons, sellise kaliibriga isikute ja maailma hinnatumate spetsialistidega ühe laua taha pääsemine oli sulle ilmselt natuke ootamatu. Oli küll, sest ma arvasin, et mind on kutsutud sutud sootuks teistteist sugusele üritusele. itusele. Samas oli kõik ikkagi äärmiselt huvitav. Ühendemiraatides aatides ei ole demokraatiat ja seal al käivad asjad hoopis teistmoodi. di. Tänu naftale on Abu Dhabi üks maailma rikkamaid linnu ja see paistab igal sammul välja. a. Ei maksaa unustada, et nad tulid kõrbest st välja alles 1960. aastatel. Siis valitses neid teine šeik, kelle juhtimisel htimisel pandi naftast saadud raha tallele.

ehitada tohutut saart ja saarele kultuurilinna. Valmis peab see saama nelja aastaga.

takse lahendusi, küsitakse nõu ja võetakse käsile programm, mis on kõikidele parim.

Mida siis õieti raha eest saab? Sinna saarele tuleb kokku maailmakultuur: Louvre’i filiaal, Guggenheimi muuseumi koopia ja muu säärane. Seda kõike saab raha eest. Aga raha eest ei saa oma pärandkultuuri.

Nii et nad siiski tahaksid minevikku paremini mäletada. Milline see Araabia identiteet üldse on? Meie poolt vaadates võib arvata, et islam. Absoluutselt kõik rääkisid aga identiteedikriisist. Nendele on keskpunkt hõim, kuhu nad kuuluvad ja mille seas elasid kõrbes. Selle järel tuleb kuningriigi identiteet ja pärast seda eri piirkondade oma. Kui vaadata Euroopa Liitu, siis selles on koos kõik demokraatlikud riigid ja mängureeglid on kokku lepitud. Araabias on kuningriigid ja vabariigid, maailma rikkamad ja vaesemad riigid kõik segamini. Siin tulebki mängu pärandkultuur. Ühiseks nimetajaks on neile kaamelid, oaasid ja kõik muu säärane. Neid huvitab ka väga, kuidas oma kultuuri maailmale vahendada. Teisest küljest tahataha vad nad seda kindlasti hoida ja kasutada ka oma rahva sees, et ei tekiks tühjusetunne.

Kas sealne rahvas tahab üldse minevikku mäletada? Ehk soovitakse kunagist nomaadielu kõrbes meeltest pühkida? Sealsed kõrgetel positsioonidel olevad inimesed on saanud Euroopas või Ameerikas suurepärase hariduse, neil on Oxfordi ja Harvardi kraadid. Et raha pole takistuseks, korraldavad nad nõupidamisi, kuhu kutsutakse kokku maailma oma ala tipud, ja ühele niisugusele sattusin ka mina. Küsisin, kuidas nad asju aru arutavad – demokraatiat neil ju pole. Vastuseks sain, et see on väga lihtne. Meie siin peame mõtlema valimiste peale, nemad aga mõtlevad kohe probleemile. Seda arutatakse, otsi-

Eestis on inimesi, kes tahavad midagi teha, aga ei leia

«Sealse rahva mõistmisel oli mul väga palju abi lapsepõlves kuuldud muinasjuttudest.» Kui teha midagi vastu tahtmist, siis pole kindel, kas sõnum ikka kohale jõuab. Minu põhisõnum oligi see, et m me peame suurendama rahulolu, mis tekib pärandkultuuriga tege tegeldes. Nad olid tõesti väga ülla üllatunud, et Eestis inimeste enda initsiatiivil i sellega tegeldakse. Kohati tekkis seal ikka väga absurdne, lausa printsessi print tunne. Tehti väga uhkeid kingitusi. Oli väga huvitav näha, näha mis juhtub, kui absoluutselt kõigeks k on meeletutes kogustes rraha.

Kummaline on, et sul peab olema tohutult ra raha, saamaks aru, et kõike raha eest ei saa. Jah. Nii nad m murravadki pead, mida teha ja kust k ideid saada. Kodanikuühiskonnast Kodanikuüh tulnule oli imelik nä näha, et nii, nagu šeik ütleb, nii kka tehakse. Meie teeme jupphaa jupphaaval, vahetub valitsus, vahetu vahetuvad eelistused. Seal nähak nähakse tervikut.

Üsna peaa sai šeigiks tema vend, sest taa oli veendunud, et kõige tähtsam m vara on inimesed ning raha tuleb uleb panna haridusse, infrastruktuuri struktuuri ja üldse sotsiaalsesse alsesse süsteemi. Praegune egune pärandkultuuri arendamine käib sellesama sama põhimõttega kokku. kku.

Vahel tundub tõesti, t et demokraatia ei e toimi. (Naerab.) Ma olen hariduselt sots sotsioloog ja kohtusin seal ü ühe kolleegiga Oxfordist Oxfordist. Arutasime temaga, m mis tegelikult nende ilusate ilusa fassaadide taga toimu toimub. See on nagu kapitalistlik kapitalistlikus maailmas toimiv kom kommunistlik kuningriik: raha kkogutakse nagu kapitalismis, aga jagatakse nagu kommun kommunismis. Nad, muide, ei ta tahtnud algul üldse kõrbetest li linna tulla, šeik pidi neid meeletult meeletu meelitama. Neid huvitab väga see, et pärandkultuur poleks ain ainult muuseumides, vaid ikka eelaks. Tutvustasin neile põhjali põhjalikult, kuidas meie seda asja ajame. aja Meile on väga oluline, et teeme seda, mille vastu inim inimestel huvi on. Raha eest saab küll kü eksperte palgata, aga et aasi argiellu jõuaks, on vaja läht lähtuda rohujuure tasandilt. Sell Selle järelduseni konverentsi lõpuks l ka jõuti. Sofia Joons

FOTO: ELMO RIIG, SAKALA

Tähtsustamaks keskkonnasäästlikku mõtlemist, teeb Viljandi pärimusmuusika festival sel aastal koostööd MTÜ Eesti Pakendiringlusega, kes aitab peo käigus tekkivad jäätmed kokku koguda ja taaskasutusse suunata. Nagu enamikul suvistel vabaõhusündmustel, moodustavad ka Viljandi festivalil tekkivatest jäätmetest lõviosa toidu või jookidega määritud pakendid, millest on tänapäevase tehnoloogia abil võimalik 100 protsenti taaskasutada. Festivalialalt kokku kogutud pakendijäätmed muudetakse

pärast sorteerimist ja tükeldamist graanuliteks. Seda materjali kasutavad mitmed ettevõtted uute toodete toorainena, säästes seejuures võrreldes esmase tooraine kasutamisega kuni 90 protsenti veekulust ja 2/3 energiast. Eestis toodetakse taaskasutatud plastpudelitest näiteks

MA RGU RG U S H A AV, Sakala

patjade ja tekkide sisu, uut plasttaarat ja tööstustarvikuid. Paberist pakendeid kasutatakse pakkematerjalide, mappide, trükiste ja majapidamispaberi valmistamiseks. Klaaspakenditest saab uuesti klaastaara ja puidust mööblitööstuse detailid või küttegraanul. Pakenditest, mis on taaskasutusmaterjaliks töötlemiseks liialt määrdunud, toodetakse jäätmekütust. See tähendab, et sorteerimisel eraldatakse jäätmemassist põlev osa, purustatakse see näpuotsasuurusteks tükkideks ja saadakse kõrge kütteväärtusega materjal. Eelmisel aastal Tallinnas peetud

laulu- ja tantsupeolt koguti sellist materjali 140 tonni ning see rändas aktsiaseltsi Kunda Nordic Tsement kateldesse ja asendas sooja tootmises põlevkivi. Tänavu ei pea ükski folgiline kartma, et tema poolt kon-

teinerisse või kogumiskotti viidud väärtuslik pakendimaterjal jõuaks prügimäele, sest pakendite kogumist ja taaskasutamist organiseeriv Eesti Pakendiringlus suunab kõik jäätmed prügimäest mööda ja otse taaskasutusse. Informatsiooni nende toimingute kohta leiab nii konteinerite pealt kui ka festivali ajal Rohelise lava juures tegutsevast MTÜ Eesti Pakendiringluse telgist. Festivali heakorra eest vastutav Raido Nurk avaldas veendumust, et valdaval osal festivali külalistest pole ükskõik, mis nende käe läbi tekkivatest jäätmetest pärast prügikasti heit-

mist saab. «See, kui jäätmed varahommikul meie akna alt ära viiakse, ei tähenda, et neid enam olemas ei ole. Ei pea olema ökohull taipamaks, et lõputult pole võimalik kõike ühekordselt kasutada ning taaskasutusest peab saama meie elus igapäevane nähtus,» rääkis Nurk. Taaskasutusest on tasapisi kujunemas elustiil, mis lisaks jäätmemajandusele hõlmab ka moetööstust ja paljusid teisi valdkondi – ka kultuuri. Viljandi pärimusmuusika festival astub taas kord teenäitajate sekka ning annab oma panuse meie ökoloogilise jälje vähendamisse.

Lühiuudised Folgirong toob ja viib

See kogemus oli ilm ilmselt ainulaadne. Isegi teraapiline. S See rikkus, mida nad näitavad, on nii meeletu, et muutub lausa sürreaalseks. Selline elu on tut tuttav ainult muinasjuttudest.

«Seletasin, et meile ei ütle keegi ette, me vaatame ise, mida teha. See tundus neile täiesti võõras.»

Raha ei ole neile niisiis mingi gi probleem. Ei ole tõesti. õesti. Seal toimub kõikk tohutu kiirusega. Sealse rahva mõistmisel oli mul väga palju abi bi lapsepõlves kuuldud uuldud muinasjuttudest. udest. Näiteks lugu u mehest, kelle puudutus muudab b kõik kullaks. Või õi lugu kurvast printsessist, ntsessist, kelle lõbustamiseks tamiseks kutsutakse kokku inimesi kõikjalt lt maailmast: kes ajab b ta naerma, saab pool kuningriiki endale. dale. Araabia Ühendemiraatide kultuuriministeeriumis mis töötab nelisada inimest! nimest! Abu Dhabiss käib meeletu ehitustegeustegevus. Kui näed, äed, et maja küljes on midagi, mis tundub olevat kuld, siis see ongi kuld. Nüüd plaanivad nad ad merre

selleks raha. Seal muud polegi kui raha, aga kas on ka selliseid inimesi? Täpselt. Nad peavad leidma võimalusi, kuidas inimesi motiveerida. Rääkisin väga konkreetselt meie õpistust. Meil on ju mittetulundusühing ja keegi ei ütle meile, mida me tegema peaksime. Nad küsisid igaks juhuks üle, et keegi ju ikka peab midagi käskima. Seletasin, et meile ei ütle keegi ette, me vaatame ise, mida teha. See tundus neile täiesti võõras.

Festivali prügi rändab padja sisse

Nagu mitmel varasemalgi korral, paneb Edelaraudtee ka sel aastal rööbastele folgirongi. Väljumised 22. juulil liinil TallinnViljandi: Balti jaam 10.32, Tallinn-Väike 10.41, Liiva 10.47, Saku 10.58, Kohila 11.14, Rapla 11.31, Türi 12.06, Viljandi 12.55. Väljumised 25. juulil liinil Viljandi-Tallinn: Viljandi 20.34, Türi 21.23, Rapla 21.58, Kohila 22.16, Kiisa 22.23, Saku 22.31, Liiva 22.42, Tallinn-Väike 22.48, Balti jaam 22.56. Festivalimeeleolu aitavad rongis luua lõõtsamehed Ragnar Toompuu ja Asso Int.

varasematelgi aastatel, tegutseb Pärimusmuusika Aida pööningukorrusel saatekeskus, mis edastab programmi kolmelt lavalt. Internetiülekande nägemiseks peab arvutis olema internetibrauser Adobe Flash pluginaga (kui arvuti näitab YouTube’i pilti, näitab see ka festivali ülekandeid).

Avalik-õiguslik Eesti Televisioon pakub oma vaatajatele võimalust järgmisel aastavahetusel osa saada tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil salvestatud kontsertidest. Neljapäeval ja reedel «pannakse purki» aida suures saalis toimuvad kontserdid, kus astuvad üles eesti pärimusmuusika tublimad pojad ja tütred. Neljapäeval, 22. juulil: Svajata Vatra (kell 17.00), Oort (kell 21.00), Ro:Toro (kell 01.00). Reedel, 23. juulil: Paabel (kell 17.00), Vägilased (kell 21.00), viiuliduo Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal koos Tõnu Tubliga (kell 01.00). Festivali passi või päevapassi omanikud pääsevad sisekontsertidele soodsama hinnaga!

Ülekanded internetis ja Elioni digi-TVs Festivali kontsertide videoülekandeid teeb juba 12. korda folgi videotiim. Pilt ja heli jõuavad reaalajas Elioni digi-TVsse ja flash-videona festivali kodulehele. Nagu

Telklaager avatakse neljapäeval, 22. juulil kell 10 ja suletakse esmaspäeval, 28. juulil kell 12. Plats on täies ulatuses piiratud aiaga ning seal peetakse ööpäevaringset valvet. Telkla on jaotatud mitmesajaks telgiplatsiks, siks, mille vahele tekivad vahekäigud ning telkla töötajad jälgivad, et ala ei saaks ks ülerahvastatud. Telkimise hind on ühele inimesele 25 krooni oni öö ning tasuda saab kohapeal. apeal.

lusrikkal rännakul saab talle selgeks, et varandus, mis õnnelikuks teeb, ongi enamasti mitte ainult peidetud, vaid lausa nähtamatu.

Aidast saab laenata väikelastele kõrvaklappe

Passiomanikud ssiomanikud soodsalt odsalt teatrisse atrisse

Festival jõuab aastavahetusel ETV ekraanile

e-pood: www.eksootika.ee

Viikingilaeva puri heidab suveöösse müstikat

Öised sussid sahisevad selgi korral Teist aastat järjest on festivali programmis koha leidnud öine sussisahistamine, kuhu on oodatud kõik need, kes soovivad tantsida vanu seltskonnatantse elava ja inspireeriva pillimuusika saatel. Niisiis: laupäeva öösel vastu pühapäeva algusega kell 01.00 tõmbavad Kagu-Eesti mägilased Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa aida suures saalis lõõtsad lahti ning aitavad ööpimeduses sisemist tantsutunnet leida.

Spordiplats täitub telkidega Tänavu on festivali külaliste teenistuses üks telkla, mis asub aastatega äraproovitud kohas – Valuoja kooli staadionil (sissepääsuga Hariduse tänavalt).

FOLGIME LÄBI AASTA ! palju d ü ü sn ar tu iideid ! T a j r l etno imäe Olev toredaid

Ugala la teatris etendub festivali vali ajal Silvia Soro lavastus avastus «Nähtamatu u varandus», mida pärimusmuusika musmuusika festivali passi ssi ja päevapassi omanikud d saavad nautida tavahinnast ast tunduvalt soodsamalt. Lavastus astus pälvis viimasel teatripreemiate eemiate jagamisel parima ma muusikalise kujunduse ujunduse auhinna. a. Paljude aljude muinasjuttude juttude teema keerleb rleb peidetud varanduse ümber. ber. Kes leiab varanduse, saab b õnnelikuks. Mida aga teha, a, kui annad unistuste varanduse duse eest ühe nähtamatu ja näiliselt äiliselt olematu asja – oma hinge ge – ja avastad siis, et õnne kauba ba peale ei saanudki? Selle loo o peategelane saab võimaluse e kurikavalast kaubast taganeda, eda, kui kogub kotitäie nähtamatut tamatut varandust. Seik-

Meil on Eesti parim valik etnomuusika instrumente , riideid, sisustuskaupu, mööblit, lõhnapirde, vesipiipe, ehteid ning ilusaid kingitusi. Meil on sõpru Indoneesias, Indias, Türgis, Nepalis, Egiptuses, Tais, Aafrikas ning muidugi ka Eestis. Tulge ja vaadake lähemalt, milliseid pille maailma eri paigus mängitakse ja milliseid asju teiste maade käsitöömeistrid teevad.

Suurte lavade läheduses tasub meeles pidada, et helivõimendus, mis täiskasvanutele on nauditav, ei pruugi laste habrastele kõrvadele olla samavõrd ohutu. Vastavalt seadusele on kontserdisaalides ja vabaõhukontsertidel lubatud keskmine helirõhu tase kuni 100 detsibelli ja tippväärtus kuni 115 detsibelli. Pärimusmuusika festival festivali ongi suurtel lavadel ong keskmine helirõhu tase enamasti normilähedane, mistõttu pole soovitav viibida kontserd kontserdi ajal väikelastega lava vahetus läheduses. Samuti on tark kasutada laste kõrvade kaitseks spetsiaalseid kõrvaklappe, mida on võimalik festivali ajal rentida Pärimusmuusika Aida majajuhi juurest.

Lavade kujundused Nagu juba hea mitu aastat, on festivali lavakujunduste autorid seegi kord TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, kunstnikud Kersti Rattus ja Ave Matsin. Kujunduste teostajatena osalesid tänavu Age Raudsepp, Grete Ojamaa, Malle Valli, Monika Hint, Kadri Vissel ja Kersti Roosmaa. Kuna selle suve festivali teema on tants, on nii Kirsimäe kui Kaevumäe lavakujundustes kasutatud kolmest jooksvast jalast moodustatud kujundit triskelet. Sellele kujundile on omistatud kurja eemale peletavat võimet ja see on sümboliseerinud päikest, kuud ning liikumist ja kulgu üldisemalt.

Vihaga festivalile! TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengid panevad festivali ajaks Valuoja kooli taha (telkla juurde) püsti ehtsa palksauna, kus festivali külalised saavad mõõduka tasu eest leili võtta. Võta viht kaasa ja astu ligi!


NELJAPÄEV, 22. JUULI

KIRSIMÄGI

13:00 14:00 155:00 16: 6:00 17:000 18:0 18:00 00 19::00 19:00 2200:00 211:00 222:00 233:00 00::00 01:00 022:00 0 03:00 0 04:00

Eesti ETNO tasuta

KAEVUMÄGI

KULTRAHOOV

A.Le Coq TELK

TANTSUTEATER

Tuulepuu 25.-

Ilgi (Läti) 100.-

Suurõ´ Pilvõ´ 75.Tsuumi Sound System (Soome) 150.-

Fibrill 25.-

Vägilased 125.-

Janusz Prusinowski Trio (Poola) 150.Csürrentö (Ungari) 150.-

Omiri (Portugal) 125.-

Regilaulupesa / 16.00-22.00

ÖÖKLUBI Kihnu Poisid ja Zetod 175.-

Trallikud Svjata Vatra 150.-/75.-

Viljandi Guitar Trio 75.-/50.-

Rota Bene Mordens

OORT 125.-/75.-

Strand...Rand 100.-/50.-

RO:TORO 125.-/75.-

Puerto Flamenco (Hispaania) 250.-/175.-

FESTIVALI TEEMANÄITUS / Rohelise lava juures “Esimene tants on...” / 13.00-21.00

KAEVUMÄGI

KULTRAHOOV

A.Le Coq TELK

15.15 - Tantsupõranda avamine / Lubas malka / Tantsupõrand Jaani kiriku esises vallikraavis 16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Eve Padar / Viljandi Vaba Waldorfkool 17.15 - Vene tantsud / Otava yo / Tantsupõrand 19.15 - Eesti tantsud / Lubas malka / Tantsupõrand

AIT

JAANI KIRIK

TANTSUTEATER

LAUPÄEV, 24. JUULI

ÕPITOAD

ROHELINE LAVA

Regilaulupesa / 12.00-22.00

Igalemb 50.-

Virre 100.-

Michelle O`Brien and Friends (Iiri) 175.-

Katariini diplom 25.Ale Möller Band (Rootsi) 175.-

Gjangsta 100.Sw(f)Est ((Eesti/Rootsi) 100.-/50.-

Pantokraator 175.Klapp 125.-

FESTIVALI TEEMANÄITUS / Rohelise lava juures “Esimene tants on...” / 13.00-21.00

Etnodisko DJ Harl:Etno & DJ Poder 100.-

Hinged rändavad Noored muusikud kevadeti... JJõgeva muusikakool 100.-/50.vok.ans.Viisipidajannad v

Kondase keskuse aed (Pikk tn 8)

Antti & Esko Järvelä (Soome) 125-

Nikn Suns 75.-

KIRSIMÄGI

ÖÖKLUBI Otava Yo (Venemaa ) 175.-

Sireli

Paabel 150.-/75.-

Elletuse 150.-/75.-

Vägilased 150.-/75.Krüüsel 50.-/25.Viiuliduo Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal 100.-/50.-

Dialekt

KAEVUMÄGI

KULTRAHOOV

A.Le Coq TELK

Lilian Kapp ja Priit Alpin Ramblaz (Austria) 150.Purjevarjuteater Viljandi järve rannas / Laatre 23.30 /50.Svajata Vatra jt. Janusz Prusinowski Trio (Poola) 100.-

Ilgi (Läti) 125.-

Zetod 175.-

RO:TORO 125.Tsuumi Sound System (Soome) 175.-

Otava Yo Y (Venemaa) 175.Paabel 150.-

Ale Möller Band (Rootsi) 225.Svjata Vatra + P Julm 175.FESTIVALI TEEMANÄITUS / Rohelise lava juures “Esimene tants on...” / 13.00-21.00

Bashment 125.-

PÖFF-i FILMIPROGRAMM / 11.00 / Must Tuba / 40 krooni “Flamenco” 1995 / rez. Carlos Saura / Hispaania / 100 min /hispaania keeles (inglisekeelsed subtiitrid)

Karksi kirrik / 19.000 / 50 kro krooni - Nolenss Vo Volens / Lilian Kapp p ja Priit P Laattre Suure-Ja Jaani kirik / 19.00 / 50 krooni - Tuulepuu Tarvastu Tarvast stu (I Mulgi jooksumaraton) / 19 19.30 30 / 50 krooni - Fibri Fibrill i ill

ÕPITOAD

AIT

JAANI KIRIK

Strand ... Rand 125.-/75.-

TANTSUTEATER

Abra Makabra

Nolens Volens 50.-/25.-

Dialekt VEM

Tsibihärblaseq 50.-/25.SILD (Eesti/Wales) 75.-/50.-

Puerto Flamenco (Hispaania) 250.-/175.-

KAEVUMÄGI

Michelle O`Brien and Friends (Iiri) 150.-

KULTRAHOOV

A.Le Coq TELK

Sw(f)Est (Eesti/Rootsi) 75.-/50./

Klapp 100.Csürrentö (Ungari) 150.-

Habana Son Club (Kuuba) 150.-

AIT

Virre 75.Antti & Esko Järvelä (Soome) 100.-

Eesti ETNO Angõrhain Trallikud

Omiri (Portugal) 175.-/100.-

Öine sussisahistamine Lauri ja Tarmoga 75.-/50.-

ROHELINE LAVA

Karoliina ja kramp

Tantsumasin 125.-/75.-

Regilaulupesa / 12.00-22.00 Kondase keskuse aed (Pikk tn 8)

PÖFF-i FILMIPROGRAMM / 11.00 / Must Tuba / 40 krooni “Manda Adiante” / rez Tiago Pereira / Portugal / 27 min / portugali keeles (inglisekeelsed subtiitrid) “Arrhytmia” / rez Tiago Pereira / Portugal / 44 min / portugali keeles (inglisekeelsed subtiitrid)

ÕPITOAD

JAANI KIRIK

TANTSUTEATER

ROHELINE LAVA

Sireli Abra Makabra Karoliina ja kramp

Gjangsta 75.-/50.-

Mordens Pärnu poisid

Ando ja sõbrad 75.-

Regilaulupesa / 12.00-17.00 Kondase keskuse aed (Pikk tn 8)

FESTIVALI TEEMANÄITUS / Rohelise lava juures PÖFF-i Ö FILMIPROGRAMM / 11.00 / Must Tuba / 40 krooni “Dances of Ecstasy” (“Ekstaasitantsud”) / (2004) / rez. Michelle Mahrer / Austraalia. 58 min / inglise keeles

13 13:00 14:0 :00 15:00 :000 16:00 6:00 17:00 7:00 18:00 8:00 19:00 :00 20::00 21::00 22::00 23:00 00::00 01:00 02::00 03::00 04:00 04

14.00 - Aasta publikatsioonid / Sille Kapper / Aida väike saal 15.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand 16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Annika Mändmaa / Viljandi Vaba Waldorfkool 17.15 - Poola tantsud / Janusz Prusinowski Trio / Tantsupõrand 19.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand

PILLILAAT / Viljandi spordihoone (Vaksali tn 4) / 11.00-17.00

KIRSIMÄGI

Pärnu Poisid

MAAKONNAKONTSERDID

Linnamuusikud 150.-/75.ÖÖKLUBI Habana Son Club (Kuuba) 175.-

Big Band Tartu

FRIKAR (Norra) 275.-/225.-

13:00 14:00 15:00 16:00 177:00 00 188:00 00 19::000 20:00 00 21:00 00 22:00 00 23:00 00:00 01:00 02:00 03:00 04:00

15.00 - Aasta publikatsioonid - Kihnu tantsude CD / Ingrid Rüütel, rista Sildoja ja Kihnu naised / Aida väike saal 15.15 - Eesti tantsud / Lubas malka / Tantsupõrand 16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Eve Padar / Viljandi Vaba Waldorfkool 17.15 - Hispaania tantsud / Puerto Flamenco / Tantsupõrand 19.15 - Eesti tantsud / Lubas malka / Tantsupõrand

11.00 - Kasu, kasu... Titelaulutuba / Mari Hanson, Lagle Aim, Liisi Laineste / Viljandi Vaba Waldorfkool 11.00 - Pillituba - eesti tantsulood / Krista ja Raivo Sildoja / Aida väike saal 11.00 - Meeste tantsutuba / Silver Sepp, Tarmo Noormaa, Jaak Johanson / Tantsupõrand 13.00 - Ungari tantsud / Csürrentö / Tantsupõrand 13.00 - Eesti tantsud - Labajalg / Silver Sepp, Kadri Lepasson / Must Tuba

PÜHAPÄEV, 25. JUULI

VEM

Tantsumasin 125.-/75.-

Purjevarjuteater Viljandi järve rannas / 23.30 / Svajata Vatra jt.

13:00 14:000 15:000 16:000 17:000 188:00 18:00 0 199:000 2000:00 :00 21:00 1:00 222:00 00 23:000 00::00 01::00 02::00 03:000 04:00 00

133:00 14: 4:00 15:0 5:00 16:00 6:00 17:00 7:00 18:00 8:00 19:00 9:00 20:00 0:00 21:00 222:00 23:00 00 0:00 01:00 022:00 033:00 04:00

Kondase keskuse aed (Pikk tn 8)

11.00 - Kasu, kasu... Titelaulutuba / Mari Hanson, Lagle Aim, Liisi Laineste / Viljandi Vaba Waldorfkool 11.00 - Pillituba - eesti tantsulood / Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal / Aida väike saal 11.00 - Meestelaulutuba / Ando Kiviberg jt / klubi Puhas Kuld 13.00 - Iiri tantsud / Michelle O`Brien & Friends / Tantsupõrand 13.00 - Eesti tantsud - Kihnu / Kihnu naised / Must Tuba

13:00 14:00 15:00 166:00 177:00 18 8:0 00 199:000 20:000 21:000 2 0 22:00 2 0 23:00 00 0:00 0 0 0 01:00 0 0 02:00 03:00 04:00

ROHELINE LAVA

Halliste ste kirik / 20.00 20 00 / 50 5 kr krooni rooni ooni Viiuliduo liduo Maarja M j Nuut Nu ja Karoliina aroliina Kreintaal Kreintaa a / SILLD

Alpin Ramblaz (Austria) 125.-

KIRSIMÄGI

REEDE, 23. JUULI

JAANI KIRIK

MAAKONNAKONTSERT

AVAMINE tasuta

Ööülikool Pärimusmuusika Aida väikeses saalis – kell 00.00, „Mida teha, kui on keha?“, lektor Maret Mursa Tormis (Alexanderi tehnika õpetaja), pilet 25 krooni

13:00 14:00 15:00 16:000 17:00 17:00 188:00 18:00 19: 9:00 :00 20:00 :00 21:00 :00 22::000 23:000 00:000 01:000 02:000 03:00 00 04:00

AIT

Untsakad ja SÕBRAD 125.11.00 - Kasu, kasu... Titelaulutuba / Mari Hanson, Lagle Aim, Liisi Laineste / Viljandi Vaba Waldorfkool 11.00 - Pillituba - eesti tantsulood / Klapp / Aida väike saal 11.00 - Meestelaulutuba / Lauri Õunapuu ja Harju mehed / klubi Puhas Kuld 13.00 - Eesti tantsud - Setu / Õie Sarv, Maarja Sarv, Jaan Sarv / Tantsuteater 13.00 - Austria tantsud / Hermann ja sõbrad / Tantsupõrand 15.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand 16.00 - Kogupere laulu- ja mänguring / Annika Mändmaa / Viljandi Vaba Waldorfkool 19.15 - Eesti tantsud / Leigarid / Tantsupõrand

13:00 14:00 15:00 16:00 17:00 7:00 18:00 8:00 199:00 00 20::000 21:00 00 22:00 00 23:000 00:00 0 01:00 02:00 03:00 04:00

ÕPITOAD

Folgilehe toimetaja: Rannar Raba, e-mail: rannar.raba@folk.ee, tel: 434 2055, www.folk.ee

Folgileht 2010  

Viljandi Folgi erileht 2010