Page 1

ELURUUM Postimehe sisustuseri • november 2012


ELURUUM

2

Sisukord Reedik Poopuu puhub Lasnamäele uut elu sisse 4 Energiasäästlik maja saab alguse omaniku õigetest otsustest

6

«Lamp keset lage»-ajastu on ammuilma möödanik

8

Igale ruumile oma valgustus

11

Unelmate puhkus magamistoas

12

Siseõhu kvaliteeti saab tehnoloogiliselt parandada

14

Taieste rentimise teenus seob noori kunstnikke tarbijatega

16

Isikupärane mööbel teeb kodust mõnusa paiga

18

Jalatsikapp ja riidenagi – nipikad korrahoidjad kodus ja kontoris

20

Toataimed ihkavad talvitumiseks sobivaid elutingimusi 22 Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301 Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, rain.uusen@postimees.ee Projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188 marianne.peep@postimees.ee Küljendus: Andrus Rebane

12. november 2012

Eluks vajalik ruum JUHTKIRI. Meie ümber eksisteerib ruum, millele mõnikord ehitame seinad ümber, teinekord jällegi mitte. Olgu kuidas on, kõpitsemist ja ümberdefineerimist vajab see ruum aeg-ajalt nii või naa. Rain Uusen teemalehe toimetaja

P

ostimehe kaks korda aastas ilmuv sisustusajakiri Eluruum on alati kandnud mõistliku tarbimise ja säästliku eluviisi lippu, seda viimast sõnapaari igas tähenduses. Kokkuhoid ei tähenda alati odavat kaupa ja koonerdamist, tihti pigem vastupidist – kvaliteedi eelistamist hetkesäästule, samas kindlasti ka taaskasutamist võimaluste ning hea maitse piires, alati aga panustamist kodumaisele kaubale, meie oma tootjatele. Näituse «Lasn» kuraator Reedik Poopuu on initsiaatoriks ja julgustajaks ühele olulisele nihkele, mida nii enda ümber kui enda sees

ühiskonna ja inimestena vajame – me peame aeg-ajalt revideerima oma elukeskkonda, ruumi eneste ümber ja mõtlema või taasmõtlema, mismoodi oleks asjalikum, parem või säästlikum. Poopuu unistab, et Lasnamäe elanik saaks kodu lähedal tööl käia ja majadevaheline «eikellegimaa» muutuks sealsete elanike isiklikuks ruumiks. Endise põlise lasnamäelasena tõstan sellise unistuse väljaütlemise peale mõlema käe pöidlad üles ning loodan, et järgnevad mitte ainult Mustamäe ja Õismäe, vaid innustust saaksid ka mis tahes teiste piirkondade ja külade elanikud. Tehkem õiged otsused ning muutkem ümbritsev keskkond tervikuna enda ja oma kogukonna isiklikuks ruumiks – nii hakkame ühtlasi enam hoolima endast ja teistest.

Õigetest otsustest saavad alguse ka energiat säästvate tulevikuhoonete projekteerimine ja ehitamine, nende elanikega arvestav funktsionaalsus ja interjöör. Arhitekt Tõnu Laigu ütleb, et energiat säästva elustiili oluliseks suunajaks on riik, kuigi õigeid otsuseid peavad tegema ka tulevased omanikud, et mitte alla anda «hetkel odavaimatele lahendustele».

E

luruumi on kõige mõnusam lugeda hästi planeeritud ja omanikupäraselt sisustatud magamistoas, kus on tagatud siseõhu kõrge kvaliteet ning mille seinal ripuvad Eesti kunstnike inspireerivad taiesed. Aga eks lugege ja proovige ise järele, ikka samm-sammult, mõistlikult. Hoidke kokku!


4

ELURUUM

12. november 2012

Reedik Poopuu puhub Lasnamäele uut elu sisse MUUTUV ELUKESKKOND. Reedik Poopuu kutsub üles arhitekte pakkuma välja uusi lahendusi Lasnamäe elukeskkonna parandamiseks, et muuta Tallinna suurim masselamurajoon eluterveks keskkonnaks, kus saab töötada ja vaba aega veeta. Ave Lutter vabakutseline ajakirjanik Tallinna suurim linnaosa on Reedik Poopuu sõnul nii üldsuselt kui ka arhitektidelt ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu saanud. Poopuu kureeritud arhitektide liidu aastanäitusega «Lasn» püüab ta seda viga parandada. Lasnamäe paljude probleemide põhjuseks on asjaolu, et seda linnaosa ei ehitatud kunagi valmis, räägib Poopuu – suurem osa avalikke funktsioone jäi välja ehitamata. Aastanäitusega soovib Poopuu meelitada arhitekte pakkuma värskeid ja uudseid lahendusi.

Tartu-suurune linnaosa Kasutan vestluse alguses Lasnamäe iseloomustamiseks sõna «magala». Poopuu parandab mind poole lause pealt, öeldes, et see levinud termin ei kehti tegelikult Lasnamäe kohta. Magala tähendab kohta, kuhu minnakse vaid magama ja muud elu ei toimu. Lasnamäe on piisavalt suure elanikkonnaga linnaosa ning võiks Poopuu sõnul toimida seetõttu peaaegu eraldi linnana. Magala asemel pakub Poopuu välja sõna «masselamurajoon». Lasnamäel on kõik mas-

siivne – maju ja inimesi on palju, lisaks suured tööstusettevõtted ja hüpermarketid. Poopuu peab Lasnamäe lammutamist utoopiliseks ideeks. Lasnamäel elab rohkem kui sada tuhat inimest, seda on umbes sama palju kui Eesti suuruselt teises linnas Tartus. Selle asemel et terve linnaosa maha võtta ja sinna uued majad peale ehitada, ärgitab Poopuu arhitekte tegelema olemasoleva ruumi ja majadega. Just Lasnamäe suurus ja inimeste rohkus peaks Poopuu arvates meelitama arhitekte initsiatiivi haarama. Arhitektid igatsevad kohti, kus oleks palju inimesi, ometi pole viimase paarikümne aasta jooksul Lasnamäel vaat et midagi tehtud. Ehitatakse küll supermarketeid ja uusi kortermaju, kuid Poopuu tahaks näha ka funktsionaalseid muudatusi. Ta tahaks, et Lasnamäe saaks uue hoo sisse ning sealne elu rohkem keema läheks. Selleks on vaja pakkuda inimestele ajaveetmise võimalusi ka väljaspool karpmaju. Poopuu unistab, et Lasnamäe elanik saaks kodu lähedal tööl käia ja majadevaheline «eikellegimaa» muutuks sealsete elanike isiklikuks ruumiks. Ta pakub välja, et tulevi-

ku-Lasnamäel võiks iga trepikoda moodustada eraldiseisva korteriühistu – praegu kuulub ühte ühistusse terve maja, see võib aga tähendada sadu kortereid. Mida vähem inimesi korteriühistusse kuulub, seda kergem on otsuseid vastu võtta ja ellu viia.

Fookuses elukvaliteet Majadevaheline ala Lasnamäel kuulub linnale, Poopuu arvates võiks aga nii trepikoja-esine kui ka -tagune ala kuuluda korteriühistule. Seestpoolt on inimesed korterid oma käe järgi kujundanud, sest see on nende kodu. Nii nagu muudes kohtades laieneb kodu majast väljapoole, nii peaks ka Lasnamäel elanike «oma ruum» laienema Poopuu arvates õue. Sisehoovid, kuhu algselt pidi loodama avalikud teenused, on praegu kasutusel suuresti autoparklatena. Poopuu sõnul oleks aeg arhitektidel initsiatiiv haarata, pakkudes välja lahendusi, kuidas majadevahelist ala sealsetele elanikele kasutoovamalt rakendada. Toimivas linnaosas peaks olema hea elada ja tööl käia, aga ka vaba aega veeta. Kui midagi üldse peaks piirama, siis Poopuu sõnul ei tohiks korter-

Näituse «Lasn» kuraator Reedik Poop sportlikuks veetmiseks tõstavad Lasna


12. november 2012

ELURUUM

puu on kindel, et korda tehtud rohealad ja lisatud funktsionaalsus ning võimalused vaba aja sisukaks ja amäe elanike elukvaliteeti. Fotod: MIHKEL MARIPUU

5

Lasnamäe • Lasnamäe on Tallinna suurim linnaosa. • Tallinna rahvastikuregistri 1. jaanuari 2012 seisuga elab Lasnamäel 116 273 inimest. • Lasnamäe koosneb seitsmeteistkümnest asumist. • Lasnamäel on 750 elamut, millest 650 on korrusmajad. • Lasnamäe pindala on 30 km². • Lasnamäge hakati ehitama 1978. aastal, viimasena kolmest Tallinna «mäest». ALLIKAS: AVE LUTTER, TALLINN.EE

elamuid enam Lasnamäele juurde ehitada – selle asemel võiks juurde tuua asutusi, kontoreid, söögikohti ja kohvikuid. Ühes aastanäitusel väljapakutud idees tõsteti sportimisvõimalused aga hoopis maja katusele, kuhu võiks rajada ka saunad. Lasnamäe suureks probleemiks on autode parkimiskohad. Olukorra parandamiseks on linn rajanud parkimismajasid ja tekitanud sisehoovidesse parkimiskohti. Poopuu arvates ei mahu kohalike elanike autod majade vahele ära ka siis, kui kõik sisehoovid asfalteeritud parklateks muuta – parkimiskohtade lisamisega autode arv vaid kasvab. Sisehoovide kasutamise asemel on ühes aastanäitusel esitletud idees ehitatud autode parkimiseks ümber hoopis majade esimesed korrused. See jätaks võimaluse majadevahelist ala kasutada mänguväljakute või sportimisvõimaluste loomiseks. Poopuu on kindel, et korda tehtud roheala tõstab ümberkaudsete majade elanike elukvaliteeti rohkem. Heaks näiteks peab Poopuu suvel rühmituse B120 poolt Lasnamäe hoovidesse paigutatud pingpongilaudu, mida iga soovija kasutada võis. Näituse kuraator tahaks ärgitada nii arhitekte, linna kui ka kohalikke elanikke pakkuma välja võimalusi, kuidas masselamurajoonis oleks võimalik muuta elu mitmekülgsemaks. Uute rakenduste asemel ei tasu Poopuu sõnul peljata lihtsamaid lahendusi, näiteks needsamad pingpongilauad või korda tehtud rohealad. Näitusele «Lasn» pääsenud projektid on praegu veel vaid ideed – arhitektide tulevikunägemused sellest, kuidas võiks Lasnamäe elurajoonina areneda. Ka siis, kui ükski neist projektidest ei realiseeru, usub Poopuu, et selle teemaga tasub tegeleda. Tema hinnangul püsivad Lasnamäe korterelamud veel vähemalt paarkümmend aastat. Sada tuhat Lasnamäel elavat inimest ei kao sealt kuhugi, erinevus on vaid inimeste elukvaliteedis.


6

ELURUUM

12. november 2012

Esimene passiivmaja sertifikaati taotlev maja Eestis Põlvamaal valmib käesoleva aasta detsembris. Hoone arhitektideks on G. W. Reinberg ja M. Reinberg Austriast. Foto: Architekturbüro Reinberg ZT GmbH

Energiasäästlik maja saab alguse omaniku õigetest otsustest UUS KODU. Maja ehitama hakates peab kohe selge olema, kui energiasäästlik see tuleb – visioon tulevasest kodust, kontorist või arendusest peab aga sobituma ka rahakoti suurusega. Tõnu Laigu arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Suurte mõõtmete ja materjalimahukuse tõttu on ehitamine olnud ja on ka tulevikus muude tegevustega võrreldes kallis ettevõtmine. Samuti võtab ehitamine alates planeerimisest kuni hoone valmimiseni palju aega, kestes sageli aastaid. Energiatõhususe küsimused on selle protsessi osa, mistõttu õige otsus alguses määrab hilisema tulemuse, mida isegi poole peal on väga raske muuta. Energia ja raha säästmine tulevikus valmiva maja kasutamisel sõltub peaaegu sajaprotsendiliselt algsetest hoiakutest enne kavandamisele asumist.

Alternatiivsete energiaallikate kasutamine on arendaja elustiili küsimus. Raske on teha otsust näiteks suhteliselt kopsaka alghinnaga maakütte paigaldamiseks, kui maja ees tänaval jookseb gaasitoru, millega liitumine koos äärmiselt kompaktse küttelahendusega on nii rahaliselt kui ehituslikult ülimugav, vaatamata sellele, et kaugemas perspektiivis on maakütte kasutamine säästvam.

Energiasäästliku maja kavandamine on erinevate asjatundjate koostöö Energiatõhus maja on mitme tundmatuga võrrand. Tänapäeva ehitus- ja infotehnoloogilised vahendid võimaldavad meil ehitada

ülitarga maja, mida on võimalik majandada näiteks mobiiltelefoni või arvutiga ise teises ilma otsas viibides. Kütte- ja ventilatsioonirežiimi muutmine, sauna kütmine, päikesevarju asendi muutmine või valveseadme ülevaatamine distantsi tagant on lihtsamateks näideteks. Arvutiprogrammide ülesandeks on jäetud energiakulu optimeerimine, kui väljas on külm või kuum. Iga selline tehniline lahendus eeldab aga maja, seda füüsilist keha, mille suhtes tuleb tehnika toimima panna. Energiat säästva maja karbi kavandab ja paigutab krundile arhitekt – hea tulemus sõltub ennekõike hoone kujust ja selle paiknemisest.

Säästvate visioonide realiseerimine algab asukohavalikust. Elektri- ja küttekulude vähendamiseks on tähtis, et hoone oleks päikese suhtes asendis, mis võimaldab passiivse kütte rakendamist, jahutusvajaduse ärahoidmist ning loomuliku valguse maksimaalset ärakasutamist. Kui asukoht on valitud, tuleb krundile kavandada energiatõhus hoone. Kompaktne, hästi soojustatud, ilma külmasildadeta ning õhutihe hoone peab paremini sooja, mistõttu kulub kütmiseks vähem energiat. Energiat aitab kokku hoida ka akende optimaalne paigutus ja nende kvaliteet. Ruumide lahendus peab võimaldama kompaktse soojatagastusega ventilatsiooni välja-


12. november 2012 ehitamist, sest ilma hea sisekliimata pole mõtet maja rajada. Kui tõhus majakarp on vormitud kvaliteetsesse arhitektuurikeelde, on arhitekt täitnud oma peamise ülesande. Edasi tuleb teha valikud kütteliigi, elektrienergia tarbimise suuruse, ventilatsiooni osakaalu ja sooja vee saamise viisi osas, mille arvutamiseks on koolitatud insenerid. Lisaks eeltoodule kuulub energiatõhususinseneri oskuste juurde orienteerumine alternatiivsete energiaallikate kasutamises. Välja on töötatud suur hulk alternatiivse energiatootmise mooduseid ja tehnoloogiaid, mis ammutavad energiat päikese- ja maasoojusest, veest, õhust või metsast. Inseneride kutsenõukogu otsuse (nr 14, 03.06.08) kohaselt omistab Eestis ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsekvalifikatsioone Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, energiatõhususe arvutustega tegelevad valdavalt kütte- ja ventilatsiooniinsenerid. Lisaks eespool kirjeldatud energiatõhususe peavoolusuundadele ning Eestisse imporditud passiivmajade energiasäästlikele lahendustele on Eestis ka terve hulk tegijaid, kes rakendavad säästva tulemuse saavutamiseks ehituses hoopis traditsioonidele tuginevaid põhimõtteid ja

ELURUUM võtteid, mille sümboliks on saanud põhust majade ehitamine. Energiat saab säästa ka tavapäraseid lahendusi kasutades, näiteks siseruumi jahutamiseks kuluvat energiat saab kokku hoida, avades öisel jahedal ajal lihtsalt akna.

miseks vajalikud lähteandmed ja arvutusmeetodid. Miinimumnõuded tähendavad tegelikult seda, et alati võib tulevane majaomanik endale ehitada ka palju ökonoomsema kasutusega maja, kui on kirjas seaduses.

Energiat säästva elustiili oluliseks suunajaks on riik

Välja on töötatud suur hulk alternatiivse energiatootmise mooduseid ja tehnoloogiaid, mis ammutavad energiat päikesesoojusest, maasoojusest, veest, õhust või metsast.

Looduse kaitsmine ja energia säästmine said alguse 1960ndatest ning see on muutunud maailmavaate osaks igas eluvaldkonnas – algselt võitlev roheline liikumine on teisenenud peeneks ja kompromissidele avatud elustiiliks argielu elamisel, poliitika kujundamisel, tarbijalike, urbanistlike ja looduslike väärtuste loomisel ning kasutamisel. Enam pole võimalik selget vahet teha, kes on «rohelisem» – kas ainult metsast kõneleja või hoopis tulihingeline linnamees. Arhitektuuri ja ehitamise valdkonda tulid energiasäästuteemad jõuliselt sisse aastatuhande alguses, kui Euroopas saadi aru, et hooned on energiat neelavad elukad. Hoonete energiamärgise kohustuseni jõuti Eestis alles 2008. aastal, kui seadusega määrati energiatõhususe miinimumnõuded ning nõuetele vastavuse tõenda-

Kas aga arendaja on selleks valmis? Säästlikuma maja ehitamine on siiski mõnevõrra kallim. Kas ollakse valmis tegema suuremat investeeringut tuleviku nimel? Arvan, et valdavalt tehakse panuseid energiasäästu osas siiski keskmises skaalas – harva panustatakse kõrgeima klassi energiamärgisele. Kuid asja tasub kaaluda, sest on vaid aja küsimus, kui energiatõhususe

7 nõuded muutuvad karmimaks. Tulenevalt Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist (2010/31/ EU) peavad alates 1. jaanuarist 2021 (riigi ja omavalitsuse omandis või kasutuses hooned alates aastast 2019) vastama kõik uued hooned liginullenergia-hoone nõuetele. Milline on liginullenergia-hoone ja mis nõuetele peab see vastama, võib iga liikmesriik määrata iseseisvalt. Praeguseks on Tallinna tehnikaülikooli teadurid Eesti tarbeks liginullenergia-hoone ja kuluoptimaalse (inglise keeles cost-optimal) hoone kriteeriumid välja töötanud ning sellega andnud ka suunad madalenergia- ja liginullenergia-hoonete projekteerimise algjärgu otsuste tegemiseks. Täiendatud on ka energiatõhususe miinimumnõudeid Eestis, kehtima hakkavad need 2012. aastal. Üks asi on riigis veel tegemata. Kui hoone energiatõhusus on alternatiivenergia allikate kasutamisega viidud nulli lähedale, tekib olukord, kus hoones toodetud energiat hakkab üle jääma – eriti siis, kui parasjagu pole kütteperiood. Edenenud riikides on majapidamisest ülejääva energia kokkuostmiseks ja kasutamiseks välja töötatud riiklik energiasüsteem, meil pole see veel käima läinud.


8

ELURUUM

12. november 2012

«Lamp keset lage»-ajastu on ammuilma möödanik SAAGU VALGUS! Aasta pimedaimal ajal kõneldakse palju valgusest ja valgustusest. Õige valgustus annab hea enesetunde ja mõjutab tervist rohkem, kui oskame aimata. Lisaks sellele tõstab valgustus kui interjööri kujunduselement ruumis esile olulist. Selleks, et valgustus teeks ruumist ruumi, tuleb teha valgusprojekt, nendib Pihodisain OÜ disainer Ivi Piho. Tiia Kolk Arteri toimetaja «Ideaalis peaks valgustuse planeerima koos maja siselahendustega,» selgitab disainer Ivi Piho. «Kui juhtmed veetud, on suuremaid muudatusi juba keerulisem teha.» Alustama peaks elamise põhiplaanist ja mööbli paigutusest, et igas ruumis leiaksid vajalikud pistikud ja valgustid tegevusvõimaluste järgi õige koha. Arvukaid interjööre kujundanud disaineri hinnangul on kõige igavamaks lahenduseks ühest punktist tulev ühtlaselt ruumi täitev valgus. Rohkete valguspunktidega – seina-, lae-, põranda- ja lauavalgustite ning põrandasse või lakke süvistatavate valgustitega – on lihtsam luua meeleolukat valgust. Ühed neist annavad üld-, teised kaudset või suunatavat valgust. Meelelisi valguslahendusi pakuvad näiteks karniisivalgustus ja peidetud valgustus. Elektriprojekti kavandades tasub kaaluda valgustuse jagamist üld-, koht- ja dekoratiivseks valguseks (näiteks kapisisesed valgustid) ning panna neist igale eraldi lülitusskeemid, sest siis on mugav kasutada kas korraga või eraldi kõiki ruumis olevaid valgusteid või hoopis liikumisandureid, mis näiteks tualettruumis osutuvad eriti mugavaks. Valik sõltub perekonna harjumustest, märgib disainer.

Mida eelistada? Pikkadel pimedatel õhtutel ei piisa õdusaks olemiseks ainult korralikust hajutatud üldvalgusest. Oluliselt meeleolukama mulje annab lakke suunatud ja sealt tagasi peegelduv kaudvalgus. Üles suunatud valgus teeb ruumi visuaalselt kõrgemaks, valguslagi ruumi avaramaks. Suundvalgus tõstab interjööris esile detaile, tutvustab Piho lihtsaid põhitõdesid. Mida rohkem on elamise erinevates valgusgruppides omavahel sobivaid valgusteid, seda mõjusam ja väljendusrikkam on ka tulemus. Punktvalgust andvaid, süvistata-

Valgustite valikul tuleks lisaks kujule vaadata ka nende tehnilisi omadusi ning valgusallika puhul nende valgusviljakust ja tööiga. Foto: Scanpix/CORBIS


10 vaid, tagasihoidliku vormiga halogeenlampe või LEDe on lihtne sobitada näiteks laua kohale asetatud dekoratiivsete rippvalgustite või seina-, põranda- ja lauavalgustitega, kasutades neid ruumi eri osade (lisa) valgustamiseks. Ehituslikult keerukam ja läbimõeldumat projekti eeldav on müstilisi ja/või lõbusaid valgusvihke lakke või seintele heitev peidetud valgus, mis paneb erinevad pinnad, toonid ja materjalid elama. Peidetud valgus võib olla ka sobivaks taustaks efektsetele disainvalgustitele. Valgustite valikul tuleks lisaks kujule vaadata ka nende tehnilisi omadusi ning valgusallika puhul nende valgusviljakust ja tööiga. Kodus ei maksa kõiki valgusallikaid vahetada luminofoor- ja säästulampideks, sest siis kaob ära õdusus, mille loob sooja kollaka tooniga (näiteks hõõglambi) valgus, arutleb disainer.

Valgusallikatest lähemalt Halogeenlambi valgus tekitab tänu oma suurepärasele värviedastusele piduliku mulje, kuid nende kasutamisel on kaks probleemi. Esiteks kiirgavad nad soojust (kodus peaks põrandasse süvistatud valgusteis halogeenlampe vältima, kuna need kuumenevad 300–600 kraadini)

ELURUUM ning teiseks peab nende lakke paigaldamisel arvestama vähemalt 15 cm õhuvahega, samuti ei tohi läheduses olla süttivaid materjale.

Elektriprojekti kavandades tasub kaaluda valgustuse jagamist üld-, kohtja dekoratiivseks valguseks. Kõige «valgemat» valgust annavad luminofoorlambid, mis on ligi viis korda valgusviljakamad kui hõõglambid ning kuni kümme korda pikema tööajaga ega pimesta. Kuid nende külmana ja eemaletõukavana mõjuva valguse tõttu soovitatakse luminofoore kasutada vaid üldvalguseks. Meie kodudes on need üsna levinud kompakt- või nn säästulambina. Kompaktlamp on tegelikult kokku keeratud «päevavalgustoru». Kompaktlambi uuema, sooja, valge valgusega mudelid valgustavad hõõglambiga nii sarnaselt, et see silma ei häiri. Erinevalt hõõglambist süttib kompaktlamp viivitusega. Kui pikk on viivitus, sõltub iga valgusti süüteseadmest, selgitab Piho.

Tema soovitusel ei tasu säästulampi kasutada ruumides, kus see võib mingil põhjusel katki minna, näiteks lahtistes, madalal asetsevates valgustites või lastetoas. Samuti pole mõttekas seada säästulampi WCsse, kus sagedased lüliti klõpsimised selle eluiga paratamatult lühendavad. Säästulamp annab suurt kokkuhoidu seal, kus see peab põlema mitu tundi järjest, näiteks õuevalgustites. Samuti on see väga otstarbekas nendes kohtades, kus lambivahetus on ebamugav (näiteks valgusti asub kõrgel või käib raskesti koost lahti). Muide, kvaliteetsele säästulambile on märgitud tootjafirma ja valmistajamaa. Tuleviku valgusallikad ehk LEDid avardavad tohutult valgustuslahenduste loomise võimalusi nii sisekui välitingimustes. LEDis (Light Emitting Diode ehk valgust väljastav diood) pannakse madala pingega helendama epovaiku asetatud peegeldi ja elektroodidega varustatud sobiv pooljuhi kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab valgust. Seega on valgusdiood hõõglambist ja säästulambist põhimõtteliselt täiesti erinev. Kestvuse ja tohutu säästlikkuse kõrval paistavad LEDid silma ka ühtlase valgustamisega, hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ning täiesti tühise soojenemisega.

12. november 2012

Tuleviku valgusallikad ehk LEDid ka selt mõtleva perekonna jõulupuud.


ELURUUM

12. november 2012

aunistavad säästlikult, kuid tänapäevaFoto: MIHKEL MARIPUU

11

Igale ruumile oma valgustus Disainer Ivi Piho jagab valguslahenduste soovitusi. Esik Esikuvalgus peab süttima ruttu ja valgustama korralikult kogu ruumi. Ühtlast valgust annab hõõglamp või kompaktlamp. Lisaks võib esikusse paigutada halogeenlambi, mille suunatud valgus muudab üldmulje huvitavamaks. Halogeenide asemel võib kasutada LEDe.

Köök Kodu südame universaalseim, kuid halvim lahendus on «üksik lamp keset lage» – palju paremad on suundvalgustid. Korralikku valgust vajavad köögis kolm kohta: tööpind, pliit ja valamu. Neile saab valgust anda lakke kinnitatud või süvistatud suundvalgustitega või valgust vajavale pinnale lähedale asetatud seinavalgustitega. Tööpinna valgustamiseks on

kõige praktilisem paigutada õhukesed liistvalgustid (halogeen- või luminofoorlampidega) köögikappide alla. Pliiti valgustatakse enamasti õhupuhasti küljes oleva valgustiga. Söögilaud võib valgust saada kas laekesksest suund- või otse laua kohale kinnitatud rippvalgustist.

Elutuba Erinevate «tegevuspaikadega» ruumi on kõige keerulisem valgustada. Siin tasub kasutada mitmeid erinevaid valgusteid ja valgusallikaid – reostaadi abil reguleeritavat valgust; väga oluline on valgustite jagamine gruppideks ruumi eripära järgi. Õdusama meeleolu saavutamiseks valige lisaks seina- või põrandavalgustid.

Magamistuba See ruum vajab tugevat laevalgust ehk nn koristamisvalgust, mõnusat õhtust valgust ning kohtvalgust lugemiseks. Tihti ollakse arvamusel, et magamistuba on eelkõige hämara ja õdusa valgu-

sega ruum, kuid koristamiseks või rõivastumiseks on vajalik üldvalgus. Valgustamist vajavad ka garderoobid-riidekapid.

Lastetoad Kui mujal maailmas on populaarsed Mikihiirte ja Barbie’dega lastepärased lambikuplid, siis meil ei ole need levinud. Põhjus on ilmselt praktilisuses – valgusti eluiga on pikk ja laps kasvab sellest peagi välja. Seetõttu on praktilisem valida universaalne kuppel. Lastetoas on kohane ühtlane ja reguleeritav üldvalgus.

Vannituba Siin on väga mõistlik kasutada lakke süvistatud halogeenlampe või LEDe. Viimastel on pesuruumis mitu eelist. Esiteks töötab LED ohutul madalpingel ega ole ohtlik ka siis, kui satub lausa vee alla. Teiseks annab LED erksat, hommikul virgutavat valgust. Kõik vannitoavalgustid peavad olema niiskuskindlad, rahvusvahelise tähise IP ja numbriga. Näiteks IP44 on vannituppa sobiv valgusti.


12

ELURUUM

12. november 2012

Unelmate puhkus magamistoas MÕNUS UNI. Kellele meist ei meeldiks ühe tõeliselt lõõgastava puhkuse magus tunne – nautida pikka kosutavat und ja ärgates minna energiast pakatavana päevategemistele vastu. Kui nüüd ilmuks teie ette sõber, kes väidab, et tema puhkabki nii iga päev, võib see tunduda võimatu luksusena. Seda üllatavam oleks, kui see sõber selgitaks, et tegelikult ei veeda ta sugugi enamiku oma ajast Bahama saartel ega Zanzibaril, vaid lihtsalt magab hästi oma uues magamistoas. Kaidi Kask JYSK Linnen’n Furniture OÜ regioonijuht Keskmiselt ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Tee kosutava uneni algab aga üldjuhul magamistoast. Parema une- ja elukvaliteedi nimel tasub seega panustada selle ruumi läbimõeldud kujundamisse. Suurepärase magamistoa loomiseks mõtle alustuseks läbi – kelle jaoks magamistuba luuakse? Millised on magaja vajadused, eelistused ja harjumused? Kas magad toas üksi või kahekesi ning kas on ka väikeseid lapsi, kes armastavad vahel voodisse pugeda? Kui

kahekesi, siis millised on erinevad ja sarnased magamisharjumused? Kas eelistate magada jahedas või soojas? Kui valge või pime võib see tuba olla? Kas enne uinumist meeldib lugeda ja vahel ka filmi vaadata? Millised värvid mõjuvad lõõgastavalt? Mis on esimene asi, mida soovid ärgates näha või enne uinumist unistades vaadata? Milline mööblipaigutus laseb end kõige mugavamalt tunda? Vältida tasub ka erinevate asjade kuhjumist – mida puhtam tuba, seda harmoonilisem enesetunne.

Igaühele oma madrats Hubase magamistoa kuningas on voodi koos kõige sinna juurde

kuuluvaga. Juba voodi valimisel on mõistlik meeles pidada, et rahuliku une tagab õige madrats. Laias laastus on madratseid kaht tüüpi: vedrudega ja vedrudeta. Vedrumadratsid on alati mitmekihilised, kuigi madratsi täidise põhiosa moodustavad vedrud. Vedrutaskutega madratsis asub iga vedru eraldi raamis ehk taskus – need madratsid pakuvad rohkem mugavust, kuna madratsi erinevad tsoonid toetavad eri kehaosasid. Raskemaid kehaosasid toetavad madratsi need osad, mis on tehtud tugevamatest vedrudest. Selline madrats sobib hästi siis, kui voodis magavad kaks eri kaalus inimest,

kuna sellise ehitusega madrats ei deformeeru nii kiiresti. Vedrudeta madratsites kasutatakse üldjuhul üht liiki täitematerjali – näiteks kookoskiudu, vahtmaterjali (poroloon) või mäluvahtu, mille sisu on valmistatud sünteetilisest vahust ning kohandub kehakuju järgi. Nende seas on ka anatoomilised madratsid, mis arvestavad kõige enam just magaja kehakujuga. Kõik vedrudeta madratsid sobivad inimestele, kes eelistavat magades pehmemat küljealust. Looduslikum materjalivalik ei pruugi madratsi puhul alati kõige parem olla. Allergiate puhul on sobivamad sünteetilise kattega mad-


12. november 2012

ELURUUM

Läbimõeldud ja hästi sisustatud magamistuba ühes õigesti valitud voodi ning madratsi ja magajate eripäradega sobituvate tekkide-patjadega pakub võimalust nautida lõõgastavat puhkust turismireisile minemata – hea ööuni ning aja maha võtmiseks endale lubatud pikad pühapäevahommikud kuuluvad iga terve inimese plaanidesse. Foto: tootjad/JYSK ratsid, kuna need sisaldavad vähem allergeene.

«Tahaksin pehmetel patjadel puhata...» Nii õhkas Muhu saarele vaikust ja rahu otsima tulnud linnaproua ühes Eesti armastatud kultusfilmis. Padjal on unepuhkuse õnnestumisel tõesti madratsi kõrval sama täh-

tis roll mängida. Poes võib patjade valik silme eest kirjuks võtta, sest leidub nii sule-, udusule-, lambavilla-, heina-, tatra- kui ka kunstmaterjalidest patju. Traditsiooniliselt on kvaliteetseimaks looduslikuks padja- ja tekitäiteks peetud linnusulgi ja udusulgi, mis pärinevad näiteks partidelt ja hanedelt. Õiges vahe-

korras sulgede ja udusulgedega padi või tekk aitab soojust hoida ja niiskust reguleerida. Kõige hinnalisemaks peetakse aga üleni hane udusulgedest valmistatud patju. Kahetsusväärselt ei saa siiski kõik pehmetel sulepatjadel unemaile heljuda, sest linnusuled ja ka teised looduslikud materjalid võivad tekitada allergiaid. Allergikute-

13 le sobivad taas paremini sünteetilisest materjalist padjad, mis on ka soodsamad ja lihtsamad hooldada. Sünteetilisi täitematerjale on eri liiki ja erinevate omadustega – mõni hoiab rohkem sooja, teine on pehmem ja kehakuju järgivam, kolmas aitab paremini kaela toetada. Tänu mitmetele praktilistele eelistele leidub puuvillase kattega sünteetilisi tekke ja patju paljudes kodudes. Uuemaid arendusi ka patjade maailmas on memory-foam-materjali kasutamine. Ameerika astronautide tarbeks arendatud elastne materjal võeti laiatarbekasutusse alles 90ndatel. Sellel materjalil on mitmeid häid omadusi – see on soojustundlik, kohandub kehakujuga, toetab pead ja tagab maksimaalse toe kogu keha ulatuses. Mõnele puhkusele võibki minna vaid pass ja hambahari taskus, sest kõik muu laabub juba kohapeal iseenesest. Kui ühes magamistoas on suur pilt läbi mõeldud ning õige voodi, madrats ja padi koos tekiga välja valitud, on suurem töö tehtud. Seiklus jätkub kirevas maailmas täis erisugust voodipesu, päevatekke, pleede, toalilli ja palju muud põnevat – igaühel on võimalik kujundada just enda meeleolule ja maitsele sobivaim magamistuba.


ELURUUM

14

12. november 2012

Siseõhu kvaliteeti saab tehno PUHAS JA TASAKAALUS SISEÕHK. Elektrokliima on siseruumide õhu kvaliteedi tähtsaim osa. Eriti määrav on see kütteperioodil ning kevadel ja sügisel, kui õhu kuivus loob siseruumides tolmu ja allergeenide lendlemiseks soodsa keskkonna. Valdur Kaus Airvitamini juhataja Tervislik õhukeskkond algab magamistoast, sest inimene veedab magades kõige suurema osa oma ajast ning hingab siis palju intensiivsemalt. Suvel viib õhu liigne jahutamine ka moodsates kontormajades ruumidest viimasegi niiskuse, luues soodsad tingimused tolmu ja bakterite levikuks.

Ionisaator Parim indikaator on aknast sisse paistev päike, mis muudab õhus lendlevad osakesed nähtavaks ehk nähtavale tuleb see, mida endale sisse hingame. Õhus lendlevate saasteosakeste arvu vähendamiseks tuleb kasutada õhu ioniseerimisseadet. Selle abil laevad plasma tekitatud õhuioonid õhus lendlevad saasteja tolmuosakesed, mille tulemusena need kas kukuvad põrandale või esemetele, millel on positiivne laeng. Ioniseerimisel on teisigi häid omadusi, nimelt suudab see lagundada paljusid kahjulikke keemilisi saasteaineid ja näiteks autode heitgaase. Ionisaatorit kasutades väheneb lendlevate kahjulike osakeste ja tolmu osakaal sissehingatavas õhus ligi 95 protsenti, negatiivsed

Kuidas valida? Kui vajad õhupuhastust ja niisutust koos, oleks kindel valik õhupesur. • Kui laps on tihti köhas-nohus, oleks kindel valik kuuma auruga õhuniisuti. • Kui armastad ökoloogilist elulaadi, vali naturaalne õhuniisuti (õhupesur). • Kui oled trendikas ja armastad rohkelt lisasid, vali ultraheli-õhuniisuti. • Kui oled allergiline tolmule, sobib kõige paremini õhuionisaator koos naturaalse õhuniisutiga. ALLIKAS: VALDUR KAUS, AIRVITAMIN

õhuioonid aga toetavad organismi toimimist ning töötavad nagu õhus leiduv antioksüdant.

Õhuniisuti Juhul kui õhuniiskus on madal (alla 30%), on soovitatav kasutada ka õhuniisutit, mis tagab piisava niiskustaseme õhus, vähendades oluliselt lendlevate tolmuosakeste arvu. Õhu niisutamiseks pakuvad tootjad erinevatele tehnoloogiatele toetuvaid seadmeid. Ultraheli õhuniisuti: enim müüdav õhuniisuti, mille eeliseks on efektiivsus ja palju erinevaid funktsioone. Tehnoloogiliselt töötab seade lihtsalt. Ultraheli-

Õhuniisuti vähendab ka meie ümber lendlevate tolmuosakeste arvu, pu hea enesetunde eriti allergikutel. membraan pannakse väga suurel kiirusel vibreerima, mille tulemusena vesi aurustub ning tekib nähtav külm aur. Eelsoojendusega seadmetel saab valida ka sooja auru. Plussid – efektiivne ja tarbib külma auru korral suhteliselt vähe energiat. Miinused – kareda vee puhul

võib tekitada pindadele valget tolmu. Naturaalne õhuniisuti: viimastel aastatel üha rohkem kasutust leidnud tehnoloogia; ventilaatoriga puhutakse kuiv õhk läbi niisutusfiltri, mille tulemusena õhuniiskus suureneb – see on ka õhuniisutuse tervislikumaid vorme. Seade on varustatud hügro-


12. november 2012

ELURUUM

15

loogiliselt parandada

had ja energiatarve on väga madal. Plussid – puuduvad kallid vahetusfiltrid, kõik filtrid on puhastatavad, õhupuhasti ja niisuti koos, energiasäästlik ja vaikne. Miinused – kallis soetamismaksumus. Kuuma auruga õhuniisutid: kõige vanem õhuniisutustehnoloogia, mida kasutatakse palju

just tsentraalse õhuniisutuse süsteemides. Tehnoloogia on lihtne – veetemperatuur tõstetakse peaaegu keemiseni ja sellest tekib vee aurustumine ruumi. Puuduvad vahetusfiltrid. Plussid – vaikne, efektiivne, annab ka sooja, sobib eriti hästi inhalatsiooni tegemiseks lastele. Miinused – suur energiatarve.

Teooriat – mis on sisekliima? Toaõhust rääkides tarvitatakse mõistet sisekliima. See jaguneb omakorda kolmeks: mikrokliima, parakliima ja elektrokliima. Mikrokliima on seadusaktidega reglementeeritud. Elukeskkonnana peetakse normaalseks mikrokliimat, mille temperatuur on 20–21 °C, suhteline niiskus 40–60 protsenti (soovitavalt vähemalt 50%), liikumiskiirus on väiksem kui 0,1 m/s, selles levib soojuskiirgust normi piires 30 W/m².

hastades niimoodi sissehingatavat õhku ning tagades parema tervise ja Fotod: tootjad meetri ja erinevate võimsustega. Puuduvad küttekehad ja energiatarve on eriti madal. Plussid – vaikne, naturaalne, säästlik ja puhastab ka õhku. Miinused – vahetusfiltrid on üsna kallid ja vajavad vahetust paari kuu tagant. Õhupesur: säästlik lahendus nii õhu puhastamiseks kui ka niisu-

tamiseks; ventilaatoriga puhutakse must ja kuiv õhk läbi niisutustrumli, mis omakorda keerleb niisutusvannis. Tänu trumli keerlemisele lisatakse trumlile pidevalt vett ning korjatakse kokku mustus ja tolm. Läbipuhutav õhk puhastatakse ja niisutatakse. Seade on varustatud hügromeetri, taimeri ja erinevate võimsustega. Puuduvad kütteke-

Parakliima all mõeldakse (para – kaasnev, juures) muude tingimustega kaasnevat elektromehaanilise lainetuse keskkonda, õhu saastatust, õhu keemilist koostist, valgust ehk valgustihedust (luks), müra (dB), radiatsiooni (0,15 mikrosv/h (siivert)). Elektrokliima tähistab õhu elektrokeemilist koostist. Otsustav on selle puhul hapnikumolekul. Hapnikumolekuli elektronkattes muutub elektronide arv väga kergesti – hapniku kokkupuutel keskkonna materjalidega ja näiteks inimorganismi hingamistegevusega. Muutumisel ta kas annab ära või saab juurde elektrone. Kui hapnik on neutraalne või plussioonne, ei ole see inimesele sissehingamiseks soodne. Kui hapnik on aga miinusioonne, on tegemist nn aerovitamiiniga. ALLIKAS: VALDUR KAUS, AIRVITAMIN


16

ELURUUM

12. november 2012

Taieste rentimise teenus seob noori kunstnikke tarbijatega KAASAEGNE KUNST. 1970ndatel Euroopast alguse saanud ja nüüdseks üle ilma levinud kunstilaenutus on ka Eestisse jõudnud. Kui asutused on kunsti saanud deponeerida Eesti Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist ja Tallinna Kunstihoone fondist, siis nüüd on ka eraisikutel võimalik oma ruume laenatud taiestega väärtustada. Kunstilaenutus vahendab praegu tegutsevate autorite loomingut – üldjuhul on võimalik teoseid soovi korral hiljem ka osta, tutvustab kunstilaenutuse Kaleidoskoop tegevjuht Liina Raus. Tiina Kolk Arteri toimetaja Kunstilaenutuse missioon on toetada tänapäeva kunstnike tegevust ja esitleda nende loomingut nii Eestis kui ka välismaal, korraldades huvilistele kohtumisi tähelepanu äratanud autoritega ja külaskäike nende ateljeedesse. «Soovime aidata klientidel luua sidemeid kaasaegse kunstiga ja arendada nende kunstimaitset,» nendib Raus ning lisab, et Kaleidoskoobi kaudu võib rentida kas ühe pildi või terve väljapaneku näiteks ruumide ilmestamiseks sõpruskonna kohtumisõhtuks või kellegi sünnipäevapeoks. Samuti aitab kunstilaenutus leida soovijaile tellimustöö, näiteks seinamaalingu või mosaiigi teostajaid. Kunstiteose laenutamisel sõlmitakse enne taiese üleandmist laenutusleping, milles määratakse poolte vastutus ja kohustused. «Seni oleme kunsti laenutanud vaid juriidilistele isikutele, kuid tulevikus ei välista me ka teoste laenutamist kodudesse,» märgib tegevjuht, selgitades, et enne lepingu sõlmimist ja teose üleand-

mist vajab firma siiski piisavalt informatsiooni laenutaja enda kohta. Esmaste, ühekordsete ja lühiajaliste laenutuslepingutega kaasneb tagatisraha sissemakse. Praegu on Kaleidoskoobi laenatavate taieste valikus ülekaalus maal, aga leidub ka graafikat, joonistusi, fotosid, klaasikunsti ja segatehnikas teoseid. Peagi täieneb kogu skulptuuride ja meediakunstiga. Laenutuses ringlevate teoste autoriteks on nii tegevkunstnikud kui ka lootustandvad noored, kel kunstiharidus on äsja omandatud või alles omandamisel. Näiteks teevad Kaleidoskoobiga koostööd Peeter Allik, Meiu Münt ja Ilmar Kruusamäe. Kuna kunstilaenutus on ka Tartu noore kunsti oksjoni üks korraldajaist, siis sellelt ürituselt on silma jäänud Anna Hõbemäe, Kadri Nikopensiuse, Paavo Käämbre, Pille Johansoni ja Alar Tuuli looming – nende töid on nüüd võimalik ka rentida. Kui soovitud teos on (veebilehelt või näituselt) leitud, siis laenutusfirma neid ruume, kuhu taies paigutatakse, vaatamas ei käi. Kui aga klient pole valikus kindel, külastab ekspert eksponeerimispaika või otsustab

Palju kunsti laenutamine maksab? Müügihind Laenutushind (lepingu pikkus 6 kuud*) ... 149 eurot 10...15 eurot kuus 150 eurot ... 20 eurot kuus 200 eurot ... 25 eurot kuus 300 eurot ... 30 eurot kuus 400 eurot ... 35 eurot kuus 500 eurot ... 40 eurot kuus 600 eurot ... 45 eurot kuus 700 eurot ... 50 eurot kuus 800 eurot ... 55 eurot kuus 900 eurot ... 60 eurot kuus 1000 eurot ... 65 eurot kuus 1100 eurot ... 70 eurot kuus 1200 eurot ... 75 eurot kuus 1300 eurot ... 80 eurot kuus 1400 eurot ... 85 eurot kuus 1500 eurot ... 90 eurot kuus 1600 eurot ... 95 eurot kuus

1700 eurot ... 1800 eurot ... 1900 eurot ...

fotode põhjal, milline kunst sinna sobida võiks. Vajaduse korral kutsutakse appi ka sisekujundaja. Kunstiteose hoiutingimused on muidugi tähtsad – iga teose kohta esitatakse eraldi nõuded. Taieseid ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, küttekehade vahetus läheduses ega ka liiga niisketes ruumides. Teoseid laenutatakse eri perioo-

dideks: kolmeks kuuks, pooleks aastaks või aastaks. Samas saab laenutada kasvõi üheks päevaks – kõik sõltub kokkuleppest, märgib Kaleidoskoobi tegevjuht, kelle sõnul laenutavad püsikliendid teoseid tavaliselt aastaks, ühekordsete projektide korraldajad aga kuuks ajaks. Pikemaajalised laenutused on kokkuleppel muidugi ka soodsamad.

100 eurot kuus 105 eurot kuus 110 eurot kuus

* Kui laenutusleping sõlmitakse vähem kui kuueks kuuks, lisandub lepingutasu 30 eurot. Kui laenutaja soovib enda laenutatavat teost osta, läheb 50 protsenti teose eest laenutuse ajal makstud summast arvesse esimese sissemaksena. Suurema hulga kunstiteoste laenutamisel kehtib soodustus 5–15 protsenti. Hinnad on toodud ilma käibemaksuta. ALLIKAS: KALEIDOSKOOP (KUNSTILAENUTUS.EE)


12. november 2012

ELURUUM

17

Kunsti laenutamisel on mitmeid põhjusi – alates soovist taiesega harjuda, seda enda peal ja ümbritsevas ruumis testida, aga ka luua ajutisi meeleolukeskkondi, lähtudes aastaajast, teemaüritusest või muudest soovidest. Fotod: kunstilaenutus.ee


ELURUUM

18

12. november 2012

Isikupärane mööbel teeb kodust mõnusa paiga VANA JA UUS. Mööblipoodidest leiab enamasti väikeste erinevustega valitsevat trendimööblit. Millist mööblit aga eestlane tegelikult oma kodus näha soovib ning millist eelistada, uurisime MK Sisekujunduse sisearhitekti Marit Kutseri käest. Kadri Penjam vabakutseline ajakirjanik Eestlane hindab eelkõige kvaliteetset mööblit, mis oma isikupäraga täiendaks, olenemata selle päritolust, kodus valitsevat harmooniat või siis lisaks hoopis särtsu, ütleb Marit Kutser. «Trenditeadlik inimene armastab kindlasti vintagemööblit, mis on skandinaavialikult kvaliteetne ja hea disainiga, samas minimalismi pooldaja sooviks peita siledate kapiuste või liuguste taha kogu muidu nähtaval oleva mööbli,» selgitab Kutser. Boheemlaslik «puumaja tüüpi» inimene armastab esivanemate vana puhvetit, kummutit või

muud mööblitükki, mis on ehe, naturaalne ja koiaukudega, kuid sellest hoolimata armas. «Kindlasti leiab igaüks kas siis mööblifirma esinduspoest või mujalt otsimise peale just enda kodu interjööriga sobiva mööblitüki,» kinnitab Kutser, et kodu on seal elavate inimeste nägu ja sellest lähtuvalt tehakse ka mööblivalikud.

Mida eelistada? Milliseid mööblitükke eelistatakse aga uuena osta ning mille hõngu sobib mitmenda kasutajana hinnata? «Siinkohal on jällegi kõik kinni inimeses,» räägib sisearhitekt. «Mulle on jäänud küll mulje, et voodi on kindlasti see, mida eelis-

tatakse osta uuena,» mõtiskleb ta. «Hinnatakse ka vanemat pehmet mööblit, mis vajab tavaliselt küll uuendamist, seega on see pärast restaureerimist väliselt just nagu uus, aga samas vana ja väärtuslik,» jätkab Kutser. «Eriti väärtustatakse ajalooga või sugulastelt päritud mööbliesemeid ning kui neid pole hästi hoitud, siis lastakse kindlasti restaureerida,» teab ta ja kinnitab – vana mööbel on igavene, kui seda on hoitud heades tingimustes. «1920.–1940. aastate Eesti mööbel on tõesti väga hea kvaliteediga, seepärast soovitan sama ajastu Euroopa kaubaga võrreldes eelistada valiku tegemisel alati ko-

dumaist. Samas julgen öelda, et 1950.–1970. aastate Skandinaavia mööbel on kvaliteetsem kui selleaegne Eesti mööbel,» kinnitab Kutser, lisades, et kodumaise pehme mööbli tootmine meie oma turule on kindlasti jätkuvas tõusujoones. «Kaasatakse disainereid, järgitakse erinevaid trende ja mudelivalik muutub samuti järjest mitmekesisemaks,» soovitab ta vaadata kodumaise mööbli poole.

Sektsioonkapp elab edasi Kui rääkida mööbliesemetest, mis mõned aastakümned kodudes aukohal seisid – näiteks massiivne sektsioonkapp –, siis kuhu on need kadunud? Kas sektsioonkapp kui


12. november 2012 selline on meie kodudest täielikult välja tõrjutud? Kutser kummutab kohe selle väite ning kinnitab, et tegelikult pole sektsioonkapid meie kodudest kuhugi kadunud, need on lihtsalt oma välimuselt natuke teist värvi ja teistsuguse disainiga. «Tänapäeva sektsioonkapp asub modernses eramus või suuremas korteris, kus võtab enda alla peaaegu kogu elutoa seina, samas peidab see funktsionaalselt endas suurt televiisorit, nõusid, raamatuid ja vahel ka kompaktset töönurka,» kirjeldab Kutser. «Värvilt on see enamasti valge, siidiselt sileda pinnaga või läikiv ning ruutudena jaotatud nagu tahvelsein.»

Odavus käsikäes kvaliteediga Kindlasti on palju neid, kes koduse interjööri loomisel jälgivad poes eelkõige hinnalipikuid. Mida soovitab sisearhitekt neile, kel rahakotis kitsas käes? «Kahjuks on täiesti vale arusaam, et laminaatmööbel on odavam,» alustab sisearhitekt. «Vana, kergelt värskendust vajav puidust laud võib olla soodsam ja palju vastupidavam.» Tema sõnul on inimeste arusaamad nüüdseks mõnevõrra muutunud, erisugusel puitmööb-

ELURUUM lil osatakse vahet teha ja tihti juba eelistada täispuitmööblit. «See võib olla ka modernsema joonega ja kasest ning värvitud näiteks skandinaavialikult valgeks või kaetud peitsiga,» kummutab ta arvamuse, et odavam hinnaklass tähendab automaatselt laminaadist mööblit. «Usun, et 1980.–1990. aastate mööbel vahetati sajandivahetuse eel ja järel välja tol ajal uudse laminaatmööbli vastu, nüüd on aga uus ring peale tulemas ja teadlikum klient oskab eelistada ning teha paremaid valikuid,» pajatab Kutser. «Osatakse hinnata naturaalsust mitte ainult mööblis, vaid ka põrandas, seintes, ustes... Aja möödudes on materjalid läinud paremaks ja paranenud on ka mööblitootmise kvaliteet,» selgitab ta ning lisab, et tänapäevane mööbel on kindlasti varasemast vastupidavam ja kasutajasõbralikum. Hea kvaliteedi taga on aga ka kõrgem hind. Samas ei koosne näiteks eritellimusmööbel vaid karkassist ja ustest – hinda võivad oluliselt kergitada igasugused sahtlisüsteemid ja tõstemehhanismid. Köögimööbli hinda mõjutab lisaks mehhanismidele valitud köögitehnika. Suurt koormust saavad köögis ka tööpind, valamu ja segisti – neilt ei soovita sisearhitekt samuti kokku hoida.

19

MAAST Furniture funktsionaalne raamaturiiul, mis mõjub töiselt ja töötab edukalt ka ruumieraldajana. Foto: MAAST

Skano modernses ja minimalistlikus stiilis elutoakomplekt neile, kes armastavad valge puhast iseloomu. Foto: Skano

Kommentaar

Mööbel männi-, kase-, saare- või tammepuust? Liisa Kivisalu OÜ Unolik tegevjuht Tänapäeval on eluruumide sisustamisel piiramatult võimalusi ning sobiva mööblitüki leidmisele võib kuluda palju aega ja energiat. Millele tasub aga mööblit valides tähelepanu pöörata, et lõpptulemus vastaks ootustele ja annaks ruumile lisaväärtust? Mööbli valimisel tuleb arvestada ruumi sisekujundust ja otstarvet, millest lähtuvalt saab otsustada, millisest materjalist peaks mööbliese olema valmistatud. Viimane aspekt on eriti oluline mööbli vastupidavuse ja kestvuse seisukohast. Isiklikud eelistused sisekujunduses panevad tihti paika selle, kas eelistatakse plastmassist, metallist, klaasist või teistest n-ö külmadest materjalidest sisustust või soovitakse kasutada hoopis soojemaid materjale – puitu või selle imitatsioone. Viimasel juhul on valik väga suur, tooteid valmistatakse erinevatest puiduliikidest, mida töödeldakse lakkide ja peitsidega ning saadaval on ka spoonitud ja vineerist mööblit.

Ilusat ja vastupidavat mööblit valmistatakse ka taaskasutatud puidust. Foto: MARGUS ANSU Täispuitspoonist plaadiga kaetud mööbel näeb ehtne ja hea välja ning on veidi soodsamas hinnaklassis, kui võrrelda seda täispuidust sisustusega. Veelgi odavam on puiduimitatsiooniga kaetud laminaadist mööbel, kuid selle eluiga on teiste materjalidega võrreldes väga lühike. Kui otsustada täispuidust mööbli kasuks, tuleb järgnevalt valida erinevate puiduliikide vahel. Mänd on üks tuntumaid puiduliike Eesti mööbliostjate seas. See

on soodsaima hinnaga ja küllaltki pehme puit, mis oma omapärase mustri ja rohkete oksakohtade tõttu sobib hästi näiteks suvilasse, sauna või lihtsalt rustikaalsema disainiga interjööri. Eksklusiivsem on oksavaba mänd, mida saab sobitada näiteks magamistuppa ja lastetubadesse. Elutoad, söögitoad ja kontorid vajavad sealse aktiivsema tegevuse tõttu juba tugevamat puitu, milleks sobib hästi kask. Naturaalne ja lakitud kask jätab väga neutraalse mulje, so-

bitudes kergesti erinevate värvitoonide ja kujundusega eluruumidesse. Samas saab soovi korral kaske peitsida nii heledamaks kui ka tumedamaks, luues palju uusi valikuvõimalusi. Kasest tugevam puit on saar, mis torkab silma väga ilusa struktuuriga, moodustades huvitavaid mustreid ja n-ö puidumänge. See sobib inimesele, kes hindab puidu ilu ja soovib enda kodus näha ainulaadseid ja omanäolisi tooteid. Kõige tugevam, seega ka kõige kallim puit on Eesti rahvuspuu ehk tamm, millest valmistatud mööbel on tõeliselt vastupidav ning pärandatav põlvest põlve. Tamm on ilus ja seda saab samuti toonida heledamaks ja tumedamaks, kuid sellise n-ö raske puidu puhul tuleks arvestada, et tammest mööbliese vajab enda ümber kindlasti palju õhku ja ruumi. Täispuidust mööbli alternatiivina võib kasutada ka kombineeritud varianti, mispuhul kasutatakse ühe mööblitüki valmistamisel nii täispuitu kui ka täispuitspooni. See on soovitatav suurte pindade puhul, kuna spoon on vastupidavam temperatuuri kõikumiste suhtes, mis muidu võivad põhjustada puidulõhesid.


20

ELURUUM

12. november 2012

Jalatsikapp ja riidenagi – nipikad korrahoidjad kodus ja kontoris KORD MAJAS. Selleks, et jalanõud ja riided teeniksid kandjat pikka aega, tuleb nende eest hoolt kanda – aga kuidas? Kadri Penjam vabakutseline ajakirjanik Tänapäeval on nõudlus jalatsikappide ja -riiulite järele täiesti olemas, kinnitab Ilmar Mihkelsoo On24.ee sisustuskaubamajast. Kodudes eelistatakse väiksemaid mudeleid, mis mahutavad vaid mõne üksiku jalatsipaari, kuid töökohtades eelistatakse mahukamaid kappe.

Kapp või riiul? Mille alusel teha valik, kas soetada koju jalatsikapp või -riiul ning mida inimesed eelistavad? «Kõige enam on nõudlust traditsiooniliste jalatsiriiulite järele, kuhu asetatakse koju saabudes pidevalt kantavad jalatsid, kuid lisaks on tekkinud ka trend soetada mahukam jalatsikapp,» selgitab Mihkelsoo. Tema sõnul on jalatsikapp puhtuse hoidmise seisukohalt tegelikult mugavam ning jätab ka esikust korralikuma mulje. Jalatsikappe ostetakse rohkem renoveeritud ja uutesse korteritesse-elamutesse, sest need võtavad tavapärastest lahendustest rohkem ruumi. Jalatsikapi näol on tegu kohaga, kuhu saab paigutada pere kõik jalatsid, ka need, mida hooajaliselt ei kasutata. «Kodudesse tellitakse üldjuhul siiski tagasihoidliku suurusega jalatsiriiuleid ja -kappe,» sõnab Mihkelsoo. «See näitab, et kasutajad vahetavad enamjaolt jalatseid siiski hooajaliselt,» selgitab ta – kui suvi ja sügis läbi, pannakse need panipaika ja võetakse välja talvejalatsid. «Lisaks tellitakse kappidele erilaiendusi, korve ja lisariiuleid, et oma elamist paremini organiseerida.»

Riided nipikalt varna Aga ega ka üleriideid lohakalt toolileenile või üle ukselingi visata tohiks. Kel pole tahtmist või võimalust koridori suurt kappi paigaldada, saab abi ka moodsast riidenagist. Tool & Tool OÜ esindaja Eve Roosi kinnitusel pole riidenagide kasutamine massiivsete koridorikappide moekaks saamise järel sugugi unustuse hõlma vajunud. «Tänapäevased nagid on dekoratiivsed, moekad ning neid on kitsukeses ruumis kappidest pal-

Kas valida jalatsitele lahtine riiul või kinnine kapp, sõltub interjöörist, maitsemeelest ja rahakotist, üks on aga kindel – hästi hoitud jalatsid teenivad kandjat oluliselt kauem. Fotod: edasimüüjad ju mugavam kasutada,» selgitab Roosi, lisades, et nemad pakuvad klientidele nii puidust kui metallist riidehoidjaid. Puidust nagisid on väga erineva stiiliga interjööridele – moodsaid, minimalistlikke ja tõeliselt klassikalisi iludusi, igaüks peaks leidma oma koju ja interjööri sobiva lahenduse. Tänapäevased nagid on kvaliteetsed ning neid on võimalik lasta valmistada ka eritellimusel. «Sellise nagi puhul saab klient lisaks soovitud stiilile valida ka sobiva viimistluse – saadaval on lai valik peitsitoone puidust nagidele ja erinevad värvitoonid metallile,» selgitab Roosi. Puidust nagide valmistamise juures kasutatakse veel tänapäevalgi vanu traditsioonilisi puidutöötlemise võtteid ja seadmeid, et anda detailidele soovitud vorm ja

kuju, räägib naine. «Kaasaegsete seadmete kõrval tuleb palju teha ka käsitööd, see tõstab pisut toodete hinda, kuid tulemus on ehe ja kvaliteetne, sobides tooma killukest hubasust klaasi ja metalli modernsesse maailma,» kinnitab spetsialist.

Kombineeritud lahendused Ilmar Mihkelsoo sõnul soovivad inimesed tihti osta riidenagi ja jalatsikapi korraga n-ö ühes komplektis. «Tuntakse huvi klassikaliste seinanagide vastu, valides jalanõuderiiuli samast sarjast lisaks.» Samas on jätkuvalt populaarsed ka esikukomplektid ning nagid lastetuppa. Kodudesse hangitakse rohkem valmislahendusi, kus lisaks nagile on komplektil rohkem võimalusi. «Koridorikappide populaarsus küll kasvab, aga ei saa veel öelda, et riidenagide ja esi-

kukomplektide vajadus oleks kadunud, sest neid kasutatakse tihti paralleelselt,» selgitab kaupmees Mihkelsoo – ehk kui kodus on olemas esikukapp, leidub seal kõrval tihti ka nagi, jalanõudekapp-rest või esikukomplekt, kuhu pannakse igapäevases kasutuses olevad riided ja jalanõud. «Riidenagi on mugav riiete ja muude esemete kiireks paigutamiseks ja kasutusse võtmiseks,» ütleb mees. «Samas võimaldab riidekapp esemeid silma eest korrektselt varjata. Tõusvaks trendiks on lahendused, mis ei puutu põrandaga kokku, vaid on kinnitatud seinale,» sõnab Mihkelsoo. «See on samas ka hea nõuanne neile, kes soovivad avarama põrandapinnaga korterit.» Kontoritesse ja seminariruumidesse hangitakse suurel hulgal iseseisvaid riidenagisid ning just riidekappe. «On kontoreid, mis on sisustuse poolest eksklusiivsemad ning seal lähtutakse disainist. Enamikus kontorites on aga tähtis just praktilisus ja disain on teisejärguline,» leiab Mihkelsoo.


ELURUUM

22

12. november 2012

Toataimed ihkavad talvitumiseks sobivaid elutingimusi ROHELINE TALV. Kui toataimed talve lähenedes kolletuma kipuvad ja lehti kaotama hakkavad, ei tasu muretseda, kinnitab aianduskeskuse Hortes tootejuht Lea Mäss – taime selline reageerimine temperatuuri ja valguse muutustele on loomulik. Ave Lutter vabakutseline ajakirjanik Talve üleelamiseks vajab toataim maksimaalselt valgust, vähe kastmist ja küttekehast kaugemale tõstmist. Taim ei talu suuri muutusi keskkonnas, küll aga harjub temperatuuri ja valguse muutustega, kui need toimuvad aeglaselt, pikema perioodi vältel. Küttekeha vahetus läheduses olevaid taimi soovitab Lea Mäss eraldada mõne kuumust mitte edasi kandva materjaliga. Põrandakütte puhul aitab, kui taim tõsta korgist matile või selleks mõeldud ratastega alusele – see hajutab soojust ja ühtlustab temperatuuri.

Soeta taim elutingimuste kohaselt Valgusepuudus on peamisi põhjuseid, miks toataimed talvisel ajal närtsivad. Vähese valgusega ruumis peavad paremini vastu tumedate lehtedega taimed, sest need on tugevamad. Kasvamiseks ja õidepuhkemiseks vajavad Mässi sõnul valgust muidugi ka tugevamad taimed. Uut taime ostma minnes soovitab ta müüjale öelda, millistes tingimustes taim elutsema hakkab. Elutuppa sobivad hästi õhku puhastavad taimed, näiteks dereema draakonipuu, tõlvlehvik, kuldviljakpalm, mägipalm ja luuderohi. Need on vastupidavad ja sobivad kasvatamiseks ka päikesevaesel talvel – nad ei vaja palju valgust, vaid eelistavad pigem poolvarjulisi kohti. Arvuti lähedal ei soovita Mäss taimi hoida. Ta ei usu legendidesse, et mõni taim aitaks vähendada arvuti tekitavat elektromagnetlainete voogu. Pigem on mõju vastupidine – arvuti lähedus ei mõju taimele hästi ja seega pidurdub taime kasv või närbub taim sootuks. Lastetuppa taime valides soovitab Mäss otsustada kergesti hooldatava taime kasuks, näiteks jõulukaktus. Kindlasti peaks lastetoas vältima mürgise piimmahlaga taimi nagu jõulutäht või teised toataimed, millelt lehe murdumisel eraldub valkjat piima. Lastetoas tasub vältida kõiki söögiks kõlbmatute viljadega ilutaimi.

Taimed loovad meie ümber hubast keskkonda ja pealegi aitavad õhku puhastada, kuid aianduskeskuse Hortes tootejuht Lea Mäss tuletab meelde, et taimede eest tuleb ka hoolitseda ning neile talveks õiged kasvutingimused võimaldada. FOTO: TOOMAS HUIK

Maitsetaimede aeg on läbi Ka vannitoas saab kasvatada mõningaid taimi, kuid peab arvestama, et sealne õhk on niiske ja kui ei ole akent, peab taim toime tulema vähese valgusega. Vannituppa sobib seega kasvama panna kiirekasvulisi

taimi, näiteks kuldnõelköis, filodendronid või roomavad viigipuud. Selleks aastaks on aknalaual värske tilli ja basiiliku kasvatamise aeg läbi. Mässi sõnul võib seemnete mulda pistmise peale hakata uuesti mõtlema juba jaanuari lõpus. Seniks sobivad köögis kasvatamiseks

tugevamad maitse- ja ravimtaimed nagu näiteks loorberipuu, aaloe, rosmariin, lavendel ja tüümian. Mäss soovitab alati valida taimele koht selle järgi, kus oleks taimel hea kasvada. Lilled kaunistavad kodu ja Mässi sõnul leiab sobiva taime igale ruumile.


Eluruum  

Postimehe sisustusteemaline lisa, november 2012

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you