Page 1

www.opera.ee

RAHVUSOOPER 6. september 2013

1

ESTONIA MAJA 100 GIUSEPPE VERDI 200 FESTIVAL „VERDISSIMO!“

6

ARNE MIKK 80 PIKK JÕULUEINE

12

EESTI BALLETT 95

20 24

MEDEA BALLETT

33

ESTOONLASTE JÄLJERAJAD

RAHVUSOOPER

6. september 2013


6. september 2013 RAHVUSOOPER


SAATEKS

ESTONIA MAJA 100 Rahvusooper Estonia maja sajanda sünnipäeva eel mõtlen ikka ja jälle, kas oskame näha seda imet, et üks kaunis liblikas on oma tiivad laiali sirutanud ja seisab siin linnas kogu oma ilus. Lumes ja päikeses, tuules ja vihmas. Nendel vanadel piltidel ikka seesama Estonia, milles on tükike Juhan Liivi pintsakut. Hoone on välisilmelt küll pisut muutunud, teised on ajad ja inimesed, kuid midagi olulist kumab ikka üle aegade.

TOOMAS HENDRIK ILVES

Eesti Vabariigi president ja Rahvusooper Estonia patroon

Ühel hetkel Eesti ajaloos oli aeg küps – Andrus Kivirähk on oma romaanis „Liblikas“ tabanud asja tuuma: „Me olime suutelised juba midagi looma! Peaaegu kõik oli valmis saatkonna ehitamiseks – saatkonna, mille müüride taga oleks võimalik võita aega, panna teda voolama sellise kiirusega, nagu meile meeldib…“ See on meie oaas hallis argipäevas – aja peatamise saatkond. Kui tahame, siis laseme sajanditel kulgeda silmapilgu jooksul,

kui tahame, siis hoopis peatame aja. See on võimalik ka nüüd, praeguses Estonias, mille kord asutasid inimesed, kes olid suguluses päkapikkude, näkkide, metshaldjate ja liblikatega… Üheks targemaks eestlaseks peetud Uku Masing on unistanud, et kui bioloogias on olemas mõiste „histolüüs“, mis tähistab tõugust liblikaks arenemise biokeemilist protsessi, siis sarnaselt histolüüsile võiks inimeste maailmas olla „psühholüüs“ – inimese meelevõimete areng uuele tasemele. Just seda võiks kunst oma parimatel hetkedel pakkuda meile kõigile. On olemas koht, kus ikka õhtust õhtusse, nagu ütleb laulurida, „valudes ja naerus paindub ruum“. Soovin Rahvusooper Estoniale jätkuvat jõudu ja ilusaid loomishetki, mis pakuvad rõõmu ja hingetuge eestlastele läbi sajandite.

ARMSAD ESTONIA SÕBRAD! Estonia teatri- ja kontserdimaja on viis aastat vanem kui Eesti riik. Veel enne, kui loodi oma riik, sündis Tallinna südalinnas killuke omariiklust kauni kultuuritempli näol, maja, millel riigi nimi – Estonia. Võib ainult imestada ja imetleda, et 20. sajandi algul leidus tulevikuvisiooniga teatritegelasi, eestimeelsust tulvil finantseerijaid ja julgust planeerida tolle aja linnapilti selline suursugune hoone. Riigi nime kannab maja au ja uhkusega. Just siin tuli aastal 1919 kokku Eesti esimene parlament – Eesti Vabariigi Asutav kogu. Siin kogunes Eesti Vabariigi taastamiseks Eesti Kongress 1990. aastal, toimuvad Vabariigi Presidendi pidulikud vastuvõtud iseseisvuspäeval ja võõrustatakse kõrgeid külalisi. Sama olulised kui pidupäevad – või olulisemadki – on argipäevad, mil Estonia maja on täis muusikat, olles teiseks koduks estoonlastele ja ammendamatuks kultuurivaramuks eestimaalastele ning turistidele. Estonia maja on Eesti ja eestluse sümboliks nii nagu hümn, lipp ja laulupidu. Millest on see tunne saja aasta jooksul toitunud? Sündisin ja kasvasin Pärnus ja mu esimesed Estonia külastused olid kooliga etendustele tulles. Estonia ees seisis kümneid busse ja siia saabumine

oli midagi enneolematut – seitel sirge ja ülikond seljas. Hiljem laulsin Pärnu poistekooriga kontserdisaali laval, töötasin estraadiosakonnas solistina ja pidasin teisigi ameteid. Ligi 20 aastat olen juhina ametis olnud, algul ühel majapoolel, hiljem teisel. Nii ongi mu elust palju aastaid olnud seotud Estoniaga. Usun, et üsna sarnasel moel on selle majaga tugev emotsionaalne side tekkinud teistelgi – külastus lasteaiarühmaga, bussireis klassiga, ema-isa käekõrval tulek, hinge pugenud sügav armastus klassikalise muusika ja tantsu vastu ning mitmetel lisaks põgus või aastatepikkune töö teatris. Minu arvates just selles, kuidas maja on sisuga täidetud ja sisukas hoitud, peitub rahva armastuse saladus. Eesti kultuuritempli rajamist väärtustati ja toetati saja aasta eest, selle taastamisel abistati, kui punakurat oli hoone sõja lõpul hävitanud, tuhanded inimesed seisid 1997. aastal järjekorras, et annetada majale uue katuse muretsemise heaks ja sajad aitasid 2010. aastal uue eesriide osta. See on nii sündinud, sest ikka ja alati on siit palju vastu saadud. Praeguste estoonlaste ja Eesti riigi püha kohus on Estonia maja kui tolleaegne

AIVAR MÄE

Rahvusooper Estonia peadirektor

arhitektuuriime tulevastele põlvedele säilitada. Ma ei ole kindel, et siin aastate pärast just oopereid, ballette ja võimsaid kontserte ette kantakse, need nõuavad juba ammu kaasaegsemat keskkonda, kuid teatritegevust ja muusikat on Estonia maja tulevikus kindlasti täis. Saja aasta pärast on Estonia sama kaunina südalinnas seismas. 6.–20. septembrini kutsun teid osa saama Estonia teatri- ja kontserdimaja juubelifestivalist. Suurejoonelise programmi on teie jaoks kokku pannud kõik majas tegutsevad organisatsioonid üheskoos. Estonia on maja täis muusikat! RAHVUSOOPER

6. september 2013

1


2

SISUKORD

SISUKORD 1 SAATEKS 3

HEA OOPERISÕBER!

4

TÕNU KÕRVITS: „LIBLIKAS“ ON LUGU TEATRIST, TEATRITEGEMISEST JA ARMASTUSEST

5

SKULPTUURID KOIT JA HÄMARIK ON ENN KUNILA TOETUSEL TAAS ESTONIAS

6

ITAALIA SUURSAADIKU SUUR KIRG

14

22

10 MUUSIKA, MIS VÄÄRIB AVASTAMIST! 11

MALVIUS PAKUB ARMUJOOKI

12

ARNE MIKK 80 – JUUBELIKS TÄITUB UNISTUS

14

PUBLIKU ARMASTUS ON KUNSTNIKUELUS KÕIGE TÄHTSAM

16

ERGO TANTSUPREEMIA LAUREAADID 2013

18 UUDISED 19

ESTONIA MAJA 100 – VALIK FESTIVALISÜNDMUSI

20

EESTI BALLETT JÕUAB VÄÄRIKASSE IKKA

22

TRIINU JA SERGEI – TANTSIJATEST TEATRIPEREKOND

24

MEDEA KÄTTEMAKS ON MEELEHEITLIKU NAISE TEGU

25

BALLETI UUSLAVASTUSED

28

HINGELT IKKA NOOR

30

100 AASTAT KULTUURITEMPLIT TALLINNA SÜDAMES

28

32 TÄHTPÄEVAD 33 KÕIK JÄLJERAJAD VIIVAD ESTONIASSE

Rahvusooper Estonia

Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn Piletite tellimine +372 683 1210 info@opera.ee, www.opera.ee Peatoimetaja: Piret Verte

Toimetajad: Liina Viru, Ülla Veerg, Alo Lõoke 6. september 2013 RAHVUSOOPER Kujundaja: Kristo Rohtla

30


OOPER

MART MIKK

Ooperijuht

HEA OOPERISÕBER! ALGAVA HOOAJA MÄRKSÕNAKS ON SÜNNIPÄEVAD. IGA LUGEJA VÕIB JÄÄDA OMA ARVAMUSE JUURDE, AGA MINU JAOKS ON ESTONIA TEATRI- JA KONTSERDIHOONE TALLINNA, VÕIB-OLLA ISEGI EESTI KÕIGE KAUNIM EHITIS. Lisaks ajaloolisele tähtsusele, mida see maja on erinevates sündmustekeeristes rahvuskultuuri sümbolina endas kätkenud, pakub see tänasel päeval peavarju kõige erinevamatele kollektiividele, mis oma nooruslikkuse ning avatusega on igati rajajate väärilised. Kes meist ei oleks unistanud teha rännakuid ajas, heita vargsi pilku tuttavatele kohtadele 100 aastat tagasi? 6. septembril, kui Estonia awamise pidu rullub vaatajate ees täies hiilguses lahti just nii, nagu see sajandi eest aset leidis, avaneb selleks suurepärane võimalus: külalised saabuvad hobukaarikutel, daamidel on käes pitskindad, härrad kannavad torukübaraid ning Estonia laval peab monoloogi Hamlet. Muusikanumbrid vahelduvad tantsudega, laval on väga palju rahvast, teiste hulgas kutselise Estonia asutajad Paul Pinna ja Theodor Altermann… Nagu ühele muinasjutule kohane, ärkavad sel puhul ellu ka Koidu ja Hämariku skulptuurid, et teineteisele käed ulatada. Kontserdile järgneb pidulik ning ajastutruu õhtusöök Estonia kontserdisaalis. Maria Lee Liivakul ja Lauri Kaldojal valmis libreto Andrus Kivirähki romaani ainetel, et endiste aegade kunstnikud Estonia maja juubeliaastal uuesti meie lavalaudadel liikuda saaksid. Helilooja Tõnu Kõrvits on selle vorminud muusika keelde ja nii saame olla tunnistajaiks ooperi „Liblikas“ maailmaesiettekandele 13. septembril. Juba järgmisel päeval leiab aset Põlvkondade gala, kus laulavad lisaks praegustele Estonia solistidele mujal maailmas suurepärast karjääri teinud Ain Anger, Annely Peebo ja Mati Turi. Kontserdi lõpunumbris on lavale oodata auväärt estoonlasi, kelle kanda olid kõik hiilgerollid aastaid tagasi.

Väärika avaakordina Verdi ja Wagneri juubeliaastale kõlasid tänavu kevadel „Tannhäuseri“ esietendus ning ooperikooride gala. Verdi kahesajandat juubelit tähistame septembri lõpus terve nädala vältava, ainult suure ooperimeistri loomingust koosneva festivaliga „Verdissimo!”: Vana Tallinn Gala, „Rigoletto“, „Nabucco“ kontsertettekanne Läti Rahvusooperi esituses, „La traviata“ ning kõige lõpuks võimas Reekviem Kaarli kirikus. Kontsertettekannete sari jätkub Charles Gounod’ „Romeo ja Juliaga“, mida Eestis kanti viimati ette vahetult enne Teist maailmasõda. Lisaks annab meie orkester kaks sümfooniakontserti ning detsembris toimub traditsiooniline jõulukontsert Jaani kirikus. Kuna „Pipi Pikksukk“ ega „Prints ja kerjus“ ei näita üles vähimaidki väsimuse märke, rõõmustavad nad üheskoos ka sel hooajal nooremat publikut. Jätkame noortele teatrikunsti tutvustamist kontsertetendusega „Aken ooperi- ja balletimaailma“. Aastavahetuse Estonia ball saab seekord uue näo, nimelt näeb balli programmi raames Pál Ábrahámi operetti „Savoy ball“, mille lavastab Mart Sander. Aprillis on taas ootamas tähtis sünnipäev: Arne Miku 80. juubelit tähistame kammersaalis Paul Hindemithi lühiooperiga „Pikk jõulueine“, mille lavastamist on juubilar juba aastaid salamisi hinges kandnud. Hooaja sisse mahub veel juubelietendusi: „Tosca“ – Jassi Zahharov 60 ning „La traviata“ – maestro Eri Klas 75. Kummardusena meie legendaarse monokliga mehe Endel Pärna sajandaks sünniaastapäevaks paneb meeleoluka operetigala kokku Neeme Kuningas. Hooaja viimane esietendus on Donizetti koomiline ooper „Armujook“ 15. mail, mille toob lavale tuntud lavastaja Rootsist, Georg Malvius. Soovin kõigile ilusaid ja meeldejäävaid (sünni)päevi Rahvusooperis Estonia!

RAHVUSOOPER

6. september 2013

3


4

OOPER

TÕNU KÕRVITS: „LIBLIKAS“ ON LUGU TEATRIST, TEATRITEGEMISEST JA ARMASTUSEST gisugused müürid või aiad muusikažanrite vahel – see ei ole minu teema. Kogu see erinevus on mind väga inspireerinud ja on lahe katsetada nende erinevate poolustega, tuua sisse mingi teine kõla, teine rütm ja püüda teha seda kuidagi stiilselt... Oma õpilasi püüan ka arendada selles suunas, et inspiratsiooniallikas ja üldse kogu nende mõttemaailm oleks võimalikult avar.

Kuidas sa ooperi ainestikuni jõudsid? Kivirähki „Liblikas“ on juttu Estonia maja algusaegadest, peategelased on teatrilegendid – noorelt surnud tantsijanna Erika Tetzky, näitlejad August Michelson, Erna Villmer, Thedor Altermann. Oli sul algusest peale see kindel idee? TÕNU KÕRVITS

Helilooja

Foto: Kaupo Kikkas HELILOOJA TÕNU KÕRVITSAL VALMIS RAHVUSOOPERI TELLIMUSENA OOPER „LIBLIKAS“ ESTONIA MAJA 100. AASTAPÄEVA TÄHISTAMISEKS. LIBRETO KIRJUTASID NOORED TEATRAALID-LITERAADID MARIA LEE LIIVAK JA LAURI KALDOJA, VÕTTES ALUSEKS ANDRUS KIVIRÄHKI SAMANIMELISE ROMAANI. OOPERI LAVASTAB PEETER JALAKAS, KUNSTNIK ON LIISI EELMAA NING VIDEOKUNSTNIK EMER VÄRK, DIRIGEERIVAD VELLO PÄHN JA RISTO JOOST. ESIETENDUS TOIMUB 13. SEPTEMBRIL 2013. JÄRGNEV VESTLUS ON MUUSIKAST ÜLDSE JA MUIDUGI OOPERIST.

Mulle on jäänud mulje, et oled selline isiksus, kes elab muusikas. Loomulikult on tähtsad perekond, õpilased, sõbrad – aga kui ma mõtlen sellele muusikale, mis sind ümbritseb, siis on see väga eripalgeline. Ühelt poolt Duran Duran, Led Zeppelin pluss sinu (küll harv) esinemine DJ-na, samas aga kirjutad sümfoonilist muusikat, nüüd sai valmis ooper. Kas siin üldse võib olla mingit vastuolu? Vastuolu minu jaoks ei ole siin mitte mingisugust. Vahest mingi aeg tagasi võisid need asjad olla pisut eraldi – et üks asi olid mu seaded, teine aga muu muusika. Aga mida aeg edasi, seda enam on see kõik minu jaoks üks ja sama laul. Et oleksid min6. september 2013 RAHVUSOOPER

Mõtteid oli igasuguseid, näiteks kirjutada ooper ühe Edgar Allan Poe jutustuse järgi. Kõige tähtsam oli leida lugu, mis kedagi kõnetaks või et ma teaksin, miks ma just seda lugu tahan teha. „Liblikas“ on Kivirähkil nooruspõlves kirjutatud väga ilus lugu, aga see oli ooperi jaoks ka väga mahukas. Siis tekkis mõte võtta teose muinasjutulisem, maagilisem pool, mis on tegelikult üks väike külg sellest romaanist, ja lugu sellele üles ehitada. Mulle oli tähtis, et see oleks universaalne lugu – seal on juttu teatrist, teatritegemisest ja see haakus Estonia juubeliga.

Nii et mitte mingil juhul ajalooline illustratsioon, vaid üldistus. Absoluutselt. Seda mõistsid ka libretistid, kellega edenes töö väga sümpaatselt. Kaks noort tegijat, Maria Lee Liivak ja Lauri Kaldoja võtsid „Liblika“ ideest tuld, tegid sellest kena loo, natuke sellise heas mõttes vanaaegse puudutusega, selles on midagi ilusat ja nostalgilist. Nad on ka tundliku keeletajuga noored inimesed.

Millest see ooper on? Kes on liblikas? See on lugu teatrist, teatritegemisest ja armastusest. Sellest, kuidas üks ebamaine lindnaine, kes tantsib nagu liblikas, satub teatrisse ja hakkab seda armastama. Ja ta ei saa enam ilma selleta olla. Liblikas on ka sümboolne tegelane, saadik fantaasiamaailmast. Mulle meeldib mõelda, et ta polegi nagu mingi konkreetne tegelane, vaid pigem idee, mõte, puhang, unistus... Liblikas võiks olla oma kerguses ja siiruses see igavene laps meie sees.

Kuidas sa ooperi tegelasi iseloomustaksid? Nad on erinevad. Erika on ebamaine ja heitlik ja ettearvamatu käitumisega, emotsionaalne tegelane, kelle ema oli muinasjutuline lindnaine ja isa mölder. Erika nagu ei kuuluks siia maailma, kus ta nüüd on. Erikat laulab Kadri Kipper. Helen Lokuta kehastab Ernat ja vahepeal on ka Ophelia. Erna on rohkem saatusliku naise tüüpi... Ta on tugev naine. Tal on ka saladuslik pool, ta ei avane võib-olla päris lõpuni. Temas on


TOETAJA

sügavuslik saladus, Erikas ebamaine saladus. Kui Erna mängib Opheliat, on selles midagi ähvardavat, hirmutavat. Noor näitleja August on kirglik, kergesti tuld võttev, kiiresti plahvatav, teda esitavad Oliver Kuusik ja Andres Köster. Rauno Elp on Theodor, see on kõige lühem roll, aga suure tähtsusega – ta on liider, teda kuulatakse, ehkki ta on lakoonilisem oma väljendusviisilt. Ja siis on ka koor – kõigepealt on see teatrikoor, näitlejad, ja siis teiseks väga huvitav lindude koor. Linnud on nagu vastasjõud teatrijõule. Neis on küll muinasjutuline külg, aga teatud mõttes pole nad head tegelased. Maine asi neid väga ei huvita, neil on omad plaanid. Põhiline on minu jaoks see, et peategelane Erika peab valima, kas kunst või elu. See on huvitav teema, väga oluline ja olemuslik. Tõepoolest, kuidas valida? Ooperis on lahendust näidata lihtsam, kui nii toimida reaalses elus.

Seni olid kirjutanud kaks kammerooperit, mida lavastas Peeter Jalakas Von Krahlis koostöös Tõnu Kaljuste ja Nargen Operaga. Ka „Liblika“ lavastab Jalakas. Mis on see, mis teid loominguliselt ühendab? Kindlasti on midagi ühist... Tundub, et ta on erksa tehnilise taibuga lavastaja, hea dramaturgiatunnetusega. Varem olen mõelnud, mis on see, mis meid ühendab – see on nagu peidus ja minu meelest on väga hea, et oleme erinevad. Samas olen tähele pannud, et ta tundub mulle vahel ka romantikuna – mingisugune romantiline hoovus meeldib talle ja tegelikult ka mulle. See on puhtalt minu mulje. Võib-olla Peeter hakkaks praegu selle peale naerma.

Mis oli sul ooperit kirjutades kõige raskem? Ma arvan, et algus. Mure, kuidas selle looga nüüd ikka saab. Lühemate lugudega on nii, et kui komponeerimisel tekib mingi tõrge, siis tead, et natuke on vaja kannatust ja siis see saab mööda ja on ületatud. Ooper aga on nii üüratult suur ettevõtmine, et pidin leidma teistsuguse rütmi, teatud emotsioneerimise endas välja lülitama, mis vahel õnnestus ja vahel mitte. Olen viimasel ajal mõelnud, et eks ta on heliloojale üks Mount Everest. Sellest suuremat midagi ei ole.

SKULPTUURID KOIT JA HÄMARIK ON ENN KUNILA TOETUSEL TAAS ESTONIAS Olen Estonia teatri austaja ja külastaja olnud nüüdseks juba üle viiekümne aasta. Alguses loomulikult ema käe kõrval ja õhutusel. Tänasel päeval olen Estonia etenduste vaataja, kuulaja juba koos oma laste ja lastelastega. Olen nautinud nende aastate jooksul paljusid ooperi-, opereti-, balletietendusi ja kontserte. Näinud esinemas pea kõiki nende aegade olulisi muusikuid, dirigente, lauljaid ja balletisoliste. Kõik see on täna põhjuseks, miks elan kaasa Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks tehtavatele ettevalmistustele. Mulle väga imponeerib, millise energia, tõsiduse ja asjatundlikkusega seda tehakse. Märtsis toimus muljetavaldav eelüritus koos kogu maja tegevuse tutvustamisega, samuti Arne Miku raamatu „Estonia tõusmine tuhast“ esitlus. Käivad ettevalmistused Estonia maja 100 festivali korraldamiseks 6.–20. septembrini. Mul on hea meel, et peale sügavalt isikliku suhte Estoniaga on olemas koostöö ka tööalaselt. Nimelt on NG Investeeringute Gruppi kuuluv AS Liviko Rahvusooper Estonia koostööpartner ning AS Selver toetamas Saaremaa Ooperipäevi. Sellest tulenevalt võin öelda, millise suure tähelepanu ja lugupidamisega Estonia suhtub oma koostööpartneritesse. Tõsiselt professionaalne igapäevane töössesuhtumine ja tulemuslik koostöö arvukate koostööpartneritega on viinud Estonia eduni. Etendused ja kontserdid on menukad ja lähevad enamuses täismajale. Soovin Estonia majale jätkuvat edu ja ootan põnevusega 100. juubeliaasta pidustusi.

ENN KUNILA

Imelik lugu juhtus eelmisel suvel, kui oma maakodus ooperi põhiosa kirjutasin. Loo peale mõeldes tulid vahel ka mõned kurvad, murelikud mõtted – ja ühel hetkel hakkasid erinevad liblikad mu peale maanduma... Pildistasin neid, sain fotonäituse jagu pilte, kuidas liblikad on nootide või minu peale maandunud. Tähendusrikas ja ilus lugu, ja nii tõesti oli.

Estonia kauaaegne külastaja ja pöidlahoidja

Küsis Kristel Pappel

KOIT JA HÄMARIK August Weizenbergi (1837–1921) peetakse üheks Eesti rahvusliku kunsti loojaks. Kaks oma kauneimat marmorkuju, eesti mütoloogia ainelised Koidu ja Hämariku kinkis skulptor teatri ja kontserdimaja piduliku avamise puhul 6. septembril 1913. aastal (vkj 24. augustil) Estoniale ning need asusid ehtima teatrimaja Punast saali. Tõenäoliselt oli tegemist esimeste täiesti alasti kujudega meie avalikkuses, mistõttu leidus küllalt neid, keda katmata noormehe ja neiu skulptuurid sügavalt vapustasid. Skulptuuride saatus ei ole teada, kuid Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu juhataja Juta Kivimäe sõnul võisid need 1944. aasta märtsipommitamisel hävida. 29. augustil 2013 andis EKM Rahvusooper Estoniale üle August Weizenbergi skulptuuride Koit ja Hämarik koopiad, mis valmisid kunstimetseen Enn Kunila toetusel Estonia maja 100. aastapäevaks. Töö teostas EKMi restauraator Ales Zahradnik ja see võttis aega kaheksa kuud. Kunstimuuseumile kuuluvatest, 1890. aastal marmorisse raiutud skulptuuridest tehtud koopiad kaeti väga õhukese, peamiselt šellakist ja tsinkvalgest koosneva kihiga. Koit ja Hämarik eksponeeritakse Rahvusooper Estonia Valges saalis. RAHVUSOOPER

6. september 2013

5


6

FESTIVAL

ITAALIA SUURSAADIKU SUUR KIRG 2013. AASTAL TÄHISTATAKSE KOGU MAAILMAS KAHE SUURE HELILOOJA, GIUSEPPE VERDI JA RICHARD WAGNERI 200. SÜNNIAASTAPÄEVA. KEVADEL JÕUDIS WAGNERI AUKS ESTONIA LAVALE HELILOOJA ROMANTILINE OOPER „TANNHÄUSER“. SÜGISEL AUSTAME ITAALIA OOPERIMUUSIKA SUURKUJU GIUSEPPE VERDIT 25.–29. SEPTEMBRINI KESTVA FESTIVALIGA, MILLE RAAMES TULEB ETTEKANDELE TEMA LOOMINGU PAREMIK. FESTIVAL SAAB TEOKS TULISE OOPERIAUSTAJA ITAALIA SUURSAADIKU, TEMA EKSTSELLENTSI HÄRRA MARCO CLEMENTE KAASABIL, KES OLI LAHKELT NÕUS RÄÄKIMA OMA SUUREST KIREST JA FESTIVALIL ESITAMISELE TULEVATEST MEISTRITEOSTEST.

MARCO CLEMENTE

Itaalia suursaadik

Olete suur ooperifänn. Ilmselt on ooperi sünnimaalt pärit itaallastel see kunst veres – aga miks ikkagi ooper ja mitte muusikal või ballett või rock? Kui sageli käite ooperis? Minu kohta võib tõepoolest öelda „ooperifänn“. Kirg ooperi vastu tekkis väga varakult – juhtusin 10-aastaselt kuulama Puccini „Boheemi“ lindistust ja sellest alates on vaimustus kasvanud. Raske oleks öelda, mitut ooperietendust elu jooksul näinud olen. Püüan etendusi külastada nii sageli kui võimalik – oma esimese ametisoleku kuu jooksul Eestis vaatasin ära kõik Estonia repertuaaris olevad ooperid! Keeruline oleks leida minu vaimustusele ratsionaalset põhjendust. Usun, et enim vaimustas mind nooruses jumaliku muusika ja laulmise sügavamõtteline kombinatsioon, suurejoonelised kostüümid ning dekoratsioonid, mis ilmestavad äärmiselt huvitavaid süžeesid. Vanuse ja kogemusega on nauding muutunud sügavamasisuliseks, kuid esmane hõrk lumm pole kadunud. Mind paelub inimhääl, mis on kauneim instrument. Seetõttu armastan ka muusikale ja vaimulikku muusikat. Rocki jaoks on minu maitse liialt konservatiivne! Ükskõik, kas ooper meeldib või mitte, ei saa eitada, et see on kõige terviklikum kunstiline väljendusvahend. Tsiteeriksin siinkohal saksa filosoofi Adornot, kes kirjutas ühe minu lemmikooperi, Wagneri „Nürnbergi meisterlauljate“ kohta, et see on inimkonna ajaloos kunstiliste 6. september 2013 RAHVUSOOPER

saavutuste tipp. See tähendab, et ooper on ülem näiteks Michelangelo „Viimsest kohtupäevast“, Dante „Jumalikust komöödiast“ ja Shakespeare’i näidendeist! See võib kõlada üsna provokatiivselt, kuid jagan tema arvamust.

Kevadel võõrustasite rahvusooperi soliste, koori ja orkestrit oma residentsis vastuvõtul, kus lepiti kokku ka „Verdissimo!“ ajal tehtav koostöö. Kas vastastikuste kultuurisuhete arendamine on üks teie missioonidest? Kindlasti. Hoolimata sellest, et Itaalia on üks industrialiseeritumaid riike maailmas, ei saa eitada, et minu kodumaa prestiiž ja imago välismaal tugineb ka talle eriomasel kultuuritraditsioonil. Seepärast on ilmselge, et Itaalia suursaadikul on välismaal ametis olles eriline ülesanne edendada mingit osa kultuurisuhetest. Seda enam sellisel maal nagu Eesti, kus igast eluvaldkonnast kumab läbi tõeline armastus kunsti ja kultuuri vastu. Teen kõvasti tööd kultuurisuhete arendamise nimel ja mul on hea meel tõdeda, et olen eestlaste, nii kultuuriinimeste kui ka diplomaatide, hulgas kohanud siirast toetust ja äärmist koostöövalmidust. Usun, et koos jõuame silmapaistvate tulemusteni.

Palun iseloomustage festivali ajal kavas olevaid teoseid: „Rigoletto“, „Nabucco“, „La traviata“ ja Reekviem. Nii palju oleks öelda, kuid piirdun nende teoste olulisusega Verdi loomingus. „Nabucco“ oli tema esimene tõeliselt edukas ooper, mis mõjutas tugevalt Itaalia ühendusliikumist (risorgimento) – võitlust Austria ülemvõimu vastu, mille tulemusena sündis 1861. aastal Itaalia kuningriik. Orjade koorist, mis kõneleb orjastatud juutide igatsusest kaotatud kodumaa järele, sai silmapilkselt itaallas-

te jaoks võõrvõimu all kannatava Itaalia rahva metafoor ning ülestõusu tunnuslaul. „Rigoletto“ ja „La traviata“ kuuluvad Verdi loomingu küpsemasse perioodi, mil helilooja pöördus heroilistelt teemadelt intiimsemate süžeede juurde: küürakas õuenarr Rigoletto, kes kaitseb oma tütart himurate õukondlaste vägivalla eest ning Pariisi kurtisaan Violetta, kes loobub armastuse nimel häbitu elu luksusest ja glamuurist, makstes selle eest valusalt. Reekviem on üks viimaseid Verdi teoseid, muusikaliselt sügav ja külluslik, tehes Verdist ühe olulisema helilooja 19. sajandil. Selle teosega pälvis ta tunnustuse ka kõige tulisematelt wagneriaanidelt, kes olid senini väljendanud itaalia muusika (eriti Verdi) suhtes vaid põlgust.

Möödub 200 aastat suure helilooja sünnist – milline oleks maailm Verdita? Kindlasti tunneksime puudust tema inimlikkusest ja oskusest kirjeldada kõiki meie elu aspekte oma võimsa muusika keeles. Tema 27 ooperit, mis valmisid rohkem kui poole sajandi jooksul (esimene ooper „Oberto“ esietendus 1839. aastal ja viimane 1893. aastal!), on tõepoolest inimhinge „entsüklopeedia“, kirjeldades armukadedust, vihkamist, erootilist kirge, perekondlikku armastust, sõprust, patriotismi, meeleheidet, nostalgiat jpm. Verdi oopereis leiavad ülima täpsusega kajastamist kõik inimtunnete nüansid, nii et need muutuvad kaasaegseteks ja tänapäeva publikule koheselt mõistetavateks. Seepärast kõnetab Verdi muusika inimesi sama võimsalt ja otseselt kui tema eluajal. Tundkem rõõmu sellest, et meil on sellise helilooja pärand. Ja et meil on võimalus „Verdissimo!“ raames osa saada kaunimast. Küsis Liina Viru


www.opera.ee

Festival

Verdissimo! esitleb:

Giuseppe Verdi 200 25.–29. september 2013

Vana Tallinn Gala

Nabucco

Dirigent: Vello Pähn Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Stella Grigorian (metsosopran, Gruusia), Cataldo Caputo (tenor, Itaalia), Ilja Siltšukov (bariton, Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater), Jassi Zahharov (bariton), Pavlo Balakin (bass)

Dirigent: Aigars Meri (Läti) Solistid: Samsons Izjumovs (Nabucco), Julianna Bavarska (Abigaille), Kristīne Zadovska (Fenena), Krišjānis Norvelis (Baali ülempreester), Viesturs Jansons (Ismaele), Rihards Mačanovskis (Zaccaria), Dana Bramane (Anna), Nauris Puntulis (Abdallo)

25. septembril kell 19.00

Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett.

Rigoletto

26. septembril kell 19.00 Dirigent: Jüri Alperten Solistid: Jassi Zahharov (Rigoletto), Rame Lahaj (Hertsog, Kosovo), Kadri Kipper (Gilda), Stella Grigorian (Maddalena, Gruusia)

Kontsertettekanne 27. septembril kell 19.00

Läti Rahvusooperi solistid ja koor, Rahvusooper Estonia orkester

La traviata

28. septembril kell 19.00 Dirigent: Eri Klas Solistid: Kristel Pärtna (Violetta), Merūnas Vitulskis (Alfredo, Leedu), Ilja Siltšukov (Germont, Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater)

Verdi vähemtuntud ooperid

Reekviem

Õhtut juhivad Itaalia suursaadik härra Marco Clemente ja Arne Mikk

Dirigent: Vello Pähn Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome Rahvusooper), Cataldo Caputo (tenor, Itaalia), Pavlo Balakin (bass)

Seminar 27. septembril kell 17.30 talveaias

Embassy of Italy Tallinn

29. septembril kell 17.00 Tallinna Kaarli kirikus

Rahvusooper Estonia koor ja orkester, segakoor „Latvija“

RAHVUSOOPER

6. september 2013


6. september 2013 RAHVUSOOPER


3

RAHVUSOOPER

6. september 2013


10

KONTSERT

MUUSIKA, MIS VÄÄRIB AVASTAMIST! VELLO PÄHN Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent soovitab

Sel aastal pakub sari „Muusika, mis väärib avastamist!“ publikule kuulamisrõõmu väga laial skaalal. Ooperite kontsertettekanded jätkuvad igihalja armastuslooga Romeost ja Juliast Gounod’ kauni muusika saatel. Talvise pühademeeleolu loob jõulukontsert Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Kevadel esitab Rahvusooper Estonia orkester Vello Pähna juhatusel kuldset klassikat kontserdisaalis ning Mihhail Gertsi dirigeerimisel osaletakse Eesti Muusika Päevadel taasavastatud pärlitega eesti heliloojate loominguvaramust. Lisaks tuleb ettekandele Margo Kõlari uudisteos. Peene huumori ja lustaka operetimuusika austajaid ootame galale, millega tähistame üheskoos 100 aasta möödumist galantse teatrimehe Endel Pärna sünnist.

ROMEO JA JULIA

CHARLES GOUNOD’ OOPERI KONTSERTETTEKANNE 28. NOVEMBRIL 2013 ESTONIA KONTSERDISAALIS

Dirigent: Vello Pähn „Fausti“ (1859) edu julgustas Théâtre-Lyrique’i direktorit Léon Carvalhot tellima Gounod’lt järgmise ooperi. Gounod’ muusikaline jutustus Shakespeare’i tragöödiast on imeliselt tundlik, dramaatiline ja meloodiarikas. Ooperi on tuntuks teinud sügavalt emotsionaalsed duetid, värvikas orkestratsioon ja südantliigutavad koorid. Shakespeare’i tuntud tragöödia keelatud armastusest kahe vaenutsevatest peredest pärit noore vahel on andnud ainest mitmele ooperile, kuid ükski neist ei ole niivõrd originaalitruu kui Gounod’ oma. „Romeo ja Julia“ on õigustatult teeninud ära „Fausti“ populaarsuse, olles 19. sajandi prantsuse ooperi üks hinnatumaid pärle. Ooperi üheks tuntumaks muusikanumbriks on „Je veux vivre“ ehk „Julia valss“.

RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS

22. DETSEMBRIL 2013 KELL 18.00 TALLINNA JAANI KIRIKUS

Dirigent: Mihhail Gerts Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Andrus Haav (viiul) ja Priit Aimla (trompet) Rahvusooper Estonia koor ja orkester Rahvusooper Estonia annab meeleoluka pühadekontserdi, pakkudes südamesooja ja jõulurõõmu kauni klassikalise muusika näol. Kavas Mozart, Haydn, Elgar, Bruckner jt ning armastatud jõululaulud.

KULDNE KLASSIKA: RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER

27. VEEBRUARIL 2014 ESTONIA KONTSERDISAALIS

Dirigent: Vello Pähn Solist: Gemma Rosefield (tšello, Suurbritannia) Rahvusooper Estonia orkester Ettekandele tulevad Dvořáki tšellokontsert h-moll op. 104 ja Bruckneri Neljas sümfoonia Es-duur (WAB 104) („Romantiline“). Gemma Rosefield on prestiižse Pierre Fournier’ auhinna võitja (Wigmore Hall, 2007). Oma debüüdi suurel laval tegi ta 16-aastaselt, kui võitis konkursi „European Music for Youth Competition“, esitades Saint-Saënsi Esimest tšellokontserti koos Norra Raadio Sümfooniaorkestriga. Muuhulgas on ta pälvinud Maurice Raveli nimelise auhinna Prantsusmaal. Ajakirjanduse veergudel on tema kohta öeldud „lummav muusikaline aare“ (The Strad pärast tema debüüti Wigmore Hallis, 2003), „fenomenaalne talent“ (London Evening Standard, 2005), „tal on tulevikku!“ (BBC Music Magazine, 2007), „Rosefield mängib relvitukstegeva joone ja värskusega, tema tehnika on kadestusväärselt kindel ja toon veetlev“ (Gramophone, 2012). Korraldaja: Eesti Kontsert

ENDEL PÄRN 100 – MEES MONOKLIGA

OPERETIGALA 24. APRILLIL 2014 RAHVUSOOPER ESTONIAS

Solistid: Ago Anderson (Endla teater), Tõnu Kark (Eesti Draamateater), Urmas Põldma, René Soom, Janne Ševtšenko jt. Lavastaja: Neeme Kuningas Koreograaf: Marina Kesler Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett Voldemar Panso on öelnud: „Inimesed, kel on lavalist koomilist sarmi, on asendamatult hinnalised teatrikollektiivis, sest on terve hulk rolle, mis on „loodud neile“, mille tuuma nad tabavad kergelt ja mis hakkavad nende käes elama. Need näitlejad 6. september 2013 RAHVUSOOPER


KONTSERT / OOPER

võivad jõuda ka traagikani, aga nad jõuavad sinna läbi koomika. Nad on need, kes jooksevad naerdes verest tühjaks. Nad tapavad saalis naeru inimliku valuga, mis saab suureks vaikuseks.“ („Töö ja talent näitleja loomingus“). Just selline näitleja oli Endel Pärn (1914–90), kes aastatel 1942–86 lõi Estonia laval lugematu arvu legendaarseks saanud operetirolle, nende hulgas Boni (Kálmáni „Silva“, 1935, 1944, 1948), Dr. Falke (Straussi „Nahkhiir“, 1953), Henry Higgins (Loewe’ „Minu veetlev leedi“, 1963), Sancho Panza (Leigh’ „Mees La Manchast“, 1971), Archibald (Ábrahámi „Savoy ball“, 1982) jpt. Armastatud näitleja 100. sünniaastapäeva tähistab Rahvusooper Estonia operetigalaga, kus kõlavad katkendid just nendest operettidest ja muusikalidest, mis tegid Endel Pärnast Estonia laval armastatud solisti. „Laulja ei ole ma kunagi olnud, aga kahe noodiga olen kogu pere ära toitnud.“ – Endel Pärn

SÜMFOONIAKONTSERT

9. APRILLIL 2014 ESTONIA KONTSERDISAALIS EESTI MUUSIKA PÄEVADE RAAMES

Dirigent: Mihhail Gerts Rahvusooper Estonia orkester, koor ja solistid Kevadisel kontserdil kõlavad taasavastatud pärlid eesti heliloojate loominguvaramust ning Margo Kõlari teose maailmaesiettekanne. Kavas avamäng Gustav Ernesaksa ooperile „Tormide rand“, Eugen Kapi Kolmas sümfoonia F-duur „Kevadsümfoonia“ ja Raimo Kangro „Arcus“ op. 59. Korraldaja: Eesti Heliloojate Liit

MALVIUS PAKUB ARMUJOOKI DONIZETTI OOPERI „ARMUJOOK” ESIETENDUS RAHVUSOOPER ESTONIAS 15. MAIL 2014 Dirigendid: Vello Pähn, Risto Joost Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi) Kunstnik: Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Noor naiivne Nemorino on armunud rikkasse ja kapriissesse Adinasse, kes jääb noormehe tunnetele ükskõikseks. Soolapuhujast ränd-doktor Dulcamara veenab Nemorinot ostma viimase raha eest kindlasti toimivat armujooki, mis tegelikkuses on vaid pudel veini. Hoolimata Nemorino pingutusist, ei pööra Adina noormehele tähelepanu ja naudib hoopis vapra sõduri Belcore seltskonda. Meeleheitel, astub Nemorino sõjaväkke, et teenitud raha eest veel üks pudel armujooki osta. Liigutatuna Nemorino pühendumusest tunnistab Adina lõpuks, et ka temal on noormehe vastu tunded tärganud ja ostab ta sõjaväekohustusest vabaks. Oh seda imet, mida üks pudel Bordeaux’d teha võib! Donizetti ooperitele on omane meloodia rikkus, teatraalsus ja eredad karakterid. „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ning 1832. aastal toimunud võidukas esietendus tegi temast silmapilkselt ühe tuntuma itaalia ooperihelilooja. Tänapäeval on sellest saanud üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. „Armujoogis“ põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muu-

sikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lágrima“. Teos on kirjutatud 18. sajandi opera buffa traditsioone järgides ja pakub kuulamisnaudingut ka kõigile 19. sajandi bel canto gurmaanidele. Ooperis on sära, elurõõmu, koomikat ja teravmeelsust. Heatahtlikult naerdakse välja posimist ja ebausku, mis olid laialdaselt levinud maarahva hulgas. Tegelased ja osatäitjad on noored ja tegevus eluline – kuidas panna teist inimest end armastama. Estonia publikul on olnud võimalus Donizetti populaarse teosega tutvuda kahel korral: 1986. aastal lustisid Tallinna Matkamaja ruumides Tallinna Riikliku Konservatooriumi Ooperistuudio noored, tänaseks tuntud lauljad Nadia Kurem, Kai Parmas, Mati Kõrts, Jaan Willem Sibul, Mati Vaikmaa, Taimo Toomast, Riina Airenne jt, keda lavastajana juhendas Neeme Kuningas; kolm aastat hiljem jõudis Kuninga uustõlgendus teatri suurele lavale. Meie ülepolitiseeritud igapäevase elu foonil on Gaetano Donizetti koomiline ooper „Armujook“ üks hea tükk, milles pole tegemist mitte mingite poliitiliste ega sotsiaalsete küsimustega. Me ei püstita mingeid filosoofilisi probleeme ega otsi tõde, vaid tahame pakkuda publikule hoopis ühe väga ilusa muusikaga lustaka armastusloo, mis peaks kõigile lõõgastust tooma. Neeme Kuningas, „Kas eesti rahvas vajab praegu „Armujooki“?“, Noorte Hääl, 19. november 1989 Alates 15. maist publikut naerutama hakkava ooperi lavastaja Georg Malvius on lavastanud üle 60 näidendi, 70 muusikali ja 20 ooperi Rootsis, Soomes, Eestis, Norras, Taanis, Saksamaal, Inglismaal, Hollandis, Itaalias, Luksemburgis, Austrias, Monacos, Ungaris jm. Eestis on Malviusele lavastuste „Viiuldaja katusel“ (1990) ning „Oliver!“ (2003) eest antud aasta parima lavastaja tiitel. RAHVUSOOPER

6. september 2013

11


12

OOPER

ARNE MIKK 80 Ooperi „Pikk jõulueine” 19. aprilli etendus on pühendatud kauaaegse estoonlase Arne Miku 80. juubelile. Sattunud 1952. aastal Estoniasse koorilauljaks, on teater jäänud 60 aasta jooksul tema ainsaks töökohaks, vahetunud on üksnes ametikoht: koorilaulja, kirjandusala juhataja, (pea)lavastaja, kunstilise juht ja nõunik. Arne Miku tähtsamate lavastuste hulka kuuluvad Verdi „Attila“, „Luisa Miller“, „La traviata“ ja „Nabucco“, Mussorgski „Boriss Godunov“, Händeli „Alcina“, Wagneri „Lendav hollandlane“, Tšaikovski „Padaemand“ jpt. Oma teatritee suurimaks õnnestumiseks loeb Arne fakti, et tal oli õnn olla kaasosaline Eduard Tubina mõlema ooperi – „Barbara von Tisenhuseni“ ja „Reigi õpetaja“ – sünniloos.

PIKK JÕULUEINE ESIETENDUS 12. APRILLIL 2014 RAHVUSOOPER ESTONIA KAMMERSAALIS. MAAILMAESIETENDUS 17. DETSEMBRIL 1961 MANNHEIMI RAHVUSTEATRIS. Dirigendid: Vello Pähn, Mihhail Gerts Lavastaja: Arne Mikk Kunstnik: Kristi Soe Valguskunstnik: Rasmus Rembel „Pikk jõulueine“ jutustab Bayardite suguvõsa kodustest sündmustest 90 aasta vältel jõuluõhtute kontekstis. Tõsise alatooniga, kuid humoorikas ja soe lugu räägib eri põlvkondade elust: muredest, kasvamisest ja valikutest, luues värvika pildi inimolemusest. Paul Hindemith (1895–1963) oli Saksa neoklassitsismi silmapaistvamaid esindajaid ja üks 20. sajandi mitmekülgsemaid heliloojaid, kelle sütitav muusika ja liigutavad ansamblid viivad kuulajad mälestuste maailma. „Pikk jõulueine“ pühitseb näiliselt väikesi ja tähtsusetuid igapäevasündmusi, mis tegelikult osutuvad elus määravaiks.

Märkimisväärne on Arne Miku ühiskondlik tegevus. Aastal 1990 taastas ta juba 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi. Tema eestvedamisel on pandud alus Eesti kultuuritegelaste portreede kogule, korraldatakse Tiit Kuusiku lauluvõistlust ja antakse Klaudia Maldutise nimelist preemiat noortele tantsijatele. Arne Miku juhtimisel rajati ka Estonia vana maja mälestusmärk ning alates 2007. aastast pikendab ta väsimatult erinevatel aegadel teatrile mõtte ja sisu andnud kuulsate estoonlaste sümboolset jäljerada. Aastakümneid on Arne hoolitsenud Estonia maja ja inimeste hea käekäigu eest, olnud teatri mälu ja järjepidevuse kandja ning lisaks leidnud veel aega ja energiat pedagoogitöö jaoks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Rahvusooper soovib armastatud estoonlasele palju õnne ja hüüab: „Kriuh-va-tsiuhh!“.

PIKK JÕULUEINE – MIS JA MILLEKS?

Hindemithi ooperilooming on Eestis päris tundmatu maa. Umbes 20 aastat tagasi lavastasin Estonia talveaias tema muusikalise sketši „Sinna ja tagasi“ (Hin und zurück). Hea sõber Harri Kiisk Stockholmist juhtis seejärel mu tähelepanu helilooja viimasele ooperile „Pikk jõulueine“, mis põhineb Thornton Wilderi samanimelisel novellil (The Long Christmas Dinner) ning esietendus 1961. aastal Mannheimis. Leidsin peagi ka ooperi klaviiri, tõlkisin libreto eesti keelde ja kümme aastat tagasi kavatsesin selle talveaias publiku ette tuua, kahjuks ainult klaveri saatel, kuna originaalis ettenähtud kammerorkester poleks talveaeda ära mahtunud. Pealkirja järgi peaks see ooper etenduma jõulude paiku, kuid Estonia teatril on see plaanis lavale tuua ülestõusmispühade ajal. Tegelikult võib öelda, et jõulud on vajalikud ainult selleks, et tunni aja jooksul rahulikult meenutada ühe perekonna lugu läbi nelja põlvkonna. Ajad muutuvad ja meie koos nendega. Aga midagi jääb… Selles teoses on kõikide esitajate jaoks midagi väga isiklikku. See nõuab muusika täpset intoneerimist, väga keskendunud olemust laval ning kuna kammerorkester ning dirigent paigutatakse kammersaali lauljate selja taha, siis ka sisemist rütmilist kindlust. Ühtlasi on lühiooper heaks ettevalmistuseks peatselt esitusele tuleva Paul Hindemithi „Cardillaci“ jaoks. Dirigentide Vello Pähna ja Mihhail Gertsi ning kunstniku Kristi Soe kõrval osalevad lavastuses kümme lauljat erinevatest põlvkondadest. Lasteetendus see ei ole, kuid inimesed, kellel on või on olnud armas perekond, leiavad sealt ainet meenutusteks ja mõtisklusteks. Lavastaja Arne Mikk 6. september 2013 RAHVUSOOPER


RAHVUSOOPER

6. september 2013


14

OOPER

PUBLIKU ARMASTUS ON KUNSTNIKUELUS KÕIGE TÄHTSAM Kui oluline selline tunnustus on?

JANNE ŠEVTŠENKO

Janne: See tunnustus on väga oluline, tänan südamest oma publikut! Teemegi ju oma tööd publikule, just selle pärast me üldse teatris olemegi. Seda, kuidas laulja kunstiliselt areneb, hindab teine žürii ja selle jaoks on teised preemiad. Minu jaoks on publiku armastus kunstnikuelus kõige tähtsam. Priit: Kindlasti on oluline. Eestlased ei ole üldiselt selline rahvas, kes väga õlale patsutab, ja pigem kuuled enne negatiivset kui positiivset. See on esinejale kõige tähtsam, et tema tööd hinnatakse ja tegemised publikule korda lähevad. Žürii poolt välja antud preemia on sageli viie inimese subjektiivne arvamus. Kui aga on tuhandeid hääletajaid ja enamik hääli kuulub sulle – see on imehea tunne. Lisaks naeratused, õnnesoovid, toetusavaldused.

Mida vabal ajal teed, kuidas puhkust veedad?

Ooperisolist

107. HOOAJAL PÄLVISID SEB PUBLIKUPREEMIA OOPERISOLISTID JANNE ŠEVTŠENKO JA PRIIT VOLMER. JANNE RÕÕMUSTAB VAATAJAID UUEL HOOAJAL MITMETES REPERTUAARIS OLEVATES MUUSIKALIDES, OPERETTIDES JA OOPERITES, UUTENA LISANDUVAD MADELEINE’I ROLL OPERETIS „SAVOY BALL“, LUCIA ROLL LÜHIOOPERIS „PIKK JÕULUEINE“ JA GIOVANNA ROLL OOPERIS „ARMUJOOK“. PRIITU AGA OOTAB SAKSAMAA, NII ET TEMAGA TAASKOHTUMISEKS TULEB AUSTAJATEL KANNATUST VARUDA. Millise tundega teate preemiast vastu võtsid?

Priit: See oli rõõmus üllatus! Enne pabistasin veidi, aga mitte preemia ootuses, vaid ikka etenduse pärast, mis ees ootas. „Fausti“ olen saanud harva teha, Mefisto roll on mahukas ja nii oli kogu mu tähelepanu juba suunatud etendusele. Preemia peale ei olnud pikalt aega mõelda, pidin kohe lavale minema, aga kindlasti andis see hea impulsi, tahtsin, et sel õhtul kõik eriti hästi sujuks. Välkintervjuude tõttu oleksin peaaegu lavale hiljaks jäänud. Janne: Muidugi on meeldiv saada tunnustatud, kuigi nimede väljaütlemise ootuses viimane hetk … ma ei usu, et keegi meist lava ees rivis seistes end mugavalt tundis. Väike põksumine tekib aga oodates hinge ikka. 6. september 2013 RAHVUSOOPER

Janne: Seda aega on vähe, kui ma teatris ei ole. Meil on ilus maakodu Kernu kandis, kust mu abikaasa vanemad ja esivanemad pärit on. Seal veedame kevadest sügiseni väga palju aega. Enamuse oma energiast panen sinna. Vanu hooneid on palju, nii et tööst puudust ei tule. Uurin kohalikku kultuuripärandit, vana arhitektuuri, selleteemalisi raamatuid on juba üsna palju kogunenud. Päriselt elan ma Kiilis, aga see on rohkem nagu Tallinna eeslinn. Tegelikult oleme mõelnud maakoju kolimise peale, kuid noorem tütar on veel väike ja tema transportimine läheks keerukaks. Ta ei ole ka teatrilapseks kujunenud. Vanemat tütart, kes kevadel juba gümnaasiumi lõpetas, pidin kogu aeg kaasas tassima. Teda tõmbab väga teatri poole. Mulle meeldib teha vanadest asjadest uusi, restaureerida, värvida ja oma kätega luua. Ükskord saatsin ema kaheks nädalaks puhkekodusse ja võtsin põhjaliku üllatusremondi ette. Õmmelda meeldib mulle ka. Vahepeal oli kudumismaania peal, siis tegin tervele perele kampsunid ja sokid. Mul käivad kõik asjad projektidena, kodu koristamine ka. Võtan end kokku ja teen kõik korraga puhtaks. Eriline kokkaja ma ei ole. Meie pere „on tehtud“ vist põhiliselt Bolognese kastmest ja erinevatest värsketest salatitest, see on meie kiire firmaroog. Puhkuse ajal püüan oma lähedastele võimalikult palju kompenseerida aega, mida ma ei ole saanud nendega jagada. Suhtlen sõpradega, vanematega, õdedega, tegelen lastega. Palju aega veedan Haapsalus, meil on seal väike puust mootorjaht. Aeg läheb kiiresti ja mingil hetkel hakkan puudust tundma laulmisest. Puhkuse ajal lasen häälel siiski täiesti rahulikult puhata. Priit: Mu kodu on 20minutilise jalutuskäigu kaugusel teatrist, aga tööl käin ikka autoga. Tahaksin küll jalgsi käia või rattaga sõita, kuid kipun alati hiljaks jääma. Et elan Lilleküla staadioni


ja SOODUSTUSED

H – hind I – hind J – hind K – hind

12 38 44 76

10 31 38 64

8 27 31 51

ume soodustust võimaldav dokuorraga kehtib ainult üks soodustus. lisetendustele ja eriprojektidele.

LAVA

odustus 50% piletihinnast. 1 tund pileti hinnnaga 7 €. Teatrisse tulles easutuse poolt välja antud kehtiv

Põrand

5 20 24 45

4 17 18 38

Kuldsponsor

TEATRISAAL

Eesti Rahvusballeti peasponsor

IDELE. Iga 20 lapse kohta 1 täiskas-

Peasponsorid

saali etendustele on soodustus 50%. õimalik kuni 6-aastasele lapsele osta

SED. Pühapäeviti kell 17.00 algaäiskasvanutega teatrisse tulevateosta pileteid hinnaga 7 €. Teatrisse gis välja antud kehtiv õpilaspilet. ast sülepilet hinnaga 4 €. 2 pileti ostmisel soodustus 10%.

RAHVUSOOPER ESTONIA Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

0% - vt mängukavast (* märgitud tada Eesti Vabariigis välja antud pen-

Piletite tellimine

, Piletimaailma ja Piletilevi müügikoh.com ja www.piletilevi.ee.

€ 25 22 18 15 14 31 27 39 51

€ 18 15 12 10 9 24 20 35 45

€ 12 10 9 8 7 18 17 29 38

E–P 10–18 Tel 683 1210 Piletikassa E–P 11–19

1. rõdu

Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis info@opera.ee www.opera.ee

Keskloož

2. rõdu

Kava 2013 2014 108. HOOAEG www.opera.ee

kõrval, käin vahel harva jalgpalli vaatamas, aga külmal õhtul ei taha kaua väljas olla, eriti kui järgmisel päeval on etendus. Eks töö korrigeerib hobidega tegelemist. Minu hobiks on sport, aga olen tähele pannud, et kui vanasti võisin õhtul trenni minna või hommikul korvpalli mängida, siis nüüd, kui rollid ja vastutus on suuremaks läinud, ei ole enne laulmist sporditegemine väga mõistlik. Laulmine ise on ju ka tegelikult omamoodi sport. Praegu mängin korvpalli asemel rohkem võrkpalli, see ei ole nii kontaktne ala ja vigastusi on vähem. Talvel käin mõnikord ka suusatamas. Suvel üritan ikka Eestis olla, nii lühike nagu see Eesti suvi on.

Mida uut toob sügis? Millised rollid on ees ootamas?

Priit: Ees ootab suur muudatus – uuest hooajast olen Bonni ooperiteatri solist. Minu jaoks on Saksamaa kindlasti edasiminek, mul on naljaga öeldes spordimehe vaim sees – kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Kiiremini ei ole laulja elukutse juures võib-olla väga mõistlik, lauljaks kujunemine võtab pikki aastaid. Kõrgemale ja kaugemale, seda küll. Mul on puht professionaalne huvi, kuidas mujal ooperitegemine käib. Elu ja töö saab olema saksa ja inglise keeles, trupp on rahvusvaheline. Koolis õppisin saksa keelt, nüüd tuletan seda meelde. Preemiarahagi tuli päris õigel ajal, see kulub enda sisseseadmiseks Saksamaal. Esimene roll on mul „Toscas“, siis tuleb Jonathan Dove’i ooper „Pinocchio“, kevadel „Võluflööt“ ja „Aida“. Mu pere jääb esialgu siia. Abikaasa töötab Estonia teatri orkestris, tütar alustas 1. septembril kooliteed. Koduteatrisse tahan loomulikult esinema tulla, kui kutsutakse. Janne: Ootan põnevusega „Savoy balli“, mille toob aastavahetusel lavale Mart Sander ja Arne Miku uut lavastust „Pikk jõulueine“, kus mul mõlemas naispeaosa täita. Sel hooajal on repertuaaris muusikalid „Minu veetlev leedi“ ja „Mees La Manchast“, operett „Silva“, ooperid „Carmen“, „Boheem“ ning „Prints ja kerjus“. Küsis Ülla Veerg

PRIIT VOLMER

Ooperisolist

RAHVUSOOPER

6. september 2013


2013 /

6–20 R

L

06 19.30

SEPTEMBER Festival „Estonia maja 100“

www.estonia100.ee

ESTONIA AWAMISE PIDU

Galakontserdile Estonia teatrisaalis järgneb õhtusöök Estonia kontserdisaalis

MAJA KOGU PERELE! Laupäev Estonia majas kl 10.00 ja 11.30 Kontsert kõige pisematele Estonia maja 100 aasta pärast

kl 15.00

Rahvusooper Estonia maalisaalis

kl 11.00–18.00 kl 13.00–17.00

08 12–17 K 11 20.00 P

L

13 14

19.00 19.00

15 17.00 15 20.00 K 18 19.00* N 19 19.00 R 20 18.00

P

P

L P

21 19.00* 22 12.00

25–29 K 25 19.00 N 26 19.00 R 27 19.00 L

K+50 €

07 10–18

Estonia talveaias

R

P

28 19.00

Estonia kammersaalis

Kõndides Pipi kingades

Rahvusooper Estonia Sinises saalis

ESTONIA TEATRILAAT SAJA LUIGE JÄRV

Välilaval / koostöös Läti Rahvusballetiga

5€

TASUTA TASUTA TASUTA

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper / Maailmaesietendus! J PÕLVKONDADE OOPERIGALA K

Estonia teatrisaalis

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper / Teine esietendus! I EESTI BALLETT 95 balletigala Välilaval TASUTA LA TRAVIATA G. Verdi ooper C TUHKATRIINU B MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal C LUIKEDE JÄRV PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

B D

Festival „Verdissimo!“ VANA TALLINNA GALA Estonia teatrisaalis RIGOLETTO G. Verdi ooper NABUCCO G. Verdi ooper

C

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

B

LätiRahvusooperi külalisetendus

26–29 N 26 19.00

J B

VERDI REEKVIEM

18/9 €

G. Verdi Tallinna Kaarli kirikus

EESTI BALLETT 95 balletigala

Pärnu kontserdimajas

L

28 19.00

EESTI BALLETT 95 balletigala

Paide Kultuurikeskuses

P

29 17.00

EESTI BALLETT 95 balletigala

EESTI BALLETT 95 balletigala

Estonia teatrisaalis

D

OKTOOBER K

02 12.00 02 19.00 N 03 19.00 R 04 19.00 L 05 12.00 L 05 19.00 P 06 17.00 K 09 12.00

TUHKATRIINU

C

K

SILVA

C

RIGOLETTO G. Verdi ooper

B

LUIKEDE JÄRV

B

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

D

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

TUHKATRIINU

C

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

09 10 19.00 R 11 19.00*

MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal

C

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

B

12 19.00 P 13 12.00 T 15 18.00

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

A

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

D

19.00

N

L

K

16

12.00

16 19.00 N 17 19.00 R 18 19.00 K

OLGA RJABIKOVA Balletisolist

BRUNO MICCHIARDI Balletisolist

6. september 2013 RAHVUSOOPER

19

LA TRAVIATA G. Verdi ooper / Giuseppe Verdi 200 B

HELILOOJAD JA NENDE MUUSAD Rahvusooperi koori solistide kontsert

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

Haridusprojekt

19.00

20 23 19.00 N 24 19.00 R 25 19.00 L 26 12.00 L 26 19.00* P 27 17.00 K 30 19.00 N 31 19.00* 12.00

K

Jõhvi kontserdimajas

27 19.00

K

L P

R

5€ TASUTA

29 17.00

6€ 8€

R L

02 P 03 17.00 K 06 19.00 N 07 18.00 N 07 19.00 R 08 19.00 L 09 19.00 P 10 17.00 T 12 12.00 N 14 19.00 R 15 19.00 L

L P

SILVA

C

LUIKEDE JÄRV

B

FAUST C. Gounod’ ooper

A

01 19.00* 02 12.00 19.00

16 17

C

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

D

TUHKATRIINU

C

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

BAJADEER

A

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

D

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper

C

SILVA

C

R

22 19.00 23 12.00 L 23 19.00

FAUST C. Gounod’ oop

L

PIPI PIKKSUKK Ü

24 17.00 K 27 19.00 N 28 19.00*

MINU VEETLEV L

28 19.00

ROMEO JA JULIA

29 19.00 30 19.00

SILVA

P

N

FAUST C. Gounod’ ooper

B

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

R

D

L

NOVEMBER LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

A

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal

B

BAJADEER

A

SILVA HELILOOJAD JA NENDE MUUSAD Rahvusooperi koori solistide kontsert

C 6€

BAJADEER

A

MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal

B

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper

C

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

D

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

D

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

J

BALLETIÕHTU

Esietendus! I. Stravinski „Petruška“, W. McGregori „Symbiont(s)“

D

19.00

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

J

17.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

FAUST C. Gounod’ ooper

J

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

C

20 19.00 N 21 19.00

K

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

01 17.00 04 12.00 K 04 19.00* N 05 19.00 R 06 12.00

BALLETIÕHTU

I. Stravinski „Petruška“,

PRINTS JA KERJU BALLETIÕHTU

I. Stravinski „Petruška“,

BOHEEM G. Puccini

P

PÄHKLIPUREJA

K

PÄHKLIPUREJA

06

MINU VEETLEV L

LA TRAVIATA G. V

AKEN OOPERI- JA

Haridusprojekt

19.00

MODIGLIANI – N

L

07 19.00 08 12.00 P 08 17.00 N 12 19.00

TANNHÄUSER R.

P

PÄHKLIPUREJA

13 14 12.00 L 14 19.00 P 15 12.00 K 18 19.00*

MINU VEETLEV L

R

R

L

19.00

PÄHKLIPUREJA

MODIGLIANI – N

PÄHKLIPUREJA BOHEEM G. Puccini PÄHKLIPUREJA PÄHKLIPUREJA


19 19.00 20 19.00 L 21 12.00 L 21 19.00 P 22 18.00

per

J

N

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

D

R

LUIKEDE JÄRV

D

W. McGregori „Symbiont(s)“

LEEDI F. Loewe’ muusikal

B

US P. Pajusaare ooper

D D

, W. McGregori „Symbiont(s)“

A

25/15 € B

ooper

FAUST C. Gounod’ ooper

K

SAVOY BALL

C

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS

Tallinna Jaani kirikus

19.00

B 18/9 €

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

B

PÄHKLIPUREJA

B

LUIKEDE JÄRV

B

ESTONIA BALL. SAVOY BALL

L

C

POKUDE AASTARING Kati Kivitari lastelavastus C

N

C

R

LEEDI F. Loewe’ muusikal

B

L

Verdi ooper

B

JA BALLETIMAAILMA

NEETUD KUNSTNIK Wagneri ooper

8€ C

P K N

B

NEETUD KUNSTNIK

LEEDI F. Loewe’ muusikal

C B C D C C

1.12 4.12 5.12

10.00 ja 12.00 10.00 ja 12.00 14.00, 16.00 ja 18.00 / tellimisel 11.00, 13.00 ja 15.00

10.12 K 11.12 N 12.12 T 17.12 P 22.12 T

10.00 ja 12.00

R

10.00 ja 12.00

L

27.12 28.12

2014 /

C C

28.11 29.11 30.11

03 19.00 L 04 12.00 L 04 19.00 P 05 17.00 K 08 19.00 N 09 19.00 R 10 19.00* L 11 19.00 R

8€

17.00 ja 19.00 /tellimisel 10.00 ja 12.00 17.00 ja 19.00 11.00, 14.00 ja 16.00 / tellimisel

JAANUAR LA TRAVIATA G. Verdi ooper

C

PÄHKLIPUREJA

C

PÄHKLIPUREJA

C

BOHEEM G. Puccini ooper

C

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

D

PÄHKLIPUREJA

C

BOHEEM G. Puccini ooper

D

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

C

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

L

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

B

ROSALINDE

C

SAVOY BALL

A

LUIKEDE JÄRV

B

I

LUIKEDE JÄRV

B

RIGOLETTO G. Verdi ooper / Aare Saal 50

B

PÄHKLIPUREJA

C

PÄHKLIPUREJA

C C

23 24 19.00

A

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

C

25 19.00 P 26 17.00 K 29 19.00* N 30 12.00 N 30 19.00 R 31 19.00

FAUST C. Gounod’ ooper / Salvestus!

A

Salvestus!

SAVOY BALL

A

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

PÄHKLIPUREJA

D

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

A

VEEBRUAR

01 19.00 02 17.00 K 05 19.00 N 06 12.00 L

SAVOY BALL

A

P

PÄHKLIPUREJA

D

06 19.00 R 07 19.00 L 08 19.00 P 09 17.00* K 12 19.00 N 13 19.00 R 14 19.00 N

SAVOY BALL AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

Haridusprojekt

LUIKEDE JÄRV

A 8€ B

RIGOLETTO G. Verdi ooper

B

ROSALINDE

C

RIGOLETTO G. Verdi ooper

C

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

B

MANON

C

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper

D

B

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

MANON

C

KULDNE KLASSIKA: RO ESTONIA ORKESTER

Estonia Kontserdisaalis / Korraldaja: Eesti Kontsert R

28 19.00

ROSALINDE

C

MÄRTS

01 19.00 P 02 17.00 K 05 19.00 N 06 19.00 R 07 19.00 L 08 19.00* L 08 19.00 L

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

C

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

D

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

C

CARMEN G. Bizet’ ooper

B

MANON

C

RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT

09 17.00 13 19.00 R 14 19.00 L 15 12.00 L 15 19.00 P 16 17.00* K 19 18.00 N 20 18.00 R 21 18.00 P

SAVOY BALL

N

MEDEA

A Esietendus!

Millised sinu rollidest võisid selle tunnustuse tuua ning millised rollid on su enda lemmikud? Olga: Usun, et Jeanne’i roll balletis „Modigliani – neetud kunstnik“, nimiosa balletis „Rosalinde“ ja ristiema-haldja kehastamine balletis „Tuhkatriinu“. Need kõik on ka minu enda lemmikud! Bruno: Ma olen väga õnnelik, et olen viimase kahe aasta jooksul siin nii palju tantsida saanud. Arvan, et Franzi roll balletis „Coppélia“, Jamesi osa balletis „Sülfiid“ ja prints balletis „Tuhkatriinu“ aitasid seda auhinda võita. Minu enda lemmikkarakter on aga hoopis purjus vangivalvur balletis „Rosalinde“, sest see annab mulle võimaluse publikut naerma panna.

J

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper

E

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

C

MEDEA

I

SILVA

C

SILVA

C

BOHEEM G. Puccini ooper

C

BAJADEER

B

107. HOOAJAL VALITI ERGO TANTSUPREEMIA LAUREAATIDEKS EESTI RAHVUSBALLETI SOLISTID OLGA RJABIKOVA JA BRUNO MICCHIARDI

Olga: Kui kuulutati välja minu nimi, oli mul väga hea meel ja rõõmustasin tõeliselt! Bruno: Olin väga üllatunud! Ootasin, et öeldakse hoopis kellegi teise nimi, nii et reageerimiseks ja asjast aru saamiseks kulus mitu sekundit. Aga loomulikult olen väga õnnelik – see auhind kinnitas mulle, et tegelen õige asjaga ja kavatsen sellega jätkata!

10 €

Tallinna raekojas

ERGO TANTSUPREEMIA LAUREAADID Milline oli sinu reaktsioon, kui preemiasaajad välja kuulutati?

C

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

I

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

17.00 ja 19.00 / tellimisel 11.00 ja 13.00 / tellimisel

L

J

SAVOY BALL

Salvestus!

15 12.00 15 19.00 P 16 17.00* K 19 19.00 N 20 19.00 R 21 19.00 L 22 12.00 L 22 19.00 N 27 19.00

C

FAUST C. Gounod’ ooper / Salvestus!

19.00

L

17.00 ja 19.00

Esietendus!

MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

N R

Novembris ja detsembris lastele talveaias:

DETSEMBER

ooper

P

PÄHKLIPUREJA

27 L 28 19.00 P 29 17.00 T 31 19.30

R

12 17.00 15 19.00 N 16 19.00 R 17 19.00 L 18 19.00 P 19 12.00 P 19 17.00 K 22 19.00

C Helmi Puur 80 A

üle, et mu vanemad viivad mind mu 21. sünnipäeva puhul ka üllatuspuhkusele!

Mida ootad järgmiselt hooajalt ja kas sa juba tead, milliseid etendusi ja rolle see toob? Olga: Loodan, et järgmine hooaeg tuleks huvitav ja loominguline, tooks uusi rolle ja põnevaid elamusi. Bruno: Tahan jätkuvalt teha kõvasti tööd ja areneda nii tantsija kui inimesena. Loodan, et saan võimaluse tantsida „Symbiont(s)’is“, uues Wayne McGregori balletis, ja ehk õppida uusi rolle ballettides „Manon“ ja „Luikede järv“. Hoian pöialt! Küsis Minnamari Murel

(Intervjuu valmis juunis 2013)

OLGA RJABIKOVA 108. HOOAJAL ESTONIAS: Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ – Jeanne Hébuterne Hyndi „Rosalinde“ – Rosalinde Prokofjevi „Tuhkatriinu“ – võõrasõde ja haldjast ristiema Tšaikovski „Pähklipureja“ – Lumekuninganna ja „Lillede valsi“ solistipartii Tšaikovski „Luikede järv“ – Odette/Ottilie ja pas de trois

Kohe on hooaeg lõppemas – millised on sinu puhkuseplaanid?

BRUNO MICCHIARDI 108. HOOAJAL ESTONIAS:

Olga: Minu kolmikud on juba viis ja pool aastat vanad, väga tublid ja arukad, nii et sel suvel sõidame terve perega esimest korda Prantsusmaa rannikule puhkama. Bruno: 107. hooaeg Estonias on olnud pikk ja ma olen seetõttu kaua kodust eemal olnud, nii et sel suvel lähen ma tagasi Hispaaniasse ja Inglismaale. Eriti põnevil olen ma selle

Prokofjevi „Tuhkatriinu“ – Prints ja printsi sõber Delibes’i „Coppélia“ – Franz Hyndi „Rosalinde“ – Dr. Falke ja vangivalvur Frosch Tšaikovski „Pähklipureja“ – „Lillede valss“ Tšaikovski „Luikede järv“ – pas de quatre

RAHVUSOOPER

6. september 2013


L

22 18.00 23 18.00 K 26 19.00

FAUST C. Gounod’ ooper

B

K

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

P

C

N

LIBLIKAS Tõnu Kõrvitsa ooper

ENDEL PÄRN 100 Operetigala

B

27 12.00 R 28 19.00 L 29 19.00 P 30 12.00

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

D

N

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

C

23 19.00 24 19.00 R 25 19.00 L 26 12.00 L 26 19.00 P 27 12.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

P

SEB publikupreemiate üleandmine

MEDEA

Harjumaa teatripäev

I

27 19.00

02 19.00 03 19.00* R 04 19.00 L 05 12.00 L 05 19.00 P 06 17.00 T 08 12.00 N 10 19.00 R 11 19.00 L 12 19.00

MEDEA

A

N

FAUST C. Gounod’ ooper

B

SILVA

C

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

D

CARMEN G. Bizet’ ooper

C

BAJADEER

C

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

D

SAVOY BALL

A

FAUST C. Gounod’ ooper

B

P

13

13 13 T 15 K 16 N 17

17.00

PIKK JÕULUEINE P. Hindemithi lühiooper Estonia kammersaalis / Esietendus! BALLETIÕHTU

20/12 €

I. Stravinski „Petruška“ ja W. McGregory „Symbiont(s)“

D

02 19.00 L 03 19.00

R

03 L 03 18.00 P 04 17.00* K 07 12.00 L

B

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

C

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper

E

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

PIKK JÕULUEINE

15/8 €

P. Hindemithi lühiooper / Estonia kammersaalis

E

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA

I

SAVOY BALL SAVOY BALL CARMEN G. Bizet’ ooper

C

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

Haridusprojekt

8€

SILVA

D

BAJADEER

C

CARMEN G. Bizet’ ooper

C

BALLETIÕHTU

E

12.00

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal

D

19.00

ARMUJOOK

J

19.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

SAVOY BALL

18.00

SAVOY BALL

19.00

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

D

19.00

CARMEN G. Bizet’ ooper

D

11 N 15 R 16

12.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

L

17

19.00*

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

C

19

19.00

P

20/12 €

JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper

07 19.00 N 08 19.00 R 09 19.00 L 10 19.00

13.00

PIKK JÕULUEINE P. Hindemithi lühiooper Estonia kammersaalis / Arne Mikk 80

13.00

K

P

L

L

MAI

P

N

R

I

BAJADEER

APRILL K

D

17 19.00 P 18 17.00 K 21 19.00 N 22 19.00

I. Stravinski „Petruška“ ja W. McGregory „Symbiont(s)“

ARMUJOOK

B D

KOSTÜÜMILAENUTUS INTERNETIS Estonia kostüümilaenutusel on uus koduleht, kust saab mugavalt kostüümide pilte vaadata, leida kiiresti sobiv kostüüm ning broneerida see vajalikuks perioodiks. Uue kodulehe täiendamine ja kostüümivaliku lisamine toimub jooksvalt iga päev. Kui sa siit meelepärast kostüümi ei leia, võta kindlasti ühendust laenutusega telefonil 683 1262 või laenutus@opera.ee.

C

BALLETIÕHTU

E

I. Stravinski „Petruška“ ja W. McGregory „Symbiont(s)“

L

SAVOY BALL

L

SAVOY BALL ARMUJOOK

I

TUHKATRIINU

B

TOSCA G. Puccini ooper / Jassi Zahharov 60

B

MEDEA

A

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

A

JUUNI

01 12.00 03 19.00 K 04 19.00 N 05 19.00 R 06 19.00 L 07 19.00 K 11 19.00* N 12 19.00 R 13 19.00 L 14 19.00 P 15 17.00 K 18 19.00* N 19 19.00 R 20 19.00

HINNAD j

Soodustused on personaalsed, palu ment etendusele tulles kaasa võtta. Ko Soodustused ei kehti pileti ostmisel külal

P

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA

T

SAVOY BALL

B

TUHKATRIINU

C

D

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper

A

BAJADEER

C

LA TRAVIATA G. Verdi ooper / Eri Klas 75

A

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

C

BAJADEER

C

ARMUJOOK

A

TUHKATRIINU

B

SAVOY BALL

B

SAVOY BALL

B

TUHKATRIINU

C

ARMUJOOK

C

A

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper

Rahvusooper Estonia alanud 108. hooaeg on ühtlasi Estonia maja juubelihooaeg, mida alustame suurejoonelise festivaliga koostöös Eesti Kontserdi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Selleks, et 100. juubelit väärikalt tähistada, on terve suvi käinud majas vilgas tegevus, mille tulemusena on maja saanud keldrist katuseni värskema väljanägemise. Lihviti ja lakiti teatrilava ja orkestriauk, Valge ja Sinise saali põrandad ning nii rahvusooperi kui ka Eesti Kontserdi jalutuskoridori põrandad. Puhastati ja õlitati teatrisaali põrand, renoveeriti kontserdisaali lagi ning vahetati plekk-katus, soojustati pööning ja sisehoov. Värskenduskuuri on läbi teinud ka talveaed ning aastate jooksul armastatud kontserdipaigaks kujunenud hubane oaas on muutunud veelgi kodusemaks. Lisaks on tehtud väiksemaid parandustöid kogu majas.

24 13.00 24 18.00 P 25 17.00 K 28 19.00 N 29 19.00 R 30 19.00 L 31 19.00

TOSCA G. Puccini ooper

I

SAVOY BALL

ESTONIA MAJA SUVEGA JUUBELIVORMI

6. september 2013 RAHVUSOOPER

C

Välja müüdud!

MEDEA

UUDISED

Laenutuse varud on tohutud!

Esietendus!

23 19.00 24 19.00*

ÕPILASTELE JA ÜLIÕPILASTELE. Soo enne etendust saab osta teatri kassast palume esitada Eesti Vabariigi õppe õpilas-, üliõpilaspilet või ISIC/ITIC kaart.

KOOLIDE JA LASTEASUTUSTE GRUPPI vanule tasuta pilet.

KOOLIEELIKUTELE. Päevastele suure s Päevastele suure saali etendustele on v sülepilet hinnaga 4 €.

PÜHAPÄEVAÕHTUSED PEREETENDUS vatele pereetendustele on koos tä le õpilastele vanuses 7–18 võimalik o tulles palume esitada Eesti Vabariig Kuni 6-aastasele lapsele osta teatri kassa PARTNERKAARDI omanikele on kuni Ostmisel palume esitada Partnerkaart.

PENSIONÄRIDELE soodusetendused 40 etendused). Teatrisse tulles palume esit sioni-tunnistus.

Sooduspiletid on müügil Estonia kassas, tades ning internetis www.piletimaailm.

HINNAD: A – hind B – hind C – hind D – hind E – hind J – hind I – hind K – hind L – hind

SCHÜTZI VIIUL 2012. aasta suvel jõudis Estonia teatri pillifondi Hugo Schützile, rahvusooperi kauaaegsele kontsertmeistrile (aastatel 1929–69), ja tema pojale, Juhan Schützile (Estonia orkestrant aastatel 1969–2011) kuulunud viiul. Pilli aja- ja töömahukas restaureerimine lõpetati juubelipidustuste eel ning alanud hooajal on publikul taas võimalik selle võrratut kõla kuulda. Estonia jaoks suure emotsionaalse väärtusega viiuli õnnistab sisse Toomas Nestor 6. septembril Estonia talveaias ja 8. septembril teatrilaadal, kui kõlab üks kaunimaid eesti viiulipalu, Artur Lemba „Armastuse poeem“. Arhiiviallikad jutustavad, et kui 18. detsembril 1926. aastal toimus Eesti jaoks tähelepanuvääriv sündmus – esimene ringhäälingusaade Tallinna laineil – mängis esinenud klaveritrio koosseisus viiulit just tulevane Estonia kontsertmeister Hugo Schütz. Kuulajateni jõudsid Ernst Urbachi pala „Mälestusi Griegist“ ja Raimund Kulli „Fantaasia eesti viisidest“. Schütz hinnati ringhäälingukuulajate hulgas korraldatud küsitluse tulemusel ka kõige populaarsemaks instrumentaalsolistiks.

KÜLALISETENDUSED PÁL ÁBRAHÁMI OPERETT „SAVOY BALL“ JÕHVI

13. aprillil, kell 13.00 ja 18.00 Jõhvi kontserdimajas

PÄRNU

3. mail, kell 13.00 ja 18.00 Pärnu kontserdimajas

PAIDE

24. mail, kell 13.00 ja 18.00 Paide Kultuurikeskuses

€ 31 28 25 22 20 44 38 49 76

€ 29 25 22 18 17 38 31 46 64


JUUBELIPIDUSTUSED

6.–20. SEPTEMBRIL 2013

ESTONIA MAJA 100 FESTIVAL 6.09

KL 19.30 ESTONIA AWAMISE PIDU JA ÕHTUSÖÖK

7.09

KL 10–18 MAJA KOGU PERELE / LASTELE TASUTA!

7.09

KL 19

8.09

KL 12–17 TEATRILAAT / TASUTA!

9.09

KL 14–18 RAHVUSOOPERI KONTSERT / TASUTA!

EESTI RIIKLIKU SÜMFOONIAORKESTRI HOOAJA AVAKONTSERT

10.09 KL 20

VELJO TORMISE „SAMPO TAGUMINE“

11.09

SAJA LUIGE JÄRV / TASUTA!

KL 20

12.09 KL 19

F. J. HAYDNI „AASTAAJAD“

13.09 KL 18

EESTI RAHVUSMEESKOORI KONTSERT / TASUTA!

13.09 KL 19

TÕNU KÕRVITSA OOPERI „LIBLIKAS“ MAAILMAESIETENDUS

14.09 KL 19

PÕLVKONDADE OOPERIGALA

15.09 KL 15

PÜHENDAN SIND LOOKS JA LAULUKS“ EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR

15.09 KL 17

TÕNU KÕRVITSA OOPER „LIBLIKAS“

15.09 KL 20

BALLETIGALA „EESTI BALLETT 95“ / TASUTA!

16.09 KL 19

CON BRIO TÄHED

16.09 KL 20

AUTOKINO / TASUTA!

18.09 KL 19

OOPER „LA TRAVIATA“

AUTOGRAMMITUND TALVEAIAS

19.09 KL 19

BALLETT „TUHKATRIINU“

19.09 KL 19

HORTUS MUSICUSE „TAANIELI MÄNG“

10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19.09 KELL 17

20.09 KL 18

MUUSIKAL „MEES LA MANCHAST“

20.09 KL 19

BEETHOVENI 9. SÜMFOONIA

KOGU KAVA VAATAMISEKS VÄLJAS:

ESTONIA100.EE

PALUME TEID LAHKESTI OSA VÕTTA!

Info ja piletite tellimine E–P 10–18 tel 683 1210. Piletid müügil Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.

RAHVUSOOPER

6. september 2013


20

BALLETT

EESTI BALLETT JÕUAB VÄÄRIKASSE IKKA EESTI BALLETT TÄHISTAB SEL AASTAL OMA 95. SÜNNIPÄEVA. Viimased neli hooaega olen juhtinud Eesti Rahvusballetti ning tundnud uhkust meie tantsijate üle: trupis on suurepärane tööatmosfäär ning tantsijate pühendumine ja tase teevad ainult rõõmu. Võrreldes varasemaga on trupp muutunud rahvusvahelisemaks, rikastades Eesti tantsukultuuri uute kogemustega. Trupi rahvusvaheline maine on järjest tõusnud. Eesti Rahvusballett on arvukate külalisesinemistega kasvatanud populaarsust nii kodus kui ka võõrsil. Esmakordselt käisime nii kaugel nagu seda on Hongkong ja Macao ning olime palutud esinema ka maailma ühele mainekamale lavale, Teatro La Fenicesse Veneetsias. Me ei ole unustanud Eesti publikut – olulise osa teatri hooajast moodustavad ringreisid kaugematesse Maarjamaa linnadesse, viies tantsukunsti võimalikult paljude inimesteni. Rõõmu teevad lennukad tulevikuplaanid ja tihe koostöö Tallinna Balletikooliga, mille direktrissiks alates 2012. aastast on Estonia endine esitantsija Kaie Kõrb.

TOOMAS EDUR

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

Repertuaar täieneb igal hooajal kahe täispika balleti ja mitme lühiballeti võrra, pakkudes publikule vaatamiseks nii klassikat, kaasaegset balletti kui ka haruldasi draamaballette, mille ilmekaks näiteks on Sir Kenneth MacMillani „Manon“. Praeguse teatrimaja lava on tänastele tantsijatele ja lavastajatele kitsaks jäänud, seepärast ootame pikisilmi uue ooperi- ja balletiteatri ehitamist, mis lubaks teha kunsti veelgi kõrgemal tasemel. Järgnevatel hooaegadel jätkame teed täiustumise suunas, mitmekesistame repertuaari ning arendame end kunstnike ja inimestena.

EESTI BALLETT

95 6. september 2013 RAHVUSOOPER

19. sajandi teiseks pooleks oli Euroopa kutseline tantsukunst, eeskätt klassikaline ballett, läbi teinud sajanditepikkuse arengu. Sel ajal Eestis alanud rahvuslik ärkamisaeg ning eesti kutseliste teatrite loomine Tallinnas ja Tartus 1906. aastal lõid eeldused lavatantsu kujunemiseks ja arenguks. Kuna teistes Eesti teatrites oli 20. sajandi algul tantsul väike osatähtsus, ei saa nende puhul rääkida professionaalsest tantsukunstist. Vanemuise Teater Tartus peab oma balleti alguseks 4. märtsi 1939, mil lavale jõudis „Karnevalisüit“ Tšaikovski muusikale (koreograaf Ida Urbel). 30ndate aastate lõpus alustaski Ida Urbel Vanemuise balleti rajamist. Seetõttu tuleb eesti balleti algusajaks lugeda esimese palgalise tantsutrupi loomist Estonia teatris 1918. aastal, kuhu kuulusid trupijuht Jenny (Sessy) Smironina-Sevun, Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood ja Emmy Holz. Esialgu kuupalka ei makstud ning punk-


BALLETT

parima balletipaari auhinna, said Toomas Edurist ja Age Oksast pea kahekümneks aastaks Inglise Rahvusballeti esitantsijad. Välismaale siirdusid ka mitmed teised suurepärased tantsijad. Olles Estonia balletijuhiks aastal 1991 ning töötades vahepealsetel aastatel välismaal, naasis 2001. aastal Estoniasse endine esitantsija Tiit Härm, kellest sai Rahvusooper Estonia balleti kunstiline juht aastani 2009. 2009. aasta augustis sai Estonia balleti kunstiliseks juhiks Toomas Edur, kelle juhtimise all sündis 2010. aastal Eesti Rahvusballett, institutsioon, mis püsib kindlalt klassikalisel alusel, kuid julgeb olla ka avangardne ning avatud.

titasu alusel tantsiti sõnalavastuste, operettide ja ooperite tantsustseenides. Esimese õhtut täitva balletilavastuseni jõuti Estonias 1922. aasta 28. septembril, milleks oli Leo Delibes’i „Coppélia“ Moskva külalislavastaja Victorina Krigeri käe all, kes tantsis ka peaosa. Pärast Teise maailmasõja lõppu seisid Estonia ja Vanemuise teatrihooned rusudes, sõda oli laiali pillutanud teatritrupid ning kodumaalt olid põgenenud paljud kunstiinimesed, nende hulgas ka kutselise balletitrupi looja Rahel Olbrei. Taastatud Estonia maja avati 1947. aastal Eugen Kapi balleti „Kalevipoeg“ I vaatusega. Anna Ekstoni juhtimisel teatri juurde moodustatud lasterühm oli seemneks 1946. aastal avatud Eesti Riiklikule Koreograafilisele Koolile (praegune Tallinna Balletikool). Õppeasutuse esimesi vilju sai maitsta hooajal 1953/54, mil Estonias alustas tööd kooli esimene lend. Estonia draamarühma liitmisel Eesti Draamateatriga 1949. aastal sai Estoniast esimene puhtalt muusikateater, mis seadis kõrged nõudmised ka tantsijatele. 1954. aastal tõi Vladimir Burmeister lavale legendaarse „Luikede järve“, kus Odette-Ottilie kaksikrollis esines esimesest lennust pärit Helmi Puur. 1964. aastal lõpetasid Moskvas GITISe kolm noort koreograafi – Enn Suve (Estonia peaballettmeister 1967–73), Ira Generalova ja Mai Murdmaa (Estonia balleti kunstiline juht 1974–2001). Originaalse ja kaasaegse mõtlemisega tõid nad Eesti balletikunsti värskeid tuuli, pöörates tähelepanu Eesti heliloojate teostele ning uute tantsuliste väljendusvahendite leidmisele. 1960ndad ja 70ndad olid Eesti balletiloos murrangulised – truppi lisandunud säravate ja mitmekülgsete kunstnikuisiksuste kõrval avanes Estonia balletil võimalus reisida Venemaal, Ukrainas, Lätis, Leedus, Gruusias ja Usbekistanis. Järgnesid Soome, Ungari, Rootsi, Bulgaaria, Poola jt lavad. Eesti taasiseseisvumise ja piiride avanemisega 1990ndate alguses avardusid ka eesti balleti võimalused – siia leidsid tee mitmed külalislavastajad läänest ja seni repertuaaris olnud Mihhail Fokini, Maurice Béjart’i, Auguste Bournonville’i, George Balanchine’i ja Birgit Cullbergi teostele lisandus Jeanne Yasko, Lázló Seregi, Martin Friedmanni, Kenneth Oberly, Robert Northi, Andy Wongi ning Russell Adamsoni looming. Ka meie tantsijad said võimaluse teostada end välismaal. Võitnud 1990. aastal USAs Jacksoni balletikonkursil

Eesti balleti 95. sünnipäeva puhul toimub Rahvusooper Estonia välilaval suurejooneline balletigala, kus tulevad ettekandele katkendid repertuaaris olevatest ballettidest: Tšaikovski „Luikede järv“ ja „Pähklipureja“, Helimetsa „AEG“, MacMillani „Manon“, Prokofjevi „Tuhkatriinu“, Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“, Hyndi „Rosalinde“. Esinevad Eesti Rahvusballeti solistid ja tantsijad. 26.–29. septembrini külastab Eesti Rahvusballett ka teisi Eestimaa linnu, tuues tantsurõõmu laiemale publikule. Liina Viru

15.–29. SEPTEMBRINI „EESTI BALLETT 95“ „EESTI BALLETT 95“ BALLETIGALA P 15. IX KELL 20.00

ESTONIA VÄLILAVAL

N 26. IX KELL 19.00

JÕHVI KONTSERDIMAJAS

R 27. IX KELL 19.00

PÄRNU KONTSERDIMAJAS

L 28. IX KELL 19.00

PAIDE KULTUURIKESKUSES

P 29. IX KELL 17.00

ESTONIA TEATRISAALIS

RAHVUSOOPER

6. september 2013

21


22

BALLETT

TANTSIJATEST TEATRIPEREKOND – TANTSUST JA TEINETEISEST TRIINU LEPPIK

SERGEI UPKIN

SERGEI UPKIN ON EESTI RAHVUSBALLETI SOLIST, KES OMA TANTSU JA MITMEKÜLGSETE ROLLILAHENDUSTEGA ON ESTONIA TEATRI PUBLIKUT VÕLUNUD JUBA ÜLE KÜMNE AASTA. TA ON LÕPETANUD 1999. AASTAL PETERBURI VAGANOVA-NIMELISE BALLETIAKADEEMIA, OLNUD EESTI RAHVUSBALLETI SOLIST AASTAIL 1999–2005 JA ALATES 2008. AASTAST NING TÖÖTANUD 2005–07 BERLIINI STAATSBALLETIS. TEMA ELUKAASLANE TRIINU LEPPIK OMANDAS TANTSUHARIDUSE IDA TANTSUKOOLIS (1995–2006) JA TALLINNA BALLETIKOOLIS (2006–07). AASTAST 2007 TÖÖTAB TA EESTI RAHVUSBALLETIS, KUS ON TANTSINUD VÄIKSEMAID SOLISTIROLLE NING PÄLVINUD PUBLIKU TUNNUSTUSE TÄNU OMA NÄITLEJAMEISTERLIKELE OSATÄITMISTELE. SERGEI JA TRIINU ON PAAR OLNUD VIIS JA POOL AASTAT NING NENDE ILUS LUGU SAI ALGUSE PEAGI 100-AASTASEKS SAAVAS ESTONIA MAJAS.

6. september 2013 RAHVUSOOPER

Kuidas teie lugu algas?

Triinu: Kohtusime Sergeiga Estonias minu esimesel teatrihooajal. Teadsime teineteist umbes kolm nädalat ning polnud peaaegu üldse suhelnud. Äkki helises telefon ja keegi ütles: „Sergei Upkin räägib. Kas sa oleksid nõus minuga sööma tulema?“ Mina olin seni arvanud, et teda peale balleti üldse midagi ei huvita, seetõttu oli see täielik šokk – mis ta nüüd minust tahab? Aga läksin! Sergei: Millest me rääkisime seal esimesel õhtusöögil? Triinu: Me rääkisime alguses inglise keeles. Sergei veel eriti eesti keelt ei osanud, aga ütles väga põhimõttekindlalt: „Ei, ma ei taha, et sina vene keeles räägid. Mina tahan sinuga suhelda, mina õpin ära eesti keele!“ See oli muidugi väga romantiline. Meie esimestel kohtumistel oli Sergeil alati vihik kaasas ja osa ajast pühendasimegi sellele, et ta õpiks ennast väljendama. Sergei: See tüdruk meeldis mulle väga juba esimesest pilgust ja ma tahtsin talle tema emakeeles ilusaid sõnu öelda. Püüan praegugi edasi õppida ja keele „maitset“ tundma hakata. Eriti meeldib mulle, kuidas vanemad inimesed räägivad. See on palju kõlavam, teistmoodi kui igapäevane suhtluskeel. Ja raamatuid tahaks lugeda. Triinu: Jaa, „Siilikese udus“ sa juba lugesid läbi!

Kas koos töötamine ja tantsimine annab pigem eelise või teeb elu keerulisemaks?

Triinu: Teatri- ja balletitrupisisene paariselu on mingis mõttes lihtsam, sest kõik tööd puudutavad teemad on juba teisele teada ja sa tunned, et ta saab sinust aru. Kui ma elaksin koos ärimehega, siis oleks kindlasti oluliselt keerulisem talle oma muresid selgeks teha. Samas, kui meil on mingid probleemid, siis on see kohe ka tööl näha. Õnneks seda eriti ei juhtu, sest me oleme üsna harmooniline paar. Või mis sina arvad?


BALLETT Sergei: Mulle meeldib kõik! Triinu: Tööalaselt koos tantsimise võimalust on meil olnud üsna vähe, sest meie pikkuse vahe klassikalise balleti paaristantsuks ei sobi. Aga kodus tantsime küll! Sergei: Mõned rollid on meil ikkagi koos olnud, näiteks balletis „Coppélia“ või Ida Tantsukooli galal. Triinu: Jah, Sergei lavastas ise numbri „Inspiratsioon“, rõhutades just meie kasvuvahet. Tema oli kannatav kunstnik, mina inspiratsioon ning tantsisin pikkuse intensiivistamiseks varvastel ja liibuvas trikoos. Teine tants, mille Sergei on mulle loonud, oli duett Jevgeni Gribiga Estonia teatris „PööningTantsu“ raames. Koos lavastasime ja lõime koreograafia ansambli August Hunt video „Silmad vees“ jaoks. Sinna oli vaja tantsijatepaari, kes ei tohtinud üldse sobida koos tantsima! See oli väga tore võimalus ühiselt luua ja tantsida.

Kas lavaromantika jõuab ka kodusesse ellu?

Sergei: Ausalt öeldes vist mitte. Ma tegelikult olen romantik, aga romantiliste asjade tegemiseks oleks lihtsalt rohkem vaba aega vaja. Triinu: Romantika tõuseb jälle päevakorda siis, kui on puhkus ning võimalus reisimiseks ja keskkonnavahetuseks. Kuigi me oleme ka balletiga käinud põnevatel ringreisidel Hongkongis, Macaos, Veneetsias, siis kahekesi reisimine on hoopis midagi muud. Oleme nagu vastarmunud – romantilised pilgud, õhtusöögid, jalutuskäigud rannas.

Mis on teile hingelähedased rollid ja kuidas nendeks valmistute?

Sergei: Teen kõiki oma rolle hea meelega ja püüan olla professionaalne. Kuulan lavastaja ja repetiitorite soove ning püüan seejärel igasse tegelaskujusse panna midagi iseendast ja oma elukogemusest. Üks olulisemaid rolle on olnud Raskolnikov Mai Murdmaa balletis „Kuritöö ja karistus“ ning selle ettevalmistusprotsess. Kasutasin kõike, mida olin õppinud koolis, mida lugenud, mõtlesin oma tegelaskujule süües, bussiga sõites, treeningtunnis. Kasutasin pisidetaile – jälgisin erinevate inimeste silmi, uurisin, kuidas nad vaatavad või pilku suunavad... Peale sellist keskendumist on muidugi väga keeruline rollist välja tulla. Samuti meeldis mulle Romeo osa balletis „Romeo ja Julia“. Usun, et kui rollid tulevad õigel ajal, mil sa suudad neid läbi elada ja tunnetada, aitab see neid veel paremini teha. Triinu: Usun, et näitlemist nõudvad rollid – näiteks galeriiomanik balletis „Modigliani – neetud kunstnik“ või võõrasema „Tuhkatriinus“ – on minu trumbid. Pööran karakteri leidmisele alati väga palju tähelepanu.

Milline on tänane Eesti Rahvusballett?

Triinu: Eesti Rahvusballett on muutunud väga multikultuurseks, meil on tantsijaid Inglismaalt, Itaaliast, Taanist... Mitmekesisus rikastab. Repertuaaris on samad lavastused, mis maailma suurimates teatrites. See annab motivatsiooni nende tasemele pürgida. Sergei: Usun, et publiku toob saali mingi äratundmine. Näiteks ballett „Kolm musketäri“ – inimesed teavad seda lugu,

raamatut, filmi ja sellepärast tuldi ka balletti vaatama. Estonia teatri publik vaimustub eelkõige kaunitest klassikalistest etendustest, nagu täna mängukavas olevad „Luikede järv“ või „Bajadeer“. Samas on meie trupi tugevuseks just päris meile loodud või kaasaegsemad lavastused, mida kogu trupp väga hea meelega tantsib, nii et neid ei tasu teatrihuvilistel karta! Nende puhul on trupi iseloom rohkem näha ning tekib ühine energia, mis kindlasti ka publikuni jõuab. Aga praegu on saalid kogu aeg täis, nii et tõesti on mõnus esineda. Triinu: Kindlasti on kõige määravam teatrikogemus. Miks me peame tegema igat etendust nagu esimest ja viimast korda? Sest inimene ongi võib-olla esimest ja viimast korda saalis ning see, kas ta tuleb tagasi, sõltub meist. Nii et meie peaks alati pakkuma kvaliteeti ja ilusat tervikut.

Mis teid Eestis ja koduteatris hoiab?

Triinu: Ega me tegelikult kümne küünega Eestist kinni ei hoia, sest meil ei ole veel lapsi või maakodu lehmadega. Kuna tants on rahvusvaheline keel, siis pole ju vahet, kus töötada, aga võõras teatris on oluliselt raskem pälvida publiku armastust. Isegi kui sinu saavutused on väljaspool silmapaistvamad, armastab kodupublik sind kindlasti rohkem! Sergei: Jah, koduteater ja -publik on väga olulised. Mujal oled sa lihtsalt väike osa suurest maailmast, aga Estonias on kaitstud tunne. Justkui oleksid pusletükk – lihtsalt sobid sellesse kohta!

Mida te teineteiselt õppinud olete?

Triinu: Mina olen Sergeilt õppinud distsipliini ja keskendumist, millist kannatust on vaja liigutuste lihvimiseks ja seda, et kõike võib teha ikkagi naudinguga. Kindlasti on ta minu eeskuju balletis, kuna ta on kauem tantsinud, solist ja suurepärase kooliga. Sergei: Mina olen Triinult õppinud iseseisvalt tegutsemist. Varem arvasin, et pean otsustamiseks kelleltki kinnitust saama, aga Triinu annab variante, aitab analüüsida, toob välja erinevate lahenduste positiivsed ja negatiivsed küljed ja nii ongi mul lihtsam ise otsustada. Kindlasti tahan ma rohkem keelt õppida, ennast harida ja arendada, et Triinu vääriline olla. Minu silmis on tema ideaalne. Triinu: Me ju mõlemad õpime kogu aeg! Mina õpin Tallinna Ülikoolis magistriõppes kultuuriteooriat... Sergei: ...ja mina lõpetasin sellel aastal pedagoog-koreograafi magistriõppe Peterburis Vaganova-nimelises Balletiakadeemias. Tallinna Balletikooli direktor Kaie Kõrb pakub mulle võimalust juhendada meeste klassi ja ma tahan väga proovida, kas saan pedagoogina hakkama. Triinu: Meie käest küsitakse tihti, miks meil on vaja õppida ja vaeva näha, kui töö on juba olemas, aga meile on see nii tähtis. Ehk see ongi meie teatripere juures üks olulisemaid näitajaid – arendada ennast nii füüsiliselt kui ka vaimselt, saada paremaks, ilusamaks ja targemaks! Sergei: Jah. Ja jääda inimeseks! Küsis Minnamari Murel RAHVUSOOPER

6. september 2013

23


24

BALLETT

GIANLUCA SCHIAVONI

(ITAALIA)

Koreograaflavastaja

MEDEA KÄTTEMAKS ON MEELEHEITLIKU NAISE TEGU GIANLUCA SCHIAVONI BALLETI MAAILMAESIETENDUS RAHVUSOOPER ESTONIAS 13. MÄRTSIL 2014

huvitavaks teeb. See ei erine väga sellest, mida tänastes uudistes räägitakse hullumeelsete Muusika: Igor Stravinski, Alfred Schnittke, emade kohta, kes oma Krzysztof Penderecki lapsi tapavad. Medea Libreto: Marco Gandini tegu pole sooritatud aiKoreograaf-lavastaja: Gianluca Schiavoni (Itaalia) nult sõgeduse ajel, vaid Dekoratsioonikunstnikud: Maria Rossi Franchi (Itaalia), johtub valusast aruteAndrea Tocchio (Itaalia) lust: see on halastamatu Kostüümikunstnik: Simona Morresi (Itaalia) epiloog naise loole, kes Koreograafi assistent: Laura Caccialanza (Itaalia) armastuse pärast jätab kodumaa, reedab isa ja Gianluca Schiavoni on loonud Eesti tapab oma venna. Seepärast on Medea, Rahvusballeti tantsijatele balleti, mis nagu ka Korintose kuninga Kreoni tütar jutustab kaasaegse loo tuntud Medea Glauke, üks esimestest patriarhaalse müüdist, millele on uue dramaturgiühiskonna ohvritest – ühiskonna, mis lise suuna andnud Marco Gandini. oma eesmärkide saavutamisel on alati Rabava ja sümboliterohke lavakujunarmastust kurjasti ära kasutanud. Medea duse on teinud Maria Rossi Franchi ja kättemaks on meeleheitliku naise tegu, Andrea Tocchio ning kostüümikes ei taha jätta oma lapsi riigi meelevalkujunduse Simona Morresi. da, mis neid ei armasta ega kaitse. LiiaMedea, sensuaalne ja võimukas Kolchise tigi on see võimalus võtta nad mehelt, (tänapäeva Gruusia) printsess ning kes on ta reetnud ja pannud reetma armukunstis osav nõid, hülgab oma maa oma peret. ja perekonna armastuse pärast kauni ja tugeva Iasoni vastu. Meest huvitab lisaks Müüdist on loodud palju versioone. Medea armastusele ka kuldvillaku ehk Milline on sinu oma? võimu sümboli omandamine. Kinkides Mind on huvitanud kõik versioonid mehele kuldvillaku, võidabki Medea Medea müüdist, sõltumata žanrist – Iasoni südame. Peagi sünnib neile kaks eeskätt Euripidese näidend, samuti Pier poega. Kui Medea saab aga teada, et Paolo Pasolini 1969. aastal ja Lars von Iason armastab Korintose kuninga tütart Trieri 1988. aastal linastunud samaGlauket, otsustab ta kättemaksuks tap- nimelised filmid. Analüüsisime koos libretisti Marco Gandiniga neid teopa nii Glauke kui ka oma lapsed. seid ja lõime oma versiooni. Tegelaste Miks otsustasid luua balleti Medea iseloomustamisel on oluline ka nende müüdi ainetel? Mis sind selles loos kodumaade kujutamine ning vastavate elementide mõjulepääs õõvastava paelub? Valisin Medea müüdi, sest naise jõud tapatöö hetkel. Medea tuleb maailmast, ületada emainstinkt ja tappa oma järel- kus valitseb matriarhaalne sugukonnatulijad on šokeeriv. Tundub uskumatu, ühiskond, milles valvatakse kiivalt võiet petmine, hülgamine, lahutamine ja mu sümbolit kuldvillakut. Seal elatakse üksindus võivad inimsüdamele sellist looduslähedast elu, mida juhib võime laastavat mõju avaldada. Julm mõrv ei käsutada loodusjõude. Iasoni maailm ole põhiline, mis Medea loo minu jaoks on võimukas, ta tuleb argonautidega 6. september 2013 RAHVUSOOPER

Kreekast vaid ühel eesmärgil: tungida Kolchisesse ja omandada võimu sümbol. Armunõiduse abil viib ta kaasa ka Medea, õnnetu saatusega tulevase kuninganna. Korintose kuningas annab aga oma ainsa tütre Glauke naiseks sellele, kelle käes on kuldvillak... Ballett on kaasaegne versioon müüdist, mida me sisuliselt muutnud ei ole, kuid sellegipoolest jutustame seda mõjuval ja originaalsel viisil. Maria Rossi ja Andrea Tocchio kujundus ning Simona Morresi kostüümid sobivad suurepäraselt omavahel ja loovad ajatu keskkonna, milles Medea tragöödia ellu ärkab.

Kuidas seostub Medea tegelaskuju ja tema lugu tänapäevaga?

Tänapäeva maailmaga paralleeli tõmbamine ei olegi nii lihtne, isegi kui lugeda uudistest neid koletuid lugusid naistest, kes kättemaksust pimestatuna oma järglased hävitavad. Medea on unikaalne, sest tema veretöö pole ainult petetud armastuse tagajärg. See pole hullumeelsushoog ning see ei johtu instinktist ega mõistuse tuhmumisest. Tema tegutsemine on ajendatud sügavast soovist nii käituda. See ei ole pöörase, vaid lihtsameelse armastuse tagajärg. Medeadena võib näha kõiki naisi, kes on langenud meeste pidamata lubaduste ohvriteks, on mahajäetud ja alandatud, liialt nõrgad enda eest seismiseks või liiga uhked end lööduks tunnistama, ning elavad valu oma laste peal välja. Iasonid oleme kõik – sina ja mina: anname rohkem lubadusi kui pidada suudame ega oska näha oma südames tõeliselt olulist, sest meid pimestab võim, raha, seks – igavene kuldvillak. Teeme kõik selleks, et neid asju saavutada, mõistmata, et elame ebaküpset elu. Küsis Liina Viru


BALLETT

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S). PETRUŠKA

ESIETENDUS RAHVUSOOPER ESTONIAS 15. NOVEMBRIL 2013

ESMAKORDSELT EESTIS!

SYMBIONT(S)

WAYNE MCGREGORI BALLETT

Muusika: Andy Cowton, zoviet*france, Slam Valguskunstnik: Lucy Carter Lavastaja: Antoine Vereecken

„Symbiont(s)“ on Wayne McGregori 2000. aastal Londoni Kuningliku Balleti tellimusel valminud lavastus, mis ühendab endas stiililisi äärmusi. Teos keskendub seitsmele tantsijale loodud mõistatusele, millest igaüks esitab väljakutse klassikalisele tantsutehnikale. Laval toimuvat saadab leegitsev valguse ja varjude mäng, mille on loonud tuntud valguskujundaja Lucy Carter. Wayne McGregor on esimene kaasaegne koreograaf, kes on valitud Londoni Kuningliku Balleti resideeruvaks koreograafiks. Wayne McGregori KOREOGRAAF-LAVASTAJA koreograafia kompab kehakeele väljenduslikkuse piire, kuid ei varjuta hetkekski tantINTERVJUU sijate individuaalsust. Lummav teos on võitnud Time Outi silmapaistva tantsusaavutuse auhinna (Time Out award for GIANLUCA SCHIAVONIGA Outstanding Achievement in Dance). „100% särtsu – elavaim koreograafia, mida üle hulga aja nähtud. Ohtlik, paeluv, kiire ja äärmuslik. Üdini suurepärane.“ Time Out „Wayne McGregor on hetkel balletimaailmas üks kuumemaid nimesid ja mul on hea meel, et meie lavale jõuab esmakordselt üks tema varasematest teostest – „Symbiont(s)“. See on hea näide tema unikaalsest käekirjast. McGregori koreograafia on väga keeruline ja inimvõimete piire kompav. Ta kasutab oma loomingus 100% tantsija kehast ja energiast. See annab meie trupile uue kogemuse kehakeele valdamises. Wayne McGregor on üks tänapäeva tipp-lavastajatest, seepärast usun, et publikule saab see õhtu olema eriliseks elamuseks!“ Toomas Edur

PETRUŠKA

IGOR STRAVINSKI BALLETT

Koreograaf-lavastaja: Mai Murdmaa Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis Valguskunstnik: Anton Kulagin

Igor Stravinskit innustasid balletti looma 19. sajandi Venemaal populaarsed nukuetendused kloun Petruškast, kelle esivanemaks võib pidada Itaalia commedia dell’arte nukku Pulcinellat. Mai Murdmaa: „Petruška on vene folkloorist tuntud Ivanuška modifikatsioon. Ta on laadakloun või ka laadateatri nukk. Stravinski lähenes teosele sügavamalt, tuues sinna ka sotsiaalse momendi. Mingil määral on tema Petruška vene kirjanduses (Tšehhov, Dostojevski) levinud eluga pahuksis „väike inimene“. Seda muusikat on lavastanud paljud koreograafid, tuntumad on Mihhail Fokini ja Maurice Bejart’i versioonid. Meil on tegevus viidud balletitruppi, säilitades kõik tunnetuslikud vahekorrad. Petruška armub priimabaleriini, kes eelistab talle esitantsijat. Trupi liikmed ei võta ka võimuga pahuksis Petruškat omaks ning ta on õnnetu ja üksik. „Hea meel on meie laval taas tervitada Mai Murdmaad, kes tähistab sel aastal oma 50. loomingulist tegevusaastat. Mai on pikka aega unistanud „Petruška“ lavastamisest. Ootame põnevusega tema nägemust sellest erilisest balletist! Tundes Maid lavastaja-koreograafina, tõotab tööprotsess kujuneda loomerikkaks kogemuseks.“ Toomas Edur

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA

3. MAIL 2014 RAHVUSOOPER ESTONIAS

Kunstiline juht: Toomas Edur Eesti Rahvusballett teeb kummarduse rahvusvahelisele tantsupäevale, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni.

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA

1. JUUNIL 2014 RAHVUSOOPER ESTONIAS

Traditsioonilisel Tallinna Balletikooli galakontserdil esinevad balletikooli õpilased – Eesti balleti tulevased tähed.

RAHVUSOOPER

6. september 2013

25


HÄMMASTAV

UUS IS

Estonia teatri toetamise 10. juubel toob lavale eheda disainiikooni. Uus IS on julgelt elegantne, meeliköitvalt dünaamiline ja läbinisti innovatiivne. Uue põlvkonna Lexuse hübriidajam suudab 223 hj võimsuse juures ette näidata väikese kütusekulu (4,3 l / 100 km) ja oma klassi madalaima CO2 emissiooni (99 g/km). Broneeri proovisõit ja naudi autosõidu kõrgkultuuri. Alusta lexus.ee

REGISTREERU PROOVISÕIDULE TEL +372 619 0010 LEXUS TALLINN, PETERBURI TEE 1, 11415 TALLINN, INFO@UNELMAUTO.EE 6. september 2013 RAHVUSOOPER

LEXUS EESTI


RAHVUSOOPER

6. september 2013


28

NOORED

HINGELT IKKA NOOR

VÄÄRIKAS VANUSES ESTONIA MAJAL ON ALANUD HOOAJAL LASTELE PAKKUDA PALJU UUT JA PÕNEVAT – NOORI SÕPRU OODATAKSE NII TEATRIKUNSTI NAUTIMA KUI KA SELLE LOOMISES ISE KAASA LÖÖMA. VÕIMALUSI SELLEKS LEIDUB MITMEID. Esimeseks teatrimaja külastuseks sobib suurepäraselt kontsertlavastus „Aken ooperi- ja balletimaailma“, mis tutvustab lähemalt ooperi ja balleti omapära läbi põnevate näidete ning uskumatute eksperimentide. Uusi ja juba tuttavaid sõpru ootavad Tuhkatriinu, Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, prints ja kerjus, Pähklipureja, Pipi Pikksukk ja juba novembris kolivad Estonia talveaeda ka pokud ja Puuko.

6. september 2013 RAHVUSOOPER

Verdi 200. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatava „Verdissimo!” festivali raames kutsuvad Itaalia suursaatkond, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Rahvusooper Estonia 400 gümnaasiumiõpilast 24. septembril vaatama ooperi „Rigoletto“ peaproovi. Nähtud etenduse põhjal ootame kõigilt kirjalikku tagasisidet ning parimad tööd saavad esseekonkursi raames auhinnatud. Jätkame juba tuntud headuses haridusprojektidega, mille eesmärgiks on tutvustada lastele lähemalt muusikateatrit. Haridusprojekt „Hunt ja seitse kitsetalle“ on mõeldud eelkooliealistele ja algklasside õpilastele ning räägib lavastuse sünnist muusikateatris. „Päikesekuningast Kratini“ on suunatud veidi vanematele lastele ning selles saab selgemaks nii balleti kui ka selle kostüümide ajalugu. Alanud hooajal lisandub neile projektidele veel väikelastele ja nende vanematele mõeldud „Kontsert kõige pisematele“. Tegemist on mujal maailmas juba üsna populaarsete beebikontsertidega, mida on meie majas esmakordselt võimalik nautida 7. septembril toimuval üritusel „Maja kogu perele“. Lisaks on hooaja jooksul plaanis uute haridusprojektidena kavva lisada veel algklasside õpilastele mõeldud balleti näidistund ning keskmisele koolieale mõeldud haridusprojekt, mis annab lähemalt aimu, kuidas üldse ooperit kuulata.

Laste ja noorte arvamusi nähtud etenduste kohta ootab kevadel rahvusooperi poolt avatud noorte teatriblogi aadressil www.noorteteatriblogi.ee. Noorte teatriblogi eesmärgiks on pakkuda noortele keskkonda oma arvamuse avaldamiseks, analüüsioskuse arendamiseks ning diskussiooni tekitamiseks ooperi- ja balletiteatri teemadel. Oopereid, ballette, operette ja muusikale on arvustama oodatud kõik kuni 26-aastased noored. Kaasalöömisvõimalust pakub ka aina hoogsamalt tegutsev noori ooperija balletihuvilisi koondav programm WANTED!. Vabatahtlikud saavad abiks olla Rahvusooper Estonia lavastuste tutvustamisel ja eriürituste korraldamisel, õppides seeläbi lähemalt tundma ooperimaja ning siinseid tegemisi. Samuti on eeloleval aastal plaanis teha lähemat tutvust teiste Euroopa ooperiteatrite noorte vabatahtlike klubidega, et üheskoos arutleda, milline võiks olla ooperi tähendus tänapäeva noorte jaoks. Lisainfot lastele ja noortele suunatud tegevuste kohta leiate Rahvusooper Estonia Juniori Facebooki-lehelt ning aadressilt www.opera.ee/noortetoo. Rahel Otsa Noortetöö juht


NOORED

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA

PRINTS JA KERJUS LASTEPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIAS SÜGISEL 2013 KONTSERT KÕIGE PISEMATELE TALVEAIAS

7.09, 7.10, 27.10 JA 18.11 KELL 10.00 JA 11.30

HUNT JA SEITSE KITSETALLE TALVEAIAS

28.10, 4.11 JA 11.11 KELL 9.15 JA 11.00

PÄIKESEKUNINGAST KRATINI BALLETI PROOVISAALIS

14.10 JA 25.10 KELL 11.00 JA 12.30

TUHKATRIINU RAHVUSOOPER

6. september 2013

29


30

ESTONIA MAJA

ESTONIA EHITUSTÖÖD

PÄRNU MNT POOLNE FASSAAD (1913)

100 AASTAT KULTUURITEMPLIT TALLINNA SÜDAMES Saksa teatri ja turuplatsi kõrval asuva tasuta krundi eraldas linnavalitsus Estonia seltsile juba 1904. aastal, tingimuseks teatrimaja valmimine kümne aasta jooksul. Hoone rajamiseks hakati raha koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega, mis ei andnud aga soovitud tulemusi. Raha hankimise teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed, mida asuti agaralt realiseerima üle kogu maa ning isegi Peterburis. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja Krediitpank 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikutest eestlasi. Rahva annetuste abil said Estonia müürid kerkida enam kui 100 000 rubla eest, ent maja lõplik maksumus oli üle 800 000 rubla. Ligi 7/8 sellest moodustas niisiis tohutu võlg, mis aga praktiliselt kustus Eesti Vabariigi loomisel ja tsaarivalituse kukutamisel. Estonia selts kavandas ehitatava teatri- ja kontserdihoone nurgakivipanemise tseremoonia VII üldlaulupeo ajaks 1910. aastal. Vanikute ja lippudega kaunistatud hoone ehituseks määratud maa-alal pidi see pidulik sündmus toimuma kõnede ja koorilauluga, nagu tähtsamate ehitiste sisseõnnistamisel kombeks. Venestamisvaimus keelas aga kuberner Korostovets eestikeelsed kõned. Kuna selle nõudmise kohaselt oleks pidanud Eesti teatri nurgakivipanemine sündima vene keeles, pandi kivi hoopis karjuvas vaikuses hooviseina, kus see 1944. aasta märtsipommitamise ajal rusude alla mattus ning pikaks ajaks kadunuks jäi. Alles seoses sisehoovi ümberehitustöödega märgati kivi prügiauto koorma hulgast. Justkui hea enne jäi ajaloolise väärtusega nurgakivi ootama talveaia valmimist, kus see on teenitud aukohal siiani kõigile külastajatele nähtav. Kui Vanemuine avas oma uue teatrihoone August Kitzbergi draamaga „Tuulte pöörises“ ja Endla „Libahundiga“, siis Estonia oli sunnitud murdma traditsiooni avada eesti teatrihoone algupärandiga. Kuigi 1912. aastal toimus näidendite võistlus, ei andnud see soovitud tulemust. Vahepeal ilmunud Eduard Vilde „Tabamata ime“ lõi ajakirjanduses ja avalikkuses suuri laineid, ent kui nõukogu soovitas seda etendada teatrihoone avamisel, keeldus osa näitlejaid kaasa mängimast. Hiljem jäädigi pidama Shakespeare’i „Hamletil“ ning algupärandeist valiti Jakobsoni „Artur ja Anna“, mis tekitas samuti palju 6. september 2013 RAHVUSOOPER

meelehärmi. Hugo Raudsepp kirjutas Päevalehes, et „nii imelik kui see ka esiotsa tundub, kuid näib nagu oleks meil palju kergem teatrimaju ehitada kui avada“. Paul Pinna on meenutanud, et avaetendus ei läinud kaugeltki nii libedasti, kui oli kavatsetud. Nii „Hamlet“ kui ka Humperdincki „Hänsel ja Gretel“ tulid kiirustamise tõttu ettekandmisele ilma tehnilise proovita, kunstnik Nymani kavandite järgi maaliti alles dekoratsioone ja lõpetati hoone sisemisi töid. Erilisi raskusi valmistas valgustusaparatuuri seadeldis, mis „streikis“ esietendusel kaks tundi. Publik aga ootas kannatlikult hämaruses, istudes Vana-Estonia õlgpõhjaga pulktoolide asemel mugavates klapptoolides. Viivitust kasutati meelsasti uue teatrihoone luksuse imetlemiseks. Et ka näidend osutus pikaks, siis venis etendus kella kaheni öösel ning alles siis saadi asuda pidulikule õhtusöögile. Hoone veel poolik ehitus andis tunda terve avamistele järgnenud talve. Ventilaator puhus teatriruumidesse sooja asemel jäist hingust ning paljud teatrisõbrad jäid külma ja tuuletõmbuse tõttu etendustele tulemata. Estonia Seltsi tegevusaruandest võib lugeda: „Mitmed näitlejad jäid haigeks, nii et selle tõttu


ESTONIA MAJA

TURUPLATS

ESTONIA PST POOLNE FASSAAD (1926)

etenduse õhtud ära pidid jääma. Ühe „Hamleti“ kordamise ajal lendasid kogu õhtu rippuwad näiteseinad nagu kardinad lahtisel aknal.“ Kutsed, kavalehed ja menüükaardid kujundas maja avamisürituste jaoks saksa ekspressionismist mõjutatud eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik Peet Aren. Uhked programmilehed, pidustuste kohta kokku neli-viis erinevat, on joonistatud stiliseeritud laadis ja koloreeritud pildiga. Näiteks balli kaval on kujutatud viit rahvariides tantsijat ringtantsuhoos, banketi menüükaardil aga kaht joogikanne kokkulöövat istuvat muinas-eesti meest. Viimaselt võib lugeda, et pidusöögist osavõtjaile serveeriti lai valik hõrgutisi: külm eine, kanaleem pasteediga, „Wäina“ lõhekala wähja kastega ja wõiga, looma küpsis rohelisega, linnu küpsis wärske kompoti ja salatiga, jäätis, kohwi. Menüüs mainitud küpsis tähendab muidugi praadi, ent seda saksa keelest laenatud sõna ei tahetud Eesti maja avamisel kasutada. Kõik eelnimetatud road maksid kokku 5 rubla. Võrdluseks: sama palju maksis parterikoht „Hamleti“ etendusel, kahe rubla eest oli võimalik Taani printsi kõhklustele kaasa elada teisel rõdul. Küllaltki rikkaliku söögipoolise kõrval anti aga joodavat üsna kasinasti. Kohalviibinud on meenutanud, et lõbusad oldi juba ainuüksi sündmuse erakordsusest. Meeleolu ei suutnud põrmugi rikkuda ka tehnilised viperused, mille tõttu saadi pidulikule söömingule asuda alles kahe paiku öösel.

NURGAKIVI (1910)

Piret Verte

KÜLALISED SAABUVAD AVAMISPIDUSTUSTELE

ESTONIA AVAMISPEO KAVA

RAHVUSOOPER

6. september 2013

31


32

ESTOONLASED

TÄHTPÄEVAD HELMI PUUR 80

Estonia priimabaleriin Helmi Puur tõusis särava tähena tantsutaevasse 1954. aastal Odette/Ottilie kaksikrolliga Vladimir Burmeistri „Luikede järve“ uuslavastuses. Unustamatule rollile järgnesid Puuri graatsilises ja väljenduslikus kehastuses balletiklassika kauneimad osad Esmeralda (Pugni „Esmeralda“), Maria (Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“), Tiina (Austeri „Tiina“), Giselle (Adami „Giselle“), Julia (Prokofjevi „Romeo ja Julia“) jt. Koreograafiakooli esimeses lennus Zoja Kalevi-Silla käe all õppinud ja 1953. aastal Leningradi Vaganova-nimelise kooli lõpetanud näitlejaandega tantsijanna lemmikrollides on tugevat dramatismi. Helmi Puuril on erakordne anne muuta iga väiksemgi liigutus ja žest inimhinge veenvalt avavaks tantsuks, milles tehnika sulab ühte mõtte- ja tundeilmaga. Pärast mitmeid suurrolle Estonia laval sai Helmi Puurist 1967. aastal stiili- ja vastutustundeline repetiitor ning peene tajuga pedagoog. Oma panuse eest Eesti tantsukunsti on Helmi Puur pälvinud rohkelt aunimetusi: ENSV teeneline kunstnik 1957, ENSV rahvakunstnik 1976 ja preemiaid: Eesti Teatriliidu eripreemia 1993, Valgetähe III klassi teenetemärk 2001. Estonia laval unustamatu hingestatud lennu sooritanud Helmi Puuri 80. juubelisünnipäevale on pühendatud 20. detsembri „Luikede järve“ etendus, milles legendaarse priimabaleriini ja ballettmeisterrepetiitori auks sirutavad tiibu noorema põlvkonna tantsijad.

JURIS ŽIGURS 75

Riiast pärit balletiartist ja kultuuritegelane Juris Žigurs alustas tantsuõpinguid Ventspilsis ning lõpetas 1962. aastal Tallinna Koreograafiakooli. Estoniasse tuli tantsija juba balletikoolis õppides. Esimene ballett, milles ta kaasa tantsis, oli 1958. aastal esietendunud leedulase Julius Juzeliunase „Mere kaldal“. Sellele järgnesid valss ja Hispaania tants Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järves“. Viimase rolli tegi Juris Žigurs 1997. aastal Pjotr Tšaikovski balletis „Uinuv kaunitar“. Kui jõudis kätte aeg balletitantsija ametist loobuda, leidsid tema väärtuslikud kogemused rakendust peanäitejuhi abina ja trupijuhina. Tänu enam kui poole sajandi pikkusele estoonlasestaažile ja kadestamisväärsele mälule on Juris Žigurs kujunenud Rahvusooperis Estonia elavaks leksikoniks. Lisaks on aktiivne kultuuritegelane Eesti Läti Seltsi ja People to People kauaaegne liige, Eestimaa Rahvuste Ühenduse juhatuse ja Eesti Teatriliidu liige. Tema suurepärased organisaatorivõimed on kinnitust saanud üldtantsupidude üldjuhi ja korraldajana tegutsedes. 1. juulil hüüavad estoonlased 75. juubelisünnipäeva tähistavale kolleegile kolm korda elagu ja „kriuh-va-tsiuhh!“

ELONNA SPRIIT 80

Legendaarne tantsijanna Elonna Spriit tähistab 19. märtsil kaheksanda särava aastakümne täitumist. Juubilari tantsijaks kujunemine algas 1948. aastal Tallinna Koreograafiakoolis ning jätkus Leningradi kuulsas Vaganova-nimelises balletikoolis, mille lõpetamisel 1956 tuli ta Estonia truppi. Isikupärase märgi pani tantsija maha Minkuse efektses balletis „Don Quijote“ Mercedese ja Carmencitana, võlus karakteerse Fannyna Kara-Karajevi „Kõue rajas“, sinjoora Capulettina „Romeos ja Julias“ ja Võõrasemana Prokofjevi „Tuhkatriinus“. Enda sõnul eelistas Elonna balletietendusi, mis nõudsid lisaks tantsuoskustele ka näitlejameisterlikkust. Temperamentse, kirgliku, naiseliku ja elegantse tantsijanna eriomane anne avalduski karaktertantsus ning on balletilava kõrval avaldunud varietees, kabarees ja estraadil. Tantsuduo Elonna Spriit ja Ants Vähejaus oli 1970.-80. aastatel ansambel Laine lahutamatuteks osaks. Pärast tegevtantsijakarjääri lõppu jagas ta oma kogemustepagasit pedagoogina filharmoonia estraaditantsustuudios, muusikaakadeemias ning asutas 1990. aastate algul omanimelise tantsustuudio. Jõulise sisse- ja väljaelamisvõimega Elonna Spriit mõjus nii tantsija kui ka pedagoogina kui ilutulestik. Estoonlased soovivad sünnipäevalapsele samavõrd värviküllast ja särtsakat sünnipäeva!

AGO-ENDRIK KERGE 75

Estoonlased hüüavad „kriuh-va-tsiuhh!“ tantsijale, ballettmeistrile, lavastajale ja näitlejale, kauaaegsele estoonlasele Ago-Endrik Kergele, kes aprillikuu kaheksandal päeval tähistab 75. sünnipäeva. Pärast Tallinna Koreograafiakooli lõpetamist 1959. aastal kutsuti heade lavaliste eeldustega Kerge tööle Estonia balletikollektiivi, kus temast kujunes teatri esitantsija. Särava ja sarmika tantsija laia ampluaasse kuulusid Siegfried („Luikede järv“), Romeo („Romeo ja Julia“), Jason („Medeia“), Kurat („Lugu sõdurist“), Carmelo („Suur võlur – armastus“) jpt eredaid lavakujusid. Eduka tantsijakarjääri kõrvalt debüteeris juubilar 1972. aastal koreograafina ning jõudis seejärel varietee, sõnalavastuste, ooperi, opereti ja muusikali juurde. Tänu balletist kaasa saadud töökusele, nõudlikkusele ja pingetaluvusele ning kaasasündinud huumorimeelele, musikaalsusele ja andele on tema lavastused puhtad, täpsed, sädelevalt vaimukad ja tulvil leidlikkust. Tänaseks on ta andnud loomingulise panuse kõikidesse teatrižanritesse. Lisaks on Kerge teinud ETV-s meelelahutus- ja kirjandussaateid, telelavastusi ning filme, sh mitu klassikavaramusse kuuluvat komöödiat, nagu „Pisuhänd“, „Kuulsuse narrid“ ja „Püha Susanna ehk meistrite kool“. Rahvusooperi repertuaaris on Ago-Endrik Kerge lavastatud menukas muusikal „Minu veetlev leedi“.

JĀNIS GARANCIS 70 1967. aastal tuli Estonia lavale prints Lätist, Jānis Garancis ning jäi siia publikut rõõmustama tantsijakarjääri lõpuni 1993. aastal. Debüüdile „Pähklipurejas“ järgnesid Riia koreograafilise keskkooli vilistlasele ning 1967. aastani Riia ooperi- ja balletiteatri solistina karjääri teinud tantsijale mitmed tähelepanuväärsed rollid estoonlasena: Franz (Delibes’i „Coppélia“, 1968), Désiré ja Sinilind (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“, 1969), Mercutio (Prokofjevi „Romeo ja Julia“, 1971), Karenin (Štšedrini „Anna Karenina“, 1973), Kurat (Petrovi „Maailma loomine“, 1976). Emotsionaalse ning spontaanse väljenduslaadiga tantsija jaoks ei olnud „suur klassika“ päriselt tema ala, vaid leidis end tõeliselt neis ballettides, kus koreograaf kasutas plastilise tantsu väljendusvahendeid, nagu Mai Murdmaa lavastustes „Võlumandariin“ (1968), „Ameeriklane Pariisis“ (1968), „Joanna tentata“ (1971) ja Enn Suve „Carmenis“ (1969). Rambivalgusest lahkunud, algasid Garancisel treeneri-pedagoogiaastad. Südasuvel, 7. juulil tähistab Jānis Garancis 70. juubelisünnipäeva. Palju-palju õnne! Ja kriuh-va-tsiuhh!

ERI KLAS 75

Pea viis aastakümmet dirigendi, peadirigendi, kunstilise juhi ja audirigendina Estonia teatriga seotud olnud maestro Eri Klas tähistab 75. juubelisünnipäeva. Estoonlaste palavate õnnitlustega on võimalik ühineda 7. juuni „La traviata“ etendusel. Lõpetanud 1964. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, debüteeris Eri Klas Estonia teatris Bernsteini muusikaliga „West Side Story“. Hiljem täiendas ta end Leningradi konservatooriumis prof. Nikolai Rabinovitši klassis ning stažeeris Suures Teatris Boriss Haikini käe all, juhatades seal „La traviata“ ja „Luikede järve“ etendusi. Dirigendi repertuaar on olnud avar nii žanritelt kui stiilidelt – kammermuusikast vokaalsümfooniliste suurvormideni ning barokkmuusikast kuni nüüdisheliloominguni. Erilise panuse on ta andnud eesti muusika propageerimisse. Poole sajandi jooksul on juubilar tiivustanud mängima enam kui 150 sümfooniaorkestrit 45 riigis, loonud teatris vaimustava loomingulise õhkkonna ning kaasa haaranud ja lummanud publikut. Erakordselt suure panuse eest on Eri Klas pälvinud rohkelt tunnustusi: NSV Liidu rahvakunstnik (1986), Rootsi Põhjatähe I järgu rüütliristi kavaler (1992), Valgetähe III klassi teenetemärk (1999) ja Muusikapreemia (2009), kui nimetada vaid mõnda neist. Piret Verte

6. september 2013 RAHVUSOOPER


ESTOONLASTE JÄLJERAJAD

ESTOONLASTE JÄLJERAJAD JÕUAVAD JUUBELIKS LÕPUSIRGELE

2007. aastal paigaldati vanast teatrimajast uude liikumise tähistamiseks esimesed jalajäljed teatri asutajate Paul Pinna ja Theodor Altermanni mälestuseks. Igal järgneval aastal on seda rida pikendatud teiste Estonia teatrile oluliste nimedega. 2008. aastal avati pidulikult Betty Kuuskemaa, Raimund Kulli ja Benno Hanseni jalajäljed Rävala puiesteel. Aasta hiljem asusid nendega teekonda jätkama Aleksander Arder, Ants Lauter, Hanno Kompus ja Rahel Olbrei. 2010. aastal lisandusid Pärnu maanteele Klaudia Maldutise ja Artur Koidu jalajäljed ning Georg Otsa tänavale Ants Eskola, Milvi Laidi, Agu Lüüdiku, Meta Kodaniporki ja Georg Otsa omad. 2011. aastal täienesid rajad järgmiste suurkujude nimedega: Tiit Kuusik, Ida Aav-Loo ja Aarne Viisimaa Estonia puiesteel ning Karl Ots, Elsa Maasik ja Karl Viitol Sakala tänaval. 2012. aasta sügisel lisandusid Erna Villmeri, Alfred Sälliku, Verner Nerepi, Voldemar Haasi ja Natalie Mei jalajäljed. Sellega jõudis ühtlasi lõpule Rävala puiestee ja Lauteri tänava ühendus Estonia puiesteega. Maja juubeliaastal avatakse traditsiooniks kujunenud teatrilaadal viimased jalajäljed Anna Ekstoni, Eino Uuli, Martin Tarase, Paul Mägi, Hendrik Krummi, Eldor Renteri ja Gerda Murre särava teatritee meenutamiseks.

VIIMASTE JALAJÄLGEDE AVAMINE TOIMUB 8. SEPTEMBRIL KELL 11.00

NB!

Rahvusooper Estonia ja Estonia Seltsi eestvedamisel avati Estonia teatri sajandal sünnipäeval 16. septembril 2006. aastal mälestusmärk, mis tähistab vana teatrihoone asupaika praeguse Rävala puiestee otsas. Mälestusmärgi autorite Tiiu Kirsipuu ja Üla Koppeli töö„Ajatelg” kujutab endast pöörlevat plaati, mille erinevatel külgedel on kujutatud vana ja praegust teatrihoonet. Sõjas pommitatud teatri algkodu meenutav mälestusmärk sai suuresti teoks rahva raha eest. Korjanduse algatas Estonia Selts Arne Miku eestvedamisel. Sellest inspiratsiooni ja indu saanud, hakati paigaldama Estonia teatrimaja poole suunduvatele kõnniteedele nende estoonlaste sümboolseid jalajälgi, kes on erinevatel aegadel andnud sellele teatrile mõtte ja sisu. Jalajälgede paigaldamist on toetanud Tallinna linn ja need on teostanud mälestusmärgi üks autoritest, skulptor Tiiu Kirsipuu. Raha teostuseks on kogutud iga-aastasel Estonia teatrilaadal müügist ja annetustest.

VASTA JA VÕIDA! PANE JALAJÄLGEDE ASUKOHA NUMBER KAARDIL VASTAVUSSE TUNTUD ESTOONLASE NIMEGA TABELIS.

Vastused palun saata 27. septembriks aadressile piret.verte@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Palun märgi juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 10 kutset kahele rahvusooperi uue ooperi „Liblikas“ etendusele. Võitjatega võetakse ühendust ja nende nimed avaldatakse teatri kodulehel rahvusvahelisel muusikapäeval 1. oktoobril. 6

5

4

18 1

2

3

7

8

9

13 12

10 14

19

20

21 11 15 16 17

22

23

33 32 31 30 29 28

27 26 24 25

34

Ida Aav-Loo

Georg Ots

Agu Lüüdik

Meta Kodanipork

Theodor Altermann

Karl Ots

Elsa Maasik

Hanno Kompus

Aleksander Arder

Paul Pinna

Klaudia Maldutis

Hendrik Krumm

Artur Koit

Eldor Renter

Natalie Mei

Raimund Kull

Alfred Sällik

Martin Taras

Gerda Murre

Tiit Kuusik

Anna Ekston

Eino Uuli

Paul Mägi

Betty Kuuskemaa

Ants Eskola

Aarne Viisimaa

Verner Nerep

Milvi Laid

Voldemar Haas

Karl Viitol

Rahel Olbrei

Ants Lauter

Benno Hansen

Erna Villmer

RAHVUSOOPER

6. september 2013

33


6. september 2013 RAHVUSOOPER

Rahvusooper Estonia ajakiri sügis 2013  

Rahvusooper Estonia ajakiri, sügis 2013. Ilmus ajalehe Postimees vahel.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you