Äri uus kodu mai 2021

Page 1

ÄRI UUS KODU MAI 2021



MAI 2021 • ÄRI UUS KODU �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� ÄRIKINNISVARA OST-MÜÜK

Büroosegmendis on nii üürileandjad kui ka üürnikud paljus äraootavad, üürihinnad uutes ärihoonetes on vahemikus 15 kuni 25 eurot ruutmeetri eest. Kiire stardi on teinud kaubandus- ja toitlustuspinnad, kus ollakse hea koha eest valmis maksma kõrgemat üüritasu kui enne koroonat. Foto: Shutterstock

Ärikinnisvara turg ALLES KOGUB HOOGU GERLI RAMLER

Ärikinnisvara osas Tallinnas potentsiaali jagub, pigem on riski all vanemate B- ja C-klassi ärihoonete omanikud, kes ei ole oma hooneid aegsasti uuendanud. Suur uue üürikinnisvara pakkumine tekitab üürnike ülevoolu vanematelt pindadelt uutele, hindab Uus Maa Ärikinnisvara OÜ juhatuse liige Eduard Sorokin. Kui aktiivne on tänane ärikinnisvara turg – millised pinnad on populaarsemad, millised pigem mitte? Ärikinnisvara turg kogub hoogu. Seda on tunda igal sammul. Nagu ikka, kliente tõmbab kõik uus ja moodne. Kui vaadata Tallinna linna, on näha kahte suuremat trendi – kesklinna raskuskeskme nihkumine sadamapiirkonda ja rohepööre. Rohepööre on suurem narratiiv, mille sisu üle arutlevad helgemad pead üle maailma. Kinnisvarasse jõuab trend põhiliselt läbi hoonetes kasutatavate tehnoloogiate, olgu need energiatõhusus, jäätmehaldus või elektritranspordi laadimistaristu. Paljud arendajad projekteerivad hooneid vastavaks keskkonnahoiusertifikaatidele nagu näiteks LEED või

BREAM. Huvitav on, et mitmedki arendajad ei taotle kohe nimetatud sertifikaati kõrge hinna tõttu, aga siiski ehitavad hooned sellele vastavaks, et olla valmis vajadusel sertifitseerima. See on suur asi – rohepööre rohujuure tasandil.

Osa eksperte on arvanud, et endist normaalsust ei tule tagasi. Olen siiski vastupidisel arvamusel – normaalsus tuleb tagasi ja suurema jõuga. Nimetan seda «pendliefektiks», kus kunstlikult tagasi hoitud nõudlus pääseb valla, aga kiire inflatsiooni tingimustes. Väga hea tunnetuse lähitulevikust saab igaüks, kui vaatab, mis toimub täna USA-s ja Keskja Lõuna-Euroopas, kus majanduste avamine on meist sammukese ees.

Mis on muutnud olukorraga enne koroonat ja milliseid trende prognoosite? Kõige suurem muutus on raha väärtus. Äritegevus on paljuski taastunud ja iga nädalaga oleme lähemal normaalsusele. EDUARD SOROKIN

3


4

ÄRIKINNISVARA OST-MÜÜK �����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

KOMMENTAAR

Vaatamata ehitusturu näilisele aktiivsusele on headest objektidest alati puudus 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul

Eduard Sorokini hinnangul valmistub majandus avanemiseks ja uueks tõusutsükliks ehk tänaseks aktsiaturgudel toimunu ootab ees kinnisvaras. Foto: Shutterstock

SERTIFIKAAT

LEED ehk Leadership in Energy and Environmental Design on nii Euroopat, USA kui Aasia turgu hõlmav rahvusvaheliselt tuntud sertifikaat, mis omistatakse hoonetele, mille projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on järgitud keskkonnasäästu ning säästva arengu põhimõtteid. Vastavalt hoonele omistatud punktide arvule saab LEED tasemed jaotada neljaks: Certified (40–49 punkti), Silver (50–59 punkti), Gold (60–79 punkti) ja Platinum (80+ punkti). Punktide jagamisel jälgitakse hoone jätkusuutlikkust: hoone asukoht ja hoone ehitamine, vee- ja energiakasutuse tõhusus (hoone kütmine, jahutamine ja elektritarbimine), ehitusmaterjalid ning kuidas on võimalik muuta hoone seal viibivate inimeste jaoks võimalikult mugavaks.

BREEAM ehk Building Research Establish Environmental Assessment Method on Ühendkuningriigis loodud ja Euroopas enimkasutatav hoone rohemärgis. Tegemist on maailma esimese laiapõhjalistel hindamiskriteeriumitel põhineva rohemärgisega, mis võimaldab hinnata terviklikult hoone energiatõhusust, keskkonna- ja kasutajasõbralikkust ning kestlikkust igas tsüklis läbi hoone elukaare.

Pealinnas ringi vaadates tundub, et hooneid kerkib nagu seeni pärast vihma. Kas on ka projekte, mis on ootel, või pigem arendajad just ehitavad täie hooga? Meie soodne majanduskliima ja põhjamaine ärikultuur on suurepärane kasvulava kõiksugusele ettevõtlusele. Edumeelsed kinnisvara suuromanikud mõistavad majanduse mehhanisme ja tsüklilist loomu ilmselt paremini kui alalhoidlik tavatarbija. Keskpankade loodud soodsad laenutingimused on abiks tulevikku vaatavate projektide finantseerimisel. Pole kahtlustki, et uue tsükli lendstardist võidavad julged ja ettenägelikud, kes investeerivad juba täna. ITsektor, erameditsiin, logistika on kolm suurt valdkonda, kus tekib suur nõudlus moodsate pindade järele. Tundub, et praegu arendavad kõik, kellel vähegi ligipääs kapitalile ja arenduskinnistutele. Just ehitusõigusega

arenduskinnistute järele on tekkinud suur defitsiit nii elu- kui ärikondlikes turusegmentides. Pigem on riski all vanemate B- ja C-klassi ärihoonete omanikud, kes ei ole hooneid aegsasti uuendanud. Suur uue üürikinnisvara pakkumine tekitab üürnike ülevoolu vanematelt pindadelt uutele. Milline on klientide vaade – kas pigem on kerkinud nende arv, kes soovitavad üürida äripinda või pigem tahetakse osta? Covid-19 olukord näitas veel kord, et ruutmeetrite vajadus oma äri ajamiseks võib ajaga kiiresti muutuda – eile oli vaja X ruutmeetrit bürood, täna poole vähem, homme võib-olla kolm korda rohkem. Iga ettevõte võiks ikkagi keskenduda oma põhiärile ja selleks on üür mugavam ning paindlikum kui kinnisvara omamine. Pealegi nõuab kinnisvara omamine spetsiifilisi teadmisi ja koolitatud personali. Teisalt on professionaalsete investorite huvi kvaliteetkinnisvara vastu pigem tõusnud. Need on ettevõtjad kes on spetsialiseerunud kinnisvarajuhtimisele ja oskavad pakkuda üürnikele parimaid lahendusi. Ühe aspektina, mis tulevikus mõju avaldab, võiks välja tuua selle, kuidas kinnisvaraomanikud on käsitlenud kriisiaega ja suhtunud oma üürnikesse. Hea kogemus jääb natuke meelde. Halb kogemus jääb aga väga hästi meelde. Mida on teinud nii üüri- kui ka müügihinnad võrreldes kahe aasta tagusega? Praegu oleme üleminekufaasis. Büroosegmendis on nii üürileandjad kui ka üürnikud paljuski äraootavad, üürihinnad uutes ärihoonetes on vahemikus 15 kuni 25 eurot ruutmeetri eest. Kiire stardi on teinud kaubandus- ja toitlustuspinnad, kus ollakse hea koha eest valmis maksma kõrgemat üüritasu kui enne koroonat. Siin tuleb mängu kolm kõige olulisemat omadust kinnisvaraobjekti atraktiivsuse hindamisel: asukoht, asukoht, asukoht. Tugeva ärimudeliga hästi kapitaliseeritud operaator on täna valmis maksma Tallinna Kuldsel Miilil üürihinda 20–25 eurot ruutmeetri eest, olgu see Rotermann, Porto Franco, Kalaranna või Noblessner. Kaks aastat tagasi oli hinnatase pigem 15–20 eurot ruutmeetri eest. Müügihindadega on muidugi toimunud täielik revolutsioon kõigis valdkondades ja segmentides – olgu see elukondlik kinnisvara või ärikinnisvara. Viimase viie aastaga on näiteks tänavatasapinna kaubanduspindade hinnad kerkinud kuni 100 protsenti, seejuures suurim tõus on toimunud just viimase aastaga. Üldiselt on viimastel aastatel üle maailma toimunud kapitalisatsioonimäärade langus, mis tähendab seda, et varade ostu ja müügi hinnad kerkivad kiiremas tempos kui üürimäärad. Kokkuvõtvalt, majandus valmistub avanemiseks ja uueks tõusutsükliks. Mis on tänaseks toimunud aktsiaturgudel, see ootab meid ees kinnisvaras. n

Ärikinnisvara turg jaguneb laias laastus büroo-, tootmis-, lao-, kaubandus-, teenindus-, toitlustuspindadeks. Viimane selles loetelus on hetkel küll väga keerulises seisus. Lao- ja tootmissektorist rääkides on vajadus nende järele olemas ja nõudlus suur. Sellest said juba mõnda aega tagasi aru ka kinnisvarafondid, olles valmis ostma üürnikega kaetud hooneid. Kuna häid valmisobjekte on liikvel väga vähe, aga investorite ostujõud on hetkel väga võimas, on ka Tallinnas ja pealinna ümbruses saadaval olnud suured maa-alad uued omanikud leidnud. Tallinn on ammu kasvanud oma piiridest välja ja üheks populaarseks alaks on kujunenud Tallinna ringtee piirkond. 2021. aasta esimeses kvartalis tehti Harjumaal tootmismaa kruntidega 107 protsenti ning ärimaadega kaks korda enam tehinguid kui mullu samal ajal. Sellist kasvu oleks olnud keerukas prognoosida, samuti ei tea me, mis saab aasta pärast. Mõned investorid ütlevad ka, et nad oleksid valmis oma kinnistust või objektist loobuma, kuid sel juhul tekib neil küsimus, mida saadud rahaga edasi teha? Raha on turul selgelt hetkel üle. Ettevõtjadki on hakanud pigem vaatama kinnisvara ostmise poole, eriti need valdkonnad, kellel täna hästi läheb, näiteks kaubandus- ja logistikafirmad. Ja nad mõistavad, et järgmine oht ärikinnisvara turul on, et hinnad kerkivad, sest ehitusmaterjalide hinnad tõusevad ning seoses sellega ka uute majade üürihinnad. Büroopindade osas tundub, et neid oleks nagu linnas juba praegu palju ja juurde tulemas palju. Tegelikult ärihooneid keegi spekulatiivselt siiski ei ehita - nende hoonete projekteerimine ja planeerimine jääb kaugesse koroonaeelsesse aega. Büroohoone ehitusega alustatakse ikka siis, kui mingite üürnikega on eellepingud ja lepingud sõlmitud. Küll aga võib praegu täheldada, et ettevõtted tõmbavad oma kontoreid pisemaks ja soovivad üürida kaasaegsemat pinda, mis omab rohkem võimalusi töötajatel iseseisvalt tööd teha. Kui varasemalt olid hinnatud avatud kontorid, siis täna mõistetakse, et hajutatult on olukord parem. Samas on inimene sotsiaalne olend ning üürnikud hindavad eriti kõrget kontoreid, kus on mitu erinevat pisemat nõupidamisruumi ning puhkenurka, et töötajad saaksid seal vajadusel väiksemates gruppides tööd teha. Ja need, kes varasemalt soovisid 600-ruutmeetrist kontorit, saavad aru, et 300-350 on piisav. Siin on oma roll kindlasti kodukontoritel, mis on küll ilus sõna, kuid tõmbab enamiku inimeste töö produktiivsust seoses kõrvaliste tegevustega alla. Nii tahavadki ettevõtted kolida töötajad tagasi sellisesse büroodesse, kus oleks kaasaegsne, hubane ja ohutu atmosfäär. Suurim mure saab olema vanade B- ja C-klassi büroohoonetega, sest üürnikud hakkavad liikuma vanadest hoonetest kaasaegsete poole. Alguses võib üürihind tunduda kõrgem, ent kokkuvõttes ollakse uues majas võidus, sest talvel pole probleeme küttega, suvised ventilatsioonimured võib unustada ning uus kontor on modernne ning ilus. Kahjuks või õnneks ei oska ükski analüütik ega spetsialist öelda, mida hinnad tulevikus teevad. Tõenäoliselt muutuvad hinnad vastavalt segmendile – kus hinnad kerkivad, kus tulevad alla ning kus jäävad samaks.



6

SISUTURUNDUS ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

2022. AASTA SUVEL avab Tabasalu südames uksed atraktiivne kogukonnakeskus, mis koondab ühe katuse alla nii erinevad bürood, kauplejad ja toidutänava kui ka teenuste osutajad, spordiklubi ja välituru. Keskuse ankurrentnikuks saab ligi 2000 m² pindalaga Selver, kokku on kolmekorruselises A-energiaklassiga keskuses pinda 13 000 m².

Tabasalu südames avab järgmisel aastal uksed multifunktsionaalne kogukonnakeskus

«T

abasalu puhul võib paralleeli tuua Viimsiga – see on atraktiivse mereäärse asukohaga, kiiresti kasvav ja ostujõulise elanikkonnaga alevik. Vallas elab juba täna ligi 16 000 elanikku ja vaadates piirkonna uusarenduste viimaste aastate kiiret kasvutendentsi, on sinna lähiaastatel lisandumas hulk uusi elanikke. Seega vabade pindade ja komplekssete teenuste tarbimise nõudlus on täna olemas ja kasvab tulevikus veelgi. Uue eristuva kontseptsiooni ja kaasaegse keskusega pakume nii kohalikele kui ka uutele ettevõtjatele võimalust leida oma ärile või teenusele esinduslik asukoht otse Tabasalu südames,» ütleb keskuse arendamisega tegeleva Reterra Estate OÜ müügiarendusjuht Kaspar Markus. Keskne asukoht Klooga maantee ääres on äritegevuseks atraktiivne, sest sealt möödub iga päev umbes 15 000 sõidukit. Kolmekorruselises keskuses teenindab möödasõitjaid ja elanikke Selveri toidupood, erinevate köökide ja suure terrassiga toidutänav, kohaliku toodanguga väliturg, spordiklubi, apteek ja mitmed erilahendustega teenindus- ja kaubanduspinnad. Samuti annab uus keskus hea võimaluse ka lähiasulate ettevõtjatel rentida bürooruum kodule lähemal, et ei peaks igapäevaselt Tallinna kesklinna poole sõitma. Koroonakriis on näidanud, et kõigile ei sobi kodukontoris töötamine, kuid aina enam eelistatakse efektiivset kontoripinda kodu lähedal. Kokku on büroode jaoks planeeritud 3000 m². Parkimine on lahendatud maa-aluses parklas ja hoone kõrval. «Meile on oluline, et inimestel oleksid kõik teenused mugavalt käe-jala juures ja kaoks killustatus, millega Tabasalu elanikud on pikalt maadelnud. Soovi korral saab siinsamas lõunatada toidutänaval, käia sportimas, viia lapsed huviringi, käia juuksuris, massaažis või erialaarsti juures. Samuti osta Selverist või turult õhtuks perele söök ning apteegist vitamiinid,» räägib Markus.

Arendajana on oluline olla paindlik Uue keskuse arendaja Reterra portfelli kuuluvad varieeruva profiiliga äri-ja büroohooned nagu Telia ning Pipedrive’i kontorid WOHO kvartalis, Heathmont Groupi peakontor, Tiskre Ärimaja, Tartu Tervisekeskus ja Leonhard Weissi büroo- ja laohoone. Sellest tulenevalt on uue keskuse puhul rakendatud just kogutud know-how’d. «Tänu aastatega omandatud oskusteabele teame, mida kliendid soovivad ning Tabasalu keskus on just nende teadmiste ja kogemuste kohaselt arendatud. Tänane märksõna äripindade turul on paindlikkus. Paindlikkus laiemas tähenduses nii ruumide planeeringus, ehitustegevuses, tingimustes kui otseses kliendisuhtluses,» räägib Markus. «Oleme üürnikesõbralikud ja meil on võimalik rendipindasid vastavalt klientide erisoovidele kujundada. Mida varem rentnik meiega laua taha tuleb, seda ulatuslikumalt saab ta tulemuses kaasa rääkida. Mõni soovib suure päikesepoolse terrassiga 350 m² bürood, teine privaatset 30 m² bürood – kõik on võimalik. Tänastele äriklientidele on paeluv ka hoone A-energiaklass, mis hoiab hoone kulud madalal.» Hea konkurentsieelisena toob uue keskuse esindaja välja, et kolmandal korrusel asuvatel büroopindadel on erinevalt paljudest teistest samalaadsetest hoonetest suured lahtikäivad aknad. Markus lisab, et arendaja viib heal meelel ka kokku rentnikke, kellel on soov jagada pinda mõne teise ettevõtjaga.

TASUB TEADA

Asukoht: Kallaste tänav 1, Tabasalu Valmib: 2022. aasta suvel Korruseid: 3 Maht: 13 000 m² Pinnad: kaubandus, teenindus, bürood, väliturg, toidutänav Parkimine: maa-alune parkla rentnikele + keskuse kõrval külastajatele, eraldi jalgrattaparkla Energiaklass: A Arendaja: Reterra Estate Arhitektid: PIN Arhitektid www.tabasalukeskus.ee

Uudne kontseptsioon koos toidutänava ja välituruga Uus kolmekorruseline keskus lähtub kontseptsioonist, et esimesel korrusel on Selveri toidupood, apteek ja väiksemad teenusepakkujad. Teine korrus on rohkem suunatud jae- ja teeninduspindadele ning viimane korrus orienteeritud büroodele, mis vajavad tihti rohkem privaatsust ning eraldatust. Hoone teisele korrusel on loodud tänavalt kergesti ligipääsetav suur terrassisala, kuhu koondub uue keskuse üks unikaalsemaid aspekte – moodne toidutänav. Tabasalus on ka kaua räägitud kohaliku välituru tegemisest. Nüüd saab seni rahvasuus tuntud niinimetatud Kuuse plats koos keskusega kaasaegse välituru, mis on suunatud eelkõige väiketootjate toodete pakkumisele. Uus turg hakkab paiknema hoone taga, kuhu on planeeritud ka Tabasalu keskväljak ja mis võimaldaks siduda selle ka erinevate ürituste ja vabaõhusündmustega. «Tahame, et kohalikud inimesed ja ettevõtjad saaksid igati osa sellest sünergiast, mida uus keskus pakkuma hakkab, ja tegutseksid teineteist toetavalt. See ongi kogukonnakeskuse tõeline tähendus.»

TABASALU KESKUSE RENDIINFO Kaspar Markus, müügiarendusjuht tel 5551 9999 kaspar@reterra.ee


MAI 2021 • ÄRI UUS KODU �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� PERSOON

Ehitustrust ASi juhatuse esimees Kaido Somelar. Foto: erakogu

KAIDO SOMELAR: segased ajad on võimaluste ajad GERLI RAMLER

«Kui oled silmini «selles», siis ei ole õige aeg pead norgu lasta. Segastel aegadel peab olema paindlik, kiiresti reageerima ja olema võimalustele avatud. Halval ajal tuleb julgeda vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid ja demokraatia peab veidi taanduma, kuid lahendus on alati igast olukorrast olemas.» Nii arvab ASi Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar, kellega räägime ehitusturu seisust, koroonakriisist ning rohelisest mõtteviisist. Milline on meeleolu kinnisvaraturul? Arvan, et seda tunnetavad kõik, et aktiivsus on surutud rohkem elukondliku kinnisvara poolele – kogu turg, korteriostuoksjonid, projektide peatamised ning uuesti hinnastamised ja aktiivsus kokku tekitavad tunde, et liigub palju raha ja sellega peaks tegelema. Ja trendiga on ku-

jundlikult öeldes liitunud kõik, kes tahavad kiirelt rikastuda. Teisalt kütab olukorda tagant meedia. Saan aru, et kirjutama peab asjadest, mis on kuum. Miks on see olukord tekkinud? See on keeruline küsimus. Ilmselt on kriisi tõttu tekkinud

KAIDO SOMELAR Sündinud 1974. aastal. Lõpetanud Tartu 14. keskkooli Lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli (EMÜ) maaehituse erialal Töökohad: Linnaehitus ASi projektijuht, hiljem juhatuse liige ja ehitusdirektor Nordecon ASi ehitusdirektor Lõuna-Eestis Alates 2012. aastast Ehitustrust ASi juhatuse esimees ja üks omanikke Huvialad: Motokross

7


8

PERSOON ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ tootmistes defitsiit ja inimestel tekib omakorda tunne, et nad jäävad millestki ilma. Ja kartus millestki ilma jääda on hull tunne! Inimestel on tekkinud hulk raha, elame paremini ning ilmajäämistunnet ja inflatsioonihirmu köetakse korralikult üles. Mina arvan, et tunnet köetakse üle ja tegelikult peaks situatsiooni võtma mõistusega. Kas üldse on vaja kodu vahetada ning kas seda peaks tegema siis, kui vana korter on odav ja uus on odav või kui vana korter on kallis ja uus kallis? Kui asjad on odavad, on ka meie sissetulekud väiksemad. Kui asjad on kallimad, on ka sissetulekud suuremad. Kõik liigub ühes rütmis, aga see ei ole õige, kuna koduvahetus peaks olema siiski vajadusepõhine. Raha omades ei saabu ju tarkus! Ei ole ju nii, et mida rohkem raha, seda targem oled. Lihtsalt raha omades on võimalik koondada enda ümber erineva tarkusega inimesi. Müüjate poolt vaadates on tore hinda tõsta, aga kas tarbija lõpuks sellega kaasa tuleb?

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

Kaido Somelari sõnul kipub inimestel olema haugi mälu ja mõnelegi tundub järjekorras viies olles, et ta kohe jääb kaubast ilma ning peab pakkuma kõiki üle. Aga kui jätkusuutlik selline käitumine on? Foto: erakogu

Aga mis ehitussektoris toimub? Ehituses on kulmineerunud viimaste kuudega olukord, kus esimesed arendused on peatatud, sest sisendhinnad ei sobi tabelisse. Eratellija vaatab selgelt, kas numbrid tabelis on punased või mitte. Tagasiside on ju arendajatel-ehitajatel olemas, kas suudetakse kõik maha müüa või toimub seiskumine. Esimesed seiskumised paraku on toimunud. Kõik oleneb sellest, mis toimub ehitusmaterjalide hinnatõusuga maailmas. Teha ei saa siin midagi, mäng käib üle meie peade. Muidugi ei saa vahendajatele pahaks panna, et selles valguses nad korrutavad hinnatõusu näiteks kahega, öeldes, et mis nemad saavad teha, kui toorme hind maailmaturul kerkib. Vana aasta lõpus, uue alguses võttis ehitus mõnusa sihi – tööd oli ja taheti teha, ent viimane hinnatõus on mõnegi mõtlema pannud. Tekib küsimus, kas selle hinnaga, mis kuus kuud tagasi kokku lepiti, on ikka mõttekas ehitada? Olen ka mõelnud, et kui palju on praegu juba halva hinnaga töid ja millega kompenseeritakse puudujääk? Tõenäoliselt ehitajad, kes töötavad nii avalike konkursside kui ka enda arendustega, katavad puudujääke oma arendustelt. See saab olema mõttekoht nii selleks kui ka järgmiseks aastaks. Kas Ehitustrust ka riigihangetel kaasa lööb? Muret on seoses maailmas toimuvaga kõikjal – tarneahelad on pikenenud, tooraine kallinenud. Kurb on see, kui kõik jääb ehitaja õlule ning tema peab vahed kinni maksma. Mina ei suuda end süüdi tunda, et Hiinast sai mingi asi alguse, mille pärast asjad on muutuses, ent lepingutes jääb siiski kõik enamasti peatöövõtja kanda. Paraku riigihangetel võidab madalam pakkuja, aga hinnatõusu valguses võita madalama pakkumisega... me ei tahaks seal osaleda. Võib-olla ei anta mulle pangast nii palju laenugi, et saaks võidetud tööd teha! Kuidas kirjeldaksid ehitussektori praegust tööturgu? Tööturul on selge tunnetus, et kõik kallineb ja sissetulekud peaksid ka selles valguses suurenema. Näiteid on palju, sest hinnatõus ei ole ainult ehitajate mure. Näiteks on kallinenud kütusehind ja toiduained. See kergitab ootusi, samal ajal kui sektoril on hinnatõusu tõttu väga raske seis. Kuidagi peab see lahenduma – kas materjalidefitsiidile suudetakse võimsuse tõstes piir panna ja hinnatõus seiskub või tekib hindade tagasiminek? Tahaks loota, et ehk sügisel või talve hakul tekib hinnatõusu seiskumine, sest olukord ei ole jätkusuutlik. Rääkides Ehitustrustist, siis meil on väga head töötajad, kes on ära teeninud, et nende palgatase oleks sektori kõrgemas ääres. Selleks peab muidugi tegema palju tööd ja kuigi tänane olukord on keeruline ettevõtjatele

kui ka töötajatele, loodan, et kõik laabub. Kui inimesele meeldib ta töökoht, ta omab veidi pikemat vaadet ning ei tee suuri otsuseid uisapäisa, saab kõik korda. Hindan inimesi selle järgi, kes mõtleb, kuidas saaks asju ära teha, mitte ei mõtle ainult probleemide hulgale. Eks aasta lõpuks saab aru, kuidas ehitussektoril üldse läheb ning kas tööjõudu on piisavalt või tuleb puudu. Ilmselgelt saab eramajaehitus sooja perioodiga läbi ja vastu talve vabanevad seal tööd teinud nii-öelda haltuuramehed. Aga eramajaehitus on täna täies hoos – palju ehitatakse, palju planeeritakse, taotletakse ehituslubasid... ilmselgelt eratellijal pole vahet, kas ta maksab väikese töö eest 10 või 20 protsenti rohkem, sest tema soovib, et töö saab tehtud. Nii et talv toob mõningase selguse.

Mis on muutunud võrreldes kahe-kolme aasta tagusega? Olukord on täna elustiili muutev meditsiinikriis. Tavapärased mallid on murtud ja hakkama püütakse saada teises võtmes ja teisel moel. Suure surve alla on sattunud IT-lahendused, mis väljapoole paistes nagu töötavad, aga on suurte küsimärkidega. Paljuski on kõik väga järsult ja rutuga kolinud veebi: nõupidamised, asjaajamised, ehitusspetsialistidega suhtlemine ja ehituslubade taotlemine. Viimase tempo on kaks korda aeglustunud! Peaksime IT-möllus leidma kasumlikkuse. See ei tohiks olla lihtsalt variant tööd teha, vaid peaks olema ka kiire ja efektiivne. Edasi tekib küsimus, et kui toimub normaliseerumine vanas võtmes, siis kas lähme tagasi või astume edasi, võttes uued lähenemised omaks? Minu meelest võiksime minna edasi.



10

PERSOON ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

«Eesti on turvaline, kodune ja parim koht elamiseks,» leiab Kaido Somelar.. Foto: erakogu

Kas kodukontorid vahetavad välja päriskontorid? Tõsi ta on, et täna töötavad inimesed palju kodus ning saavad seal töö tehtud, kas siis paremini või halvemini. See võib tekitada ettevõtjates küsimus, et äkki ostaks töötajale hea laua ja tooli ning las ta oma kütet ja elektrit maksab kodus ise? Miks rentida büroopinda ja parkimiskohti? Samas on inimesed nii sotsiaalsed, et tahaksid suhelda. Mina olin kodus kümme päeva isolatsioonis ja tundsin, et ei suuda seal tööd teha, vajasin keskkonnavahetust. Kuigi iga asjaga harjub. Äkki me kümne või 15 aasta pärast ei vajagi suhtlemist enam nii palju? Väga hea indikaator on lapsed. Meenutame koroona esimest lainet – kui õnnelikud nad olid distantsõppele jäädes ning heal meelel osalesid koolitöös üle veebi. Kui seni olid nad saanud arvutis olla mõne tunni päevas, siis äkki oli see nagu ametlik töökoht – üheksast viieni surfati ja õpiti rahulikult arvutis. Ikkagi tekkis hetk, kus nad tahtsid päriselt suhelda, sõpru näha ja kooli tagasi. Minu arvates oli lastel sellest puudus ning see näitas, et keskkonnavahetus on oluline. Kuidas Ehitustrustil läheb? Eks kogu turuga samad küsimused on meil ka – hinnatõus, kuidas muutub ehituse vajadus turul, kuidas ärid ringi paiknevad, tööjõuga seonduv, arendused. Saame kogu möllust osa. Loomulikult on meil ka pool aastat tagasi sõlmitud lepinguid ning proovime hakkama saada oma teadmiste ja parima äranägemise järgi. Hindame ka oma riske erineval tasemel ning teeme nende põhjal edasisi otsuseid.

Kuidas kriisist võimalikult väikeste kahjudega välja tulla? Tegelikult ei teagi, kas tänast saab kriisiks nimetada, lihtsalt laual on nii palju muutujaid, millele ei ole häid vastuseid. Kaine mõistus tasub alati endaga kaasa võtta. Need projektid, mis tunduvad ülihead ja ülikasumlikud... tegelikkuses pole pudrumägesid olemas. Kahjuks kipub inimestel olema haugi mälu ja nii mõnelegi tundub järjekorras viies olles, et ta kohe jääb kaubast ilma ning peab pakkuma kõiki üle. Kui jätkusuutlik saab see ajas olla? Arendajatel pole selle vastu midagi, et ostjad tahavad rohkem maksta, ent ma ei usu, et see olukord saab kaks või viis aastat kesta! Üldiselt arvan, et pikemas perspektiivis peab meeskonnas olema inimesi, kes taluvad raskeid hetki ja saavad keerulises olukorras hästi hakkama. Teatud hulk inimesi ei suuda iga oluga kohanduda ja seda ei saa pahaks panna, aga meeskond üldiselt peab kriisihetkedel tugev olema ning nii tullaksegi kriisist välja. Teine on õppetund on mõelda alati, kuidas probleeme lahendada, ent mitte seda, kuidas neid ei saa lahendada.

on tore, kuigi täna paistab see rohkem silma siis, kui on seotud mõne toetusega, nagu on olnud elektriautode ja päikesepaneelide toetus. Doteerimine liigutab ka inimeste mõttemaailma sinnapoole. Arvan, et rohkem hoiab CO2 kokku ja laseb loodusel taastuda hoopis Covid-19, sest seoses sellega ei lenda ega tarbi enam inimesed nii palju. Kaks aastat tagasi oli tarbimine täiesti ohjeldamatu – nädalalõpp lennukiga Pariisis ei läinud enam reisina arvessegi. Kõigele on praegu selgelt pidurit tõmmatud.

Kuidas rohepööre on teid mõjutanud? See oli aastaid tagasi, kui tuli esimest korda tõsiselt teemaks energiasääst ning nullenergiamajad. Olime meiegi ähmi täis ja mõtlesime, et peame teema endale hästi selgeks tegema, et olla turul eelisolukorras. Rahunedes ning natuke sisse ja välja hingates saime aru, et kui tellija tahab kaks korda rohkem soojustust seina kui seni, kas me ei oska seda oma kogemuste ja tarkusega teha? Ühesõnaga – kui tellija tuleb rohelise projektiga, siis hinnastame selle ja oleme nõus kõike tegema. Roheline mõtteviis

Ja kuidas edasi? Positiivselt muidugi! Üldiselt on ju praegu segane aeg kõigile – inimestele, ettevõtjatele, eriti kurb on olukord turismisektoris. Võime ju riiki ja koroonat kiruda, aga käisin hiljuti autoga Hispaanias ning sain aru, et meil on kõik väga hästi! Meil ei ole komandanditundi, meil on enamik kauplusi ja vähemalt kaasaostmiseks toidukohad avatud, me ei pea tänaval maske kandma ning lubatakse ühest maakonnast teise liikuda. Eesti on turvaline, kodune ja parim koht elamiseks. n

Ehitustrust AS tuntumad objektid:

n Skyoni büroohoone Maakri tänaval Tallinnas n Tartu Lõunakeskus n Tartu Ülikooli Delta õppehoone ettevõtluskeskus

n Büroohoone Paju 2 Tartu südames n L’Embitu 4* Superior Tallinna kesklinnas n Tartu Riia 2 asuv multifunktsionaalne hoone Kvartal

Väljaandja: Postimees Grupp AS Projektijuht: Johannes Johanson, Johannes.johanson@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Trükk: Kroonpress AS



12

SISUTURUNDUS ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

AINULT TURVAKAAMERAST EI PIISA. Nutikatele kurjategijatele vastu seismiseks on vaja integreeritud turvasüsteeme.

Eestis arendatud turva- ja hoonehaldustarkvara aitab end kindlalt tunda

E

ttevõtteid varitsevatest küberohtudest ollakse tänapäeval juba teadlikud, ent muud tüüpi ohtudele ei osata tihtilugu piisavalt tähelepanu pöörata. Tehnika areng annab nutikatele kurjategijatele kätte üha uusi võimalusi teiste vara kallale pääseda. Kui varem tuli enim karta lihtlabast sissemurdmist, siis nüüd teevad muret ebaturvalised krüpteerimata läbipääsukaardid, mida saab iga võtmetegija juures mõne euro eest kopeerida. Piisab vaid õhtul lahti unustatud uksest või magama jäänud valvurist, et kurjategijad hoonesse pääseksid. Inimesed ei ole masinad ja väsimus või muremõtted võivad ka kõige hoolikama töötaja hajameelseks muuta. Samuti võib ettevõttele kujutada ohtu endine töötaja, kes ei ole läbipääsukaarti tagastanud või on sellelt jäänud õigused ära võtmata, sest seda on peetud liiga keeruliseks või tülikaks. Mida siis teha? Üha enam minnakse üle automaatsetele registreerimissüsteemidele, mis aitavad ühtlasi tööjõukuludelt kokku hoida. Automaatsed lahendused panevad ruumi ise valve alla, kui seal näiteks tund aega keegi ei liigu. Sel juhul pole hullu, kui viimane lahkuja unustab seda teha. Lisaks inimestele pannakse hoonet valvama kaamerad.

Tarkvara, mis vaatab tulevikku Kuid kas sellest siiski piisab? Multilink Group OÜ teab, et kõige paremini on hoone kaitstud, kui ühendada selleks mitu meetodit. Ettevõtte loodud täislahendus koondab seadistamise, kasutajate halduse ja sündmuste jälgimise. Need süsteemid teevad koostööd, täiendavad üksteist ja suhtlevad omavahel läbi andmesidevõrgu. Seda aitab teha Hotseci halduskeskkond, mida hakati 2004. aastal arendama just seetõttu, et turul polnud piisavalt paindlikke süsteeme. Selliseid, mis vaataksid tulevikku ning ennetaksid aastate pärast tekkida tõotavaid probleeme. Hotseci luues keskenduti eelkõige kasutajasõbralikkusele ja interaktiivsusele, tänu millele on seda võrreldes seadmetootjate pakutava tarkvaraga väga mugav kasutada. Näiteks on seal lihtne läbipääsukaartide õigusi peatada. Kui panna paika kellegi viimase tööpäeva kuupäev, muutub tema läbipääsukaart pärast seda kuupäeva automaatselt väärtusetuks plasttükiks. Hotseciga saab tuua mugavalt ühte kohta kokku tulekahju-, läbipääsu- ja valveanduritelt laekuva info ning gaasi- ja elektrinäidud. Samuti võimaldab see näha häire asukohta hoone plaanil ning kaamera vahendusel kohe vaadata, mis objektil toimub. Hotseci turva- ja hoonehaldustarkvara kasutavad paljud Eesti ettevõtted, ärihooned ning riigi- ja omavalitsusasutused. Lisaks kodumaale on Hotsec kasutusel Soomes, Rootsis, Austrias, Suurbritannias, USA-s, Venemaal, Ukrainas ja isegi Saudi Araabias. Süsteem sobib nii väikestele kui suurtele asutustele. Et arendus toimub Eestis ja siinsed olud on tuttavad, on võimalik kohalike klientide muredele kiiremini lahendus leida. Välismaised ettevõtted ei ole tihtilugu erilahenduste pakkumisest kuigi huvitatud või küsivad nende eest ülemäära kõrget hinda, takistusi võib tekitada ka keelebarjäär.

Turvasüsteemile tuleks mõelda enne hoone valmimist Kui küsida, millal on õige aeg turvasüsteemi osas otsuseid langetada, siis Multilink Groupi esindaja Mihkel Merilaini sõnul kindlasti enne hoone valmimist, sest eri süsteemid eeldavad erisuguseid kommunikatsioone. Valvsust ei tohiks töö tellija kaotada ka turvasüsteemi

projekteerimise ajal. Sageli tehakse «tüüpprojekte» ega arvestata hoone eripärade või kliendi vajadustega. Seepärast tasub projekti kaasata kogemustega spetsialist. Et juba olemasolev, ent aegunud või värskendust vajav süsteem turvalisemaks teha, ei pea otsast peale alustama, vaid sellele saab Hotseci tarkvaraga täiendusi ja liidestusi luua. «Iga projekt on kui rätsepaülikond, mis peab valmima tellija ja teostaja tihedas koostöös. Tihtipeale inimene ei tea, mida täpselt tahab. Seetõttu on loodav süsteem sageli üle- või aladimensioneeritud. Üritame alati leida optimaalse lahenduse, mis lahendaks kliendi tegelikud vajadused,» ütleb Merilain. Multilink Group OÜ põhiline tegevusvaldkond ongi kliendi soovist lähtuvate integreeritud erilahenduste projekteerimine ja elluviimine. Ta on aidanud tööle panna nii automaatpesulaid kui automaathosteleid. Huvitava näitena võib välja tuua koolisöökla süsteemi, kus õpilane registreerib söömaskäigu oma läbipääsukaardiga ja kuu lõpus genereeritakse sööjate aruanne. Või siis riidehoiukapid, mis toimivad nagu pakiautomaadid: igal kasutajal on isiklik kapp, mida ta saab avada oma läbipääsukaardi või PIN-koodiga. Unikaalne lahendus on Hotseci häirenupp, mis võimaldab klienditeenindajal, sotsiaaltöötajal, pangahalduril või õpetajal teatada ohust läbi arvuti. Teised kasutajad ja hoone valvurid näevad ekraanilt häire andnud kasutaja asukohta ning saavad seda arvestades reageerida.

Mitmetasemeline turvalisus lisab paindlikkust Paljudele ettevõtetele on oluline, et läbipääsudel oleks mitmetasemeline turvalisus, mis tähendab, et kui töötaja kaotab oma kaardi, ei saa kurikaelad seda ära kasutada. Multilink Groupi läbipääsuseadmed võimaldavad isikut tuvastada lisaks läbipääsukaardile PIN-koodi, QRkoodi või biomeetria abil – uksest saab sisse vaid siis, kui kaasas on kaart ning lisaks vastab andmebaasis olevale näpujälg või näokuju. Samuti saab teha kohustuslikuks sisestada mõne täiendavat turvalisust vajava ukse juures lisaks kaardile PIN-kood. Võimalusi on palju. Hotseci üks eelis on hajutatud süsteemiarhitektuur – süsteem koosneb väikestest sõltumatutest sõlmedest, mis suudavad toimida iseseisvalt, ükskõik kas nad on parasjagu tarkvaraga ühenduses või mitte. Samal ajal ei häiri iga üksiku sõlme tehniline rike või pahatahtlik rikkumine ülejäänud sõlmede tööd. Nii ei lange ühe tõrke puhul kogu süsteem rivist välja.

Capsule Hostels kasutab Hotseci oma külastajate halduseks.

FAKTID Tehnilised märksõnad, mis iseloomustavad Hotseci: ◾ klient-server arhitektuur; ◾ TCP/IP ühendused riistvara ja tarkvara ning kliendi ja serveri vahel; ◾ krüpteeritud ühendus kliendi ja serveri vahel; ◾ skaleeritavus väikeettevõttest üleriigilise süsteemini; ◾ modulaarne ülesehitus ja litsentseerimine; ◾ skaleeritav väikeettevõttest suurkorporatsioonini; ◾ keskne sündmuste haldus; ◾ keskne kasutajate haldus; ◾ keskne häirete haldus koos häirete kinnitamisega; ◾ keskne objektide (süsteemide) visualiseerimine; ◾ vektorgraafiliste jooniste tugi (CAD joonised); ◾ lihtne objektide kaugjuhtimine objekti plaanilt (valvestamine, ukse avamine, väljundite juhtimine jne); ◾ sisseehitatud aruandegeneraator; ◾ e-posti päästik, mis võimaldab saata e-kirju suvalise eeldefineeritud sündmuse juhtudes.

Hea turvasüsteem säästab elektrit Tihtipeale jääb efektiivse turvasüsteemi loomine raha taha, kuid Mihkel Merilaini sõnul ei tuleks lähtuda hinnast, vaid eelkõige sellest, et süsteem suudaks täita kliendi vajadusi. «Turvasüsteemi saab väga edukalt kasutada näiteks elektri säästmiseks. See teab täpselt, kas mingis hoone osas või kabinetis viibib keegi. Kui parasjagu kedagi kohal ei ole, siis on mõistlik kustutada tuled ja vähendada võimsust teistel energiatarbijatel, nagu kütte- või ventilatsiooniseadmetel,» ütleb ta. Nagu ikka, vajab kõik, mis tehnikaga seotud, hooldust. Millal ja kes seda tegema peaks? Merilaini sõnul peaks ideaalne süsteem töötama nii, et seda ei pane tähelegi. Turvasüsteemi puhul võib see aga tähendada, et süsteem ei tööta üldse. Seetõttu on oluline pakkuda süsteemidele 24/7 monitooringut, et klienti saaks võimaliku rikke korral kohe teavitada. Nii saavad töötajad pidevalt muretsemise asemel igapäevasele tööle keskenduda ja turvamured spetsialistide hoolde jätta.

Hotsec võimaldab häireid kuvada graafilistel plaanidel. Kui ruum on valves, on see plaanil sinine, kui valvest maas, siis roheline. Häire korral vilgub punaselt.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Multilink Group OÜ | tel 5302 1367 multilink@multilink.ee | www.multilink.ee www.hotsec.eu | sales@hotsec.eu


MAI 2021 • ÄRI UUS KODU ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������� KINNISVARAHALDUS

Haldusfirmade töö hõlmab palju enamat kui koristamist ja turvatööd. Haldaja ülesanne on eelkõige panna hoone üürnikud, külastajad, kliendid ja omanikud nii kontoris kui ka kaubanduskeskuses ja toidukohas end turvaliselt ning probleemivabalt tundma.. Foto: Shutterstock

PANDEEMIA ON MUUTNUD kinnisvarahaldusettevõtete töökorraldust GERLI RAMLER

Koroonakriis on omamoodi väljakutsete ette seadnud ka kinnisvarahaldusettevõtted, sest nii kodukontorite kasutamise plahvatuslik tõus kui ka e-teeninduse kasv vähendab ning muudab firmade ja organisatsioonide kontoripindade vajadust. Seetõttu vaatavad kinnisvara omanikud kriitiliselt kinnisvaraga kaasnevad kulud üle.

H

aldusettevõtete jaoks on oluline hoida silma peal klientide püsi- ja jooksevkuludel. MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liikme, ärikinnisvara täisteenusepakkuja BPT Real Estate tegevjuhi Janek Hintsovi sõnul suutis hea haldusettevõte juba koroona esimese laine ajal tuua klientide kõrvalkulud keskmiselt 30 protsenti alla, näiteks lülitades tühjadel kontorikorrustel kütte- ja ventilatsioonisüsteemi säästurežiimile, vähendades vastavalt vajadustele ja kontorite kasutustihedusele teenuste mahtu ning muutes puhastus- ja turvagraafikuid tõhusamaks. Siiski erinevad kaks pandeemialainet tema sõnul märgatavalt: «Eelmisel kevadel oli ehmatus ja segadus

väga suur, keegi ei teadnud, mis toimuma hakkab, kui kaua kestab ja millal läbi saab. Linnad olid autodest tühjad, büroodki olid tühjad. Sel kevadel oli mullusest palju õpitud. Meie büroohoonetes jäi näiteks täituvus 50 protsendi ringi – kes said kodus töötada, jäid koju, sest nii soovitati. Ent kellel eriti ei olnud võimalik koju jääda, töötasid kontoris, järgides reegleid.» Ühest küljest on inimesed olnud väga kohusetundlikud, kuid kuna neilt

oli ära võetud tavapärane suhtlusvorm, hakatakse kõigest sellest Hintsovi sõnul pikapeale väsima. «Riias oli ju näiteks korraldus, et kõik riigiasutused peavad olema kodus ja lisaks oli neil ka komandanditund. Seal tundus kesk- ja vanalinn ikka vahepeal täiesti mahajäetuna. Vilniuses oli maskikandmiskohustus juba mõni kuu enne meid ja käib ka laste kohta. Pole ime, et inimesed tüdinevad piirangutest ning nii ongi näiteks kaubanduskeskuste JANEK HINTSOV

13


14

KINNISVARAHALDUS ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

KOMMENTAAR Seoses koroonaga viiakse läbi senisest põhjalikumaid desinfitseerimisi ja puhastustöötajad pööravad eriti suurt tähelepanu enampuudutatavatele pindadele nagu liftinupud, ukselingid ja segistid. Foto: Shutterstock

Kontorireeglid ja soovitused BPT Real Estate näitel:

n Kokkupuutel viirusekandjaga palume jääda n n n n n n

koju ning teavitada meeskonnaliikmeid tekkinud olukorrast. Kohtumiste vajalikkus läbi mõelda – ehk saab asjad lahendada telefoni või videosilla vahendusel. Kui kohtumine on vajalik, siis võimalusel võiks osaleda ettevõttest ainult üks inimene. Nii majas kui ka majast väljas toimuval kohtumisel hoida distantsi ja kanda võimalusel maski. Võimalusel kasutada kodukontorit. Palume läbi mõelda, kas kodus töötamiseks on kõik vajalikud töövahendid olemas. Kui midagi puudu, anda teada vastutavale isikule. Veel kord – hoidke distantsi!

ROHEPÖÖRE KONTORITES

Ärikinnisvara haldaja igapäevatööd puudutab aina enam ka rohepööre Erinevalt aastatetagusest ajast pööratakse haldusettevõtetega halduslepingute sõlmimisel aina suuremat tähelepanu keskkonnahoiule ja rohelisele mõtteviisile. See algab loodussäästlikest puhastustvahenditest ja jäätmekäitlusest, ulatudes inimeste transpordi ning vee- ja energiatarbimiseni. «Eks tegelikult liigub kogu maailm, kaasa arvatud ehitussektor ju CO2-neutraalsuse ja rohelisuse poole, nüüd on käes haldusettevõtete aeg,» ütleb Janek Hintsov. Ta rõhutab, et kui varem olime harjunud pidama säästlikeks ja oma ökojalajäljest hoolivaks Skandinaaviamaid, siis täna on ka Eesti, Läti ja Leedu juba päris tublid. Pole ka ime, sest väga paljud suured investorid on selgelt rõhutanud, et eelistavad rohemärgistega ettevõtteid ning paljud organisatsioonid vaatavad uude kontorisse või tootmishoonesse kolimisel eelkõige hoone energiatõhusust ning -märgiseid. Haldusfirmasid puudutavad sel teemal näiteks biolagunevate materjalide kasutamise suurendamine, paberikulu vähendamine, koristusettevõtete puhastusvahendite keskkonnasõbralikkus.

Kinnisvaraomanikud peaksid ka kriisis tegema otsuseid, mis täidaksid tuleviku eesmärke Stell Eesti AS tegevjuht, juhatuse liige Mikk Sillamaa

avamisel kauplused rahvast täis. Haldusettevõtte jaoks tähendab see omakorda valmisolekut eriolukordadeks ning objektide kõrgendatud tähelepanu all hoidmist.» See on kaasa toonud kontorihooneid, kaubanduskeskusi ja tööstushooneid hooldavate haldusettevõtete töökorralduse muudatusi vastavalt valitsevatele piirangutele ning klientide otsustele. «Paljudes ettevõtetes on loodud graafikud ja selged juhised. Ümber on tõstetud laudade paigutus, et need ei asetseks üksteisele liiga lähedal. Samuti käiakse kontoris graafikujärgselt, näiteks osa on nädala kolm esimest päeva kodus ja siis kaks päeva büroos, teised vastupidi. Pikki paljude inimestega koosolekuid ei peeta, nõupidamiste vajalikkus mõeldakse hoolega läbi ja need on muutunud efektiivsemaks, sisulisemaks ning peetakse vähemate inimestega.» Väga oluliseks on muutunud ventilatsiooniseadmete uuendamine ning mõõdistamine, sest teadlaste hinnangul aitab viirusega võidelda esmalt korralik ventilatsioonisüsteem. Muidugi ruumide desinfitseerimine: seoses koroonaga viiakse läbi põhjalikke puhastusi ning puhastustöötajad pööravad eriti suurt tähelepanu enampuudutatavatele pindadele nagu liftinupud, ukselingid ja segistid.

HOONE HÜGIEENIKONTSEPTSIOONITA ENAM EI SAA «Meie töö on panna hoone üürnikud, külastajad, kliendid ja omanikud nii kontoris kui ka kaubanduskeskuses ja toidukohas end turvaliselt ning probleemivabalt tundma. Selleks peab ümbritsev keskkond olema puhas, ohutu ja mugav. Toetame igati valitsuse juhiseid hügieeni jälgimisel ning põhimõtet, et haigestunu koht ei ole tööl, kaupluses, asutuses, tänaval ega üldse teiste seas,» sõnab Hintsov. Ta lisab, et igal ettevõttel on õigus teha oma käitumisjuhised enda töötajate, partnerite ja klientide jaoks. Seejuures on muidugi oluline, et ettevõtted annaksid selgelt teada juhistest ja reeglitest nii töötajatele, külastajatele, klientidele, koostööparteritele kui ka oma haldusettevõttele. Kõige parem on paigutada nähtavasse kohta lühike ja selge kodukorrareeglite juhend, et iga büroos viibija teaks, kuidas seal käitutakse ning tunneks end tänu sellele mugavalt ja turvaliselt. Haldusettevõttele annavad aga üüriliste ja omaniku jagatavad juhised võimaluse luua hoone üldine hügieenikontseptsioon, mille abil kaardistada oma tööd ning hinnata riske. Selline kontseptsioon välistab võimaluse, et mõni töölõik jääks kahe silma vahele, väldib topelttööd, hoiab kokku kulusid ning võimaldab luua senisest tervislikumaid ja kemikaalivabu keskkondi. n

Ärikinnisvara haldusteenus on viimase 10 aasta jooksul Eestis arenenud oluliselt kiiremini kui mujal Baltimaades, aga mitte piisavalt, et jõuda järele Lääne-Euroopa tasemele. See tähendab, et väärtuspõhist terviklahendust kinnisvaraomanike ja haldusettevõtete vahel on Eestis veel vähe. Skandinaavias ja Lääne-Euroopas on see pigem valdav koostöömudel, sest kinnisvaraomanikud hindavad läbipaistvat ja lõpptarbijale väärtusloovat haldusteenust. Võib öelda, et enne pandeemiat olid mitmed kinnisvaraomanikud mõistnud väärtuspõhist haldusteenust, sest selle eesmärk oli hoida vakantsed pinnad miinimumis. Paraku pandeemia tulemusena oleme astunud sammu tagasi. Täna on teenuse ostmisel peamiseks otsustuskohaks hind. Muidugi ei saa seda kindlasti kellelegi pahaks panna, sest pandeemia mõjul on vakantsete pindade ruutmeetrid suurenenud ning haldusettevõtetel on vähem lõpptarbijaid, kellele pakkuda väärtustloovat teenust. Näitena võib tuua, et kui hoone parklast tuleb lund lükata ja seda kulu jagati enne 10 rentniku vahel ning nüüd jagatakse seda viie vahel, siis see tähendab, et kinnisvara omanik peab tekkinud vahe ise kinni maksma. Antud kulu on aga tegelikult tuleviku arvelt ja seetõttu ollakse sunnitud jätma näiteks mõned mahukad remonttööd tegemata. See omakorda loob pikas perspektiivis olukorra, kus olemasolevad rentnikud ei ole enam rahul selle pinna üürimisega, sest renoveerimistööd on edasi lükatud ja nii-öelda parkla on ainult pooleldi puhtaks lükatud. Selline olukord ei ole kindlasti jätkusuutlik, mis paneb haldusfirmasid rohkem pingutama ja selgitustööd tegema, et näidata, kuidas haldusettevõte loob läbi professionaalse teenuse väärtust kinnisvaraomanikule, kui rentnikud on rahul. Omanikud peaksid proovima siiski teha otsuseid, mis täidaksid tuleviku eesmärke, et üürnikud pikendaksid lepinguid ja vakantsid oleksid miinimumis. Oma ettevõttes tunneme, et aastaid arendatud tervikteenuste kontseptsioon on ennast ära tasunud ja läbi selle suudame täna tagada rahuloleva lõpptarbija ehk kinnisvara kasutaja, mis on tänases pandeemia valguses määrava tähtsusega. Meie portfelli on just viimasel pandeemia aastal lisandunud mitmed keerulised ärikinnisvara objektid, kus kinnisvara omanikud on hinnanud väga kõrgelt meie võimet pakkuda kõiki kinnisvaraga seotud teenuseid ja hästi juhitud kliendisuhtlust läbi kvalifitseeritud haldusmeeskonna. Ärikinnisvara omanikule on oluline rahulolev klient, mis tagab võimalikult väikse vakantsuse hoones. Tulenevalt pandeemiast ja sellega seotud mõjutustest, kus võimaldatakse töötajatel suuremal määral kodukontori kasutamist on ettevõtete üüripinna vajadus oluliselt muutunud, mis omakorda tähendab hoonetes üürnike rotatsiooni. Selle tulemusena olemegi oma klientidele kaasamõtlejad ja pidevalt kohandame oma teenuseid just lõpptarbijatest lähtuvalt.



16

KINNISVARAHALDUS ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

Kontorites on saanud asendamatuks kaaslaseks helikindlad kabiinid ning helisummutavad istumisnurgad. Foto: Shutterstock

SISEKUJUNDAJA: kontor ei ole anonüümne ruum, kuhu tullakse lihtsalt tööle! GERLI RAMLER

Kui varem unistasid inimesed tööst, kus nad saaksid hommikukohvi kõrval öösärgis koosolekuid pidada ja kodunt kiirustamata tööd teha, siis tänaseks on sellest kujunenud paras väljakutse. Mis on seoses koroonakriisiga muutunud hea kontori lahutamatuks osaks ning kuhu trend suundub, räägib sisekujundaja Katariina Kalda büroost Home For Soul. Kas ja kuidas on kontorite trend muutunud viie aasta tagusega võrreldes? Kontorid on suures osas kolinud koju. Eks trend on süvenenud juba varem, kuid nüüd sai see nii-öelda sunniviisiliselt massidesse paisatud. Eks sellega on kindlasti üksjagu väljakutseid tekkinud. Üldjuhul ei ole inimestel kodus eraldi kabinetti ehk töötuba. Või kui see isegi on, vajab see praegu tihti mitme inimese vahel jagamist. Kodukontoriks on saanud nii elutoad, köögid kui ka magamistoad. Sellistes tingimustes töötamine pole ideaalne. Kui varem unistati, et hommikul ei peaks kuskile minema ja pidžaamas võiks arvuti taha istuda, siis tegelikult nüüd pika aja jooksul unistatakse tihtilugu ikka juba heast põhjusest hommikul uksest välja minna. Unistatakse tööatmosfäärist ja selleks loodud süvenemisvõimalustest ning kollektiivsest kontaktist. Milline nutikas toode võiks olla igas kontoris? Kontorites on saanud asendamatuks kaaslaseks kindlasti üha enam helikindlad kabiinid ning helisummutavad istumisnurgad. Kabiinide arengut on ääretult kiire

ja põnev jälgida, sest see toode muutub aina innovaatilisemaks ning on avatud kontorites väga mobiilne ja samas hädavajalik. Aina enam tuleb juurde põnevaid materjale mitte ainult funktsionaalsust, vaid ka ökoloogilist jalajälge arvestades. Sinna alla kuuluvad nii viimistlusmaterjalid kui ka mööblimaterjalid. Kas endiselt rõhutakse avatud kontoritele või on ruumijaotuses midagi muutunud? Avatud kontori puudustest on tänaseks selgelt aru saadud. Kui ühelt poolt muudab see inimeste suhtlemise vahetuks ja kiireks, siis teisalt on keskenduda keeruline. See muidugi sõltub töö iseloomust, kuid kirja kirjutamine ning kiire küsimus kolleegilt üle laua hoopis teisel teemal ei muuda keskendumist kergeks. Ma arvan, et nüüd otsitaksegi midagi vahepealset ja innovaatilist – avatud, õhuline ning ühtses sümbioosis toimiv kontor, kuid vajadusel hästi mobiilne, multifunktsionaalne ja jagatud. Täpselt nagu vaja, võiks olla ka kasutusvõimalus ükskõik mis hetkel päeva jooksul.

Kas ja kuidas on kontorid muutunud inimsõbralikumaks? Kahtlemata on. Palju pööratakse rõhku inimesele, kes kontorit kasutab. Enam pole uudne lahendus elektrilised töölauad, mis võimaldavad ka vahepeal püsti seista, samuti ergonoomilised toolid ja muud tehnilised töövahendid laual. Eks aina enam mõistetakse, et väärtuslik töötaja on rahulolev töötaja, mitte vaimselt ja füüsiliselt läbipõlenud inimene. Kontor pole enam ammu anonüümne ruum, kuhu tulla kaheksaks tunniks istuma, vaid ikkagi koht, kus inimene peaks end mugavalt tundma ja tööd nautima! Millega soovitad töökohta hubasemaks muuta? Kontorit saab hubaseks muuta detailide abil. Eelkõige sõltub see siiski väga palju inimestest endist. Endiselt arvan, et sellepärast peakski lähtuma indiviidist ja tema vajadustega arvestama ja neid võimalusel võimaldama. Kodusemaks ja mõnusamaks muudavad loomulikult kontori elustaimed, pildid ning eelkõige mõnus pingevaba atmosfäär. See on ka üks asi, mis ehk muutub aina n enam paremuse poole.



18

SISUTURUNDUS ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

PVC-HALL Eestis enim PVC-halle tootev Asula OÜ tegeleb PVC-hallide, -angaaride, -tentide ja -kardinalahenduste projekteerimise, tootmise ja paigaldusega. Tänu aastatepikkusele kogemusele on Asulal suutlikkus toota ja paigaldada PVC-halle ning kardinlahendusi kiirelt, professionaalselt, kvaliteetselt ning soodsalt.

Ettevõtte ruumimure lahendab ilmastikukindel kuumtsingitud teraskarkassiga PVC-hall TAGASISIDE «PVC-hallide rajamine võimaldanud Mayers Industriesil kiiresti laiendada vajalikku laopinna mahtu. Kasutab PVC-halle eelkõige taara ja materjalide ladustamiseks. Toodame talvist autoklaasipesuvedelikku ja taara ettevarumine ning ladustamine on võimalikuks osutunud ainult tänu uutele PVC-hallidele. Hindame koostööd hallide tootja ja paigaldaja ettevõttega Asula OÜ väga heaks. Kõik on sujunud, nagu kokku lepitud. Tähtaegadest on kinni peetud ja tänu sellele on soetatud ka mitu halli. Koostöö jätkub kindlasti.» Kert Orusalu tehnika- ja haldusjuht Mayeri Industries AS

«

Meie tugevus on pakkuda terviklahendusi alustades projekteerimisest ja aluspinna ettevalmistamisest elektri- ja sisustuslahendusteni vastavalt kliendi soovidele ning reaalsele vajadusele, andes oma vilumusele tuginedes nõu, kuidas kliendi probleem tema jaoks kõige mõistlikumalt lahendada,» ütleb Asula OÜ juht Rain Saar. «Kliendid on nii tootmisja tööstusettevõtted kui ka põllumajandus-, loomakasvatus-, ehitus- ja logistikaettevõtted. Kui alguses olime arvamusel, et PVC-halli ostjad ei ole tänu hallide vastupidavusele ning pikaealisusele püsikliendid, siis tänaseks on kliente, kellele paigaldame juba kolmanda, neljanda ja viienda halli.» PVC-hall või angaar on lihtsaim, kiireim ja soodsaim võimalus ettevõtte ruumipuuduse lahendamiseks. Sinna on hea paigutada toorainet ja kaupa, aga ka laiendada tootmisala. Põllumajanduses saab PVC-halle edukalt kasutada loomakasvatuses ning kuna materjal laseb läbi loomulikku päevavalgust, on sellel loomadele hea mõju. Asula valmistatud PVC-hallid ning nende kuumtsingitud terasest konstruktsioonid on valmistatud arvestades Eestis kehtivaid lume- ja tuulekoormuseid. Projektid tehakse vastavalt klientide mõõtudele personaalse lahendusena, olgu suurus sada või mitu tuhat ruutmeetrit.

Rebenemiskindel ja süttimatu PVC tagab kindlustunde aastateks PVC-kate kaalub 900g/m2 ja selle tegemiseks kasutab Asula kvaliteetset Saksa ja Belgia tehaste toodangut. PVC-kate ei põle ja katte tuletundlikkus on B-s2,d0. Halle on võimalik teha erinevat värvi ja neile saab trükkida ka soovitud logo, pildid, tekstid või muu vajaliku info. Materjali on kerge puhastada ja hooldada. Valge katus hallidel tagab suurepäraselt päevavalguse läbilaskvuse, andes märgatava kokkuhoiu energiakuludelt. «PVC-hallid on vastupidavad ja kestavad meie kliimas aastakümneid. Väga oluline on klientide jaoks ka

nende paigaldusmugavus – PVC-hallid paigaldatakse otse asfaltplatsile, need ei vaja vundamenditöid ning plats on kasutatav ka pärast halli demonteerimist,» räägib Saar. «Demonteerida on lihtne tänu karkassi kokkupanemisel kasutatavatele poltühendustele. Lisaks on PVC-hallidel hea järelturg – neid saab hiljem, kui vajadus kaob, müüa umbes 70-protsendise ostuhinnaga.» Samuti on PVC-hallil soodne hooldus ja remondikulu. Kuna tegemist on korrosioonikindla, UV-kaitsega ning rebenematu materjaliga, on ühe PVC-halli eluiga vähemalt 30 aastat. PVC on unikaalne materjal, millest tänu tugevusele on võimalik valmistada lisaks hallidele erinevaid tooteid, katteid, vaheseinu ja kardinaid. PVC-kate on kiirem, lihtsaim ja soodsaim lahendus ükskõik millele, mida ilmastiku või võõra silma eest peita soovite.

PVC-kardin või -vahesein on asendamatu abiline ruumi jagamisel mitme tegevuse vahel PVC-kardinad on suurepärane lahendus, kui on vaja jagada ruumi mitme tegevuse vahel, eraldada keevitaja töökoht või laoruum ülejäänud ruumist. Kardinaid võib paigaldada nii garaažidesse, töökodadesse, tootmis- kui ka põllumajandushoonetesse. Kardinad saab panna liikuma rullikutega siinil, mis teeb käsitlemise eriti mugavaks. PVC-kardinaid saab paigaldada välitingimustesse, näiteks varjualustele toodete-kaupade kaitseks. Kardinaid võib valmistada osaliselt läbipaistvad, tekitades aknaefekti või õhku läbilaskva võrguga, mis hoiab kinni sademed, kuid tagab õhuliikumise. Asula OÜ on PVC-katete ja teraskonstruktsioonide projekteerimine, tootmise ja paigaldamisega tegelenud pikki aastaid. Ettevõttele on oluline olla klientidele olemas ka pärast toodete garantiiaja lõppu ning aidata neil äri efektiivsemaks muuta. Asula on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige ja tunnistatud Edukaks Eesti ettevõtteks 2019 ja 2020.

«Puumarket on oma Mustamäe osakonnas õnnelik Asula OÜ püstitatud PVC-materjalist varikatuse omanik ja kasutaja. Varikatus on valminud mõõtudega 70x6 meetrit ja kasuliku kõrgusega 4,5 meetrit. Varikatuse seitsmemeetrised moodulid on eestkaetavad nägusate ja vastupidavate võrkkardinatega. See hoiab kergekaalulised laokaubad nagu vahtpolüstürool ning klaas- ja kivivilla pakid tuulte ja sademete eest kaitstud ja kuivad. Projekteeritud on ehitis Puumarketi värvides ja vastab täpselt meie laomajanduse vajadustele. Kogu tööprotsess alates varikatuse hinnapakkumisest kuni vastuvõtmiseni oli väga perfektne. Võime julgelt ja veendunult soovitada Asula OÜ teostust igale nõudlikule tellijale!» Raivo Lillemets haldusjuht, juhatuse liige Puumarket AS «Oleme tellinud Asula OÜ-lt PVC-halle, sest see on olnud kõige kiirem ja soodsam lahendus, kui on vaja juurde pinda. PVC-hall sobib Uninaks AS toodetele suurepäraselt. Alustasime Asulaga koostööd, kuna saime kõige kiiremini vastuse. Oleme tehtud töödega rahul ja seetõttu koostöö ka jätkub.» Guido Piksar juhataja Uninaks AS

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Asula OÜ info@asula.ee www.asula.ee


MAI 2021 • ÄRI UUS KODU ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ EHITUSMATERJALID

Endine Volta tehasehoone Tallinnas sai uue ilme Eesti toodetega – hoone fassaad laoti Wienerbergeri Aseri tehases toodetud Nordic Line’i sarja Tallinna ja Oslo klinkertellistega. Arhitektuur: Apex Arhitektuuribüroo OÜ. Foto: Heikki Avent

KAS EESTI EHITAJA EELISTAB kodumaal toodetud ehitusmaterjali? GERLI RAMLER

Eestis toodetakse palju mitmesugust ehitusmaterjali plastiktorudest ja betoonelementidest kuni ventilatsioonitoodete ning fassaadide ja avatäideteni. Samuti on Eestis juba 1993. aastast olemas kohalikke tootjaid ühendav organisatsioon Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, kuhu kuulub üle 60 liikme. Uurisime kahelt tugevalt tegijalt, kuidas hindavad nemad kohalike tootjate tuntust Eesti tarbijate seas.

L

Lääne-Virumaal Aseris asub Wienerberger ASi tellisetehas. Tehase tootmisvõimsus ületab 50 miljonit tellist aastas, mis võimaldab varustada koduturgu ning Läti ja Leedu kõrval ka Venemaa ja Skandinaavia kliente ning tarnida eestimaist toodet mujalegi Euroopasse. Wienerbergeri tegevjuht ja juhatuse liige Margus Puusepp nendib, et Aseri tehase toodangust müüdi 2020. aastal Eesti turul 21%, kuid viimase kolme aasta jooksul on kodumaiste toodete müük olnud Eestis langustrendis. «Vaada-

tes aga Eesti kogu käivet, siis on positiivne nentida, et oleme olnud edukad uute projektide leidmisel, kus kasutatakse kontsernist imporditud keraamilisi katuse- ja fassaadikive. Jätkuva panusega Aseri toodete arendusse ja uute kollektsioonide loomisega oleme veendunud, et kodumaiste toodete müük suureneb juba sel aastal ja ühtlasi suureneb ka meie turuosa Eestis,» avaldab ta lootust. Avalike hoonete hulgast on Aseri tellistega välisilme saanud näiteks Kohtla-Järve riigigümnaasium, Suure-Jaani tervisekoda, rekonstruee-

MARGUS PUUSEPP

ritud teater Ugala ja Martensi maja Pärnus. Hulgaliselt telliselamuid leiab Blue Sky uusarendustest ning korterelamute efektsemad näited on Volta loftid ja Uus-Veerenni eramukvartal, kus majade fassaadidel kasutati kõiki Aseri tellisplaatide valikusse kuuluvaid tooteid. Ettevõtte turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv lisab, et kuna Wienerberger on Eesti turul toimetanud juba üle 20 aasta ja Aseri on tuntud tellisetootja juba eelmise sajandi algusest, jõuavad Eesti inimesed kohalike tellisteni nagunii. Lisaks kodumaistele tellistele, tellisplaatidele ja klinkersillutuskividele kuuluvad tootegruppidena ettevõtte valikusse ka keraamilised katusekivid ja ehitusplokid. «Siiski tundub, et oleme teiste kodumaiste tootjatega samas seisus ja tundub, et «eelista kodumaist» ja

19 19


20

EHITUSMATERJALID ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

Wienerbergeri tehas Aseris. Foto: Heikki Avent

«toeta kohalikku tööhõivet» lähenemise ning mõtteviisi juurdumine võtab Eestis veel aega,» ütleb Parv. «Igasugune ehitus vajab üldjuhul suurt investeeringut ning ehitusmaterjalide valikut tehes langetatakse otsused vastavalt vajadustele ja võimalustele. Samas on muidugi hea meel tõdeda, et järjest enam väärtustatakse ehedust, looduslikkust, kestvust ja vastupidavust ning siinkohal saame olla abiks oma toodetega.» Ta lisab, et ehitusturg on nõudlik ning seoses turu trendide ja nõudlusega toimub pidev tootegruppide ja -valiku laiendamine. «Meie inimestes on püüdlikkust arendada ennast ja tootmist ning meie kaasaegsete ja keskkonnasõbralike ning erakordselt vastupidavate ehitusmaterjalide kaudu luua maailmast ilusam paik. Suursugustest arhailistest aastakümneid ja kauemgi kaunina püsinud tellishoonetest inspireerituna töötasime Aseris näiteks välja uue kodumaise keraamiliste fassaaditelliste kollektsiooni, millega kevade hakul välja tulime. Kombineerides nüüdisaegsetel seadmetel valmistatud ja kaasaja normidele vastavad fassaaditellised ning rustikaalse ja romantilise retrostiili, sündis Retro Line telliste kollektsioon, mille välimus on nagu aja jooksul loomulikult vananenud ja väärika vormi võtnud aastakümneid säilinud tellistel.» Margus Puusepp lisab, et tänavune aasta on Aseri tehases toonud Wienerbergerile suuri investeeringuid ja muudatusi. «Uue automaatse sorteerimise ja pakendamise liini avamisega tõuseb tehase tootmiskiirus ning tootmine ja pakendamine saavad toimuda vastavalt vajadusele 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. See tähendab kõrgemat taset tootmise efektiivsuses, tööohutuses ja -tervishoius. Investeeringu peamisi eesmärke oli ka CO2 jalajälje vähendamine nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis,» selgitab ta. «Uus liin võimaldab toota kivide põletamiseks kuluva sama gaasi koguse juures rohkem tonne kive ehk saavutame märkimisväärse tootmise efektiivsuse tõusu väiksema mõjuga keskkonnale.»

Uue automaatse sorteerimisliini abil tõuseb Aseri tehase tootmiskiirus mitu korda ja kivide liinil liikumise ning sorteerimise teevad edaspidi ainult robotid. Foto: Heikki Avent

ÄRI UUS KODU • MAI 2021



22

EHITUSMATERJALID ���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

KRIMELTE: EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJAD PEAKSID OMA TUNTUSE TÕSTMISEKS ROHKEM PINGUTAMA Ehitusvahtude, silikoonide ja akrüülide tootja Krimelte OÜ bränditoodete müügidirektor Eikki Kari nendib samuti, et võrreldes näiteks toiduainetööstusega ei ole meie tarbija eriti kursis kodumaise ehitusmaterjalide turuga. «Olen kuulnud, et kuidas saab üldse Eestis sellised tipptegijad pärit olla! Aga saab küll,» muigab ta. «Ja inimesed, kes on teadvustanud, et näiteks PENOSIL on meie oma kodune kaubamärk ning tooted valmistatakse siinsamas Tallinnas, ostavad meie toodangut hästi ja tunnevad kodumaist kaupa soetades head meelt. Ei ole vahet eestikeelsel ja muukeelsel Eesti elanikul – Eesti toodetesse suhtutakse ühtmoodi positiivse meelestatusega.» Mõni aasta tagasi viis Krimelte koduturul läbi sihtturu-uuringu, et saada teavet PENOSIL-i kaubamärgi tuntuse kohta. «Selgus, et kodutarbijad reeglina teavad kaubamärki, aga ei tea, kus või kes on tootja. Professionaalsed ehitajad seevastu on aga kursis, et tegu on kohaliku toodanguga, mis on arendatud, testitud ja toodetud Eestis.» Eikki Kari hinnangul võiksid Eesti ehitusmaterjalide tootjad tegelikult oma tuntuse osas rohkem pingutada ning panustada eestimaise tutvustamisele, kuna inimesed tunduvad olevat selleks valmis ja sellest huvitatud. Krimelte on pannud toodetele ja reklaammaterjalidele eraldi märke, et tegu Eesti tootega. «Me ise saame ju klientide eelistusi kujundada! See on ikka natuke ettevõtete tegemata töö, kui neid koduturul ei

Krimelte Maadlusliidu toetuseks müüdavate toodete «perepilt».

tunta, sest tegelikult võiks palju rohkem patriotismile rõhutada ning veel parem oleks seda teha mitme ettevõtte koostööna. Kõigil läheb ju paremini, kui eelistaksime eestimaist – raha jääb kodumaale, omad inimesed saavad tööd.» Krimelte toetab neljandat aastat läbi Eesti Maadlusliidu noorsportlasi ning sponsorkampaania tarbeks müüakse ka erikujundusega ehitusvahtu PENOSIL Premium Gunfoam, mille iga ballooni müügist läheb teatud summa maadluse edendamiseks. Tegu on ettevõtte ühe populaarsema tootega, mis on rahva seas saanud kujunduse tõttu nime «maadlusvaht».

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

«Olles aga rahvusvaheline firma ja müües tooteid enam kui 70 riiki üle maailma, peame olema piisavalt globaalsed, et kliendid tunneksid meie toote igas riigis ära. Seetõttu on toodete nimed inglisekeelsed, aga muidugi muud tekstid pakendil on kohalikus keeles,» räägib Kari. Ehk ka seetõttu tundub tavatarbijale, et tegemist on mõne välismaise tootjaga? «Meie menutoodetest veel rääkides on selline elastne aknauksepaigaldusvaht Window&Door Elastic, mis näiteks suudab puidukonstruktsioonidega niiskuse ja temperatuuri mõjul «kaasa mängida», andes tootele pika eluea. Teiseks on see testitud õhutihedusega vaht ja seda kasutades saavutab hoone parema energiatõhususe.» Uudistest rääkides toob Eikki Kari välja uue liimvahu Premium SpeedFix EPS&XPS, mis asendatakse EPS-plaatide majaseina kleepimisel senist kuivseguliimi. «Tänu sellele kaob ära 25-kilogrammise koti tassimine ning ämbri-, trelli- ja segamisevajadus. Kuivseguga saab liimida umbes 6m2 EPS-plaati, liimvahtu läheb samal ajal ainult umbes kilogramm. Ehk 12 kilo liimvahtu versus 500 kilo kuivseguliimi. Lisaks vajab liimvaht vaid vahupüssi ning loksutamist. Töö on 40 korda kergem, kiirem ja lisaks kuni 50 protsenti soodsam. Oleme seda meelt, et tooted peavad aitama kaasa energiaefektiivsusele ning lihtsustama ja kiirendama ehitusmeeste tööd.» Vaatamata pandeemiale läheb Krimeltel bränditoodete müügidirektori sõnul kenasti. «On küll koroona tõttu vahepeal veidi raskusi transpordi- ja logistikateenustega ning samal põhjusel kimbutavad ka toorainepuudus ja kallinemine, aga oleme olukorrale adekvaatselt reageerinud ning tänu sellele suutnud adapteeruda.» n


MAI 2021 • ÄRI UUS KODU ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������ EHITUSMATERJALID

KOMMENTAAR

Ehitusmaterjalide liit: Eesti tarbija tunneb kohalikku toodangut suhteliselt hästi Eesti tarbija tunneb üsna hästi koduturul toodetud ehitusmaterjale, eriti hästi orienteeruvad valikus professionaalsed tarbijad, ütleb Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane. Tema sõnul on liidu liikmete hulgas palju tublisid tootjaid, kelle kaubamärgid on ka üldiselt hästi tuntud. «Võib-olla kõik eratarbijad tõesti alati ei teadvusta, kas nad ostavad Eesti toodet või importtoodet, kuid meil on üsna palju selliseid ehitusmaterjale, mis ongi turul valdavalt kodumaised tooted,» räägib Rebane. «Samas on muidugi ka selliseid tooteid, mida Eestis üldse ei valmistata. Ja enim on vast selliseid ehitusmaterjale ja -tooteid, mida toodetakse nii Eestis kui ka tuuakse sisse.» Nii et valikut tegelikult on. Kui materjali omadused on võrdsed, siis võiks Rebase hinnangul alati eelistada kodumaist, et tuua rohkem kasu Eesti ettevõtetele ja neis töötavatele inimestele. Samas on aga kindlasti ostuotsuse tegemisel väga oluline hind. Mõned sarnased importtooted võivad olla odavamad kui Eesti tooted ja ka see võib olla põhjus, miks tundub, et tarbija ei eelista eestimaist. Lisaks hinnale mängivad rolli ka muud erinevad aspektid – tehnilised omadused, kvaliteet, välimus jne. Ehitustoode on peaaegu alati mingite konkreetsete tehniliste para-

meetritega ja nendele parameetritele vastavus on esmatähtis. Et need parameetrid oleksid kõigi poolt ühtmoodi kasutatud ja tarbijale esitatud, kasutatakse ehitustoodete puhul niinimetatud harmoneeritud Euroopa standardeid – nii kindlustatakse, et toote koha käiv info on igal pool Euroopa turul ühtmoodi ja õigesti arusaadav. «Tegelikult võib üldehitusmaterjalide puhul pea kõigi ehitusmaterjalide ja -toodete rühmade osas leida Eesti tootjaid, mis tähendab, et Eesti toodetest võib kenasti maja püsti panna! Paljud kaubamärgid nagu Wienerberger ja Krimelte on päris kaua turul olnud ja tarbijatele tuttavad – arvame, et näiteks tsemendi- ja lubjatootja, killustiku ja liiva pakkujad, betoonisegude, betoonelementide, seina- ja katusematerjalide, sillutuskivide, akende-uste, torumaterjalide ja muu suuremad tootjad on vägagi tarbijale tuttavad,» loetleb liidu tegevjuht. «Me ei oska hinnata, kui hea või halb see Eesti kaubamärkide teadlikkus tegelikult on, aga eks see võiks alati parem olla. Kuigi samas üldine teadlikkuse tase ehitusmaterjalide kohta pole sugugi paha. Sageli räägitakse ju kaupadest kaubamärkide nimetustega, järelikult teatakse neid väga hästi,» nendib Rebane. «Ja meie tootjad on tegelikult oma toodete tutvustamisel väga tublid – näiteks kevadine ehitusmess on Eesti üks populaarsemaid messe üldse. Samuti tutvustatakse pidevalt oma tooteid, täiustatakse nende kasutusvõimalusi, varustatakse tooteid uute juhendmaterjalidega.»

Ta lisab, et oma toote tuntuse tõstmine tarbijate seas on eelkõige ikka tootja enda töö, kuna liit ei saa ju kellegi tooteid propageerida ega ühte tootjat teistele eelistada. «Kuna see on ettevõtete müügitöö üks osa, siis meie liiduna sellesse ei sekku, et ei tekiks ebaausat konkurentsi. Liiduna tegeleme kõigi liidu ettevõtete huvides, see seondub eelkõige õigusaktidega, standarditega, üldiste juhenditega. Küll oleme koos käinud näiteks välismessidel, aktiivset koostööd oleme teinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.» 1993. aastal moodustatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub üle 60 liikme. Liidu visioon on olla Eesti ehitustoodete keskkonda kõige paremini tundev organisatsioon ning missioon on ühendada erinevad ehitusmaterjalide tootjad ühtsetesse tooterühmadesse ning tooterühmad ühtseks liiduks, aidata kaasa ehitustooteid puudutavate nõuete ning eetilise ärikeskkonna kujunemisele.

23


24

UUED SUUNAD �����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

Hinnatõus paneb ettevõtjad pinnaefektiivsust tõstma, mis tähendab näiteks töökohtade kasutuse optimeerimist. Foto: Shutterstock

Hinnale keskenduv lähenemine on ajalugu – ärikinnisvara

UUS SUUND ON EFEKTIIVSUS GERLI RAMLER

Uut kontorit, esindust, teeninduskohta, ladu või muud ärikinnisvara otsivate klientide mõttemaailmas on toimunud muutus – varasema hinnale keskenduva lähenemise asemel otsitakse efektiivsust ning mitmekülgsemaid võimalusi. Seetõttu on kasvavas trendis näiteks stock-office’i tüüpi segalahendused ning kontoripinda üüritakse näiteks tubade ning ruutmeetrite asemel laua kaupa.

«V

iimaste aastate vintsutused lubaks eeldada, et kinnisvaras toimuvad suured muutused, aga põhilised trendid ärikinnisvaras on olnud üsna stabiilsed juba peaaegu kümnendi jagu. Väga üldiselt võib neid kokku võtta sõnaga efektiivsus – varasem peamiselt hinnale keskenduv lähenemine on vahetunud sügavama mõistmisega,» nendib ärikinnisvara täislahendusi pakkuva Restate nõukogu

liige Ardi Roosimaa ja lisab, et globaalsete keskkonnateemade kõrvale on tõusnud tervis. Kui see kinnisvarakonteksti asetada, siis oli varem oli tervis alati elu- ja ärikeskkonna aspekte, mille suhtes paraku lihtsalt pigistati silm kinni. «Ühiskontorid büroopindadel, meelelahutuse komponent kaubanduses ja müügipind laos on laias plaanis just efektiivsuse – ja mugavuse – otАаARDI ROOSIMAA

sing. Majanduse konjunktuuri muutus toetab kvalifikatsiooni tõstmist igas valdkonnas. Sellega kasvavad nõudmised ka töö- ja ärikeskkonnale ning silma kinni pigistamine enam ei toimi.»

MIDA TÄHENDAB PINNAEFEKTIIVSUSE TÕSTMINE? Paraku tõusevad ka ehitushinnad jätkuvalt ning seetõttu ei saaks pinnaefektiivsust tõstmata paljud ettevõtted varsti endale sobivat kinnisvara lubada. Mida see tähendab? Ardi Roosimaa sõnul tuleb optimeerida töökohtade kasutust, see tähendab, et jagada töötajate va-



26

UUED SUUNAD �����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021

Kolm aastat tagasi Tallinnasse Kadaka tee algusesse rajatud stock-office oli juba nurgakivi paneku ajaks välja üüritud.

Lasnamäele Peterburi teele ehitatud Stock 101.

MIS ON MIS? Stock-office on kolm ühes hoone, kus on ühendatud ettevõtte kauplus-esindus, kontor ja ladu. Multifunktsionaalse lahendusena annab see võimaluse hoida firma tegevuse ühe katuse all, kulutamata aega ja ressursse kauplusest lattu või kontorisse sõitmisel. Stock-office on sobiv nii väikeettevõtjale kui ka jae- ja hulgimüüjale, kes soovib, et ettevõtte kõik üksused toimivad koos. Kuna tegemist on reeglina uute hoonetega, on need ehitatud kvaliteetselt ja energiatõhusalt tänapäevaseid standardeid järgides. Loft-office on moodne avar ruum, kus ettevõtte kauplus, ladu ja kontor asuvad kõik ühes ruumis. See muudab klientide teenindamise kiireks ja mugavaks ning samas huvitavamaks, kuna kõik laotooted on esitletud nagu poes. Loft-office’i termin tuleb ameeriklaste lofti ehk pööningukorteri nimest. Kuna loft-office’is on suurem osa kaubandusel, on oluline, et see asuks hästi ligipääsetavas ja nähtavas kohas väljaarendatud piirkonnas. ESG investeering on vastutustundlik investeerimine, mille puhul inimesed ei lähtu investeerimisotsustes ainult rahalisest kasumist, vaid ka mõjust keskkonnale ehk kliimamuutustele ja loodusressursside haldamisele ning sotsiaalsetele teemadele nagu tootevastutus ja töötajate heaolu.

hel – ja miks mitte ka teiste ettevõtetega – ühistöö ja ühiselu projekte. Ärisuunad tuleb koondada üksteisele lähemale ning neid omavahel kombineerida, tuues neid ühte majja. Siin on hea näide stock-office ja loft-office ehk kolm ühes pinnad, kus ettevõte kasutuses on korraga nii ladu, büroo kui ka kaubanduspind. «Samuti soovitan üle vaadata pinna kasutuse ning muuta see paindlikuks hooajalise pinnakasutusega, näiteks võib lao- ja müügipinna osa hooajaliselt muutuda. Ka kvalifikatsiooni tuleb tõsta, suurendades inimeste võimekust, näiteks koolitada laopersonalile müügioskusti või vastupidi,» räägib Roosimaa. «Lisaks tuleb rohkem toetada loovust – panustada töökeskkonna inspireerivusse nagu avatud vaated, vaheldusrikas ruum. IT-sektor on selles teed näidanud juba üle kümne aasta.»

TÕUSEB STOCK-OFFICE’I JA LOFT-OFFICE’I TÜÜPI KINNISVARA POPULAARSUS Lisaks tuleb rohkem panustada ka keskkonda, sotsiaalsesse hoolivusse ja juhtimise kvaliteeti, niinimetatud jätkusuutlikud ESG investeeringud. Eestis kehti-

vad kõik need trendid – tervisest ja keskkonnast peab hoolima! Kõik see eeltoodu toetab Roosimaa sõnul stockoffice’i ja loft-office’i laadsete äripindade populaarsust ja pole põhjust arvata, et trend lähiajal muutuks. «Kõige raskem oli mõni aasta tagasi, kui mõttemaailm keerles ainult üürihinna ümber. Viimaste aastate suure teavitustööga on ettevõtjate teadlikkus sedavõrd kasvanud, et paari euro suurune hinnalisa võrreldes traditsiooniliste pindadega ei ole enam põhiargument. Mitmekülgsete kolm ühes pindade populaarsust kirjeldab vast kõige paremini see, et neil pindadel on üüritase kaks-kolm eurot ruutmeetri kohta kõrgem, aga hooned leiavad üürilised suuresti enne ehitusperioodi lõppu.» Stock-office’i ja loft-office’i peamised argumendid on, et kogu äri paikneb mugavalt ühes kohas, mille tõttu on ülevaade laoseisust ja juurdepääs kaubale kiirem. Lihtsamaks muutub kommunikatsioon, tööaeg ei sõltu teistest üürnikest ning pinna kvaliteet on kõrgem kui traditsioonilises laos. Samuti vähenevad transpordi- ja sidekulud, kuna enam ei pea töötajad sõitma kaupluse ja lao või büroo ja esinduse vahet. Nii kasvab ka töötajate efektiivsus. Samuti on hooned uued ja esteetiliselt meeldivamad.

KINNISVARA ARENDAMISES MÄNGIVAD MÕJU KASVAVAD EHITUSHINNAD Kuigi võib tunduda, et igal pool pidevalt ehitatakse, on turg Roosimaa sõnul ikka sinusoidne: «Elukondlik kinnisvara on nautinud suurepäraseid tulemusi ja kortermaju on kerkinud tõesti palju. Ärikinnisvara turu aktiivsus kasvas oluliselt alles eelmise aasta lõpus. Projekte on palju tekkinud, aga arvestades, millise hooga on arenenud näiteks e-kaubandus, võib eeldada, et lähiajal ülepakkumist veel ei paista.» Pigem hakkab tema sõnul kinnisvara arenduskiirust mõjutama kiiresti kasvav ehitushind. «Meil oli äsja juhtum, kus kahe sarnase hoone ehituseelarve kasvas aastaga peaaegu 40 protsenti. See ei ole kindlasti jätkusuutlik. Üüritasemed sellega ühte sammu käia ei suuda. Loodame, et tegemist on ajutise varustuskriisiga. Ka ärikinnisvaras laiemalt ei ole ülepakkumist hetkel näha, kuna domineerib üks segment – logistika ja väiketootmine. Teistes segmentides on turg pigem ootaval seisukohal. Kui ehitushinna kasvutempo ei aeglustu, võime lähiajal pigem näha projektide hulga vähenemist.» Suures plaanis ei ole pilt üüri- ja ostuturul muutunud. Pisut võib olla Roosimaa hinnangul kasvanud ostupäringute arv, kuid kinnisvara kasumlikkus on normaaltingimustes ikkagi madalam kui üürniku põhitegevuses. «Ostuvõimalust küll kaalutakse, aga kui majandus on kasvav ja ettevõtja usub oma äri arenguvõimalusse, siis ei ole kinnisvara soetamine äriliselt õige otsus. Pigem võetakse kinnisvara ostu kui vaba raha parkimist või pensionifondi.» n

KINNISVARATURU ÜLEVAADE

Ober-Haus: pandeemia pakkus kontoripindade üürnikele häid võimalusi Kontoripindade sektor muutus samuti 2020. aastal oluliselt, selgus Ober-Hausi uusima iga-aastase Baltikumi pealinnade kinnisvaraturgude ülevaatest. Ehkki kontorid olid pärast tööformaadi muutust inimestest tühjad, ei lõpetanud ettevõtted üürilepinguid ja kontorihoonete haldajad said teenida stabiilset üüritulu. Siiski kasvas Baltimaade pealinnades 2020. aastal kontoripindade pakkumine märkimisväärselt, mis langes kokku pandeemia perioodiga. See tekitab turuosalistes sektori jätkusuutliku arengu ja lähituleviku väljavaadete osas õigustatud muret. Ober-Hausi andmetel lisandus 2020. aastal Vilniuses, Riias ja Tallinnas 186 100 ruutmeetrit uut büroopinda, mida on 30% rohkem kui 2019. aastal. Sealhulgas Vilniuses 102 600, Riias 49 500 ja Tallinnas 34 000 ruutmeetrit. Märkimisväärne osa ettevõtete töötajatest töötab praegu täielikult või osaliselt kodus ning pandeemia ei võimalda ettevõtetel täpselt hinnata oma kontoripindade vajadust tulevikus. Nii ebakindlates tingimustes endiselt raske hinnata pandeemiajärgse ärimudeli suunda, millest tulevikus sõltub nõudlus kontoripindade järele. Arendajaid võivad aga ees oodata suuremad katsumused, kui jätkuvalt kasvab kontoripindade pakkumine, mis 2021. aastal saab olema vähemalt 130 000 ruutmeetrit. Selline märkimisväärne kogus kontoripinda võib saada väljakutseks mitte ainult uute projektide arendajatele, vaid ka vanemate hoonete omanikele. Ettevõtte kontoripindade optimeerimise riski võivad kompenseerida ainult uued ettevõtted või juba tegutsevate ettevõtete laiendamine Balti riikide pealinnades. Ometi näitab kasvav täituvuse määr kõigis Balti riikide pealinnades, et kontoripindade pakkumise kasv leiab aset eriti ebasoodsates oludes ja just kontorite üürnikud võivad olla need, kes sellest kasu saavad. Mis toimub tööstuskinnisvaraga? Tööstuskinnisvara sektoril Balti riikides olid 2020. aastal kõik eeldused edasiseks kasvuks. Ober-Hausi andmetel ehitati Vilniuses, Riias, Tallinnas ja nende ümbruses aasta jooksul 208 000 ruutmeetrit uut laopinda, mis on 46% rohkem kui 2019. aastal. Aastal 2020 ehitati kõige rohkem uusi laopindu Riias. Vilniuses algas lisaks tavapäraste ladude suhteliselt aktiivsele arendamisele 2020. aastal ka stock-office’ite väljatöötamine, mis on sealsel turul suhteliselt uus nähe.



28

RUBRIIK ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

ÄRI UUS KODU • MAI 2021