Issuu on Google+

Poska Varjud lk 8-9

Ă•pilaste esinduskogu - lk 2

Ma olen taimetoitlane - lk 4

Detsember 2012 nr. 4

1


Juhtkiri

Õpilasesinduse 25 päikest Ingrid Änilane

Taas on aeg vanad jõulusalmid välja otsida või uued mõelda, sest pühadeaeg on aina lähemale jõudmas. Koos sellega muidugi ka kauaoodatud vaheaeg. Jaanuaris ootab abituuriumi ees riigieksamite kinnitamine. Seega on viimane aeg hakata mõtlema oma tulevikule. November pakkus soovijaile võimaluse veeta üks päev töövarjuna. Ning kes teab, ehk oli varjutatav amet just see, millega tulevikus tegelema hakatakse. Olgu selleks siis arheoloog, jumestuskunstnik või lavastaja. Lisaks neile, kes alles oma tulevikuga seotuid otsuseid tegemas, on hulgaliselt neid, kel see otsus juba tehtud. Aga milline saab see valik ja sellega kaasnevad võimalused olema? Ehk saad Sinagi mõnest selles numbris olevast mõtteavaldusest vastuse oma küsimusele. Eriti sel juhul, kui oled mõelnud õpetajaameti peale. Seniks aga rahulikku jõuluaega ning kohtumiseni uuel aastal!

2

Kui eelmisel aastal töötasid meie õpilaste esindajad kõvasti uue õpilasesinduse põhikirja kallal, siis see aasta toimusid valimised juba kiirelt. Nimelt kutsuti igast klassist õpilaste esindusse kaks uut liiget, kes valiti klassisiseselt. Kõikide esindajate esimene ühine kokkusaamine toimus oktoobris. Selle aasta esindajad on kõik väga aktiivsed ja sõbralikud noored, kes tahavad suuresti panustada koolielu paremaks muutmisele.

Taaskord on valitud uus õpilaste esindus, mis see aasta sai esimest korda valitud uue süsteemi järgi.

Õpilasesindus ootab kõigi õpilaste aktiivset osavõttu koolielu korraldamisel. Vahelüli õpilase ja õpetaja/juhtkonna vahel Meie kohustuseks on edastada kooliga seonduvaid probleeme juhtkonnale. Kindlasti ei jäeta kedagi ukse taha ja üheskoos püütakse leida lahendused. Kaks toimkonda Infotoimkonna tööks on edastada informatsiooni kõigile õpilastele, seetõttu on infotoimkonnas igast klassist vähemalt üks liige. Tagamaks paremat informatsiooni liikumist koolis. Kultuuritoimkond tegeleb kooli meelelahutuslikuma

Foto: Mari Potter

Selleaastane õpilasesinduse koosseis

osaga, korraldades üritusi. Õpilasesinduse poole võib pöörduda igaüks ÕE eesmärgiks on kaitsta õpilaste huve ja õigusi ning aidata kaasa koolielu muutmisele. Lisaks soovib õpilasesindus suurendada õpilaste osalemist koolis ja ühiskonnas. Efektiivsema töö tagamiseks on õpilasesindusel ka oma esindajad nii kooli õppenõukogus kui ka hoolekogus. õpilasesindus ootab kõigi

aktiivset osavõttu koolielu korraldamisel. Õpilased saavad alati pöörduda enda klassiesindaja või õpilasesinduse esimehe Teele Kalamehe poole. Õpilasesindusel on olemas ka meiliaadress jpgopilasesindus@gmail. com - kuhu võivad kõik oma murede ja rõõmudega pöörduda. Samuti leiab infot õpilasesinduse ja selle koosseisust kooli koduleheküljelt!

TOIMETUS KONTAKT Peatoimetaja Siiri Mugra siiri.mugra@gmail.com toimetajad Mari Potter maripotter1@gmail.com Erle Kaljapulk erlekaljapulk@gmail.com Deivi Kivi deivikivi@gmail.com Marian Venno marian.venno19@gmail.com Gerda-Liis Palmiste gerdaliispalmiste95@gmail.com Fotograaf Mari Potter Kujundus Mari Potter Siiri Mugra Keeletoimetaja Kristina Ude kristina.ude@jpg.tartu.ee Juhendajad Taavi Eilat taavi.eilat@gmail.com Maarja Pärtna maarja.partna@jpg.tartu.ee Kaasautorid: Ingrid Änilane, Kreete Alasoo, Freydis Ehrlich, Terje Vaher, Käti Kikerpill, Doris Luha, Angela Aavik, Kaarel Nõmmela, Kärt Kaasik, Toni Läänsalu


Uudis

Klassijuhatajast kõigi õpetajate juhiks Foto: Mari Potter Aktiivne klassijuhataja kooliüritusel

Füüsikaõpetaja Reemo Voltri valiti 1. novembril Eesti Haridustöötajate Liidu juhiks. Läksin uurima, mida selline tööpost tähendab ja milliseid muudatusi on see toonud õpetaja ellu. Erle Kaljapulk Kas otsus, et Teid valiti, tuli üllatusena? Eelnevalt oli siiski asi läbi räägitud. Esimene vestlus toimus kevadel ja siis polnud ma asjast eriti vaimustuses. Ent mida aeg edasi, seda kindlamaks ma muutusin ja viimaste läbirääkimiste tulemusena jõuti otsusele, et mina saan esimeheks ja teine kandideerija abiesimeheks. Kui valimiste aeg käes, oli otsus tegelikult juba tehtud. Hetkel olete Te umbes kuu aega ametis olnud. Millised on muljed? Esimene kuu on tavaliselt aeg sisseelamiseks, erinevate inimestega, sealhulgas organisatsioonisiseste inimestega, kellega mul tuleb koostööd teha, ministriga, mõningate riigikogu liikemetega, kohtumiseks ja tutvumiseks. Samas tahetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta. Pean väga olulisel määral soovitavate

muudatustega ennast kurssi viima, tegema endale selgeks, kuidas nendesse suhtuda ja teha Riigikogule selgeks, et muudatusi ei võetaks vastu sellisel kujul, nagu ministeerium seda hetkel on plaaninud. Muudatustes on asjalikke ettepanekuid, mille muutmise vajalikust ja põhjendatust me näeme, aga on ka asju, mis Eesti Haridustöötajate Liidu arvates ei ole õpetajasõbralikud. Kuidas see kõik on teie tavapärast elu mõjutanud (õpetajaamet, pereelu)? Õpetajaametis, nagu paljud õpilased teavad, on olnud vaja viia kiiresti sisse muudatused. Kuna ma pean olema vähemalt kord nädalas Tallinnas, pidime leidma asendusõpetaja (Ave Mõtt, toim.), kes annab siis vastava päeva tunde. Kevadel loodan ma teha nii, et kolmel päeval olen mina koolis ja ülejäänud kahel päeval on minu asendaja, kes saab endale konkreet-

sed klassid, keda ta õpetab, mitte ei asenda minu tunde, kuna hetkeseis tekitab ebamugavusi nii kolleegile, teistele õpetajatele kui ka õpilastele. Pereelust olen ma samuti pidanud eemal olema ma ei saa minna iga päev kohe pärast tööd koju ja tegeleda oma lastega nii nagu varem. Jõuan tihti koju hilja ja olen väsinud. Naine on pidanud võtma suurema kohustuse pere ees, kuna mind lihtsalt pole seal. Kas ameti vastuvõtmine on vähendanud hobidega tegelemise võimalusi või leiate nende jaoks alati aega? Esialgu pole esimese pooleteise kuu jooksul saanud grammigi spordiga tegeleda. Rääkimata nii minu kui ka minu abikaasa sünnipäevast, mis on selle aja vahepeale jäänud. Muidu jõudsin kolleegidega ikka vähemalt korra nädalas käia palli patsutamas, aga hetkel pole ma ka seda

jõudnud teha. Samas olen ma üpriski kindel, et kui ma saan asjadega ree peale ja kõik on selge, jõuan taaskord ka nende asjadega tegeleda. Kui ma sellega hakkama ei saa, siis on „kokkujooksmine“ kerge tulema. Eelmine liidu juht Sven Rondik oli ametis 26 aastat. Kas ka Teie plaanite ametis nii kaua olla? Õnneks või kahjuks ei käi asjad nii, et mina tahan ja siis nii on. Aga ma ei usu, et ma sellel ametil 26 aastat olen. Selleks hetkeks olen ma oma eelkäijast endiselt küll tunduvalt noorem, aga siiski juba pensionieelik. Kuid kes teab, kes teab... Valimised on iga nelja aasta tagant ja ma ei taha uskuda, et peale esimest nelja aastat mind ametist kõrvaldatakse. Ning kui see minu perele koormavaks ei muutu ja ma ise suudan jätkata, siis hetkeseisuga näen, et ise ma kohast loobuda ei sooviks.

3


Arvamus

Miks sa oled Kreete Alasoo

taimetoitlane?

Olles juba viiendat aastat taimetoitlane, täpsemalt lakto-ovovegetariaan, tuleb mul pea igal nädal sellele küsimusele vastata. Enamasti jääb mu vastus aga äärmiselt napisõnaliseks. Kui alustasin taimetoitlust omamoodi maailma päästmise eesmärgil, siis aja jooksul on see kujunenud lihtsalt iseenesestmõistetavaks harjumuseks. Samas tekitab see küsimus, mida mulle nii sageli esitatakse, tihti soovi taimetoitlust inimestele rohkem tutvustada. Taimetoitlus on muutumas maailmas järjest populaarsemaks ja seetõttu võiks mõista, mis on selle eluvaliku põhjusteks ning millest tulevad arusaamatused taimetoitlaste ja segatoiduliste vahel. Tõepoolest, miks ma siis ikkagi olen taimetoitlane?

4

Allikas: Internet

Taimetoitluse vormid ja põhjused Taimetoitluse puhul tuleb mõista, et see jaguneb erinevateks vormideks ning selle põhjused on äärmiselt varieeruvad. Üldiselt jagatakse inimesi keeruliste nimedega laktoovovegatariaanideks, laktovegetariaanideks, ovovegetariaanideks ja kõige äärmuslikemateks veganiteks. Mõnikord nimetavad end taimetoitlasteks ka inimesed, kes ei tarvita küll liha, kuid söövad meelsasti kala. Õigupoolest võib tõelisteks taimetoitlasteks pidada just ainult veganeid, kes on oma menüüst täielikult eemaldanud igasuguse loomse päritoluga toidu.

Taimetoitlaseks hakatakse Vikipeedia andmetel eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuurilistel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel. Kõhklust võivad esialgu tekitada mitmed tervise ja eetikaga seotud küsimused: kust saab taimetoitlane eluks vajalikke omega-3 rasvhappeid ja B-vitamiini? Kas taimetoitlasest ema sunnib ka oma last lihast loobuma? Kas taimed pole mitte samamoodi elusolendid, nagu on seda loomad? Inimene pole kiskja Taimetoitlus võib tunduda tavalisele inimesele sageli mõistetamatuna. On üldtuntud arusaam, et inimesed on evolutsiooni käigus kujunenud segatoidulisteks, erinevalt taimetoidu-

Inimesel pole tegelikult tahtmist lihtsalt endast nõrgematele loomadele kallale karata, neid maha murda ning ära süüa. listest loomadest nagu näiteks lehmad, hobused, jänesed jne. Sellegipoolest sarnanevad inimese kehalised tunnused rohkem taimetoiduliste loomadega, samas kui kiskjatest erineme me väga olulisel määral. Inimestel puuduvad kiskjatele omased küünised, kihvad ja instinktid. Inimese süljenäärmed, erinevalt näiteks kassi omadest, ei

hakka vabas looduses lindu nähes sülge eritama. Inimesel pole tegelikult tahtmist lihtsalt endast nõrgematele loomadele kallale karata, neid maha murda ning ära süüa. Selle asemel, et süüa toorest liha, nagu teevad kõik lihatoidulised loomad, keedavad, praevad ja küpsetavad inimesed seda ning parandavad selle maitset erinevate maitseainete ja kastmetega. Liha söömise varjuküljed Liha söömist seostatakse mitmete haiguste tekkimisega. Liha söömine kõrgendab inimeste kolesteroolitaset. Lisaks on uuringud näidanud, et taimetoiduliste hõimude hulgas esineb vähem lääne ühiskonnale omaseid südamehaiguseid ja vähki. Samuti sisaldab meie toidulettidele jõudnud liha palju tervisele kahjulikke aineid. Tapaloomi nuumatakse erinevate rahustite, hormoonide, geneetiliselt muundatud soja, antibiootikumide ja preparaatidega. Rääkimata sellest, milliseid kantserogeenseid aineid tänapäeva lihatööstused lihale selle maitse ja välimuse parandamiseks lisavad.

Loodussäästlik alternatiiv Paljud taimetoitlased on teinud oma valiku meie planeedi ressursside säästmiseks. Erinevatel andmetel hõlmavad karjamaad ja söödapõllud 30-45 % Maa pindalast. Niivõrd mahukas loomakasvatussektor toodab aga kokku rohkem kasvuhoonegaase kui kõik planeedi liiklusvahendid kokku. Samuti tarbib meie lihatööstus suurtes kogustes niigi otsakorral olevat puhast vett. Ühe kilo liha saamiseks kulub sama palju vett, kui 200 kilo kartuli ja 160 kilo tomati kasvatamiseks. Kogu inimkonna taimetoitlus suudaks keskkonnaprobleeme oluliselt vähendada. Lihatööstuse sünged saladused Kõige enam pakub taimetoitlaste veendumustes kõneainet aga lihaloomade vägivaldne ja õõvastav kasvatusprotsess, mis pole mitte kunagi varem ajaloos olnud niivõrd massiline ja räige. Inimesed on loomi kasvatanud läbi ajaloo. Kuid varem kasvasid loomad vabas looduses. Praegustes massivabrikutes kasvanud lihaloomi ei saa


Arvamus filosoofiliselt isegi elusolenditeks pidada, sest neile pole sisuliselt õiget elu antudki. Loomi kasvatatakse kaugel nende looduslikest tingimustest pimedates ja kitsastes latrites. Kasvatusprotsessi lühendamiseks nuumatakse loomi ebanormaalselt kiiresti, et neid esimesel võimalusel rahaks teha. Liha kerge kättesaadavuse tõttu suhtutakse sellese väga kergekäeliselt. Poes kotletipakkide vahel

Tegelikult ei ole enamike taimetoitlaste elueesmärgiks teiste inimeste taimetoitlasteks värbamine

Siiri Mugra Mari Potter Olles koolitee lõpusirgel, on aastate jooksul olnud võimalus kogeda palju erinevaid õpetamisstiile. Mõnda tundi kõnnid ootusärevalt ja suu naerul, teise lähed veidi vastumeelselt. Tuleneb see ainest või õpetajast? Või ehk hoopis nende kahe kombinatsioonist? Esmamuljest algab kõik Öeldakse, et esmamulje on olulisim. Sama kehtib ka uude ainetundi sisenemisel. Õpilase suhtumine ainesse kujuneb suuresti õpetaja enda entusiasmist antud õppeaine suhtes. Õpetaja, kes on tulnud klassi rõõmsameelselt ja täis teotahet, on motiveerinud õpilasi palju rohkem, kui õpetaja, kes on tulnud klassi ning tundunud tuim. Andes tundi põnevusega ning tuues teemad õpilastele lähemale, kujundab õpetaja positiivset suhtumist antavasse ainesse. Tuues elulisi näiteid, millega saavad

orienteerudes ei mõelda ju ometi kuuekorruseliste loomafarmide ja 260 000 igal aastal Rakvere lihakombinaadis tapetud sea peale. Taimetoitluse kuvand meedias Kuigi taimetoitluse eelistamiseks võiks leida veel tuhandeid veenvaid ja mõtlemapanevaid argumente, siis paljudes ringkondades suhtutakse sellesse siiski kui haiglaslikku tähelepanuvajadusse. Tihtipeale tuleneb see ühiskonnale meedia kaudu kuvandatud arusaamast, et kõikide taimetoitlaste puhul on tegemist äärmuslike loomade õiguste eest seisjatega, kes jooksevad protestiks paljalt

ringi, pritsivad kuulsuste rebasenahkseid kasukaid solgiga ja sõimavad lihatarbijaid südametuteks mõrvariteks. Tegelikult ei ole enamike taimetoitlaste elueesmärgiks teiste inimeste taimetoitlasteks värbamine. Taimetoitlus kui teadlik valik Mina leian, et taimetoitlus on iga inimese enese valik, samamoodi nagu seda on ka liha tarbimine. Oma artikliga ei taha ma sundida kedagi taimetoitlusele, vaid üritada seletada taimetoitlaseks hakkamise peamiseid põhjuseid. Miks ma siis olen taimetoitlane? Ma leian, et praeguses olukorras on taimetoitlus

minu jaoks kõige parem valik. Ajal, mil lihast on saanud pelgalt keemiat täis produkt letil, mil loomade kasvatustingimused on hirmsad ja õõvastavad, mil meid ümbritsev keskkond hävineb inimeste lihahulluse tõttu ning tapetud loomade elu väärtustada ei suudeta, on see minu jaoks omamoodi lunastus. Ma ei leia, et lihast toitumine oleks väär, kui tarbitaks piiratud kogustes õiglastes tingimustes kasvatatud liha ning mõistetaks, et taldrikul lebav praetud kotlett oli kunagi päris siga. Kõige tähtsam on väärtustada igasugust toitu. Toitugu inimene siis ainult lihast või porgandist.

Hea õpetaja valem? õpilased samastuda või mis teeb teemast arusaamise lihtsamaks, tekivad seosed, mis arenevad edasi iseseisvateks mõteteks. Lisades kuivale teooriale huvitavat lisamaterjali, jääb antud teema paremini meelde. Olgu selleks siis videoklipp, foto või kasvõi muusikapala. Näiteks jääb Brežnev meelde ajalootunnis tema kohta räägitud anekdootide järgi, mõistet difusioon teab igaüks tänu mandariini koorimise näitele. Tasakaalu leidmine Ent, kui tunnid oleks täis ainult naeru ja lusti, ei oleks 45-minutilisest õppetööst eriti kasu ning materjal jääks omandamata. Olles liiga karm, võib aine muutuda vastumeelseks ning tekkida selle suhtes vastikustunne. Seega, tuleks õpetajal leida tasakaal autoriteedi ja liigse sõbrasuhte vahel. Seda piiri peab tunnetama ning mitte klassis korda käest laskma. Kuid hea huumorimeel aitab ala-

ti suhteid soojendada. Paljud on öelnud, et noored õpetajad on paremad kui vanemad. Põhjuseid selleks on toodud mitmeid – nende huvid sarnanevad rohkem õpilaste omadega ning nad tajuvad noore inimese maailma paremini. Samas on ka vanematel õpetajatel hulgaliselt eeliseid – neil on rohkem kogemust ja elutarkust. Nende õigel edasiandmisel rikastavad nad õpilaste maailma rohkema, kui ainult antud aine materjalidega. Mis muidugi ei tähenda seda, et noortelt õpetajatelt poleks meil midagi õppida. Kuid olenemata õpetaja vanusest, iseloomuomadustest ning ainetunnist, on olulisim, et õpetaja suhtuks igasse õpilasse võrdselt. Vastastikune austus Samas peaks ka õpilased arvestama, et õpetaja on vaid inimene ning austus peab olema vastastikune. Ei saa eeldada, et õpetajal on

järgmiseks tunniks parandatud hunnik kontrolltöid. Sellise suhtumisega kaotab õpilane õpetaja motiveerituse ning tahtmise klassi ette tulla. Lisaks tekitab õpetajas pahameelt seegi, kui tal tekib klassi tulemusi vaadates tunne, et ta on klassi ees hääletult rääkinud. Üks lihtsamaid viise sellise austuse näitamiseks on tundides kuulamine ja kaasatöötamine. Nende paljude kogetud õpetamismeetoditega on armsaimaks saanud need õpetajad, kes on andnud igale õpilasele võrdsed võimalused ning muutnud oma tunnid ühel või teisel moel huvitavaks ning meeldejäävaks. Ent nii palju kui on inimesi on ka arvamusi, ning kindlasti on igal õpetajal kellegi jaoks eriline tähendus. Kevadel lõpetame oma koolitee teadmisega, et meil on aastate jooksul olnud väga palju häid õpetajaid, keda jääme veel aastateks meenutama.

5


Reportaaž

Poska vanad ja noored Saaremaal teaduspäeval Doris Luha 30. novembrist – 2. detsembrini toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumis Miniteaduspäevade konverents. Tegemist oli õpilastele suunatud üleriigilise teaduskonverentsiga, mis sai alguse 2007.aastal ning mille eesmärgiks oli pakkuda teadushuvilistele noortele võimalust tehtud töid teiste asjahuvilistega jagada ning samas saada ka oma tööle tagasisidet. Kahe päeva jooksul tuli ettekandele üle 25 uurimustöö, millele andsid omapoolseid kommentaare mitmete ülikoolide teadlased. Osa võis võtta ka töötubadest. Ettekandeid täiendas Saarema Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt lavastatud etendus “Kabaree”.

6

Poska Gümnaasiumist võttis teaduspäevadest osa kokku kuus õpilast ja seitse õpetajat. Kohale sõideti eelkõige seetõttu, et näha kuidas uurimus- ja teadustöid teistes koolides läbi viiakse. „Saaremaale sõidu mõte tuli päevakorda, kuna 11. klasside õpilased peavad kohustuslikus korras tegema uurimustöid,“ põhjendas bioloogia õpetaja Lauri Mällo konverentsil osalemise vajalikkust. Õpetaja Mällo sõnul on järgmisel aastal lootust ka Poska koolis sarnane üritus korraldada.

Foto: Margo Möls Vaiksemuusikaõhtu talviselt maagiline atmosfäär täitis nii kuulajate kui ka esinejate südamed soojade tunnetega.

“Mitte kusagil Eestis ei saa ühe euro eest sellist elamust nagu siin”

15. novembri õhtupoolikul täitus Poska Gümnaasiumi auditoorium muusikahuvilistega. Kohal oli nii oma kooli inimesi kui ka külalisi väljast. Õhtu eesmärgiks oli veeta ühiselt aega hea muusika ja toredate inimeste seltsis – ehk pidada maha Vaiksemuusikaõhtu. Doris Luha Pool tundi enne kontserdi algust võis teise korruse koridoris kuulda ärevaid hääli, näha rõõmsaid ja ootust täis pilke – publik oli kogunemas. Paaril eelneval aastal toimunud muusikaõhtud olid head vastukaja saanud, mistõttu inimesi oli kohal rohkem kui kunagi varem. Mida rohkem tiksus kell täistunni poole, seda suurem oli soov auditooriumisse pääseda. Lisaks publikule võis märgata ka auditooriumist sisse-välja voorivaid esinejaid ja korraldajaid, kes andsid kogu üritusele veel viimast lihvi. Talviselt maagiline lavakujundus Paar minutit enne seitset hakati publikut lõpuks auditooriumisse sisse laskma. Ruumi sisenejaid tervitas koheselt jäine, sest ruumi oli hoolega tuulutatud ja aknad jäid avatuks ka kontserdi kestel, kuid siiski

maagiline õhkkond. Meeleolu aitasid luua nii lavakujundus kui ka hämar sinipunane valgus. Lava keskel asetsesid kaks diivanit ja nende kohal rippusid laest alla maani ulatuvad valged kardinad. Üheskoos tekitasid need illusiooni, justkui vaataks öisel väljal lumeonni, mille akendele on asetatud värvilised küünlad, mis põledes loovad vaatepildi, nagu tantsiskleksid lumel leegid. Istekoht sõbra põlve peal Kuna inimesi oli kokku kogunenud oodatust rohkem, oli probleeme kõigi mahutamisega. Kuid sellest hoolimata ei jäetud kedagi ukse taha. Esialgu istekohata jäänud leidsid selle kas lahke sõbra põlvel või kasutasid istumiseks auditooriumi keskel asetsevat treppi. Nagu ürituse nimigi ütleb,

oli kontsert pühendatud eelkõige vaiksemale akustilisele muusikale, millele maagiline ja talvine lavakujundus omalt poolt veelgi võlu juurde lisas. Kuid lisaks rahulikule muusikale, võis kuulda ka veidi kiirema tempoga lugusid. Õhtu jooksul oli mitmeid esitusi, mis tõid publikule kananaha ihule või panid plaksutades kaasa elama. Suurepärane elamus kõigest ühe euro eest Kontserdi lõppedes kutsuti esinejad lavale ja tänati neid pisikeste meenetega tehtud töö eest. Esinejate õnnelikud näod ja publikust kiirguv positiivne emotsioon panid üheskoos tervele üritusele ilusa punkti. Tõepoolest, reklaamiski kõlanud väide „Mitte kusagil Eestis ei saa ühe euro eest sellist elamust, nagu siin saab“, pidas paika.


Hüvasti e-kool, tere Stuudium lihtsamaks, loogilisemaks ja üleüldiselt paremaks variandiks.

Mari Potter Sellest õppeaastast võeti e-kooli asemel kasutusele uus õppeinfosüsteem Stuudium. Õpetajaid ja õpilasi küsitledes selgus, et uut süsteemi peetakse

Esimese suure boonusena tõid nii õpilased kui ka õpetajad välja Tera – õppematerjalide jagamise süsteemi. On lihtne, kui kõik õppematerjalid on ühes kohas koos ja õpilastele kättesaadavad. Samas on õppematerjalide alla laadimisel ka mõned

negatiivsed küljed. Näiteks kodutööde üleslaadimisel annab see hilisematele ebaausa eelise. Ka toodi negatiivse poole pealt välja see, et failide vaatamiseks tuleb nad enne ilmtingimata endale arvutisse alla laadida. Teiseks suureks positiivseks küljeks on sõnumite saatmise võimalus. Õpetajad näevad, kes on sõnumit lugenud ja kes mitte. Samas on see süsteem mõne õpetaja jaoks veidi ebamääraseks jäänud, sest sõnumeid tuleb saata palju ja vastused neile laekuvad segamini ja ilma selge süsteemita. Õpilased tõid miinusena välja ka teiste lendude õpilastele sõnumite saatmise võimaluse puudumise. Stuudiumi eeliseks on lisaks ka see, et uus õppeinfosüsteem pakub

Uudis

kursustele registreerimise võimalust. See on õpetajate töö lihtsamaks muutnud ja aidanud vältida üleliigset paberimajandust. Kuigi õpilaste jaoks on üleminek Stuudiumile olnud peamiselt positiivseks muudatuseks, toodi negatiivse kogemusena siiski välja septembris toimunud valikainetele registreerimise. Vaid loetud minutite jooksul oli suur osa kohti hõivatud ning paljud, kel polnud sel konkreetsel hetkel arvutile ligipääsu, jäid soovitud valikainest ilma. Kokkuvõttes peavad kõik Stuudiumit siiski e-koolist efektiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks ning kostuvad nurinadki on vaid koolipere sõbralikud soovitused selle kohta, mida edaspidi paremaks muuta.

Tulevikunädal - mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist? Marian Venno Tulevikunädala raames tutvustati erinevaid edasiõppimisvõimalusi. 16. novembril toimus 11. klassidele loeng teemal „Eesti haridussüsteem ja õppimisvõimalused peale gümnaasiumi lõpetamist“, mille viis läbi Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse nõustaja Reet Jakobson. Loengus tutvustati õpilastele õppimisvõimalusi üle Eesti - kirjeldati siin-

set kõrgharidussüsteemi, tutvustati ülikoole, räägiti akadeemilistest testidest ning ainepunktidest. Selgeks sai, et keegi ei tea, mis ees ootab ja iga aastaga võib haridussüsteem palju muutuda – tuleb ise aktiivne olla! Selleks on hea juba varakult tutvuda endale meeldivate või vajalike ülikoolide kodulehekülgedega. Lisaks võib tutvuda

veebileheküljega www. sais.ee, kus õpilased saavad tasuta ülikoolidesse dokumente esitada ning jälgida, kus nad pingereas parajasti paiknevad. 20. novembril tutvustas Bellnori tütarettevõtte StudyIn´i esindaja Kaisa Tooming välismaal õppimist. StudyIn on ettevõte, mis aitab noortel leida en-

HUVITAV FAKT: Pärast keskkooli lõpetamist 68% õpilastest jätkab kõrghariduskoolis – nendest 35% rakendus- ja 65% kõrgharidusülikoolis. 10% õppijatest suundub kutsekoolidesse ning 20% ei jätka samal aastal õpinguid (vähemalt mitte Eestis).

dale sobilik ülikool, vormistada dokumente, tegeleda rahaliste muredega ning aitab muul moel igati kaasa haridustee jätkamisele välismaal. Loengus tutvustati erinevaid ülikoole Inglismaal, Euroopas, Skandinaavias ja Iirimaal ning õppimisvõimalusi neis. Eelmisel aastal jätkas üle 200 noore oma õpinguid Suurbritannias. Õppimine välismaal tagab suurepärase konkurentsivõime tööturul, annab palju kogemusi ja uusi kontakte ning parandab suuresti keeleoskust. Rohkem informatsiooni: info@studyin.ee

7


Reportaaž

Tulevikutegijad ameteid harjutamas

Iga-aastaselt korraldatav töövarjupäev annab gümnasistidele võimaluse varjutada ühe päeva soovitud ameti esindajat. Sellel aastal osales töövarjupäeval pea 40 Poska gümnasisti ning põnevamad neist jagavad ka oma kogemust.

Terje Vaher

Varjutatav: jumestuskunstnik Lana Vallo Mina sain võimaluse varjutada Eesti jumestuskunstnikku Lana Vallot. Minu varjupäev toimus ametlikust päevast veidi varem, sest just 19.11 toimus Tallinna Lennusadamas Tiina Talumehe moeshow ’’Mere vaade’’. Tallinnasse jõudsin enne kella ühte. Alguses läksin Lana meigistuudiosse, kus muljetasime üldiselt jumestaja ametist ning sealt edasi Lennusadamasse. See oli tõeliselt võimas! Lennusadamasse soovitan minna niisamagi. Kella 2-8-ni saingi näha moemaailma telgitaguseid. Nägin, kuidas modellid tulid jumestustooli kui puhtad paberid ning lahkusid sealt kui kunstiteosed. Kahjuks moeshowle jääda ei jõudnud, sest istuda sain selles ajavahemikus võib-olla üks kord ning väsimus oli suur. Sellele vaatamata andis päev mulle tohutult inspiratsiooni. Soovitan kõigil, kel võimalus kedagi varjutama minna, võimalusest kohe kinni haarata – see on seda väärt.

Freydis Ehrilch Varjutatav: arheoloog Martin Malve Töövarjupäeva veetsin Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis arheoloogiga. Minu valitud arheoloog tegeleb eelkõige inimluude uurimisega. Päev üldiselt oli tore, töökeskkond oli rahulik ja inimesed sõbralikud ning abivalmid. Päeva põnevaim osa oli kindlasti siis, kui minu varjutatav hakkas koos ühe tudengiga inimluid määrama. Selleks pandi luud lauale ning uuriti neid. Saadud info kirjutati selleks ette nähtud kahele eraldi lehele. Esimesele lehele märgiti olemasolevad luud ja nendel esinevad kahjustused. Teisele lehele märgiti hammaste olemasolu ja nende seisund. Pärast vajalike andmete kogumist määrati skeleti sugu ja umbkaudne vanus. Hiljem sain ka ise võimaluse andmeid määramislehtedele märkida. Oli huvitav näha, mida arheoloogid siseruumides teevad ja selles ka ise osaleda.

Gerda-Liis Palmiste

Varjutatav: lavastaja Ain Mäeots Varjutasin Lille Maja töövarjunädalal Eesti lavastajat Ain Mäeotsa. Meediast tundus ta mulle kuidagi hoopis teistsugune, kui päriselus - ta käitus nagu päris minu enda isa, hoolitsedes selle eest, et mu kõhuke ikka täis oleks ja et mul külm ei oleks. Isegi kinopileti filmile „Deemonid“ tegi ta mulle välja - ilmselt siiski kahjutundest, et ta mind oma üritusele kaasa ei saanud võtta. Ta on inimesena väga sõbralik, avatud ja suhtlemisaldis. Ma usun, et ei olnud ühtegi teemat, millest me rääkinud ei oleks. Kuna minu varjutamine toimus Tallinnas, oli meil terve tee aega lobiseda... ja minul aega juua cappucino’t ilma suhkruta, mille ta mulle varahommikul Statoilist ostnud oli. Muide, tal on üks vahva kiiks - ta kasutab väga palju klaasipesuvedelikku! Päev andis mulle võrdlemisi palju - vast ka rohkem veelgi julgust inimestega suhelda. Samuti sain ma veidi enam kindlust oma mõtetele, mida kavatsen teostada gümnaasiumi lõpus. Väga põnev oli saate tegemist jälgida ja olla seal ka ise abiks.

8


Reportaaž Käti Kikerpill

Varjutatav: sotsiaalosakonna peaspetsialist Merle Alamaa 22.novembri hommikul alustasin oma töövarjupäeva sotsiaalosakonna peaspetsialisti juures asutuses, mille suhtes on ühiskonnal varielumentaliteet – vanglas. Ei tunta end puudutatuna ja pigem hoidutakse sellisele osale ühiskonnast mõtlemast. Veetes päeva vanglas kinnipeetavate nõustamistel ja nähes reaalselt, milline on nende maailmapilt, veendusin selle töö vajalikkuses. See on panus kogu ühiskonna heaollu ja turvalisusesse. Kurvaks teeb, et nii vajalikku ametit ei hinnata, justkui oleks see osa varielust. Pärast töövarjupäeva olen hakanud rohkem märkama enesekeskset suhtumist enda ümber ja hirmuga mõelnud, et mis siis, kui keegi neist istuks mul 5 aasta pärast vestlusruumis teisel pool lauda? Mõistsin kinnipeetavaid kuulates, et paljude komistuskiviks on olnud tõsiasi, et nad ei ole suutnud enda huvidest kaugemale näha, rääkimata empaatiavõimest. Isiklikust kogemusest julgen väita, et enne, kui ei nähta seda, kuidas kinnipidamisasutuses elu käib, ei muudeta oma suhtumist ja käitumist ühiskonna suhtes. Tihti ei panda tähelegi, kui kiiresti võib ühel hetkel sellest, mida peeti varieluks, saada reaalelu.

Angela Aavik Varjutatav: Justiitsminister Hanno Pevkur Minul oli töövarjuks saamisel ootamatult palju õnne. Lisaks ise organiseeritud Tallinna Linnavalitsuse avalike suhete direktori ametikohale sain tutvuda ka praeguseks endise sotsiaalministri ja praeguse justiitsministri Hanno Pevkuri tööga, kuhu jõudsin tänu konkursile “Töövarjupäeva Kroon 2012”. 21. novembril, päev enne ametlikku töövarjupäeva, kohtusin Linnavalitsuses avalike suhete juhi Ain Saarnaga. Käisime linnapea Edgar Savisaare juures nõupidamisel, kus kohtusin ka abilinnapeade ja teiste linnavalitsuse töötajatega. Hiljem suundusime pressikonverentsile, kus anti meediale aru linnas toimuva kohta. Ka seal sain näha asju nende pilgu läbi, istudes koos nendega puldi taga. Kuna asusime juba Solarises televisiooni osas, siis sain näha, kuidas saade kokku pandi ja tutvuda seal töötavate inimeste ja nende tegemistega. 22. novembril seadsin sammud juba Sotsiaalministeeriumi suunas, kus ootas mind Hanno Pevkur. Vestlesime veidi ning seejärel viibisin temaga kohtumisel, mille teemaks oli tervishoid. Juba hommikul ütles Pevkur, et päev tuleb kiire ning ilmselt söömiseks aega ei jäägi. Õnneks ei osanud ma sellest tol hetkel puudustki tunda. Pärast nõupidamist kiirustasime Stenbocki majja, kus kohtusid ministrid valitsuse istungiks. Kuna aega polnud raisata, leidsin ennast peatselt Riigikogust, kus sain ülevaate sealsetest toimingutest. Käisime ka erakonna fraktsioonis. Kohtumine lastekaitse teemal, kiire 5-minutiline lõuna ministeeriumis ja juba olimegi teel tolle päeva suursündmusele Presidendi Kärajatele. Kokku olid tulnud riigi arvamusliidrid, kes arutasid Eesti tuleviku ja selle võimaluste üle. Sinna saabudes tutvustati mind presidendile ning seejärel kuulasime sõnavõtte, millest osad humoorikamad väljaütlemised, näiteks Jürgen Ligi poolt, olid kajastatud ka hiljem meedias. Kuna sotsiaalministri päev on kõike muud kui rahulik, siis ei saanud me seal pikalt viibida, ning kiirustasime taas ministeeriumisse, et kohtuda arstidega. Et jõuda õhtuks Tartusse, pidin diskussiooni kõige tulisema koha peal viipama Pevkurile hüvastijätuks. Ministeeriumist väljudes mõtlesin, et olen kindlasti üks õnnelikumaid töövarjutajaid tänu suurepärastele inimestele, kellega mul oli au kohtuda ja tutvuda. Kindlasti jään igatsema seda kogemust ja loodan, et tulevikus õnnestub nendega veelgi kohtuda, kui mitte koos töötada!

9


Autahvel

Autahvel

Inglise keele olümpiaad

Kergejõustiku karikavõistlus

Inglise keele olümpiaadi piirkonnavoor

Saksa keele olümpiaadi piirkonnavoor

29. novembril toimus meie koolis inglise keele olümpiaad. Osalejaid oli palju ja õpilased said tööga väga hästi hakkama. Iga vanuseastme 4 parimat tulemust saavutasid: 10. klassis: I koht Helena Õunapuu (10 A), II koht Karl Angerjas (10 D), III koht Emma Tamm (10 A), IV koht Sander Seppo (10 D) 11. klassis: I koht Kadri Kriisk (11 C), II koht Rein Kokassaar (11 B), III koht Kaarel Nõmmela (11E), IV koht Henrik Puija (11 D) 12. klassis: I koht Ants Lillemaa (12 B), II koht Marko Mägi (12 A), III koht Rainer Räkk (12 C), IV koht Siiri Mugra (12 B) Inglise keele õpetajad avaldavad kõigile osalejatele kiitust!

7. detsembril leidis aset 10.-12. klasside inglise keele olümpiaadi piirkonnavoor. Võistlevatel klassidel tuli lahendada test, mis sisaldas kuulamis- ja grammatikaülesandeid. Meie kooli õpilastest saavutas parima tulemuse Ants Lillemaa (12 B), kes jäi üldarvestuses jagama 10.-11. kohta. Kadri Kriisk (11 C) saavutas 13. koha, Helena Õunapuu (10 A) saavutas 17. koha (ent kõigist osalenud 10. klassi õpilastest sai Helena enim punkte) ja Marko Mägi (12 A) jäi jagama 20.-22. kohta.  Inglise keele õpetajad avaldavad suurt kiitust ja tänu tublidele õpilastele, kes meie kooli esindasid!

5. detsembril toimusid Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis Tartu koolide karikavõistlused kergejõustikus. TA vanuseklassis osales kokku 10 kooli, meie kooli õpilased saavutasid III koha. Osalesid: Annabel Luuk (10 A), Heelika Pärn (10 A), Ingerliis Jüriado (10 B), Merlicande Lehtsaar (10 B), Marlen Miilaste (10 B), Elis Vaikre (10 B) TJ vanuseklass osales kokku 6 kooli, meie kooli õpilased saavutasid samuti III koha. Osalesid: Karmen Lilienthal 11 A, Maris Mägi 11 C, Laura Kibena 11 C, Keili Pedel 12 A, Triin Kesküla 11 C, Agne Roogsoo 11 B, Sandra Rešetjuk 12 B, Janeli Toomel 12 B Kehalise kasvatuse õpetajad tänavad väga tubli saavutuse eest!

7. detsembril toimus saksa keele olümpiaadi piirkonnavoor 10.-12. klassidele. Lahendati kuulamis- ja grammatikaülesandeid. Kooli esindas edukalt Greta Kuus (10 A), kes saavutas piirkonnavoorus 3. koha. Õp. Oidjärv avaldab eduka osalemise eest kiitust!

Playlistid Kooliraadio on välja uurinud Poska õpetajate ja õpilaste lemmiklood ning lasknud neil koostada playlistid, mida reedeste söögivahetundide ajal on kogu kooliperele mängitud. Kel mõni kuulmata jäi, siis selle perioodi playlistid ning nende autorid on järgmised: Märten Karm

1. Queen - “You Don’t Fool Me” 2. Queen - “Hammer to Fall” 3. Jazztronik - “Searching for Love” 4. Madeon - “Icarus” 5. Darius - “Velour” 6. Claire’s Birthday - “Natural Blonde Girls” 7. Jamiroquai - “Runaway” 8. Röyksopp - “Poor Leno” 9. Clazziquai Project - “Sweety” 10. Neil Sedaka - “Laughter in the Rain”

10

Katrin Ruuse

1. Calvin Harris - “Sweet Nothing” 2. Lana Del Rey - “Born to Die “ 3. Mumford & Sons - “White Blank Page” 4. Asaf Avidan - “One day / Reckoning Song (Wankelmut Remix)” 5. Damien Rice - “I Remember” 6. Radiohead - “High & Dry” 7. Radiohead - “Creep” 8. James Blake - “The Wilhelm Scream” 9. Sia - “Breathe Me” 10. Carolina Liar - “I’m Not Over”

Kristina Ude

1. Кино - “Закрой за мной дверь, я ухожу” 2. БИ-2 - “Держаться за воздух” 3. Nirvana - “Come As You Are” 4. R.E.M. - “Losing My Religion” 5. Indigolapsed - “200 aasta pärast” 6. Vennaskond - “Kosmosesügis” 7. Jääboiler - “Kõik on võimalik” 8. Queen - “The Show Must Go On”


Persoon

Õpilasest õpetaja - loengusaalist klassi ette

Esmaspäeva pärastlõunal, mil koolimajas on ainult paarkümmend õpilast, astub uksest sisse energiast pakatav noor ajakirjandustudeng Taavi Eilat. Tema siht? Anda edasi järgmine ports meediateadmisi.

Siiri Mugra Kuidas sa leidsid oma tee ajakirjanduseni? See oli selline üsna juhuslik. Ma olin mõnda aega õppinud matemaatikat ja teadsin, et tahan eriala vahetada. Ajakirjandusega polnud ma varem üldse kokku puutunud. Aga mul sõbranna ütles, et ta läheb ajakirjanduse eriala katsetele ja ma läksin temaga kaasa. Ja sain sisse. Aga nagu ikka, klassikaline juhtum – tema ei saanud. Sul algselt ei olnud ju üldse plaani Tartusse tulla. Kas su arvamus Tartust on muutunud ka, on Tartu saanud sulle südamelähedasemaks? Jah. Väga on muutunud ja väga positiivselt on muutunud. Ma ei kujutanud ette elu Tartus, ma olen ju Tallinnast pärit. See tundus kõik nii imelik, mis siin on. Aga ma saan aru, et keskkonnana, just üliõpilase jaoks ja ka vist muidu õppimise jaoks, on see väga hea pinnas. Ma ei julge rääkida mingisugusest Tartu vaimust, aga ma räägin tudengkonna omavahelisest heast läbisaamisest ja sellisest mõnusast olemisest. Kust tuli idee hakata gümnaasiumis läbi viima meediaringi? Meediaklubi meililisti tuli

kiri Toomas Liivamäelt, et kas oleks huvilisi meediaringi läbi viima. Eelmisel aastal oli selline ring olnud aga nüüd otsitakse uut juhendajat. Kuna ma õpetajaameti peale olen ka varem korduvalt mõelnud, siis miks mitte ei võiks see olla algus. Kuidas siiamaani see kogemus on olnud? Oled sa ümber ka mõelnud, et elu sees ei hakka õpetajaks või pakub üha rohkem huvi? Pigem pakub see just rohkem huvi ja kuna teed esimest aastat, siis näed, mis asjad võiks olla teisiti ja mis paremini. Niiet minnes vastu teisele aastale, on juba asju, mida korrigeerida. Kuna ma käin kolmandat aastat bakalaureust, siis ma olen ka mõelnud, mis tulevik toob ja ma ei välista, et ma kandideerin ka Noored Kooli programmi. Kui nägid, et õpilasteks on ainult tüdrukud, kas see ehmatas sind natuke ära ka alguses? Ma tegelikult nagu oskasin seda aimata. Ma ei tea millest see tuleb, et poisid ei tunne huvi sellise asja vastu. Kuigi teistes koolides on nii, et poisid ikkagi teevad ajalehte või raadiot. Nad võibolla ei ole sellised traditsiooni algatajad. Hiljem kui nad näevad, et see asi toimib, siis nad ehk hüppavad paadi peale. Kasvõi nüüd järgmisel poolaastal,

Lemmiklinn: Tartu Lemmikpaik Tartus: Tähtvere suusapark Parim raamat: Tõde ja Õigus V Parim film: hetkel Eestlanna Pariisis (välismaa filme väga ei vaata) Parim muusika: Vaiko Eplik – Soorebased Toit: Kartulisalat ja viinerid Kui ma ei oleks ajakirjanik, siis ma oleksin ... õpetaja.

Foto: Mari Potter mis ei oleks üldse halb. Kas on ka lootust, et järgmisel aastal meediaring jätkub? Lootust on, kuid samas kindel ei saa olla. Kuid olles direktoriga rääkinud, siis tema huvi meedia õpetamise vastu on suur. Samas, meedia õpetamisega on praegu kaks asja natuke valesti. Peamine probleem seisneb hetkel selles, et ma peaks õpetama justkui kaht asja. Ühtepidi mul tuleks anda praktilisi oskusi, kuidas teha lugu. Teisalt on minu meelest hästi oluline ka meedia tarbimise oskus - et saadaks aru, millal lugejaga manipuleeritakse ja millal mitte. Neid kaht tuleks anda eraldi ainetundidena, kuid paralleelselt, et nad täiendaksid üksteist. Kuigi minu arvates võiks meedia olla kogu gümnaasiumis kohustusliku aine-

na. Just selleks, et inimesed saaksid aru, mida nad tarbivad. Siia alla läheb nii sotsiaalmeedia kui paberleht. Ja kuna seda on meie ümber praegu nii palju, siis sellest olekski vaja aru saada. Mida arvad paberkandjal oleva koolilehe jätkusuutlikusest? Ma usun, et see siiski on jätkusuutlik. Niikaua kuni on päris paberleht, ei kao ka koolileht paberkandjal ära. Ja ega koolis ju siiski väga paljud õpilased sülearvutitega ringi ei käi ning millal õpilane veel koolilehte loeks, kui mitte koolis olles. Vaevalt et ta läheb koju ja loeb lehte internetis kooli kodulehelt. Pigem loeb ta seda vahetunnis, võibolla piilub tunni ajal kuskil laua all. Ja kui ta on, siis ta peaks kindlasti olema ka paberkandjal.

11


Persoon

Karl Gustav Adamsoo - mees nagu Vanemuine

Lavalaudadel tuntust kogunud Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Karl Gustav Adamsoo (18) unistab suurest tulevikust muusikamaastikul.

Deivi Kivi Kuidas leidsid tee muusika juurde? Tegelikult leidis selle minu muusikaõpetaja, kes avastas, et minusuguse inimolevuse suust tuleb ka midagi meloodilist välja. Seejärel saigi 3-aastasena Vanemuise kontserdimajja lauluvõistlusele mindud ning teine koht saadud. Pärast seda hakkasin vahelduva eduga muusikaga tegelema ja nüüdseks on sellest välja kujunenud minu igapäevane lahutamatu kaaslane. Milline on sinu suurim muusikaga seotud saavutus siiani? Minu suurim saavutus siiani on konkursi ‘’Vinüülist mp3ni’’ kontsertidele pääsemine ning Eesti tuntud muusikutega (Ines, Birgit Varjun, Marten Kuningas) samadel lavalaudadel laulmine. See aeg oli kirjeldamatult hea ning võimas - pikkadest proovilaagritest suurte kontsertideni välja. Mis on Sinu arvates hea artisti omadused ning mis on Sinu X-faktor? Hea artist hoolib oma kuulajatest ning elab asjasse hingega sisse. Minu enda X-faktoriks ongi see, et elan laulu nii palju sisse kui võimalik. Ma loodan, et inimestele, kes mind laulmas kuulevad, meeldib minu hääletämber ning minu vaba olek. Kes on Sinu eeskujud muusikamaastikul? Minu suurimad eeskujud muusikamaastikul on

12

Adele, Robbie Williams ning Michael Bublé. Mulle meeldib Adele unikaalne tämber ning samuti on ta konkreetne näide siin maailmas, et pole tarvis “sixpack’i”, hiiglaslikku ego ja piitspeenikest kehaehitust, et muusikamaastikul läbi lüüa. Robbie Williams on tõeliselt võimas laulja, kelle live-show’d ei jäta külmaks mitte ainsatki hinge. Ei jõua ära oodata tema kontserti Tallinnas! Millise stiili laulmist naudid kõige rohkem? Kõige rohkem meeldib mulle laulda mahedamat laadi rokki, jazzi ning bluesi. Need on stiilid, mis on mulle kõige südamelähedasemad. Sul on ka oma bänd, räägi sellest. Bändi nimeks on HOUSE 101, mis koosneb andekatest noortest mitmest Tartu gümnaasiumist. Koosseis on 6-liikmeline (lisaks Gustavile ka Thorny Valk, Daniel Toom, Hans Kristjan Aljas, Siim Ustav, Tiit Oja - toim.) ning kõik on samuti osa võtnud konkursi “Vinüülist mp3ni” kontsertidest saatebändina. Bänd alustas oma tegevust

Foto: Anna Beljajeva

juba viis aastat tagasi ning tänaseks on mõned liikmed ning ka bändi nimi vahetunud. Millised on Sinu südamelähedased hobid/tegevused peale muusika? Ma tean, et seda ei saa hobiks nimetada, aga minu meelistegevuseks on aja veetmine oma sõpradega. Nemad on inimesed, kes päästavad ära ka kõige hallima päeva. Samuti meeldib mulle reisida - tõeliselt hea võimalus lahkuda mingiks ajaks igapäevasest reaalsusest, kohtuda inimestega ning paikadega, kus saab lihtsalt olla ning avastada kõike uut ja huvitavat. Kust ammutad energiat, et kogu aeg nii rõõmsameelne oled? Ma ammutan energiat mõeldes nende heade asja peale, mis mul olemas on – head sõbrad, toredad koolikaaslased, kellega saab raske koolipäeva kõrval ka kuhjaga huumorit, perekond ning muusika. Ma ei saa üldse aru inimestest, kes on päevast päeva pessimistid. Sellistest inimestest tuleb hoiduda ning oma elu tuleb ise kvaliteetseks elada!

Milline on olnud sinu kõige naljakam seik elus? Helistasin ühel hommikul oma vanaemale, et talle sünnipäeva puhul laulda. Pärast laulu laulmist osutus teisel pool toru olevaks inimeseks hoopis 50-aastane mees. “Andestust, eksisin numbriga!” Kus näed end viie aasta pärast? Viie aasta pärast näen end elamas Londonis Hyde Parki läheduses ning tegemas seda, mida ma tõeliselt tahan - muusikat. Mida sooviksid Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastele? Soovin, et Jaan Poska õpilased oleksid jätkuvalt sama andekad, kokkuhoidvad ning säravad pärlid Tartu gümnaasiumiõpilaste seas! Lemmiklaul: Of Monsters & Men – Little Talks Lemmiksöök: Vanaema tehtud õunakook! Lemmikkoht: Maakodu Valgemetsas Rituaal: Hommikul hambaid pestes kuulan muusikat, mitte ei ärata end üles kohviga!


Õpetajate

Tõenurk

vastasseis

Stella Sägi

5 punkti

Kristina Ude

8 punkti

Õiged vastused: 1. S=ah/2 , S=ab/2 (täisnurkne) 2. Kiiresti jooma, kõigutama, piiluma; tähendus on vastavalt murdele erinev 3. Füüsikud ütlevad: punane, roheline, sinine; kunstnikud ütlevad: sinine, punane, kollane 4. 52/36 (alates 6-test) 5. 19. sajand 6. 2016 7. Rootsis, mai 2013 8. Desoksüribonukleiinhape 9. Termina

13


Omalooming goodbye my lover goodbye my friend Martin von Martina

me läksime täna lahku kuigi meie suhe oli alati väga ühepoolne ma ei tea millega ma sind võlusin et sa ei suutnud minust lahkuda ja mida ma küll mõtlesin kui proovisin sulle vastu tulla sa ajasid mu hulluks ma võisin karjuda ja nutta ning kui sellest enam ei piisanud siis tegin kohatuid nalju 12 aastat kullake nüüd tundub see kui igavik lõpmatus nagu sulle meeldiks öelda kui palju ümber läinud kohvi energiajooke murtud pliiatseid ja joonlaudu sadu vihikuid lõputuid tunde koolis kodus köögi laua all ja vanaema sünnipäeval kus terve suguvõsa võis kiruda me armastust 12 aastat kullake ma tõesti ei tea kuidas see võis aina kesta ja kesta ja ma vahel sind isegi armastasin kui sa mulle andusid

ning tunnistasid minu võimu sinu üle need hetked külvasid segadust meie niigi keerulisse suhtesse sa panid mind vahel tundma end targalt lisaks nendele enamikele kordadele kui pidin häbenema oma rumalust ja ootama pikkisilmi meie suhte lõppu sa olid mu depressioon mu viha unetud ööd ja paanikahood 12 aastat kullake 7 õpetajat ja kõik need lugematud luuletused mis sündisid pelgalt soovist sind ignoreerida aga kuidas ma sind ka ei vihanud pean ma siiski lubama et kasutan sind kunagi kindlasti poes allahindlusi arvutades sellegipoolest läksid täna meie teed lahku anna andeks ja kunagi loodan ka mina sulle andestada aeg on minna edasi soovin sulle palju uusi ohvreid ja hüvasti

Elud lähevad edasi Iiris

Ma tulen, vast peatun koridoris, saapad on ju lumised. Ning ehk ka Sinu elutoas, kus mängib tühi telekas. Ei tihka tulla magamistuppa, kardan voodit, linu, ja tundmatut padjalohku. Köögis teeks kohvi, ei joo, aga moe pärast, ootaksin, kojujõudmist. Ilmast, õpingutest, ning vaikus kogub tuult. Small-talkie? Su laigulised riided on imelised. See kleit istub mulle. “Ma olen jah kõhnaks jäänud..” “Mida sa ajad, see on igivana kleit!” Noogutan. See on tänaseks läbi. Homme jälle.

14

Tegelikult leidsin ma lillelise ninarätiku, verelombist, sealt, kus Su pisarad otsa said Selga küürutades, nõtkub habras ja õrn, kõige värskem arm. Rebides pooleldi kalju küljest hiiglasliku tüki: ahastavalt märatsev lainete kogukond. Ma ütlesin - ära tule, kartsin, põlesin, kollase aurava joana, märgistad posti, pagan küll, miks? Rikud lume ära! Pole seda iial austanud, aga mõttes endiselt anun. Sa peaksid rihma otsas olema, haukuv nähvits!

Kabinetis 109 saab range grammatikaõppe vahele ka sulge niisama paberil liigutada. Kuulusad maailmaklassikud, Bulgakov ja Kafka, inspireerisid oma lugudega ka õpilasi.

Woland täna Tartus Peemot

Kui Woland tuleks praegu Tartusse, siis teeks ta järgneva „ninanipsu“ kõigile, kes kooli territooriumil suitsetavad. Hetkel, mil patustaja avab oma sigaretipaki, et suitsu tegema hakata, näeb ta, et see on tühi. Mõne teise suitsud ei lähe üldse põlema – ei tikkude ega tulemasinaga. Nähes lootusetut olukorda, läheb patustaja poodi, et osta uus pakk. Ent tahes sealt suitsu võtta, avastab ta, et see on taaskord tühi. Selline vembutamine kestab seni, kuni mõistetakse, et kooli territooriumil suitsetamine ei ole ilus. Lisaks enda tervisele kahjustab see ka teiste tervisi ning jätab riietele külge ebameeldiva haisu.


Omalooming Minu Metamorfoos Toni Läänsalu

Kärt Kaasik

Hommikul ärkasin üles ja minust oli saanud kaubamaja automaatselt avanev uks. Mul on ainult üks silm. See ei tuvasta mitte värve ja detaile, vaid näeb ainult udukogusid. Kui keegi satub vaatevälja, läheb mu kõht automaatselt pooleks. Imekombel ei hakka verd jooksma. Ainuke asi, mis valu teeb, on see, et jalad lohisevad mööda vaipa. Ma kuulen inimeste juttu ja saan sellest aru. Probleem on selles, et ma ei tea, kus asuvad minu kõrvad. Mu kõht avaneb hommikul üheksast õhtul kümneni. Peale seda ei ole enam midagi näha. Mõnikord kuulen, kuidas inimesed mööda lähevad. Elul polekski nagu mõtet. Mu keha kulub päevast päeva ja liigesed muutuvad valusaks. See pole mingi ime, kui ühel päeval tuleb üks mees ja mu eest ära tõstab. Peale seda ei kuule ma enam mitte midagi.

Ärkan hommikul üles ja tunnen ennast väga laia ja lodevana. Avastan, et olen muutunud diivaniks. Ma ei saa ennast liigutada, olen lihtsalt üks suur ASI. Jah, ainult asi, sest muuks mind nimetada ei saa. Tunnen, kuidas päevast päeva olen lihtsalt objekt, millele istutakse. Minu sisse on vajunud inimese kehakuju meenutavad jäljendid. Kord ajas üks mees mulle peale kuuma kohvi, valus oli. Minu ilusale nahast kattele jäi suur pruun jälg. Pidevalt tunnen, kuidas ma olen vaid tallamisobjekt ja kedagi ei huvita, milline jälg sellest minule jääb. Mulle istutakse peale ja mina ei saa sinna midagi parata, päevast päeva ja nädalast nädalasse.

Allikas: Internet

Kaarel Nõmmela Olin muutunud suureks tiibklaveriks teatri laoruumis. Ma ei ole p��ris kindel, kuidas see juhtus. Oli päris šokeeriv avastada, et liikuda ma ei saa, ainult veidike keeli pingutada ja mõtelda. Peagi avastasin, et mu jalad kriipisid vastikult vast põrandat, sest rattad olid all katki. Mind veeti lavale. Peagi hakkasid kellegi kogenud käed minu klahvidel mängima mingit lugu. See ei meeldinud mulle eriti ning ma otsustasin paari keelt veidi pingutada, et muusika helistikust välja läheks. Kontsert oli rikutud. Mind häälestati jälle ümber, kuid iga kord vajusin jälle meelega valesse helistikku, et keegi minul seda paganama lugu ei mängiks ja midagi kaunimat prooviks esitada. Kuid piisav arv kordi hiljem arvati mind mahakandmisele. Keegi ei mänginud minul enam, kogusin laoruumis tolmu kui kasutu tulehakatis. Jäin väga üksikuks. Lootsin juba, et keegi

minul kasvõi sedasama jubedat lugugi mängiks, aga olin juba permanentselt häälest ära läinud. Vahel keegi möödakäija üritas minul paaril akordil heliseda lasta, siis aga lahkus kohe pettunult. Kord aga tuli keegi – ma ei tea kes – ja proovis mingil põhjusel ühte lugu. Ta mängis ära terve loo, see kõlas üsna hästi. Mu keeled valutasid jubedasti, aga mind ei huvitanud, sest mind ju siiski MÄNGITI! Oli vapustav tunne kellelegi kasvõi nii palju rõõmu pakkuda, et ta ühe kauni aeglase loo lõpuni esitaks. Varsti aga see keegi lahkus, jättes mind sellisena, nagu enne olin, ainult keeled olid katkemise äärel. Ja ta ei tulnud enam kunagi tagasi. Lõppude lõpuks, ütlesin ma enesele, on ju olemas palju paremaid klavereid. Mina olen ainult vana defektne Ida-Euroopa masstoodang.

15


ÜLLATUS Salmi lugesin ja jõuluvana ütles mulle kuna oled tubli laps sa olnud kingin sulle kindermuna Purustasin munakoore piilusin mis imetegu kukub koore vahelt välja seekord oli munarebu CONTRA

Kel jõululuuletus veel puudu, näppa siit! Poska Sõnumite toimetus soovib kogu kooliperele rahulikku jõuluaega!

16


Poska Sõnumid