Page 1

UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE

Jätkusuutlikuma mereplaneerimise poole Riku Varjopuro, Soome Keskkonnainstituut (SYKE), riku.varjopuro@ymparisto.fi

Projekti Plan4Blue eesmärk on parendada teadmisi sinimajandusest – missugune potentsiaal on valdkondadel, mis kasutavad mere- ja rannikualade ressursse, ja millised tegurid neid mõjutavad. Kolm aastat kestvas projektis töötame välja keskkonnahoidlikud lahendused mereruumi planeerimiseks.

Projektiala kaardil


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

Projekti peamine lähtepunkt on edendada meremajanduse kasvu viisil, mis tagaks merealade ja ressursside jätkusuutliku kasutuse. Selle keeruka ja mitmetahulise eesmärgi täitmiseks jälgime lahenduste koostamisel, et merealade kasutus täidaks võimalikult erinevaid eesmärke. Lisaks sektorite majandusliku potsentsiaali hindamisele seostame innovaatilise lähenemisena planeeringute keskkonnadimensiooni ökosüsteemi teenuste majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Siia kuuluvad reguleerivad ja säilitavad teenused – eluringi hoidmine, looduslikud energiavood ja bioloogilise aineringluse tagamine Läänemere ökosüsteemi tasandil. Varustavate teenuste näiteks on inimese poolt kasutatava kalavaru biomass. Kultuuriteenusteks on looduslikud tingimused puhkamiseks, teadus- ja õppetööks ning pühapaikade, kultuuri- ja muinsusmälestiste külastamiseks.

Sinimajanduse kasv toob erinevad merel tegutsejad kokku Plan4Blue on Eesti-Soome ühisprojekt. Mõlemas riigis on alguse saanud mereruumi planeerimise riiklikud protsessid, mis peaksid lõppfaasi jõudma mõne aasta pärast. Soovime projektiga toetada neid protsesse, tuues kokku mõlema riigi huvigruppe, neid informeerides ja tõhustades piiriülest koostööd. Projekti esimeses pooles analüüsitakse Soome lahe ja Saaristomere alade hetkeseisundit ning võimalikke majanduslikke arengustsenaariume. Fookuses on laevanduse, energeetika, kalanduse, turismi ja looduskaitse valdkonnad. Projekti teises pooles töötatakse välja jätkusuutlikku sinimajanduse kasvu toetavad planeeringulahendused ja edendadakse piiriülest koostööd põhjanaabritega.

Sinimajanduse kasvu stsenaariumide koostamine Riitta Pöntynen, Turu Ülikool, Mereuuringute Keskus, riitta.pontynen@utu.fi

Üks Plan4Blue projekti ülesandeid on analüüsida sinimajanduse potentsiaali Soome lahes ja Saaristomeres ning nende rannikualadel. Projektis koostatavad stsenaariumid valitud sinimajanduse sektorite jaoks peaksid valmima 2018. a juuniks. Sinimajanduse stsenaariumide koostamine on mitme-etapiline protsess. Stsenaariumid käsitlevad asjade tõenäolist käiku (mis tõenäoliselt juhtub), võimalikku käiku (mis võib

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

juhtuda) või eelistatud tulevikku (mis peaks juhtuma). Stsenaariumide koostamisel kombineeritakse projektis kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist: metoodika loomise aluseks on sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaanalüüsi tulemused, aga ka Delphi meetodil põhinevad küsitlused, töötoad ja intervjuud huvirühmade esindajatega.

Ekspertarvamused allikana Delphi meetod tähendab valdkondlike asjatundjate kasutamist ekspertarvamuse ja seisukohtade saamiseks. Eesmärk on koguda arvamusi erinevatest sinimajanduse valdkondadest nii era- kui ka avalikust sektorist. Delphi meetod võimaldab huvirühmi protsessi kaasata ja nende arvamust ning ekspertteadmisi juba stsenaariumide koostamisel arvesse võtta. Plan4Blue projektis moodustati eri sektoreid hõlmav piiriülene ekspertgrupp 2017. a kevadel. Sinna kuulub kokku 57 asjatundjat Eestist ja Soomest. Esimene küsitlusring on ekspertide seas läbi viidud. Tulemusi kasutati projekti esimesel seminaril, mis toimus 15.-16. Juunil Helsingis.

Plan4Blue seminar “Sinimajanduse stsenaariumid” 15.-16. juunil 2017 Helsingis Esimene neljast Plan4Blue huvirühmade seminarist toimus juuni keskel Helsingis ja keskendus sinimajanduse tulevikustsenaariumidele projektialal. Seminaril osales kokku 40 inimest Eestist ja Soomest, sh erinevate merega seotud valdkondade esindajad nii era- kui ka avalikust sektorist. Esimesel päeval said osalejad arvamust avaldada ja oma panuse anda erinevates töögruppides järgnevatel teemadel: Sinimajanduse sektorite majanduslik potentsiaal aastani 2050 Peamised poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, keskkonnaalased ja juriidilised mõjutegurid (PESTEL mõjutegurid), mis mõjutavad sinimajanduse arengut Sinimajanduse sektorite vahelised konfliktid ja sünergiad Rühmatöö aluseks olid Plan4Blue projektis eelnevalt läbiviidud majandusanalüüsi ja Delphi küsitluse tulemused, mida seminaril ka arutelu sissejuhatuseks tutvustati. Esimene päev lõppes laevasõiduga Helsingi merealal. Väljasõidul külastati ka varem militaarkasutuses olnud ja hiljuti külastajatele avatud Vallisaari saart.

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

Teisel päeval pidid osalejad mõtlema eelmise päeva tulemuste üle ruumiliselt. Kolm eraldi rühma

töötasid kaartidega, määratlemaks, millised muutused võiksid mere- ja rannikualade kasutuses toimuda aastaks 2050 – ja millised tegevused jätkuvad oma praegustel aladel. Seejuures jätkusid ka arutelud eelmisel päeval käsitletud mõjutegurite, konfliktide ja sünergiate üle.

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

Mere- ja rannikualade keskkonnariskid ning haavatavus Robert Aps, Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, robert.aps@ut.ee

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist tulenevalt on iga liikmesriik kohustatud aastaks 2020 vastu võtma oma mereruumi planeeringud. Eesmärgiks on toetada Euroopa Liidu ühist merenduspoliitikat, edendades jätkusuutlikku sinimajanduse kasvu, merealade arendamist ja mere poolt pakutavate ressursside kasutust. Nõudlus mereruumi kasutamise järele on suur ja kasvab järjest enam, mistõttu on merekeskkond inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Intensiivselt kasutatavates piirkondades, näiteks Läänemere-äärsetes riikides on suurenenud nõudlus kaasata poliitikate kujundamisse ja otsustusprotsessidesse keskkonnariskide ning elustiku haavatatavuse hinnanguid. Projektis Plan4Blue töötas Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (EMI) koostöös Soome Keskkonnainstituudiga (SYKE) välja Soome lahe mere- ja rannikukeskkonna haavatatavuse profiili. Koostati ruumiandmete kiht, mis hõlmab nii loodusväärtuste jaotust kui ka nende tundlikkust väliskeskkonna häiringutele.

Keskkonna haavatavuse profiil merepõhja elustiku andmestikule

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

Merepõhja elustiku haavatavuse puhul saadikõrgeimad näitajad Hanko poolsaare ning Kemiönsaari ja Houtskari saarestiku merealadelt. Eesti meres paiknevad suuremad kõrge haavatavusega alad läänepoolsel uuringualal, Vormi ja Pakri saarte ümbruses, ning Soome lahe keskosas paiknevate poolsaarte ümbruses. Inimtegevusest tingitud võimalike keskkonnamõjude tõenäosuse, intensiivsuse ja ulatuse määratlemiseks kasutasime HELCOM’i Läänemere surve indeksit ja Soome lahe keskkonna haavatatavuse profiili. Samu andmeid saaks kasutada ka ökosüsteemiteenusepõhises merealade ruumilise planeerimise protsessides.

Keskkonnariski profiil merepõhja elustiku andmestikule

Keskkonnariskid on kõrgemad projektiala kesk- ja idaosa rannikumeres, eelkõige Soome lahe põhjaosas. Kõrgeimad keskkonnariskide näitajad olid aga Tallinna lahe, Hanko poolsaare ja Helsingi saarestiku avamerepoolsetel aladel. Töö jätkub võimalike planeerigulahenduste kumulatiivsete keskkonnariskide hindamisega. Ühtlasi analüüsitakse merealade ruumilise planeerimise seisukohast sobivaid majandamismeetmeid, mis toetaks ökosüsteemset lähenemist. Soome lahe mere- ja rannikuaalade keskkonnahaavatatavuse profiil on kättesaadav projekti kodulehel (vaata WP 2 Deliverable T2.1.1).

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

Projektialad võtavad kaardikihtidel kuju Tua Nylén, Turu Ülikool, geograafia ja geoloogia osakond, tua.nylen@utu.fi

Projekti Plan4Blue käigus pannakse Soome lahe seisundit iseloomustav kaart kokku erinevatest kihtidest, et saada kiirelt kätte infot vastavalt kindlale valdkonnale või teemale. Kaardid on lihtne viis visualiseerimaks ruumilist infot. Lisaks aitab projekti käigus loodav kaart muuta mõistetavamaks mereplaneerimise protsessi, neilt on näha, missugune on mere seisund ja milliste väljakutsetega planeerimisel arvestama peab. Projekti raames loodavad kaardikihid sisaldavad näiteks järgmist infot: alade üldist asukohta ja nende vahetuslähedust; piirangutega seonduvat informatsiooni, näiteks looduskaitselisi alasid, kaitseväe territoriume või süvavee alasid – ja nende piiranguliste alade omavahelist kattuvust; rahvastiku tihedus ja inimmõju merele; laevaliiklus; sinimajanduse ulatus, näiteks merendusega seotud ettevõtete käive ja töötajate arv; loodusväärtused, näiteks peamised elupaigad ja liigid. Projekti käigus loodavad kaardikihid on väärtuslikuks infoallikaks projektisiseselt, aidates kaasa erinevate valdkondade ekspertide koostööle. Lisaks kasutame neid ka töös sihtrühmadega.

Piirangute kattumine: kaitseväe territooriumid, süvavee alad, looduskaitselised alad, Natura 2000 alad ja UNESCO maailmapärand.

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue


UUDISKIRI 1, JUUNI 2017

Rahvastikutihedus ja inimmõju merele (põhineb HELCOM’I aruandel1)

Vajame Sinu abi! Annika Jaansoo, Tartu Ülikool, majandusteaduskond, a.jaansoo@utwente.nl

Kogume erinevate huvigruppide arvamusi sotsiaal-majandusliku võrgustiku aruandeks. Oleme tänulikud, kui annaksid sellesse oma panuse. Küsitlusele saab vastata järgneval veebilehel: https://survey.ut.ee/index.php/634524?lang=et

Aitäh!

1

http://www.helcom.fi/Lists/Publications/BSEP122.pdf

MERERUUMI JÄTKUSUUTLIKU SINIMAJANDUSE PLANEERIMINE |

#plan4blue | www.syke.fi/projects/plan4blue

Plan4Blue Newsletter 1/2017 (Estonian)  
Advertisement