Page 1

Projekti TARGALT INTERNETIS aastaraamat 2014


MALLE HALLIMÄE projekti koordinaator-vihjeliini projektijuht MTÜ Lastekaitse Liit Malle@lastekaitseliit.ee TRIIN KANGUR teavitustöö projektijuht Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Triin.Kangur@hitsa.ee ENELIS LINNAS abiliini projektijuht MTÜ Eesti Abikeskused Enelis.Linnas@abikeskused.ee OKSANA LUIK Politsei ja Piirivalveameti poolne projektijuht Oksana.Luik@politsei.ee


EESSÕNA “Issi, minu videol on 4 kommentaari!”, rõõmustas seitsmeaastane neiu, kes eelmisel päeval koos sõbrannaga Androidi tahvelarvutiga filmi tegi. Kaval aparaat laadis laste loodud koduvideo automaatselt üles Google+ keskkonnaga seotud kontole. Video oli Internetis avalikuks vaatamiseks. Meile kõigile on antud tohutult suur võimalus Interneti abil infot hankida, suhelda, oma arvamust avaldada, kasutada e-teenuseid. Kõige selle juures kipub tahaplaanile jääma vastutuse võtmine oma tegude ning sõnade eest. Suuliselt välja öeldud sõnad on alati isikustatud ja seetõttu me arvestame vastutusega nende eest. Ebaõnnestunud või valede avalduste puhul saame paluda vabandust ja oma sõnad tagasi võtta. Väärarusaam interneti anonüümsusest annab paljudele julguse teha tavapärasest radikaalsemaid samme. Sisestatud sõnumid jõuavad aga hetkega tuhandete lugejateni ning nende tagasivõtmine internetist on tihtipeale võimatu. Noorte ja laste puhul on siinkohal otsustav roll lapsevanemal, kelle ülesanne on jõuda koos lapsega arusaamisele, mida on mõistlik postitada, mida mitte. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu ka oma tehnoloogiliste vidinate häälestamisele, et mitte kõik toimingud ei käivituks automaatrežiimil. Interneti, digitaalsete kommunikatsiooni vahendite ning erinevate e-teenuste kasutamine on saanud meile ise-

enesestmõistetavaks. Interneti kaudu saame hõlpsasti suhelda lähedaste, sõprade ja tuttavatega sõltumata sellest, millises Euroopa riigis või kaugemalgi viibime. Seega saab aina olulisemaks, et nii lastel kui ka täiskasvanutel oleksid oskused digitaalses keskkonnas edukalt ja turvaliselt toime tulla. Eriti oluline on tegutseda selle nimel, et lastel oleksid teadmised ja oskused interneti keskkonnas edukalt ja turvaliselt tegutseda, ning nad leiaksid sealt enda jaoks arendavat, meeldivat ja põnevat sisu. Eesti liitus Euroopa Liidu programmiga Safer Internet 2010. aasta septembris projektiga “Targalt internetis (Safer Internet Centre in Estonia – Smartly on the Web)”. Projekti eesmärgiks on edendada laste ja noorte turvalist ja teadlikku internetikasutust ning suurendada lapsevanemate teadmisi, kuidas oma lapse head internetikasutust toetada. Projekti viivad Eestis ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Eesti Abikeskused ja Politsei ja Piirivalveamet. Käesolev trükis annab ülevaate projekti peamisest tegevustest ning pakub lugemiseks valiku artikleid ja esseesid, e-ohutuse peamiste probleemide avamiseks. Head lugemist! TRIIN KANGUR Targalt internetis projektimeeskonna nimel

3


Projekt TARGALT INTERNETIS Safer Internet Centre in Estonia II Projekti missioon on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Projekti esimene etapp lõppes 2012. aasta mais. Kokkuvõttega projekti esimese etapi tegevustest ja tulemustest saab tutvuda projekti veebilehel www. targaltinternetis.ee/projektist/projektilopparuanne. Jätkuprojekt alustas tööd juunis 2012 ning lõpeb detsembris 2014. Projekti elluviimist kaasrahastab 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Projekti raames: ΓΓ toimusid koolitused ja seminarid lastele, lapsevanematele, õpetajatele ja sotsiaaltöötajatele ning teavitusüritused laiemale avalikkusele; ΓΓ koostati koolitus- ja teavitusmaterjale lastele, õpetajatele ja lapsevanematele; ΓΓ viidi läbi õpilaste omaloomingukonkursse; ΓΓ töötati koos erinevate huvigruppidega Eestis ja Euroopas, osaleti INHOPE-i ja INSAFE-i koostöövõr-

gustikes. ΓΓ Õppe- ja teavitusmaterjalid on kättesaadavad projekti veebilehel www. targaltinternetis.ee ΓΓ Nõuandeid ja infot interneti turvalise

4

kasutamise kohta pakub Lasteabitelefon 116111. Avatud on ka MSN (kasutaja info@lasteabi.ee) ja chat nõustamine. ΓΓ Lisainfot leiab aadressil www.laste abi.ee ΓΓ Igapäevaselt töötab internetipõhine teavitusliin www.vihjeliin.ee, mis võimaldab anonüümselt teavitada veebikeskkondadest, mis sisaldavad laste seksuaalset enesemääramisõigust rikkuvat materjali. Vihjeliinile võib saata ka teateid internetis levivast muust lastele ebasobiva sisuga materjalist;

Jätkuprojekti tegevusi viis ellu 4 organisatsiooni: ΓΓ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (endine Tiigrihüppe Sihtasutus), ülesandega juhtida koolitus- ja tea-

vitustööd; ΓΓ MTÜ Lastekaitse Liit tagab vihjeliini töö ning osaleb koolitus- ja teavitustöös; ΓΓ MTÜ Eesti Abikeskused (haldab lasteabitelefoni 116111) nõustab lapsi ja lapsevanemaid interneti ja digitaalmeediavahendite kasutamises ettetulevate probleemide korral ning osaleb ka teavitustöös; ΓΓ Politsei- ja Piirivalveamet osaleb vastavalt oma kompetentsusele kõigis tegevustes; ΓΓ projekti üldkoordinaator on MTÜ Lastekaitse Liit.


Projekti juures tegutsevad Noortepaneel ja Nõuandev kogu, mille kaudu toetavad huvirühmade esindajad oma kogemuste ja teadmistega projekti elluviimist.

Nõuandvas kogus on esindatud: ΓΓ Haridus- ja Teadusministeerium ΓΓ Justiitsministeerium ΓΓ Riigi Infosüsteemide Amet ΓΓ AS EMT ΓΓ Microsoft Estonia OÜ ΓΓ Tartu Ülikool ΓΓ Eesti Lastevanemate Liit ΓΓ Eesti Koolipsühholoogide Ühing ΓΓ Tallinna Informaatika ainesektsioon ΓΓ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ΓΓ Rate.ee (Serenda Invest OÜ) ΓΓ Tartu Laste Tugikeskus ΓΓ Tallinna Ülikool ΓΓ Andmekaitse Inspektsioon ΓΓ Sotsiaalministeerium ΓΓ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ΓΓ Politsei- ja Piirivalveamet ΓΓ MTÜ Eesti Abikeskused

ΓΓ MTÜ Lastekaitse Liit ΓΓ Projekti Noortepaneel

Noortepaneel Projekti Noortepaneel abistab projekti meeskonda noortele ja lastele mõeldud ürituste ja tegevuste planeerimisel ja organiseerimisel. Liikmed jagavad oma vaatepunkte ja arvamusi Internetiturvalisuse probleemide kohta, millega noored igapäevast kokku puutuvad ning annavad ideid kuidas kõige paremini nende eakaaslaste teadlikkust tõsta. Noortepaneeli liikmed aitavad kaasa mitmetel üritustel, tutvustavad projekti ja internetiturvalisust oma eakaaslastele ning saavad ka ise koolituste läbiviimiseks teadmisi projekti raames korraldatavatel Noortepaneeli koolitustel ja seminaridel. 2012.aasta sügisest koosneb Noortepaneel 15 noorest vanuses 11-17 erinevatest Eesti paikadest.

Noortepaneeli liikmed on: Dalia ja Kirke Harkujärve Põhikoolist Georg ja Gleb Jõhvi Gümnaasiumist Juta Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist Ksenija ja Vlad Ehte Humanitaargümnaasiumist Einar ja Lauri Jäneda Koolist Lee Marion Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist Liina ja Sirelin Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumist Meeri ja Karl-Juhan Peetri Koolist Marek Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist. ΓΓ Noortepaneeli teine koosseis valiti 25.-27.10.2012 Kloogaranna noortelaagris toimunud Targalt Inter-

5


ΓΓ 5.-7. Septembril 2014 kogunesid Noortepaneeli liikmed koos teiste omavanuste huvilistega Pivarootsi Õppe- ja Puhkekeskuses toimuvas

Targalt internetis noortelaagris. ΓΓ Laagri töisemas osas õppisid noored koolitaja B. Lorenzi käe all, kuidas internetti enda kasuks tööle panna, luues väljamõeldud bände, heate-

netis projekti noorteseminaril, kus osalesid üheksast koolist üle Eesti 26 aktiivse õpilase vanuses 10-16 aastat koos oma juhendajatega. Seminari jooksul toimusid projekti koolitajate eestvedamisel erinevad temaatilised õpitoad ning prooviti läbi tunnikavad 10-12 ja 13-16 aastastele lastele, mille jooksul noored väljendasid aktiivselt oma arvamusi. Noored valmistasid grupitöödena 4 õpetlikku video- ja fotolugu, kuidas Internetis riske vältida ja hästi toime tulla. Neid õppematerjale saavad koolitajad õppepäevadel koolides kasutada. Lisaks pingelistele õpi- ja töötundidele mängiti lõbusaid ühismänge ning esitleti oma laulu- ja tantsuoskust. ΓΓ Uue Noortepaneeli esimene seminar toimus 18.-19.01.2013 Nelijärvel. Arutati noorte õiguste ja kohustuste üle internetis, millele järgnes videoklipi “Õigused ja kohustused Internetis” filmimine. Klipiga on võimalik tutvuda veebiaadressil: www.targalt internetis.ee/noortepaneel.

6

gevuskampaaniaid jpm. Veebikonstaabel O. Luik tutvustas lastele veebikonstaablite tööd, ohutu interneti reegleid ja kuidas sotsiaalmeediat turvaliselt kasutada. Liitreaalsuse töötas õpetas koolita A. Rumm noori kasutama colAR Mix rakendust, millega oma käsitsi värvitud pilte 3D-s näha saab. ΓΓ Õpitööle lisaks lõid noored ise rühmades internetiturvalisuse-teemalisi filmiklippe tuntud lastelugude põhjal. Kavast ei puudunud ka sportlikud mängud, lõbus orienteerumismäng, Matsalu looduskeskuse metsamatk, pisut kunstilist loovust mälestuskivide näol, lõkke- ja filmiõhtu ning palju muud toredat. Seminaridel omandatud oskused on rakendatud ka juba praktikasse. Noortepaneeli liikmed on läbi viinud mitmeid Internetiturvalisuse töötubasid noorematele õpilastele oma koolis. Tublimad on esindanud Eestit üle-Euroopalisel Turvalise Interneti Foorumil ja osalenud Rumeenia Turvalise Interneti keskuse korraldatud õppelaagrites. Seminaride vahelisel ajal toimub liikmete aktiivne suhtlemine kinnise Facebooki Noortepaneeli grupi kaudu.


Rahvusvaheline koostöö Kui vana on liiga noor, et olla internetis? Mõtteid Turvalise Interneti Foorumilt HEILY EPRO Targalt internetis projekti koolitaja Harkujärve Põhikooli õpetaja

6. - 7. novembril, 2014, toimus Brüsselis kahepäevane Safer Internet Forum “Growing up digitally”. Konverentsipäevadele eelnesid töötoad vanematele, õpetajatele ning Noortepaneeli liikmetele. Kokku oli kohal 21 Euroopa riigi aktiivsed noored ja nende saatjad. Uskumatult tore oli vaadata, kuidas noored esimesest kohtumishetkest omavahel suhtlema hakkasid. Kohati jäi mulje nagu nad oleks terve elu üksteist tundnud. Muljetavaldav oli, et töötubades osales ka kuulmispuudega tüdruk Leedust. Neiu ei jäänud kõrvale ühestki üritusest ega arutelust. Noortel oli kaks väga tihedat tööpäeva, mille käigus loodi videoklipp nende arvamustest ja mõtetest, kuidas muuta internet laste jaoks turvalisemaks. Vanematele ja õpetajatele mõeldud töötoas toimusid ajurünnakud, kus arutleti kooli ja selle sidusrühmade võimaluste üle internetiturvalisuse tagamisel. Minu jaoks oli meeldivaks üllatuseks, et lahendused, mis ühise arutluse käigus tekkisid, on Eestis juba rakendunud. Näiteks jõuti järeldusele, et vanemad peaks omama suuremat ülevaadet oma laste tegevusest

internetis ning õpetajad võiks koolis käsitleda turvalise interneti teemasid. Reflekteerides töötubades toimuvat, kirjeldasin teistele, kuidas meil toimuvad Targalt Internetis tunnid nii lastele kui ka õpetajatele/vanematele. Ei leidunud ühtegi teist riiki, kus taolised tegevused süsteemselt ja plaanipäraselt toimuksid. Pidin jagama ohtralt selgitusi, missugused on meie koolituspaketid ning nendes käsitletavad teemad. Eestis toimuvat kiitis ka Barbara Buchegger, kes on üht Targalt Internetis tundi Eestis ka isiklikult külastanud. Aastakümneid tagasi ei osanud keegi arvata, kui kiiresti ja mis suunas arenevad tehnoloogia ja tehnika. Hetkel on meie ülesanne toime tulla endiselt tempokalt uueneva tehnoloogiaga. Konverentsil jäi kõlama mõte, et me ei pea oma lapsi kaitsma internetis toimuva eest, vaid selgitama neile internetis leiduvaid riske. Samas on vajalik, et lapsed kasutaksid internetis pakutavaid võimalusi ära maksimaalselt. Mulle meeldis mõte, et me võiksime aeg-ajalt lapse kõrvale istuda ning jälgida , mida ta internetis teeb. Oleksime justkui turistid lapse maailmas. Lapsed ja internet, ei ole kitsalt perede asi, vaid kogu ühiskonna teema, mis puudutab haridust, meditsiini, korrakaitset jne.

7


Reklaamid internetis ja laste mängudes, oli teema, mis pani kihama kogu konverentsiruumi Oldi ühel arvamusel, et reklaame on liiga palju, olenemata sellest,

INSAFE võrgustik

Septembris 2010 ühines Eesti rahvusvahelise Euroopa turvalise interneti teavituskeskusi ühendava Insafe võrgustikuga (www.saferinternet.org). Insafe võrgustik edendab laste ja noorte turvalist ja vastutustundlikku Interneti ning mobiiltelefoni kasutamist. Aktiivne panustamine Insafe võrgustiku töösse on Eestile andnud väärtuslikke kogemusi ja mitmeid toredaid õppeja teavitusmaterjale Targalt internetis

INHOPE võrgustik

INHOPE võrgustik on rahvusvaheline Internetipõhiste vihjeliinide assotsiatsioon. Võrgustiku missioon on toetada ja edendada vihjeliinide tööd võitluses ebaseadusliku materjali leviku tõkestamisel internetis. Võrgustikku kuuluvad hetkel

8

kas need on varjatud või varjamata kujul. Kokkuvõtteid ettekannetest joonistuste näol saab vaadata: http://www.saferinternet.org/sif2014/graphic-recording

Koolipäeva programmides kasutamiseks. Värskeimaks materjaliks meie kogus on koostöös Kreeka keskusega toodetud õppefilm “Tere tulemast Kodupoodi”. Filmi leiab www.targaltinternetis.ee lehelt. Kuid ka Eestis loodud teavikud on leidnud teiste Euroopa keskuste heakskiidu ja täna kasutavad Austria, Leedu, Tšehhi ja Venemaa koolitajad just Eestis loodud õppematerjale noorte ja täiskasvanute juhendamisel.

44 vihjeliini 38 riigist üle maailma www. inhope.org. Eesti vihjeliin, mida opereerib MTÜ Lastekaitse Liit sai INHOPE võrgustiku täisliikmeks 2012. aasta novembris.


Teavitustöö “Targalt Internetis” koolipäevaÕppematerjalid on kättesaadavad del on osalenud üle 30 000 Eesti nii eesti, vene kui inglise keeles. Targalt lapse! Internetis koolitajate kontaktid leiab proTargalt Internetis projekti raames külastasid meie 31 juhendajat ja 3 vahvat veebikonstaablit koole üle Eesti. Kui 2013 aastal käidi peamiselt maakoolides ja kohtuti 18 000 õpilasega, siis 2014 aasta kevadsügisesel perioodil oodati meid just linnakoolides ja lasteaedades. Veebruaris, turvalise interneti nädalal, kohtuti Hiiumaa koolilaste ja õpetajatega. Koolituspäevade raames toimusid töötoad, kus lähtuvalt noorte vanusest, arutleti Interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite turvalisest kasutamisest. Väga põnevaks kujunesid koolitustel aga vestlused noortega käitumisest ja suhtlemisest nii virtuaalses keskkonnas. Kuidas sõprussuhteid sõlmida? Kellega? Mida on mõistlik endast avaldada, mida mitte? Keda ja millal usaldada? Kas ja kuidas erinev virtuaalne suhtlusruum igapäevasest klassiruumist? Täiskasvanud huvituvad aga enim turvalisest ja vastutustundlikust käitumisest internetis ning kiusamiskäitumise ennetamisest ja kiusamisjuhtumitele reageerimisest. Koolituspäevadel osalesid lapsed ja noored vanuses 6-15 aastat. Eraldi loengud ja töötoad toimusid lapsevanematele, õpetajatele ja koolitöötajatele. Kokku oli 2013/2014 õppeaastal koolituspäevadel osalenuid üle 8000.

jekti veebilehel www.targaltinternetis.ee/ opetajatele/koolitused

Teavitus- ja õppematerjalid E-ohutuse käsitlemine õppekava kontekstis võib osutuda õpetajale päris keeruliseks ülesandeks, ometi ei saa neist teemadest ka lihtsalt mööda minna - elu näitab, et mida aeg edasi, seda enam peame turvalisuse tähelepanu pöörama. Vanemale ja õpetajale mõeldes, oleme loonud hulga juhendmaterjale ja mänge, mida õpilastega koos mängida. Ka noored ja lapsed on www.targalt internetis.ee lehel väga oodatud - ristsõnad, filmid ja enesekontrolli testid on võtmeks, vastutustundlikuks internetikasutajaks kasvamisel.

Tunnikavad: ΓΓ“Tere Internet” - eelkoolile ja 1.klassile mõeldud mänguline pakett, mille tulemusel laps mõistab, et ta ei ole Internetis üksi. Millised on hea käi-

tumise reeglid nii tava- kui internetimaailmas. ΓΓ“Minu salapäevik” - 2.-3. klassile mõeldud töötuba paroolide ja kasutajakontode loomisest ja hoidmisest. Tunni lõpuks mõistavad õpilased konto ja parooli olemust ning vajalikkust. Lapsed oskavad moodustada

9


keerulist, kuid hästi meeles seisvat salasõna. ΓΓ“MINA internetis” ja “Filmi, pildista, lae alla” - paketid 3.- 4.klassile, kus keskendutakse lapse MINA-pildile ning keskkondadele, mida laps igapäevaselt kasutab. “Filmi, pildista, lae alla!” on pakett, mille eesmärk on teavitada õpilasi kaaslaste jäädvustamisega seotud reeglitest ja headest tavadest. Õpilased mõis-

10

tavad, et mitte kõik, mis Internetis “vabalt saadaval” on, ei pruugi alati olla seaduslik või omastamiseks lubatud. ΓΓ“Suhtlemine võrgustikes” ja “Kontod ja keskkonnad” - paketid 5.-6.klassile. Paketis “Suhtlemine võrgustikes” keskendutakse väga isiklikule delikaatsele teemale – privaatsusele. Mis on privaatne, mis on isiklik? Mida võib ja mida ei peaks maailmaga


jagama. Räägime ka Internetisõpradest ja aina enam levivast küberkiusamisest. “Kontod ja keskkonnad” on pakett, mille läbides oskab noor eristada ideeliselt hariduslikke keskkondi suhtlusvõrgustikest. Noor teab ja mõistab, et Internetti postitatud teave jääb sinna igaveseks ja sellega kaasneb vastutus. ΓΓ“Lahe veeb!” ja “Pornograafia ja seks Internetis” – paketid 7.-9. klassile. “Lahe veeb” on pakett, mille sihtgrupiks on eelkõige poisid, kes internetis aega peamiselt muusika, filmide ja mängudega sisustavad. Vastuse saab ka küsimus: kuidas Internetis leiduvat põnevat kraami legaalselt alla laadida? Veel pööratakse tähelepanu arvutikaitsele, räägitakse küberründest ja pahavarast. “Pornograafia ja seks Internetis” paketi läbinud õpilane teab, et teise inimese jäädvustamine ja piltide/ videote loata levitamine on keelatud. Noor mõistab, et pornosaitidel kujutatu on vulgaarne ega vasta tegelikkusele. Mööda ei minda ka küberkiusamisest. Õpilased mõistavad, et alates 14-aastaseks saamisest on neid võimalik oma tegude eest kriminaalvastutusele võtta.

e-kursused õpetajatele 2014 aasta sügisest korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) Targalt Internetis programmi raames ka e-kursuseid. “E-kursusel osalemine on suurepärane võimalus õpetajale õppida ja omandada uusi teadmisi, kodust lah-

kumata Kahjuks pole ka koolitajatel alati võimalik tulla kooli kohale ja väiksemaid muresid on lihtsam oma koolis ise lahendada. Kursuste eesmärk ongi nö. anda õpetajale õng, millega saab ise kala püüda!”, räägib kursuse üks juhendajatest, Birgy Lorenz. ΓΓ Alushariduse- ja I kooliastme koolituse keskmes on teemad: Lepse, kui väga noored veebikasutajad; reeglid ja nutivahendid; Kursuse autorid on programmi koolitajad ja haridustehnoloogid Piret Seepa ja Heily Epro ΓΓ e-Kursus II kooliastme õpetajatele võtab luubi alla suhtlemise alused nii veebis kui tavaelus, veel räägitakse digitaalsest jalajäljest, võrgustikest ja nutirakenduste kasutamisest koolitöös. Kursuse autor ja läbiviija on inimeseõpetuse õpetaja Riina Timberg, kes on korraldanud üle eesti väga palju koolitusi ka interneti ohutuse teemadel nii õpilastega kui lapsevanematega ΓΓ III kooliastmele, gümnaasiumile ja kutsekoolidele mõeldud kursuse on loonud ja viivad läbi Anneli Rumm (Eesti Ettevõtluskõrgkooli haridustehnoloog) ja Birgy Lorenz (Tallinna Ülikooli Digiturbe Labor/ Pelgulinna Gümnaasiumi IT arendusjuht). Teemadeks on Digitaalne reputatsioon, Kontod ja keskkonnad, Reeglid erinevatel astmetel ja täna ka maailmas laineidlööv e-kodakondsus. Algavate e-kursuste kohta leiab infot nii projekti kodulehelt kui HITSA Innovatsioonikeskuse veebist. Kursustel osalemine on õpetajatele tasuta.

11


Facebook tunnustas Eesti veebikonstaablite tööd 11.-13.novembril toimus Dubrovnikus vihjeliinide rahvusvahelise võrgustiku INHOPE aastakoosolek. Aastakoosolekul esines teiste seas ettekandega ka Facebook-i esindaja Victoria Baines. Oma ettekandes rääkis ta Facebook’i tegevusest kasutajate turvalisuse tagamiseks ning tõi esile hea koostöö mitmete riikide politseiasutustega. Oma ettekandes tunnustas ta Eesti veebikonstaablite väga head tööd noorte teavitamisel ja õigusvastase käitumise ennetamisel Facebook’i keskkonnas ning tõi seda eeskujuks ka teistele riikidele. Sealjuures märkis ta ära ka Eesti veebikonstaablite töö Albaania veebikonstaablite koolitamises. Veebikonstaablid on internetis töötavad politseinikud. Nad vastavad inimeste interneti teel esitatud teadetele ja kirjadele ning koolitavad nii lapsi kui täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel. Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp alustas tööd 1. juunil 2011. Tänaseks on peale tema tööl veel veebikonstaabel Maarja Punak ning veebikonstaabel Oksana Luik, kes annab vajadusel nõu ka vene keeles. Veebikonstaablitega võtavad inimesed ühendust nii erinevate portaalide kui ka e-kirjade vahendusel. Mõned küsimused lahenevad ainult nõu andmisega, kuid on ka neid, mis edastatakse vastava piirkonna

12

jaoskondadele informatsiooniks või menetlemiseks. Suurem osa küsimustest on kelmuste, varguste, laimamiste, ähvardamiste ja liiklusega seotud teemade kohta. Vanusepiire pole ning eelistatud on eesti-, inglisevõi venekeelne kirjavahetus. Kirjadele vastatakse esimesel võimalusel või hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

Milliste muredega veebikonstaablite poole pöörduda? ΓΓ Kui soovid politseilt nõu ΓΓ Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi ΓΓ Kui soovid saata politseile vihjet või teadet ΓΓ Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all ΓΓ Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks ΓΓ Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest Soovitav on saata oma küsimus või kiri ühele veebikonstaablile, mitte kõikidele korraga.

Politsei kiiret sekkumist vajavatel juhtudel tuleb helistada 110. Veebikonstaablite eesmärgiks on nõu andmine, ise nad süütegusid ei menetle. Keskkonnad, kus veebikonstaablid nõu annavad: Lapsemure.ee, Perekool. ee, Twitter, Skype, Odnoklassniki, Rate. ee, Facebook ja Vastused.ee


Veebikonstaablite kontaktid ΓΓ Andero Sepp Facebook: Veebikonstaabel Andero Rate: www.rate.ee/users/anderoSkype: andero.sepp@politsei.ee  E-mail: andero.sepp@politsei.ee ΓΓ Maarja Punak  Facebook: Veebikonstaabel Maarja Twitter: Veebikonstaabel  E-mail: maarja.punak@politsei.ee ΓΓ Oksana Luik  Facebook: Veebikonstaabel Oksana VK: Oksana Luik Odnoklassniki.ru: Oksana Luik E-mail: oksana.luik@politsei.ee Allikas: www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel

13


Turvalise interneti päeva konverents 2014

”Nutikalt netis hoia ennast ja oma raha!” 11. veebruaril 2014 toimus Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses Turvalise Interneti päeva konverents “Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!”, kus võeti luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakuti lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid. Esinejate hulka kuulusid tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Paneeldiskussioonis arutlesid telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad nutiseadmete ja nende turvalisuse teemadel ning vastasid publiku esitatud küsimustele. Üritust juhtis tehnoloogiaajakirjanik Mart Parve. Anto Veldre, CERT Eesti Infoturbe ekspert võttis oma ülesandeks “avada publiku silmad” , rääkides mobiili-äppide varjatud külgedest . AS Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihl, tutvustas Mobiil-ID´d ning tutvustas uut projekti “Nutikaitse 2017”. Kõigil konverentsil osalejatel oli ka erakordne võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida – huvi teenuse vastu oli väga suur! Mis on phishing ehk maakeeli õngitsemine ning mis ohtu see tavakasutajale

14

kujutab? - rääkis vaneminspektor Dmitri Rudakov, Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitseist Pille-Riin Kaare, Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse juhtiv psühholoog, arutles publiku seas istunud lapsevanemaile ehk kõige enam murettekitaval teemal - Mängurlus ja selle mõju inimese psüühikale Lisaks 350 konverentsikülalisele, oli huvitatutel oli võimalus jälgida õrituse otseülekannet aadressilt HITSA Innovatsioonikeskuse lehelt ja  uudisteportaali Delfi.ee vahendusel. Konverentsi ettekandeid saab järele vaadata  http://www.targaltinternetis.ee/ artiklid/2014-konverentsi-ettekanded


Nutitelefon – pigem arvuti kui telefon KADI HAINAS Artikkel ilmus ajakirjas “Märka Last” ajakiri.lastekaitseliit.ee

otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,” toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla. Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada.

“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?” naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil “Nutikalt netis”. Kuid tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele pööra- Kuid kes on teadlik mobiilikasutaja? takse liialt vähe tähelepanu. “Kui sa aru “Lihtsam on öelda, kes ei ole teadlik mobiiei saa, siis ära lihtsalt vajuta!” toob ta likasutaja,” mõtiskleb Veldre. Minna poodi lihtsa näite, kuidas võimalikest problee- ja osta telefon selle järgi, et sõbral on samasugune, ei ole märk teadlikkusest. midest hoiduda. Mobiilirakenduste uuendamine on Samuti ei pea Veldre targaks mõtteks oluline, sest programme täiendatakse oma telefoni ühendamist töömeiliga. Inining tehakse järjest paremaks. “Minul mene peaks otsuse langetama – kas tema on aga paar programmi sellised, mida ma telefonis on eraelu või töö. “Kui tööasjad teadlikult ei uuenda,” toob Veldre näite on telefonis, siis tuleb seda õppida teadliteadlikust kasutamisest. Põhjused on kult kasutama, sest ohud on palju suurelihtsad – ühe videomängija uusversioonis mad,” paneb Veldre südamele. Samuti peaks igal nutitelefonil olema võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuen- peal viirusetõrje. Selleks, et leida enda damist nuhkima hakata. jaoks sobiv, soovitab Veldre vaadata äpiSellised rakendused, mis avaldavad poodide, näiteks Google Store’i esiküminstalleerimisel või uuendamisel soovi met – sinna ei õnnestu pääseda ühelgi ligi pääseda omaniku andmetele, tekita- libarakendusel. Muidugi saab soovitusi vad palju furoori. See on Veldre sõnul olu- lugeda ka blogidest, kuid ka seal tuleb kord, kus tuleb langetada otsuseid. Näi- osata info tõesust hoolikalt hinnata. Viitena toob ta Facebooki, mille rakenduse rusetõrje ei garanteeri küll 100% kaitset, uusversioon tahab ligipääsu omaniku kuid ilma selleta ei tea üldse, missugust andmetele, kuid Veldre sellega aga ei elu telefon elab. nõustunud ning kustutas äpi ära. “Minu

15


Kui numbrite taga on euro või dollari märk – on tegemist päris rahaga! Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul puutub politsei mobiiliäppidest põhjustatud probleemidega kokku üsna vähe. Küll aga on juhtunud, et telefon on sattunud lapse kätte ning selle tagajärjel on tekkinud meeletud arved. Siinkohal on nii Sepa kui ka Veldre sõnul kõige parem soovitus õpetatada lapsele selgeks, et kui numbrite taga on euro või dollari märk, tuleb tehing pooleli jätta. Ka vanemad peaksid kõigepealt selgeks tegema, millega nende laps telefonis tegeleb. “Pole kasu, kui vanemal endal on kasutuses Nokia 5110, kuid lapsele ostab viimasepeal nutitelefoni,” leiab veebikonstaabel, et lapsevanem on see, kes peaks oma lapsele samuti nutitelefoni kasutamist selgitama. Seda on aga raske teha siis, kui vanem ise ei tea nutitelefonidest midagi ning laseb lapsel omavoliliselt tegutseda. Samuti paneb Sepp südamele, et oma krediitkaardiandmeid ei tohiks mitte mingil juhul telefoni salvestada. Lisaks on politsei poole pöördutud küsimusega - mida tuleb teha siis, kui avastatakse, et oma nime all on mõnda võõrasse keskkonda konto loodud? “Tegemist pole identiteedivargusega, inimene ise on andnud nõusoleku oma andmete kasutamiseks,” selgitab Sepp, et kontod ei ole lihtsalt ühel hetkel internetiavarustesse tekkinud. Seepärast tulebki eriti hoolikalt jälgida, millega telefoniavarustes nõustutakse. Kui minna sohu laugaste vahele ja eksida teelt kõrvale, võib vajuda süga-

16

vale. Parem oodata ära roheline tuli ja mitte punasega üle jooksta, sest nagu päriselus nii ka nutitelefoni või tahvelarvutiga – parem karta kui kahetseda. ELERI PILLIROOG 17a, MTÜ Lastekaitse Liit noortekogu liige

Pean ennast üpriski teadlikuks mobiilikasutajaks, kuid siiski tunnen, et turvalisuse mõttes jääb kohati teadmistest puudu. Võiks olla rohkem välja toodud asju, mida tohib ja mida ei tohi teha ning missuguseid viirusetõrjeid kasutada, missuguseid mitte. Kuigi telefoni saab kiiremini kasutada kui arvutit, siis üha enam märkan, et tegelikult ma ei kasutagi äppe eriti palju. Vajadusel saan kasutada internetti ja avada linke sealt. See on minu arvates ka natukene turvalisem viis kui äppide kasutamine. Kui ma telefoni ostsin, siis ma ei teadnud, kas seal on viirusetõrje peal. Mingil hetkel sain aru, et telefon jääb aeglasemaks ning tekkisid ka probleemid. Siis tõmbasin viirusetõrje, mis kohati aitas, kuid võttis hästi palju ruumi ära. See konkreetne viirusetõrje ei meeldinud mulle üldse ning seepärast kustutasin ta ära. Praegu mul viirusetõrjet peal pole, kuid usun, et mul pole ka palju kaotada, sest sellistel lehtedel, mis võiksid mind tõsiselt kahjustada, ma ei käi.


Vihjeliin Vihjeliin on MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta teenus www.vihje liin.ee, mis võimaldab internetikasutajal anda teavet sellest, kui ta märkab veebis keskkonda, mis sisaldab laste seksuaalset enesemääramisõigust rikkuvat materjali. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist. Eesti seaduste kohaselt on keelatud sellise teose (pildi, video jne) valmistamine ja levitamine, mis kujutab nooremat kui kaheksateistaastast pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast pornograafilises või erootilises situatsioonis. Samas on vihjeliinile oodatud teated ka muust alaealiste õigusi rikkuvast või ebasobivast materjalist. Teabe saab edastada ilma teavitaja isikuandmeid lisamata. Veebileht on kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles. Eesti vihjeliin liitus 2011. aasta novembris rahvusvahelise võrgustikuga INHOPE , mis ühendab eri maade vihjeliine, alates 2012. aasta novembrist on Eesti vihjeliin INHOPE võrgustiku täisliige. INHOPE võrgustik www.inhope.org loodi 1999.aastal ning ühendab hetkel 51 vihjeliini 45 riigist üle maailma. Võrgustik edendab ja toetab eri riikide vihjeliinide koostööd võitluses laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide leviku tõkestamisel internetis. Alates 2011.aasta novembrist on Eesti vihjeliini meeskond osalenud 2 korda aastas INHOPE võrgustiku aastakoosolekutel, ning 3 koolitusseminaril, mille jooksul on vahetatud asjakohast

infot, tutvustatud Eesti vihjeliini tegevust ja saadud teadmisi ja oskusi vihjeliini töö kvaliteetsemaks elluviimiseks. 2014. aasta mais toimus Eesti vihjeliini meeskonna (vihjeliini projektijuht ja vihjeliini projekti assistent) õppereis Hollandisse, mille eesmärk oli lähemalt tutvuda Hollandi vihjeliini tööga ning vahetada vastastikku kogemusi ja infot. Valik külastada Hollandi vihjeliini tehti seetõttu, et Hollandi vihjeliini töökoormus on suurim võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesmaadega ning ka Eesti vihjeliin edastab rohkelt teateid ebaseaduslikuks hinnatud sisust Hollandi vihjeliinile. Kohtumiste käigus tutvuti Hollandi vihjeliini igapäevase töökorralduse ja meetoditega, samuti kuidas toimib koostöö õiguskaitseasutustega ning kuidas teavitatakse üldsust vihjeliini tööst. Eesti vihjeliini meeskonna liikmed jagasid omakorda infot oma tööst ja kogemustest. Perioodil juuni 2012 – oktoober 2014 edastati vihjeliini veebilehe kaudu 1468 teadet, millest 62 sisaldas viidet veebilehele, mis sisaldas ebaseaduslikku sisu (laste seksuaalne ärakasutamine). Vihjeliini veebivormi kaudu saabunud teated käideldi vastavalt vihjeliini tööjuhendile, ning info ebaseadusliku sisuga veebilehtedest edastati Politsei- ja Piirivalveameti kontaktisikule ja INHOPE andmebaasi kaudu vastava riigi vihjeliinile. INHOPE andmebaasi kaudu võeti kõnesoleval perioodil vastu 33 teadet ebaseadusliku sisu kohta Eestis registreeritud veebikeskkonnas.

17


Sotsiaalse võrgustiku kasutamise ohud ja võimalused THOR ERIK TIKAND Tallinna Rahumäe Põhikool, 5C klass õpilaste konkursitööde tekstid on esitatud originaalkujul

Sotsiaalvõrgustikud on nagu mänguväljakud, huvikeskused, spordiklubid või kohvikud meie vanemate nooruspõlves. Sotsiaalvõrgustikul puuduvad aga seinad, lagi ja põrand, piirid ja piirangud. Me elame seal nagu paralleelmaailmas kus on olemas kõik vajalik teadmiste hankimiseks ja suhtlemiseks. Sotsiaalvõrgustikus me kohtume uute inimestega, jutustame oma sõpradega, jagame infot ja saame infot. Info jõuab meieni sekunditega. Tänu arvutitele ja internetile oleme alati sündmuste keskel, kõrval või isegi mõnikord sündmustest ees. Sotsiaalvõrgustikus on võimalik korraldada üritusi ja oma sõpru sellest kiiresti teavitada, luua huvigruppe ja mängida mänge. Enam ei pea ootama sõbralt kirja või telefonikõne, saame reaalajas näha ja kuulda oma sõprade mõtteid kasvõi teiselt poolt maakera. Nii tore on nendega jagad oma head tuju või rõõmustada koos toredate sündmuste üle. Kuigi suhtlusvõrgustikes nähakse ennekõike võimalusi on seal peidus ka ohud. Kõik mis me internetti postitame, see sinna ka jääb. Me ei saa seda kunagi lõplikult ära kustutada. Peamine on mitte unustada, et kui me oma igapäevaelus teatud asju ei tee, siis me ei tohiks

18

neid teha ka internetikeskkonnas. Me ju ei jaga linnas võõrastele inimestele oma fotosid, kodust aadressi ja teisi isiklikke asju. Samuti me ei tohiks levitada suhtluskeskkonnas enda või oma lähedaste kohta käivaid isiklikke andmeid. Näiteks, kui sotsiaalvõrgustikku on paigutatud fotod, millel on näha kodu sisustus ning mingi aja pärast postitatakse pilt kommentaariga: “oleme puhkusel”, võib pahalane leida võimaluse vargile minna. Sotsiaalvõrgustikus, nagu igal mänguplatsil, leidub samuti neid, kellele meeldib teisi kiusata või kes soovivad halba. Seda võivad teha ühtemoodi nii lapsed kui täiskasvanud. Kuna internetikeskkonnas on võimalik oma tegelikku isikut varjata, siis on paljud pahad inimesed seda ka ära kasutanud. Vale- nime all luuakse kontakt ohvriga, et teda hiljem ära kasutada. Alati tuleb meeles pidada, et nii Internetis kui ka sotsiaalvõrgustikes liikuv teave ei ole alati puhas tõde. Sotsiaalvõrgustikus nagu Facebook levib ka palju viirustega nakatatud sõnumeid ja linke. Selleks et ennast sotsiaalvõrgustikus kaitsta on vaja oma arvutis või nutiseadmes kasutada viirusetõrje- ja turvatarkvara ning kunagi ei tohi kahtlase või võõra sisuga linke avada. Oma arvuti või telefoni turvaseaded tuleb alati üle kontrollida ning sõpradeks võtta ainult neid, keda ka tegelikult tunneme.


Lasteabi Kõigil võiks olla usaldusisik, kellega rääkida oma headest elamustest ja ebameeldivatest kogemustest. Usaldusisikuks võivad olla vanemad, õed/vennad, sugulased või sõbrad. Vahel on aga nii, et selline usaldusisik puudub või on teemasid, mida ei soovi nendega rääkida. Alates 2009. aastast töötab Eestis lasteabi nõuandetelefon 116 111. Lasteabitelefoni kaudu antakse lastele ja lastega seotud isikutele nõuannet, jagatakse informatsiooni ning vajadusel tagatakse info edastamine vastavate spetsialistideni. Telefon töötab ööpäevaringselt, vastatakse nii eesti, vene kui inglise keeles ning kõne on helistajale tasuta. Soovi korral saab helistaja jääda anonüümseks, kuid kõned fikseeritakse. Lasteabitelefonile tuleb ühes kuus keskeltläbi 300 kõnet, millele lisanduvad veel pöördumised onlines ja kirja teel. Paljud noored, kes meile helistavad soovivad leida lahendusi oma probleemidele või aidata oma sõpradel probleeme lahendada. Probleeme tuleb ette nii pereelus, koolis kui tutvusringkonnas. Helistatakse kiusamisjuhtude puhul, konfliktsete suhete pärast nii perekonnas, eakaaslaste ja õpetajatega. Lasteabitelefonile pöördutakse ka interneti kasutamisega seotud juhtumite puhul nagu küberkiusamine, identiteedivargus, enesevigastamine või kui mõni tundmatu tahab suhelda, aga nooruk seda ei taha. Lasteabitelefoni 116 111 eesmärgiks on lähtuda alati lapse parimast huvist ning

ükski mure pole liiga väike ega tühine, et seda mitte märgata ja sellest rääkida. Iga laps peab saama aidatud, kui ta seda vajab. Proovime alati mures abiks olla! Kui on kahtlus, kas võtta lasteabitelefoniga ühendust või mitte, soovitame kindlasti seda teha. Koos on lihtsam jõuda otsuseni, mida teha või kuidas olukorda lahendada. Kui aga näiteks helistada ei soovi, aga meiega rääkida tahaks on võimalus meiega ühendust: ΓΓ Skype: Lasteabi_116111, kirjutada saab 24/7 ΓΓ Online nõustamine läbi kodulehe lasteabi.ee (”Küsi nõu”) toimub 24/7 ΓΓ Kirjutada e-posti aadressile info@ lasteabi.ee Facebooki lehel “ Et ükski laps ei jääks abita kui ta seda vajab!” jagatakse erinevaid uudiseid ja sündmuseid, mis on seotud laste ja noortega. Aastaks 2015 valmib ka lasteabi rakendus, mille kaudu saab rääkida nõustajatega chat-liidese vahendusel, vaadata üldlevinud küsimusi ja vastuseid ning tutvuda erinevate videotega. Rakenduse loomisele aitas kaasa Euroopa Liidu kaasrahastus.

Soovitusi võõraga suhtlemisel Paljud noored tutvuvad tänapäval uute inimestega läbi internetikeskkonna. Ühelt pool on see ju täitsa tore, palju inimesi ja erinevaid võimalusi. Meeles peaks aga pidama, et võõraga suhtlemisel ei saa kindel olla, kas ta on tõesti see inimene, kel-

19


lena ta ennast esitleb. Enda isiklikke andmeid ei tasu kindlasti avaldada, Sa ju ei avaldaks oma aadressi, täisnime ja vanust võõrale inimesele tänavalt, ära tee seda ka siis internetis. Kui ollakse juba internetituttavad ja soovitakse kokku saada, siis

meie ei soovitaks võõraga kokkusaamisele minna kui aga tunned, et väga tahad minna, siis kindalsti räägi sellest enne oma vanematele või sugulasele ning võimaluse korral võta kaasa täiskasvanud inimene. Väldi ohte, mis võivad tekkida. Kaitse ennast!

Katrini lugu KÜLLI FRIEDEMANN MTÜ Abikeskused, Lasteabitelefon

Katrin on 13aastane tavaline Pärnumaa tüdruk, kelle hobiks on tantsimine ning veel käib ta ka ujumistrennis. Katrin tegi endale Facebooki konto juba kaks aastat tagasi, siis kui see enamusel klassiõdedel ja vendadel juba oli. Konto tegemine oli lihtne - tuli veidi oma vanust vassida ja ülejäänud läks juba libedalt. Suvel sai Katrin tuttavaks ühe tüdrukuga, kes Pärnus suvitas. Koos tehti niisama naljapärast pilte, vedeleti rannas ning võeti ette igasuguseid meelelahutuslikke asju. Suvi sai läbi ja Katrini sõbranna läks tagasi Tallinnasse. Edasi suheldi juba Facebookis. Katrinil oli suhteliselt palju teha, mistõttu ei onud tal enam niipalju aega oma uue sõbrannaga suhelda ja nii see suhe lõpuks soiku jäigi. Ükspäev kui Katrin kooli läks, vaatasid tema klassikaaslased ühe klassivenna telefonist midagi ja itsitasid. Katrin ei osanud algul midagi arvata. Päeva teisel poolel küsis tema pinginaaber, et miks sa endast Facebooki sellised pildid oled pannud? Katrin ei saanud midagi aru, ta ei olnud Facebooki kasutanud juba üle kuu aja. Et asja kontrollida logis ta õhtul oma

20

kontosse sisse. Selgus, et Katrini kontole oli viimasel ajal väga palju pilte üles laaditud ning tema sõpru kommenteeritud. Osad kommentaarid olid suisa solvavad. Nüüd taipas Katrin, et keegi kasutab tema FB kontot, aga kes? Katrini mure kasvas suureks ja esialgu ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida. Internetist leidis ta, et lasteabitelefonile 116111 võib ööpäevaringselt tasuta helistada, mida ta siis õhtul pool kaksteist ka tegi. Koos kõnele vastanud nõustajaga hakati kohe tegutsema - esmalt tehti Katrini kontol toimunud tegevustest ekraanipildid. Seejärel kustutati kõik üles pandud fotod, samuti tema kasutaja alt tehtud kommentaarid. Kõigile, kes olid saanud tema käest nn libakommentaari, saadeti vabandus koos selgitava tekstiga. Pahategija oli tema jaoks suure emotsionaalse segaduse tekitanud. Järgmisel päeval koolis vabandas ta oma sõprade ees ja palus ka teistel, kes olid tema pildid endale allalaadinud, need kustutada. Õnneks on Katrinil toredad ja mõistvad klassikaaslased. Katrin sai hiljem isegi teada, kes tema kontol oli möllanud, ning valusa õppetunni kaudu kinnistus teadmine, et oma paroolid tuleb enda teada hoida.


Kuidas luua turvalist parooli? MARK-ROBIN JURKTAMM Tallinna Rahumäe Põhikool, 5c klass õpilaste konkursitööde tekstid on esitatud originaalkujul

Küberkurjategijate vastu on kõige olulisem kaitse parool ehk salasõna (inglise keeles Password). Väga oluline, et parool oleks tugev ehk siis selline, mida on väga raske ära arvata. Kindlasti peaks erinevate süsteemide ja kontode puhul kasutama erinevaid paroole. Paroole peaks regulaarselt värskendama ehk neid muutma. Toon siin välja ka mõned soovitused, mida peaks jälgima, et paroolid oleks kaitstud ja nende lahtimuukimine oleks raskendatud.

Iga olulise konto puhul peab kasutama erinevat parooli. Kui valite iga olulise konto puhul sama salasõna, siis on see põhimõtteliselt sama, kui kasutaksite igal pool sama PIN koodi – kõik pangakaardid, telefonid jne. Kui kurikael peaks saama selle teada, on kõik need vahendid ja kanalid ohtu seatud. Kasutama peaks selliseid paroole, mis oleks pikad (soovitavalt vähemalt 10 sümbolit), sisaldavad tähti (nii suuri kui väikeseid), sümboleid ja numbreid. Üldine põhimõte on selline – mida pikem on parool, seda keerulisem on seda ära arvata. Mida rohkem on erinevaid sümboleid, numbreid suuri ning väikeseid tähti – seda keerulisem on ka kurikaeladel seda lahti muukida ja kontole juurde pääseda. Ei tohiks kasutada oma nime, telefoni numbrit, aadressi või muud seesugust avalikku

infot. Kõik see vähendab ohtu, et keegi võib olulise konto parooli teada saada ja sellega palju pahandust tekitada. Näide turvalisest paroolist : 2Tz_ H3=0fKQ1#. Selle meeldejätmine on küll üsna keeruline aga kindlasti kaalub parooli turvalisus üles muud argumendid. Jätkates eelmises lõigus välja toodud turvalise parooli teemal – sellise meeldejätmine on küll keeruline, parooli võib näiteks paberi peale üles kirjutada, aga ärge jätke seda avalikku kohta. Paberit ei tohiks jätta arvuti peale, laua sahtlisse või kuhugi, kuhu on paljudel inimestel juurdepääs. Üles kirjutatud parooli kaitsmine on väga tähtis osa parooli turvalisuse tagamisest. Kui väga turvaliste paroolide meeldejätmine on tihti väga keeruline, siis võiks kasutada selliseid sõnu või fraase, mis on ainult teile teada. Kindlasti suudab iga inimene seostada parooli mõne olulise sündmusega oma elust (mis teada vaid talle ja tema lähedastele-sõpradele), mõne olulise kuupäevaga (ainult kuupäev on väga nõrk parool – sellisel juhul tuleks see siduda ka näiteks sündmuse toimumise asukoha ja muude teguritega). Parooli turvamine on tänapäeva infoühistus väga oluline. Lahti murtud parool võib kaasa tuua palju sekeldusi, halvemal juhul ka reaalset varalist kahju või isegi kriminaalasja. Oma paroole tuleb hoida ja kasutada enda poolt kõiki meetmeid, et kellelgi ei õnnestuks seda lahti murda ja kurjasti ära kasutada.

21


Kuidas internet mõjutab mind ja minu õppimist MARIA-HELENA KIKAS Tallinna Rahumäe Põhikool, 5.a klass õpilaste konkursitööde tekstid on esitatud originaalkujul

Internet aitab sind alati kodustes töödes, kuid internetis niisama palju mängida ei ole kindlasti väga hea. Internet on koht kus kõik jagavad oma tarkusi. Kindlasti saad internetiga palju targemaks. Kuid internetis niisama sõpradega rääkida ja koolitöödest kõrvale hiilida ei tule sulle endale kindlasti kasuks. Internetis tohiks koolipäeval olla laps maksimaalselt kaks tundi. Mulle meeldib väga e-kool kust saab vaadata õppimist kui oled puudunud,

siis ei teki olukorda, et oled puudunud ja ei tea mida oli vaja õppida. Kui kasutad internetti, siis liigud kogu aeg ajaga kaasas. Internet on koht kus jagatakse palju informatsiooni. Mina kasutan internetti pidevalt. Arvutis vaatan tavaliselt huvitavaid asju, millest saan, siis sõpradele rääkida. Minul on õppimine kindlasti tähtsam kui arvutis istumine. Alati kui mul on rohkem aega olen internetis. Tavaliselt käin internetis õhtuti, kui koolitükid õpitud. Kui on vaja teha mingi kirjand, otsin abi kindlasti internetist. Internet aitab mind alati kõiges - leiab vastused kõikidele mu küsimustele. Mulle meeldib internet väga!

Milliste ohtudega võib internetis kokku puutuda? SANDRA-SASKIA KÄRMAS Tallinna Rahumäe Põhikool, 6.a klass õpilaste konkursitööde tekstid on esitatud originaalkujul

Internet on tänapäeval väga oluline, ilma selleta põhimõtteliselt ei saakski midagi teha. Internetis tehakse palju asju. Paljud täiskasvanud töötavadki internetis ja lastel on tihti kästud mõnda koolitööd teha arvutis, sest tihtipeale on niiviisi lihtsam, kui otsida infot mitmest raamatust. Kuid internetis peab ka ettevaatlik olema, seal on tegelikult üsna palju ohte. Näiteks võib juhtuda, et keegi saab teda minu kasutaja salasõna ning logib sisse minu kasutajasse. Ja sealt saab ta läbi minu kasutaja kõike teha. Ükskõik kas

22

midagi postitada või kellegagi minu nime alt rääkida või teha midagi muud sellist. Internetis on veel oht, et ma satun mõne viiruse peale. See juhtub tavaliselt nii, et kui ma avan mõne lingi või netilehekülje ja sealt tulebki minu arvutisse viirus. Minul endal on see varem juhtunud. Selles suhtes on see väga halb, sest ma kunagi ei tea milline see viirus on, sest neid on hästi palju erinevaid. Kuid kõige enam ei tohiks ma jagada kõigi võõrastega enda isiklikke andmeid. Eriti ei tohi ma võõraste inimestega jagada enda telefoninumbrit ja aadressi. See on tähtis, sest et on olemas inimesi kes teevad minu andmetega halbu asju. Näiteks võib keegi minu andmetega teha


endale kuskile konto. Või kui ma jagan liiga- liiga kergelt kätte oma krediitkaardinumbrit võib keegi minu nime alt tellida või osta endale kalleid asju. Kuid tänapäeval internetis põhimõtteliselt kõige suuremaks probleemiks osutunud on küberkiusamine ehk siis internetis teiste inimeste kiusamine. See võib juhtuda siis, kui ma laen üles mõne

pildi või video või postitan ükskõik mida ja inimesed hakkavad seda kommenteerima, minust halvasti rääkima ja/või mind ignoreerima. Nii võib kõik enda sõbrad kaotada. Kuid muidugi saab kõiki neid ohtlikke olukordi vältida, kui ma oled ettevaatlik ja käitun internetis mõistlikult.

Milliste ohtudega võib Internetis kohtuda MELISSA PRIIDE Tallinna Rahumäe Põhikool, 5. b klass õpilaste konkursitööde tekstid on esitatud originaalkujul

Interneti avarustes võivad varitseda igasugused ohud. Kui soovid enda fotot lisada mõnda suhtlusportaali, siis tuleks enne mõelda milline foto on sobilik. Ei tohiks panna üles pilte, mille pärast võib teiste ees häbi olla, näiteks oma vanemate ees. Kui paned oma sõpradest pilte üles, siis küsi nende käest eelnevalt luba. Kõiki pilte on võimalik kopeerida ning sa ei tea kunagi, kuhu su pildid võivad sattuda. Kui endale mõnel veebisaidil konto teha siis ei tasu jagada seal endast liiga palju infot, kuna seda võidakse vääralt kasutada. Enne kui kirjutad midagi siis mõtle, sest kõik postitused on kättesaadavad. Ebameeldivatele kommentaaridele on parem üldse mitte vastata. Sõpradega vesteldes mõtle mida kirjutad. Ole ettevaatlik info postitamise ja avaldamisega veebis. Veeb on palju rohkem avatud kui tundub ning seal mõnes mõttes puudub privaatsus, sest kõik on tegelikult nähtav

ja kätte saadav. Ära lase sõpradel oma käitumist ja põhimõtteid muuta. Kui surfad koos sõpradega internetis, siis ära tee koos nendega asju, mida sa üksi ei teeks. Ära kiusa teisi internetis! Internetis suhtlemisel kehtivad samad viisakusreeglid, mis päris elus inimestega rääkimisel. Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu. Teiste kiusamine internetis (solvamine, teiste paroolide varastamine, varikontode tegemine jmt) ei ole lubatud. Kui oled üles pannud mõne (video, laulu, pildi) siis võid selle teistele kättesaadavaks teha. Sinu tehtud videod, laulud ja pildid ei tohi teistele inimestele haiget teha ega solvata. Ole ettevaatlik ja vaheta oma paroole iga kuu. Ära ütle teistele oma paroole, sest niimoodi võivad teised sinu kontodesse saada ja igasugust jama kokku keerata. Näiteks kui sulle saadetakse kiri, kus küsitakse panga paroole, nime ja isikukoodi siis võivad teised saada sinu panga kontodele ja võiksid võtta sult kõik raha endale.

23


Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes – poolt või vastu? BIRGY LORENZ Tallinna Ülikooli doktorant, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht ja õpetaja

Tallinna Ülikooli tudengid uurisid “Eetika ja seaduse” kursuse raames, kui tolerantsed ollakse õpetajate ja õpilaste vahelises on-line suhtluses interneti suhtlusvõrgustikes Eestis ja mujal maailmas. Taustast niipalju, et mitte igas riigis ei ole taoline suhtlemine lubatud, näiteks nii Ameerikas kui ka Inglismaal, on see kohtusse kaebamise kartuses kooli juhtkonna poolt pigem ära keelatud. Eestis õnneks olukord veel nii hull ei ole, kuid siiski mitmed uuringus osalenud õpetajad tõid välja, et kindlasti tuleb mõned reeglid kohe alguses paika panna: näiteks kas klassijuhataja võiks võtta sõbraks ainult oma klassi õpilased, või võtta sõbraks kõik kes seda soovivad, või võtta ainult need, kellest on saanud vilistlased ja seda ka ainult siis, kui inimene tõesti on “sõbra” tiitlit väärt. Õpilaste arvamustes selliseid iseärasusi ei täheldatud, kuna suhtlusportaali “sõbraks” olemist nii tõsiselt ei võeta, pigem on see tuttavate kontaktide loend, mis on alati mugavalt kättesaadav. Samamoodi on lastel sõpru tunduvalt enam ja mõni üksik õpetaja seal hulgas erilist tähelepanu ei pälvinud. Kui õpetaja ja õpilased siiski on internetis üksteist “sõbraks” klikkinud, siis

24

kaasneb sellega nii rõõmu kui ka väljakutseid. Positiivseks pooleks võib olla info kiirem levik nt. ürituste kohta või kui tund jääb ära, õpilased saavad õpetajalt lisa konsultatsiooni küsida ja õpetaja õpib oma vahvaid õpilasi paremini tundma. Probleemiks on aga liigne avatus, sest enamasti pole inimestel kombeks oma tegemisi filtreerida. Täiskasvanud võivad seega sattuda olukorda, kus saadakse tüütuid mängukutseid, õhtuste ürituste pilte või grammatiliselt ebakorrektseid ja koledaid sõnavõtte, mida võib-olla õpetaja silm ei peaks nägema. Teatud juhtudel näevad õpetajad ka kohustust reageerida, näiteks kui mõni tütarlaps on ennast esitlenud nappides rõivastes, mis pole tema eale sobilik. Lisaks võib apsakaid juhtuda ka õpetajate poolelt, kus välisreisil Egiptuses tehtud pildid on äkitselt saanud koolipeal üsna populaarseks. Teisalt jälle on õpetaja ka inimene ja ega temagi ei käi basseinis kott peas ning ürp üll. Samas ei ole sobilik ennast üle eksponeerida, sest meie digitaalne mina võiks ikkagi olla pigem positiivne ja siivas kui see, et avame ennast maailmale mõtlematult ja täielikult. Ingrid Maadvere, Tiigrihüppe Haridustehnoloog soovitab koolidele õppimise eesmärgil suhtlusvõrgustikes sõbrustamiseks näiteks klassi konto avamist Edmondo –nimelises keskkonnas, KidB-


log-i kasutamist, pildigaleriide lukustamist parooliga, mis aitaks hoida klassis ja koolis toimuva näha ainult neile, kes on selles osalised – õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Samas ei pea erinevate võrgustike kontode omamine, kui see just ei ole kooli poolt antud ametlik e-posti konto, olema kohustuslik. Kindlasti ei tohiks aga öelda ei e-õppe uutele võimalustele, sest enamus vastajatest leidis need olevat kasulikud Esimese sammuna

soovitan õpilastel, vanematel ja õpetajal omavahel kokku leppida, milleks sellist keskkonda kasutatakse ja kas see peaks olema avalik. Kindlasti tuleks aga aru saada ka sellest, et iga asi nõuab aega ning pühendumist. Näiteks ei ole mõtet luua klassi-blogi, kuhu keegi midagi üles ei postita või mida keegi kunagi külastada ei planeeri. Seega oleme inimesed nii internetis kui ka päriselus!

25


Noorte juhtumistest virtuaalmaailmas KEVIN PIPERAL I Noortepaneeli koosseisu liige

Asjaolu, et internet on tänapäeva Eesti riigis juba tavapäraseks, kui mitte iseenesestmõistetavaks saanud, ei ole vist uudis ühelegi noorele inimesele. Eesti on üks internetiseeritumaid riike, mis lõikab selle kõige pealt kasu oma paljude e-teenustega. Sageli on eesti noored pettunud ja vihased, kui kuskil ei ole ligipääsu kiirele traadita internetile, ehkki välismaal on selline nähtus, et kõikjal peakski vabalt levima tasuta traadita internet, tänapäeval siiski veel pigem erand kui reegel. Võib öelda, et me oleme kiire ja suure levialaga interneti poolt natuke isegi ära hellitatud. Alljärgnevalt avan toredate enda ja mu sõprade-tuttavatega juhtunud näidete abil veidikene internetimaailma tausta. Vabalt kättesaadav internet ja odavad nutitelefonid on minu elu jooksul nähtu põhjal muutnud osade inimeste jaoks suuresti peo kontseptsiooni. Muusika ja olustiku nautimise asemel on aina tähtsamaks saanud sotsiaalmeedia kaudu üritusest otseülekande tegemise, justkui oleks tegu mõne spordisündmuse või Oscari galaga. “HAHA irww Annika jõi korraga ära poolese õlle” ja “Mäetaguse Ets pani otse saunalaval ketti #LOL” ja kõikvõimalikud erinevad kaadrid ja võtted sellest, kuidas Ülo oma ema öösärgis laua peal tantsis. Sellised kirjeldused ja säutsud ei tohiks olla uudis

26

ühelegi nooremapoolsele twitterikasutajale. Samuti on kentsakas vaadata, kuidas isegi baarides ja pubides inimesed pidevalt nutitelefonides istuvad. Eriti kummaline, ent päriselul baseeruv näide on mul tuua, kuidas üks inimene, kes välisel observeerimisel näis vägagi rahulik ja mitte ülemeelikus tujus, manas just pildistamiseks ette kõige vingema peopoosi ja lisas muidugi eriti metsiku pildiallkirja stiilis “ooo väga kõva pidu lennake kõik laivi”. Ühest küljest naljakas ja väheke silmakirjalik, teisest küljest aina argisem tõsiasi. Hiljem kodus seda säutsu nähes langesin mitmeks tunniks mõtetesse, mille käigus tulin välja lihtsa, ent kohati vajaliku nipiga hea peo tarvis: tuleb wifi-ruuter välja lülitada või muuta ära selle parool, sest see pärsib aina rohkem reaalsuses toimuda võivat omavahelist sotsiaalset läbikäimist. Esimene lugu olekski pajatada ühest sõbrast, kes kahjuks või õnneks kuulub samuti nende inimeste hulka, kes peavad vajalikuks iga natukese aja tagant teavitada sotsiaalmeedia kaudu teisi inimesi sellest, mida ta hetkel sööb, keda näeb või missuguseid värvilahenduse poolest kokkusobimatuid sokke ja pükse kandis möödakõndiv turvamees. Oli üks kena teisipäevane pärastlõuna ja olime sõbraga koolist koju jalutamas, kui nägin tal juba esimesi ohumärke. Nimelt kippus ta vasak kulm tõmblema. See juhtub tavaliselt siis,


kui ta ei ole tükk aega saanud rahuldada oma põhilisi vajadusi ehk süüa-juua, käia tualetis või muidugimõista uuendada oma staatust. Mõistes olukorra tõsidust, seadsime sammud üksmeelselt esimese kaubanduskeskuse poole, sest võis kindel olla, et seal leidub tasuta avalikke wifi-võrke. Istutades end maha esimese pingi juurde, võtsin välja oma vanema generatsiooni Nokia 1616, et mängida natuke sudokut, kuni tema oma asjad aetud saab. 5 minuti pärast jätsin sõbraga jumalaga ning asusin koduteele. Suur oli üllatus, kui peagi koju jõudes leidsin, et inimesel, keda olin tundnud juba aastaid, on külgi, millest ma sootuks teadlik ei olnud. Nimelt otsustas ta minutiliste vahedega teatavaks teha oma tegeliku seksuaalse orientatsiooni, like’ida Justin Bieberit ning ka kutsuda avalikult kõiki inimesi oma sünnipäevale. Kentsakas juhus, kuna mälu järgi pidas too inimene oma sünnipäeva umbes 2 nädalat enne seda vahejuhtumit. Optimist, nagu ma olen, ei teinud ma sellest väljagi ja toimetasin rahulikult edasi, kuniks sõbra abipalved ummistasid mu kirjakasti. Pika kirjavahetuse tulemusena suutsin ma ta lõpuks maha rahustada ja selgitada võimalikke teooriaid, mis võis olla juhtunud. Ühtegi loogilist seletust mul tegelikult ei olnud ja pakkusin, et küllap teeb mõni klassivend lolli nalja, kelle arvutisse võis sõber enda konto sisselogituna jätta. Hoolimata klassikaaslaste vastuväidetest elasime õndsalt edasi selle teadmisega, et see pidi ikkagi nende kätetöö olema. Tõeline arusaamine tabas meid alles nädalapäevad hiljem, kui viisime otsad kokku, kui juhtusime lugema artik-

lit, et väga lihtne on teatud rakenduste abil kaitsmata avalikus internetivõrgus teiste inimeste kontodel askeldada. Küllap selle üle see turris juustega korpulentne poiss kõrvalpingil naerda tihkuski. Tänapäeval ei pea sellise häkkimise jaoks enam olema isegi häkker, vaid tavaline internetikasutaja, kellel on juurdepääs internetis vabalt kättesaadavatele programmidele. Ehkki oht on vägagi reaalne, siis hirmu ja paranoia pärast oma tegemisi päris tegemata jätmata ei saa leidsime üheskoos. Aeg-ajalt tuleb jätkuvalt ette turvamata internetipunktis käimist, aga vähemalt nüüd on meil komme alati silmadega ümbruskonnas olevad inimesed üle lasta, tuvastamaks nende seast mõnda kõige rohkem häkkeri moodi välimusega inimest. Ning muidugimõista kasutame nüüdsest ka teisi preventiivseid meetodeid kaitsmaks ennast pahatahtlike inimeste rünnakute eest. Lihtsaid ja loogilisi nippe leiab internetiarvarustest laialdaselt, ole ainult ise aktiivne ja otsi need üles ning hakka kasutama. On oluline meelde jätta, et aktiivse internetikasutajana juhtubki nii häid kui ka halbu asju, ent halbadest asjadest, mis pahatihti rohkem meelde kipuvad jääma, ei tohi lasta ennast heidutada. Õppida tuleb nii enda kui ka teiste kogemustest, sest aina enam internetiseeruvas keskkonnas, kus me toetume veelgi rohkem e-teenustele, ei saa üle ega ümber internetist ja sellega seotud ohtudest. Noored ei saa probleemi eest pead liiva alla peita, sest ohud ei kao kuhugi, vaid pigem tuleb end võimalikult hästi ise kurssi viia, kuidas neid vältida või kuidas nende vastu võidelda.

27


Elu digimaailmas, turvaliselt ANDRUS KOKA BCS Koolitus, spetsialistikoolituse valdkonnajuht/ infoturbespetsialist TARMO ROSENFELDT BCS Koolitus, lektor-konsultant /internetiturvalisuse valdkonna spetsialist

Digimaailma kiire areng on andnud noortele juurde rohkem kui oskame ette kujutada. Info leidmine ja edastamine, üksteisega kontakteerumine, maailmas toimuvaga kursis olemine, silmaringi laiendamine ning meelelahutamine on muutunud Interneti vahendusel oluliselt lihtsamaks ning võimalused selleks on suurenenud tohutult. Kahjuks kasutavad digimaailma ka inimesed, kelle eesmärgid ei ole õilsad. Nagu BCS-i infoturbejuht Raido Orumets sedastab: “Küberkuritegevus kasvab endiselt väga kiirelt ning kuna neid kannustab raha, siis kurjategijad muutuvad üha jultunumaks, kavalamaks ning osavamaks. Et saaksime ennast nende eest kaitsta, peaksime teadma ning teadvustama endale võimalike ohte ning võimalusi, kuidas neid vältida”.

Viirus ei vali ohvrit ega koputa uksele enne sisenemist Nagu tavameditsiinis, on ka kübermeditsiinis viiruse mõiste jagunenud vastavalt oma iseloomule ja sümptomitele erinevate nimedega alaliikidesse alates ussidest, reklaamvarast, pahavarast, nuhkvarast kuni trooja viirusteni ja

28

muude pahalasteni. Mõne viiruse kohalolekust ei pruugi aimugi olla, kuni see teatud kuupäeval aktiviseerub. Teiste puhul tunneme ärevust siis, kui arvuti aeglaseks jääb ning avastame, et olulised andmed või perearhiiv on kasutamiskõlbmatud. Tegelikult pole selles midagi isiklikku ei meie, viiruse ega ka viiruse autori vahel, kuid suur võib olla üllatus, kui ühel päeval mundrikandjad teie ukse taga koputades teatavad, et teie isiklik või kogu teie ettevõtte arvutivõrk on osaline riigile korraldatavas küberründes. Viirused ei tea midagi teie poliitiliste vaadete kohta – nende leviku aluseks on IP aadress, mis antakse teie arvutile alates hetkest, kui selle internetiga ühendate. Seejuures aega, mis kulub viirusel mööda internetti teie kaitsmata arvutisse jõudmiseks, mõõdetakse juba sekunditega ja viirusega nakatumine ei ole enam juhus, vaid väga loogiline asjade kulg. Kahjuks ei ole tänapäeval vaid arvutit kahjustada või andmeid varastada püüdvad ohud peamisteks. Mis siis aitab: uuendatud ja väga soovitavalt Eestis tehniliselt toetatud viirusetõrje ja veidi kahtlustavat suhtumist kõige netist sisse valguva suhtes. Kui jääb arusaamatuks, mida see arvuti minult siis teada tahab, tuleb asjatundjalt küsida!

Elu sotsiaalvõrgustikes – lõbus, silmaringi laiendav, hariv, kuid täis peidetud ohte


Suhtlus Facebook keskkonnas ühendab isiklike kontakte ning sõpruskondade omavahelist suhtlust. Kasutajate jaoks on see usaldusväärne keskkond. Kui kasutaja saab sõnumi teiselt kasutajalt, kes on tema sõber, siis see on väga erinev sellest, kui Sinu postkasti saabub sõnum kelleltki tundmatult. Seetõttu on 800 miljoni kasutajaga Facebook saanud kurjategijatele väga atraktiivseks sihtmärgiks. Petukirju, infovargusi ning kõlbmatud ettepanekuid saadetakse suurtes kogustes ning kasutajad lähevad väga kergelt nendega kaasa, sest petukirja saatja on usaldusväärne isik. Kurjategijad suudavad tihti jääda anonüümseteks ning pettuse ilmsikstulekul kiirelt kaduda. Tihti esinetakse sotsiaalvõrgustikes vale identiteediga või esitatakse enda kohta valeandmeid eesmärgiga sooritada kuritegu. Põhiliseks viisiks, kuidas kurjategijad sotsiaalsetesse võrgustikke pääsevad on kasutajate lihtsad ning üksluised paroolid. Nende eesmärgiks on koguda kontakte, telefoninumbreid, e-posti aadresse ning muud, mida on võimalik hiljem müüja ning kasutada rünnakutes. Rünnakut võimendab see, kui samu paroole kasutatakse mitmetes eri kohtades. Sageli kustutavad kurjategijad kasutajate paroolid ning koguvad krediitkaartide andmeid ning muid panga detaile. Kasutaja isiklik info (keskmine nimi, kodune aadress, lemmiklooma nimi, ema lapsepõlve nimi), mille abil paroole tuvastada on tihti kättesaadav ka Tema sotsiaalse võrgustiku lehelt. Kuna sotsiaalse võrgustiku kasuta-

janimi koosneb tihti kasutajate e-posti aadressist, siis on soovitav kasutada erinevaid paroole sisenemiseks erinevatesse keskkondadesse ning postkasti. Samuti on hea idee omada erinevaid postkaste näiteks isiklikuks suhtluseks ning tööasjadeks. Ka 2011. aastal oli levinud petmise meetod, kus palutakse kasutajatelt rahalist abi. Sellise pöördumise saanutel tuleks olla eriti tähelepanelik, isegi kui see on tulnud mõnelt pereliikmelt või healt sõbralt. Kindlasti ei tohiks saata kohe abi vaid soovi tuleks kontrollida. Kontrollimisel soovitame kindlasti kasutada muid vahendeid, kui Facebooki keskkond. Teadaolevatest kelmidest andke aga kohe teada! Õnneks on olemas ka positiivne külg. Sotsiaalsete võrgustike abil on võimalik väga kiirelt ning efektiivselt kasutajaid ohtude eest hoiatada. Avastades digimaailma tuleks alati silmas pidada, et sa ei tea kunagi, kes on juhtme teises otsas. Lisaks tuleb hoida ennast tagasi oma ning oma sõprade ning tuttavate kohta käiva informatsiooni jagamisega. Nõuandeid: ei pea tingimata esinema oma nime all (nt õpetajad võivad olla ka varjunimega) aga ei tohi esineda ka võõra nime alt. Kurjategijatele enda või teiste inimeste kohta infot andvad andmed ja pildid jätke üles riputamata (pärast tagasi võtta ei saa!) ja NB! Ärge saatke suhtlusvõrgustike kaudu faile.

Küberkiusamine Küberkiusamise alla liigitatakse õelate e-kirjade, tekstisõnumite jms kaudu

29


sõimamist ja ähvardamist, ahistamist ja jälitamist erinevates portaalides, isikliku informatsiooni ja saladuste levitamist, teiste jäljendamist (kellegi teise nimel sõnumite ja e-kirjade saatmist, kommenteerimist, internetilehe või konto loomist kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks, ignoreerimist ning võõraste inimeste löömise filmide ja sarnase materjali levitamist internetis. Küberkiusamise puhul, aga samuti iga muu ahistava käitumise korral tuleb

kõigepealt suhtlus blokeerida ja seejärel sellest teada anda inimesele kellelt saab abi: sõber, vanem, vend/õde, hea sugulane, tubli õpetaja või huvijuht ja koos planeerida järgmised sammud. Ka politsei aitab! Ärge unustage end ainult arvutisse. Maailmas on nii palju imelist, mida tasub oma silmaga kaeda. Kui lähete õue ja tunnete end seal ebamugavalt, oletegi juba liiga kauaks arvutisse jäänud. Seda viga saab alati parandada.

Lõppu veelkord turvalisuse nõuanded: ΓΓ Kasuta alati erinevaid paroole sisenemiseks e-postkasti ning teistesse keskkondadesse. ΓΓ Kui tekib kahtlus, et oled saanud petukirja, anna sellest ka teistele teada. ΓΓ Vali sotsiaalsetes võrgustikes oma sõpru – ära lisa oma sõbraks võhivõõrast. ΓΓ Kontrolli perioodiliselt viirusetõrje tarkvara korrasolekut. ΓΓ Ära jaga sõpradega oma kasutajanime ning paroole, ära salvesta paroole võõras arvutis. ΓΓ Internetist väljudes veendu, et oled loginud ennast välja erinevatelt saitidelt. ΓΓ Kui märkad pettust, ahistamist vms, siis anna sellest teada vanematele või politseile. ΓΓ Kasutades avalikus kohas internetti, siis ära salvesta arvutisse oma paroole. ΓΓ Kaitse oma arvutit.

30


  

Profile for ergas

Projekti "Targalt internetis" aastaraamat 2014  

Projekti "Targalt internetis" aastaraamat annab ülevaate projekti peamistest tegevustest 2014.aastal ning pakub lugemiseks valiku artikleid...

Projekti "Targalt internetis" aastaraamat 2014  

Projekti "Targalt internetis" aastaraamat annab ülevaate projekti peamistest tegevustest 2014.aastal ning pakub lugemiseks valiku artikleid...

Profile for pirn
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded