Issuu on Google+

EIKI NESTOR: Savisaar ei ole tont ega geenius, vaid lihtsurelik nagu kõik teisedki OSTAME METSAKINNISTUID, KASVAVAT METSA

Kihnus elab salapärane lambatõug

Tel 5354 4030, 501 6153

Lk 24–25

Gümnaasiumireform kihutas virulased koolisõtta Lk 2–3

10. detsember 2009 Nr 50 (1157)

Lk 8–9

ENNEOLEMATU SÕPRUS: Ratastoolis neiu pääseb kooli tänu heale kaaslasele

www.maaleht.ee

Lk 16–17

HIND 15.90 INGMAR MUUSIKUS

Mis on kirjanik ERIK TOHVRI menu saladus Loe lk 30–31

Mis südamest tule sii südamede lää. (HELME)


2

PÄ E VAT E E M A

Toimetaja MERIKE PITK. Tel 661 3316. e-post merike.pitk@maaleht.ee

MAALEHT Nr 50 (1157) 10. detsember 2009

MAAGÜMNAASIUMID OHUS: Riigikogus olev seaduseelnõu lahutaks põhikooli ning gümnaasiumi,

Rahvas ütleb koolide lõikamisele ei Sepa küla pereisa Toomas Raudsepp on murest murtud oma laste koolitee pärast, paljude laste pärast muretsevad Lääne-Viru koolidirektorid aga levitavad üle Eesti üleskutset, millele oodatakse lastevanematelt allkirju. “Kooli eest seisame täie rinnaga!” põrutas Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal. “Teeme kõik, et gümnaasium säiliks.” Kreintaal teebki. Üleeile peeti gümnaasiumi aulas koosolekut. Kohal oli 90 inimest, õpetajad ja lapsevanemad. Väited olid rängad. Et Riigikogus menetletav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lõhuks hästi toimiva koolivõrgu. Et muutuks nii Haljala kooli tulevik kui kogu Haljala valla edasine elu. Välja toodi ka asjakohane pöördumine, millele kirjutas Haljalas alla 60 inimest. Seega mitte kõik kohal olnud, aga enamik. “Gümnaasiumiharidust peab olema võimalik omandada ka maal ja väikelinnas, mitte ainult suurlinnades,” kinnitasid nad. Samasugust kirja levitavad LääneViru direktorid üle Eesti. Jõutud on Ida-Virumaale ja Harjumaale. Ning täna jõuavad direktorid ise Toompeale – homseks muudatusettepanekuid ootava seaduseelnõu arutelule.

Paar kooli piiri lähedal Lääne-Virumaal on peale Haljala ohus mitu kooli. On ju maakond Eestis elanike arvu järgi viies – 66 000 inimest – ja pindala suuruselt neljas. Siin on 15 kohaliku omavalitsuse üksust, neist üheksas ka vähemalt üks gümnaasium. Milline on gümnaasiumivaldade-linnade arv pärast reformi, võib vaid oletada. Kõige hullema prognoosi kohaselt väheneks maakonnakoolide arv 13 võrra, tegelikkuses ilmselt nii ei lähe.

Küll aga võivad end kindlalt tunda Rakvere kui maakonnakeskuse ja ajaloolise hariduskantsi koolid. Erilises seisus on ka Väike-Maarja Gümnaasium, mis töötab Väike-Maarja Õppekeskusega ühise juhtimise all. “Meie käsitleme juba praegu gümnaasiumi ja kutseõppeasutust koos,” tõdeb ühendkooli juht Raili Sirgmets. Teistel niisugust kindlust pole. Kuigi Kadrinas on keskkooliosas kuus klassikomplekti ning sel õppeaastal astus 10. klassi 52 last, tunnetatakse sealgi ja ollakse mestis reformis kahtlejatega. Tapa Gümnaasiumis on samuti kuus klassikomplekti, kuid klassis 20 last, mis vaevu vastab legendiks saanud säilimisnormile – kaks paralleelklassi 21 õpilasega klassis. Vinni-Pajusti Gümnaasiumis on 100 õpilast ja viis klassikomplekti.

Rakke ei alistu võitluseta Haljala Gümnaasium oma kolmveerandsaja gümnasistiga satub kindlasti ohtu, Tamsalus on keskkoolilapsi sama palju. Kunda Ühisgümnaasium tundub küll väliselt suurema linna kool, aga gümnasiste on tänavu kõigest 65. Teistest tublisti väiksemas Rakke Gümnaasiumis õpib 10., 11. ja 12. klassis kokku 41 õpilast. Siiski ei kavatseta ka Rakkes alistuda võitluseta. Direktor Andi Einastel on varuks musttuhat väidet, miks gümnaasium peab jääma alles.  Rakke Gümnaasium on riigieksami tulemustelt olnud igal aastal veidi üle keskmise. Mõnel aastal on ühes või

KO O L I V Õ R K

Lääne-Virumaa üldharidus  35 päevast üldhariduskooli: 2 algkooli, 3 lasteaed-algkooli, 17 põhikooli ja 13 gümnaasiumi, neist üks erakool.  Õppekeeleks on eesti keel 32 ja vene keel 2 koolis; Kunda Ühisgümnaasiumis on nii eesti kui vene õppekeelega klassid.  Keskmiselt jätkab Lääne-Virumaal sama kooli gümnaasiumiastmes õpinguid 54% õpilastest.  Keskmine klassikomplekti täituvus alla 10 õpilase, mis on kriitiline piir haridustoetuse eraldamiseks, on Rakvere, Rägavere, Vihula ja Viru-Nigula vallas.  2007. aastal oli Lääne-Virumaal õpilaste arv õpetaja kohta 7,8, Eestis keskmiselt 9,2. Allikas: www.hm.ee

teises aines jõutud isegi vabariigi esikolmikusse.  Igal aastal siirdub enamik lõpetajaid (70–80%) kõrgkooli.  Tulemused on eriti head, kui arvestada, et gümnaasiumi võetakse kõik, kellel põhikooli lõputunnistuse hinded positiivsed.

Paratamatuse pahupool Loomulikult jäävad need väited nõrgaks, kui õpilaste arv on väike ja kahaneb tõenäoliselt veelgi. Aga Andi Einastel on rohkem vastuväiteid:  Isegi nõukogude ajal oli kohustuslik keskharidus, nüüd on hakatud rääkima nn tugevast põhikoolist.  Seadus mõjub laostavalt ka põhikoolile. Praegusest 127st õpilasest liiguvad nii mõnedki keskustesse.  Lapsi kodunt eemale sõitma sundides lõikame veelgi varem läbi peresidemed, juured.  Kõigile ei sobi kombinaatkool.  Vanemate kulud laste koolitamiseks suurenevad.  Koolide pikaaegsed traditsioonid lõhutakse. Einaste kolmas vastuväidete ring koosneb juba pigem küsimustest:  Kus on lubatud õpilaskodud?  Kus on kutseõppeasutuste lubatud konkurentsivõime?  Kus on usutav arvestus, palju selline muudatus rahaliselt kasu-kahju toob?

Ülestõus üle-eestiliseks! Kuid virulased ei võitle nagu talupojad igaüks oma mõisniku vastu. Kiri väitega, et põhikoolide ja gümnaasiumide lauslahutamine on läbi mõtlemata, on saadetud koolidesse üle Eesti. Et asi on tõesti läbi mõtlemata, ei väida ainult koolijuhid. Lääne-Virumaal kutsuti tänavu kevadel kokku suur nõupidamine, kus olid nii haridusministeeriumi, maavalitsuse, omavalitsuste kui ka koolide esindajad. Arutelu jäi pooleli – puudus analüüs õpilastranspordi, õpilaskodude ja õppehoonete ümberkorraldamise kohta. Seaduseelnõu seletuskirjas on küll säte, et koolitranspordi paindlik organiseerimine peab tagama, et õpilased ei kulutaks asjatult aega transporti oodates. Aga kes seda organiseerib? Kuidas? Teadmatus valitseb ka praegu. “Asi on lükatud nagu kohalike omavalitsuste peale – otsustada ja kokku leppida –, nood omakorda ootavad otsuseid ülalt,” tõdeb Kaido Kreintaal. Kreintaal ise, nagu lugesite, pole ootama jäänud, vaid juhib teatavas mõttes gümnaasiumide vastupanuliikumist Eestis.

SULEV OLL

Raido, Kriss ja Rea-Ly õpivad praegu kodu lähedal Tabivere gümnaasiumis ning on samuti

Linnalaps ülikooli, Kolme lapse isa näeb maagümnaasiumide sulgemise kavas suhtumist, et maakad on eluaeg viglaga sitta visanud ja võivad edasi visata, selleks pole haridust vaja.

Akende taha on laskunud kottpime öö, kui Toomas Raudsepp paneb Tabiverest viie kilomeetri kaugusel Sepa külas asuvas kodus teevee tulele. Abikaasa on veel Tartust Selveri õhtusest vahetusest tulemata, kuid koolibuss on pere kõik kolm last mõned tunnid varem Tabiverest ilusasti koju toonud. “See on hästi suur eelis, kui kool on lähedal,” ütleb Toomas Raudsepp vabarnavarreteed tassi kallates. Neil naisega tuleb niigi kümnete kilomeetrite kaugusel tööl käia ning kui ka lapsed peaksid viie kilomeetri asemel mitu korda kaugemal tarkust taga nõudma, jääks kogu perega koosolemise aeg õige napiks. Rääkimata murest ja südamevalust, kas lapsed saavad ikka pimedatel talveõhtutel ilusasti koju. Ja kas siis jätkub jaksu koolitükke teha. “Nii kaua puksime vastu, kui suudame vastu puksida,” ütleb mees väiksemate maagümnaasiumide kaotamise plaani kohta. “Siit saab samasuguse hariduse nagu linnakoolist,” on 11. klassis õppiv tütar Rea-Ly rahul. Tõsi, enamik

nende klassi 23st põhikooli lõpetajast valis Tabivere gümnaasiumi asemel kutsekooli või tööelu. Praegusest tosinast klassikaaslasest kõigest viiega sai koos põhikoolipinki nühitud. Rea-Ly tahaks pärast gümnaasiumi lõppu minna Eesti Kunstiakadeemiasse moedisaini õppima. Väike pisik on tulnud ka gümnaasiumineidude stiiliõpetuse tunnnist. Noormehed saavad Tabiveres aga tudeerida riigikaitset ning proovida metsas laagrielu. Peale selle võib autoõpetuse tundide raames juhiload teha, ammutada teadmisi majandus- ja arvutiõpetusest ning filosoofiast.

Maalapsed halvemas seisus Pärast tunde käib Rea-Ly näitlemas, laulmas ja flööti õppimas, asub ju Tabiveres Elleri-nimelise muusikakooli filiaal. Polegi imestada, et Tabivere oli Jõgeva maakonna ainuke kool, mille hõbekõrid laulupeole pääsesid. Rea-Lyd kooli sulgemine ei puudutakski, sest tema jõuab kooli enne ära lõpetada. Raudseppade nooremad lapsed – praegu 8. klassis õppiv Kriss ja 6. klassi noormees Raido – peaksid aga otsustama, kas jätkata õpinguid veerandsaja kilomeetri kaugusel Tartus või sellest poole maa peale jäävas Lähte gümnaasiumis. Tõenäoliselt veniksid päevad siis jupp maad pikemaks, kui iga päev


PÄ E VAT E E M A

MAALEHT Nr 50 (1157) 10. detsember 2009

3

mis tähendab paljude maagümnaasiumide kadumist ja lööki kohalikule vaimuelule RAIVO TASSO

Kalle Küttis: Probleem ei ole nii suur, kui räägitakse Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis kinnitab, et kui koolivõrgu muutused tähendavad ka lisakulutusi transpordile ja õpilaste majutusele, võtab riik nende katmise enda õlule. Koolivõrgu muutused sunnivad sadu õpilasi kooli vahetama – kuidas on see praeguse ühistranspordi- ja õpilaskodude võrgu juures võimalik? Tegelikult ei puuduta see probleem nii paljusid, nagu räägitakse. Juba jutt, et pooled gümnaasiumid kaovad, ei ole õige. Õppetöö kaob võib-olla umbes kolmandikus gümnaasiumidest. Maakonniti pilti vaadates on olukord erinev ning keskmistes maakondades olulisi ja suuri muutusi ei tohikski tulla. Kas väidate, et ümberkorraldustega ei kaasne täiendavat vajadust transpordiliinide ega õpilaskodude järele? Transpordi järele võib tulla vajadus küll. Aga õpilaskodude järele mitte.

nagu nende isa Toomas Raudsepp selle kooliga rahul. Tulevik on aga tume.

maalapsele sitahark? kodu ja kooli vahet sõita. Internaadi mõtet Toomas Raudsepp ei toeta. “Elasime Hargla koolist kümne kilomeetri kaugusel ning meie ajal oli ka internaat,” meenutab ta oma kooliaega. “Ühel aastal proovisin internaadielu ära, aga ei meeldinud.” Samas räägib ta venna perest, kes jäi Läti piiri lähistel asuvasse isatallu elama. Vennapojad käivad Nõo gümnaasiumis, mis tähendab, et nad jõuavad reede õhtul hilja koju ja juba pühapäeva pärastlõunal hakkavad Valgasse sättima, et sealt bussiga edasi Nõkku sõita. Ema saab aga pea nädal otsa laste pärast südant valutada. Gümnaasiumisse plaanivad minna nii Kriss kui Raido, ka vanemad toetavad seda. Toomas Raudsepp läks pärast Hargla põhikooli lõpetamist venna eeskujul Tallinna Polütehnikumi elektriasjandust õppima ning nopiti lõpetamise järel Vene kroonusse. Mees kahetseb siiani, et pärast väeteenistust ülikooli ei astunud. Tema hinnangul tekitab maagümnaasiumide sulgemine ebavõrdsust,

kuna gümnaasiumihariduse kättesaamine muutub maalastele raskemaks. Seega väheneb ka ülikoolidesse minevate maanoorte hulk ning võimalus tööalast karjääri teha. “Suhtumine on, et maainimesed on eluaeg viglaga sitta visanud ja võivad edasi visata, selleks pole haridust vaja,” lisab ta kibedalt.

Eesti haridus paistab silma “Eesti riigis on väga vähe asju, mis on maailma konkurentsis nii kõrge tulemusega,” ütleb Tabivere gümnaasiumi direktor Toivo Punga praeguse haridussüsteemi kohta. “Gümnaasiumide sulgemine on tähelepanu kõrvale juhtimine tegelikest probleemidest, riik võiks tegelda hoopis haldusreformiga.” Tabivere gümnaasiumi 10.–12. klassis õpib praegu kokku 27 last, seega on võimalus reformikääride vahele jäämiseks reaalne. Punga ei usu, et väljakäidud plaan läbi läheb. Tema hinnangul ei vasta

Gümnaasiumide sulgemine on tähelepanu kõrvale juhtimine tegelikest probleemidest, riik võiks tegelda hoopis haldusreformiga. Toivo Punga

väide, et see muudaks põhikooli tugevamaks, tõele. Ka ei saaks olulist majanduslikku kokkuhoidu, sest koolihoone üht osa kütmata jätta ei saa. Gümnaasiuminoortele oleks vaja ehitada õpilaskodud ning rohkem transpordile kulutada. “Tuleksime täiesti rahulikult toime ja töötaksime edasi,” ütleb direktor praeguse süsteemi jätkumise kohta. Õpetajate kaader on püsiv, sest keskealised pedagoogid hindavad maakooli rahulikumat keskkonda. Tänu õpetajate stardirahale tuleb linnalähedasse maakooli ka noori. Näiteks tänavu lisandus kaks säravat magistrikraadiga õpetajat, üks matemaatikat ja teine kehalist kasvatust andma. Pooled õpetajad käivad Tabiverre tööle kaugemalt ning nende jaoks on Tartu vahet sõitma pandud lausa koolibuss. Nii tuleb odavam, kui sõidupileteid eraldi kinni maksma hakata. Koos õpetajatega saabuvad hommikuse bussiga Tartust Tabiverre ka mõned õpilased, sest linnakooli 36 õppuriga klassides käib üks suur olelusvõitlus. Kes linnas nõrgemaks osutub, võib maakoolis hästi hakkama saada, sest klassikomplektid on väikesed. Kellele aga ka sealne õppetöö üle jõu käib, läheb enamasti ise ära, vägisi ju kinni ei hoia.

HELI RAAMETS

Praegu on õpilaskodud 80 üldhariduskooli juures, kus elab 1780 õpilast. Kas sellest piisab? Kuna meil ei ole veel nimekirja, millised gümnaasiumid jäävad alles ning millised kaovad, siis on seda raske öelda. Aga see probleem ei ole nii suur, kui räägitakse. Võtame Viljandimaa. Maakonna lõunaosas on praegu kolm gümnaasiumi, mille vahelised kaugused on 12–20 km. See tähendab, et juba praegu sõidavad paljud põhikooliõpilased selle maa ära, nii et mingist vajadusest õpilaskohtade järele me sisuliselt rääkida ei saa. Aga kui vajadus tekib, saab selle lahendada Lõuna-Viljandimaal asuva Abja kooli õpilaskoduga ning ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli ühiselamu Põhja-Viljandimaal võib oma teenust pakkuda. See oli ju ainult Viljandimaa näide. Jah, aga kuna me ei tea, millised gümnaasiumid jäävad alles, räägin põhimõtteliselt. Näiteks Tartu linna esindaja küsis minult, kas Tartu saab uue õpilaskodu ehitamiseks raha, sest õpilasi tuleb linna juurde. Vastasin, et raha ei saa. Me ju sellepärast püüamegi regionaalseid gümnaasiume tugevdada, et lapsed ei peaks näiteks kaugele Tartusse sõitma. Kui linn on neile, kes seda praegu teevad, elukoha leidnud, siis on see teine asi. Aga riigi eesmärk ei ole hakata suurtesse keskustesse ühiselamuid rajama, et Põlva- või Võrumaa lapsed kodust ära sõidaksid. Kas õpilaskodusid juurde ei rajatagi? Ma ei arva, et iga gümnaasiumi juures peab olema õpilaskodu. Selge on see, et kui on lapsi, kes seda vajavad, siis võib tulla kõne alla õpilase majutustoetus. Kui selliseid lapsi on vähe, siis miks mitte kompenseerida talle elamine mõnes üürikorteris. Kas see tähendab, et näiteks kümne lapse pärast pole õpilaskodul mõtet? Nii ma ka ei ütleks. Kümnele lapsele uut õpilaskodu vast ei ehita, kuid nende jaoks võib midagi kohandada küll. Meil on praegugi õpilaskodusid, kus laste arv on kümne ringis.

Kalle Küttis.

Seega kui vaja, peab riik tekitama täiendavad õpilaskohad ja nägema nende jaoks ette ka täiendava kulu. Kas koolivõrgu ümberkorralduste suund on siis pigem sinnapoole, et transpordisüsteem oleks väga hea ning õpilased saaksid iga päev kodu ja kooli vahet sõita? Vastan lapsevanemana oma kogemuste põhjal. Ka mina olen pärit maalt ning ma saatsin oma kaks last pärast põhikooli 25 km kaugusele gümnaasiumisse. Meie pere jaoks oli see normaalne, et nad hommikul läksid, õhtul tulid. Raske muidugi oli, aga see oli laste enda valik. Kas nad käisid ühistranspordiga? Jaa. Kindlasti on vanemaid, kelle töö iseloom on teistsugune, kes saavad lapsega vähem tegelda või töötavad hoopis välismaal – nendele võib õpilaskodu parem olla. Aga mina lapsevanemana eelistan pigem head transporti ning alles teisena mõtleksin, kuidas lapsele majutuskoht tekitada. Kumba varianti eelistab riik? Seda ei saa öelda, see on nii erinev. Oleme proovinud gümnaasiume vaadata üht- ja teistpidi, variandid on väga erinevad. Ütleme nii, et kui õpilane soovib ning on ka vajadus, tuleb talle tagada õpilaskodu koht, majutustoetus või korralik transport. Kust võetakse raha transpordiühenduse paremaks muutmiseks, et lapsed saaksid tõepoolest muretult kodu ja kooli vahet käia? Ka selleks vajalikud lisakulutused peab kindlasti ette nägema riik. Seda on öelnud minister ning nii peab see olema. Riik võtab endale kohustuse, see on selge. Kas ka õpilastel võib bussisõiduga seoses mingeid lisakulutusi tulla? Kindlasti võib. Näiteks kui Abja õpilane käib Viljandis gümnaasiumis, aga Lõuna-Viljandimaal on gümnaasium olemas, siis miks peaks riik maksma kinni tema sõidu kaugemasse kooli? Praegugi käib mõnest maakonnast isegi kuni pool õpilastest teise maakonna koolides, makstes kogu aeg ise oma sõidu eest. See on nende valik. Nii et sõit lähima gümnaasiumini tuleb lapsele igal juhul hüvitada. Kui ta läheb aga kaugemale, siis peab ise maksma.

ANNELI AASMÄE Loe ka juhtkirja lk 4.


4

ARVA MUS

Toimetaja ANNELI AASMÄE. Tel 661 3321. e-post anneli.aasmae@maaleht.ee

MAALEHT Nr 50 (1157) 10. detsember 2009

K A R I K AT U U R

SÕNA SEKK A MAREK STRANDBERG

Mõistus ja tunded Eesti koolis vastakuti Süda ütleb, et gümnaasiumid peavad valdadesse alles jääma. Aga mõistus ütleb, et neid on meie väikese riigi jaoks liiga palju. Eestis on 13 kooli, mille gümnaasiumiosas 1–30 õpilast, ning 33 kooli, kus neid on 31–60. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis juba jaanuarikuust saadik lehvitab Riigikogus tiibu nagu suur must lind ning mille muudatusettepanekute järjekordne tähtaeg on homme, kavatsebki seda olukorda muuta. Gümnaasiumid lüüakse põhikoolidest lahku ja nad võtavad senisest veelgi selgema suuna kõrgkooli minejate ettevalmistamisele. Paraku on sellel haridustaseme tõstmisele suunatud ideel ka kurvem pool. On ennustatud, et väiksematesse maakondadesse jääb vaid üks suur gümnaasium, suurematesse mõni. Kusjuures sellega on aega vaid 2011/2012. õppeaastani. Teisiti hakkab äkitselt olema veel väga palju. Seni kodukandis kooliteed jätkata lootnud noortel tuleb valida, kas minna mujale gümnaasiumi või kutseõppeasutusse. Ühtlasi valida, kas sõita linna iga päev või kolida õpilaskodusse. Sest lapsepõlve pikendamise võimalust kodukoolis enam pole ning iseseisvam elu algab varem. End haritud rahvaks lugevatele eestlastele on selline muutus väga valus. Juba toimuvad koolides lastevanemate koosolekud, juba kogutakse allkirju loosungile “Jätke meie On selge, et suur kool alles!”. gümnaasium Mõne gümnaasiumi ehk oma sisemise saabki alles jätta, enamikku konkurentsi, kindlasti mitte. Õpilasi lihtsalt pole. Kui veel mõni aas- valitud õpetajate ja ta tagasi läks keskmise maa- ülikooliharidusele põhikooli esimesse klassi 10– suunatud 12 last, siis nüüd 4–5. Seega vaimsusega on väheneb ka gümnaasiumiõpiõige suund. laste arv. Ning neistki ei mõtle kõik ülikoolile. On selge, et suur gümnaasium oma sisemise konkurentsi, valitud õpetajate ja ülikooliharidusele suunatud vaimsusega on õige suund. Küsimus on aga, mis saab gümnaasiumi kaotanud maakohast! Kindlasti pole ka alles jääv põhikool enam endine. Osa vaimsusest kaob. Mõni perekond kolib mujale. Mõne aine õpetajat on kooli raskem saada ning tunnid annab mõne teise aine õpetaja. On paiku, kus põhikoolilgi läheb raskeks. Nii tuleb haridusest rääkides üha rohkem mõelda transpordile ja õpilaskodudele. Paraku on siin uue seaduse valguses küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid. Ministeeriumiametnikud vaid oletavad, et õpilaskodude järele väga suurt vajadust ei teki. Et kui praegu saab oluline osa gümnasistidest linna või teise maakohta sõitmisega hakkama, küll saavad ka ülejäänud. Eriti riigi lubataval toel. Aga just kooli sõidust kujuneb üks väga raske küsimus, tunnistavad nii hariduse kui transpordi korraldajad. Kõige parem lahendus oleks ehk, kui haridusreform viidaks läbi haldusreformi ühe osana. Suurem omavalitsus annab mõtetele hoopis teise mõõtme.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Reg nr 10004521 Narva mnt 11e, 10151 Tallinn Tel 661 3300 e-post ml@maaleht.ee www.maaleht.ee

Peatoimetaja Aivar Viidik Peatoimetaja asetäitja Tiina Reinart 661 3325 Peatoimetaja asetäitja Peeter Ernits 742 2360

KÜSITLUS

Kas teie toote endale jõuludeks kuuse tuppa? ERKI

juba suvel metsast kuuse välja ning enne jõule läksime seda koos ära tooma. Higistasime ja rühkisime nii palju, et olime lausa märjad.

jõuluvana

Minul on alati kuusk toas olnud, olen seda maal elavate sõprade juurest metsast ise toomas käinud. Panen siis tavalise maani kuue asemel selga kuusetoomiskuue, mis on samuti punane, aga lühem. Ka siis, kui ma veel päkapikk olin, oli kuusk alati kodus, see toob tuppa mõnusa hõngu. Ainuüksi ehtimise protsess on nii ilus, mida saab kogu perega koos teha. Minul on selleks tänavu abiks jõulumemm ja üks väike päkapikk, kellega riputame okste külge nii piparkooke kui paberist lõigatud kujundeid. Modernsed ehted mulle ei istu.

ANTI ORAV ASi Põltsamaa Felix juhataja

Muidugi toon. Sest nii näärid kui jõulud olid juba minu lapsepõlves tore ja hingeline aeg ning kuusel oli selles väga suur osa. Nüüd toon kuuse metsast, üks tuttav metsamees on mulle sealjuures abiks. Viimastel aastatel oleme kuuske üha rohkem ehtinud looduslikust materjalist valmistatud ehetega, näiteks õlgedest ja puidust asjadega. Oleme neid ostnud, aga ka ise meisterdanud. Kirkaid mune ning karda kasutame üha vähem.

KARL MADIS muusik

Ikka toon, olen seda igal aastal teinud. Tundub lausa imelik, kui mul jõulude ajal kuuske toas ei oleks. Ostan puu tänavalt, kust mujalt. Lapsepõlvest mäletan, kuidas vanaonu juures maal käisime metsast kuuske toomas. Sumpasime rinnuni lumes, erakordne mälestus. Kui mu oma pojad väiksemad olid, vaatasin

AILI TAAL mesinik

Ühe väikese kuuse toon ma tuttava taluniku kraavipervelt ikka tuppa, mul on temaga juba kokku lepitud. Vaja ju väikesele, aasta ja neljakuusele lapselapsele rõõmu teha.

Toimetajad Erika Klaats 661 3331 Merike Pitk 661 3316 Anneli Aasmäe 661 3321 Lii Sammler 661 3356

Tartu ja Lõuna-Eesti korrespondendid Rein Raudvere 744 2250 Heli Raamets 742 2024

Kesk-Eesti korrespondent Viio Aitsam, Rapla 489 4117

Tellimine ja kojukandeprobleemid 661 3366 e-post: tellimine@maaleht.ee

“Targu talita” toimetus 661 3375 “TeRa” toimetus 661 3331

Aga muidu pole ma viimastel aastatel kuuske tuppa toonud. Abikaasa on mul metsamees ning me oleme otsustanud puid säästa. Oleme tavaliselt ehtinud üht oma aia kuuske, mille istutasime siis, kui meil sündis poeg. Paneme kuusele tuled külge või küünla kõrvale maha. Inimesed, kellel on võimalik, võiksidki mõelda sellele, et ehtida õues kasvavat puud. Miks mitte kas või praegu tulevasteks aastateks kuusk kasvama panna.

KASPAR JÄRVALA Eesti künnimeister 2009

Kuusk peab kindlasti toas olema, ilma selleta nagu polekski jõulusid. Meil on hästi ühtehoidev pere ning me tunneme kõik kuusest suurt rõõmu, eriti muidugi lapsed. Minu vanem laps on kaheksaaastane, talle meeldib väga ehtida, ka nende ehetega, mis ta on ise valmistanud. Varasematel aastatel sai tuttavate metsaomanike juurest ise kuuske otsimas käidud, aga viimasel paaril korral oleme kergema vastupanu teed läinud ning ostnud turult või poe juurest. Jõulud on lihtsalt nii äkki kohale jõudnud, et pole aega metsast otsima minna. Aga loodan, et tänavu mul niipalju aega ikka leidub, et lastega koos metsa minna.

Juhatuse esimees Kadi Lambot 661 3382

Kuulutuste vastuvõtt, Maalehe väljaannete müük:

Raamatupidamine 661 3363 Reklaamiosakond 661 3333 e-post: reklaam@maaleht.ee

Tallinnas Narva mnt 11e, kl 9–17 661 3365, faks 661 3346 e-post: kuulutus@maaleht.ee

Arvelduskonto SEB Pangas 10002019347001, kood 401 Tellimisindeks 69784. Trükk AS Kroonpress

Anneli Aasmäe: Palju ei olegi vaja Mitu tohtrit on viimasel ajal leheveergudel kurtnud, et ajakirjandus pole meie meditsiinist ammu positiivseid sõnumeid edastanud. Et meedia peab arstide vastu lahmivalt süüdistavat partisanisõda, mis külvab pinget ja usaldamatust. Sõjaks meditsiini kajastamist vaevalt nimetada saab. Ehkki negatiivse sisuga lugusid on silma trehvanud üksjagu. Ning kuna need on enamasti seotud inimlike kannatuste, valu ja pisaratega, tõusevad nad jõuliselt esile. Ometi saab tihti lugeda ka imelistest paranemistest ning tänu arstide kiirele tegutsemisele surmasuust pääsenutest. Kui inimene arstiabiga lihtsalt rahule jääb, siis ta sellest muidugi rääkima ei kipu, sest see on ju nii enesestmõistetav. Kusjuures sageli polegi olulisem mitte see, et ravi hoobilt aitaks, vaid see, et tohter suhtleks patsiendiga soojalt ja vastutulelikult. Olen viimastel aastatel käinud lapsega arsti juures keskmisest kaugelt enam ning kohanud igasuguseid meedikuid ja suhtumist. Mõistan, et arst ei saa prognoose anda. Mõistan ka seda, kui ravi ei anna loodetud tulemust või kui operatsiooni käigus selgub, et lõikus osutus arvatust keerulisemaks ning tuleb välismaalt tohter appi kutsuda. Piisab, kui arst rahulikult seletab, miks ja kuidas. Aga ma ei taha kuidagi leppida sellega, et 500kroonisele tasulisele vastuvõtule tuleb arst 40 minutit hiljem. Ega sellega, et õde nähvab tigedalt, kui patsient ei taibanud ise, et vereproovile peab ilmuma tühja kõhuga. Või sellega, et tohter on juba varahommikul nii tusaselt sõnaaher, et ei soostu vastama ühelegi täpsustavale küsimusele. Samuti meeldiks mulle, kui meditsiinist räägitaks rohkem positiivses võtmes. Sest meil on palju häid tohtreid ja õdesid. Meil antakse väga heal tasemel arstiabi. Võiksin tuua kümneid kiitvaid näiteid oma lapse perearstist alates ja enda hambatohtriga lõpetades. Nemad on peale professionaalsuse ka suurepärased suhtlejad. Enamik negatiivsetest kajastustest saabki alguse kehvast suhtlemisest. Jah, meedikute palgad on väikesed ning töö raske, neil pole patsiendiga rääkimiseks aegagi. Aga uskuge – palju polegi vaja. Mõnikord piisab väga vähesest, et inimene lahkuks arsti juurest rahulikul meelel ja kuivade silmadega. Olgu diagnoos siis milline tahes. Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid toimetada ning lühendada. Kõik Maalehes avaldatu on kaitstud autoriõigusega. Selle paljundamine, levitamine ning edastamine üldsusele on lubatud ainult ASi Maaleht kirjalikul nõusolekul. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.


MAALEHT Nr 50 (1157) 10. detsember 2009

UUDISED

Toimetaja MERIKE PITK. Tel 661 3316. e-post merike.pitk@maaleht.ee

5

M O B I I L S E D VA L L AVA N E M A D : MI TME S PA I G A S O L N U D O M AVA L I T SU S J U H T E  Urmas Kruuse – Tartu linnapea, olnud Elva linnapea  Inge Hirmo – Mikitamäe vallavanem, olnud Räpina vallavanem  Arno Rossmann – Lüganuse vallavanem, olnud Kohtla vallavanem, praegu seal volikogu esimees  Urve Takjas – Aseri vallavanem, olnud Lüganuse vallavanem  Alari Kirt – Tapa vallavanem, olnud Ambla ja Lehtse vallavanem  Aivar Õun – Konguta vallavanem, olnud KilingiNõmme linnapea  Mati Kepp – Mustvee linnapea, olnud Torma vallavanem  Peeter Sibul – Meremäe vallavanem, olnud Veriora vallavanem Allikas: Maaleht ■ Urmas Tamm Väike-Maarja vallavanem, olnud Tamsalu linnapea

■ Reno Laidre Elva linnapea, olnud Karula abivallavanem ja Rõngu vallavanem

■ Raimu Aardam Kihelkonna vallavanem, olnud Orissaare vallavanem

■ Tiit Peedu Emmaste vallavanem, olnud Muhu ja Juuru vallavanem

■ Jüri Saar Pihtla vallavanem, olnud Kihelkonna vallavanem

Appi tõttab kogenud vallavanem Vallavanema ametist on saanud elukutse: kui töö ühes kohas otsa lõpeb, leiavad paljud kogenud omavalitsusjuhid rakendust mõne teise valla või linna tüüri juures.

“Muidugi oleksin parema meelega koduvalda jäänud,” möönab vaevalt kuu aega Kihelkonna vallavanema ametit pidanud Raimu Aardam. Paraku jäi 16 aastat Orissaarde valda juhtinud Aardam pärast valimisi napilt oma töökohast ilma. Aardam kogus küll kõige rohkem hääli, ent Keskerakond, mille nimekirjas ta rahvaliitlasena kandideeris, suruti volikogus opositsiooni. “Poliitilised valikud on ju need, mis tänapäeval annavad üsna tihti ameti ning ka võtavad selle,” tunnistab Aardam.

Kutse Saaremaa teise otsa Ent mees ei jõudnudki veel uue töökoha järele ümber vaadata, kui teda kutsuti Kihelkonna val-

da juhtima. Seal jäi koht vabaks endisest Riigikogu liikmest ja maavanemast Jüri Saarest, kes üle kahe aasta Kihelkonna valda valitsenuna otsustas minna hoopis oma koduvalda Pihtlat juhtima. “Enamasti on vallavanem valitud omade keskelt, kuigi see on mõneti ebaloogiline,” nendib Kihelkonna volikogu esimees, kirikuõpetaja Rene Reinsoo. “Sugulussidemed, vara- ja muud huvid võivad valla juhtimist raskendada.”

Võõras on parem Põhjus, miks Kihelkonnale kogenud juhte sisse on toodud, peitubki sealse rahva sisetülides – musta pesu pesti pidevalt isegi volikogu koosolekuil. “Võib-olla on tõesti parem, kui vallavanemaks võetakse inimene, kel pole selles paikkonnas kinnisvara ega suguvõsasuhteid, mis taolistes väiksemates kogukondades on üsna tihti väga määravad,” arutleb nn võõras vallavanem Aardam. Emmaste värske vallavanem Tiit Peedu peab aga loomuli-

kuks, et samamoodi nagu koolidirektoreid või lasteaiajuhte, võetaks ka vallavanemaid konkursiga. Nii valitu on etem kui poliitiliste eelistuste põhjal tehtud otsus. “Poliitilise hambaarsti juurde ju ei läheks, eelistad ikka arsti,

kes su hambaid ravida oskab,” ütleb Peedu. Samuti pooldab Peedu jänkide põhimõtet, et üle 3–5 aasta ei peaks üks juht ühel ametikohal töötama. “Juba kahe aastaga tekib suhteid-sidemeid, mis mõjuta-

Vormsi püstitas kandideerimisrekordi Konkurss Vormsi vallavanema kohale tõi rekordilised 38 kandidaati, samas kui neli aastat tagasi näis, et selle valla juhtimine ei paku kellelegi huvi. “Aga ajad on muutunud ja inimesed on muutunud,” lausus volikogu esimees Ivo Sarapuu. 38st kandidaadist sõeluti välja seitse. Ainsa naisena kandideerib praegune vallavanem Daina Jüristo, kes hindas oma võimalusi keskmiseks. Teised kandidaadid Vormsiga seotud pole, kuid Ivo Sarapuu sõnul ei pruugi see tingimata miinuseks olla, kuna väljast tulnud inimesel on olukorra hindamisel abiks värske vaade ning teda ei seo varasemad eelarvamused. Avalik konkurss oli Vormsi volikogus kuus kohta üheksast saanud valimisliidu Ka Talvel Vormsil üks lubadusi. Valiku suhtes peaks volikogu üksmeelele jõudma lähiajal, et enne jõule vallavanem ametisse kinnitada.

BIANCA MIKOVITŠ

vad käitumist ja otsuseid. Professionaalsus muutub rutiiniks. Uues kohas oled subjektiivsusest vaba. Minu meelest võiksid Eesti vallavanemad vahetuda rotatsiooni korras.” Peedu ise on siin hea näide, mõnes mõttes elukutseline juht. Aastail 2002–2005 oli ta Raplamaal Juuru, 2005–2009 Saare maakonnas Muhu ja nüüd Hiiumaal Emmaste vallavanem. Kõik oma töökohad on ta saanud konkursiga. Temasuguseid on vähe. “Tavaliselt tahab inimene kodus elada. Mina olen üks väheseid, keda kaugused ei sega,” ütleb Peedu, kelle kodu on Märjamaa vallas Raplamaal. See on Juurust umbes 50, Muhust 100 ja Emmastest 150 kilomeetri kaugusel. Hiiumaal ööbib mees oma suvemajas. Kuigi Järvamaalgi on staažikaid vallavanemaid, kes liiguvad ühest vallast teise, ei saanud neist seekord ametit ükski. Küll liikus Imavere abivallavanema kohalt Ambla vallavanemaks 24aastane Rait Pihelgas. Huvitavaid ümberpaiknemisi on aga siingi. Järva endi-

Maalehe SEINAKALENDER ainult TELLIJATELE 7. Jaanuari lehe vahel.

ne maavanem Üllar Vahtramäe asus Türi abivallavanema kohale. Endine Paide vallavanem Mart Mäemets on nüüd samas abivallavanem. Üle-eelmisest Oisu ja eelmisest Türi vallavanemast Toomas Marrandist sai Türi valla volikogu esimees. Varem on vallavanemana töötanud ka Ambla volikogu esimees Vello Teor ning Koigi volikogu esimees Elmar Luha.

Kõik jäid paika Põlvamaal ei vahetunud pärast valimisi ükski vallavanem. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Hele Oidermaa ütles, et tema 15aastase staaži jooksul on see esimene kord. Seevastu Läänemaal muutus pilt tuntavalt. Vahetus 8 volikogu esimeest ja 5–6 vallavanemat. “Viimased otsused on veel tulemas, aga nii suurt muutust pole meil varem olnud,” märkis Läänemaa Omavalitsuste Liidu büroo tegevdirektor Vello Haaviste.

ML


Maaleht