Page 1

Raplamaa

Ühistöö Nr. 8

Teel

Kõik me oleme kuhugi teel. Teel, mille käänaku taha ei näe, mis meid ees ootab ja seda, mis selja taga juhtub, me enam ei taha näha. Teel on ka Eesti Vabariik. Kuhu, ei tea ta isegi. Rahvas peaks valimistel näitama suunda, kuhu minna. Aga ühelgi valitaval ei ole selget sihti, kuhu minna. Ja kui mõnel see siht ongi, siis me ei taha selle sihiga nõus olla. Nii peamegi valima sihituid lihtsalt sellepärast, et teised on veel hullemad. Tulemus on aga see, et valitsusjuht sõimab oma rahva Riigikogu kõnetoolist lihtlabaselt läbi. Pärast küll hapu näoga vabandab, et tema tekst on kontekstist välja rebitud ja ta ei tahtnud kedagi solvata. Aga kes on kuulnud, et peaminister kukub Riigikogu ees hüsteeritsema (teisiti on seda

22. veebruar 2012

sõnavõttu raske nimetada) ühe kollases ajakirjanduses ilmunud artikli pärast. Järelikult ikkagi oli põhjust... Aga milleks rääkida vabariigi valitsusest, kes ei taha oma rahvast kuulata vaid kipub ikka isepäi tegutsema ja rahvast rumalaks pidama. Täpselt sama olukord valitseb ka valla tasandil, kus võimulolijad kipuvad arvama, et on asendamatud ja talitavad kas oma või kellegi teise (huvitav küll, kelle?) soovide põhjal, mitte rahva arvamust arvestades. Aga me kõik oleme teel. Kuhu me välja jõuame, on veel teadmata. Head vabariigi aastapäeva!


Raplamaa Ühistöö 2

Kas Ansipi aeg on läbi saamas?

Ülevaade vabariigi ajalehtedest koos kommentaaridega. Jõuliselt parteijuhiks saanud endine EKP Keskkomitee Tartu politruk oli rahvale alguses üsna tõotav. Rahvas pandi teda sunniviisiliselt uskuma. Meie riigi lubas ta viia viie rikkaima hulka. Enne seda suruti läbi meie astumine uude liitu. Teisiti ei osatud. Tulles ühest moodustisest tekkis vaakum ja siis õnnestus paluda meil EU osariigiks saada. Targemad riigid seadsid ka piirid enese kaitseks, meie targad mitte. Meist sai üks suur ostjariik. Kogu oma tootmine ja põllundus oli selleks ajaks laostatud, kõik see mis eelmises liidus oli eeskujuks teistele NSVL allriikidele. Tööline sai tasuvat palka oma töö eest. Arst oli tasuta, pension igati elamiskõlbulik. Naised läksid 55, mehed 60 aastaselt. Vaatasin vanaema pensioniraamatut eelmise riigi lõpus . Tema sai tolleaegse maksimumi, 132 vene rubla. Mäletan, et enne pensile minekut tehti kõigile preemiaid, et see maksimum kätte saada, seda terve aasta jooksul, sest inimest austati. Selle rahaga ja tollaste hindadega oli elu lausa lillepidu. Aga nüüd tänapäeva ja ajalehtede veergudelt korjatu juurde: “T**a, r***k, sellist ila pean kuulama!” 2005. aastal sai riigikogu asespiiker, reformierakondlane Rein Lang kolleegi Marko Mihkelsoni peale nii vihaseks, et sõimas ta roppude sõnadega läbi. “T**a, r***k, sellist ila pean kuulama!” põrutas Lang Kuku raadio koridoris toonasele riigikogu väliskomisjoni esimehele Marko Mihkelsonile. Langi harja ajas punaseks Kuku raadio saade “Välismääraja”, kus üks saatekülalistest Mihkelson kritiseeris Langi parteikaaslast, ametist tagandatud välisministrit Kristiina Ojulandi. Hiljem palus Lang vabandust. “Isamaaline siga, värdjas, lurjus!” 2006. aastal kaotas professor ja temperamentne rahvaliitlane Janno Reiljan pärast ETV “Foorumi” saadet enesevalitsemise ja karjus pealtnägijate sõnul isamaaliitlasest kolleegile Helir-Valdor Seederile: “Isamaaline siga, värdjas, lurjus!” Tuline sõnasõda oli alanud pingelise otsesaate ajal. Sotsioloog Juhan Kivirähk meenutas Vikerraadio päevakommentaaris, et 2007. aastal valis Ajalehtede Liit pressivaenlaseks üleolevaks ja talle ebameeldivate seisukohtade suhtes sallimatuks muutunud peaminister Andrus Ansipi, mistõttu võib nüüd tõdeda, et küürakat parandab ainult haud. Kivirähki sõnul jätkab Ansip samal lainel ja varasemast isegi jõulisemalt avalikku diskussiooni lämmatades ning Ansip on oma peaministrikarjääri vältel kujunenud tõeliseks poliitiliseks rullnokaks, mistõttu oleks mehel aeg kuskilt abi otsida. «Ülbus ja arrogantsus kodanike suhtes on märksa kergemini nakkavad käitumisviisid kui kohusetunne ja osavõtlikkus,» väitis Kivirähk.

«Oli üsna pentsik näha telepildis, kuidas Reformierakonna poliitikud peaministri järjekordsele matslikkusele vaimustunult aplodeerisid,» lisas Kivirähk. Kärt Anvelt kirjutab: Pea- ja rahandusminister usuvad, et poolte kokkuleppel lahkutakse töölt alati vabatahtlikult. Ilmselgelt elavad peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi roosamanna sees ning on tegelikust elust võõrdunud. Kuidas muidu aru saada nende arvamusest, et poolte kokkuleppel lahkutakse töölt alati vabatahtlikult. SDE fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul peavad Ansip ja Ligi tööandjaid idiootideks, kui usuvad, et töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel toimub töötaja ettepanekul. „Ja isegi kui keegi tuleb sellise ettepanekuga välja, on veelgi absurdsem uskuda, et tööandja sellega nõus on! No miks ta peaks olema, sest töötaja võib ju ka tõesti omal soovil lahkuda ja mingit valuraha maksta pole vaja,” üles Nestor. „Rääkida, et tööandja ei saa survestada töötajat lahkuma — no tule eile meile,” kurjustas omakorda ametiühingute juht Harri Taliga, kelle sõnul on selletaolisi mõtteid eelnõu seletuskirjast tülgastav lugeda. “Selle vastu aitab, et pannakse foolium mütsi sisse.” Eelmise nädala kolmapäeval riigikogus esitatud küsimustele, miks kiirustab valitsus ACTAt heaks kiitma ega ole seda andnud parlamendile arutada, vastas peaminister Andrus Ansip, et ACTA vastaste hüsteeria on alusetu. “Kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!” Ametiühingujuht Harri Taliga: Toompea turubolševikud sunnivad töörahva lippude alla „Rääkida, et tööandja ei saa survestada töötajat lahkuma — no tule eile meile,” kurjustas omakorda ametiühingute juht Harri Taliga, kelle sõnul on selletaolisi mõtteid eelnõu seletuskirjast tülgastav lugeda. Avalike teenistujate täielik streigikeeld näitab Taliga arvates kahte asja: esiteks, et riik kardab oma ametnikke ja teiseks seda, et ta ei pea oma ametnikest üldse lugu, kuna ei suuda aksepteerida nende õigust seista oma huvide eest. Martin Helme: Iseseisvusest oleme ilma Viimaste nädalate sündmused on selle kõige halastamatumalt esile toonud. See, kuidas riigikogu rikkus reglementi, põhiseadust, Euroopa Liidu põhiseadust ehk Lissaboni lepingut ja loomulikult Eesti rahva soove selleks, et täita väljastpoolt tulnud käsku maksta võõrast võlga, näitab, et meil ei ole enam oma riiki. Vaba riik ei maksa võõraid võlgu. Jah, samamoodi ei ole enam vaba ka Soome, Saksamaa, Holland, Suurbritannia ja kõik teised riigid. Euroopa Liit on jõudnud välja sellesse riikluse faasi, mida kõik meie poliitikud on alati eitanud: saanud liitriigiks.


Raplamaa Ühistöö 3

Kas Ansipi aeg on läbi saamas?

Kätte on jõudnud see aeg, kui selgub, et rehepaplik otsus anda ära vabadus ja saada vastu raha, ei kehti. Kreeka abipakett oli alles algus. Summad muudkui suurenevad ja valitsuse võtted erimeelsust vaigistada muutuvad aina jõhkramaks. Eesti rahvas ei ela liikmelisust Eroopa Liidus lihtsalt üle ja väljasuremine, nagu me nüüd igal sammul näha võime, on palju valusam, alandavam ja närusem, kui loodetud mõnus lahustumine üheks suureks rikkaks õnnelikuks europereks. Nagu loete, Eestis käärib nii üleval kui ka allpool. Ame-

tiühingud on ka suukese lahti teinud. Rahvas kutsutakse tänavale. ACTA vastased on juba käinud. Tulevad õpetajad, lasteaednikud ja arstid ka. Aga mida peaks pensionär tegema? Teda ei kaitse mitte keegi. Tänavale minekuks teine ka ettevalmistamata. Paratamatult jääb mulje, et Ansipil on vesi ahjus. Kõik lubatu on kokku varisenud. Järele jääb vaid räige sõim ja oma parteimeeste vastuolud. Mida mina kui tavainimene tegema peaks? A.Aju


Raplamaa Ühistöö 4

Valla kodulehel ringi vaadates

Kohila vald

http://www.kohila.ee/

Asukoht: Raplamaa põhjaservas. Kahel pool Tallinna– Viljandi maanteed. Elanikke: 6996 (01.01.2012) Pindala: 230,2 km² Kohila vallas on üks alev, kaks alevikku ja 21 küla. Kohila alevis elab üle 3500 inimese. Kuni 1950. aastani kuulus valla territoorium Harjumaa koosseisu, sealt alates Rapla rajooni, 1990. aastast Rapla maakonda. 2002. aasta 24. oktoobrist moodustab kogu Kohila piirkond ühe haldusüksuse – Kohila valla. Kohila vallal on oma sümboolika - vapp ja lipp (kinnitatud 27. aprillil 1995. aastal) “Külalisele” rubriigist saame veel teada: Meie vallas asub 90% kogu Raplamaa loodusmälestistest, muinsuskaitsealuseid vaatamsiväärsusi leiad siit ( http://register.muinas.ee/?menuID=monument ) Elektrooniline infokiosk asub vallamajas Vabaduse 1 (avatud tööpäeviti kell 8-17) Tasuta WiFi: Kohila alevis: Cafe Sofia Viljandi mnt 8, Kohila Kohila raamatukogu: Tööstuse 4A, Kohila Hageris rahvamajas ja selle lähiümbruses Turismiinfo: Hageri muuseumist, tel 56483828 Koduleheküljel olemas foorum, mis leiab kasutamist peaasjalikult kuulutustetulbana. Valla ajaleht “Kohila” on koduleheküljel avaldatud alates aastast 2004, kui ilmus 42. number. Infoleht ilmub reeglina kord kuus kuu viimasel nädalal. Tiraaž 3000ex Vallaleht on kõigele elanikele tasuta Toimetaja avalikkussuhete nõunik Eeva Kumberg, Tel: 56637037 E-post: infoleht(at)kohila.ee Eraisiku reakuulutuse hind on 3,20 eurot (kuni 170 tähemärki koos sõnavahedega). Korduvkuulutused (tellimus min kolme kuu eest korraga) hinnasoodustus 10% Tööpakkumised, õnnitlused ja kaastundeavaldused, vallavalitsuse allasutuste info ja külaseltside tasuta avalike ürituste info, lastele ja eakatele suunatud tasuta koolitusinfo - tasuta. Alajaotuses “Ettevõtjale” antakse muu hulgas teada: “Tulge tritsutama! Kohila alevi avalik liuväli spordihoone kõrval tenniseväljakul on nüüd kõigile avatud. Täname Kohila päästekomandot ja spordikompleksi meeskonda!” *Abiks ettevõtjale on aga kodulehe põhjal Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus http://www. raek.ee/index.php

Erateede kasutamist võib reguleerida ka nii: http://www.kohila.ee/et/avaleht/kohalikud-teed.html

Kohalikud teed

Kaardifailid kõrvalmenüüs on teeregistri kaartide väljavõtted ja Kohila Vallavolikogu poolt kinnitatud seisuga 30.11.2010. Legend: Punane – avaliku kasutusega teed (vallateed ja avaliku kasutamise lepinguga erateed või metsateed); Roheline – erateed; Must – metsateed; Hall riigimaantee Kohila vallas on kohalikke teid kokku üle 342 km, millest 60% on hetkel avaliku kasutusega. Teederegister Teid liigitatakse avaliku kasutusega ja mitteavaliku kasutusega teedeks ehk erateedeks, metsateedeks ja riigimaanteedeks. Avaliku kasutusega teed on vallateed ja erateed, mille kohta on sõlmitud teede avaliku kasutamise leping. Alates 2010.a. sügisest teostab vald oma kulu ja kirjadega teehooldust ainult sellistel erateedel, millede omanikega on sõlmitud kas „Eratee avaliku kasutamise leping“ (teede osas, mis teenindavad 3 ja enamat majapidamist) või mille suhtes on vallavalitsus vastu võtnud eraldi korralduse talihoolde teostamiseks. Tiheasustusalal on vald nõus sõlmima lepingu ka juhul kui eratee teenindab vaid ühte majapidamist. Kui avaliku kasutusega teelepingut ei saa sõlmida, siis talihoolde jaoks vastava korralduse tegemiseks tuleb eratee omanikul vallavalitsusele esitada vastav talihoolde avaldus.

Erateede avaliku kasutamise leping

Eratee avaliku kasutamise lepingu sõlminud tee omanikul on õigus ühe aasta jooksul korrastada hooldatavat teed teeääres kasvavatest puudest, okstest, kividest ja muust mis võib olla takistuseks hooldusmasinatele ning ise kasutada kõrvaldatavat materjali. Peale aasta möödumist lepingu sõlmimisest teostab vastava hoolde vallavalitsus ning kõrvaldatav materjal kuulub hooldajale. Korraldusega (talihoolde avalduse alusel) hõlmatud erateedel on vastava hoolde tegemise kohustus eratee omanikul. Sellistel teedel teostatakse ainult talihooldust (lume lükkamine) vallakodanikele. Juhis elukoha registreerimiseks leiate www.kohila.ee. Kohila Vallavalitsus viis läbi 4-aastase perioodi (20112015) talihoolde hankekonkursi, millele laekus 3 pakkumist. Leping sõlmiti 07.11.2011 parima pakkujaga Sheiker TÜ. Pretensioonid talihoolde kohta võite esitada töövõtjale tööpäevadel 8.00-20.00 tel 54005452. Metsateid hooldab vastavalt vajadusele Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kuid neil ei ole kohustust teedel talihoolet teha. Kohila valda läbivatel riigimaanteedel teostab hooldetöid Rapla Teed OÜ, tel 6776147 või 5189798.


Raplamaa Ühistöö 5

Kohila valla vaatamisväärsused

http://www.kohila.ee/et/kuelalisele/vaatamisvaeaersused.html Lugu Hagerist alustatakse tavaliselt muistendiga: Algul ei leitud kiriku jaoks seda päris õiget paika: kõik päeval tehtu lõhuti öösel ära. Siis rakendati härjad vankri ette ja lasti omatahtsi minema. Need jõudsid ühe h a g e r i k u juurde ja hakkasid seal isukalt heina sööma. Sinna saigi kirik paika. Hageri asub Rapla maakonna põhjaosas Kohila vallas, Tallinnast lõuna suunas u 35 km kaugusel. Hageri alevik ja selle ümbrus on huviväärne ajaloo, looduse ja tänapäeva poolest. 12.-13. sajandil kuulus kogu Kohila piirkond muistsesse Harju maakonda. Tervet hulka siinseid külasid, s.h Hagerit on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus (aastast 1241). Hageri kirik (vt ka Hageri kirik) oli muistse suure kirikukihelkonna südameks, mille juurde kujunes hiljem alevik. Kiriku kõrval on kogudusehoone - endine köstrimaja, mis on ehitatud pärast kolme eelmise puithoone põlemist juba kivist 1792. aastal. Esimene teade Hageri koolide kohta pärineb aastast 1696, pideva koolihariduse alguseks on aga aasta 1735. Tähelepanuväärne on, et 1909. a jaanuaris alustati uues Hageri Haridusseltsi koolihoones (praeguseks hävinud) ainukesena tollasel Harjumaal õppetööd eesti keeles. Vanadest hoonetest on väga huvitav 1812. aastal ehitatud ja tänaseni kasutuses olev vennastekoguduse palvemaja. Huvipakkuv on ka Hageri apteegihoone, kus paikneb Hageri muuseum (vt ka Hageri muuseum). Hageri rahvamaja ehitati 1933, sai aga 2001. aastal kaasaegse juurdeehituse, kus töötavad Kohila Gümnaasiumi Hageri klassid. Rahvamaja pargis (mida kurikuulus 1967. a torm armutult rüüstas) peetakse suviti rahvarohkeid pidusid. Siin on ka suur külakiik. Kirikust 350 m lõuna pool Rabiveresse viiva tee ääres on 51 väikese lohuga Hiiekivi, mis 1905. a sündmustega seoses sai veel teise nime - Verekivi. Paljudest ümbruskonnas olnud mõisahoonetest on säilinud Kohila, Tohisoo, Lohu mõisad Kohila alevis ja selle lähedal ning Rabivere (Hagerist 5 km lõuna suunas) rüütlimõisa peahoone (esimesed teated 1417. a). Hagerist umbes 1,5 km põhja suunas leiame Sutlema mõisa uhke väravatorni (osaliselt restaureeritud), mis on üks vähestest Eestimaa mõisate väravaehitistest. Hageri kalmistul (kirikust 0,5 km Sutlema poole põhja suunas) pakub huvi kabel, mõisnike ja nende pereliikmete matuseplatsid ning hauaplatsid kujur Anton Starkopfi töödega. Lahkunuid on maetud ka kiriku kõrvale (rõngasristid). Tähelepanuväärne on otse alevikus asuv Hageri karstiala nn Urge auk – karsti langatuslehter, mis suurvee ajal moodustab väikese ajutise järve, kust saab alguse maa-alu-

ne jõgi, muidu näeb aga välja suure tühja rohtunud kausi moodi. Lähikonnas on huvipakkuvad veel Rabivere raba ning paljud loodus- ja muinsuskaitseobjektid. Meie kandist on pärit arvukalt huvitavaid ja tuntud isikuid. Hageris on tugev luterlik kogudus, haridusselts ja külaliikumine. Töötavad rahvamaja, raamatukogu ja muuseum, on sidekontor ja kaks kauplust. Kohila vald on uhke Hageri uue 2001. aastal avatud vanurite hooldekodu üle, mis asub otse kiriku kõrval. Hageri on arvatud maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike nimekirja. Siia võib jõuda iga nelja põhiilmakaare suunalt jalgsi, jalgrattaga või autoga. Mööda Viljandi maanteed (nii Tallinna kui Rapla suunalt) sõitke Kohilasse ja sealt u 6 km lääne suunas. Kui teile sobib Pärnu maantee, siis nii põhjast kui lõunast tulles peate jõudma Kernu, kus teeviit näitab ida suunas 11 km Hagerisse. Veel võite põhja poolt kohale tulla ka Sakust Kiisa kaudu või lõuna poolt Kodila-Rabivere kaudu. TERE TULEMAST!

Angerja linnus http://www.kohila.ee/et/kuelalisele/vaatamisvaeaersused/angerja-linnus.html

Angerja vasall-linnus on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi. Linnus on ehitatud 14.–15. sajandil ning hiljem on seda mitmeid kordi ümberehitatud ja aja nõuetele kohandatud. Hoone on ristkülikukujuline kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid asusid hoone keskel, seda osa peetakse vanimaks ehitusjärguks. Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla. Linnuse kaitsesüsteemi kuulus ka veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja jõgi ning teisalt sügav vallikraav. Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas, tänaseks on sellest järgi jäänud kõrged müüriosad.


Raplamaa Ühistöö 6 Kohila vald

Loone linnused

http://www.kohila.ee/et/kuelalisele/vaatamisvaeaersused/loone-linnused.html

Loone linnus asub umbes 1,5 km kaugusel Kohilast lõunas Rapla poole suunduva tee ääres.

Karstialad

Karstinähtused on Kohila valla territooriumil väga ulatuslikult levinud ning ei esine vaid soostunud aladel. Maastikus esineb rohkesti silmapaistvaid karstivorme. Siin esineb karstunud loopealseid, karstivälju, kurisuid, karstiallikaid, karstikoopaid jm. Kaitse alla on võetud neli karstiala.

Aandu karstiala pindalaga 15,9 ha

Kaks Keila jõe vastaskallastel olnud muinaslinnust on arheoloogiamälestised.

Lohu linnus (vanem linnus)

Alles 1974. aastal avastati Keila jõe vasakkaldal väiksem ja vanem kahest Lohu linnusest. See ehitati suhteliselt tugeva kindlustusena välja 12. sajandi keskpaiku ja oli tõenäoliselt kasutusel samaaegselt noorema Loone linnusega Keila jõe idakaldal. Võimalik, et läänekalda linnus oli omamoodi eelkindlustuseks, mis kaitses Lohu külast Jaanilinna viivat ühendusteed. Aja jooksul muinasasula osaks olev linnus ei osutunud enam otstarbekaks ja asulast väljapoole, jõe vastaskaldale rajati suur tugevate kaitseehitistega Loone linnus. Lohu linnusest on säilinud vaid küngas.

Loone linnus (Jaanilinn)

Üks kolmest suurest Muinas-Harju linnusest Varbola ja Keava kõrval. Läti Henrik nimetab oma kroonikas linnust seoses ristisõdijate rünnakutega 1216., 1220. ja 1223. aastal. Neil kaugetel aegadel oli linnuse juures jõe vasakul kaldal asuv Lohu küla tihti ristisõdijate vaenuväe kogunemiskohaks. Linnus rajati muinasaja lõpul mõne meetri kõrgusele looduslikule künkale. Linnust kaitses kolmest küljest Keila jõgi, idas oli vallikraav. Lohu Jaanilinn (nagu Varbolagi) kuulub tüüpiliste Lääne-Eesti ja saarte tugevasti kindlustatud maalinnade hulka. Linnuse õu on küllaltki avar, ligi 100 m pikk ja 80 m lai. Linnamäe pindala koos vallidega on 1,5 ha, linnuse õue pindala 6500 m², valli pikkus 300 m, kõrgus kuni 6 m. Varisenud kaitsevall on veel praegu kohati 4-5 m kõrge. Linnus on koos Varbolaga meie ajaloos, sh Jüriöö ülestõusu ajal etendanud väga tähtsat osa. Arvatakse, et linnus oligi viimast korda kasutusel Jüriöö sündmuste ajal. Tänaseks on linnus suurte rahvaürituste korraldamise paigaks.

asub Aandu külas. Karstialal on põhja-lõunasuunaline 800 m pikkune (hinnatud ka 1,5 km pikkuseks) ja 2 m sügavune karstiorg. Teemanti oja vesi neeldub kolmes kurisus, millest suurim on 2 m sügav ja 17 m lai. Suurvee ajal jõuab vesi mööda karstiorgu 20 m laiuse ja 2 m sügavuse Urge auguni, mille neelamisvõime on 14 l/s.

Hageri karstiala pindalaga 2,1 ha

asub Hageri alevikus ja on hästi jälgitav. Hageri karstihäil on Raplamaa suurim karstivorm. Karstihäilu sügavus on 2,5 m. Selle tasasel põhjal on mitmeid veeneeldumiskohti. Suurim kurisu on üle 30 m lai ja neelab üle 60 l/s, kogu karstialal 200 l/s. Karstiala toitub Rabivere rabast algava magistraalkraavi kaudu saabuvast veest, moodustades suurvee ajal ajutise karstijärve, mille veepeegli pind võib olla üle 2 ha, suvel on aga hoopis kuiv. Häilust algav ligikaudu põhja poole suunduv maa-alune jõgi on 1,5 km pikk ja avaneb allikatena. Suurvee ajal valgub vesi maa-aluse sängi kohal piki kitsast nõgu, mis algab selle põhjas paikneva 0,5 km pikkuse karstilehtrite ahelikuga.

Nõmme kuristik (Nõmme kurisu)

asub Mälivere külas Lohu raudteejaamast 1300 m edelas. Kurisu neeldumisvõime on tagasihoidlik, geoloogide hinnangul kuni 20 l/s. Suurvee aegu võib siia tekkida väike ajutine veekogu. Neeldunud vesi liigub piki paekihte ida suunas ja väljub allikatena Keila jõe põhjas Mälivere küla kohal.

Urge kuristik pindalaga 1,8 ha

asub Kadaka külas. Siin neeldub Kõnnu järvest algav oja, mis üldiselt voolab põhja suunas, kuid pärast Teeriku talu pöördub itta. Osaliselt võsastunud sälkorus toimub vee neeldumine enam kui 100 meetri pikkusel alal, mis lõpeb kahe osaliselt liitunud lehtriga läbimõõdus 15-25 m ja sügavusega üle 2 m. Karstioru summaarset neeldumisvõimet hinnatakse suureks, üle 200 l/s. Suurvee ajal tekib üleujutus.


Raplamaa Ühistöö 7 AMETIISIKUTE PALGAANDMETE KOONDTABEL 2010.a. kroonides Ametiisiku andmed

Ametikoht Vallavanem Abivallavanem Vallavalitsuse liige Vallavalitsuse liige Vallavalitsuse liige Vallavalitsuse liige Volikogu esimees Volikogu aseesimees Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Volikogu liige Kohila Maja juhatuse liige Kohila Maja nõukogu liige Kohila Maja juhatuse liige Kohila Maja juhatuse liige Kohila Maja juhatuse liige

Nimi Andrus Saare Argo Luik Väino Maasalu Piret Puun Anneliis Kõiv Heiki Hepner Margus Miller Riho Pihlapuu Kalle Talviste Inna Laanmets Hillar Kalmet Edith Maasik Kristina Mägi Katri Pajumets Raivo Heinaru Priidu Rõõmus Virve Õunapuu Alger Tammiste Esne Ernits Allar Haljasorg Ingrid Kangur Jüri Vallsalu Eha Sepping Alar Haabma Eugen Veges Tiit Paananen Juri Fjodorov Teet Raudsep Sven Rosenstok Rein Langeproon Argo Luik Riho Pihlapuu Hillar Kalmet Olavi Mägi

Põhi-palk 364 245,50 265 478,05 166 116,25 173 542,40 151 656,50 76 158,50

Töötasu liik Lisatasud ja tasu volikogu töö eest Hüvitised 100,00 400,00 1 000,00 2 420,00 48 900,00 880,00 20 339,40 6 465,00 900,00 4 665,00 4 365,00 2 500,00 1 900,00 1 900,00 100,00 5 365,00 1 600,00 4 865,00 2 300,00 2 300,00 2 200,00 5 265,00 1 400,00 4 865,00 4 365,00 5 565,00 4 565,00 2 000,00

326,00

360 000,00 50 400,00 25 200,00 25 200,00 25 200,00

Kokku 364 245,50 265 578,05 166 516,25 174 542,40 154 402,50 48 900,00 77 038,50 20 339,40 6 465,00 900,00 4 665,00 4 365,00 2 500,00 1 900,00 1 900,00 100,00 5 365,00 1 600,00 4 865,00 2 300,00 2 300,00 2 200,00 5 265,00 1 400,00 4 865,00 4 365,00 5 565,00 4 565,00 2 000,00 360 000,00 50 400,00 25 200,00 25 200,00 25 200,00

Periood 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10 01.01-31.12.10

Kohila vallas möödunud aasta palgaandmeid veel avaldatud ei ole, seetõttu esitame ülemöödunud aasta andmed.

MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kutsub Teid osalema avatud hankemenetlusega riigihankel

Lugupeetud ettevõtja! MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kutsub Teid osalema avatud hankemenetlusega riigihankel “Koostööpartneri leidmine Mäepere ja Kohila Jäätmejaamades ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks ja käitlemiseks ning Juuru vallas ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamiseks”. Pakkumuste esitamise viimane tähtaeg on 07.03.2012 kell 12.00. Konkursi eest vastutav isik: Romet Vaino, MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus, Viljandi mnt 17, 79511 Rapla, telefon 512 5847, e-post romet.vaino@gmail.com http://www.kohila.ee/


Raplamaa Ühistöö 8

Näiline vaikus Nabala karstialal

Põhjavee, karsti ja haruldaste taimede kaitset silmas pidades tegi MTÜ Tuhala Looduskeskus 2010 aasta veebruaris Keskkonnaministeeriumile ettepaneku riiklikul tasemel Nabala maastikukaitseala moodustamiseks. Sama ettepanekut toetas Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Kuu aega hiljem edastas Keskkonnaministeerium MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepaneku Keskkonnaametile, kelle arvamuse tulemusena otsustatakse MTÜ Tuhala Looduskeskuse ettepanek Nabala maastikukaitseala moodustamiseks menetlusse võtta. Põhjalikud taimeuuringud Nabala karstialal jätkuvad ka 2012 aastal. 2010 aasta lõpuks valmis teadlaste osavõtul Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uuringute lähteülesanne 450 km2 ala, mis ongi Nabala karstialale planeeritavate lubjakivikarjääride oletatav mõjuala. Need uuringud nägid ette põhjavee digitaalse modelleerimise kaksikpoorsuse tingimustes mida Eestis varem tehtud pole. Kohila, Kose, Kiili ja Saku valla alla kuuluval Nabala karstialal tahetakse avada 2200 ha suurune lubjakivimaardla, mille tagavara ehitusmaavarade arengukava järgi on üle poole miljardi m3 ja seda jätkuks (enne 2008 a. tootmismahte arvestades) rohkem kui 250 aastaks. 2008.a. seisuga on Harjumaal kaevandamise tarvis ehituslubjakivi aktiivvarudena arvel ilma Nabala maardlata 97 aastaks, seega pole Harjumaal mingisugust lubjakivi defitsiiti. Sellest targu vaikitakse, sest igal arendajal pole veel oma lubjakivikarjääri. Maavarade 2009 ja 2010 a. koondbilansi järgi vähenes Harjumaal ehituslubjakivi kaevandamise maht kahe aastaga võrreldes 2004 – 2008 aastaga 36 %. Eeltoodust lähtudes puudub vajadus avada Nabala karstialal lubjakivimaardla , mille varud on 100% põhjavee all ja kaevandamistehnoloogia puudub. Hävimisohtu võivad sattuda nelja valla elanike kodukaevud, Tuhala Nõiakaevust rääkimata. Valminud on Nabala lubjakivimaardla kolme planeeritava karjääri KMH-de aruanded kus Nabala karstiala on teadlikult maha vaikitud. Ja kogu infot maardla avamise mõjust keskkonnale need KMH-d ei sisalda. Kirdalu maa-aluse jõe tuvastamiseks kutsusid arendajad ise kohale Soome teadlsed georadarmõõtmisi tegema. Tulemused osutusid aga nii tõeseks, et eksperthinnang on keskkonnaministeeriumi kodulehel seniajani Eesti keelde tõlkimata. Lutsa maa-aluse jõe kulgemisjoone kindlakstegemiseks loobuti Soome teadlaste georadarmõõtmistest. Eestis kasutatava georadari antenn näitas vaid kuni 5 m sügavusele ega tuvastanud isegi mitte Tuhala maa-aluse jõe olemasolu. Mõlemal juhul teatati seejärel avalikel aruteludel rahvale, et georadariga Nabalas karsti ei avastatud! Ei usu, et KMH tarvis selliste uuringute tulemusena keskkonnamisteerium Ülemiste järve vesikonnas asuvale Nabala karstialale ühtki kaeveluba annab. Seoses Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega otsustas keskkonnaministeerium

8 juunil 2011 a. peatada Nabala lubjakivimaardlasse taotletud kaevandamislubade menetlused. 22 juunil Tallinna Halduskohus rahuldas AS Kiirkanduri kaebuse ja tühistas Kohila Vallavolikogu määruse Pahkla maastikukaitseala moodustamise kohta. 8 juulil kaebas OÜ Paekivitoodete Tehas keskkonnaministeeriumi kohtusse nõudes käskkirja tühistamist millega peatati Nabala kaevandamislubade menetlemine. Antud kaebuse võttis Tallinna Halduskohus 1 septembril menetlusse. 2 detsembril ei võtnud Keskkonnaministeerium Tammiku karjääri KMH aruannet menetlusse ja tagastas selle OÜ Paekivitoodete Tehasele. 16 jaanuaril 2012 aastal võttis Tallinna Halduskohus menetlusse AS Riverito kaebuse mis nõuab Keskkonnaministeeriumi käskkirja tühistamist millega peatati Nabala karstialal kaevandamislubade menetlemine. Nii OÜ Paekivitoodete Tehase kui AS Riverito kaebuse menetlemisel on Tallinna Halduskohus kaasanud kolmanda isikuna MTÜ Tuhala Looduskeskuse. Üldsusele jääb kohati mulje nagu oleksid vaidlused Nabala karstialal kaevandamise üle vaibumas. Tegemist on aga näilise vaikusega. Täpsemalt kodulehel www.tuhalanoiakaevuleappi.com rubriigis:”loe veel” kus Nabala kronoloogiat aeg-ajalt täiendatakse. Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu kaitseks on kogutud üle 64000 hääle 109 riigist. Ants Talioja, Tuhala Looduskeskus Viimastel aastatel on meedias üsna tihti juttu olnud Nabala karstialast, Tuhala Nõiakaevust ja kaevandusfirmade plaanidest suur osa Harju- ja Raplamaast üles kaevata. 2010. aasta kevadel kohtusid Kiili vallavalitsuse eestvõttel Kiili, Kohila, Kose ja Saku vallavanemad, et alustada ühist tegevust plaanitavate lubjakivi karjääride rajamise vastu. Kohtumise tulemusel saadeti ühine pöördumine peaministrile, kus avaldati tõsist muret sellise suures mahus looduse rikkumise pärast ning paluti kaaluda kogu ala kaitse alla võtmist. Otsustati alustada koostööd ka kodanikeühendustega, kes seni olid oma nõudmistega tihtipeale üksi jäetud. Peaminister kirjutas muu hulgas oma vastuses, et „seni, kuni mina olen peaminister, Nabala karstiala ei kahjustata“.Tänaseks on tehtud suur töö karstiala põhjalikuks uurimiseks ja peatselt on oodata ka uuringute käivitamist. Kuidas selleni aga jõuti? Alustame siinkohal ülevaate andmist nendest otsustest ja tegudest, mis on viinud meid tänase olukorrani, kus kaevandusfirmade ja kohalike elanike vastasseis on muutunud kriitiliseks. Suur tänu siinkohal Salme Väljatagale, kes on pikki aastaid silma peal hoidnud kogu protsessil ja üles tähendanud kõik olulisemad sündmused. Loodan, et selline põhjalik ülevaade annab hoogu meie õiglasele võitlusele oma kodukandi looduse ja karstiala säilimise nimel. Tarmo Vaik Edasi loe http://www.kohila.ee/et/keskkond/2302-nabala-karstiala-saaga.html


Raplamaa Ühistöö 9


Raplamaa Ühistöö 10

25. veebruaril on kalapüügivõistluse Paunküla Karikas 2012 II etapp

http://www.kalale.ee/sisu/NCwxMjE0NzcyLDMsMCwwLA/

Võistluste juhend

Võistluse korraldab Tallinna Kalaspordi Klubi. Võistlus viiakse läbi individuaalvõistlusena ja kalaspordiklubide vahelise võistkonnavõistlusena. 1. Võistlus toimub kolmes etapis: 28.01; 25.02 ja 10.03. 2012 Paunküla veehoidlal. Võistlejate ja võistkondade registreerimine, võistluste avamine, püütud kalade kaalumine ning võistluste lõpetamine toimuvad Paunküla veehoidla ääres kohtunikekogu poolt määratud kohas, millest teavitatakse hiljemalt 3 päeva enne etapi algust. 2. Võistluste ajakava on sama kõikidele etappidele: a. 08.00 – 08.45 võistlejate ja võistkondade registreerimine. Võistkonnad registreeritakse kirjalikult, nimekirja kinnitab vastava klubi esindusõigustega isik. Võistlejaid ja võistkondi saab eelregistreerida saates e-kirja aadressile info@kalasport.ee Võistkonna suurus on 4 võistlejat. b. 08.45-09.00 võistluse avamine, siirdumine püügikohale, võistluse algus. c. 12.00-13.00 kalade kaalumine, tulemuste kindlaks tegemine, autasustamine, võistluse lõpetamine. 3. Võistlustest osavõtu tasu on 5 € mis tasutakse eelregistreerimisel ülekandega või sularahas kohapeal. 4. Osaleda võivad kõik isikud kellel on võistluste ajal kehtiv harrastusliku kalapüügi õigus. 5. Võistlus viiakse läbi individuaal ja võistkonnavõistlusena selleks eraldatud alal. Paremusjärjestus selgitatakse kõikide osalejate vahel. Lisaks selgitatakse paremusjärjestus võistkondade vahel. 6. Võistlejad ei tohi olla püügi ajal teineteisele lähemal kui 5m. 7. Võistlejad võivad võistlusalal vabalt liikuda ja puurida mistahes arvu auke. Võistleja ei tohi jätta jääle püügivahendeid ega muid esemeid v.a. jääpuur ja kalastuskast (seljakott) varustuse kaasaskandmiseks. Soovi korral võib võistleja reserveerida endale teise augu, mille peab tähistama märgisega. Sel juhul peab võistlejal kaasas olema kaks identse välimusega märgist, milledest ühte kannab kogu aeg jääl liikudes endaga kaasas, teisega võib ta reserveerida suvalise augu võistlusalal. Märgistatud augule kehtib samuti teiste võistlejate lähenemiskeeld 5m. 8. Püügialasse ning püügialast eemale liikumisel peab jääpuuri tera olema kaetud kaitsmega. Liikumisel tuleb hoida jääpuur püsti, tera allpool. Kui puuri võistlusalas ei kasutata, peab puur olema jäässe püsti puuritud. 9. Võistleja tohib kasutada kõiki seadusega lubatud harrastusliku kalapüügi vahendeid. Võistlejal võib olla piiramatu arv tagavaraõngi, nende vahetamine võistluse ajal on lubatud. Võistleja peab püügi ajal püügivahendit käes

hoidma. Kala väljavõtmiseks on lubatud kasutada kongitsat. 10. Võistluskalana läheb arvesse ainult ahven 11. Lubatud on mistahes sööda kasutamine v.a. elusad või surnud kalad, kalamari, sipelgamunad. Lubatud on püügiaukude sissesöötmine. 12. Võistleja tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel: a. kalapüügieeskirja või spordieetika rikkumisel b. võistlusmääruste või juhendi rikkumisel c. kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d) d. kui võistlejale tehti kohtuniku poolt teine märkus 13. Iga võistluse individuaalne võitja selgitatakse kalade kaalumise teel. Suurima kaalu saavutanu loetakse võistluse võitjaks. Juhul kui saagi kaal osutub võrdseks kuulutatakse välja kaks ühesugust kohta. Koha võistkondlikus paremusjärjestuses määrab võistkonna kõigi liikmete poolt kohapunktide kogusumma. Võitjaks osutub võistkond, kelle kohapunktide summa on kõige väiksem. Kui võistkonnal puudub võistleja, lisatakse võistkondliku paremusjärjestuse määramisel võistkonnale iga puuduva võistleja eest viimase koha punktid + üks karistuspunkt. Kahe etapi vahel tohib võistkond vahetada kuni kahte võistlejat. 14. Kolme etapi kokkuvõttes selgitatakse individuaalne ja võistkondlik paremusjärjestus kohapunktide summana. Võrdsete kohapunktide puhul saab kõrgema koha võistkond või võistleja kellel on rohkem kõrgeid individuaalseid kohti (järjekorras esikohti, nende võrdsuse korral teisi kohti jne) 15. Autasustamine: a. Iga etapi kolme paremat individuaalvõistlejat autasustatakse diplomi ja mälestusesemega b. Iga etapi kolme paremat võistkonda autasustatakse. diplomiga. c. Kolme etapi kokkuvõttes autasustatakse kolme parimat individuaalvõistlejat diplomi ja mälestusesemega. Esikoha saavutanud individuaalvõistleja saab karika. d. Kolme etapi kokkuvõttes autasustatakse kolme parimat võistkonda diplomi ja mälestusesemetega. Esikoha saavutanud võistkond saab karika. 16. Käesoleva juhendiga reguleerimata küsimustes, samuti vaidluste tekkimisel toimitakse vastavalt kohtunikekogu otsusele. Nimetatud otsus on lõplik ega kuulu vaidlustamisele. Stardipaiga kaart: http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php ?id=1&bbox=576028.222662787,6551509.60905773,5823 21.191412787,6554966.64030773&type=2&e=579430&n= 6553297&name=V%C3%B5istluste%20avamine&symbol=arrow_down&color=ff3300&alpha=80#tc


ATF Arvutisalong OÜ Digizone Elion

Lisa võrdlusesse

Raplamaa Ühistöö 11

Hinnavahemik

Arvustused: http://www.google.com/search?q=Prestig ...

vali kõik flip

kuni 149,99 € 150,00 € ... 299,99 € 300,00 € ... 449,99 € 450,00 € ... 599,99 € üle 600,00 €

Pakkumised

Sorteeri:

Internetipoest kaupa tellima

93,60 €

PCSTO

Tasuta tarne Tallinna piires

Hinna järgi

30 kommentaari

Osta

Saadavus: 1tp

Tel: 6619 122, 6363 184

Ei ole eriti suur saladus, et interneti teel kaupu telToote vastavus: PRESTIGIO MultiPad 3084 (8.4",800x600,4GB,Android 2.1,SDHC,SD,USB 2.0,Wi vali kõik järgi -Fi) Black Retail lides võib paljusid asju saada hulgaTüübi odavamalt kui neid Hind muudetud: 21.02.2012 Tootekood: PMP3084B Eee Pad tavapoest ostes. Kuidas aga teha kindlaks, kus mida milFlyer 96,00 € lise hinnaga müüakse ja kas saab olla kindel, et soovitud Digizone Galaxy Tab Osta 25 kommentaari Tasuta tarne alates 65€ iPad -63,00 € Tel: 740 5392 kaup ikka kohale jõuab? ostusummast. Saadavus: Laos Kõige lihtsam moodus hinnavõrdluseks on muidugi 97,00 € Osta vaadata poes kauba täpne nimetus ja hind ning trükkida Arvutikeskus 133 kommentaari Parima valikuga -38,00 € Tel: 697 9817, Tel. Tasuta tarne Google otsingusse kauba nimetus ning leiabki netipoed, arvutikauplused! Saadavus: 1-2 tp 605 4550, Tel. 661 alates 200€ ostusummast. 5880 Esindustest saab kauba kätte kus see asi müügil ja loomulikult ka hinna. transpordikuluta. Parem võimalus hinnavõrdluseks vähemalt arvuti- ja 97,34 € Good.ee tehnikakaupade puhul on http://www.hinnavaatlus.ee/ Osta 15 kommentaari Hind registreerinud ja sisse -63,25 € Tel: 6999 496 Hinnad leitud, on aeg kaupmees otsima asuda. Nii loginud kasutajale mõnigi hea hind võib osutuda pettuseks või ei ole müü125,00 € 1a.ee Osta ja usaldusväärne. Arvutifirmade kohta annab hea ülevaa- Tarne üle Eesti alates 4.50€. 47 kommentaari -34,00 € Tel: 6652770, Tallinna esindusest Pärnu mnt. Saadavus: 1-2 tp te Hinnavaatluse foorum http://foorum.hinnavaatlus.ee/ 105 saab kauba kätte tasuta. 56496466 viewforum.php?f=1 Firma nime tasub panna ka lihtsalt 134,90 € Kaubanduse Osta Google otsingusse ja vaadata, millised on tulemused. Kui Fauni 66 kommentaari Saadavus: 1tp OÜ Tel: 605 3003 vastavalt Eesti ikka firma kohta on palju pretensioone, ei ole mõtet antud Saatekulud Posti hinnakirjale firmaga tegemist teha, olgu hind kuitahes soodus. on indikatiivsed. Hinnavaatlus ei vastuta hindade ega laoseisude õigsuse eest. Eesti firmade kohta saab teha veel päringuid Kredii- Hinnapakkumised Kaardi lühike, Lõpliku hinnapakkumise tootele40-päevane saab toote müüjalt. kehtivusaeg võimaldab ära diinfost: http://firmaparing.krediidiinfo.ee/ . Pannes ot- hoida kaardipettusi. Kui kaardiandmed peaksid pärast ostu singuaknasse ettevõtte nime või registrikoodi, ilmuvad petturi kätte jõudma, pole tal nendega midagi peale hakanähtavale ettevõtte põhiandmed. Alajaotuse “ettevõtte ta, sest kaardil pole raha ja see kaotab peagi kehtivuse taustainfo” alt saab tasuta vaadata maksuvõlgade raportit. Kaart kehtib üle maailma kõigi internetikaupmeeste Kui ikka võlgade all on suured summad, siis midagi head juures, kus on võimalik tasuda Visa kaardiga sellelt firmalt oodata ei ole. Kui http://www.hinnavaatlus.ee/products/Süle-%20ja%20tahvelarvutid/Tahvelarvutid/170. krediidiinfost saab näha Parim lahendus internetist ostmiseks, kui puudub kreesmajoones võlgu maksuametile, siis kõiki teisi võlgu näi- diitkaart. Virtuaalkaart on nagu krediitkaart, ainult et füütab Julianus Inkasso isiku- või registrikoodi alusel: http:// siliselt seda ei eksisteeri www.julianus.ee/debt_registers?for=client . Virtuaalkaarti on krediitkaardist lihtsam taotleda. Nii firmade kui eraisikute kohta saab teha päringuid Kaarti saad kasutada kohe pärast tellimist. Maksuameti leheküljelt https://apps.emta.ee/e-service/ Virtuaalkaarti saad tellida ainult internetipangas. Füüdoc/i0301.xsql registri- ja isikukoodide põhjal. silist kaarti ei valmistata Konkreetse firma koduleheküljelt on otstarbekas vaaKaart kehtib 40 päeva data enne ostmist ka firma üldandmeid, kas on kirjas firma Kaardi tellimisel saad määrata ostulimiidiks kuni 3 500 täielik nimi, registrikood, telefonid ja e-mailid, füüsiline eurot aadress. Ühe kaardiga saad osta mitmest internetikauplusest Lisaks hinnale tuleb jälgida ka, kui palju maksab kau- ning iga ostu jaoks on võimalik tellida eraldi kaart ba kohaletoomine ja milliseid firmasid selleks kasutatakse. Nagu krediitkaart, nii omab ka virtuaalkaart kolmeMõningatel juhtudel saab ka ise kohale minna ja kauba ära kohalist CVV2-turvatunnust, mis on vajalik ostmiseks ja tuua. Sellisel juhul kohaletoomise tasu ei ole. Kohaletoime- muudab kaardi kasutamise internetis turvaliseks. tamise tasu võib puududa ka kallimate kaupade tellimisel. Vali maksmisviisiks Visa krediitkaardiga maksmine Kogu eenev jutt käib kaupade tellise kohta Eestist, kuid Sisesta kaardi andmed: kaardi number, kehtivus ja kaupu on võimalik tellida kogu maailmast. Kui Eestist CVV2-turvatunnus tellides saab tavaliselt kasutada pangalinki või saadetakse Kaardi numbrit, kehtivusaega, turvatunnust, limiiti ja pärast tellimist arve, mis tuleb siis eraldi maksta, siis väl- vaba raha saad vaadata ainult internetipangas jastpoolt Eestit tellides aitab tavaliselt ainult krediitkaart. Tehinguid saad teha oma arvelduskontol oleva summa Kõigil krediitkaarti ei ole. Siin tuleb appi SEB-pank, kus ja limiitide piires. saab teha virtuaalse krediitkaardi. Virtuaalkaardi vormisVali internetipangas „Virtuaalkaardi taotlus” tamistasu on 0,64 eurot. Määra kaardi limiit ehk ostuks vajalik summa, mille suuruse puhul arvesta ka kursivahede ja kauba transpordikuludega http://www.seb.ee/krediitkaardid/virtuaalkaart Kaarti saad kasutada kohe pärast tellimist. Virtuaalkaart on Eestis ainulaadne Järgmises lehes vaatame täpsemalt mõningaid võiTurvalisim pangakaart internetist ostmiseks. Kaardile malusi riskivabalt väljaspoolt Eestit kaupade ostmiseks. saad määrata kindla ostu jaoks vajaliku limiidi

Väljavõte SEB-panga koduleheküljelt


Raplamaa Ühistöö 12

Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori kontsert

25. veebruaril kell 16 Käru kirikus Kontsert on tasuta. Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (ETAM) on Tallinnas tegutsev akadeemilise taustaga laulumeeste ühendus, mille meelistegevuseks on koorilaul ja eesmärgiks Eesti meestelaulukultuuri edendamine. Tule ja naudi võimsat meeste laulu! Teave Eva Seera tel: 5302 2015, eva@karuvald.ee


Raplamaa Ühistöö 13 Olete oodatud RAPLA RAHVAKOOLI

Raplas, Hariduse 3 II korrus

* Igal teisipäeval kell 18-19 ARNE LAURI JOOGAÕHTUD *** * Esmaspäeval 27. veebruaril kell 19 ARNE LAURI VESTLUSÕHTU „Absoluutse armastuse kuldne kesktee“ - Kuidas sõltumatult armastust leida, hoida ja jagada Info 520 3090, silvi@koolitaja.com *** * Teisipäeval 28. veebruaril kell 9.30

KOOLITUS KODANIKEÜHENDUSTELE

„Kuidas edukalt meediaga suhelda“ Koolituse maht on 6 akadeemilist tundi. Koolitaja on Kadri Ugur - PhD, ajakirjanduse teadur Koolitus on tasuta! Registreerumine ja info: 19. märtsini andres@raek.ee või tel 489 4755. www.raek.ee *** * Kolmapäeval 29. veebruaril kell 19-20

GONGIMEDITASIOONI ÕHTU

Valdo Lauriga Gongi tervendavad helid aitavad meie kehal ja vaimul paremini lõdvestuda. Osalustasu 5 EUR Info 528 3358, info@koolitaja.com *** * Neljapäeval 1. märtsil kell 15

Sõiduautode lumeraja V etapp Inglistel 26.02.2012 kell 10 Juhendi leiad www.raplamsl.ee Teave Aivo Sildvee tel: 510 9491 28. veebruaril kell 19 Kuimetsa Rahvamajas Vana Baskini Teatri etendus

“JÄÄGU MEIE VAHELE”.

Mängivad: Maria Klenskaja, Marika Korolev, Eva Püssa, Raivo Rüütel, Madis Milling. Pilet: 10 euri,õpilane, pensionär 8 euri. Piletite broneerimine ja eelmüük tel: 5347 2669 Külliki

RAPLAMAA KOOLITAJATE III ÜMARLAUD

Info 520 3090, silvi@koolitaja.com *** Loe lähemalt www.koolitaja.com Võta meiega ühendust telefonil 528 3358, E-postil info@koolitaja.com

Korvpall: Piimameister Otto/ Rapla vs BC Rakvere Tarvas 25. veebruaril kell 17 G4S Korvpalli Meistriliiga Raplas Sadolin Spordihoones Piletihinnad: Täiskasvanu 4 EUR Õpilane, pensionär 2 EUR


Raplamaa Ühistöö 14 Täna lõpetame jutu odavatest, aga siiski maitsvatest toitudest. Võite ka vaadata http://www.perefoorum.ee/viewtopic.php?f=21&t=3268 merczy Kukeseeneriis u 200 g kukeseeni 1 sibul maitserohelist riis Riis keeta. Sibul ja kukeseened hakkida ja praadida. Lisada keedetud riis ja maitseroheline. Kõrvale liha-salat vastavalt oma maitsele.l hamsu Vahvlitort iirisekreemiga 300 g iirisekomme 200 g võid 1 pakk vahvlilehti 1 pakk tumedat šokolaadiglasuuri või 100 g tumedat šokolaadi Võta iirised paberitest välja ja pane kõik korraga potti, lisa pakk võid ja kuumuta, kuni kommid ja või on sulanud. Sega pidevalt, et segu ei hakkaks põhja ja või seguneks iiristega ühtlaseks massiks. Määri segu enne hangumist vahvlilehte vahele ja pane tort kerge surve alla. Samal ajal sulata valmis šokolaadiglasuur või šokolaad. Kata sellega vahvlitort pealt, soovi korral ka külgedelt. Kaunista meelepäraste vahenditega.Musiga koos olnud - 2006 roosinupuke Imelihtne kohupiimakook! 1 pakk Juubeli tordipulbrit 4 tk Muna 400 g kohupiimapastat 4 sl suhkurt 200 g hapukoort 100 g võid Vahusta munad suhkruga, sega hulka kohupiim ja hapukoor. Määri 26 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm võiga. Puista põhja kolmandik tordipulbrist, selle peale õhukesi võitükikesi. Nüüd kalla vormi pool kohupiimamassist, teine kolmandik tordipulbrist ning ülejäänud pool kohupiimamassist. Kõige peale pane ülejäänud tordipulber ja võitükikesed. Küpseta 200° juures 30–40 minutit, kuni kook on pealt kuldpruun ja seest küps. Piilu poole küpsemise pealt, kas koogipinnal on mõni koht jahune, sel juhul pane sinna veel võitükikesi. ene Ma lihtsalt pean jagama teiega ühte ülihead vormirooga (umbes neljale inimesele). Sisaldab keskmiselt koostisosi, samas tuleb üldsummas küllaltki odav. *4tk kanafileed *2dl riisi *1 sibul *1 paprika *1 kanapuljongikuubik

Odavaid ja

* 5dl vett *1tl karrit Marinaad/kaste: *200g hapukoort (vedelam hapukoor sobib paremini) *0,5 tl sidrunipipart * 1tl salveid (minul polnud käepärast ja ega ausaltöeldes ei tundnud puudust ka) * 2 küüslauguküünt * 0,5 tl soola Sega kaste kokku ja pane kanafileed sinna sisse. Jäta seisma vähemalt kaheks tunniks (mida lasin sellel seista terve öö). Pane riis ahjuvormi, lisa tükeldatud sibul, parikas, karri, lisa puljongivesi. Sega veidi. Tõsta fileed vormi ja vala marinaadikastmega üle (mina jtsin küüslaugu küüned ka sisse, see andiski ülihea küüslaugu maitse vormile). Küpseta 175 kraadises ahjus vähemalt tund aega (mul kulus umbes 1tund ja 10 minutit). Teistkordsel tegemisel ma laseks enamus aja tal küpseda vaid altpoolt ja umbes 20 minutit laseks vaid ülevalt küpseda, aga maitse asi aj eks sõltub ka ahjust. Juurde mingi toorsalat, meie tegime porgandi-ananassisalatit kõrvale. Ülihea ja mõnusalt küüslaugune, samas üldse mitte vänge, isegi lapsed sõid heameelega. tsipsi mõned lihtsad retseptid Brokoli-suitsujuustu püreesupp 2 pakki külmutatud brokoli-lillkapsa segu 1 latt suitsujuustu 1 pakk kohvikoort 1-2 küünt küüslauku või küüslaugu soola tavalist soola Pane brokoli ja lillkapsas potti keema umbes 15-20 minutiks. Vala enamus veest ära, lisa kohvikoor ja tükkideks lõigatud suitsujuust.Püreesta saumiksriga ja maitsesta tunde järgi. (Kui supp tuli liiga vedel, keeda õrnal tulel veel natuke.) Serveerimiseks võid peale röstida saiakuubikuid. Herne-toorjuustu püreesupp 2 pakki külmutatud herneid 2 pakki toorjuustu(nt sibula-küüslaugu) 1 kimp rohelist sibulat 1 pakk(ei tea täpset kogust) suitsusealiha (küüslaugu)soola Keeda herned koos tükeldatud sibula ja lihaga. Vala pealt natuke vett ära ja lisa toorjuust. Püreesta ning maitsesta. Juustukook 250g riivitud juustu 200g kodujuustu 3 muna 6 sl jahu


Raplamaa Ühistöö 15

maitsvaid toite

100 g võid Sega kõik ained omavahel kokku(va. või). Sulata või ning lisa pidevalt segades ülejäänud segu hulka. Vala segu koogivormi ja küpseta 180 kraadi juures 20-25 min. zara Juubeli pulber segada kohupiima toruga, sisse külmutatud kirsid (õunad või mis iganes) ja peale või ja juubelpulbri puru, ja ongi valma. Ahju ka Juubelipulber Kohupiima toru või, vastavalt maitsele. kirsse. õunu, mida iganes nightfall Kiire, lihtne ja odav pasta 1 pakk makarone karp šampinjone 1 pakk saiakatet Pane makaronid keema, tükelda šampinjonid ja prae, kui makaronid on keenud, lisa šampinjonid ja saiakate ja sega (mina segan seda tavaliselt veel kuumal pliidiraual) Minu isiklik lemmik, kui kella 5-6 ajal koju jõudsin ja midagi söönud polnud päeval (kuigi saiakatet ma niisama ei söö) S2rasilm Tegin ükspäev keedumakarone, kuid et ei oleks nii läila tulemus, lisasin veel majoneesi ja juustu. Kõrvale kapsamajonees-makra salat ja voilaa, väga hea jäxi KURGISUPP 1 tops merevaiku 2 pikka kurki 2 pakki vahukoort 50g suitsujuustu sibulat Kurk lõika tükkideks ja koos sibulaga kuumuta võis. lisa umbes 1 liiter vett ja keeda koos puljongikuubikuga, kuni vesi on pea kadunud, siis mikserda sodiks. Pane vahukoor sulatatud juustuga keema, kui keeb, lisa suitsujuustu, kuni see sulanud on, lisa kurgi ja sibula püree ja ongi valma. Võib peale panna ka ahjus küpsetatud pisikesi saiakuubikuid. Sonic Kreemjas kartulivorm: 2 kg kartuleid 5 dl piima (3 %) 5 dl vahukoort 1 kooritud sibul 2 peenikeseks hakitud küüslauguküünt 1 spl soola 50 gr ilma soolata võid Valmistamine. Soojenda ahi 240 kraadini. Koori kartulid ning lõigu 1 cm paksusteks viiludeks. Pane kartulid suuremasse potti ning lisa piim, vahukoor (rõõskoor), kooritud ning hakitud sibul, hakitud küüslauk ning sool.

Lase segu keema ning pidevalt segades keeda, kuni kartulid on peaaegu pehmed. Võita ahjuvorm (umbes 37x30 cm mõõtmetega) ning vala segu vormi. Tükelda ülejäänud või ning lisa segule. Küpseta ahjus umbes 15 minutit. Kui toit on ahjust välja võetud, siis lase sel umbes 10-20 minutit “tõmmata”, enne kui serveerid. Juurde võib teha nt. liha või kotlette, või mingit toorsalatit, vmt:) Aga sobib imehästi ka niisama süüa:) Kärdik Minu lapsepõlve lemmiksupp 2 kanakoiba 2L vett 4 muna lühikesi nuudleid kanapuljongikuubik Kanakoibadest keeda puljong. Selleks pane need külma vette ja keema. Vahepeal võtta pealt vahtu. Soovi järgi maitsestada. Mina panen sibulat, loorberit ja pipart. Keeda u 1h. Kui kana valmis on, tõsta koivad ja muud asjad välja. Kui vaja, lisa juurde puljongikuubik. Klopi munad lahti ja nirista supile hulka, pidevalt segades. Veidi lase veel munal küpseda ja valmis. Kui muna tükki tõmbab, olen lihtsalt vahukulbiga väiksemaks hekseldanud. Nuudlid keedan lihtsalt eraldi juurde. Liha võib ka lahti noksida ja supi sisse panna, samuti nuudlid. Aga mulle meeldib kui eraldi serveeritud on. Siis saab igaüks ise oma soovi järgi nuudleid ja kana supi sisse panna. Lisandiks sobib hästi veel roheline sibul. Gretsy Super lihtne kook! 1,5 dl suhkur 125g margarin/või sulat 2,2 dl jahu 0,5 tl küps. pulber 2 muna 2 spl. piima (Enamasti lisan rohkem) Peale: marjad/õunad Aineid olen seganud sellises järjekorras: Margariini jahutan maha, segan suhkruga, lisan munad, jahu ja küpsetuspulbri ning piima panen silma järgi. Ülihea, kui tainas valgub ise laiali, siis piima piisavalt. Suurele pannile tuleb topelt kogus teha. IJJ 200-300g makarone 185g tuunikala konservi soovi korral riivitud juustu veidi soola Keeda makaronid kergelt soolakas vees, kurja ja lisa juurde tuunikalakonserv (ja juust), sega need kuumal pliidiraual läbi ja serveeri. Söök kiire, maitsev ja odav! Ise teen nii, et panen 400-500g paki makarone korraga keema ja siis segan sinna tuunikala konservi ning juustu - jätkub vähemalt kaheks söögikorrakas.


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

18

5

6

30 37

38

47

11

12

13

14

48

40

65 72

66 73

50

67

74

43

86

87

90

91 99

62

77

82

92 100

93

105 110

PAREMALE 1 Ketasäke 8 Vettinud puunott 12 Hulktahukas 18 Katoliku vaimulik Prantsusmaal 19 Osa rõivast 20 Kreeka saatusejumalanna 21 Põlismets 22 Pooljäätis 23 Sõnapaljus 24 Parsile kuivama pandud vili 25 Linn Norras 26 Looduslik rohumaa, heinamaa 27 Meremadalik 28 Lavastaja (s 1935) 29 Mongoli khaani andamikogujaväepealik 32 Eesti linn 34 Itaalia viiulimeister 36 Varbadest võre 39 Informatsiooniühik 41 Brasiilia osariik 44 Õhuke liistak, plaadike 47 Mõistma, aru saama 49 Volga lisajõgi 51 1999 52 Elektronarvuti 54 Tasane 55 Heinavõrk 56 Millibaar 58 Määrsõna 59 Teesklematu

70

78

79 84

95

96

102 103 106 107

111

85

89 94

101

53

63

83 88

46

58

69 76

45

52 57

68

35 44

51

61

75 81

104

42

56

80

98

34

41

60

64

17

28

33

55

59

16

24

32

49

15

21

27

31

39

54

109

10

20

26

29

97

9

23

25

71

8

19

22

36

7

108 112

60 Eraldatud linnaosa 62 Lonkama 64 Seatina 66 Uus-, uudis68 USA kosmoseorganisatsioon 69 Inetu tegu 71 Suur tuiksoon 74 Sadamaeelne ankrukoht 76 Härra, isand Lähis-Idas 78 Kummist pealisjalats 80 Järv Soomes 81 Ühissõiduk 83 Hobune 84 Olümpiakomitee 86 Peakorter 87 Verdi ooper 88 Pruunistatud suhkrumass 90 Hõbevalge habras metall 92 Omama 94 Puiestee 97 Ülem-, pea99 Sportlik mäng 101 Hoiul, alles 103 Kahvatu 104 Vald Harjumaal 105 Puulabidas 106 Juurdekasv 108 Sõraline 109 Sügisõunasort 110 Tasane, suuremate kõrgenditeta 111 Kinnitusdetail 112 Järv Kaukaasias

Ristsõnad vab

ALLA 1 Õlitaim 2 Manilla kanep 3 Jõgi Leedus 4 Puue, viga, rike 5 Toa osa 6 Näitleja (1927-90) 7 Lapergune, lame 8 Jäänus, jäänuk 9 Eriala 10 Pruunistatult hautama 11 Koolitarve 12 Pealinn Euroopas 13 Puhas rasvaine 14 Maksuta, hinnata 15 Germaani kangelasmuistend 16 Anum, paak millegi mahutamiseks 17 Vald Ida-Virumaal 29 Köis raa asendi muutmiseks 30 Jenissei lisajõgi 31 Kukk 33 Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts 34 Suur vaat 35 Kitsas pragu 37 Riigiametnik Vana-Roomas 38 Petis, kelm 40 Trummar ja helilooja (s 1959) 42 Vald Järva maakonnas 43 Brasiilia osariik 45 Hädakaebus, kurtmine 46 Ehitusmaterjal 48 Veekogu 50 Asukoht, positsioon 53 Armuand 56 Reini lisajõgi 57 Suvinisusort 61 Põhja-india kaksiktrumm 63 Riigikogu liige 64 Veetõke 65 Riik Aasias 67 Kreeka täht 70 Ilus, kena 72 Kanada provints 73 Südilt 74 Laokil 75 Irisemine 77 Absorbeerima 78 Lärm, kisa 79 Silmamuna kõvakest 82 Linn Taanis 85 Pale, nägu, loomus, laad 88 Doonau lisajõgi 89 Pindalaühik Inglismaal 90 Ungari filmilavastaja (s 1925) 91 Saal 93 Seade vannitoas 95 Toa osa 96 Suur turg 98 Kreeka täht 100 Riiklik Akadeemiline Meeskoor 102 Läti lati tähis 107 Inimekvivalent


Raplamaa Ühistöö 17

baks hetkeks 1

2

3

4

18

5

6

30 37

38

47

11

12

13

14

48

40

65 72

66 73

50

67

74

43

86

87

90

91 99

62

77

82

92 100

93

105 110

PAREMALE 1 Vald Järva maakonnas 8 Kogu aeg, alati 12 Väga tahtma, ihaldama 18 Huumor 19 Lind 20 Vokaalosa ooperis 21 Kõrbesaar 22 Hinnaline 23 Vene helilooja 24 Putukamürk 25 Esinemisväljak 26 Noos 27 Püha härg Vana-Egiptuses 28 Piirdeaed 29 Värsimõõt 32 Rocklaulja-trummar (s 1951) 34 Hurtsik 36 Kartulisort 39 Vastu-, vastas-, vastand 41 Olviauk 44 Oma 47 Naiseks võtma 49 Pealinn Aasias 51 Territoorium 52 Umbrohi, sarikaline rohttaim 54 Näo osa 55 Suurte takistuste mõõtur 56 Tahe, kuivakas 58 Maitseaine 59 Lennukikuur 60 Karusnahkne säärik

70

78

79 84

95

96

102 103 106 107

111

85

89 94

101

53

63

83 88

46

58

69 76

45

52 57

68

35 44

51

61

75 81

104

42

56

80

98

34

41

60

64

17

28

33

55

59

16

24

32

49

15

21

27

31

39

54

109

10

20

26

29

97

9

23

25

71

8

19

22

36

7

108 112

62 Sakutama, tutistama 64 Kehaosa 66 Ühed tähed 68 Äss 69 Ürgaegne roomaja 71 Objekt 74 Kaitsepolitsei 76 Raudtee 78 Peensus, üksikasi, peen võte 80 End Soome peaminister 81 Mahe, pehme 83 Võimsusühik 84 Ilmakaar 86 Munakujuline kõverjoon 87 Papagoi 88 USA osariik 90 Värvipulk maalimiseks 92 Lihaste kramplik kokkutõmme 94 Rohi 97 Odrasort 99 Eesti linn 101 Endine apteegikaaluühik 103 Vald Põlva maakonnas 104 Postimehe endine nimi 105 Pikem teekond jalgsi 106 Vastsündinu 108 Vanamees 109 Leedu rahaühik 110 Hoiak 111 Toa osa 112 Vald Harjumaal

ALLA 1 Ajal Peruu indiaanlane 2 Maavara 3 Puiestee 4 Kehv 5 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija 6 Tõug 7 Teadmiste kontroll 8 Kõigest hoolimata 9 Näitleja (s 1947) 10 Linn Põhja-Soomes 11 Haarang (kõnekeeles) 12 Lind 13 Ebameeldiv lõhn 14 Luu 15 Esimene inimene 16 Pealinn Euroopas 17 Tantsusammu üksikosa 29 Teraviljatoode 30 Korratus olukorras 31 Luuletaja 33 Reini lisajõgi 34 Roll 35 Rahaühik 37 Naissoost inimene 38 Täimuna 40 Agar 42 Magnetilise induktsiooni ühik 43 Teise nimega 45 Omaani rahaühik 46 Kaardistik 48 Võlur 50 Aegamisi, pikkamisi (muus) 53 Armuand 56 Kaudselt, vihjamisi 57 Eesti laulja 61 Asula Harjumaal 63 Riigikogu liige 64 Linn Soomes 65 Muskel 67 Salaja 70 Jõgi Euroopas 72 End Eesti kahevõistleja 73 Sõnadeta osa etendaja 74 Hirmuäratav olend 75 Määrsõna 77 Seltskonnatants 78 Teatud tootmishoone või tootmisüksus maal 79 Kohmakas, abitu, mannetu 82 Aseaine 85 Mööbliese 88 Pärg 89 Kuum alkohoolne jook 90 Lint, lehv 91 Tasane, suuremate kõrgenditeta 93 Vald Valga maakonnas 95 Sat-TV jaam 96 Vanaisa 98 Naturaalne 100 Hea 102 Trigonomeetriline funktsioon 107 Meie


Raplamaa Ühistöö 18 Veel veidi peamurdmist: sudokud

5 8 2 4 1 9

1 5 2

7

9

2 1

6

1 3 7

3

7

5

5

9 4

2 2 1 7 8 5

5 6 5

9 6

2

5 4 7

8 4

4 6 1

7 8

9 6 5

2 1 9

2 3 6 4

6 3 1 9 8 7

6

8 3 6 5

8 9 6

7 3 9 4 2 3

F 9 2

6 1 5 E 1 0 4 A 4 6 3 CB A 3 5 0 7 8 2 F B 1 7 9 6 0 5 2 B 7 F 5 F 3 E 8 D 4 4 6 2 3 3 E 8 5 5 7 B 4 3 2 1

1 CD8 5 B 9 5 8 D2 4 4 A F E A 3 0 9 8 D F 3 B 0 A 1 7 B 0 9 C 2 C E

D C 3

6

5 1 7 4 E 6 1 7 2 5 6 3 9 5 C B 8 0 E 3 F 2 6 B 1 8 0 F D B 8 1 9 9

7

4

AE C 3 E 9 1 5 4 3 6 A

0 B 1 3 F 2 E 6 C

DE 5

0 8 A

9 8

D A 0 E 3 6 5 4

F

F

A 6 3 E 1 B 5 0 4

0 5 6 7 8 C B 3 8 F B 2 4 3 9 A 4 9 C F 9 4 8 2 EAD 1 8 7 E D 7 6 4 CB A 1 E 6 5 2 0 D4 D B 3 A 4 9

D9 5 4 2 E 8 7 6 1 4 5 C 9 4 7 3 F E E 1 7 B 6 3 4 F 9 6 D2 C 4 D1 F 6 5

2 B 5 3 6 1 4 2 D

5

1 B 5 2 9 E 8 E F D 1 7 7 6 1 0 FC E 9 D


Raplamaa Tühitöö 19 Erkki Kõlu Päeva anekdoodid

Natuke nalja

Vestlevad kaks sõbrannat: „Kui ta mu ellu ilmus, olin õnnest segane! Unistasin muudkui sellest, kui hea meil koos on. Kuidas ta mind iga päev rõõmustab, kui huvitav on temaga suhelda...“ „Ja kuidas on?“ „Ah et mis on?! Puhas alandus! Mina pakun talle ainult parimat, aga tema... Algul karjub mu peale, siis õgib end täis, röhitseb... Pärast seda aga tõmbub endasse, vedeleb niisama, jõllitab tuimalt ühte punkti ... minu poole isegi ei vaata! Vahel ma juba mõtlen, et miks ma seda kõike üldse talun...“ „Njaa... Mul on väga kahju. Kas lähete lahku?“ „Mitte praegu! Poiss on ju kõigest kaks kuud vana!“ *** Perenaine laseb majja müügiagendi, kes hakkab kohe oma kaupa reklaamima: „Kas teate, vaipadega võib sageli igasuguseid õnnetusi juhtuda...“ Ja valab vaibale tinti. Perenaine haarab peast kinni. „Aga pärast meie uue toote kasutamist pole teil enam vaja oma vaiba pärast muretseda!“ „Kas teil on uus plekieemaldaja?“ „Ei, meil on uus rahusti!“ *** „Ma ei saa absoluutselt aru, miks naised kasse armastavad,“ räägib mees sõbrale. „Kassid on iseseisvad, nad ei kuula sind, nad ei tule siis, kui sa kutsud, neile meeldib kogu ööks välja jääda ja kui nad kodus on, siis tahavad nad, et nad rahule jäetaks. Kokkuvõttes: kõike, mida naised mehe juures vihkavad, armastavad nad kassi juures!“ *** Jaan on juba tükk aega Marisse armunud olnud. Ühel päeval võtab ta julguse kokku, astub Mari juurde ja ütleb: „Üksi elamisel on kindlasti oma võlu, kuid ükskord saabub aeg, mil hakkad soovima kellegi teise seltsi. Kellegi, kes peab sind täiuslikuks, oma iidoliks. Kellegi, kes kuulub täielikult sulle, kes on hea ja ustav ka rasketel aegadel, kes jagab sinuga nii rõõme kui muresid.“ Oma rõõmuks märkab Jaan, kuidas Mari silmadesse ilmub sümpaatiasära. Neiu noogutab ja vastab: „Ma arvan, et see on suurepärane mõte! Kas tahad, et tuleb sulle appi kutsikat valima?“ *** Blondiin tellib endale kohvikus vorstivõileiva. „14 senti,“ teatab ettekandja. „14 senti! Mille eest?“ „Vorstiviil maksab 7 senti ja leivakäär võiga ka 7 senti, nii et kokku tuleb 14 senti,“ seletab ettekandja. „Minu arust küll ei tule!“ vaidleb blondiin. „Minu teada on 7 + 7 hoopis 11.“ „Mis asja?!“

„Minu teada on 7 + 7 11... Kui mu esimene mees suri, oli meil 4 last. Kui ma uuesti abiellusin, oli mu teisel mehel eelmisest abielust samuti 4 last. Pärast abiellumist saime koos veel 3 last. Nii et meil kummalgi on 7 last, kokku aga 11!“ *** Õhtu elutoas. Mees loeb raamatud, naine ajalehte. „Vaata, kallis, mis siin kirjutatakse!“ hüüatab naine äkki. „Mees tutvus päeval naisega, abiellus temaga õhtul, aga järgmisel hommikul lõi ta maha!“ „Hommik on õhtust targem!“ vastab mees silmi raamatust tõstmata. *** Mees läheb lõbumajja ja küsib perenaiselt: „Kas tüdrukuid on?“ „Ei ole.“ „Aga mehi. „Pole.“ „Pornofilme?“ „Ei ole.“ „No mis teil siis on?“ „Mäger.“ „Hea küll, andke siis seegi.“ Mees saab mägra ja läheb sellega ühte numbrituppa. Tuleb järgmine klient: „Naisi on.“ „Ei.“ „Mehi?“ „Ei.“ „Pornofilme?“ „On.“ „Milliseid?“ „“Mees ja mäger“.“ *** Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud noormees läheb advokaadibüroosse töövestlusele. Personalijuht näitab talle ühte fotot ja seletab: „Te näete sellel kolme meres ujuvat meest, keda jälitab hai. Ühel mehel pole käes midagi – ta ei karda haid. Teisel mehel on käes puss – rünnaku korral müüb ta oma elu kallilt. Ja kolmandal on käes allveepüss, millega saab hai juba eemalt tappa. Kellega te end samastate?“ „Muidugi kolmanda mehega!“ „Kahjuks ei sobi te meile tööle – meil on vaja töötajaid, kes samastavad ennast haiga.“ *** Kuldpulmad. Pärast pidulikku õhtusööki restoranis vaatab naine mehele pikalt otsa ja pihib: „Kas tead, kallis, ma olen sind kogu aeg petnud. Tegelikult olen ma värvipime.“ „Vabanda, kullake, ka mina olen sind petnud,“ vastab mees. „Tegelikult olen ma neeger.“


Raplamaa Ühistöö 20

Ohekatku lumerada 19. veebruar 2012 tulemused 2wd-ESI MEHED Kaotus eelmisele Kaotus võitjale

1

Marko Kasepõld

03:40,90

03:43,00

07:23,90

00:00,00

00:00,00

2

Kristjan Kutser

03:42,60

03:42,68

07:25,28

00:01,38

00:01,38

3

Reimo Aas

03:37,47

03:48,04

07:25,51

00:00,23

00:01,61

4

Asso Ojandu

03:45,40

03:45,37

07:30,77

00:05,26

00:06,87

5

Vahur Välja

03:47,21

03:44,38

07:31,59

00:00,82

00:07,69

6

Alo Vahtmäe

03:44,79

03:49,82

07:34,61

00:03,02

00:10,71

7

Mati Kutser

03:44,41

03:50,41

07:34,82

00:00,21

00:10,92

8

Marek Mäekivi

03:47,94

03:47,43

07:35,37

00:00,55

00:11,47

9

Uno Markson

03:49,47

03:50,21

07:39,68

00:04,31

00:15,78

10

Hindrek Kio

03:51,64

03:51,12

07:42,76

00:03,08

00:18,86

11

Vaiko Järvela

03:53,93

03:50,21

07:44,14

00:01,38

00:20,24

12

Urmas Luts

04:01,14

04:00,81

08:01,95

00:17,81

00:38,05

13

Magnar Kõlamets

04:03,19

04:01,75

08:04,94

00:02,99

00:41,04

14

Merkko Haljasmets

04:06,40

04:07,65

08:14,05

00:09,11

00:50,15

15

Marek Nõmmela

04:07,54

04:09,12

08:16,66

00:02,61

00:52,76

16

Heiki Kõlamets

04:24,00

04:06,51

08:30,51

00:13,85

01:06,61

17

Kristjan Ojavee

04:19,22

04:11,41

08:30,63

00:00,12

01:06,73

18

Marek Luugima

04:08,16

07:53,09

12:01,25

03:30,62

04:37,35

2wd-esi NAISED Kaotus eelmisele Kaotus võitjale

1

Merilin Mäekivi

03:50,66

03:50,79

07:41,45

00:00,00

00:00,00

2

Margit Mäekivi

03:56,16

03:57,50

07:53,66

00:12,21

00:12,21

3

Õie Kopli

04:09,00

04:13,06

08:22,06

00:28,40

00:40,61

4

Alliken Koršunov

04:30,50

04:23,50

08:54,00

00:31,94

01:12,55

2wd-taga NAISED Kaotus eelmisele Kaotus võitjale

1

Edi Viiron

04:04,59

04:03,92

08:08,51

00:00,00

00:00,00

2

Sigrit Lohk

04:59,90

04:58,41

09:58,31

01:49,80

01:49,80

3

Airi Lohk

05:24,76

04:39,45

10:04,21

00:05,90

00:05,90


Raplamaa Ühistöö 21

Ohekatku lumerada 19. veebruar 2012 tulemused 2wd-taga MEHED 1. ring

2. ring

kokku

Kaotus eelmisele Kaotus võitjale

1

Rain Nipernaado

03:51,03

03:50,38

07:41,41

00:00,00

00:00,00

2

Elvis Leinberg

03:52,44

03:51,41

07:43,85

00:02,44

00:02,44

3

Indrek Neidre

03:54,30

03:53,81

07:48,11

00:04,26

00:06,70

4

Tauri Soome

03:54,56

03:53,59

07:48,15

00:00,04

00:06,74

5

Ivar Burmeister

03:56,56

03:56,62

07:53,18

00:05,03

00:11,77

6

Urmas Ploom

03:58,31

03:55,12

07:53,43

00:00,25

00:12,02

7

Rein Tommingas

03:58,24

03:57,11

07:55,35

00:01,92

00:13,94

8

Heiki Teder

04:01,10

03:58,00

07:59,10

00:03,75

00:17,69

9

Tom Õunmaa

04:01,30

04:00,58

08:01,88

00:02,78

00:20,47

10

Tanel Soome

04:02,13

04:01,28

08:03,41

00:01,53

00:22,00

11

Tarmo Meerents

04:03,50

04:06,50

08:10,00

00:06,59

00:28,59

12

Virgo Orasi

03:59,40

04:12,33

08:11,73

00:01,73

00:30,32

13

Meelis Burmeister

04:09,74

04:07,18

08:16,92

00:05,19

00:35,51

14

Jaan Dikker

04:08,60

04:09,28

08:17,88

00:00,96

00:36,47

15

Väike Myy

04:05,56

04:12,66

08:18,22

00:00,34

00:36,81

16

Rauno Jüriado

04:16,73

04:11,17

08:27,90

00:09,68

00:46,49

17

Kalev Kuljus

04:20,98

04:08,61

08:29,59

00:01,69

00:48,18

18 19 20 21 22 23 24 25 26

Joel Kuljus Siim Sassian Marko Küla Asmo Aulik Silver Selling Aivar Buusmann Robert Lember Heiki Sassian Tarmo Lee

04:10,34 04:17,78 04:06,19 04:25,30 04:16,20 04:52,04 04:57,14 04:30,59 10:00,00

04:20,04 04:16,77 04:40,47 04:23,66 04:55,10 04:36,72 05:33,19 06:05,30 08:17,35

08:30,38 08:34,55 08:46,66 08:48,96 09:11,30 09:28,76 10:30,33 10:35,89 18:17,35

00:00,79

00:48,97

00:04,17

00:53,14

00:12,11

01:05,25

00:02,30

01:07,55

00:22,34

01:29,89

00:17,46

01:47,35

01:01,57

02:48,92

00:05,56

02:54,48

07:41,46

10:29,20

2wd-taga NOORED Kaotus eelmisele Kaotus võitjale

1

Enar Siniallik

04:10,22

04:10,90

08:21,12

00:00,00

00:00,00

2

Jüri Lee

04:16,37

04:08,91

08:25,28

00:04,16

00:04,16

3

Silver Selling

04:16,20

04:55,10

09:11,30

00:46,02

00:50,18

4

Jüri Lohk

04:45,77

04:35,12

09:20,89

00:09,59

00:59,77

5

Villem Lohk

10:00,00

04:19,08

14:19,08

04:58,19

05:57,96


Raplamaa Ühistöö 22

Ohekatku lumerada 19. veebruar 2012 tulemused 2wd-esi NOORED 1. ring

2. ring

kokku

Kaotus eelmisele

Kaotus võitjale

1

Martin Kio

04:04,42

03:58,92

08:03,34

00:00,00

00:00,00

2

Kasper Kimberg

04:03,09

04:01,29

08:04,38

00:01,04

00:01,04

Погода в Рапла на две недели. Прогноз погоды (метеопрогноз) ... Page 1 of 2

3

Rait Raitmaa

08:24,06

03:57,66

12:21,72

04:17,34

04:18,38

4

Indrek Vulf

04:02,94

10:00,00

14:02,94

01:41,22

05:59,60

4wd Kaotus eelmisele

1

ы

Новости

2

Информеры Koit Pikhof

Месяц

Проекты 03:28,47Туризм 03:21,37

Поиск 06:49,84

00:00,00

00:00,00

03:44,13

03:40,89

07:25,02

00:35,18

00:35,18

Мой город 03:57,64

03:57,52

07:55,16

00:30,14

01:05,32

04:02,06

04:09,55

08:11,61

00:16,45

01:21,77

90 −4 504:13,15

04:07,96

08:21,11

00:09,50

01:31,27

04:15,68

08:34,37

00:13,26

01:44,53

Авиа

Tauri Taevas

Прогноз на 2 недели

Погода 3 в Рапла Sten

Ю

4

21.02

M. Pirnipuu

Характеристики погоды, атмосферные явления

Kaotus võitjale

Tемпература Атм. давл., Ветер, Влажность Ощущается, воздуха, °C мм рт. ст. м/с воздуха, % °C

Jaanus Sermus

8 мм рт. ст.

5

% влажн.

Ночь

Norman Niilus Пасмурно −1 755

Ю

6

Magnus Muinasmaa

Утро

Пасмурно

0

День

Пасмурно, дождь

+2

04:18,69

750

Ilm 748

6 Ю

98

−4

6

96

−2

ЮЗ

http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ небольшой Вечер 749 СЗ4 89 −1 Малооблачно,

+1

дождь

Ночь

День

22.02 Ясно

−1

Пасмурно

+1

Пасмурно, дождь

+3

Пасмурно, небольшой дождь

+2

Пасмурно

+1

СР

23.02 ЧТ

Прохоров предложил перевести школы на 24часовой режим работы

24.02 Облачно

0

ПТ

Тимошенко узнала, чем она больна

25.02 Пасмурно

−2

Облачно

0

СБ

Järta Tervisespordikeskuses, Märjamaa vald Registreerimine kell 11.00 Startide algus kell 12.00. Toimub ka laste võistlus

Известный телеведущий 12 лет работал по поддельному диплому

26.02 Пасмурно

−5

Ясно

−3

ВС

Вера Алентова с мужем и внуками. Фото

C

щая

KoMo suusasari ja maakonna MV-klassika sprint 24. veebruaril kell 12

27.02 Ясно

−10

Ясно

−7

Пасмурно, небольшой дождь

+1

Малооблачно, снег

Ясно

−1

ПН

28.02 Луна

ВТ

29.02 СР

01.03 ЧТ

02.03 ПТ

03.03 СБ

Пасмурно, небольшой дождь

0

Малоизвестные факты о Владимире Жириновском

+1

Малооблачно, небольшой снег

−7

Малооблачно, небольшой снег

+1

Малооблачно, снег

−9

Малооблачно, небольшой снег

0

Малооблачно, небольшой снег

−10

Ясно

Поначалу решили, что это шутка: ученые нашли кита в необычном месте

−1

Teave: M.Tilk tel 5661 1206 www.komo.ee

Тимошенко дала согласие на обнародование своего диагноза

Случаи, когда роддом может отказаться принимать роды

Необычные факты из жизни Миронова: 5 высших образований и мечта о геологии


Raplamaa Ühistöö 23 Järvakandi vald tähistab vabariigi aastapäeva terviseradadel 24.02.2012 12:00 Teave tel: 489 4719, 5346 0195 kultuurihall@jarvakandi.ee Päevakava: • Kell 11.00 - avamine, lipu heiskamine, hümni laulmine, ühismäng, registreerumise algus • Kell 12. 30 - 100 m suusasprint • Kell 13. 30 - osavusmängud • Kell 14. 30 – esineb Tantsustuudio ja tantsitakse ühistantsimisena “10 minutit KAERA – JAANI” • Kell 15.00 – päeva kokkuvõte, ühine “sünnipäevatordi” söömine Päeva jooksul: • Põhitegevuseks ikka nagu eelmistel aastatel kilomeetrite kogumine erinevate liikumisviisidega • Põleb lõke • Saadaval soe tee, supp ja leib ÜLESKUTSE!!! Katame ühiselt “sünnipäevalapsele” koogilaua (igaühel on võimalus anda oma panus küpsetise või koogi näol), mida maitsma on oodatud kõik!

Olukord Palukülas

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Sassiga nõus, 21.02.2012 18:30 Pole neil radadel häda midagi ja buldooser on küll viimane asi, mida maastikukaitseala ja hiiemägi mõne “tippsuusataja” jaoks vajab. Ainuke kehv kurv on enne suusasilda laskumisel, aga “tippsuusataja” võiks ju sellega ka hakkama saada - harrastajale ei tekita see küll mingeid probleeme. Seda võiks lp. PT ka kirjutada, milised need kogemused maailma erinevatel suusaradadel peavad olema, et tohiks siin kommenteerida? Mina ilmselt ei tohiks - kogemus väiksem kui Sassil, Tartu maratoni parim aeg üle 5,5 h ja mis kõige hullem - varustus on ka eelmise sajandi oma;) Tarmo, 15.02.2012 22:34 Täna õhtul rajad väga head. Viimase laskumise(enne põldu) sirgemaks tõmbamine sel aastal on mõistlik lahendus. Enne oligi liiga järsk. Head talve jätku! Avo, 15.02.2012 21:04 Täna kõik rajad hooldatud. Tänu uuele lumele ei tõmmanud klassikasoone frees enam kusagilt pinnast välja. Teadmiseks eelkõnelejatele ,et Paluküla rajatraktor oli kahjuks 2,5 nädalat katki! Nüüd peaks olema kõik okei!

Iseseisvuspäeval valmivad Kärus liumäed

24. veebruaril Käru koolimaja ümbruses

Kell 9.00 pidulik lipu heiskamine Käru Põhikooli sisehoovis, päeva avamine. Kell 10.00 liumägede meisterdamine (võistkondlik) kooli haljasalal (registreeri oma võistkond ja ideekavand hiljemalt 22. veebruaril tel 5302 2015). Kell 12.00 - 13.00 soe lõunasöök Kell 13.00 - 14.00 liumägedele viimase lihvi andmine Kell 14.00 päevast kokkuvõtete tegemine ja lõputrall kooli sisehoovis. Teave Eva Seera tel: 5302 2015, eva@karuvald.ee

Raplamaa Ühistöö nr 8  
Raplamaa Ühistöö nr 8  

Raplamaa ajaleht

Advertisement