Page 1

Raplamaa

Ühistöö Nr. 7

15. veebruar 2012 Turg Järvakandi moodi

Mõned aastad tagasi ehitati välja Järvakandi turg üsna korralike müügipaviljonidega. Millegipärast need müügipaviljonid eriti kasutamist ei leidnud ja turg üldse ei saanud jalgu alla. Nüüd on otsustatud turuplats hoopis kaupluse ehitamiseks anda, kuigi mingit ehitustegevust veel märgata pole. Võimalikud turukauplejad, kui neid juhtub olema, löövad aga oma müügipunktid lahti otse keset parkimisplatsi. Aga ega sellel parklal mingit erilist otstarvet olegi, pole ju turgu ja ajalehekioskki viidi minema.

Ja kes teab, kauaks neid turumüüjaidki enam jätkub. Kui Eesti on alla kirjutanud ACTA lepingule (vaata lähermalt kolmandalt leheküljelt), võib ennustada ka turumüügile üsna kiiret lõppu. Tõsi, kartuleid ja peete võib muidugi edasi müüa, aga sellist kaupa küll Järvakandis seni märganud pole. Nii jääbik ainult oodata, millal ETK kauplusele konkurent tekib, et hindu normaalsel tasemel hoida.


Raplamaa Ühistöö 2

Märjamaa raamatukogu avamine venib pisut veel Teisel katsel saadi konkursiga niikaugele, et Märjamaa raamatukogul on nüüd direktor. Asi venis ilmselt palganõude taga, sest 680 € palgaga puudus motivatsioon Märjamaale tööle tulla. Eesti krooni aegu oli see üle 10000 EEK puhtalt kätte. Ajad ja nõuded ja hinnad on nüüdseks muutunud. Kauaaegne Purku raamatukogu juht tuleb üle naabervalda. Ede Talistu on Purkus ametis olnud 1984 aastast alates. Lisaks tavaharidusele on seljataga vanemas eas õpingud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Türi kolledžis ning arvutiõpe info hankimise tasemel. Läheb veel veidi aega vana töökoha üleandmisega ja Märjamaale tööle asumiseks. Sai ka teine konkurss kuulutatud. Esiti nagu otsiti kohalikus ajalehes majale peremeest- kojameest. Jäeti mulje ausast töölevärbamisest, aga tegelikult otsustati tööle võtta juba varem kellegi poolt välja valitud automaatkatla masinisti oskustega mees, mees, kes end ka isehakanud tervistajana facebookis tutvustab ja selle eest raha võtab. Tema juhib nüüd raamatukogus koristajate tööd ja aitab neil lund lükata, heiskab riigilippu pühade puhul. Hakkab raamatuid laiali vedama valla ametiautoga, seega hea võimalus uusi hingi oma sekti värvata. Šamaani esialgset palganumbrit oli vald sunnitud tõstma seoses tema väärtusliku väärikusega. http://www.vikerkaaresild.org/et/node/5054 Raamatukogu maja on esimesed kuud soojas olnud ja kolmest katlast üks läks juba rivist välja. Katlad on vanad ja saanud vaid uue soojusisolatsiooni. Lohutada võib sellega, et talv lõpeb kevadeks. Vald on seadnud endale ülesandeks ehitada kaugküttesüsteem, mis saab alguse koolimajast, läbib raamatukogu, kultuurimaja ja annab ka noortekeskusele sooja. Seniks tuleb vanu katlaid turgutada. Kõige raskem on põranda parandamine. Täpilise kujutise kandmine petab esialgu silma ära. Põrand kaetakse ka uue lakikorraga. See võib osutuda õuest tulijale liiga libedaks. Kas seinad tolmuvabaks saab, selgub alles pärast raamatukogu avamist. Tegu on ikkagi disaini uuendusega ja punased telliskivid koos oma karedusega kõigile külastajaile nautimiseks. Majas on VOIP telefonisüsteem. Üks abonent on liftirike, teine tuletõrje signalisatsioon ja kolmas mõeldud ametitelefonina. Laiendusjaamad on väga kallid ja esialgu neid ei suudeta osta. Iseasi, kelle huvides ei kasutata Märjamaa enda korralikult toimivat Elioni tavatelefoni.

Kas määravaks sai odav pakkumine? Raamatukogude töö läheb lihtsamaks tänu ministeeriumipoolsele tellimuste määramisele. Pole direktoril muret valiku koostamisega. Eelistatakse kodumaiseid ja väga häid välisautoreid. Selle eest maksab riik. Igasugune lõbukirjandus ja ajakirjad jäävad valla rahakotile. Aga seda vanem põlvkond just loebki. Kaubandusvõrgus langeb raamatute müük pidevalt tänu kõrgetele hindadele. Nooremad on arvutite taga. Haridusministeerium panustab oluliselt koolivõrgule rajatavat E-õppekirjandust. Raamatumüükide edetabelites figureerivad elektroonilised raamatud. Need on kordi odavamad paberkandjaist. ERR juba asus oma internetilehel uusi raamatuid ette lugema., nende hulgas ka tõlkekirjandust. Milline roll jääb üldse edaspidi valdade raamatukogudele? Kuidas nad suudavad pidurdada senise lugejaskonna kiiret vähenemise maakohtades? Kas lähevad kaasa IT ja kaasaegse elektroonikaga või hakkavad hoopis pesukaitseid müüma? Külade postkontorid said sellega hästi hakkama. Aga ometi pannakse ka neid nüüd maal veelgi kinni. A. Aju

Raplamaa Ühistöö on nüüd avaldatud lehekülgedel http://issuu.com/piirp http://en.calameo.com/accounts/1139744 pdf-faili saab alla laadida aadressilt http://www.freedrive.com/folder/319406,raplamaa Soovijad võivad tellida pdf-faili saatmise oma emaili kontole, saates tühja emaili aadressile raplamaa.yhistoo@ gmail.com või piirpeeter@gmail.com. Kirja teemaks märkida “soovin pdfi”. Kaastöid, rekklaame ja kuulutusi võtame vastu samadel email aadressidel (raplamaa.yhistoo@gmail.com või piirpeeter@gmail.com ). Kuulutused ja reklaam on jätkuvalt tasuta. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused palume saata hiljemalt teisipäeval kella 17.00ks, siis ilmuvad nad kolmapäevases lehes. Kolmapäevast lehte saab tavaliselt (kui ei juhtu midagi erakordset) juba teisipäeva hilisõhtul internetist lugeda.


Raplamaa Ühistöö 3

Vaata ja kuula kultuurisündmusi

http://tv.itrotid.ee/

Omnibuss

Väljavõte lehelt: IT rottide veebiülekanded katsuvad kajastada kultuurisündmusi. Head vaatamist! Sellel lehel kajastatav sisu on kooskõlastatud Eesti Autorite Ühinguga.

Looduse Omnibuss

Looduse Omnibuss

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekandeid saab vaadata aadressilt http://www.looduseomnibuss.ee/otse Kui aga ülekanne jäi õigel ajal nägemata, saab seda vaadata kas itrottide lehekülje kaudu või looduse omnibussi lehekülje kaudu.

11. Koeru Holaöö ÜKS TEIST

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Aafrika loodus 1 – Aivar Pihelgase ja Raul Vaigla õhtu Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Kolumbia – loodusfotograaf Kaupo Kikkase ja kitarrist Peeter Rebase õhtu

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Meie National Geographicu-mehe Remo Savisaare ja Robert Jürjendali õhtu

Black Magick

Laupäev, 29 Oktoober, 2011 Black Magick 21:00 to Pühapäev, 30 Oktoober, 2011 02:00

Bluusiklubis Freddy`s Blues Gang

Neljapäev, 27 Oktoober, 2011 20:30 to 23:30

Bluusiklubi Risttee

Woodstock

Loodusajakirjade õhtu

Reede, 11 November, 2011 - 19:00 to 23:30 11. Koeru Holaöö ÜKS TEIST I osa 11. Koeru Holaöö ÜKS TEIST II osa

Esmaspäev, 31 Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Meie National Geographicu-mehe Remo Savisaare Oktoober, 2011 18:00 to 20:00 ja Robert Jürjendali õhtu

Woodstock

Looduse Omnibuss

Esmaspäev, 21 November, 2011 18:00 to 20:00

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus: Kolumbia Esmaspäev, 14 – loodusfotograaf Kaupo Kikkase ja kitarrist November, 2011 Peeter Rebase õhtu 18:00 to 20:00

Muu

Looduse Omnibuss

Looduse Omnibussi otseülekanded

18:00 to 20:00 Aafrika loodus 1 – Aivar Pihelgase ja Raul Vaigla õhtu

Loodusõhtu Energia Avastuskeskuses – Tõnis Meriste ja Aare Baumeri õhtu

Esmaspäev, 24 Oktoober, 2011 18:00 to 20:00

Golden Years 37! Orelipoiss/ Throes Of Dawn(fin)/RockCrime/Cantilena/etc..

Laupäev, 22 Oktoober, 2011 21:00 to Pühapäev, 23

Bluusiklubis Freddy`s Blues Gang I osa Bluusiklubis Freddy`s Blues Gang II osa algus Bluusiklubis Freddy`s Blues Gang II osa lõpp Loodusõhtu Energia Avastuskeskuses – Tõnis Meriste ja Aare Baumeri õhtu

ACTA-Anti-Counterfeiting Trade Agreement (Võltsimisvastane kaubandusleping) Viimastel päevadel on suurt kära tekitanud ACTA, mille kaitseks välja astudes peaminister Riigikogu ees esinedes lausa väärikuse kaotas ja väga mitmeti tõlgendatavaid mõtteid avaldas. Sellele järgnenud väljaastumised Talinnas ja Tartus näitasid, et selle lepinguga ikka kõik korras ei ole. Ja nii ei arvata üksnes Eestis, väljaastumised leidsid aset praktiliselt üle Euroopa. Aga mille vastu siis õieti protestitakse? Lepingu ametlikku eestikeelset tõlget leida ei ole õnnestunud. Samas pole ka ükski valitsuse liige, kes lepingu kaitseks välja on asutnud, mitte ühtegi konkreetset argumeti esitanud, mille poolest see leping vajalik on. Ülevaate olukorrast ja mitteametliku eestikeelse tõlke leiate leheküljelt http://www.acta.ee/ Väike stiilinäide lepingust (tegemist siis ikka mitteametliku tõlkega): 5. JAGU: INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE DIGIKESKKONNAS ARTIKKEL 27 Õiguskaitse tagamine digikeskkonnas 1. Lepinguosalised tagavad 2. jaos (Tsiviilõiguslik kaitse) ja 4. jaos (Kriminaalõiguslik kaitse) sätestatud kaitsemenetluste kättesaadavuse oma õigusruumis, et võimaldada tõhusate meetmete võtmist digikeskkonnas toimepandud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu, sealhulgas kiireloomuliste õiguskaitsevahendite võtmist rikkumiste ennetamiseks ja edaspidiste rikkumiste tõkestamiseks. 2. Lisaks lõike 1 sätetele kohaldab iga lepinguosaline täitemenetlust digivõrgustikes toimepandud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise korral, mis võib

hõlmata laialdase levitamise vahendite ebaseaduslikku kasutamist õigusrikkumise eesmärgil. Kõnealuste menetluste kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule tegevusele, sealhulgas e-kaubandusele, ning tagada kõnealuse lepinguosalise õigusaktide kohased põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele[16]. 3. Iga lepinguosaline püüab edendada ettevõtjate koostööd autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumisega ning kaubamärkide võltsimisega seotud juhtumite tõhusaks lahendamiseks, säilitades samas seadusliku konkurentsi ning lepinguosalise õigusaktidele tuginevad põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele. 4. Kooskõlas oma õigusaktidega võib lepinguosaline anda oma pädevatele ametiasutustele õiguse nõuda internetiteenuste pakkujalt, et ta avaldaks õiguste omanikule kiiresti teabe, mis on vajalik tuvastamaks tellijat, kelle kontot rikkumise toimepanekuks väidetavalt kasutati, kui kõnealune õiguste omanik on esitanud õiguslikult piisava kaebuse kaubamärgi võltsimise või autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumise kohta ning kui sellist teavet kogutakse kõnealuste õiguste kaitsmiseks või jõustamiseks. Kõnealuste menetluste kohaldamisel tuleb vältida tõkete loomist seaduslikule tegevusele, sealhulgas e-kaubandusele, ning tagada kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele tuginevad põhiõigused, nagu sõnavabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele ja eraelu puutumatusele.


Raplamaa Ühistöö 4

Valla kodulehel ringi vaadates Kaiu vald

http://www.kaiu.ee/index.php?categoryid=1 Huvitaval kombel leiame valla üldiseloomustuse hoopis ajaloo alajaotuse alt. Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla (Kasvandu, Karitsa, Oblo, Põlliku, Suurekivi, Tamsi, Tolla, Toomja, Vana-Kaiu, Vaopere) . Elanike on vallas 1472 (2011. a.). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha. Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri-, spordi- ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus põhitegevusaladeks on põllumajandus, aga ka tööstus ja teenindus, samuti väikeettevõtlus. Oleme valmis ühisprojektideks ja koostööks teiste valdade ja maakondadega nii Eestis kui ka väljaspool. Kaiu vallas on kolm suuremat asulat (Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu), milles igaühes on rahvamaja ja raamatukogu. Kaius on värskelt uuendatud lasketiir, kus saab harjutada mitmesuguste relvadega laskmist ja ka võistlusi korraldada Kuimetsas on ilus ja hubane spordihall mitmekülgseteks treeninguteks ja ka võistlusteks. Kaiu vallas on mitmeid loodusturismi objekte nagu Iida-urked, Loosalu järv, Õrde allikad jne. *** Kaiu koduleht tundub olevat senivaadatuist arudaadavaim ja lihtsama ülesehitusega. Ka dokumendiregister on esitatud võimalikult lihtsalt ja käepäraselt, samuti on seal leidnud koha vallavalitsuse istngite materjalid. Veel üks iseärasus, mida teiste valdade kodulehekülgedel märganud ei ole: uudiste kommenteerimisvõimalus. Tõsi, seda võimalust küll eriti aktiivselt kasutaud ei ole, kuidgi kommentaari lisamiseks mingit registreerimist ei nõuta. Veel uudistest niipalju, et teadaolevalt ainsa valla koduleheküljena on siin leitud uudiseks olevat ka Raplamaa Ühistöö ilmumahakkamist. Raamatukogudest on selle ajalhe ilmumist ära märkinud samuti Kaiu raamatukogu ja Vana-Vigala raamatukogu.

Valla infoleht ilmub kord kuus ning seda trükitakse 600 eksemplari. Leht jõuab vallaelanikeni tasuta. Reklaami avaldamine infolehes on tasuta. Vallalehe piiratud mahu tõttu avaldatakse ainult Kaiu valla eraisikute ja ettevõtete kuulutusi ja reklaami. Teistel reklaami soovijatel on võimalus oma reklaam või kuulutus saata failina valda, kus see välja prinditakse ja valla kolme piirkonna teadetetahvlile üles pannakse. Poliitilist reklaami ei avaldata. Vallalehed avaldatud alates septembrist2009, kui ilmus vallaleht nr 84. Toimetaja: Katrin Helend-Aaviku

Peeter Mürgi foto Lausa legendaarseiks võib nimetada Kaiu lumerajavõistlusi. Vanimad lumerajasõidu andmed valla kodulehel pärinevad 2002. aastast. Täpsemalt lugege leheküljelt: http://www.kaiu.ee/index. php?categoryid=16

KAIU VALLA KABLI PUHKEBAAS

asub Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi ja Kabli vahel. kaart Info tel +372 484 5438 Kabli puhkbaasi kasutamise hinnakiri 1. Kehtestada Kabli puhkebaasi kasutamise eest võetav tasu järgnevalt: 1.1 telkimiskohta kasutav isik 2 eurot kalendripäev 1.2 suvemaja kasutav isik 5 eurot kalendripäev 2. Kabli puhkbaasi kasutamise eest võetavast tasust vabastada kuni 6 aastased lapsed


Raplamaa Ühistöö 5

12. veebruaril said stardi maakonna talimängud. Esimeseks alaks oli lumerajasõit, kus osalesid meie maakonnast seitsme valla sportlased + väljastpoolt maakonda. Erinevates masinaklassides kokku oli meil rajal 86 sõitjad kes said vöhemalt kaks korda kaks ringi sõita. Superfinaalist osavõtjad sõidavad tavaliselt kaheksa ringi. Tulemused on kirjas 20. ja 21. leheküljel. Järgmine etapp tuleb juba 19. veebruaril Ohekatkul Aivo Sildvee, Kaiu Vallavalitsuse spordinõunik

Pildil hetk 2009. a 21. veebruari võistlustelt Ohekatkus

KUIMETSA KARSTIALA

foto koduleheküljelt Vaata väljavõtet Ü.Heinsalu raamatust «Eesti NSV koopad» Vabariigi suurim karstiala, mille juures on olemas parkimisplats, telkimisvõimalused. Seal on rohkelt langatuslehtreid, maa-alune oja ja Eesti suurimad karsti koopad pikkusega 23m ja kõrgusega 2,5m. XIII saj. orduvägede kallaletungi ajal kasutati koopaid pelgupaigana. Koopa kohta pajatab rahvasuu:

Rummu Jüri sattunud kuskil kõrtsis mõisapolitsei kätte. Hakatud teda toimetama Habajale, kohtuhärrale oma tegudest aru andma. Sõidetud, Jüri vankri pära peal, logistades mööda teed. Järsku hüpanud too vankrilt maha ja olnud silmapilkselt valvurite silmist kadunud. Otsitud, otsitud, ei Rummu Jürit kuskil … Lõpuks leitud küll Jüri peidupaik teealuses koopas üles, ent kätte teda ikka ei saadud - Jüri tõrjunud kinnivõtjad kividega tagasi.


Raplamaa Ühistöö 6 Kaiu vald Ametiisiku andmed Ametikoht

AMETIISIKUTE PALGAANDMED 2011 Palga (tasu) Töötasu liik (eurodes) kogusumma

Periood

Teenistus- või töösuhte vorm

11077

01.01.-31.12.11

valimine

8052

01.01.-31.12.11

nimetamine

130

6915

01.01.-31.12.11

nimetamine

130

8106

01.01.-31.12.11

nimetamine

133

8186

01.01.-31.12.11

nimetamine

Ametiisiku nimi 1.Põhipalk 2.Lisatasud ja 3. Muud hüvitised tasud

Vallavanem

Ülle Kiviste

11077

Vallasekretär

Maie Teearu

7912

140

Sotsiaaltööspetsialist Kaja Heinsaar

6510

275

Pearaamatupidaja

Marju Toel

7976

Spordinõunik

Aivo Sildvee

7728

Maa- ja keskkonnaspetsialist Registripidaja

Karine Rajasaar

6899

6899

01.01.-31.12.11

nimetamine

Mari Freimann

5861

5861

01.01.-31.12.11

nimetamine

Ehitusspetsialist

Ille Viiron

6839

7129

01.01.-31.12.11

nimetamine

Volikogu esimees

Agur Asperk

2209

2209

01.01.-31.12.11

valimine

OÜ Kaiu Revival juhatuse liige

Aavo Klandorf

7450

7450

01.01.-31.12.11 juhtimisleping

325

290

Väljavõte RAPLA MAAKONNA TURISMI ARENGUKAVAst 2011–2020

http://www.rapla.maavalitsus.ee/documents/846241/1050907/turism.pdf 3. RAPLAMAA TURISMI HETKEOLUKORD I. Rapla maakonna turismi tugevused • Tallinna kui Eesti turismivärava ja siseturismi lähtekoha lähedus • Head ühendused tänu Tallinna rahvusvahelisele lennujaamale ja sadamale, maakonda läbivale rahvusvahelisele maanteele Tallinn–Pärnu– Riia (Via Baltica) ning siseturismiteele Tallinn–Rapla–Türi–Viljandi (Green Way), samuti raudtee • Kuusiku väikelennuväli väikelennukitega maakonna külastamiseks • Säilinud ajaloolised mälestised (mõisad, kirikud, palvemajad, linnused, pargid) • Rikkalik ajaloo-ja kultuuripärand • Säilinud mitmekesine looduskeskkond • Kaitsealad, jalgrattateed ja matkarajad • Muusikafestivalid (Kirikumuusika, Lelle Alternatiiv, Hard Rock laager, Rabarock)) • Maakonna turismiettevõtjate katusorganisatsioon • SA Põhja- Eesti Turism liige II. Rapla maakonna turismi kitsaskohad • Turismiobjektid suures osas välja arendamata ning regulaarse hoolduseta/ turunduseta • Vähe investeeringuid, eriti kvaliteetsetesse turismi-

toodetesse • Orienteerumine peamiselt (kohalikele) siseturistidele • Kultuuriturismiüritused on suunatud eelkõige kohalikele elanikele, on väikese külastatavusega ning maakonna kui terviku turismi edendamise seisukohalt ebaolulised • Tagasihoidlik ja pigem juhuslik koostöö turismiasjaliste vahel • Turismiobjektid, juurdepääsud ning parkimisvõimalused on puudulikult tähistatud (või tähistamata); • Vähe on kvaliteetseid toitlustuskohti, eriti Via Baltica trassil • Infomaterjale on raske kätte saada • Kohalikud kruusakattega teed on periooditi halvasti hooldatud; • Tallinnast väljuvate Raplamaa ühepäeva retkede puudumine ja/või nende puudulik turundus • Maakondlik turismi i-punktide võrgustik puudub – kohtadel ei saa infot! • Puuduvad piirkondlikud turismimeened • Elanikkonna ja omavalitsusametnike turismiteadlikkus on madal, kohalik turismiettevõtlus – tagasihoidlik


Raplamaa Ühistöö 7

Viieteistkümnenda „RAPLA REDEL´i“ saab Thea Paluoja Rapla Maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis viie esitatud kandidaadi hulgast välja 2012. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja. Auhind otsustati anda Rapla Laulustuudio õpetajale Thea Paluojale, kelle juhendamisel on laulustuudio tegutsenud üle 20 aasta. Lisaks juhendab ta Rapla poistekoori ja Raplamaa Noorte Meeskoori. Nädalas õpetab Thea kuni 170 noort inimest. Tema juhendatud kollektiivid ja solistid on esinenud nii Eestis kui välismaal, osalenud väga paljudel konkurssidel ja alati kõrge tunnustuse osaliseks saanud. Auhinna koos 2500 euro suuruse preemiarahaga annavad maavanem Tiit Leier ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22.veebruaril Kohila Gümnaasiumis.

Kas vallal raha otsas? Paluküla suusaradade kohta tehakse kriitikat http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52 Teiste suusaradade ja teiste talispordivõimaluste kohta vaata infot eelmisest Raplamaa Ühistööst. Suusataja Lellest, 14.02.2012 14:16 Ka pean sel aastal radades pettuma, iga päev rajal olles mõtlen, et kui hea on olnud eelmistel aastatel, rajad olid lõunaks värskelt üle tehtud.Traktor on ju olemas, aga kas kütte probleem või on valla saksad raha kuskile mujale sättinud, et Palukülla enam ei jagu. Loodan ikka, et asi paraneb ja saab veel suusatada meie kaunis Paluküla looduses, mis on ju täitsa okei. Peeter, 14.02.2012 13:27 Tuleb tunnistada, et sel aastal rajad halvasti hooldatud võrreldes eelmise aastaga, nädala sees suusatama väga ei taha minnagi. Sama pahameelt olen ka enamuste suusatajate käest kuulnud. Rajatraktor ju olemas, et milles siis asi, et ei saa radasid tehtud. Loodan siiralt, et asi paraneb eerik, 09.02.2012 23:16 Täna õhtune seis - tundub, et paar päeva pole masin peal käinud, aga sellele vaatamata klassika jälg normaalne ja sama võiks öelda ka uisu kohta. Lisaks veel kaunis loodus, tasub igal juhul tulla!

Näitus vanadest auru- ja rehepeksumasinatest

Pilt leheküljelt http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31view-1809.html Mahtra Talurahvamuuseumis on võimalik näha Vanavara-koguja Heino Prosti fotonäitust vanadest aurumasinatest ja rehepeksumasinatest ning värvikast tegelasest endast. *Heino Prost on väga innustunud ja värvikas vanade masinate koguja ja restaureerija. *Näituse avamisel on võimalik tutvuda Heino Prost´iga ja kuulata tema töödest ning tegemistest, osta kaasa tema kokkupandud raamatut. *Näituse avamisel on võimalik vaadata unikaalseid kaadreid Eesti Televisiooni varamust mille filmimisel kasutati H.Prosti kogus olevaid masinaid. Film”Ajaarvamine ei alga meist” Näitus on avatud Mahtra Talurahvamuuseumi ajutiste näituste saalis. Olete kõik oodatud! Mahtra Talurahvamuuseum www.mahtramuuseum.ee 484 4162

Meenutus rukkilõikusest 27. augustil 1987


Raplamaa Ühistöö 8

http://kalandus.kaiueko.ee/

Loosalu Ahven 2012

Pilt kodulehelt Reeglid 1. Võistluskoht: Raplamaa Kaiu vald Loosalu järv 2. Toimumise aeg: 17.märts 2012 a. Kogunemine ja registreerimine kell 8.00-9.00 Kaiu Vallamaja esisel platsil. Sõit ja matk järvele ca 1tund.Võistlusaeg 10-13.00 ( sõltuvalt ilmaoludest võib võistlusaeg muutuda). 3. Võistlus toimub kolmes eraldi arvestuses: Mehed, Naised ja Noored(alla 16 aastased). 4. On lubatud kasutada korraga vaid ühte talipüügivahendit, mis koosneb ridvast, rullist või hasplist, tamiilist, noogutist ja ühest kirptirgust või sikutist. 5. Lubatud on kasutada mistahes sööta ja sissesöötmist. 6. Kõik püütud kalad palume panna koheselt korraldajate poolt antud plastikkotti ja tekkinud praht palume järve jäält koristada ning endaga kaasa võtta. 7. Soovitatav kaugus võistlejate vahel on 5 meetrit. 8. Aukude puurimist võib alustada peale stardipauku 9. Püütud kalade kaalumine ja võistluse lõpetamine toimub Karitsa Jahibaasis (www.jahindus.kaiueko.ee) orien-

teeruvalt kell 14.30. 10. Parimaks tulemuseks tunnistatakse suurimat ahvenate kogukaalu. Võrdse kogukaalu korral eelistatakse suurima kalade arvuga võistlejat. 11. Autasustamine. Autasustatakse igas grupis kolme parimat. Rändkarikas on võistluse võitjale. 12.Kõik võistlejad on jääl omal vastutusel. 13.Korraldajatel on õigus muuta võistlustingimusi. Võistluse peakohtuniku sõna on otsustav ja lõplik. 14.Võistlejad on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid kalapüügieeskirju. Osavõtutasu eelregistreerunutele 6 EUR, kohapeal 10 EUR ja Noored tasuta. Tasuda on võimalik pangaülekandega Kaiu Kalaklubi MTÜ a/a SEB 10220037042018, selgituseks osaleja nimi või sularahas as Kaiu EKO Tehnikaäris Kaius, Kose-Ristil ja Raplas kaupluses Jahikala. Eelregistreerimine lõpeb 15. märtsil kell 24.00. Noortel palume registreerida e-aadressil kalev@kaiueko.ee


Raplamaa Ühistöö 9 Passiivne sissetulek on tulu, mis peale „süsteemi“ käima lükkamist toob raha sinu kontole ilma sinu aktiivse osaluseta. Passiivne sissetulek ei teki siiski õhust ja armastusest – selleks, et tulu saama hakata, on eelnevalt vaja midagi ka panustada. Passiivse tulu teenimiseks on sul tarvis kas RAHA, AEGA, või MÕLEMAT korraga. RAHA Paned oma olemasoleva raha teenima endale raha. Mõningal juhul ei pea sul tegelikult endal raha olemas olema – võid ju selle hea enesekindluse ja tasuva projekti puhul hoopiski kelleltki teiselt laenata. Plussiks on see, et sa ei pea ise tavaliselt eriti pingutama selle tööle saamiseks. Miinuseks võib olla see, et kui teed seda oskamatult, siis võid kaotada osa oma rahast. AEG Investeerid oma aega mingisse väärtust loovasse lahendusse, mis siis edaspidi ise sulle raha teenib. Plussiks on, et selliste toodete/teenuste loomist saab alustada suhteliselt väikese rahahulgaga ja risk kaotust kanda projekti tulemusena võib olla olematu või väike. Miinuseks on see, et selliste toodete/teenuste loomine nõuab omajagu aega, pühendumist ja motivatsiooni, andes samal ajal ka uusi teadmisi ja oskusi. AEG ja RAHA Investeerid aega ja raha mõlemat oma passiivse tulu projekti. Sellised projektid on tavaliselt juba ettevõtte mõõtu. Plussiks on see , et potentsiaalne tulu neist võib olla teistest suurem. Miinuseks võib olla see, et kui projekt on suuremahuline ja pikaajaline, võib motivatsioon lõppeda enne kui projekt saab lõpule viidud ja tulu laekuma hakkab. Valikuvõimalus: PASSIIVSE TULU TEKITAMINE Sotsiaalvõrgustiku ja ärivõimaluste ühendamisel Kas soovid sellel teemal lisateadmisi? Veebiseminar IGAL ESMASPÄEVAL kell 20 00 http://www.gvolive.com/conference,25724367 NB! Seminar on veebipõhine ja osalemiseks vajad arvutit koos internetiühendusega.

Valikuvõimalus: PASSIIVSE TULU TEKITAMINE 10 sammuga! „RAPLA RUTS“ tahab jõuda 12 –aastaga RAHALISE VABADUSENI! Astu esimene samm koos meiega 08.märtsil kell 08.08 Raplas Lisainfo: raplaruts@gmail.com või tel. 56256330


Raplamaa Ühistöö 10

Loe ajalehti, ajakirju, raamatuid tasuta

http://digar.nlib.ee/digar/esileht

Logi sisse EST | ENG

Esileht Täpsem otsing Eelistused Otsinguabi

Otsi ka sisust

Nimekirjad Väljaanded on kättesaadavad 1 nädal peale arhiivi lisamist. Märksõnad Autorid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu.

Kirjastajad

Täistekste on võimalik otsida ka arendamisjärgus olevast digitaalarhiivist.

Ajalehed

Eesti Rahvusraamatukogu lähtub digitaalarhiivi DIGAR täiendamisel Autoriõiguse seadusest. Arhiiv sisaldab ka teoseid, mille autor või autoriõiguste omaja on teadmata. Omades teavet arhiveeritud teoste autoriõiguste omaja kohta, võtke palun ühendust Eesti Rahvusraamatukoguga.

Kaardid Ajakirjad

Kirjastajale DIGAR'i põhimäärus

Huvitavaks leiuks DIGARis on 19-aastase Eduard Viiralti ofordikatsetus tollase Tallinna Kunsttööstuskooli (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) õpilaste albumis „Noorus”. Album sisaldab teisigi noore Viiralti töid, üllatusena ka ühe proosapala „Meri”. Hektograafil paljundatud albumi tiraaž võis küündida saja eksemplarini. Kustuva tekstina hävimisohus olevast väljaandest kolm eksemplari on teadaolevalt säilinud kahes Eesti raamatukogus.

Sundeksemplari seadusest Teata võrguväljaandest Arhiiviga liitumine Juhend: kuidas liituda Tagasiside

Vaata lähemalt

Kingi raamatule uus elu ja toeta kultuuripärandi säilitamist ning vanade ja väärikate raamatute jõudmist veebi. Nimekirjas on valik väärtuslikke raamatuid ja käsikirju Rahvusraamatukogu varamust, millest loome teie abiga e-kogu. E-raamatuid säilitatakse digitaalarhiivis DIGAR, kus neid saavad kõik lugeda. Toetajana saate e-raamatu DVD-l. E-raamat on PDF tervikfail, mille lisaväärtuseks on täistekstotsing. See võimaldab otsida tekstist sõnu ja hõlbustab ka vana trükikirja lugemist. Tutvu raamatute kirjeldustega ja vali neist meelepärane! www.rahvusraamatukogu.ee/uuseluRaamatute digiteerimine ja e-raamatu valmistamine toimub raamatukogude veebiteenuse EOD (eBooks on Demand) abil. Vaata lähemalt

Henriku Liivimaa kroonika : Käsikiri, ladina keeles http://digar.nlib.ee/digar/show?id=101209

http://digar.nlib.ee/digar/show?id=950


Raplamaa Ühistöö 11 Esileht Täpsem otsing Eelistused Otsinguabi

oskar luts Otsi ka sisust

Otsinguabi ... Raamatud (11)

Leiti 11 tulemus(t)

Nukitsamees : muinasjutt lastele 4 pildis Autor: Luts, Oskar ; Kirjastaja: Vanemuise näitelava Ilmumisaeg: 1923 Laad: raamat Kogu: kutxt PID: nlib-digar:46634

Kalewi kojutulek : pildike Eesti vabaduse ajaloost Autor: Luts, Oskar ; Kirjastaja: Vanemuise näitelava Ilmumisaeg: 1919 Laad: raamat Kogu: kutxt PID: nlib-digar:46610

Kalevi kojutulek : pildike Eesti vabaduse ajaloost : [näitemäng 1 vaatuses] Autor: Luts, Oskar ; Kirjastaja: Noor-Eesti Ilmumisaeg: 1919 Laad: raamat Kogu: digar PID: nlib-digar:44210

Suvi. I : pildikesed noorpõlvest Autor: Luts, Oskar ; Kirjastaja: Noor-Eesti Ilmumisaeg: 1918 Laad: raamat Kogu: SERVITI PID: nlib-digar:37578

Arusaamatu lugu : Nali ühes vaatuses Autor: Luts, Oskar ; Kirjastaja: Vanemuise näitelava Ilmumisaeg: 1916 Laad: raamat Kogu: eesti trükise punane raamat PID: nlib-digar:101911

Ülemiste vanake : Muinasjutt Autor: Luts, Oskar ; Kirjastaja: Vanemuise näitelava Ilmumisaeg: 1916 Laad: raamat Kogu: eesti trükise punane raamat PID: nlib-digar:101915

Kirjutatud on… : novell

Tasuta ei saa lugeda äsjailmunud ajalehti, ajakirju ja raamatuid. Ajalehed jõuavad andmebaasi paari nädalaga (mõned ka veidi hiljem), ajakirjad paari aasta pärast, raamatute avalikku andmebaasi jõudmine võtab aga lausa aastakümneid.

Otsingu abil on aga võimalik leida väga huvitavaid materjale. Pannes näiteks otsingulahtrisse sõna “Rapla”, leiate terve rea vanu postkaarte Raplast.


Raplamaa Ühistöö 12

41. Tartu Maraton 2012 http://www.tartumaraton.ee/41-tartu-maraton-2012-programm

Programm Laupäev, 21. jaanuar Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises 12.00 Sprindi kvalifikatsioonid 14.30 Sprindi finaalid 16.00-18.00 41. Tartu Maratoni ühistreening Tehvandi – Marjamägi - Tehvandi ca 17 km 22.00-01.00 Tartu Maratoni „Pidu suusabaasis“ Otepää Kultuurikeskuses ansambliga Smilers Reede, 17. veebruar Eesti Maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3, Tartu) 9.00-19.00 Avatud võistluskeskus: stardinumbrite väljastamine, registreerimine, spordikaupade müük Laupäev, 18. veebruar Eesti Maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3, Tartu) 9.00-19.00 Avatud võistluskeskus: stardinumbrite väljastamine, registreerimine (kuni 17.00), spordikaupade müük 13.00 Vastuvõtt Worldloppeti meistritele 14.00-17.00 Pasta Party Tartu Tähtvere Spordipargis TILLUsõit 11.00 Kuni 4-aastased 500 m

11.30 5-aastased 500 m 11.40 6-aastased 500 m 11.50 7-aastased 1 km 12.00 8-aastased 1 km 12.15 Auhindade loosimine MINImaraton 12.10 8-10-aastased 2,2 km 12.20 11-12 aastased ja vanemad 4,53 km 12.30 13-aastased ja vanemad 4,53 km 12.45 Auhindade loosimine Pühapäev, 19. veebruar 41. TARTU MARATON Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil 7.00-8.50 Stardimaterjalide väljastamine 9.00 63 km start Arula teeristis 10.30-12.20 Stardimaterjalide väljastamine 12.30 31 km start Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses 11.55 Võitja finiš 12.00 Lilleautasustamine 12.10 Pressikonverents 14.00 Autasustamine 15.00 ja 16.00 Vanuseklasside võitjate autasustamine. 19.00 Finiš suletakse


Raplamaa Ühistöö 13 Olete oodatud RAPLA RAHVAKOOLI Raplas, Hariduse 3 II korrus

* Igal teisipäeval kell 18-19 ARNE LAURI JOOGAÕHTUD *** Neljapäeval 16. veebruaril kell 17.00 DRAAKONIAASTA IDAMAINE TURG - Idamaised kampsunid; sallid; ehted; suupisted - Kuidas noorkuud ära kasutada oma soovide soovimisel ( Katrin Aedma) - Pea ja näo minimassaaž (indialane Vicky) - Indiapäraste suupistete laud Info 520 3090, silvi@koolitaja.com

*** Reedel 24. veebruaril kell 13.00-15.00 (Rapla Kultuurikeskuses) VÄRVILINE PEREPÄEV Näpunäiteid lastevanematele, kuidas koos lastega sisukalt ja meeldejäävalt aega veeta - Liikumismängud - Vahvad abivahendid mis aitavad lastega suhelda - Laste joonistustesse peidetud sõnumid Info 590 47872, janne@koolitja.com

*** Kolmapäeval 29. veebruaril kell 19-20 GONGIMEDITASIOONI ÕHTU Valdo Lauriga Gongi tervendavad helid aitavad meie kehal ja vaimul paremini lõdvestuda. Osalustasu 5 EUR Info 528 3358, info@koolitaja.com

* ** Neljapäeval 1. märtsil kell 15 RAPLAMAA KOOLITAJATE III ÜMARLAUD Info 520 3090, silvi@koolitaja.com

*** Kolmapäeval 7. märtsil kell 18-21 AIGAR SÄDE VESTLUSÕHTU - Kuidas enesega paremini hakkama saada - Vitamiinid ja mineraalid Info 590 47872, janne@koolitja.com *** Loe lähemalt www.koolitaja.com Võta meiega ühendust telefonil 528 3358, E-postil info@koolitaja.com

Kehtna Valla XXI aastapäeva pidu 17.veebruaril kell 19 Eidapere Kultuurikeskuses. Kontsertosas esinevad valla taidlejad Tantsuks mängib ansambel PARVEPOISID TASUTA Osavõtust teatada hiljemalt 15.02.2012 tel:l 5344 7332 või eidapere.kultuurikeskus@kehtna.ee Kultuuri kohvikus muusik Henry Laksi “Parimad palad läbi aegade” 21. veebruaril kell 18 Järvakandi Kultuurihallis Pääse 3 EUR/ 5 EUR Teave tel: 489 4719, 5346 0195 kultuurihall@jarvakandi.ee

Üritusi Raplamaal • 15.02.2012 - Arne Lauri sõbrapäeva kontsert “Pilvede pääl” • 15.02.2012 - Rapla maakonna XX talimängude ujumine • 16.02.2012 - Algab aiakursus Mariann Rooslaga • 16.02.2012 - Draakoniaasta idamaine turg • 16.02.2012 - Omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate kohtumine Eesti Energia juhtidega • 16.02.2012 - Kino Raplas - komöödiafilm „Üks päev“ • 16.02.2012 - Kontsert - segakoor Cantus ja ansambel Tubae Revaliensis • 17.02.2012 - Kehtna Valla XXI aastapäeva pidu • 17.02.2012 - Sõidukijuhi lõppastme koolitus • 17.02.2012 - Siidimaali õpituba Vana-Vigalas • 18.02.2012 - Rapla maakonna XX talimängud • 18.02.2012 - Sõbrapäeva pidu Vana-Vigalas • 19.02.2012 - Teatrietendus “Petmine” Märjamaal • 19.02.2012 - Maakonna mesitrivõistlused saalijalgpallis • 19.02.2012 - Sõiduautode lumerada IV etapp


Raplamaa Ühistöö 14

Üle-eelmises lehes alustasime juttu odavatest, aga siiski maitsvatest toitudest. Jätkame täna ja juttu jätkub kauemakski. Kiirustajatele, kes soovivad kohe kõiki retsepte näha, ikka link ka: http://www.perefoorum.ee/viewtopic. php?f=21&t=3268 Kadi » 25.05.06, 12:42 Üks väga lihtne ja odav keeks ka siia. 3 muna, 2dl suhkrut, 3 dl nisujahu, 2tl küpsetuspulbrit, 75g margariini või võid, 1dl vett. Vahusta munad ja suhkur kohevaks. Sega jahu ja küpsetuspulber ning lisa see siis taignale. Sulata või, kalla vesi peale ja lase keema (kui sul on veekeedukann siis lase vesi keema ja kalla võile peale) Sega vedelik taina hulka. Kalla taigen kohe vormi. Küpseta 175 kraadi juures 45-60 minutit. Tribunilla me teeme tihti pannkooke hakklihaga. tegelt paneme sinna kõike vahele, mis kodunt leidub. samas kui sa rohelise armastaja, saab kõikvõimalikku rohelist vahele panna. ja lõpuks peale juustu veidi (me paneme vahele ka oleneb kui palju raha on) ja tomatiketsupit ning hapukoort/majoneesi (jälle oleneb rahakotist) peale. ene Ma täna tegin esimest korda strogonovi ja tegelt on see ka hea ja odav toit. Mina tegin seda nii: praadisin peenikesed ja pikad lihatükid kergelt ära, juurde panin hulgem sibulat ja küüslauku ning pool paprikat. Praadisin kuni liha oli ilusti pealt küps, aga väga kaua ei tohi ka praadida. Siis panin paprika- ja lihamaitseainet. Siis keedetud vett juurde ja juurviljapuljongit (siinkohal kiidaks Ökosahvri juurviljapuljongeid-mega head). Lasin kaane hall hautada, kuni liha valmis, siis lisain vahukoortkaerajahuga juurde. Lasin korraks keema ja valmis. janzza Pelmeenipitza Pelmeenid suruda tihedalt õlitatud vormi ja siis ahju (250C on paras) seni kui pelmeenid õrnalt pruunikakas pealt tõmbuvad. Katan pelmeen põhja ketsupi ja sibula rõngastega (viimaseid mina ei pane kuna mees mul sibulat ei söö) S2rasilm 1)Riisi-ja juurikate roog 1 pk riisi 1 pakk juurikaid (ehk siis need külmutatud herned,maisid,porgand) Keedad riisi ära, samal ajal pruunistad pannil kergelt juurikad, ja pärast paned need kõik potti kokku ja valmis ongi. Kaste: kõige paremini on sinna juurde läinud tomatiplöksihapukoore kaste. Võib ju mingeid pihve juurde teha, ja söök missugune

Odavaid ja

2) üks eriti lihtne, kuid mitte eriti toitev: Praemunasuhkrusai Vaja läheb saia, muna, suhkrut. Kastad saia vahtu klopitud munasse, praed pannil ära ja pärast raputad suhkruga üle. 3) Makronivorm 1 pakk makarone 300-500gr hakkliha sidrunipipart 1puljongikuubik 3 spl jahu natuke ketsupit või tomatipastat 2-3 küünt küüslauku ja pisut juustu Prae pannil hakkliha ja maitsesta sidrunipipra ja puljongikuubikuga. Kui hakkliha on rasvane, siis võid lisada 2 spl jahu, siis valad kogu kremplile külma vee peale, aga vett vala niii palju, et pärast kõik vormi ära mahuks + veel makaronid. Siis lisa ketsup ja küüslauk, soovi korral võib lisada veel muid maitseaineid. Lisa riivitud juust kastmesse, ja lased kogu kupatuse pannil kergelt keema. Aseta TOORED makaronid vormi, vala pannil olev kaste peale, ja seda ära. Kogu segu peab olema vee all, et ükski makaron välja ei jääks. Küpseta umbes 200 kraadi juures, seni kuni makaronid on pehmed...umbes 45-60 min. 4) Munapudi lisanditega umbes 8 muna lisanditena võib kasutada peaaegu et kõik ,mis külmkapis leidub: kurki, tomatit, sinki, juustu, paprikat, rohelist sibulat jne jne jne... Lase pannil soojaks minna, siis kalla umbes pool segust pannile.. Oota kuni põhi on kergelt küpsenud, seejärel ,sega kõik segamini,et tekiks siuke pudilaadne munasegu. Küpseta seni, kuni on pruunikas. Väga lihtne ja kiire kiisuemme Juurviljapüreesupp 1porgand 1 väiksem lillkapsas 1 keskmine kaalikas 1 pakk merevaiku tiba soola ja pipart Keedad kõik juurikad (kaalikas, porgand riivitult) veega pehmeks. Vett peaks olema nii, et katab ära aga mitte rohkem. Kui juurviljad piisavalt pehmed (et ei krõmpsu enam), siis saumiksri või köögikombaini nn kokteilikannus peeneks lasta ja samas lisada terve pakk merevaiku. Tulemus - väga odav ja toitev ja tervislik söök.Every saint has a past. Every sinner has a future. vembuke “Must Naine” 0,5 liitrit suhkrut 5 muna


Raplamaa Ühistöö 15

maitsvaid toite

175 g võid (SULATADA) 0,5 liitrit jahu 1,5 tl. soodat (küpsetuspulbriga lihtsalt ei tule kook selline, nagu peaks) Kõik ained korraga kaussi ja ühtlaselt segada ühtlaseks massiks. Kõige lõpuks segada juurde 0,5 liitrit piima ja jälle segada ühtlaseks massiks. MITTE KLOPPIDA! Umbes 175-180 kraadi juures küpsetada 1 tund(ülemisel kuumusel) Kui kook õnnestunud, siis tekivad koogile sisse augud nagu oleks vihmaussid uuristanud. Meie pere lemmikkook. Ps.võib ka koogi kaheks lõigata, hapukoort vahele määrida ja peale ka.vembuke Meeri Makaronid lihakastmega Keedad makaronid ära ja segad nendesse nt lusikatäie sulajuustu või riivitud juustu ja lased sulada. Lihakaste Sobib ideaalselt guljašši lihatükid või muud väiksemad lihalõigud/kuubikud. Hautad pannil vee sees ära ja lisad natuke kas guljašši maitseainet või tomatipastat ( ideaalselt sobib ka ketsup). Kui kasutad tomatipastat, siis võib maitsestada soola ja pipraga. Lased sellel natuke keeda ja podiseda ja lisad juurde veel umber 1-2 sp hapukoort ja lased keema. Lumiere Küüslaugukartulid: Kooritud kartulid 7-8 küüslauguküünt 3-4spl võid soola, kartulimaitseainet Kartulid lõikad sektoriteks, laotad pannile. küüslauguküüned koorid ja purustad nind segad vedela võiga. Võiküüslaugu segu kallad ühtlaselt kartulitele. Lisad soola ja kartulimaitseaine. Küpsetad ahjus u 200 kraadi juures. opossum Oma Maitse ajakirjas oli hiljuti selline hea, kiire ja suht odav retsept, mis meie perele väga maitseb: broilerifileed lõikad pikuti pooleks ja laotad õliga määritud ahjuvormi põhja. siis 3 sl piima (ma olen 4-5 pannud), segad selle 1 sl sinepiga ja kallad vormile peale. soola pole küll mainitud, aga ma olen natsa pannud filee peale. siis riivjuust (retseptis parmesani oma, aga mina kasutan ka tavalist) ja kõige tipuks kas kirsstomatid või tavalised tomativiilud. 200c ahju, umbes 20-30 minutit ja valmis. eriti hea maitseb keedetud kartulite ja brokkoliga! Getukas88 Kartulivorm meeldib mulle väga. Selleks on vaja ainult kartuleid mingit vorsti või viinereid majoneesi Vorst ja kartulid kuubikuteks lõigata, vahelduisi kiht

kartuleid-vorsti-kartuleid peale majonees ja ahju. küpsetada kuni kartul pehme. kõrvale nt porgandisalat liilia21 Kiire kihiline magustoit 2,5dl vahukoort 50-100g šokolaado 400g kohupiimapastat 2sl suhkurt 1pakk šokolaadiküpsiseid (nt Selga või Domino) Vahusta koor ja riivi jämeda riiviga sokolaad.Lisa vahukoore hulka kohupiim,suhkur ja riivitud šokoklaad.Purusta küpsised.Pane kaussi vahukoore segu,siis küpsised ja tee nii veel mõned korrad.Lase seista 2 tundi külmas,et küpsisepuru pehmeneks. S2rasilm Smooritud kana kartuliga. Kanafileed, või kanatiibu, koort, maitseaineid. Alguses praed kana pannil pruuniks(maitsestad sisse), kui kana on piisavalt pruun, tuleb see panna potti, kuhu juurde kallata vett. Vett võiks olla nii palju, et kana oleks pooleldi vee sees. Ja jätta kana hauduma, ja aegajalt liha ringi keerata. Kui kanaliha valmis, tõsta potist välja ja tee leemest kaste, kasutades selleks koort. Kõrvale keedukartulid. Heeringa-sibula-koorekaste kartuliga. Heeringafileed, sibulat, soovi korral marineeritud kurki, natuke küüslauku, ja hapukoort. (või siis majoneesi) Kõrvale keedukartulid. PilleNN Tatrapuder hakklihaga on maitsev ja odav: Maitseks mädarõikakreemi või hapukoort Rintsu Mina teen sellist kartulivormi Viilutatud kartulid Hakkliha riivitud juust Laotad kartulid laiali,siis praetud hakkliha peale ja riivitud juust ja teine sama kiht peale,et 2 kordne ja ahju. merczy Köögivili juustu ja hakklihaga u 250-300 gr hakkliha 1 pakk külmutatud köögiviljasegu 1 karp sulatatud juustu maitseained kõrvale riisi, kartulid, tatart vms oma maitse järgi Hakkliha pruunistada ja panna natukese vee ja külmutatud köögiviljadega potti hauduma. lisada maitseained. kui köögivili on paras, segada sisse sulatatud juust ja lasta ära sulada. valmis Järgneb


Raplamaa Ühistöö 16

Ristsõnad vab 1

2

3

4

18

5

6

37

38

39 49

55

32 40

41

50

74

75

76

82

83

88

89

92

93 100

101

106

43

44

79

95

PAREMALE 1 Laulja (1934-89) 6 Pärandus 12 Vanuseline 18 Saal 19 Vald Pärnumaal 20 Kuubas sündinud ameerika filminäitleja (s 1956) 21 Objekt 22 Vormitu 23 Tuule jumal India mütoloogias 24 Eriala 25 Detailide seostamise viis 26 Lähe 27 Kaerasort 28 Uuesti 29 Nivoo 30 Kokkusurutud sõrmed 32 Tegevuse tuim, mehaaniline kätteõpetamine 34 Haamer 36 Etteulatuv osa 39 Volga lisajõgi 42 Asula Harjumaal 45 Jämekoomiline lühinäidend 48 Levatrepp 50 Linn Jaapanis 52 Depuratus 53 Eesti näitleja 55 Vürstinna tiitel Indias 56 Visand 57 Riisivein 59 Aru 60 Peremees, valdaja

72 81 86

87

91 97

98

104 105 108 109

113

54

80

96

103

107 112

71

85 90

47

64 70

84

102

17

59

63

78

46

53 58

69

94

16

35 45

52

62

77

15

29 34

51

68

14

25

33 42

61 67

13

21

57

60 66

12

24

56

65

11

28

31

48

111

10

20

27

30

99

9

23

26

73

8

19

22

36

7

110 114

61 Pikem teekond jalgsi 63 Hästi magus asi 64 Poola kirjanik 65 Rookana 67 Kilopaskal 69 Kuidas 70 Okaspuu 73 Vistrik 76 Arukas 78 Bemoll (muus) 80 Siidlõnga jämeduse mõõtühik 82 Vint 83 Tilin 85 Takkudest keerutatud jäme nöör 86 Karvake 88 Uimasti (medits) 89 Terariist okste raiumiseks 90 Ime, imetegu 92 Laulja 94 Rannikutuul 96 Prantsuse helilooja 99 Poola proua 101 Leibkond 103 Astumine, samm 105 Asuma, eksisteerima 106 Vürst, võimukandja islamimaades 107 Karastusjook 108 Linn Soomes 110 Mehhiko osariik 111 Hiiglasuur asi 112 Kerisele visatud veest tekkinud aur 113 Pallimäng 114 Jõgi Prantsusmaal

ALLA 1 Number 2 Kaardimast 3 Kartmatu 4 Mauretaania põhielanikkond 5 Mullas elav loom 6 Järv Soomes 7 Vesine koht soos 8 Riik Aafrikas 9 Vald Viljandi maakonnas 10 Naudingut tundma 11 Kaksus 12 Kaugel 13 Sõjajumal 14 Läti rahaühik 15 Kreeka eepos 16 Automark 17 Alkoholi ja happe reageerimisel tekkiv orgaaniline ühend 30 Tagasi-, tagurpidi-, äraspidi31 Topsik 33 Tuleraud 34 Väga tähtis isik 35 Aeg-ajalt 37 Eramaja 38 Zola romaan 40 Toiduvalmistaja 41 Haarama, krahmama (murdes) 43 Eesti kirjanik 44 Palli löömise vahend (sport) 46 Hoiul, alles 47 Mõrvama, roimama 49 Järi 51 Rünnak 54 Linn Belgias 57 Linn Norras 58 Linn Saksamaal 62 Näitleja (1905-1980) 65 Kaevu osa 66 Näotu 68 Väärmoodustis, mügar puul 71 Karusnahkne säärik 72 Pontoon 74 Pöörama, käänama 75 Erak 76 Tervitus 77 Kints, reba 79 Paremik, valituim osa 80 Inglise filminäitleja (1931-84) 81 Esivanem 84 Laimukiri, kirjalik laim 87 Kõrk ning hukutav saatanlik vaim 90 Vald Võru maakonnas 91 Lõhn 92 Jalgpallur 93 Tekkimine 95 Seemnesari 97 Määrsõna 98 Äär, serv 100 Selliselt 101 Preili 102 Kala 104 Germaani usundi loodusvaim 109 Kerge metalli sümbol


Raplamaa Ühistöö 17

baks hetkeks 1

2

3

4

18

5

6

37

38

39 49

55

32 40

41

50

74

75

76

82

83

88

89

92

93 100

101

106

43

44

79

95

PAREMALE 1 Linn Belgias 6 Saksa kettaheitja 12 Tasase pinnaga kõrgendik 18 Linn Lätis 19 Tunglemine 20 Chicago lennujaam 21 Kala 22 Etterakendatud loom 23 Endisaegne kaaluühik 24 Preili Inglismaal 25 Riik Aasias 26 Linn Leedus 27 Teravili 28 Koorem 29 Tekib keevitamisel metalli pinnale 30 Muinaeesti maakond 32 Puude mahu mõõtühik 34 Doonau lisajõgi 36 Kartulisort 39 Seade masina käitamiseks 42 Linn Soomes 45 Tühi jutt 48 Jahikoeratõug 50 Nurisünnitus 52 Kartlik 53 Siseorgan 55 Kultuuriasutus 56 Absorbeerima 57 Verdi ooper 59 Puusärk 60 Riik Aafrikas 61 Kuri 63 Number

72 81 86

87

91 97

98

104 105 108 109

113

54

80

96

103

107 112

71

85 90

47

64 70

84

102

17

59

63

78

46

53 58

69

94

16

35 45

52

62

77

15

29 34

51

68

14

25

33 42

61 67

13

21

57

60 66

12

24

56

65

11

28

31

48

111

10

20

27

30

99

9

23

26

73

8

19

22

36

7

110 114

64 Näo osa 65 Shveitsi pealinn 67 Väljasurnud lind 69 Kirjatäht 70 Pikim jõgi maailmas 73 Vundament 76 Haldusüksus 78 Sülg 80 Kerge hobusõiduk 82 Tumedavereline 83 End Soome peaminister 85 Lai hunnik 86 Tantsusamm 88 Näitleja (1905-1980) 89 Utt-tall 90 Munkade ja nunnade kodu 92 Innukalt 94 Kreeka eepos 96 Eesti näitleja 99 Kala 101 Väli, nurm 103 Ülem-, pea105 Saksa filmilavastaja (s 1933) 106 Elektrivoolu tugevus 107 Juurvili 108 Kosk 110 Sumin, lärm, segadus 111 Suur ruum 112 Jalgpallur 113 Mustjas 114 Linn Prantsusmaal ALLA 1 Laisk, saamatu inimene

2 Igas suhtes 3 Ehitise seinast väljaulatuv akendega osa 4 Sugu, tegumood (lgv) 5 Vulkaan Sitsiilias 6 Tormi ja välgu jumal India mütoloogias 7 Riik Aasias 8 Isekus, enesearmastus 9 Annus 10 Eesti maletaja 11 Ühelt poolt läikiv, teiselt poolt krobeline riie 12 Mungakloostri eestseisja 13 Lähker 14 Tohter 15 Järeltulija 16 Liik metseesleid 17 Kõrvapõletik 30 Linn Lätis 31 Kogu olemasolev mateeria 33 Iva 34 Kaitseliidu Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp 35 Tõeliselt, reaalselt 37 Naissoost inimene 38 Täimuna 40 Surmajumal India mütoloogias 41 Manilla kanep 43 Surve, rõhumine 44 Aumärk, autäht 46 Kõrbesaar 47 Eoskott 49 Looma kehaosa 51 Riik Aasias 54 Ehitusmaterjal 57 Vald Järva maakonnas 58 Teise nimega 62 Raiskamine 65 Tai rahaühik 66 Sigaretimark 68 Vald Järva maakonnas 71 Kaunis 72 Kreeka rahaühik 74 Karjuma, röökima 75 Ihumise ja lihvimise vahend 76 Vene kosmoselaev 77 Ümmargune puupakk 79 Islami peajumal 80 Tohuvabohu, korralagedus 81 Sõiduvanker, kaarik 84 Tehn lugemisseade 87 Kehtetuks muutuma 90 Kirev 91 Lõppenud 92 Kitsas 93 Ots 95 Läti rahaühik 97 Kõige õigemat teed 98 Metall 100 Asula Saaremaal 101 Ees-, eel-, eest-, ase102 Tulease, kolle 104 Hamba limaskest 109 Saksa keele eesliide


Raplamaa Ühistöö 18 http://www.kuldkala.ee/

Uudised Tallinn-Viljandi rongiga 1 EUR! Kava Peale pidu Registreerimine ja piletid Võistlusreeglid Jääolud Parkimine ja asendiplaan Majutus Kalakola laadale möllimine Laadale möllimine Toitlustajale Korraldaja kontaktandmed Arhiiv

Kuldkala 2012 E: T: K: N: 18. veebruaril Viljandi järvel -8°C | -12°C -2°C | -7°C -6°C | -17°C -10°C | -13°C Vaata ilmaennustust

Kuldkala 2012 toimub Viljandi järvel Baltimaade suurim ühiskalastamine, traditsiooniline kalastusvõistlus Kuldkala, toimub 18. veebruaril 2012 Viljandi järvel. Esinevad ansambel Justament, Tanel Padar, meeskoor Sakala ja paljud teised.

Jääolud Viljandi järvel: 38cm

Võistlust toetavad Suur talvine Kalapidu ei vaheta üksnes asupaika, vaid laieneb ka sisuliselt. Lisaks kalastusvõistlustele ja kontsertkavale, mille sisustavad üld- ja ülituntud esinejate kõrval ka Mulgimaa muusikud, toimuvad järverannal käsitöölaat ning omaette kalakolakirbuturg. Kalapüügi õpitoas on võimalik omandada talvise kalapüügi põhitõdesid ja peensusi, et neid siis kohe järvel järgi proovida. Kalaroogade nautijad saavad jälgida Kalasupi-Gaalat, mille käigus valmistatakse mitu erinevat kalasuppi (tuuraseljankast külma kala-kaljasupini), mida pakutakse seejärel ka maitsmiseks. Omaette alal toimub lasteprogramm. Muutuvad ka kalastusvõistlusel osalemise tingimused. Kõikidele Kalapeole tulejatele kehtib ühesugune pilet, mille eest võib osa võtta kõikidest üritustest ja ka kalastusvõistlustest.

Piletid: Kohapeal: Eelkooliealine tasuta Õpilaspiletiga 7 eur Täiskavasnu 10 eur Pensionär 7 eur Meeskond 40 (kuni 4 liiget, meeskonna nimi registreeritakse kohapeal enne võistluse algust)


Raplamaa Tühitöö 19

Natuke nalja http://www.nali24.ee/ Juku, mitu maailmajagu on olemas?” “Viis.” “Loetle neid, palun.” “Üks, kaks, kolm, neli, viis.” *** Juku kiitleb emale et lõi viis kärbest maha, kaks neist olevat olnud isased ja kolm emased. Ema imestab: “Juku, kus sa seda tead, kes neist emane ja kes isane on?” Juku vastu: “Kaks tapsin õllepudeli pealt ja kolm peegli pealt!” *** Blondiin värvis aeda. 1. päevaga sai võõbatud 40 meetrit. 2. päeval 20 meetrit, 3. päeval ainult 5 meetrit. Miks blondi tööhimu rauges? Sest tee värvipurgini muutus kogu aeg pikemaks. *** Mees koputab vara hommikul veterinaari ukse taga ja nõuab abi. Veterinaar siis läheb uniselt uksele ja küsib milles asi on. Mees vastab, et kiiresti vaja abi, ta ämm astus rästikule peale. Veterinaar vastas, et haigla on paar maja edasi pöördugu sinna. Mees vastu, et ega ma ämma pärast ussi tõin ravile. *** - “Mida ütles elevant paljale mehele? “ - “Kuidas te selle asjanduse kaudu hingate?” *** Kuidas avab miilits konservikarpi? Koputab sõrmega konservile ja ütleb: “Avage, siin miilits”. Aga kuidas avavad konservikarpi kaks miilitsat? Koputavad konservile ja ütlevad: “Avage! Te olete ümber piiratud!” *** Kaks meest istuvad baaris. Üks mees teisele: “Kuule, su isa oli ju kunagi suur naistekütt. Kas präegu ka wa?” Teine mees vastab: “On küll, aga naistele jookseb järgi vaid juhul kui tee mäest alla viib.” *** Punamütsike jalutab metsas, kui järsku kohtab kolme pisikest meest. Punamütsike: “Tere! Kes teie olete?” Mehikesed: “Oleme 7 pöialpoissi!” Punamütsike: “Kuidas 7? Teid on ju ainult 3!” Mehikesed: “Koondamine!” *** Kaks grusiini õngitsevad jõe ääres. “Goga, tule vaata ma püüdsin sellise kala kui mu käsivars!” “Givi, ära valeta! Nii karvast kala ei ole olemas!”

Mees tuleb baari ja istub kahe veetleva näitsiku juurde. Hõikab siis baarmenile: “Kaks õlut neidudele. Millist sorti neiud õieti eelistavad?” “Kuule mees, asjata näed vaeva, me oleme lesbid!” “Kes need veel on?” “Saate aru, lesbid harrastavad seksi ainult naistega!” “Oo, baarmen, kolm õlut meile, lesbidele!” *** Tüdruk kirjutab poisile: “Palun tule minu sünnipäevale!” Poiss: “Tulen siis, kui saan...” Tüdruk: “Saad! Tule!” *** Korraldatakse võistlus naiste tundmises. Võitjaks osutub 10-aastane koolipoiss. Järgmisel päeval saadab üks osavõtja žüriile protestikirja: “Olen 72-aastane ja alates 12. eluaastast naistega mehkeldanud ja tean neist palju. Aga miks siis võitis mingi kollanokk?” Žürii vastab: “Austatud osavõtja! Esimene küsimus oli: ‘Kus on naistel karvad kõige rohkem krussis?’ Õige vastus on: ‘Aafrikas.’ Aga mida Teie vastasite ja joonistasite ka!? Teine küsimus: ‘Mis on naiste tähtsaim organ?’ Õige vastus: ‘Rahvusvaheline Naiste Organisatsioon.’ Aga mida Teie vastasite ja joonistasite ka!? Kolmas küsimus: ‘Mida ootavad naised iga kuu?’ Õige vastus: ‘Ajakirja Anne.’ Aga mida Teie vastasite, aga õnneks ei joonistanud!” *** “Meil elab külmkapis keegi!” “Kust sa seda võtad?!” “Mu naine viib sinna kogu aeg toitu!” *** Mees ütleb naisele: “Kus eile oli alles bussis trügimine, üks naine sai isegi enneaegselt maha.” Naine vastu: “Vaat siis! Nädal tagasi oli mul bussis niisugune trügimine, et ma olen nüüd rase.” *** Kõrtsist väljudes sai Stirlitz tugeva löögi kuklasse. Ümber pöörates nägi ta, et see oli asfalt *** Kirurgia praktikumis tutvustas üks õppejõud oma seisukohta tina-panemise kohta: “Kõigile on ju teada, et joomine hävitab ajurakke ja kuna looduses hukkuvad esimesena kõige nõrgemad, siis jäämegi ilma viletsaimatest ajurakukestest. Füüsika poole pöördudes meenub aga, et kett (ahel, kee, whatever) on just nii tugev, kui tugev on ta kõige nõrgem lüli -> seega on aju nii tugev, kui tugevad on nõrgimad rakud. Ja kuna joomine hävitab nõrgad ja jätab alles tugevad rakud, siis me muutume juues järjest targemaks.”


Raplamaa Ühistöö 20

Lume ja jäärajasõitude III etapp Kaius 16.01.2011.a SAJUZ klass I alagrupp RAIN 1 MARTIN 4 TRUVO 3 SILVER 2 2 II alagrupp VEIKKO 3 OTT 2 MERKKO 1 ELVIS 4 V – VIII kohani sõit TRUVO 3 MARTIN 1 Elvis 2 VEIKKO 4

1 4 3 2

1 4 3

4 2 1 3

4 2 1 3

3 1 2 4

3 1 2 4

3 1 2 4

VII koht V VI VIII

I - IV koht RAIN 1 2 2 SILVER 3 4 4 4 MERKKO 2 1 1 OTT 4 3 3 NAISED EV Merilin Mäekivi 4.51.92 I Margit Mäekivi 4,54.28 II Õie Kopli 4.59.47 TV Eva Nipernado 5..20.59 Mari Rannu Katrin Aunre

3 IV 1 2

10p kokku 30p 8p 14p III 6p 19p 5p 19p 5p 4p

Nelivedu 1. Helmet Palm 2. Marco Lee 3. Mait Pikkof NOORED 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

Simo Varblane Kasber Kimberg Kaspar Kasari Martten Toming Martin Kio Indrek Vulf Tannar Valbrit Rait Raidmaa

Esivedu 1. Argo Kästik 2. Martin Kutser 3. Reimo Aas 4. Mati Kutser 5. Janar Kirs 6. Rait Kirs 7. Asso Ojandu 8. Mart Veinberg 9. Marek Mäekivi 10. Priit Ojandu 11. Simo Varblane 12. Kasper Kimberg 13. Kaspar Kasari 14. Martin Toming 15. Uno Markson 16. Risto Ogga 17. Ranel Jürimaa 18. Rait Ridmaa 19. Rait Karl Aarma Tagavedu 1. Virgo Orasi

2.09.01 2,37.30

2.11.26 2.39.07

4.59.35 5.01.15 5.03.84 5.06.24 5.10.97 5.31.10 5.49.47 5.50.73

2.17.62 2.17.79 2.20.53 2.23.13 2.23.91 2.22.36 2.22.98 2.25.05 2.23.40 2.26.20 2.28.49 2.30.00 2.27.92 2.33.04 2.39.15 2.33.14 2.38.40 2.53.79

4.20.27 10p 5.16.37 8p

2.17.65 2.17.95 2.23.72 2.21.80 2.21.51 2.23.43 2.23.12 2.26.76 2.29.38 2.29.83 2.30.86 2.31.15 2.35.92 2.33.20 2.31.55 2.39.91 2.43.26 2.56.94

20p 18p 8p

kokku 16 26 16 7 12 15 7 8

10p 8p 6p 5p 4p 3p 2p 1p

4.35.27 4.35.74 4.44.25 4.44.93 4.45.42 2.45.79 4.46.10 4.51.81 4.52.78 4.56.03 4.59.35 5.01.15 5.03.84 5.06.24 5.10.70 5.13.05 5.21.66 5.50.73

kokku 10p 10 8p 19 6p 13 5p 8 4p 15 3p 13 2p 16 1p 1 6

10 2.22.08

2.22.23

4.44.31 10

18

III 6 p 5p I 10p II 8p


Raplamaa Ühistöö 21 19. Rait Karl Aarma Tagavedu 1. Virgo Orasi 2.22.08 2. Merkko Haljasmets 2.22.53 3. Kaido Aus 2.26.46 4. Rain Nipernado 2.28.40 5. Indrek Kio 2.29.01 6. Elvis Leinberg 2.28.67 7. Tarvi Triik 2.27.87 8. Tarmo Tanvel 2.29.46 9. Konstantin Vedennikov 2.36.65 10. Siim Sassian 2.29.94 11. Tarmo Meerits 2.34.11 12. Truvo Leinberg 2.34.06 13. Martin Kio 2.33.46 14. Ott Meinberg 2.36.31 15. Heiki Sassian 2.34.79 16. Tiit Sassian 2.30.72 17. Karl Kalev Kuljus 2.36.21 18. Dan Heinleht 2.43.17 19. Silver Selling 2.42.25 20. Edvin Leinberg 2.37.99 21. Tanel Laurimaa 2.37.61 22. Tom Ots 2.30.42 23. Viljar Tunder 2.41.81 24. Indrek Vulf 2.35.41 25. Veikko Haljasmets 2.41.72 26. Aivar Buusman 2.40.63 27. Tannar Valbrit 2.55.35 28. Ott Mesikäpp 2.50.87 29. Andrus Allika 3.03.65 30. Martin Kutser 2.34.46 31. Reimo Aas 2.38.09 32. Mati Kutser 2.38.83 33. Arvo Liiman 2.5239 34. Rein Tomingas

10 2.22.23 2.24.44 2.30.37 2.30.36 2.31.65 2.33.31 2.34.16 2.34.77 2.28.03 2.35.19 2.34.98 2.36.78 2.37.51 2.34.91 2.38.03 2.43.55 2.38.57 2.31.78 2.36.12 2.41.43 2.43.65 2.48.34 2.48.29 2.55.69 2.50.90 2.59.42 2.54.12 3.03.48 3.11.12 X X X X

4.44.31 4.46.97 4.56.83 4.58.76 5.00.66 5.01.98´ 5.02.03 5.04.23 5.04.68 5.05.13 5.09.09 5.10.84 5.10.97 5.11.22 5.12.82 5.14.27 5.14.78 5.14.95 5.18.37 5.19.42 5.21.26 5.28.76 5.30.10 5.31.10 5.32.62 5.40.05 5.49.47 5.54.35 6.14.77

10 8 6 5 5 4 3 2 1

18 8 6 14 10 10 8 8 1 17

3 6

2

Ilm http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ Ночь

15.02 СР

16.02 ЧТ

17.02 ПТ

18.02 СБ

19.02 ВС

20.02 ПН

Пасмурно, снег

21.02 ВТ

День

-3°

Пасмурно

-5°

-13°

Пасмурно, небольшой снег

-12°

Пасмурно

-9°

Пасмурно, снег

-8°

Пасмурно, небольшой снег

-6°

Пасмурно, небольшой снег

-2°

Пасмурно, дождь

+1°

Облачно, небольшой дождь

+2°

Облачно, небольшой снег

-2°

Пасмурно

Ясно

22.02 СР

23.02 ЧТ

24.02 ПТ

25.02 СБ

26.02 ВС

27.02 ПН

Ясно

-6°

Пасмурно

-3°

Пасмурно, небольшой снег

-7°

Малооблачно, снег

Облачно, снег

-8°

Пасмурно, сильный снег

-3°

Пасмурно, снег

-9°

Пасмурно, снег

-5°

Облачно, снег

-12°

Облачно, небольшой снег

-5°

Облачно, небольшой снег

-12°

Облачно, небольшой снег

-5°

Малооблачно, небольшой снег

-12°

Малооблачно, небольшой снег

-3°


Raplamaa Ühistöö 22


Raplamaa Ühistöö 23


Raplamaa Ühistöö nr 7  

Raplamaa Ühistöö

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you