Issuu on Google+

Raplamaa

Ühistöö

Rapla maakonna nädalaleht Nr. 3 18. jaanuar 2012

Lumeolud Palukülas http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52 Avo, 15.01.2012 10:53 Täna varahommikul tegin mäel ja suusaradadel täieliku hoolduse. Radadel pressisin sisse ka klassikasoone, kuid tulemus pole kõige parem. Kus lund rohkem, on väga hea, samas aga lõiguti pinnast väljas! Uisuala on päris normaalne minu arvates! Suusarajad on valgustatud kuni 21-ni, mägi 22-ni.

Las jääda nii kuis oli, las jääda nii kuis on


Raplamaa Ühistöö 2

Kohila Männi lasteaia lapsed valmistuvad kooliks...

Praeguse aja õppematerjali külluses supeldes ja erinevate kirjastajate töövihikuid lapates, on raske teha valikuid, mida võtta, mida jätta. Igas töövihikus on midagi huvitavat ja vajalikku, kuid samas lapse jaoks kuidagi kuiv ja üksluine. Lasteaaias õpib laps läbi mängulise tegevuse,numbrid ja tähed on vaja selgeks saada ja nende kirjutamist harjutada. Lapsed peavad püsima ka laua ääres, korraldusi kuulama ja neid täitma. Hakkasin otsima alternatiivi töövihikutele. Sain aru, et kõik ei käi üle öö ja hoidsin silmad-kõrvad lahti, äkki kuulen mõnda head mõtet, kuidas seda kõike lastele õpetada põnevalt ja mänguliselt, et lapsed saaksid ise midagi teha, mitte ainult ette antud ülesandeid täita. Nii nagu asjad elus ikka, tuleb informatsioon sinna, kus seda oodatakse. Kuulsin Lapse oma aabitsa koostamisest Paikusel. Uurisin, et äkki on võimalik nendelt koolitust saada, sest asi tundus huvitav ja lootsin sellega lahendada minu mure töövihikute täitmise osas. Saimegi nendega ühendust ja organiseerisime vanema rühma õpetajatele ja õpetaja abidele koolituse. Sellest algaski minu põnev teekond koos lastega oma aabitsa valmistamise juurde.

Ühe rühma lapsed saatsime lasteaiast kooli koos isevalmistatud aabitsaga kolm aastat tagasi. Õpetajate sõnul pole vahet, kas laps on lasteaias täitnud mitmeid erinevaid töövihikuid või teinud ainult aabitsa, koolis saavad hakkama mõlemad. Nüüd valmistuvad minu rühma lapsed taas kooli minema ning aabitsa tegemise protsess on poole peal. Laste jaoks on see põnev rollimäng, kus iga laps saab olla looja, ise mõelda ning iseseisivalt tegutseda. Aabitsa koostamisel areneb lapsel: loovus, tähelepanu ja vaatlusvõime, fantaasia, huumorimeel, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, käe- ja silmakoordinatsioon, proportsioonitaju, püsivus, iseseisvus, tekib huvi ümbritseva maailma vastu, huvi ja oskus teatmeteostega töötamise vastu. Kujuneb raamatukogu, sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamise oskus. Soovitan lapse oma aabitsa tegemist ka teistele lasteaednikele, tulemus on seda väärt. Rõõm oma tehtud raamatust jääb lapsele mälestuseks terveks eluks. Aabitsale tuleb valida teema. See peab olema esmalt lastele huvipakkuv ja loovust arendav . Teema võib ka lastega koos läbi arutada ja valida. Näiteks: Linnuaabits. Looma-aabits. Muinasjutuaabits. Toiduaabits. Terviseaabits. Koduaa-


Raplamaa Ühistöö 3 bits. Taluaabits. Tehnika-aabits. Mereaabits. Looduseaabits. Liiklusaabits. Spordiaabits. Reisiaabits. Inimeseaabits. Metsa-aabits. Jne. jne. jne. Meie oma rühmas aga arvame, et kõige vabamad käed ja rikkalikku fantaasialennu kindlustab aabitsa teemal ?Kui mina oleksin??. Alustame aabitsa tegemist oktoobris, nii jõuab aprilli kuuks kõik tähed läbi ning seejärel valmistame sisukorra ja tiitellehe. Tähti õpime alfabeetilises järjekorras. Aga võib ka teisiti, see on iga õpetaja enda valik. Aabitsa tegemise päev on ühel kindlal nädalapäeval, meil kolmapäeviti. Lapsed ootavad seda päeva väga ja üldiselt keegi ei puudu. Aabitsa tegemine algab juba esmaspäeval, kus tutvutakse nädalatähega tähtede reas ning numbriga numbrite reas. Esmaspäeval ja teisipäeval meisterdame erinevate vahenditega nädala tähe, lapsed otsivad piltidelt nädalatähega sõnu, mängime häälimismänge. Kolmapäeval, aabitsa tegemise päeval, nimetame sõnu, mis algavad nädalatähega. Lapsed otsivad selle tähega sõnu ka kodus koos vanematega, need on neil välja kirjutatud ja paberil kaasas. Seletame ka lahti tundmatud sõnad, neid on alati. Iga laps kirjutab harjutamise mõttes tahvlile nädalatähe. Siis asume aabitsa lehte koostama. Igal Aabitsalehel on üks suurem täht, mille laps kaunistab vastavalt oma soovi-

le. Lehele kirjutatakse koos kuupäev ja lehekülje number. Ülejäänud leheruumi täitmine on vastavalt lapse oskustele ja soovile. Laps valib, milliseid nädalatähega sõnu ta tahab oma aabitsa lehele kirjutada ja joonistada ning teeb seda. Esialgu on pilt tähtsam kui sõna, hiljem vastupidi. Pilt muutub vaid pelgalt illustreerivaks materjaliks. Vähehaaval hakkavad lapsed oma joonisitatud piltide kohta lauseid kirjutama. Minu rühmas valitud temaatika annab lapsele jutu alguse kätte: „Kui ma oleksin....“ Pildil, lausetel ja jutul peaks olema sisuline mõte ja idee. Lausete ja jutukeste õigekiri on aabitsa tegemisel teisejärguline. Oluline on, et laps tahaks hakata väljendama oma mõtteid ja proovib need kirja panna. Vähehaaval hakkab laps ise märkama, et sõnadel on vahed ja küsib ühe või teise sõna kohta selle õiget kirjutamisviisi. Huvitav on asjaolu, et laps ei pruugi veel osata lugeda, aga kirjutamine valmistab talle huvi ja ta teeb seda. Aabitsa tegemise kohta saab veel lugeda Tea ja Toimeta nr 29, kuid veel toredam on omavahel kogemusi jagada ja ise oma silmaga näha, mis see on. Raili Bachmann, Kohila lasteaed Männi vanemõpetaja autori foto

ÜLESKUTSE: laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“ Veebruaris avatava näituse „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ juhatab sisse laste joonistusvõistlus „Minu kingitus“. Ootame joonistusi mõnest lemmikkingitusest, mis on saadud kas jõuludeks, sünnipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks. Samuti võib joonistada pildi kingitusest, mis on joonistajale pettumuse valmistanud. Joonistuse juurde palume, et kirjutatakse ka lühike põhjendus, miks joonistatud kingitus on eriline või miks see pettumuse valmistas. Kirjalik osa on tarvilik muuseumile, et koguda kaasaja laste tarbimisunistusi: see annab meile ülevaate, mida lapsed kingitustena hindavad, mida soovitakse. „Kinkimine on üks tarbimise viise, seda enam, et lastele tehtavad kingitused on kuidagi eriliselt tähtsustatud. Näiteks kirjeldavad jõuluvanale kirjutatud kirjad laste kingiunelmaid, koos sellega räägivad need aga ka laiemalt lastele suunatud tarbimiskultuurist,“ lisab uurimisassistent Ehti Järv. Joonistusvõistlus toimub kolmes vanuserühmas: 1.–4.

klass, 5.–8. klass ja 9.–12. klass. Iga vanuserühma kolme parimat premeeritakse auhindadega, kõik joonistajad saavad aga näitusele „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.– 2000. aastatel“ priipääsme. Saadetud töid hindab žürii. Maksimaalselt A3 suuruses joonistused saata posti teel või tuua ise kohale aadressile: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja Märksõna: „minu kingitus“ J. Kuperjanovi 9 50409 Tartu Tel: 735 0445 Joonistusvõistluse töid ootame 10. veebruarini. Koos näituse avamisega 17. veebruaril tehakse teatavaks ka joonistusvõistluse võitjad ning võistlustööd on riputatud üles näitusele külastajatele vaatamiseks. Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmide koordinaator, telefonil 735 0428 või e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee


Raplamaa Ühistöö 4

Valla kodulehel ringi vaadates Kehtna vald

Vaade Mukri järve ujumiskohale, mida valla kodulehel ujumiskohaks peetud ei ole. Valla üldinfo alt leiame, et 1. jaanuaril 2007 elas vallas 5113 elanikku. Samas kõrval on graafikud elanike arvu muutumisest kuni aastani 2011. Jääb arusaamatuks, miks just 2007. aasta elanike arvu suhtes tähtis on. Vallas on 43 küla, üles on loetud nimeliselt 16 küla, kusjuures ühte nimetatud küla, Saidaperet praegusel ajal ei eksisteeri, ometi on sellel olematul külal isegi ametlikult valitud külavanem. Kehtna valla vaatamisväärsused on koondatud ühele leheküljele väga lakoonilises toonis, tundub, nagu püütaks külalisi vallast võimalikult kaugel hoida. Ajaleht Valla Vaatleja on saadaval alates jaanuarist 2005, kui ilmus 98. number. Pildigaleriis on viimased pildid 29. juuni 2011, sealhulgas koguni 3 albumi: Naisekärutamine Eidaperes 2011, Maakaitsepäev Kehtnas 2011 ja üllatus, üllatus, jälle Saidapere 770! Aga osa pilte ei ole ilmselt pildigalerii alla ära mahtunud, ootamatult leiame viited kahele albumile külaliikmise alajaotuse all. Tähtsamate telefoninumbrite alt leiame aga positiivse üllatusena Raplamaa korstnapühkijate nimekirja. Viimati on nimekirja muudetud 9. septembril, seeega võib seda uskuda. Kuna teema talvisel kütteperioodil üsna päevakorral, toome selle nimekirja järgmisel leheküljel ära. Väga hea ja ülevaatlik on valla kaart. Leidsime aga ka mõningad puudujäägid. Kaart näitab, et apteek on ainult

Lelles. Võttes aga lahti alajaotuse sotsiaal ja tervishoid ja sealt arsdtiabi ja apteek, saame teada Kehtna apteegi ja selle Eidapere haruapteegi lahtiolekuajad. Lelle apteegist ei ole aga ridagi. Kuhu siis ikkagi minna rohtu ostma? Tahtsime teada, kus asub Lelle õigeusu kirik. Hoone sümbol ilmus kahte kohta: Lelle ja Kehtna ning Põlma vahele. Huvitav, kas on siis kaks Lelle õigeusu kirikut? Leidmata jäi aga Kehtna (Järvakandi) kirik ja kalmistu. No ilmselt see nimetus nii problemaatiline, et parem üldse mittte näidata. Ujumiskohti on näidatud neli. Millegipärast on kuulda olnud, et ujumas käiakse avalikest kohtadest ka Imsi järves ja Mukri rabajärves. Aga ju siis seal ujumist vald ette ei näe Veel leiab rubriigist “aktiivne puhkus” ühe huvitava viite: Pangamägede seikluspark. Kuna maakonnas pole sellisest suurest ettevõtmisest midagi kuulda olnud (või pole lihtsalt kuulnud, aga Kehtna valla kogukond on asjaga niigi kursis, et rohkem pole tutvustada vaja), siis anname viite nende kodulehele, et saaksite ise seisukohta võtta: http://pangamagi.onepagefree. com/index.php?id=148& Kahjuks ei leia koduleheküljelt midagi hindade ja lahtiolekuaegade kohta. Väljavõte nende koduleheküljelt on esitatud järgmisel leheküljel


Raplamaa Ühistöö 5

Suvine vaade samale järvele vaatetornist, millele viidatakse ka Pangamäe seikluspargi ettevõtmiste hulgas.

Pangamäe seikluspark Meist Asume metsikus looduses kuhu viib asfalttee , kuid jagub piisavalt linde ja loomi. Võiks öelda,et meie ei ole läinud nende maadele vaid nemad on tulnud meie juurde kuna meie olime siin enne, kui ümbrus sai nii tihedalt asustatud, et linnud ja loomad leidsid, et meie juures on ruumi neile. Me tahakisme jagada seda kõike teiega koos, ilma loomade elu segamiseta. Elame looduskaunis kohas metsade ja mägede juures, vääriselupaigas. Alates 1959. aastast toimusid 24 aastat järjest Lokuta Pangamägedel ALMAVÜ (armee, lennuväe, mereväe abistamise vabatahtliku ühingu ) vabariiklikud motokrossi võistlused. Piltide ja videotega me ei saa kahjuks anda Teile edasi kogu seda looduse ilu, võlu ja ehedust... Suhelda saab meiega ka vene-,inglise- ja soome keeles. Hetkel pakume aktiivseks puhkuseks välja erinevaid tegevusi: * Laskumine 300 meetri pikkuselt trossilt spetsiaalsete rakiste ja rullikutega * Jeepiga seiklussõidud mägedes ja metsaradadel * Ambude ja vibudega laskmist radadel * Erinevatest õhkrelvadest laskmist * Mägiratastega sõitmist mägedes ja looduses

* Lindude, loomade vaatlust vabas looduses koos toitmisega * Soovijatele kepikõnni varustust matkaradade läbimiseks * Pesemisvõimalust tagasihoidlikus saunas * Hubase kaminatoa kasutamist söömiseks või seltskonnaga koos viibimiseks * Erinevateks pallimängudeks platse koos varustusega * Ööbimisvõimalust kaminatoas kuni 6 kohta, abimajas kus on 6 voodikohta koos köögi, duši ja tualetiga, või lihtsalt abimajas, kus on 2 magamistuba * Pakume ekstreemseid seiklussõitusid militaar roomikuga ( roomik ujub, ronib, roomab ) * Telkimisplatse erinevates kohtades * Aitame organiseerida teile vajaliku ürituse * Läheduses asuvad veel ujumiskoht ja klaasimuuseum ning mõned turismitalud, 3 ja 6 km kaugusel asuvad kauplused, bussipeatus asub obejkti kõrval, Lelle raudteejaam asub 7 ja Eidapere raudteejaam 8 km kaugusel meist * Vaatetorni külastust rabas, kus on korralikud teed kas plankudest või hakkpuidust. On võimalik ka teha tuld ja kasutada katusealust . Lisaks on seal palju veekogusid * Pakume privaatsust teie seltskonnale


Raplamaa Ühistöö 6

Nii palju maksis Kehtna valla juhtimine 2010. aastal Ametiisiku andmed Ametikoht

Vallavanem

Töötasu liik Ametiisiku nimi

Palga (tasu) Periood** kogusumma

1. Põhipalk 2. Lisatasud 3. Muud * ja hüvitised tasud KOKKU (perioodi alg1.+2.+3. ja lõppkuupäev) 25821 289645 01.01.-31.12.2010

258211

5613

Vallasekretär

Kalle Toomet Reet Nero

140802

20542

21191

182535 01.01.-31.12.2010

Infotöötluse vanemspetsialist Sekretär-asjaajaja

Natalja Kivimägi Kairi Kütt

117392

6879

17232

141503 01.01.-31.12.2010

96600

6000

0

102600 01.01.-31.12.2010

Finantsnõunik Vallavalitsuse liige Pearaamatupidaja

Leida Uusallik Riina Kask

117900

20661

13485 10712

133860

28788

152046 01.01.-31.12.2010 10712 01.01.-31.12.2010 162648 01.01.-31.12.2010

Vanemraamatupidaja

Helju Rosen

112700

6369

11303

130372 01.01.-31.12.2010

Raamatupidaja

Ruth Gilden

103500

4140

10380

118020 01.01.-31.12.2010

Raamatupidajakassapidaja Sotsiaalnõunik Vallavalitsuse liige Sotsiaaltöö vanemspetsialist Sotsiaaltöö spetsialist

Anna Bärengrub Mare Käpp

38640

0

5911

44551 01.01.-31.12.2010

Kristina Lett

90144

Ene Seinpalu

81597

9740

Personalitööspetsialist- Kersti Tehu arhivaar Vallavolikogu sekretär Jurist Veljo Väärsi

96600 43080

0

14846

111446 01.01.-31.12.2010 43080

66960

12960

10080

90000 01.01.-31.12.2010

121440

4340

18240

144020 01.01.-31.12.2010

0 81587

0 7094

12000

12000 01.01.-31.12.2010 88681 01.03-15.12.2010

121440

0

131204

36120

6120 12000 0 12000

Laura Kokk

93200

2101

Kaire Soomets Tiina Satsi

104320

9071

5216

118607 01.01.-31.12.2010

108210

0

15886

124096 01.01.-31.12.2010

121440

2400

0

123840 01.01.-31.12.2010

121440

38203

12180

171823 01.01.-31.12.2010

Maakorralduse vanemspetsialist Vallavalitsuse liige Arenduse ja ettevõtluse spetsialist Haljastusspetsialist Vallavalitsuse liige Haridus-kultuurinõunik Vallavalitsuse liige Hariduse ja kultuuritöö spetsialist Noorsootöö spetsialist

Ene Sulg Jaak Vitsur Piret Maiberg Kaja Mõtsnik Rita Peussa

Ehituse- ja planeerimise spetsialist Ehituse ja planeerimise Hans-Jürgen vanemspetsialist Schumann Majanduse- ja Ülari Luisk keskkonna spetsialist

33465

27460 4584 12000 9722

65509 01.01.-31.03.2010 12000 01.01.-31.12.2010 99866 01.04.-31.12.2010 91337 01.04.-31.12.2010

127560 12000 167324 12000 95301

01.01.-31.12.2010 01.01.-31.12.2010 01.01.-31.12.2010 01.01.-31.12.2010 01.01.-31.12.2010

* – põhipalk või palgaastmele vastav palgamäär koos lubatud diferentseerimisega ** – ametiisikuna teenistuses oldud või töötatud aja alg- ja lõppkuupäev eelmisel aastal

Teenistus- või töösuhte vorm (teenistusse nimetamine, valimine, teenistus-, tööleping, Valimine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimet. Valimine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimet. Valimine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine

Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Valimine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimet. Valimine Teenistusse nimet. Valimine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine Teenistusse nimetamine


Raplamaa Ühistöö 7

Kehtna vald tiivustab tegudele Kehtna valla dokumendiregistrist leiame, et 20. detsembri vallavolikogu istungil on kinnitatud valla tunnuslause ja logo. Siin nad on.

Inglise keeles: Kehtna inspires all to good deeds

Raplamaa Ühistöö saadab kõikidele soovijatele pärast lehe ilmumist pdf-faili e-mailile Kuna mitmed lugejad on kurtnud, et issuus asuva lehe lugemine on neile ebasobiv, pakume kõigile soovijatele võimalust saada ajalehe pdf-fail oma mailiaadressile. Soovijatel palume aga arvestada, et faili suurus võib olla kuni 2 MB . Kui postkastis on vähem ruumi (Eesti teenusepakkujate postkasti maht kipub 5 MB ringis olema), siis pdf-fail lihtsalt ei jõua kohale. Pdf-i tellimiseks palume saata mail aadressile rapamaa. yhistoo@gmail.com. Maili teemareale palume kirjutada soovin pdfi, mingit täiendavat teavet vaja ei ole. Kas juhul, kui soovite lihtsalt teavet lehe ilmumise kohta, palume saata mail samale aadressile, kirjutades teemareale “soovin teavet ilmumise kohta” Siis saadame teile lihtslt viite issuu.com leheküljele pärast iga lehe ilmumist.

Uskuge mind, lumi tuli maha! Ja tuli vast jällegi ootamatult. Seekord küll Taliharjapäeval. Ajalehed kirjutavad avariidest, ilmateatajad hoiatavad meid liikluses. Mõned soovitavad kodust üldse mitte välja tulla. Aga elu läheb edasi, töö vajab tegemist. Lumesahad sõidavd väiketeedel ja ajavad ka maainimeste väravate esised kõrgete vallide taha. Huvitav, kuidas elanik sealt välja pääseb? Kas on raske korraks tagurdada ja väravaauk lahti lükata? Aga ei, seda vist pole traktorimehele õpetatud või temalt nõutud. Mis aga saab eriolukorras kui vaja kiiresti majale ligi pääseda? Siis hakkavad päästjad kallist aega lumelükkamisele pühendama. Aga valdade valitsejad on vait, nende mõistuseni see pole aastaid jõudnud. Ja ega kuupalk sellest ka ei vähene. Talv on meil üldiselt infovaene. Lisaks veel ei ilmu ka pühapäeval ajalehed. Vanasti ilmusid küll… Televisioon on ka asunud teise ringi saateid kordama. Seda pea kõigil kanalitel. Uudistes nädalavahetusel eriline tähelepanu keskerakonna 600 €uro menetlemisele prokuratuuris. Stalini ajal lasti koti kartuli „hanke“eest maha. Kuidas see rahaskandaal laheneb, selgub hiljem. Kohalik ajaleht kiitleb küll oma lugejate arvuga aga mida siis lugeda pakutakse: Ikka vanad vanade poliitikute heietised ja muidu „steriilne tekst“, peaaegu et tublidest inimestest ja nende tegudest. Ei kriitikat, ei tegematuste üleslugemist. Interneti versioon on tibatilluke ja vägagi ühekülgne. Ka suuremad lehed nädalavahetustel ei hiilga internetilehtedega. Eriti igavaks jääb „Päevaleht“. Aga raha küsivad küll. Vanasti oli nii, et raadio andis uudised eetrisse ja järgmisel päeval oli see kõik ajalehtedes. Nüüd loevad raadiod leheuudiseid. Kõik vastupidi. Samas on ka teles ja raadios suured grupid uudiste toimetajaid. Ei mõista, mida nad seal teevad. Kes vaatab taldrikutelevisiooni, saab vast parema ülevaate. Saab kaeda välismaad. Olgu mis on selle talvega, temale järgneb kevad. Ja seda ei saa vaidlustada.

A. Aju

Raplamaa korstnapühkijad Nimi Vald Kontakt e-mail Kutsetunnistuse nr. Ardi Pihlakas Kehtna 5277258 ardi.pihlakas@rescue.ee 039479 Janno Riis Juuru 5182856 janno.riis@rescue.ee 041188 Tarmo Vain Raikküla 5104961 tarmo.vain@rescue.ee, vaint@hot.ee 038935 Meelis Remmel Märjamaa 56606176 meelis.remmel@rescue.ee 038931 Janek Otsa Kohila 55647810 janek.otsa@gmail.com 032835 Andrus Siraki Kohila 5048263 andrussiraki@hot.ee 038932 Pepe Sussen Kehtna, Rapla 5588671 pepe.sussen@gmail.com pepe@potipoiss.ee 041187

Kehtib 20.03.2009- 20.03.2014 01.06.2009- 01.06.2014 20.01.2009- 20.01.2014 20.01.2009- 20.01.2014 20.06.2008- 20.06.2013 20.01.2009- 20.01.2014 01.06.2009- 01.06.2014


Raplamaa Ühistöö 8 Alema XVI karikavõistlused II etapp 21.01.2012 Alema Terviserajal. Teave T. Ehrpais tel: 517 6034

Märjamaa rahvamajas

***

Piimameister Otto/Rapla vs BC Kalev/Cramo 21.01.2012 17:00 G4S Korvpalli Meistriliiga mäng Raplas Sadolin Spordihoones. Piletihinnad: täiskasvanu 4 EUR, õpilane, pensionär 2 EUR ***

Eesti Meistrivõistlused Rapla KK / Rakvere SK/Tarvas 23.01.2012 17:45 Poiste A-klassi Eesti Meistrivõistlused Raplas Sadolin Spordihoones ***

Raikküla valla seenioride klubi kontsert 22.01.2012 14:00 Raikküla valla seenioride klubi „Nooruskaja“ kutsub Raikküla Kultuurikeskusesse kontserdile Esinevad Rapla seenioride tantsurühm ja Raikküla ansambel “Enelas” Osamaks 2 EUR ***

Maaailmaparandajateklubi Toit on oluline 17.01.2012 19:00 Juuru rahvamajas. Õhtut juhib Kalev Veskimäe, kes on kokku pannud videomaterjalid kolme toitumise teemalise filmi põhjal: Ettevaatust, toit, Kahvliga skalpelli vastu ja Toit on oluline. Kui sööme toitainetevaeseid roogasid, tarvitame keemilisi lisaaineid ja kaldume sõltuma ravimitest, pole mingi ime, kui kaasaegne ühiskond järjest haigemaks jääb. Õiget laadi toitainete ja lisaainete kasutamine ning mürkainete eemaldamine võib aidata jagu saada ka kroonilistest haigustest, sealhulgas isegi vähist. Film keskendub võimalusele vaadata üle ja muuta oma uskumuste süsteeme. Nähtavatest intervjuudest selgub, et sugugi mitte iga terviseprobleem ei vaja meditsiinilist sekkumist ja tähelepanu tasub pöörata paljudele alternatiivravi võimalustele, mis võivad osutuda palju tõhusamaks ja odavamaks, vähem kahjustavaks ja vähem agressiivseks kui traditsioonilise meditsiini vahendid. Osalustasu 4 eurot või vastavalt võimalustele Teave tel: 529 0023 Terje Kaur, terjekaur@gmail.com

Neljapäeval, 19. jaanuaril kell 10.00 silmade kontroll ja prillide müük OÜ SILMARÕÕM *** Laupäeval, 21. jaanuaril kell 18.00 Märjamaa Rahvamaja 45. juubelisünnipäev. Kontsert kollektiividelt ja tantsuks ansambel Igihaljas Seitse. *** Reedel, 27. jaanuaril kell 11 Pärnu teater Endla lasteetendus “Kolm põrsakest ja hea hunt”. Pilet 5 € Lustakas lugu kõige pisematele, kus hea võidab kurja. Abi tuleb sealt, kus seda oodata ei oska. Lavastuse moraaliks on, et alati ei olegi see kuri ja paha, kes sedamoodi välja näeb. *** Reedel, 27. jaanuaril kell 19 Pärnu teater Endla etendus “Esimesed suudlused” Ühe armastuse lugu. Pilet õpilane, pensionär 8 € ja täiskasvanu 10 € Näidendi autor Jay D. Hanagan. Osades Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Vaimukas, hell ja südantsoojendav armastuslugu. Vaataja ees laotuvad lahti elu väikesed, isiklikud ja käestlibisevad hetked. *** Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18.00 Kuressaare Linnateatri etendus “Petmine” Stseenid ühest abielurikkumisest. Piletid õpilane, pensionär 8 € ja täiskasvanu 10 € Harold Pinteri näidend vaatab tavalisena tunduvat abielurikkumiuse lugu lõpust alguse poole, ühesõnaga tagurpidi. Aja kulgemise teistpidi pööramine laseb vaatajal mõelda hoopis tähtsamatele asjadele kui “mis järgmisena juhtub”. Vaataja juba teab, “mis sai edasi” ja uurib koos autoriga hoopis, miks ja kuidas meie elus asjad juhtuvad ja mõnikord viltu lähevad. Kas tegemist on teravmeelse komöödiaga või tõsimeelse draamaga, jääb vaataja otsustada. Petmist on kõvasti, aga pettuda ei tule kellelgi. Osades Piret Laurimaa, Raivo E. Tamm ja Sepo Seeman Info ja piletite broneerimine telefonil 56564614, 4820075või aadressil: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee

Ly galeriis Norra loodusfotograafi Bjorn Rorsletti piltide näitus


Raplamaa Ühistöö 9

Loodusretked.ee Lootudusretked.ee korraldab mitmesuguseid huvitavaid reise Norra, Soome, Poola, Valgevenesse ja Venemaale, millest on võimalik osa võtta kõigil soovijatel. Järgmine retk om talvisele Lapimaale 7.-12. veebruaril, kuid 14. jaanuari seisuga on märgitud vabade kohtade arvuks 3, nii et lehe ilmumise ajaks on need ilmset täidetud. Igaks juhuks siiski aadress: http://www.loodusretked.ee/reisid/index. php?option=com_content&view=article&id=123&Itemid= 128&lang=et Koduleheküljelt: Valgevene- Poola 31.03- 08.04.2012 Põnevusreis, nostalgia. Valgevene- Poola . 31.03-.08.04.2012 (5 vaba kohta) Pealinn Minsk ca 5X suurem, kui Eesti Rahvaarv 9,4 mln. Kõrgeim tipp 345 m kõrgune Dziaržynskaja Piirneb Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaaga Väljume Tallinnast 31. märts varahommikul, et olla õhtul LätiValgevene piiril. Kindlasti läheb piiril kaua aega, kuid loodame tunniga hakkama saada. Valgevene on huvitav riik, ehk suundume tagasi reziimi, kus me olime ligi 50 a. Vanematele inimestele nostalgiat, noorematele põnevust. Sõidame maakohtades, vaatame, kuidas elatakse külades ja linnades. Looduspargid, muuseumid, kindlused, mõisad. Sel korral seikleme Ida- Valgevenes. Marsuut on Urbani piiripunkt (Daugavpilsi juures), Vitebsk, Orsa, Mogiljov, Gomel, Pinsk, Brest, Suwalki(Poola) Ööbime hotellis või turisimibaasis (tur. baza), sööme majutustes või sööklates- restoranides (stolovaja). Valgevenes viibime 4- 5 päeva, siis ületame Bresti kandis piiri ja suundume Poola. Algavad lihavõttepühad ja mingil määral saame sellest osa Poola kirikutes ja mujalgi. Reis väiksele grupile, kuni 8 inimest. Kuna Valgevenesse saab ainult viisaga, siis peab omama Eesti kodaniku passi kehtivusega 6 kuud peale reisi. Lisaks on vaja üht passipilti. Võtan kaasa ka lisasöögi, kui tekib vajadus kuskil metsas keha kinnitada (supp, kohv, pudru priimusel) Hind 170 eur. ja sinna kuulub transport ja asjaaajamine. Hinna sees pole viisa- majutus-söök. (majutused norm. hinnaga, söök odav) Huviliste grupi paneme varakult kokku, korjan Teie passid- pildid kokku ja hakkan viisaasju ajama. http://www.loodusretked.ee/reisid/index. php?option=com_content&view=article&id=56&Itemid=3 7&lang=et Veel on plaanis teisigi huvitavaid reise, täpsemalt lugege teistest reisidest lugege http://www.loodusretked.ee/reisid/ index.php

Looduse Omnibuss Looduse Omnibuss sõidab igal nädalavahetusel, nädalalõpu reisikavad kuulutatakse välja listis ja kodulehel kolmapäeval - neljapäeval. Loodusõhtud Rahvusraamatukogus toimuvad oktoobrist aprillini igal esmaspäeval kell 18.00. Otseülekandeid ja salvestusi näed www.looduseomnibuss.ee/otse Kuna nädalalõpu reisid kuulutatakse välja kolmapäeval või neljapäeval pärast Raplamaa Ühistöö ilmumist, ei saa me neid oma lehes tutvustada. Küll aga saavad kõik huvilised liituda Looduse Omnibussi uudistelistiga ja kõikidest väljasõitudest antakse teile teada. Üldjuhul algavad ja lõpevad reiseid kas Tallinnast või Tartust. Täpsem info http:// www.looduseomnibuss.ee/

Algab osaluskonkurss “Hea Eesti ajalugu” Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histrodamus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad. Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. “Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja eduka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles!” Konkursi “Hea Eesti ajalugu” eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tähendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majandusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud. Konkursi juhendiga saab tutvuda siin: http://bit.ly/ AzFe7P EST, http://bit.ly/AdkA0b RUS ja http://bit.ly/ w9tiot ENG. Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles. Konkurss korraldatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed programmi “Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” rahastusel.


Raplamaa Ühistöö 10

Kalastusluba ehk harrastuskalapüük Eestis Sõltuvalt kasutatavast püügivahendist, eristatakse 3 liiki harrastuskalapüüki.

1. Õngepüük Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus.

2. Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega Igaüks tohib harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumise korral püüda õngpüünistega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng. Nende püügivahenditega püüdmisel tuleb tasuda püügiõiguse tasu. Alates 1. jaanuarist 2011 on püügiõiguse eest tasumiseks järgmised võimalused: 1. Tasumine www.pilet.ee kodulehel või krediitkaardiga Tasu maksmiseks tuleb minna kodulehele www.pilet.ee ning täita harrastuspüügiõiguse maksekorraldus. Alates 1. juulist 2011 on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument ning maksekorralduse väljatrükki enam kalapüügil kaasas olema ei pea. Püügiõiguse eest saavad tasuda ka Eesti isikukoodi mitteomavad isikud sh välismaalased. Selleks tuleb sisestada oma sünniaeg koodina 0aakkpp0000 (aa - sünniaasta, kk - sünnikuu, pp - sünnikuupäev). Näiteks kui sünniaeg on 29.06.1982, siis tuleb sisestada kood kujul: 08206290000 Teenus on hetkel olemas eesti, inglise ja vene keeles. Püügiõiguse tasu saab maksta nii internetipanga kaudu (Eesti pangafiliaalid) kui ka krediitkaardiga. Krediitkaardi olemasolul võib pileti osta ka telefoni teel helistades numbrile 11800 (kõne hind 0,22 eurot minut). Teenus töötab 24h ööpäevas ning on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles. Harrastuspüügiõiguse tasu alates 01.01.2012: 1) 24 tundi - 1 euro; 2) 7 päeva - 3 eurot; 3) 182 päeva (pool aastat) - 13 eurot; 4) 365 päeva (aasta) - 20 eurot. NB! Soetatud luba kehtib selle kehtivusaja lõpuni. Näiteks 31.12.2011 kuupäeval kell 10:00 ostetud aastane luba kehtib 30.12.2012 kella 10:00-ni. Probleemide korral helista 6118000 või saada kiri: info@ pilet.ee 2. Pangaülekanne Alates 01.02.2011 ei saa püügiõiguse eest tasuda enam pangaülekandega. 3. Mobiilimakse Mobiilimakse töötab ainult EMT, Elisa või Tele2 võrgus. Püügiõigus hakkab kehtima kaks tundi pärast mobiilimakse sooritamist ja vastava teavitussõnumi saamist. Harrastuspüügiõiguse eest tasumisel mobiilimaksega tuleb sisestada mobiiltelefonil vastav numbrikombinatsioon ning helistada (mitte saata sõnumina!). Rikete ja probleemide korral helista 6118000 või saada kiri: info@pilet.ee

Loe täpsemat juhendit: Kuidas maksta harrastuspüügiõiguse eest mobiiliga 4. Püügiõiguse soetamine jaemüügist Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik püügiõiguse eest tasuda ka Tallinna Linnavalitsuses ID-pileti infoletis ning mitmetes Eesti Posti postkontorites. Kalapüügiõigust tõendavaks dokumendiks on väljastatav müügikviitung koos isikut tõendava dokumendiga. Tasuta püügiõigus Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puudega isikud. Eelpool loetletud isikutel peab püügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on: 1) alla 16-aastasel õpilasel - õpilaspilet; 2) pensionäril - pensionitunnistus; 3) õigusvastaselt represseeritud isikul - rehabiliteerimistunnistus või represseeritu tunnistus; 4) puudega isikul - puude raskusastet tõendav dokument. NB! Tasuta püügiõigus ei laiene püügivahenditele ja püügikohtadele, kus püügiõigust tõendavaks dokumendiks on kalastuskaart.

3. Kalastuskaart Kalastuskaardi alusel võib kasutada järgmisi püügivahendeid: nakkevõrk, kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada, vähinatt ja vähimõrd, liiv, kuurits. Lisaks on vaja kalastuskaarti lõhe ja meriforelli pü��giks Pirita, Jägala, Selja, Narva, Vääna, Purtse ja Valgejõel; jõeforelli püügil Järvamaa jõgedel ning harpuuniga püüdmisel Saadjärvel ja Kuremaa järvel. Looduskaitsealad, kus harrastuslikul kalapüügil on vajalik kalastuskaart on: Endla LKA, Silma LKA ja Matsalu Rahvuspark. Kalastuskaart on kõigile tasuline ning nende arv on mõnedel veekogude piiratud! Kalastuskaarte väljastab Keskkonnaamet.

Harrastuskalapüügiõigust saab soetada ka Eesti Postist Eesti Post pakub klientidele võimalust soetada postkontoritest tasuline harrastuskalapüügiõigus. Klient, kes soovib kasutada püügivahenditena nt rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng, harpuunpüss), peab soetama üle Eesti kehtiva tasulise harrastuspüügiõiguse. Harrastuskalapüügiõiguse teenustasu on 0,38 € Teenustasu on käibemaksuvaba.

Teenust osutavad järgmised Raplamaa postkontorid: •Rapla postkontor, Tallinna mnt 17, Rapla •Märjamaa postkontor, Veski 6, Märjamaa •Kohila postkontor (Kohila Ärikeskus), Lõuna 2, Kohila

Postkontoritest saab ka limiidita kalastuskaarte •Harpuunpüügi piirkonda (Saadjärv ja Kuremaa järv); •Forellipüügi piirkonda (Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas); •Endla looduskaitsealale


Raplamaa Ühistöö 11

Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel Harrastuslikuk kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on lubatud ainult kalastuskaardi alusel. Ühe kalastuskaardi alusel tohib püüda nii Endla järvel kui Sinijärvel. Kalastuskaart annab selle omanikule õiguse viibida Endla looduskaitseala Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndis kalastuskaardile märgitud kehtivusaja piires. Kalastuskaardi omanikuga kaasas viibivad isikud peavad taotlema liikumisloa. Liikumisluba on vaja ka Männikjärvel kalastamiseks. Luba väljastatakse 30 päeva jooksul. Liikumisloa taotluses tuleks märkida: isiku või isikute nimed (koos isikukoodidega); kaitsealal viibimise eesmärk (matkamine, marjade korjamine jne); piirkond, kus viibida soovite (sihtkaitsevööndi nimi); kaitsealal viibimise aeg (kuupäeva täpsusega). Taotlus tuleb esitada Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile. Postiaadress: Aleksandri 14, Tartu 51004 või elektronpostiaadressil: tartu@keskkonnaamet. ee Luba väljastatakse 30 päeva jooksul. Mootori (nii sisepõlemis- kui elektrimootori) kasutamine on Endla looduskaitsealal (k.a. Koidu e. Kärde pkr) keelatud! Veekogu: Endla järv ja Sinijärv Lubatud püügivahend: lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng või sikuti Lubade piirarv: piiramatu Endla järv ja Sinijärv Püügiperiood kalendrikuu hind 7 euri 1 päev (24 h) 3 euri

1. Loa ostmine mobiiliga (vajalik ID-kaart) Mobiiliga on võimalik Endla järvele ja Sinijärvele kalastuskaarti osta vaid 24 tunniks. Kuuajalist kalastuskaarti saab osta Keskkonnaametist, internetist www.pilet.ee kodulehelt, Eesti Postist ja ostuliinilt. Kalastuskaardi eest tasumisel mobiilimaksega tuleb sisestada mobiiltelefonil vastav numbrikombinatsioon ning helistada (mitte saata sõnumina!). Ostu kinnitamiseks tuleb sisestada ID-kaardi neli viimast numbrit (seda peale vastava häälkäskluse saamist teenuse pakkuja poolt). Kalastuskaardi saamiseks tuleb numbrikombinatsioon sisestada järgmiselt: 24 tunniks 1312*555*isikukood Mobiilimakse puhul lisandub püügiõiguse tasule teavitussõnumi (0,19 EUR) tasu. Juhised mobiiltelefoniga püügiõiguse eest tasumisel ja teate tasu maksmise ebaõnnestumise ning selle põhjuse kohta saab isik häälkäsklustega eesti keeles. Mobiiltelefonilt tehtud maksega tasumisel tekib püügiõigus üks tund pärast kalastuskaardi andmise kohta lühisõnumiga kinnituse saamist. Tasumist ja kalastuskaardi andmist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numbrile, millelt tasu maksti. Mobiilimakse töötab ainult EMT, Elisa või Tele2 võrgus.

sel võib kalastuskaardi eest ära maksta ka enne taotluse esitamist. Vt lisaks: www.kalastusinfo.ee ---Kalastamine --- Kalastuskaart Saaja Rahandusministeerium Kontod Swedbank - 221023778606 SEB - 10220034796011 Viitenumber 2800081777 Selgitus Tasu kalastuskaardi eest ning isiku nimi, kelle eest tasu makstakse.

3. Loa ostmine internetist, Eesti Postist ja ostuliinilt Loa võib osta ka www.pilet.ee kodulehel, kuhu saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiil-ID ja kasutajakonto loomise kaudu. Loa eest tasumine toimub kohe peale taotluse esitamist (netipanga või krediitkaardiga). Esmakordsel kasutamisel on vaja end autentida IDkaardi, mobiil ID või internetipanga vahendusel! Seda on vaja teha vaid üks kord. Alates 2012. aastast saab kalastuskaarti Endla-ja Sinijärvele osta ka mitmetest Eesti Posti postkontoritest (teenustasu kalastuskaardi väljastamise eest 0,38 €). Postkontorite nimekirja leiad http://www.post.ee/index.php?id=10320 Krediitkaardi olemasolul võib kalastuskaardi osta ka telefoni teel, helistades numbrile 11800 (kõne hind 0,22 eurot minut). Teenus töötab 24h ööpäevas ning on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Kalastuskaardi kehtivus Sõltuvalt kalastuskaardi soetamise viisist on selle kehtivuse algus ja lõpp erinev. Loa ostmisel mobiilimakse või krediitkaardiga hakkab kalastuskaart kehtima 1 tund pärast makse sooritamist ning kehtib sellest kellaajast alates 24 h või kalendrikuu lõpuni. 1-päevase kalastuskaardi ostmisel Keskkonnaametist või www.pilet.ee kodulehelt hakkab luba kehtima teie poolt valitud kuupäeval kell 00:00:00 ja lõppeb lõpukuupäeval kell 23:59:59. Kuuajalise kalastuskaardi ostmisel Keskkonnaametist või www.pilet.ee kodulehelt hakkab luba kehtima teie poolt valitud kuupäeval 00:00:00 ja lõppeb lõpukuupäeval kell 23:59:59. seejuures saab kuuajalist luba osta vaid kalendrikuuks (märts, juuli, august jne), mitte kuupäevast kuupäevani (15. juuli kuni 15. august jne).

Teadmiseks kalastuskaardi taotlejale

Väljastatud lubade kehtivust saab kontrollida nii Kalanduse Infosüsteemis http://kala.envir.ee/ (ID-kaardi abil) kui ka www.pilet.ee keskkonnas, kuhu saab sisse logida lisaks ID-kaardile ka pangalingi, mobiilID ja kasutajakonto loomise kaudu. Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne.). Kalastuskaardi alusel toimunud harrastuspüügi andmed tuleb esitada 5 päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Vt lisaks: www. kalastusinfo.ee --- Kalastamine ---Püügiandmete esitamine Ajavahemikul 15.05-15.09 saab kaitseala kohta infot Toomal asuvast Endla teabepunktist, 2. Loa ostmine Keskkonnaametist e-post: Keskkonnaametist taotlemisel tuleb esitada vormikohane endla.teabepunkt@rmk.ee; tel 53059756. Endla metsataotlus. Kalastuskaarte Endla ja maja broneerimine tel 676 7532. Sinijärvele väljastavad kõik Keskkonnaameti regioonid. Paatide laenutamise kohta Endla järvel saab infot tel Loa taotlemisest selle väljastamiseni 5119889 võib kuluda kuni 10 päeva. Keskkonnaametist taotlemi-


Raplamaa Tühitöö 12

Kuri kiri Möödunud nädalal saabus Raplamaa Ühistöö postkasti kuri kiri Nädalise fotograafilt Siim Somanilt. Esitame kirja muutmata kujul:

Tere! Vaatasin läbi teie värskelt ilmunud Ühistöö numbri. Meedias ja ajakirjanduses kehtivad teatavasti üsna täpselt reglementeeritud reeglid. Igal kirjatükil peab olema juures kirjutaja, igal pildidl peab olema juures pildi allkiri ja fotograaf. Rääkimata sellest, et igal väljaandel peab olema impressum, kus täpselt kirjas kes konkreetselt on väljaande kokku panijad ja vastutavad isikud. Viimases numbris näiteks on üks väga valus ämbrisse astumine, mis võib lõppeda korraliku trahviga. Paraku on igal internetist leitud pildil ka olemas autor ja valdavalt on nad ka autoriõigustega kaitstud. Ma hästi ei kujuta ette mida arvab asjast selline ülemaailmne kellatootja nagu SEIKO, kui ta näeb, et nende auhindadega pärjatud reklaamfotot on kasutatud lauspiraatluse korras ühes veebi väljaandes. Panen siia juurde väikese vihje: http://www.creativeadawards.com/wake-up-3/ Ka see pissiva koera pilt on autoriõigustega kaitstud ja sama käib ka selle kassi ja beebi reklaamfoto kohta. Parimat! Siim Solman

Fotol Siim Solman Foto erakogust

Vabandame lehekülje Nali Naljaks ees, et eelmises numbris jäi märkimata avaldatud kolme foto autor, kelleks on Facebookis leiduvate fotoallkirjade põhjal Nali Naljaks! Sama autor oli ka samal leheküljel asuvatel naljadel.


Raplamaa Tühitöö 13

Nalju internetist

Kaalukuse tõstmiseks on Siim Solmani kiri saadetud teele epfl (Eesti Pressifotograafide Liit) e-maili aadresilt. Millegipärast ei ole S. Solman leidnud autoriõiguste rikkumisi Facebookis, kuid esimsed kolm sealt juhuslikult valitud pilti on tema arvates seotud autoriõiguse rikkumise ja piraatlusega. Ometi on Siim Solman EPFLi liige ja Nädalise fotograaf, kusjuures mõlemad organisatsioonid on Facebookiga liitunud. Ju tal pole olnud siis mahti asjasse süveneda. Niisiis juhime Siim Solmani tähelepanu asjaolule, et nende ja ilmselt veel mitmete piltide näol Facebookis võib

tegemist olla piraatlusega. Ja kui härra Siim Solman ei alusta nüüd õiglast võitlust piraatluse likvideerimiseks Facebookis, on ta kas väga silmakirjalik või on tal sellise ähvarduskirja kirjutamiseks Raplamaa Ühistööle hoopis muud põhjused. Momendil aga võime ülalolevatele koopiatele tuginedes kinnitada, et antud piltide autoriks on Nali Naljaks. Parimat ka Siim Solmanile õigluse eest võitluses! Ootame temalt meeleldi pikemat kirjutist, kuidas tema ja temaga seotud organisatsioonid võitlevad piraatluse vastu Facebookis, et saaksime selle järgmises lehes avaldada.


Raplamaa Ühistöö 14

Kuidas teh

Ühepajatoidu valmistamisest on pikemalt juttu http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?11,2211895

Toome sealt huviliste katsetamiseks välja erinevaid valmistusviise lii Pane kõigepealt supikondid või pehme ribi keema. Ülimaitsev saab suitsutatud kontide kasutamisel. Keeda kohe päris kaua, vahtu peab alguses muidugi ka riibuma. Umbes 1,5 tunni möödudes lisa sool, marlilapikese(või mõne muu puhta lapikese) sisse seotud terapipar,vürts ja loorber.Kuni liha haudub, puhasta ja tükelda köögivili ja jäta külma veega kaussi seisma. Kui 1,5 või isegi 2,5 tundi on möödas (kontrolli muidugi vahepeal, et vesi ära ei keeks), hakka lisama köögivilju. Kõigepealt ribadeks lõigatud kapsas ja kaalika -ning porgandikuubikud (mitte väga väikesed). Hauta tasasel tulel. Kui nendest kahvel kergesti läbi läheb, lisa kartulikuubikud. Otsi nüüd potist üles see maitseainepambuke ja viska ära - tema töö on tehtud. Jälgi,et vesi oleks ainult pisut üle köögivilja. Pane tassi piima või koort (kolmveerandi ulatuses) ja sega sinna juurde 2-3 spl jahu. Kahvliga on lihtsam jahutükke purustada. Kui kartul on pehme, sega see jahupiim ühepajatoidu hulka. Keera tuli kinni ja lõika rohelist peale, kui on. VALMIS! *** kk See lii roog on küll veidi kummaline, aga noh eks igaüks teeb oma maitse järele:) Minul käib hakklihaga - pruunistan selle kergelt pannil koos sibula ja küüslauguga, lõpuks maitsestan paprikapulb-

riga ja kuumutan veel natuke. Valan veidi vett peale ja lisan kartulikangid ja kapsa, veidi hiljem muu köögivilja - porgand, kaalikas, vahel ka paprika või lillkapsas. Pooltoores kartul mulle ei meeldi, seega kõiki köögivilju koos keema ei pane. *** q Teen sageli. Kondiga lihast, parim on turult ostetud searibi, keedan puljongi. Tõstan liha välja, lisan porgandi, kapsa, kaalika, kartuli. Keedan pehmeks ja lisan kontidest puhastatud liha. Maitsestan ainult vähese soola ja mõne musta piprateraga liha keetes. Aedvili on ise nii maitsev, et soola lisades ole väga ettevatlik, et ei surmaks aedviljade maitset. *** j.a.kiir Minu ühepajatoit: Pruunistan potipõhjas kas hakkliha või veiselihakuubikuid, maitsestan soola ja pipraga, siis lisan hakitud sibula, küüslaugu, porganditükid (vaata, et ära ei kõrveta!), valan veidi vett peale - et liha ja porknad oleks kaetud - ja hautan pisut. Nüüd lisan kaalikatükid, leedan, veidi aja pärast kartulitükikesed. Maitsestan olemasolevate maitseainetega teinekord pisut puljongipulbrit või kuubikut, aga parem on kui naturaalseid maitsetaimi ja -juurikaid, tilli... Palju ka ei maksa panna, hautise enda maitse on peamine. Mõnikord panen värsket kapsast ka, aga siis peab jälgima, et potikaas päris tihedalt kinni poleks, muidu tuleb kapsale selline läppand maitse juurde. Seda, mida lii kirjeldab, tegi minu vanaema ka ja kutsus seda “lühikese leemega supp” *** kessu Saab teha muidugi hakklihaga, aga see pole tõesti tõeline ühepajatoit. Soovitan kunagi proovida sellist ühepejatoitu, mis hästi aeglasel tulel keeb, (jah, selleks kulub enam vähem pool päeva), aga tulemus on väga hea. Sülti saab ka kahe tunniga keeta, aga õige sült keeb ka vähemalt pool päeva. Maitsevahe. *** valulla Minu kodu ühepajatoit on selline: taise sealiha kuubikud pruunistan päris tugevalt sibula ja küüslaugu ning soola-pipraga eraldi pannil. Samal ajal hakin üpris väikesteks kuubikuteks porgandi, kaalika, kartuli, lisaks veel sibulat ja kapsaribad. Panen potipõhja õli, sinna sibula, siis kaalika, veidi hiljem kapsa, siis porgandi, lasen veidi omas mahlas haududa, lisan veidi vett, siis praetud lihakuubikud ning hautan seni, kuni kõik poolküpsed, siis panen juurde kartuli, külmutatud herned, veel veidi vett, maitsestan ja lasen vaiksel tulel edasi podiseda, kui on isu, siis lisan mingil ajal ka tükeldatud tomatid, kuid mitte alati. ***


Raplamaa Ühistöö

15

a ühepajatoitu? peedi-eedi Keedan kas kondiliha pehmeks või siis pruunistan lihakuubikud (kondilihaga, nt seakootidega saab parem), urgitsen liha välja potist- kui kondiliha ja suured tükid. Lisan keeduleeme sisse viiludeks või kuubikuteks (ca 3*3 cm vähemalt) lõigatud kaalikat, punapeeti, ribastatud värsket kapsast ja pooleks või neljaks lõigatud porgandid- keedan veidi ja siis lisan katulid (tavaliselt pooleks või neljaks lõigatud). Muidugi, liha keetes on kohustuslikud ikka pipar, loorberileht, sool ja sibul. Ja kui on veel lisada värskeid või siis sügavkülmast ube (põlduba on see vist, see suure oaga mis ikka vanasti aias kasvas)-super! Eriti meeldib see variant mulle just suvel kui peedid -porknad-kaalid veel noored on :) ja peet on oluline :) *** no kyll keedavad Kaalikas, porgand, kartul loetlemise järjekorras klaasist ahjukaussi, peale koos sibulaga praetud lihatykid ja ahju. tunniga on valmis. *** * Kui mul kiire on, siis olen ka ühepajatoitu hakklihaga teinud, aga üldiselt teen seda rohkem ribilihaga. Just, ribilihaga . Ostan läbikasvanud toorest ilma kondita (vähemalt ilma suure kondita)ribialust liha või/ja suitsuribi, lõikan neist piklikud kuubik-ribad, praen sibulatükikestega koos läbi (suurem rasv välja!) ja lisan juurikatele siis, kui nad juba poolpehmed on. Kunagi ema õpetas mind, et kapsas võtab väga mõnusa meki külge, kui mõni leht lasta alguses kõrbema - nüüd teengi nii, et panen paksema põhjaga poti koos kapsaribadega suurele tulele ja lasen minutikese ilma segamata ja ilma vett lisamata säriseda. Selle ajaga lähevad mõned kapsaribad kärssama, aga need ei jää pärast üldse tunda ja näha - küll jääb aga kapsale mingi veidi teistmoodi vürtsikam mekk. Siis lisan natuke vett, segan, lasen pisut haududa ja seejärel tõstan juurde ülejäänud juurikad. Kui kogu krempel hakkab juba jumet võtma, maitsestan, lisan ribiliha ja hautan lõpuni. *** vares Mina teen SUUREST tükist pekisemast lihast, kus 100% peab kont sees olema. Seda siis keedan ja ei pruunista. Keedan täitsa pehmeks, võtan välja jahtuma. Selles leemes keedan SUURTE tükkidena aedviljad. kapsas, porgand, kaalikas, kartul, (sibul + küüslauk tuju korral), varsseller. Aga tükid peavad ikka SUURED olema, mingit salatitükeldust ma ühepajatoidus küll ei taha. Kulinaarialetist korra ostsin, see meenutas ülessoojendatud kartulisalatit, aga pruuni värvi. Aru ei saanud, mida sõin - liiga plöga (kuigi maitse talutav).

Ja kui kogu üllitis pehme, siis lõikan liha tükkideks ja lauale, aedviljad ka. Uhkelt rohelist ka peale. Vahel pistan liha aedviljade sisse tagasi (tükid), aga mehele-lapsele meeldib liha eraldi. *** ella Teen 1-1,5 tunniga tõeliselt maitsva toidu. Alustan porganditest, kaalikast, kapsast ja kartulist. Sellises järjekorras tükeldan ja panen klaasitäie veega potti hauduma. Tükid teen päris suured, et toidu valmides ei jääks potti inetu lagunenud mass. Lihana kasutasin viimati ilusat läbikasvanud peekonitükki, pekki peab ka selles toidus olema. Tükeldan liha (liha peab olema ikka mõnusalt palju) ja sibulad-küüslaugud, pruunistan kogu kraami, lisan maitseained ja lisan ühepajatoidule. Lasen madalamal temperatuuril podiseda, aegajalt segades. Maitsesta soola või puljongipulbriga. Sama asja võib teha ka ahjus, aga siis kõik korraga potti. Aega kulub natuke kauem. *** tegin Ahjupotti priskelt liha, seekord oli sea kaelakarbonaad, mis oli soodusmüügil. Enamasti panen siiski mingit kondiga liha. SUURED TÜKID on ka minu märksõna, seega suurte tükkidena porgand, kaalikas, kapsas peale, maitseaineid ka ja ahju. Küpses ahju põhja peal, kõrgemal tegin pirukaid ja kooki. Kui teen pliidil, siis liha potti, vaht ära, lasen poolküpseks keeda ja üksteise järel väikeste vahedega porgand, kaal, kapsas ja kui need poolvalmis, kartul sisse. See lii jahukastmega variant on küllap ka väga hea, aga ise pole teinud. Ema on mul kunagi ammu, kui oli väga palju porgandeid, teinud porgandi-hakklihahautist jahuga, nii et tulid porgandid hakklihasoustis. Väga head olid, mulle väga maitsesid. *** minna Sulatan potipõhjas veidi võid ja siis pruunistan selles lihatükid (reeglina kaelakarbonaadi),siis lisan veidi keedetud vett, et lihatükid oleks sellega kaetud ja jätan vaiksel tulel podisema, siis koorin kaalikad,lõikan need kuubikuteks ja pruunistan need panni peal võis ning lisan potti,siis porgandid samamoodi.Kui liha ja porknad pehmed,siis kõige lõpus lisan kartuli. Ja soola ja pipart kasutan praadimise ajal.


Raplamaa Ühistöö 16 ALLA

16

17

19 22

23

25

26

32 39

33 40

46

49 54

59

78 81

47 50

53

75

35

42

45

68

27

34 41

60 69

61 70

55

62 71

1 Nõidus 2 Kohkuma 3 Mõrvama, roimama 21 4 Rootsi filmilavastaja (1931) 24 5 Möödapääsematu 6 Valguse alal asjatundja 28 29 30 31 7 Virn 36 37 38 8 Köögiviljataim 9 Hulk, trobikond 43 44 10 Kala 11 Evolutsioon 48 12 Riigikogu liige 51 52 13 Koraani peatükk 14 Imielund, -seade 56 57 58 15 Odra- või nisuleib 27 Eesti Ajakirjanike Liit 64 65 66 67 28 Maha, kadugu (pr) 73 74 30 Motovõistlus 31 Nõela torge 77 32 Kaitsepolitsei 33 Vikati ihumisriist 80 34 Vald Harjumaal 83 35 Rõngassaar 37 Ründama Nurjatu 48 38 Kaasmäng 49 Lõpmatu, suur 40 India keelpill 50 Ameerika dokumentalist (s 41 Teater Eestis 1935) 43 Vistrik 52 Sama 44 Tume ning pehme, hämar ning mahe 53 Lööming 55 Eluolu 47 Rahvas Nigeerias 56 Teatmeteos 51 Lapse imetaja 59 Riik Aasias 53 Valgeseguse karvaga kollakashall hobune 62 Mõistma, aru saama 65 Suur eepiline värssteos 54 Asula Jõgeva mk 68 Prantsuse filmilavastaja 81932- 57 Riik Aasias 95) 58 Kümnendik Rooma leegioni 71 Austraalia rahaühik 60 Islami peajumal Väärnähtus 74 61 Nad 63 Kartmatu 75 Loba, tühine jutt 76 Igihaljas võsa Vahemeremail 64 Esimene inimene 66 Redusse, peitu 77 Alamvaimulik 67 Ülemkoda USAs 78 Elus olema 69 Saal 79 Tulemägedest väljavoolav kivimite sulam 70 Tasane, suuremate kõrgenditeta 80 Krabimaitseline kalatoode 72 Volga lisajõgi 81 Vald Põlva maakonnas 73 Iisraeli laulja ja näitleja (s 1947) 82 Haarama, krahmama (murdes) 83 Imikutarve 18

20

63 72

76 79 82

PAREMALE 1 Seade kaupluses 5 Eesti näitleja 10 Lapse mõttelaadiga 16 Chicago lennujaam 17 Brasiilia osariik 18 Linn Soomes 19 Sissevedu 20 Selge, arusaadav 21 Puu osa 22 Mustjas 23 Abistama 24 Riik Euroopas 25 Sinine pigment 26 Spordivahend 29 Rocklaulja-trummar (s 1951) 32 Lill 34 Automark 36 Kasemets 39 Hautatud liharoog 42 Riik Euroopas 43 Teatud siidriie 45 Tütarlaps 46 Väike kerge ehitis mitmesuguste kaupade müümiseks

Ristsõnad vab


Raplamaa Ühistöö 17

baks hetkeks 1

2

3

4

5

16

6

33 40

41

49

27

28 35

54

69

61 70

29 36

47

15

30

37

31 38

71

51

52

55

62

44 48

50

60

14

43 46

59

13

21

42

53

12

18

34

45

81

11

24 26

32

78

10

23

25

75

9

20

22

68

8

17

19

39

7

56 63

72

76

64

57

65

73

58 66

74 77

79

80 82

PAREMALE 1 Kaval võte, nõks, trikk 5 Eesti linn 10 Asjakohane 16 Vald Ida-Virumaal 17 Riik Aasias 18 Imik, titt 19 Riidesort 20 Eesti laulja 21 Tardunud kolloidlahus 22 Siga 23 Sportjalanõud 24 Setu koori kõrgeim hääl 25 Kaalukas 26 Lõtvunud, vaibuv 29 Tugev erutus 32 Loss 34 Rühm, kobar, seeria, tsükkel 36 Lookjalt kõveras 39 Kitsas 42 Prantsuse helilooja 43 Isukalt, ahnelt 45 Läänemeresoome keel 46 Kasakate nõupidamine

83

48 Lainekujuline jooneke 49 Juurde panema 50 Tartu linnaosa 52 Lai 53 Eskimote peakotiga jakk 55 Filmilavastaja (s 1948) 56 Särgik 59 Seitse-, seitsme62 Sisseoste tegema 65 Värsijala rõhuline osa 68 Kest, tupp 71 Mõõteriista numbrilaud 74 Salaja 75 Hautatud liharoog 76 Riigikogu liige (EME) 77 Elbe lisajõgi 78 Paluma 79 Odrasort 80 Kehv 81 Maksma 82 Jõgi Prantsusmaal 83 Paraguai tee

67

ALLA 1 Viljahakk 2 Kodumaa 3 Suli, kelm 4 Lopsakas, paks 5 Riski peale välja minema 6 Laeva päraosa 7 Illustratsioon 8 Ploomisort 9 Odrasort 10 Elevandiluu 11 Manilla kanep 12 Segamini 13 Tegelane "Kevades" 14 Näitleja (1929-84) 15 Kehv 27 Eesti näitleja 28 Keskaegne kaupmeeste või käsitööliste ühing 30 Vana portugali-hispaania rahvatants 31 Justamendi viiulimängija 32 Lint, lehv 33 Ratsakarjuste viskenöör 34 Kuur, küün 35 Iraani rahaühik 37 Parim, soodsaim 38 Talinisusort 40 Saksa kirjanik (1797-1856) 41 Lähe 43 Ülev mõte 44 Iva 47 Sõjajumal 51 Lapse imetaja 53 Poolvääriskivi 54 Vastama 57 Medikament 58 Eesti poliitik 60 Riietusese 61 India osariik 63 Riigikogu liige 64 Eesti luuletaja 66 Germaani kangelasmuistend 67 Elbe lisajõgi 69 Kaunikesti 70 Kerge udu, vine 72 Asub suus 73 Vastu-, vastas-, vastand


Ühistöö nr 3