Issuu on Google+

raplamaa

Ühistöö

Nr. 41(93) Vaesuse nägu

Uus eelarve on valitsuse poolt vastu võetud. 8 miljardit ja pisut ka peale. Selline on siis järgmise aasta rahaline nägu. Tahaks ju hõisata aga kas on erilist põhjust? Tegelikult pole siin kilgata midagi, iga rea pealt vaatab meile vastu vaesuse nägu. Meie minister Jürgen Ligi väidab stoilise rahu ja fiskaal-liberaalina, et raha lihtsalt ei ole ja teha pole midagi. Igasuguse eelarve koostamisel on tegu ikkagi prioriteetidega. Valitsus oleks pidanud eelkõige mõtlema sellele, kuidas meie inimesed sellest kasu saavad. Kuidas anda raha nii lastele kui pensionäridele. Praegu käsitletakse neid kaubana ja väärtustatakse vaid pearaha järgi. Pole mingit kvalitatiivset argumenti. On vaid mingi eelarvelise reaga rahade jagamine. Inimkvaliteeti pole küll tunnustatud. Jätkub 2. lk

Ei meil pole kella vaja, sest Moskva annab aja

Niimoodi laulis progressiivne Eesti noorus eelmises sotsialistlikus riigis. Siis oli meil Moskva aeg ja ei mingit vigurdamist. Rongide ja lennukite väljumised ja saabumised igati selged. Kaugemad riigid elasid omas ajas. Nendega oli meil vähem pistmist. Jätkub 5. lk

9. oktoober 2013 Jumal kaitse meie presidenti

Täna veel taratu... Presidendiloss on vastavalt riskianalüüsile liiga ligipääsetav nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega liikuvatele inimestele, kelle kavatsused ei pruugi olla heasoovlikud, väidetakse presidendi kantseleist. Seetõttu taotletigi taas raha piirdeaia rajamiseks. Milline see piire tuleb, kas uhke kuldnuppudega raudaed või rahvuslik roigasaed, ei tea veel Kadrioru pererahvas isegi. Üks on selge – põnevus ei kao enne, kui presidendi lossil on kallis lipirodu ümber, ja see peaks uut eelarveaastat silmas pidades sündima juba õige pea. Rääkigu asjatundmatu rahvas, mida tahab. Mida siis kardab meie president? Siiani pole mitte keegi isegi tema varbale peale astunud. Küll tahaks teada, kes ja miks teda rünnata peaks tahtma. 20 aastat pole keegi rünnata tahtnud. Mida see praegune küll teinud on, et keegi nii väga temast lahti tahab saada Jätkub 3. lk


Raplamaa Ühistöö 2

Vaesuse nägu

Algus 1. lk Koormus selle eelarvega tõuseb just omavalitsustele. Ega kohalike teede hoolduseks raha juurde eta, oi anlgugi, et paljud omavalitsuste teed on suurema liikluskoormusega, kui riigimaanteed. Ja ega talvisel lumekoristusel kohaliku valla meeste poolt riigimaanteede operatiivsel lumekoristusel mingit taasarveldust ei tehta. Ja huvitav on see, et lubati vaid 20% kütuseaktsiisist eraldada teede remondiks ja ehitamiseks. Kuhu läheb ülejäänu 80%? Teine murelaps on hariduse pidev reformimine. Nüüdseks on kõik tugispetsialistid koolides ja lasteaedades õpetaja staatusest välja viidud ja kuidas neile palku tõsta? Aga see koormus on pandud kohalikele omavalitsustele, sest palgad peavad valitsuse korraldusega tõusma. Siis pole ime, kui mõned koolid või lasteaiad suletakse, et teistel palka tõsta. Häbi on kuulata valimiseelses reklaamis Liisa Pakosta lubadust laste huviringe rahaliselt toetada. Valitsus kahjuks selle rea pealt tõmbas kõik rahad maha. Valitsusel olid teised prioriteedid. Kas tõesti tehakse jälle rahvast tühiste lubadustega lolliks? Valimislubadustega. Valitsus ja omavalitsused pole ammu enam partnerid. Riik lihtsalt kägistab omavalitsusi. Raha poolest pidi käibemaksu tõus olema vaid ajutine, kuid iga ajutine kipub jääma kestma. Ka omavalitsustelt võeti raha vähemaks. Järgmisel aastal seevastu tõuseb keskametnike palk üle viie protsendi, tõuseb riigikogulaste niigi ülisuur palk. Kui pensionär saab järgmisel aastal teisest kvartalist juurde 12-17 eurot kuus, siis riigikogulased samas hoopis mitusada eurot ja kohe aasta algusest. Suur tuleb ka pensionitõus neil, kes eripensione saavad. Nemad on üsna varsti võrdsustatud riigikogulaste hüvitamisega. Näiliselt nagu riigieelarve kasvab, kuid tegelikult on vaid paigalmarss, sest keegi ei vaata asju inflatsiooni seisukohast. See koefitsient jäetakse maha lahutamata. Ja nii see lollitamine käib. Inimesed tunnetavad küll ebaõiglust, aga vastu hakata ei julge ega oska. Liiga tugevasti on meeles eelmine režiim, mis vastuvaidlemist ei sallinud. Kõik, mis puudutab inimesi, on viidud kokkutõmbamisele. Seda ei tunneta muidugi 27 tuhat riigiametnikku ja nendega võrdsed parteisõdurid. Omadele ikka raha jätkub. Muidu poleks valitsuspartidel nii

suurt poolehoidu, sest omad hääletavad ikka omade poolt. Teisalt piisas vaid päevakorda tõusmas kolmas abipakett Kreekale, kui kohe kiljatas meie peaminister, et Eesti on valmis jälle maksma! Kas ka rahvas on seda meelt? Ja veel. Välisministeerium otsustas toetada ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni tegevusi 2014. aastal 70 000 euroga. Eesti toetab kahe riigi lahendust ehk Palestiina riigi teket Iisraeli riigi kõrvale. „Loodetavasti viivad juulis taaskäivitunud läbirääkimised püsiva lahenduse leidmiseni,” märkis Paet. Eestis on rahvaloenduse andmeil 248 homopaari. Nende toetuseks eraldas sotsiaalministeerium kampaaniaks „Mitmekesisus rikastab“ 30.000 eurot. Välisministeerium aitab Süüria opositsiooni sadade tuhandete eurodega. Pole parem ka meie kohtusüsteem. Hasartmängusõltlaste ühingu juht Leonhard Puksa kulutas pool miljonit krooni riigi raha. Osa raha saatus jäi ebaselgeks, kuid uurimine lõpetati, sest süü olevat väike ja avalik huvi puuduvat. Karistuseks jääb ainult kohustus maksta riigile 280 eurot, sedagi teeb süüdlane mitmes jaos. Järjekordne tõestus, et elame kuritegevust toetavas ja pooldavas riigis, härrased! Mis on lubatud ühele, seda võivad ka teised. On loodud ideaalselt töötav ja jätkusuutlik pätistan, mille alustaladeks on lokkav korruptsioon ja kuritegevus. Või siis, pannes osa sellest rahast ühe teatud valitseva partei trepile, puudub kohe kurjategija suhtes seaduslik “avalik huvi”. Vaatame äriregistrit: LEONHARD PUKSA 19.11.1963, Eesti Reformierakond 80043147 Registrisse kantud 12.10.2005. Ka valitsemine on meil üha kallim. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vahetab seni ametiautoks olnud Volvo 245-hobujõulise hübriidmootoriga Audi Q5 vastu, kirjutas Äripäev. Kas naisel on vaja sellist võimsat autot? Kas läheb metsa põdrajahile, et pärast loom välja vedada? Riigil pole raha? Aga näe, igatsugu otsuseid raha kulutamiseks tehakse valitsuses nii, nagu oleks tegu oma isikliku mammonaga. See põhimõte ajas pankrotti meie esimesed suhkruvatitootjad. Kas nüüd on käes riigi kord?

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 3

Jumal kaitse meie presidenti Algus 1. lk

Lossi kaitsetara üks eskiis. Tara ehitamine on üks asi. Keerulisem on aga värava ehk pääsla ehitamine. Peab olema võimalus raudustega eraldatud piirkonnas autosid läbi otsida. Kontrollida pommiotsija ja pommikoeraga kogu sõiduk, et tagada täielik ohutus. Vaat see on juba keerulisem ja ka kallim ülesanne. On ju teada, et vanglate pääslastest saavad läbi nii narkootikumid kui ka mobiiltelefonid. Eraldi probleem on korralike valvurite leidmine. Näe, piirivalves ühtelugu kukuvad need valvurid ise vanglate tarade taha. Kadriorg vajab eliitvalvureid. Äkki sobiksid selleks Hiina immigrandid, kes ei mõista meie keelt. Neid ei saaks kallutada vaenutegevusele meie armastatud presidendi elu suhtes, sest me ei mõista nende keelt. Ja kindlasti suudaksid Hiina saatkonna tõlgid õpetada neid valvureid vajalikul ajal presidendile au andma, tõstmaks käe kõrva äärde. Ja see aitaks ka meie riikidevahelisi suhteid soojendada. Ikkagi kahe riigi vaheline koostöö. Võiks ka ehitada lossile sarkofaagi ümber, siis ei pääse ühestki kandist ligi. Aga selle peale ütleks meie rahahoidja Jürgen Ligi, et riigil pole sellist raha, nagu oli lastetoetuste äravõtmine huviringide tarbeks. Hiljuti jooksis läbi teade, et president plaanitakse

kolida hoopis Veskimetsa? Kellele siis see megatara? Või hiljem läheb kogu loss ärastamisele ja too tara tõstab siis ka märgatavalt kinnisvara hinda? Vaat mis tähendab, et rahvas ei ole Ilvest valinud presidendiks, ei ole kerge olla rahvalemmik, kui sind ei ole valitud meie enda hulgast. Tulevad hirmud ja muudsugused luulud. Tegelikult julgestuspolitsei juhtimisel ja potentsiaalse ohu korral laseks president nagunii sealt esmalt varvast. Tundub lihtsalt, et valitsejad on hakanud kartma omaenda rahvast või on väljalöönud “ameeriklaste” sündroom?! Mis siis ikkagi ette võtta? Aga kui likvideeriks presidendi ametikoha (koos kohustusega tervet peret elupäevade lõpuni ülal pidada), kantselei, julgestustöötajad, teenindava personali jne. Ja oh imet, poleks ka tara vaja!

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 4 Repliik

1182- teab ja aitab, ütleb reklaam, tegelikkuses vaid müüt

Kas ikka teab? Ja kas ikka oskab? Paraku elus on kõik teisiti. Üks lihtne lugu lihtsalt pensionärilt. Oli kauaoodatud 5. kuupäev . Oli pensionipäev. Tühjale pangaarvele laekus 219 eurot. Hea naabrimees võttis mind alevisse kaasa, ise läks autoremonti ja mina läksin poodidesse. Ei hakanud midagi taskukohast silma, terve kuu alles vaja elada, selleks jääb vähem kui pool pensionist pärast maksude maksmist. Aga lähedased on kallid ja endale meeldib ka saada ehedaid postkaarte, siis seadsin sammud postkontorisse. Ostsin margid-kaardid. Oli kulukas, aga süda oli rahul. On mind juba lapsena õpetatud, et andmise-kinkimise rõõm on see kõige suurem. Naabrimees sai auto korda ja tahtis veel ka Raplas ära käia. Mul polnud selle vastu midagi, ilm oli ilus ja tore oli sõita värviküllases looduses.Tahtsin Raplas toidupoes maksta, aga pangakaarti polnud. Lasin kõik oma käigud peast läbi, kaart sai jääda ainult postkontorisse. Naabrimees soovitas igaks juhuks helistada postkontorisse, numbri saamiseks valisin 1182. Muusika.Võtsin veidi aja pärast uuesti, ikka muusika. Neljandal valimisel õnnestus,

Kui tõmbekeskus ei tõmba

Foto: erakogu

malbe naisehääl vastas, et kahjuks ei saa aidata, kuna postkontorite numbrid pole avalikustatud. Miks? Mis salajased asutused need siis on? Ega midagi, kaart tuleb ikka kätte saada. Sõitsime siis tagasi, see tegi lisaks 30 km. Postkontoris kassiir juba naeratas, igaks juhuks küsis minu nime ja naeratades ulatas minu lohakusest jäetud kaardi. Möödus kuu ja jälle jõudis kätte „arvete õiendamise“ aeg. Minu suureks üllatuseks oli telefoni arve enneolematult suur. See ajas asja lähemalt uurima. Sain teada, et olen teinud neli kõnet teenusnumbrile. Jumalast õige, meenuski see pangakaardi lugu. Ja see üks lause, et postkontori numbrid pole avalikustatud, maksis mulle 7 eurot. Poleks iialgi tulnud selle peale, et muusika kuulamise eest küsitakse sellist raha. Oma tegelikkuses polnud need ju kõned, vaid valimised 1182le. Vastust või abi ma sealt telefonist ei saanud. Kuidagi halb tunne oli, olin solvunud ja pahane nii 1182 kui ka enda peale. Kahju oli ka seitsmest eurost, mis kuidagi ei läinud asja ette. Minu soovitus teistele, enne kui valid 1182, mõtle, kas on ikka väga vaja. See number on ju raharöövel!

Magda Viirelaid


Raplamaa Ühistöö 5

Ei meil pole kella vaja, sest Moskva annab aja

Algus 1. lk. Ja siis otsustas tark nõukogude võim kehtestada kaks aega. Üks suvine ja teine talvine. Tont seda teab, kes neile sellise idee andis. Aga nii see oli ja hakkasime siis igal aastal kaks korda aastas kell kolm öösel kella keerama. Mäletan üht öist sõitu Venemaa teedel, kui autoinspektor (miilits) mind kinni pidas ja küsis, kas olen kella ära keeranud. Kahjuks veel ei olnud ja ega teisiti ei pääsenudki edasi sõitma, kui pidin tema nina all kella ringi kruttima. Olid ajad. Aga mis meil nüüd parem on? Isegi arvuti keerab õigel päeval kella ära ja siis vaid teadvustab oma tublist teost. Kas see meile meeldib või ei, pole tema asi. Käsk on selline. Hispaania parlament soovib nüüd muuta ajavööndit, et majandust turgutada ja tööviljakust suurendada. Seega tuleks jätkata Greenwichi meridiaani ajas elamist nagu näiteks Inglismaa. Hispaania puhul on ajavööndi vahetamise põhjuseks see, et diktaator Franco nihutas riigi Saksamaa järgi Kesk-Euroopa aega. See aga pole poliitikute sõnul elanike tervisele ja töövõimekusele kasulik, kuna nad magavad vähem, kui oleks tarvilik. Omapärase vööndiajaga on ka Ahvenamaa piirkonnas asuv Märketi saar, asustamata 0,03 km2 suurune maatükk, millest pool kuulub Soomele, teine osa aga Rootsile. Ajavöönd aga ei kulge päris keskelt, kuna soomlased olid juba oma majaka ehitamise selleks ajaks lõpetanud, kui nad said aru, et see asub tegelikult Rootsi poolel. Soome parlamendisaadik, liberaalkonservatiivse Kokoomus partei esindaja Timo Heinonen tegi ettepaneku loobuda suveajast. Ta edastas sellekohase ettepaneku parlamendi spiikerile Eero Heinäluomale, kirjutab iltalehti.fi. „Nüüdisajal käib kõik 24/7 põhimõttel ja niinimetatud kontoritööajal ei ole enam digitaliseeritud globaalses ühiskonnas enam suurt mõtet“ ütles Heinonen. Suveaeg võeti Soomes kasutusele 1981. aastal. Iraan aga on üks vähestest riikidest, mille aeg ei erine Lääne-Euroopa ajast täistundide, vaid hoopis 3,5 tunni võrra. See on loogiline, kuna maa asub peaaegu täpselt +3 ja +4 vööndiaja vahel, kuid sellega kaasneb ka see, et Iraaniga ei jaga sama aega ükski teine riik. Viimati võttis n-ö ajareisi ette Havai lähedal asuv

saareriik Samoa. 2011. aastal muudeti seal nii ajavööndit kui ka kuupäeva. 1892. aastal veensid ameeriklastest kaubitsejad Samoa elanikke sättima oma aja samaks nagu USA kontrolli all olevas Ameerika Samoas, et muuta kaubitsemine lihtsamaks. 119 aasta pärast aga otsustas riik jätta vahele 30. detsember ning liikuda 29. detsembrilt kohe ülejärgmisele päevale. Sellega on riik taas oma pikkuskraadile vastavas vööndiajas. Argentiina asukoha järgi peaks see asuma -4 UTC ajavööndis, kuid riik on mitmeid kordi oma aja suhtes ümber mõelnud. 1920. aastast 1969. aastani vahetas see mitu korda vööndiaega: kord oli see -4 UTC siis -3 UTC, järgmised 20 aastat aga muudeti vööndiaega aga -3 ja -2 UTC vahel. Alates 1993. aastast jagab Argentiina aga sama, -3 UTC vööndit näiteks Uruguay ja Surinamiga. Antarktika peaks aga teoorias olema jagatud 24 vööndiaja vahel, kuna see asub kõigil pikkuskraadidel. Tegelikult on sellel külmal mandril aga kümme ajavööndit, mis põhinevad suuresti sellel, millisele riigile vastav piirkond kuulub. Kell on mõõtevahend ja peab mõõtma täpselt ja õigesti. Kell 12 päeval on keskpäev ja päike kõige kõrgemas punktis. See, mis ajal tööpäevad algavad ja transport liigub, on inimeste, tööandjate, transpordifirmade teha. Selle asemel, et kell tund-kaks-kolm valeks keerata, ei takista keegi ühelgi firmal alustada tööpäeva tund-kakskolm varem või hiljem. Miks peavad üldse kõik inimesed alustama millegi tegemist ühel ja samal ajal? Koormama üle teed, tänavad ja transpordi? Ainult teenindajad olgu kokkulepitud ajal kohal. Kõike muud võib iga kellale sättida vastavalt oludele ja valgusele. Kella keeramine on eriti paha lastele ja vanuritele.Sellest oleks tulnud juba ammu loobuda. See kellade keeramise jutt hoogustub ikka kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Pole ka tänavu teisiti.

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 6

10 soovitust valijale Juba homme algavad kohalike omavalitsuste valimised. Kelle poolt hääletada, et sellest tõuseks kõige enam tulu? Anname siinkohal mõningad näpunäited, kuidas oma valiku õigasust kontrollida. 1. Kõige tähtsam, millises nimekirjas soovitud kandidaat esineb. Suurimat tähtsust omab see parteide nimekirjade puhul. Tegemist võib olla väga toreda mehe või naisega, aga kui partei ikka käsib, siis peab ta tegutsema vastavalt “kontorist” tulnud suunistele. Mida suurem ja mõjukam partei, seda detailsemad ka suunised. 2. Väha oluline on ka nimekirja pikkus, eriti võrreldes samas omavalitsuses kandideerivate teiste nimekirjadega. Kui 20kohalisse volikogusse kandideerib 5 nimekirja, millest 2 on täisnimekirjad (vähemalt 20 liiget), ühes 10 liiget, ühes 7 ja viimases 3 liiget, siis suure tõenäosusega jagavad võimu need 2 täisnimekirja. Teoreetiliselt võivad mõlemad saada absoluutse enamuse (üle kümne koha). Kui 10liikmelisest nimekirjast saavad kõik sisse,ei saa nad ikkagi isegi teoreetiliselt enamust. Ja ka kõigi sissesaamine on üsnagi võimatu. Antud situatsioonis pea-aegu mõttetu on hääletada 7- ja 3liikmelise nimekirja poolt. Suure tõenäosusega pääseb neist volikokku kõige rohkem 1 või 2 liiget (aga ilmselt ei saa nad ühtegi kohta), kes ei suuda seal midagi korda saata. 3. Tähtis on nimekirja koosseis. Kohalike omavalitsuste valimistel hääletatakse ikka esmajoones isikute, mitte partei poolt. Tasub vaadata, kuidas on soovitud nimekirjas olevad kandidaadid varasematel valimistel hääli saanud. Üldjuhul on vähemalt pooled neist ka varem kandideerinud. On selge, et eelmistel valimistel 3 häält saanu ei saa neid märkimisväärselt rohkem ka seekord, kui ta just millegi erilisega valla ulatuses silma paistnud ei ole (saanud vallavanemaks). Valimistulemuste ajalugu saab vaadata http://www.vvk.ee/ index.php?id=10534 4. Vaadake, millised nimekirjad võivad pärast valimisi koalisatsiooni moodustada. Esmajoones sõltub

see kohapeal isiksustest, mitte parteist. Võib ka juhtuda, et mõni valimisliit on mõne mitte eriti populaarse partei käepikenduseks. Sellega tagatakse vajaliku parteitegelase võimulepääsemine. 5. Osa parteide nimekirju koosneb ainult partei liikmetest, osa aga suures osas parteitutest. Viimastest pole seega ka erilist parteipoliitika ajajat loota. Samas ei saa alati lähtuda inimese parteilisuse määramisel sellest, mis ta ise ankeeti on märkinud. Mõni on unustanud oma parteilise kuuluvuse kogemata, mõni aga kindlasti tahtlikult. Parteilist kuuluvust saab kontrollida e-äriregistrsit aadressil https://ariregister.rik.ee/ erakonnad.py/search?sess=4288649608332545240078 901859463524489627690901577561447375321203&l ang=est 6. Vaadake, mida soovitud nimekiri valijatele lubab. Nendel valimistel esinevad parteid ja valimisliidud Raplamaal suhteliselt nõrgalt, osa neist pole siiani õieti reklaami teinudki. Mõned nimekirjad esinesid ETV2 programmis “Valimised 2013. Vali mind” Raplamaa saade on järelvaadatav internetis aadressil http://etv2. err.ee/videod/valimind/26522713-81dc-49e1-b90b2306a62d1c1b 7. Jälgige, kes on antud partei või valimisliidu vallavanemakandidaat. Suure tõenäosusega kandideerib vallavanemakandidaat ka valimistel, aga võib ka mitte kandideerida. Uus volikogu määrab vallavanema vastavalt soovile, kusjuures vallavanem ei pea olema volikogu liige. Küll peab aga volikogu liige olema määratav volikogu esimees. Kui volikogu liige hääletatakse vallavanemaks, siis ta lahkub volikogust ja tema asemel saab volikokku asendusliige samast nimekirjast. Volikogust peavad lahkuma ka loodava vallavalitsuse liikmed ja ametnikud. Samas ei ole päris õige antud isikuid ka nn peibutuspartideks nimetada, sest kellelgi ei saa valimiste ajal olla 100protsendilist kindlust, et nad vallavalitsuse liikmeks või ametnikuks jäävad või saavad. Samas tagavad nad oma “leivaisale” portsu hääli, mille arvel saab volikogu liikmeks keegi teine samast


Raplamaa Ühistöö 7

10 soovitust valijale

nimekirjast ja samas ka kindlustavad oma positsiooni amtnikuna. Nii leidubki hulgaliselt isikuid, kes on aastaid valimistel kandideerinud, sinna ka sisse saanud, aga pole mitte kunagi volikogu tööst osa võtnud. 8. Kohalike omavalitsuse valimistel ei oma esialgne nimekiri olulist tähtsust, pärast valimisi järjestatakse see ümber vastavalt saadud häälte arvule. Volikogusse pääsevad enim hääli saanud isikud. Väga üksikud saavd volikogu liikmeks ainult temale antud häältega (lihtkvoodiga). Lihtkvoodi saame, kui jagame valimas käinud isikute arvu volikoguliikmete arvuga. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitme lihtkvoodi jagu hääli saadi, sõltumata nimekirja pikkusest. Kui teie poolt valitav isik pääseb volikogu liikmeks, kuigi lihtkvooti täis ei saanud, siis saab ta endale vähem hääli saanud kandidaatide hääled. Kui ta aga volikokku ei pääse, annab ta oma hääled rohkem hääli saanud kandidaadile, et see saaks lihtkvoodi täis ja pääseks volikokku. Nii et kui annate oma hääle mitte eriti populaarsele naabri-

mehele, siis suure tõenäosusega läheb teie hääl samas nimekirjas asuvale isikule, kes kogub temast rohkem hääli, aga ei pruugi teile üldse meeldida. 9. Ükasikkandidaadi poolt hääletamine on üldjuhul oma hääle raikamine, kui tegemist ei ole just ülipopulaarse isikuga. Volikokku sissesaamiseks peab ükskkandidaat (nagu ka valimisnimekiri) ületama 5 % häälte künnise. Samamoodi jäävad volikogust eemale väikesed (ja ebapopulaarsed) nimekirjad, kes ei suuda koguda kokku 5 protsenti häältest. Mõni nimekiri võib olla küll pikk, aga kui seal on üldsusele tundmatud või ebapopulaarsed nimed, ei pruugi see nimekiri üldse valimiskünnist (5%) ületada. Näiteks möödunud volikogu valimistel ei saanud Juuru vallas Keskerakonna nimekiri mitte ühtegi kohta, kuigi nimekirjas oli 7 liiget ja Kehtna valla sama erakonna 11liikmeline nimekiri sai ühe volikogukoha. 10. Valima minnes võtke tingimata kaasa isikut tõendav dokument.

Keskerakond puhastab oma ridu Viimaste uudiste põhjal viskas Keskerakond oma ridadest välja 70 liiget, kes kandideerivad teiste erakondade või valimisliitude nimekirjas valdades, kus Keskerakonnal on oma nimekiri. Kokku oli selliseid oma partei vastu kandideerijaid 90. Raplamaa Ühistöö andmetel on Rapla maakonnas selliseid oma partei vastu kandideerijaid 2: Rapla vallas Rapla Vallakodanike Liidus kandideeriv Hans Liibek ja Kehtnas vallas valimisliidus “Väärtuslik Kodupaik” kandideeriv Leon Reitsak. Vähemalt ise on nad kadideerimisdokumentides sellist erakondlikku kuuluvust nimetanud. Kas nimetatud isikud ka parteist välja visati, on seni teadmata, kuna Keskerakond pole väljavisatute nimekirja avalikustanud. Teatavasti viskas Keskerakond pärast eelmiste kohalike omavalitsuste valimisi oma ridadest samal põhjusel välja praeguse Kehtna vallavanema Kalle Toometi. Siis kandideeris Kalle Toomet valimisliidus “Kodukant”. “Kodukandis” kandideeris siis ka Leon Reitsak, kuid teda sellal veel parteist välja ei visatud. Praegu on Kalle Toomet Reformierakonna liige ja sama partei kandideerijate nimekirjas esinumber.


Raplamaa Ühistöö 8

Rail Baltic ühendab Eesti Euroopaga Rail Balticu Eesti projektijuhi Indrek Sirbi arvamusartikkel

http://rapla.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/6579515 Järgmisel aastal möödub 25 aastat hetkest, mil kolm Balti riiki olid omavahel ühendatud - mitte maanteede ja ühiste piirjoonte kaudu, vaid nelja miljoni kätepaariga. Täna kavandame järgmist olulist ühenduslüli, mis liidaks kolm riiki omavahel veelgi tihedamalt kui 600-kilomeetrine katkematu inimkett. Tallinna, Riiat ja Kaunast ühendav kiire raudteeühendus nimetusega Rail Baltic on Eesti ajaloo üks mahukamaid ning olulisemaid taristuprojekte, mille eesmärgiks on taastada toimiv raudteeühendus Euroopaga. Moodne, kiire, turvaline, mugav ja keskkonnasõbralik on vaid mõned märksõnad, millega saab iseloomustada põhjast lõunasse suunduvat Euroopa rööpmelaiusega kiirraudteed. Raudteel hakkava sõitma nii reisi- kui kaubarongid. Üle 700-kilomeetri pikkusel uuel raudteel saavad reisirongid liikuda maksimaalse kiirusega kuni 240 km/h, lühendades Tallinna ja Pärnu vahelist teekonda tunnini ning Riiga jõudmiseks kuluks kõigest kaks tundi. Leedu-Poola piirile jõuaks reisirong nelja ning Varssavisse kaheksa tunniga. Euroopas kasutuseloleva 1435 mm rööpmelaiusega raudteel saavad huvilised jätkata reisimist ka edasi Lääne-Euroopasse.

Raudtee on tuleviku liiklusvorm

Miljardi eurose raudtee-ehituse põhikulud on plaanis katta Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu ning seniste majanduslike analüüside põhjal suudaks Rail Baltic peale valmimist toimida juba isemajandavana. Kiirraudtee rajamisest saavad kasu lisaks rongireisijatele ka siinne turismisektor, transpordiettevõtted, logistikakeskused ja maanteeliiklejad - lisaks olulistele majanduslikele ja julgeolekuaspektidele aitab uus raudteeühendus vähendada liikluskoormust Via Baltical ning sellest võidavad kõik Tallinn-Pärnu maanteel liiklejad tänu paranenud liiklusohutusele. Ilmastikukindel raudteeühendus on ka heaks alternatiiviks, kui ettenägematutel põhjustel ei ole võimalik reisijate ning kaupade transpordiks kasutada maantee- või lennuühendust, nagu juhtus mõned aastad tagasi Islandi vulkaanipurske ajal. Seetõttu ongi Rail Balticu trass Lätis planeeritud Riia lennujaama lähedale, et lisaks Tallinnast väljuvatele lennuühendustele oleks võimalik kasutada ka teisi ühenduspunkte. Eesti on ajalooliselt olnud sild ida ja lääne vahel, kuid nüüdsest lisandub siia täiendavalt veel ka põhjalõuna suund, mis parandab veelgi Eesti ainulaadset

asukohta maailmakaardil. Täna on keeruline täpselt hinnata Rail Balticul tulevikus veetavaid kaubamahte, kuid konkreetse äriplaani ning turundustegevuse koostamine saab olema Rail Balticut koordineeriva äriühingu üks esmaseid ülesandeid. Pikemas perspektiivis on selge, et transpordikoridorides toimub mereveo kallinemise tõttu kaupade liikumine maismaale, kus raudtee on kindlasti keskkonnasõbralikum transpordikanal kui maanteed. Rail Balticu visioon on paljulubav ja annab Eestile võimaluse olla oluline tegija tuleviku põhja-lõuna kaubakoridori arendamisel. Raudtee rajamine on pikaajaline ning mastaapne ettevõtmine ning siin ei saa mööda vaadata ka võimalikust põhja-lõuna koridorist Aasia kaupade veoks Euroopasse. 1435-millimeetrise rööpmelaiuse Euroopaga ühendatud raudtee laiem eesmärk on ka senisest 1520-millimeetrisest ida-lääne raudteeühendusest tulenevate riskide hajutamine - nii majanduslikus kui ka julgeolekualases võtmes.

Kiirem planeerimismenetlus ei tähenda kiirustatud lähenemist

Raudtee valmimistähtajaks võib täna pakkuda 2024, mida ei ole võimalik kaugemasse tulevikku lükata Euroopa Liidu rahastamistingimuste tõttu. Samal ajal on erinevatel põhjustel esinenud tõrkeid projekti käivitusfaasis, mistõttu tuleb planeerimismenetlused viia läbi kavandatust lühemas ajagraafikus. Kuigi pealtnäha võib jääda mulje kiirustamisest, on projekti eestvedajate ning konsultantide südameasjaks võimalikult paljude aspektide põhjalik arvestamine täpse trassikoridori määramisel. Tallinn-Tartu-Valga marsruut välistati juba mõned aastad tagasi, sest oleks võrreldes Tallinn-Pärnu suunaga osutunud ligi 100 km pikemaks, mis omakorda oleks olulisel määral mõjutanud projekti kogumaksumust ning hilisemat tasuvust. Olemasoleva 1520-millimeetrise raudteelaiusega koridori geomeetria ei võimalda kiirrongidel arendada ettenähtud 240-kilomeetrist tunnikiirust, mistõttu tulebki analüüsida võimalikult sirge raudtee rajamiseks täiesti uue koridori kasutamist. Eesmärk on vältida tiheasustusega alasid ning muinsus-, loodus- ja kultuurimälestiste poolest rikkalikke piirkondi. Selle kõige väljaselgitamiseks korraldataksegi praegu maakondades avalikke arutelukoosolekuid ning viiakse läbi põhJätkub lk 9


Raplamaa Ühistöö 9

Rail Baltic ühendab Eesti Euroopaga Rail Balticu Eesti projektijuhi Indrek Sirbi arvamusartikkel

Algus 8. lk

jalikud uuringud. Täpsem trassikava koos võimalike ülesõitude ning muude rajatistega peab selge olema 2014. aasta alguseks, sest vastasel korral satub ohtu ka Euroopa Ühendamise Rahastule esitatava abitaotluse ajastus. Avalike arutelude toimumisaja ning -kohtade valikute osas on väga keeruline leida kõigile elanikele sobivat lahendust, kuid asjassepuutuvaid arvamusi ning ettepanekuid ootavad nii majandusministeeriumi ametnikud kui ka projekti kaasatud konsultandid elektrooniliselt ja ka posti teel - kõige rohkem infot Rail Balticut puudutavate materjalide kohta on võimalik leida projekti kodulehelt. Kõigi arvamust võetakse kuulda ning püütakse võimalikult palju arvestada, kuid igal juhul tuleb kõigil osapooltel olla valmis kompromisside tegemiseks. Eestile miljoneid eurosid maksutulu ning sadu uusi töökohti loov projekt eeldab laiema hüve nimel mõningaid piirkondlikke ebamugavusi ning kitsendusi, kuid võime kinnitada, et kõiki, keda Rail Baltic puudutab, koheldakse võrdselt ning maadeostul rakendatavad kompensatsioonid on mõistlikul tasemel nii ostja kui müüja seisukohast vaadelduna. Paljudele täna esitatavatele küsimustele ei

olegi veel võimalik ammendavaid vastuseid anda, sest uuringud ja analüüsid on alles käimas ja nii mõnedki asjaolud võivad järgnevate kuude jooksul täpsustuda.

Kordumatu võimalus ning ajalooline hetk

Ealeski varem ei ole Eesti olnud nii heal positsioonil, et saada osa sedavõrd mahukast investeeringust Euroopa transpordivõrgustiku ühendamisse. Soodsad rahastustingimused tooksid Eestisse kaasaegse ja keskkonnasõbraliku ühenduse rajamisega ligi miljardi eurose rahasüsti - jääb ju rajatav raudtee Eesti piires Eesti riigi omandisse ning aitab Eestisse tuua täiendavaid turiste, ettevõtjaid, investeeringuid, kaubamahte. Samal ajal paraneb oluliselt liiklusohutus rahvusvaheliselt tähtsal maanteelõigul ning paraneb ka Eesti elanike heaolu mitmekesisemate liiklemisvõimaluste kaudu. Teist sellist võimalust ei pruugi enam tulla, seetõttu tuleb selle suure eesmärgi nimel ka ühiselt pingutada. On keeruline eeldada, et kõik oleksid Rail Balticu rajamise poolt, kuid soovime, et Eesti elanikud ei seisaks sellele unikaalsele projektile vastu.


Raplamaa Ühistöö 10

Leo Rehemaa XIII mälestusturniir pluss Rapla maakonna meistrivõistlused välkmales 5. oktoobril 2013 Kaius Aabo Tarto Aimur Pailk Jaan Sulg Valter Viisut Olavi Pai Kaimar Puusepp Tambet Siemer Mati Poom

x 2 0,5 0 2 2 2 2

0 x 0 1 2 2 2 2

1,5 2 2 1 x 2 0 x 2 1 1,5 2 2 2 2 1

0 0 0 1 x 1 1 0

0 0 0 0 0,5 0 0 0 1 1 x 1 1 x 0 0

0 0 0 1 2 2 2 x

3,5 5 3 3 11 11,5 12 7

SPORDIVETERANIDE MEISTREIVÕISTLUSTE ARVESTUSES I grupp Pai Olavi x Kaimar Puusepp 1 Tambet Siemer 1 II grupp Aabo Tarto Aimur Pailk Jaan Sulg Valter Viisut

x 2 0,5 0

1 x 1

0 x 0 1

1 1 x

2 2 2

1,5 2 x 0

III II I

2 1 2 x

3,5 5 2,5 1

II I III IV

VI V III II III II I IV


Seeriavõistlus „Jookse ja kõnni Raplamaa Seeriavõistlus terviseradadel“ Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida. „Jookse ja tervise kõnni NB! Osaleja vastutab isiklikult oma eest Raplamaa Koht ja aeg: terviseradadel“ Käru terviserada 19. juuni Eva Seera

Raplamaa Ühistöö 11

Osalejad: kõik, kes suudavad antud-distantsi läbida. Margus Sepp Järvakandi terviserada 14. august NB! Osaleja– vastutab isiklikult oma-tervise Märjamaa Järta terviserada 4. eest september Andres Elmik Koht ja aeg: Paluküla terviserada 9. oktoober Kalju Kalda Käru terviserada 19. oktoober juuni Eva Seera Rapla 23. Heiti Vahtra Järvakandialgus terviserada - 17.30 14. august Margus Sepp Võistluste kõikidel etappidel kell Märjamaa – Järta terviserada 4. september Andres Elmik Vanusegrupid: Paluküla terviserada 9. I gr. -7 oktoober aastased Kalju P Kalda - T Rapla 23. HeitiPVahtra II gr. terviserada 8 – oktoober 12 aastased - T Võistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30 III gr. 13 – 16 aastased P - T Vanusegrupid: IV gr. 17 – 34 aastased M - N IVgr. -7 - T- N gr. 35 aastased - 49 aastased P M II 850–aastased 12 aastased P - TM - N VIgr. gr. ja vanemad III gr. 13 – 16 aastased P - T Distantside pikkused: IV gr. 17 M - N I II III – 34 aastased VII V gr. - 49 - N Kaiu 500 m 1400m N - 35 1400 m aastased MM – 2800m VI gr. 50 aastased Pirgu 500 m 2100 m 2100 m -ja vanemad 4200 mM - N Distantside pikkused: Käru 500 m 1100 m 1100 m 2200 m I600 m II III VII m Järvakandi 1200 m 1200 m 2400 Kaiu 500 m 1400m 1400 m M – 2800m Märjamaa 1000 m N - 2800 2800 m Pirgu 500 m 2100 2100 4200 Paluküla 1000 m 1000 m 2500 m Käru 500 m 1100 1100 2200 Rapla 1400 m 1400 m 2800 m Järvakandi 1200 m 1200 m 2400 m Autasustamine: 600 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 m mees- ja Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat Paluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 m naissportlast. Rapla 500 marvesse1400 m tulemused 1400 m st. punktid. 2800 m punktisumma Üldkokkuvõttes läheb 5 etapi Võrdse Autasustamine: korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte. Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast. Korraldus. Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 korral kuuendal sporditöö etapil saavutatud Etappearvestatakse viivad läbi kohalikud vedurid punkte. koostöös projektijuhi ja Rapla Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Korraldus. Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid. Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Raplamaa Ühistöö 12 Maavalla koja pressiteade 8.10.2013

Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni

Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspaikadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas. Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16aastastele noortele välja pandud 200eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriauhindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaikadest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäletamata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loodan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.” Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest: http://andmekogu.hiis.ee/ Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnustamissündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse saalis. Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga kuvale. Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Võistluse eeskiri jm lisateavet: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4908&op=lugu Võistluse lehekülg: http://www.maavald.ee/kuvad/ Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4800&op=lugu Lisa saab küsida: Tel 56686892, koda@maavald.ee

Andres Heinapuu Maavalla koja kirjutaja


Raplamaa Ühistöö 13 Rapla Kultuurikeskuses 9. oktoobril kell 11 VILJANDI LASTE- JA NOORTETEATER REKY 11.00 etendus “SÖÖBIK JA PISIK” Pilet 5.50 €


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus Enn Nõu 80: raamatunäitus (kojulaenutuses)

http://www.raplakrk.ee/

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli lõputööde näitus (saalis)

Õpilaste kunstikonkursi “Minu klaas” parimate tööde näitus (vitriinis)

Великие деятели русской историй: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli Ruhnu maalilaagri tööd: juhendaja Anne Muinaste (lasteosakonnas)

Mu väike kodulinn: teavikute näitus (lugemissaalis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Lahtiolekuajad

Õpin joonistama: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Mees abiellub ühega kaksikõdedest. Kui noorpaar mesinädalatelt koju saabub, uurivad sõbrad mehelt: “Kuidas sa neil küll vahet teed?” Mees vastab: “No minu oma teeb pärast seksi suitsu!” ***

Sügaval metsas, üksikus talus elasid eit ja taat. Ükspäev pesi eit köögis pesu ja nägi läbi akna, et taat tuleb hirmsa jooksuga toa poole ja kui uksele jõudis karjus eidele:”Eit, kähku pesema, mul läks kõvaks.” Eit läkski kiirel sammul kausi juurde, tegi seal vajalikud toimetused ja kohe magamistuppa. Selle ajaga aga jõudis taadil tuhin üle minna ning sõnas: “Kuradi eit, sa tead, et mul kaua ei püsi. Kui järgmine kord näed, et ma jooksuga tulen, siis et oleks pestud ja kasitud ning voodis pikali maas.” Läks nädal ja jupike teistki, kui eit jälle köögis toimetamas, kui nägi, et taat tuli takus kodu poole jooksmas. Eit aga kohe pesema ja jõudis voodissegi heita. Vanamees jõudis lõõtsutades tuppa ja karjus: “Mida sa l**s pikutad, kurat, saun põleb!” *** “Te peate oma tervise huvides kohe järele jätma igasuguse alkoholi sisaldava joogi tarbimise!” manitseb arst enda ees istuvat punase ninaga meest. “Selle asemel tuleb teil hakata piima jooma!” Nädala pärast tuleb mees taas arsti vastuvõtule ja on juba kaugelt näha, et ta pole soovitusest kinni pidanud. “Ma jõin viis päeva piima, nagu soovitasite,” räägib mees arstile. “Eile sain aga lõpuks aru, miks imikud nii hirmsasti röögivad, ja läksin viina peale tagasi…” *** Uusrikas kutsutakse Maksuametisse aru andma: “Eelmise aasta maksudeklaratsioonis kirjutasite, et teenisite kuus miljonit dollarit. Meie andmeil kulutasite te sama aja jooksul aga vähemalt kaheksa miljonit. Kuidas te seda seletate???” “Kuidas seletan, kuidas seletan…” poriseb uusrikas. “Ma lihtsalt ei tule ots-otsaga kokku!” *** Noorpaar veedab mesinädalaid laevareisil. Laev on parajasti keset Atlandi ookeani. “Oh, Jack,” ütleb naine, “kujuta ette, kui laev nüüd põhja läheb – missugune õndsus on siis koos surra!” “Mina oskan ujuda,” tähendab Jack. “Kaabakas!” vastab naine tigedalt. *** Loomad kukuvad auku. On seal natuke aega passinud järsku keegi peeretab. Jänes tõuseb püsti ja karjub: ”Kes peeretas?” Lõvi ütleb vaikselt: ”Mina peeretasin, mis siis?” Jänes tõstab kiitvalt pöidla püsti: ”Voh!” *** Jutuajamine kaitseadvokaadi ja farmeri vahel, kes

nõuab kindlustussumma väljamaksmist avariis talle tekitatud raskete kehavigastuste pärast. Advokaat: “Kas te ütlesite õnnetuskohal politseile, et te tunnete end paremini, kui kunagi varem oma elus?” Farmer: “Jah.” Advokaat: “Kuidas siis tuleb, et te nüüd väidate, et olite tõsiselt vigastatud, kui mu kliendi auto teie hobusevankrisse sisse sõitis?!?” Farmer: “Kui politseinik sündmuskohale jõudis, läks ta kõigepealt mu hobuse juurde, kellel oli jalaluu murdunud, ning lasi ta maha. Siis läks ta Pitsu, mu koera, juurde, kes oli samuti raskelt vigastatud, ning lasi ka tema maha. Kui ta seejärel minult küsis, kuidas ma end tunnen, siis mõtlesin ma, et antud olukorras on ainus tark tegu vastata, et ma tunnen end paremini, kui kunagi varem oma elus…” *** irikuõpetaja on lõpetamas oma jutlust: “Järgmisel nädalal räägin ma valetamisest. Et te saaksite ennast teemaga paremini kurssi viia, siis palun lugege kodus Markuse evangeeliumi 17. peatükki.” Nädal möödub ja kirikuõpetaja alustab jutlust: “Eelmisel nädalal ma palusin teil lugeda Markuse evangeeliumi 17. peatükki. Kui paljud teist seda tegid?” Pooled kirikus olevatest inimestes tõstavad käe. Kirikuõpetaja: “Tublid, et te käe tõstsite. Just teie oletegi need inimesed, kellest ma tahan täna rääkida, sest Markuse evangeeliumis on kokku ainult 16 peatükki…” *** Kõnnib praporšik väeosa värava poole, lükates enda ees sitaga täidetud käru. Vastu tuleb kapten, kes õelalt küsib: “Mida sa siis täna varastasid?” “Seltsimees kapten, jumala nimel, mitte midagi!” “Ei usu! Ma pole veel näinud ühtegi praporšikku, kes ei varasta!” ütleb kapten ja pistab käe küünarnukini sita sisse. Seal mõni aeg sobrades, aga mitte midagi leides, annab loa edasi liikuda. Vastu tuleb major, kes küsib: “Noh, mida me siis täna sisse vehkisime?” “Seltsimees major, jumala nimel, mitte midagi! Seltsimees kapten just kontrollis!” “Ei usu,” ütleb major ja pistab temagi käe sita sisse. Midagi leidmata laseb mehel minna. Jõuab mees väravasse, kus seisab tunnimees, kes samamoodi küsib: “Mida siis seltsimees praporšik täna varastanud on…?” “Püha jumal, tunnistan käsi südamel, et mitte kui midagi! Näete, kapten ja major just kontrollisid!” “Ei usu,” kostab tunnimees ja sobrabki juba mõlema käega sitas. Lõpuks lubab praporšiku väravast välja. Praporšik, jõudes värava taha, keerab sitalaadungi põõsasse kummuli ja pomiseb: “Mida varastasin, mida varastasin…Kurat, käru varastasin!”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

18

5

6

29

30

31

32

44

11

12

13

51

52

56

57

58

65

66

71 77

33

34

46

91

92

35

48

60 68

80

61 69

86

100

102

82 87

94

95

42

62

75

83 88

96

89 97

101 103

106

PAREMALE 1 Veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks 7 Helilooja (1898-1982) 13 Alevik Raplamaal Kohila vallas 18 Ülem-, pea19 Mahuti 20 Keemilise elemendi väikseim osake 21 Hoidmine 22 Ettemakse 23 Silmusega nöör hobuste ja muude loomade püüdmiseks 24 Kuurort Abhaasias 25 Leotis viina v õlle tegemiseks 26 Linn Lätis 27 Endine sigaretimark 28 Võltsimisvastane Kaubandusleping 31 Tasase pinnaga kõrgendik 34 Heli-, muusika35 Vana katkine riidetükk 38 Rahvalaul 39 Kodulind 40 Pealinn Euroopas 41 Tasane, suuremate kõrgenditeta 43 Lame, vaimukuseta, kulunud 45 Iraagi pealinn 49 End fotograafi tööruum 50 Lühiajaline vahi all pidamine 52 Suur lai tükk 53 Eesti graafik 55 Sõjamasin

63

70 74

81

37

55

73

93

17

49

54

59

79

36 41

47 53

67

85

16

21

40

78

84

15

24

72

76

14

27

45

50

105

Ristsõnad

20

39

43

99

10

26

38

90

9

23

25

64

8

19

22

28

7

104 107

56 Kodulind 57 USA osariik 60 Kaapimisriist 64 Egiptuse pealinn 67 Arvama, mõtlema 69 Kaksus 71 Pruukost 72 Vald Ida-Virumaal 73 Toestav sõrestik 74 Piirdeaed 76 Aega puudutavad andmed 78 Lääge 80 Rohtla Lõuna-Ameerikas 83 Sõjajumal 84 Asustatud koht 86 Vene isevalitseja 87 Maapähkel 90 Vistrik 93 Tühi jutt 95 Etem 97 Kerjus 99 Mõõteriista näit 100 Soiguma 101 Linn Kreekas 102 Bussimark 103 Lagipunkt 104 Vana 105 Vanakreeka puhkpill 106 Huvireisija 107 Vaeslapseks jääma

98

ALLA 1 Kaugemal 2 Grimass 3 Tartu linnaosa 4 Lihatoode 5 Kreeka täht 6 Püssipauk 7 Vanaisa 8 Seade kinos 9 Norm, määr 10 Hõberaha 11 Riik Euroopas 12 Relvastatud kaitsesalk 13 Aldani lisajõgi 14 Eesti helilooja 15 Soni 16 Kartulisort 17 Saar Aleuudi saarestikus 29 Brasiilia osariik 30 Sepa tööriist 32 EW riigimees 33 Ahistamata 34 Kivimite sulam maa sisemuses 35 Drink 36 Margariinisort 37 Kott 41 Emane koer 42 Poja naine 43 Sõbralik, südamlik, heasoovlik 44 Riik Aafrikas 46 Aadama ja Eeva poeg 47 Prantsuse kirjanik 48 Senegali pealinn 51 Vahetevahel 54 Lebama 58 Liikumisvõimeline elusolend 59 Teise nimega 61 Po lisajõgi 62 Väike söögi- ja joogikoht 63 Ruum koolis 65 Kuju kreeka mütoloogiast 66 Kampuchea rahaühik 68 Eesti linn 70 USA osariik 75 Eesti Ajutise Maanõukogu liige 76 Jorjen 77 Eesti luuletaja 79 Peatus-, puhkepaik 81 Üks musketär 82 Kartulisort 85 Armuand 86 Lühike lauakõne 88 Elektrivoolu tugevus 89 Vald Harjumaal 91 Küla Raplamaal Rapla vallas 92 Riigikogu liige (PPL) 94 Praht 95 Poola proua 96 Hiiglasuur asi 97 Automark 98 Vaikselt


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

18

5

6

29

30

31

32

44

12

13

51

52

56

57

58

65

66

71 77

33

34

46

91

92

35

48

60 68

80

61 69

86 95

100

102

82 87

94

42

62

63

70 74

81

37

55

73

93

17

49

54

59

79

36 41

47 53

67

85

16

21

40

78

84

15

24

72

76

14

27

45

50

105

11

20

39

43

99

10

26

38

90

vabaks hetkeks

9

23

25

64

8

19

22

28

7

75

83 88

96

89 97

98

101 103

106

PAREMALE 1 A. Christie detektiiv 7 Mesilaspiim 13 Järv Soomes 18 Vistrik 19 Pori 20 India osariik 21 Hing sees 22 Kondiitritoode 23 Kõrgusmärk nivelleerimisel 24 Itaalia viiulimeister 25 Kala 26 Vibuga laskeriist keskajal 27 Sõjajumal 28 Soomlaste äikesejumala UKKO naine 31 Eesti jõgi 34 Väärismetall 35 Eesti kirjanik 38 Ratsakarjuste viskenöör 39 Tasase pinnaga kõrgendik 40 Maakoore graniidikiht 41 Meremehe hüüd 43 Vald Läänemaal 45 Järelliide 49 Sepa tööriist 50 Pürenee põliselanik 52 Eesti kiskjaline 53 Huumor 55 Eesti sisearhitekt 56 Puri 57 Sõjalaevastik

104 107

60 Köidikud 64 Küla Raplamaal Kehtna vallas 67 Ajakiri 69 Kristlik misjoniorganisatsioon 71 Samoa pealinn 72 Sügisõunasort 73 Po lisajõgi 74 Reini lisajõgi 76 Terviseasutus 78 Kuna, kuivõrd 80 Riigikogu liige 83 Teravili 84 Küla Valgamaal Karula vallas 86 Koraani peatükk 87 Lõuna-Aafrika suguharude viskoda 90 "Mägede poeg" 93 USA osariik 95 Vald Järva maakonnas 97 Valgustatuse mõõtühik 99 Destillaat 100 Veendunud olema 101 USA osariik 102 Leidlaps 103 Katoliku vaimuliku rüü 104 Teatud kogu, vägi, väesalk 105 India osariik 106 Kinnine tõld 107 USA filmitäht ALLA 1 Rõhu- ja pingeühik

2 Korras (kõnek) 3 Siseliide 4 Kints, reba 5 Kreeka täht 6 Kala, karplane 7 Küla Harjumaal 8 Huvitav, veetlev 9 Kandev, juhtiv mõte 10 Vääratus, komistus, eksitus 11 Ofitsiaalne 12 Vald Järva maakonnas 13 Õhukeseks kulunud riie 14 Nad 15 Õunasort 16 Kiiremini 17 Egiptuse viljakuse jumalanna 29 Millegi küljest ärakaabitud aine 30 Putuka nõel 32 Suusafirma 33 Linn Rumeenias 34 Austria kirjanik 35 Mäeahelik Aasias 36 Hüüdsõna 37 Sellel ajal, sellisel juhul 41 Suge 42 V. Panso pseudonüüm 43 Jumalateenistus 44 Jaapani tervendusmeetod, põhineb eluenergia vahendamisel 46 Planeet 47 Riik Aasias 48 Valguspilt 51 Riist linade kupardamiseks 54 Asula Tartumaal 58 Raiumine 59 Kiisu 61 Kinnitusvahend 62 Gruusia raha 63 Kümnendik 65 Hädahüüd 66 Automark 68 Ühtlase kumerusega joon 70 Linn Saksamaal 75 Sõiduvoorimehe troska 76 Mõõteriista numbrilaud 77 Aretamise saadus 79 Eesti kiskjaline 81 Koduloom 82 Riik Euroopas 85 Kõige uuem 86 Kipskrohv 88 Vald Saare maakonnas 89 Vene rahvapill 91 Mitte väljas 92 Rivi, viirg 94 Tuntud lukufirma 95 Transpordivahend 96 Alus, põhi, lähteala 97 Viiuldaja 98 Linn Soomes


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnad Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud 6

4

1 8

4 9 8

8 8

3

7 6 5 2 1 4

3

5 8

9

7

2 2

8

2 6

4 8 7 6

2 7 6 3 3 5 4 4 3 7 4 1 2 8

9 4

7 3

4 1 3 7 5 8 7 4 9

6 8 1 7

5 4

3

3

5

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo. comuv.com/ Head lahendamist!

9 5 2 8

9

5 4 3

8

7 9 8

7

3 8 1 8 2 2 9 7 1

1

6

6

6

2

5

8 4 3

4 6 5 1 3 5 1 7 5 1

3 8 1 6 4 4 1

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

6

3 8 1 8 2 2 9 7

1

9

5 4 3

8

1 7 5

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

1

3 8 1 6 4 4 1

2 7 6 8 3 1 9 5 4

4 9 1 2 5 7 8 6 3

5 3 8 9 6 4 7 2 1

3 1 2 6 4 9 5 7 8

9 8 7 3 1 5 2 4 6

6 4 5 7 8 2 1 3 9

8 2 9 4 7 3 6 1 5

1 6 3 5 2 8 4 9 7

7 5 4 1 9 6 3 8 2


Raplamaa Ühistöö 20

Homme, 10. oktoobril algab eelhääletamine maakonnakeskustes ja elektrooniline hääletamine. Maakonnakeskustes saab hääletada 10. – 13. oktoobrini kella 12:00-st kuni 20:00-ni. Elektrooniline hääletamine algab 10. oktoobril kell 9:00 ja lõpeb 16. oktoobril kell 18:00, hääletada saab ööpäevaringselt. Maakonnakeskuses saab hääletada sõltumata isiku registrijärgsest elukohast. Igas maakonnakeskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid 16 ja Tartu linnas 6. Jaoskondade täpsemad asukohad leiab Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt. Elektrooniliselt saab hääletada aadressil valimised.ee. Selleks on vaja internetiühendusega arvutit ning isiku tuvastamiseks ID-kaarti või mobiil-ID-d ja pin-koode. Soovi korral saab Interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel 10 .– 16. oktoober valimisjaoskonnas. Valimispäeval, 20. oktoobril häält enam muuta ei saa. Esmakordselt on võimalik Android-süsteemil põhineva nutitelefoniga kontrollida antud hääle kohale jõudmist. Häälekontrollist pikemalt.

Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub 14 . – 16. oktoobrini. Sel perioodil saab hääletada nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool oma elukohta vastavas jaoskonnas. Valimispäeval, 20. oktoobril saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamiseks tuleb esitada eelnevalt kirjalik taotlus või tellida hääletamiskast koju telefoni teel, kuid seda ainult valimispäeval kella 9:00-st kuni 14:00-ni.

Maakonnakeskuses eelhääletamist korraldatakse järgmistes valimisjaoskondades: http://www.vvk.ee/index.php?id=13305 TALLINNAS - 16 jaoskonda TARTUS - 6 jaoskonda HAAPSALUS - 1 jaoskond JÕGEVAL - 1 jaoskond JÕHVIS - 1 jaoskond KURESSAARES - 1 jaoskond KÄRDLAS - 1 jaoskond PAIDES - 1 jaoskond

PÕLVAS - 1 jaoskond PÄRNUS - 1 jaoskond RAKVERES - 1 jaoskond RAPLAS - 1 jaoskond VALGAS - 1 jaoskond VILJANDIS - 1 jaoskond VÕRUS - 1 jaoskond


Raplamaa Ühistöö 21

TALLINNAS Haabersti linnaosas - valimisjaoskond nr. 6: Haabersti Linnaosa Valitsus, Ehitajate tee 109a - valimisjaoskond nr. 7: Rocca al Mare kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102 Kesklinna linnaosas - valimisjaoskond nr. 10: Viru Keskuse autobussiterminal , Viru väljak 6 - valimisjaoskond nr. 16: Solarise keskus, Estonia pst 9 - valimisjaoskond nr. 17: Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse väljak 7 Kristiine linnaosas - valimisjaoskond nr. 23: Kristiine kaubanduskeskus, Endla 45 Lasnamäe linnaosas - valimisjaoskond nr. 35: Maxima XX, Smuuli tee 9 - valimisjaoskond nr. 45: Ümera kaubanduskeskus, Ümera 3 - valimisjaoskond nr. 48: Lasnamäe Centrum, Mustakivi tee 13 - valimisjaoskond nr. 51: Läänemere Selver, Läänemere tee 28 Mustamäe linnaosas - valimisjaoskond nr. 61: Magistrali kaubanduskeskus, Sõpruse pst 201/203 Nõmme linnaosas - valimisjaoskond nr. 68: Järve kaubanduskeskus, Pärnu mnt 238 - valimisjaoskond nr. 69: Nõmme kultuurikeskus, Turu plats 2 Põhja-Tallinna linnaosas - valimisjaoskond nr. 86: Kopli Ametikool, Kopli 98 - valimisjaoskond nr. 93: Stroomi rannahoone, Pelguranna 30 - valimisjaoskond nr: 96: Jaama turg, Kopli 1 TARTUS - valimisjaoskond nr. 2: Kaubanduskeskus Eeden, Kalda tee 1c - valimisjaoskond nr. 4: Annelinna Prisma, Nõlvaku 2

- valimisjaoskond nr. 5: Annelinna Keskus, Kalda tee 43 - valimisjaoskond nr. 6: Tartu Kaubamaja, Riia 1 - valimisjaoskond nr. 7: Tasku Keskus, Turu 2 - valimisjaoskond nr. 11: Lõunakeskus, Ringtee 75a HAAPSALUS - valimisjaoskond nr. 1: Haapsalu Kultuurikeskus, Posti 3 JÕGEVAL - valimisjaoskond nr. 1: Jõgeva Kultuurikeskus, Aia 6 JÕHVIS - valimisjaoskond nr. 2: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Kutse 13 KURESSAARES - valimisjaoskond nr. 1: Kuressaare RaamatukoguKonverentsikeskus, Tallinna 6 KÄRDLAS - valimisjaoskond nr. 1: Kärdla Kultuurikeskus, Rookopli 18 PAIDES - valimisjaoskond nr. 2: Paide Kultuurikeskus, Pärnu 18 PÕLVAS - valimisjaokond nr. 1: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus, Kesk 15 PÄRNUS - valimisjaoskond nr. 7: Pärnu Vanalinna Põhikool, Nikolai 26 RAKVERES - valimisjaoskond nr. 2: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Lai 7 RAPLAS - valimisjaoskond nr. 1: Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt 17 VALGAS - valimisjaoskond nr. 1: Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Kesk 1 VILJANDIS - valimisjaoskond nr: 2: Viljandi Spordihoone, Vaksali 4 VÕRUS - valimisjaoskond nr. 2: Võru Kultuurimaja Kannel, Liiva 13


Raplamaa Ühistöö 22


Raplamaa Ühistöö 23

15.11.2013 kell 19.00 Tartu Kontsert MARKO MATVERE MERELAULUD Rapla Kultuurikeskuses

Kontserdil kõlavad vanad merelaulud ja ballaadid koos jutuga purjelaevanduse kuldajast. Purjelaevanduse hiilgeajaks loetakse 16-20 sajandit. Sel perioodil toimetasid raapurjede all sõitvad laevad kaupu ja väljarändajaid kõikidesse maailmajagudesse. Sellest perioodist pärineb ka merelaulude traditsioon - shanty, millest omakorda arenes tänapäevane, meile nii armas merelaul. Purjelaevade ajastu lõpetas aurumasina täiustamine ning lõpliku hoobi andis sisepõlemismootori kasutuselevõtt. Kõige ilusamad, romantilisemad ja lõbusamad laulud on tänapäeva jõudnud 19. sajandist. Marko Matvere: „Kõik armastatumad mereromantikutest laulukirjutajad toetuvad oma loomingus sellele pärimusele. Laevad olid siis puust ja mehed rauast.“ Laul - Marko Matvere Akordion - Peep Raun


Raplamaa Ühistöö 24

Sihtasutus Põhja-Eesti Turism kuulutab välja konkursi „Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2013“

http://www.northestonia.eu/et/uudised/sihtasutus-pohja-eesti-turism-kuulutab-valja-konkursi-pohja-eestiparimad-turismiarendajad Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2013. Konkursi „Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2013“ eesmärgiks on tunnustada Põhja-Eesti regioonis edukalt tegutsevaid turismiettevõtjaid, -arendajaid ja atraktiivseid valdkondlikke projekte ning teadvustada regiooni inimestele turismivaldkonna olulisust. Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Põhja-Eesti VIII turismikonverentsil Harjumaal, Padisel 7. novembril 2013. a. Võitjaid tunnustab SA Põhja-Eesti Turism. Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati. Kõik nominendid esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@northestonia.eu, sihtasutuse Põhja-Eesti Turism koduleheküljel www.northestonia.eu asuva esitamise vormi kaudu: „Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2013“ või kirjalikult aadressil Karja 3-16 Paide 72717 märgusõnaga „Turismiarendajate tunnustamine“. Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 15.oktoobriks 2013.a. Loe lisainfot: Põhja-Eesti parimad turismiarendajad STATUUT Põhja-Eesti Turism on Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa omavalitsuste liitude ning mittetulundusühing Eesti Maaturism poolt asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koordineerida ning arendada turismialast tegevust ja turismiettevõtlusele vajalikku keskkonda Põhja-Eestis.

Põhja - Eesti turismiarendajate tunnustamise statuut http://www.northestonia.eu/sites/default/files/pohja-eesti_parimad_turismiarendajad_statuut.pdf Tunnustada avalikult Põhja-Eesti regioonis edukalt tegutsevaid turismiarendajaid ja atraktiivseid projekte ning teadvustada regiooni inimestele turismivaldkonna olulisust. Konkursi korraldajaks on SA Põhja-Eesti Turism. Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati. Konkurss Põhja-Eesti parimate turismiarendajate tunnustamiseks kuulutatakse iga-aastaselt välja SA PõhjaEesti Turism nõukogu poolt. Avalikkuse teavitamiseks kasutatavad infokanalid on: Põhja-Eesti Turismi kodulehekülg, maakondade ajalehed, maakondade infoportaalid. Konkurss korraldatakse üks kord aastas. Esildised esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile info@northestonia.eu või kirjalikult aadressil Karja 3-16 Paide 72717 märgusõnaga „Turismiarendajate tunnustamine“ konkursijuhendis esitatud tähtajaks. Esitamise vorm avaldatakse Põhja-Eesti Turism koduleheküljel aadressil www. northestonia.eu. Arvesse lähevad ainult esitamise vormi abil ülesseatud kandidaadid. Korraldajal on vajadusel õigus küsida kandidaadi kohta täiendavat informatsiooni. Kandidaadi esitamise vormis peab olema kirjas järgnev informatsioon: •Esitaja andmed (nimi, kontaktisik, telefon, kontaktaadress) •Esitatava kandidaadi andmed (isiku/organisatsiooni nimi, kontaktisik, telefon, kontaktaadress) •Selgitus-põhjendus, miks just see kandidaat või need kandidaadid esitatakse •Lisada võib kandidaadi kohta lisamaterjale, mis toetavad ja on seotud antud projektiga (fotod, artiklid jms)


Raplamaa Ühistöö 25


Raplamaa Ühistöö 26


Raplamaa Ühistöö 27

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!

http://www.booking.com/hotel/ee/a-a-nauri-ka1-4laliskorterid.et.html?sid=2d5221d9d8aa380f5b91d7e1fe9871a1;dcid=1;checkin=2013-09-27;checkout=2013-09-28;srfid=0145e15a37ea9b4a0684bc6ef12b990722325519X10 ANNE1 •ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 4 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada. Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 40 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Raplas, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel. Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskorterites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juures, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris. Pakume Teile erinevate suurustega kortereid majutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täisvarustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest. Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, seljakotituristidele. Öö hind kahele 18€ Öö hind neljale 32€ Öö hind kuuele 48€ Alla 3-aastastele lastele tasuta.

ANNE2 •kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 6 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 50 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit AVATUD IGAPÄEVASELT võimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või enamaks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga konsulteerimisel.

broneerimine www.booking.com A.A.Nauri Külaliskorterid


Raplamaa Ühistöö 28

Tule tagasi, Gabriel! 27.11.13 19:00 Rapla Kultuurikeskus Lavastaja: Lasse Lindeman (Soome) Kunstnik: Jaak Vaus Osades: Anne Paluver, Ene Järvis, Agnes Aaliste ja Jüri Aarma Autor: Mika Waltari (Soome) Kestvus: Kaks tundi MIKA WALTARI (1908 - 1979) oli üks viljakamaid ja mitmekülgsemaid Soome kirjandusklassikuid, Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Ta on viljelenud praktiliselt kõike, mida kirjanduse vallas viljeleda saab: luuletustest ja näidenditest novellide ja romaanideni. Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta romaaniga “Sinuhe, egiptlane”, mida on tõlgitud neljakümnesse keelde, kaasa arvatud eesti. Ka tema teatritükke on mängitud paljudes maades, keele ja kultuuri läheduse tõttu küllaltki palju muidugi Eestis. Viimati mängiti Eestis Mika Waltari komöödiat “Hilinenud pulmaöö” samuti Vana Baskini Teatris ja Lasse Lindemani lavastuses aastatel 2009 - 2012. “Tule tagasi, Gabriel” (“Gabriel, tule takaisin!”) nagu ka “Hilinenud pulmaöö” kuulub Mika Waltari kergemate, nn. meelelahutuslike teatritükkide hulka, mida ta on kirjutanud kümmekond. Kaks õde-vanatüdrukut peavad paberikaupade poodi ja kasvatavad orvuks jäänud õetütart. Selles peres hoiab kõiki ohje ja võtmeid vanem õde, kes on väga range, kokkuhoidlik ja askeetlik ning nõuab seda ka teistelt majalistelt. Elu veereb kõigutamatult oma kindlas rütmis ja näib, et see ei saagi muutuda. Kuid siis juhtub miski, mis kõigi kolme ellu järsu pöörde ja muutuse toob. Nimelt ilmub nende majja Gabriel, erakordsete võimete ja oskutega mees, kellel õnnestub... Aga siit edasi ei saa selle vaimukalt ja säravalt kirjutatud komöödia sisu ette ära rääkida. Kes teada tahab, peab tulema ise vaatama.

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: peeterpiir@gmail.com Toimetuse üldaadress: raplamaa.yhistoo@gmail.com piirpeeter@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks)

http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks).

2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net


Raplamaa Ühistöö nr 41, 9.10.2013