Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 33(85)

See vastik, vastik Tallinna Televisioon! Ühel toredal kohtumisel tuli jutuks austatud ja armastatud muusikaõpetaja ja kontsertmeistriga Tallina TV. See pidi olema nii vastik, et…pidi olema enesekiitmine ja ei midagi huvitavat. Tegemist on muidugi kartellimeediale mitte alluva kanaliga. Kanaliga, mis praegu oma pildi kvaliteedilt ülejäänutest peajagu parem. Lisaks sellele palju operatiivset infot ja ülihead kultuuri ja muusikasaated. Seda kõike vist austatud proua pole ei näinud ega vaadanud. Kuidas muidu saab tekkida selline väär arusaam, mida jõuliselt ka kõrvalistujaile eksponeeritakse. Aga jumal tänatud, et on TTV. Mina olen sealt nii

14. august 2013 Liivamäed said ära aetud, miljonid nüüd siia maetud

Jätkub 2. lk

Nälgimise ime Pealkiri selline seepärast, et Evelin Ilvese õpetusi järgida nende ülikalliduse tõttu kohe kuidagi tavainimene ei saa. Ja kui siia lisada ka Esimese leedi poolt soovitatud vabatahtlik töötamine, siis üks väljapääs ongi nälgimine. Meelde tuleb kunagi loetud Paul S. Breggi tark raamat nälgimisest ravi eesmärgil. Loetud raamat avaldas mulle sügavat mõju. Selles õpetati organismi mürkidest puhastamist veedieedi abil. Programme oli algajatele, alates 24 h kuni 40 päevani, mida siis kirjeldati. „Nälgimise ime“ on tõsine ja meditsiinilise vaatenurga alt kirjutatud. Seega siis kohe range hoiatus siia: katsetage allkirjutatut vaid pärast konsulteerimist oma perearstiga! Ei teisiti! Jätkub 4. lk

Sellel foto on Kodula piiripunkt. Suure kära ja veel suurema rahaga ehitatud Euroopa Liidu suurprojekt. Siin peaksid vurama rongid väärtusliku kaubaga Venemaa poole ja sealt ka siia. Toimigu transiit ja raha muudkui voolaku meie riigikassasse. Nii oli selle suurejoonelise projekti mõte. Aga ei. Siin valitseb vaikus. Juba teist aastat! Tunamullu septembris suurejooneliselt avatud Koidula raudteepiiripunktis haigutab täna vaid tühjus ning pole näha mingit liikumist. 70 miljonit eurot maksma läinud Koidula piirijaamas on kümme paari rööpaid, neist üheksa on mõeldud kaubarongidele ning üks reisirongidele. Kokku on piirialal rongidele 38 pöörangut. Koidula projekti käigus rajati 25,6 kilomeetrit raudteed, 6,3 kilomeetrit maanteed ja kuus silda, millest kolm on suuremad ja kolm väiksemad. Jätkub 3. lk


Raplamaa Ühistöö 2

See vastik, vastik Tallinna Televisioon!

Algus 1. lk palju inetuid asju teada saanud, mida poleks iial uskunud, et see on meie õigusriigis ja ausa riigivalitsemise juures võimalik. Ei ole see keski propaganda ja iseenese kiitmine, mis võimuerakondlasi häirib, mis on neile lausa ohtlik. See on ausalt selliste asjade avaldamine, millest kodanikel siiamaani aimugi pole olnud. Ei esine TTV-s ainult keski kiitvad keskerakondlased. Esinevad ausad ja südametunnistusega inimesed. Sellised, kellele valetamine, hämamine ja varjamine on otseselt vastik ja vastuvõtmatu. Sellised, kes ei lase endale selgeks teha, et kui valetab ja varjab “õilis” võimuerakondlane, siis on see “inimkonna hüvanguks” ja rahvale “väga vajalik”, aga kui valetab “paariaparteisse” kuuluv poliitik, siis see on “ohtlik eestlusele” ja tuleb paljastada. Riiki peab saama valitseda ausalt ja nii, et rahvas tervikuna, mitte ainult väike valitute seltskond sellest kasu saab. Valelikud poliitikud, eriti kui nende käes on võim, on rahvale ja rahvusele ohtlikud. Vaat siis „vastik Tallinna Televisioon“, kes paljastab tõde. Tõde on väga valus. Eriti veel, kui oled pimestatud valitsevast propagandast. Küllap nii ka too austatud ja armastatud kontsertmeister. Mida siis Tallinna Televisioon ilmsiks on toonud? Aga palun, mõned näited: Peale nomenklatuuri semude aitasid baltisaksa päritolu Siim Kallast ka ta väljavalitud rahva rahvuskaaslased, nagu näiteks kunagised Viru ärikad ja vangla elanikud Abram Sher ja Aleksander Balmages. Kommunistliku sotsialismi päevil täiesti kapitalistlikku lihunikuäri ajav Balmages, kelle paljude suurejooneliste äriprojektide hulgas oli ka Tallinn - Tel Aviv lennuliini avamine, leiti kahjuks hiljem täiesti surnult Moskva hotellitoast. Abrami sõprus Siimuga tasus seevastu hästi. Tema oli ainuke Kallase Eestis asuvatest äripartneritest, kes 10 miljoni tehingu pealt pool miljonit dollarit matti võttis. Hästi teenis muidugi ka advokaat Simon Levin, Kallase edukas kaitsja 10 miljoni dollari tehingu kohtu protsessil. Ja veel. Sellal kui Siim Kallas oli hoiukassade peavalitsuse juhataja, läks hoiukassade süsteemist kaduma suuri rahasummasid. Üks skeemidest oli kuuldavasti selline: kui hoiustaja surma korral pärijad rahale järele ei tulnud, siis läks raha Kallase ja ka teiste asjameeste taskusse.

VEB fondi peamised antikangelased on Siim Kallas, Vahur Kraft, Andres Lipstok, Tiit Vähi, Ain Hanschmidt, Andrus Ansip ja Jürgen Ligi. “Piisas aga Eesti Pangal Reformierakonna kontrolli alt välja libiseda, kui kohe tekkisid parteilisse ringkaitsesse mõrad. Ansip näitas näpuga Kallase ja Krafti suunas, et need võiksid mäletada ja rääkida. Kallas näitas näpuga Krafti suunas, et tema tegi. Kraft ei mäleta üldse mitte midagi, aga ei astunud väidetavalt ilma ülemuse ehk Kallaseta ühtegi sammu,” selgitas ta. Aga kuidas sai Vahur Kraft alla kirjutada dokumendile kui panga president, sest kuni 27.04. 1995 aastani oli presidendiks Siim Kallas. Härrased, tegemist on ikka 32 miljoni USD ehk ca 450 miljoni EEK kadumisega, mitte 10000 krooni kadumisega Ja nüüd loodi komisjone, et see lugu kinni mätsida. Siil saab ka aru, et tõde ei taheta välja selgitada ja et tõde on juba Riigiprokuröri poolt aegumistähtajaga kasti pandud. Praegune on ainult rahva lollitamine. Ardo Hansson, Eesti Panga nõukogu liige 1993. aastast, leiab, et pangandus peaks olema konservatiivne ja seal on suurte tehingutega mängimine hädaohtlik. Ta kahetseb, et Põhja-Eesti Panga (PEP) 10 miljoni dollari tehingut ei toodud arutamiseks Eesti Panga nõukogu ette. Kuid salajasus kuuluski tehingu sooritajate plaanidesse. Kui muu risk kõrvale jätta, oleks Eesti Panga nõukogu või PEP-i järelevalvenõukogu vaevalt lubanud tehingut vahendada rahvusvahelise kaliibriga ärimehel Abram Sheril. Praegu on Eestis kordades hullem olukord kui nõukaajal. Siis ei saanud sellistest rahade kadumisest isegi suured parteijuhid unistada. Sellel, kes ka tegelikult end asjaga kurssi viia tahab, on võimalik hõlpsasti raamatukogust laenutada ja läbi lugeda too, tubli ajakirjaniku T. Kümmeli poolt üllatavlt põhjalikult uuritud ja üllatavalt kergesti loetavaks kokku kirjutatud raamat “Isamaa rüüstajad”. No seal on tõesti üllatavalt põhjalikult ja see tavainimesele väga raskesti adutav teema selgesti lahti kirjutatud. Need olid vaid üksikud killud Tallinna Televisiooni saadetest. Otsustage ise, kui vastik see tõde teile on.

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 3

Algus 1. lk

Liivamäed said ära aetud, miljonid nüüd siia maetud

Eesti kagupiiril asuva Koidula raudteepiirijaama arendusala suurus on ligi 100 hektarit. Eesti-Vene piirijaama avamisele Koidulas sõitis tunamullu 3. septembril Balti jaamast lausa erirong, kus teiste seas oli reisijana ka Vene Föderatsiooni suursaadik Juri Merzljakov. Tartus astusid rongi peale president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, peaminister Andrus Ansip ja majandusminister Juhan Parts. Nüüdseks on avamislilled närtsinud, joodud šampus ununenud ja piirijaamas surmvaikus. Sellised asjad juhtuvad ikka, kui suur ülekontinendiline bürokraatiaaparaat töötab. Nendele inimestele, kes veel Vene aja lollusi mäletavad, pole taolised asjad nagu Saaremaa süvasadam ja Koidula piiripunkt mingid üllatused. Paneme veel Mäo vägeva teejupi juurde,

just kui sõidaks Miami ja saamegi sellele lolluse mõõdupuu süsteemile, kus keegi mitte millegi eest ei vastuta. Ega nende mahavisatud miljonite pärast kelleltki aru ei pärita. Oli ju teada, et Eesti ja Venamaa vahel enam kaupu ei vahetata ehk naftarongid pandi juba 2007 seisma. Kohalikele oli algusest saati selge, et seda Koidula piirijaama pole kellelegi vaja. Nii saab olema ka selle „kümnemilli“ Siimu Rail Balticaga. Nüüd võiks see Partsu kontor töötud külamehed Kagu-Eestist kokku kutsuda rööpaid üles kiskuma ja ka muud rauakolu kokku korjama ning Kuusakoskisse vedama. Saavad inimesed tööd ja elatist keelatud bensiiniveo asemele. Abiks ikka!

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 4

Nälgimise ime

Panen kirja oma proovikogemused. Nälgisin alguses ühe päeva korraga. Enne nälgimist olin veel ühe päeva ainult lahjendatud keefiri peal. Hiljem proovisin 3 päeva nädalas nälgida. Ka 8 päeva sai ära proovitud. Kui ma nüüd mäletan, siis minek üle 3 päeva ongi kõige raskem emotsionaalselt, mitte nii väga füüsiliselt. Sest kuidas sa ütled ei, kui kõik teised söövad, kodus, tööl ja mujal. Siis oli vaja iga kord selgitada, milles asi. Ega teised seda ei mõistnud. Neile tundus ikka, et ma olen püsti segane. Tegelikult 4. päev oli selles protsessis ülemineku päev. Jood vett sidrunilõiguga kannust. Seda peab kasutama päevas 3 liitrit ja regulaarselt. Vesi viib organismist mürgid välja, annab lihastele toonust. Veel annab jõudu lusikatäis mett, kui mõnel pilt eest ära läheb. 5 päev oli murdepunkt, siis enam süüa ei tahagi. Pole isu. Võibolla see üllatab, kuid nii see on. Alates viiendast päevast on asi väga mõnus. Tekib vabanemine. Organism hakkab harjuma ka “mõttega” et talle ei antagi enam midagi ette. Söögiisu kaob viiendal päeval. Ka emotsionaalselt erinevad kolmas ja viies päev nagu öö ja päev. Kolmandal päeval on pilt taskus, aga viiendal päeval hüppad rõõmust ja vabadusest. Kerge on olla. Seitsmes päev on juba väga mõnus olla. Tekib tahe edasi nälgida. Nüüd peab olema ülimalt ettevaatlik, kui otsustad mitte jätkata ja alustada toitumist. Need toidukogused peavad olema suutäied. Paari tunniste vahedega. Alustada tuleb keedetud köögiviljadega, mitte värske rohelisega. Rohelist veel ei tohi süüa. Ammugi liha ja rasvast. See on liiga ränk toit. Juba paari päevaga taastub organismis inimese normaalne toidu vastuvõtt, kuid ma ei tea, kui ruttu taastub see siis, kui nälgida üle 8 päeva. Tõenäoliselt kauem. Selline protseduur nagu seda on nälgimine ja üksnes vee joomine, tuleb alati kasuks. Pea hakkab tööle, ihu sünnib nagu uuesti. Tõuseb toonus. Liigestest kaob ära sinna kogunenud mürk ja väga palju muid jääkaineid. Eks see olegi selline suurpuhastus, mis parem kui paastumine, mis rohkem usuline protseduur.

Taimetoidust hangib maks vajalikke mineraalaineid, suutes nende varal organismi kogunenud mürke paremini kui mõni keemialabor kahjutuks teha. Mida tervem on maks, seda enam suudab maks mürke keharakkudest, kaasa arvatud aju rakkudest (väsimus!) välja viia. Küll aga soovitan teha täielikku veepaastu, mis on kergem organismile ümberlülitumiseks sisemistele reservidele. Väga ettevaatlik tuleb olla taastumisel, sest võivad esineda järsud vererõhu muutused, eriti ülekaalulistel! Jällegi konsulteering arstiga. Ainult kogenud tohter oskab hinnata teie seisundit ning näha nälgimisega põhjustatud muutuste tegelikku mõju. “Näljaga” ravimise tulemused osutuvad positiivseteks. Uuringute käigus avastasid teadlased nälgimise edu saladuse, milleks osutus organismi kaitsejõudude ärkamine. Nii või teisiti on tegu positiivse mõjutusega. Katkend raamatust “ Nälgimise ime” P. Bregg Inimene sureb ebaõige toitumise ja vägijookide taltsutamatu tarbimise tõttu kaks korda varem kui ta peaks surema. Loomad elavad oma eluea lõpuni kui neid ei häirita. Inimene om ainus elusolend, kes ei saavuta oma loomuliku eluaja piiri. Metsloomad tunnevad instinkti alusel, mida süüa ja juua. Haiguse ajal nad nälgivad. Aga inimene sööb ja joob kõike, kasutab raskesti seeditavaid toite ja joob mürgiseid jooke ja imestab, et elab alla oma võimaluste piire. Hea tervise nimel tuleb vaeva näha. Saladus seisneb keha puhtuse hoidmises ja regeneratsioonis naturaalse toidu, nälgimise, puhta õhu, päikese, füüsiliste harjutuste, puhkuse jm. abil. PS! Raamatu autor oli selle raamatu kirjutamise hetkel 85 aastane, tegeles alpinismiga, oli kiirkõndija ja ujuja, edastades neis alades endast palju nooremaid. P. Bregg oli nõustajaks kuninglikele peredele,poliitikutele, sportlastele jne. Raamatut luges ja katsetas oma ihu peal,

A.Aju


Raplamaa Ühistöö 5


0814/koige-suurem-juurdehindlus-on-selveris-ja-prismas

Raplamaa Ühistöö 6


Raplamaa Ühistöö 7

17. augustil toimub Kuusiku lennuväljal “Lennupiknik 2013”

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2203.html

Planeeritav päevakava: 10:00-10:30 Õhusõidukite saabumine. 10:30-11:00 Briifing pilootidele. 11:00-11:15 Lennupäeva avamine. 11:15-12:00 Langevarjuhüpped lennukist BN-2A ja An-2. 12:00-13:00 Õhusõidukite maapealne esitlus pealtvaatajatele, erinevate lennundusalade tutvustamine. 13:00-15:00 Õhusõidukite lennud, langevarjuhüpped, huvilennud ja tandemhüpped pealtvaatajatele. 15:00-15:30 Õhusõidukite lahkumine, jätkuvad langevarjuhüpped ja huvilennud. 16:30-17:00 Lennupäeva lõpetamine. Sõltuvalt ilmastikutingimustest võivad kavas toimuda muudatused. Üritus on pealtvaatajatele tasuta. Lennupiknikku aitab korraldada Era- ja Harrastuspilootide Liit


Raplamaa Ühistöö 8 KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 8. august 2013

Madalatel paisudel pole vee erikasutusluba edaspidi vaja

Valitsus kiitis täna heaks veeseaduse muudatused, mille jõustumise tagajärjel ei ole edaspidi vajalik taotleda vee erikasutusluba paisudel, millega tõstetakse veetaset kuni üks meeter. Selliseid paise, millele omanikud edaspidi vee erikasutusluba taotlema ei pea, on umbes 240, kuid erand ei kehti lõheliste veekogude puhul, kus on endiselt vee erikasutusluba vaja juba 30 cm paisutuse puhul. Lisaks säilivad eelnõus ka varasemad põhimõtted kaladele läbipääsu võimaldamise osas: lõheliste jõgedel tuleb läbipääs tagada igal juhul, Keskkonnaameti nõudmisel ka muudel jõgedel. Näiteks leidub meil kalanduslikult tähtsaid jõgesid, kus kalade vaba üles- ja allavoolu liikumine on oluline hoopis karplaste jaoks. „Kuigi vee erikasutusluba ei ole väikestel veepaisudel enam vaja, siis keskkonnanõudeid tuleb ikka täita. Lisaks tuleb uute paisude rajamisel küsida ehitusluba ning Keskkonnaameti kooskõlastust. See välistab keskkonnaohtlike paisude rajamise ning omanik saab juba planeerimise algfaasis teada, kas paisule on tarvis rajada kalapääs,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Käesoleva eelnõuga lahendatakse ka seni ebaselgelt reguleeritud veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise toimumise küsimused. Edaspidi tuleb näiteks küsida Keskkonnaametilt nõusolekut ja kohaliku omavalitsuse seisukohta, kui kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole. See on vajalik selleks, et paisutuse tulemusel tekkinud paisjärved ei kaoks meile päris ootamatult ning, et oleks võimalik seada veetaseme alandamiseks keskkonnakaitse tingimusi. Lisaks paisusid puudutavatele sätetele näeb eelnõu ette vee erikasutuslubade tähtajatuks muutmist. Praegu antakse neid lubasid viieks aastaks, kuid arvestades kui mahukad ja pikaajalised on enamik vee kasutamisega seotud investeeringutest (nt reoveepuhastid, veehaarded jne), on see ebaotstarbekas. Paise on meie vooluveekogudel hinnanguliselt kokku pea 1000. Paisud tekitavad looduskeskkonnale kahju eelkõige seetõttu, et paisutamisega rikutakse vooluveekogude looduslikku veerežiimi, mis avaldab eelkõige mõju kaladele, kes ei pääse liikuma looduslikele kudealadele. Teisalt pakuvad paisutamise tulemusel tekkinud paisjärved tihti rekreatiivset väärtust kohalikele kogukondadele, olles korrastatuna meeldivaks puhkealaks ja ujumiskohaks.

Suveöö taevas


Raplamaa Ühistöö 9

17. augustil Rabivere mõisa pargis Rabivere Külade Külapäev ...

11.00 Traditsiooniline võrkpallivõistlus 13.00 Meenutushetked Rabivere vana külakooli mälestuskivi juures 13.00 Avatud kohalike käsitöömeistrite töötoad ja näitused, toimuvad seltskondlikud mängud, avatud puhvet 14.00 ja 18.00 eelmiste külapäevade videofilmide vaatamine 15.30 Rongkäik. Algus Ööbiku talukohast, edasi liigutakse mõisa parki, millele järgneb külapäevade pidulik avamine. Esinevad Hageri kooli rahvatantsijad, Maarja Sert ja Tiina Adamson, Kohila segarahvatantsurühm Lastele avatud atraktsioon Õnneloos ja seltskondlikud mängud, avatud puhvet. 19.00 Tantsurühm “Ilus rüht” ja kantritantsijad Kohilast 20.00 jalakeerutuseks simman REIN KONTSON Tantsu vaheaegadel mängud ja oksjon. Kaardimaksed ei toimi, vabandame. Päeva juhib Pille Amur

KoMo Rattasarja V etapp 11. augustil Vana-Vigala laululava juures pargis

http://www.komo.ee/ Rada soojenduseks ja registreerimine avatud 11.00 Algusega kell 12.00 toimuvad ajasõidud (1 ring), kus eraldistardist stardivad võistlejad rajale iga 30 sekundi tagant. Orienteeruvad stardiajad: 12.00 vanuseklassid M7, N7 12.30 vanuseklassid M10, N10 12.50 vanuseklassid M12, N12, M14, N14 13.30 vanuseklassid M16, N16, M18, N18 14.00 vanuseklassid N, NV1, NV2 14.40 vanuseklassid M, MV1, MV2 Ringi pikkus orienteeruvalt 1,2 km


Raplamaa Ühistöö 10

Sillaotsa talumuuseumis augustis ja septembris 15. august Rukkimaarjapäev

Rukkimaarjapäev tähistab rukkikülvi algust. Rahvasuu kõneleb, et rukkikülviga tehti algust kolm päeva enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäeval ei tohtinud külvata, siis läks seeme ussitama. Rukkilõikusega tuli algust teha alati laupäeval. Muuseumis on võimalus sirbiga vilja lõigata ja rukkihakki teha, saab punuda omale rukkipärja ning uudseleiba võiga pakutakse ka. Esimesed õunadki on maitsmiseks laual. Kõik tulijad teretulnud. Üritus tasuta.

17. august kell 19.00 vabaõhuetendus “Kraavihallid”, esitab TOPELT-KIIKS 16. – 20. september. Sügistööd talus Muuseumipere ootab igal sügisel lasteaedade lapsi ja koolide õpilasi osalema muuseumitundidesse, et üheskoos kiiremini hakkama saada rehepeksuga ja linatöödega. Õpime tundma teravilju ja mida nendest valmistada saab. Võimalik maitsta omaküpsetatud rukkileiba võiga. Muuseumitund kestab 1tund ja 30 minutit. Grupi suurus kuni 30 last. Maksumus: a) muuseumipilet + 2 giiditasu grupi kohta. b) Pilet 3. EUR – lisaks võimalik maitsta omaküpsetatud rukkileiba võiga

Rapla laulu konkurss!

Esita oma laul “Rapla laulu” konkursile! Rapla laul konkursi juhend:

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2187.html Laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda Konkursikomisjon hindab laule eelnevalt ning vakõik füüsilised ja juriidilised isikud (vanuse piiranguid lib välja lõppvõistlusele pääsevad laulud. Need esiei ole), v.a hindamiskomisjoni liikmed. Laul võib olla tatakse Rapla linna 20. juubeli avalikul kontserdil 5. soolo-, ansambli- või koorilaul. oktoobril 2013 Rapla Kultuurikeskuses. Samal õhtul Laulukonkursil osalev laul peab vastama järgmiste- kuulutatakse välja „Rapla laul“. Laulukonkursi võitjale le nõuetele: laulu kestus ei tohi ületada kolme minutit, ehk autor(ite)le antakse välja autoritasu 400 eurot ja laulul peavad olema Raplaga seotud sõnad ja laul peab võidulugu salvestatakse. olema eestikeelne. Konkursi komisjonil on õigus välja anda täiendaKonkursist osavõtuks esitada oma laulu materjalid vaid eripreemiaid. hiljemalt 15. septembriks 2013 aadressil Rapla KultuuKui konkursile ei laeku vastava tasemega laule, jäerikeskus, Tallinna mnt 17a, Rapla 79513, ümbrikule takse autoritasu välja andmata. märgusõna „Rapla laul“. Laulude ettekandmise avalikul kontserdil tagab Laulu materjalid on: soovitavalt autor ning see on live-esitus. Võimalik ka* demo (esituse salvestis); sutada saateansamblit. * noodid koos sõnadega (iga noodirea all vastavad Konkursile esitatud laule võib konkursi korraldaja sõnad); sõnade peal duurimärgid; kasutada edaspidi lisatasudeta. * eraldi lehel sõnad; Korraldaja jätab endale õiguse juhendis muudatusi * laulu autori(te) andmed eraldi kinnises ümbrikus teha. (nimi, telefon, e-posti aadress). Info: Age Rebel tel 52 90853, e-post: kultuurikeskus@rapla.ee


Raplamaa Ühistöö 11

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!

http://apartmentrapla.webs.com/ www.booking.com

ANNE1 •ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 4 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada. Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 40 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Raplas, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel. Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskorterites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juures, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

ANNE2 •kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 6 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 50 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris. Pakume Teile erinevate suurustega kortereid majutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täisvarustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest. Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, seljakotituristidele. AVATUD IGAPÄEVASELT Öö hind kahele 18€ võimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või enaÖö hind neljale 32€ maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga konÖö hind kuuele 48€ sulteerimisel. Alla 3-aastastele lastele tasuta. broneerimine www.booking.com A.A.Nauri Külaliskorterid


Raplamaa Ühistöö 12 PRESSITEADE Eesti Vabaõhumuuseum

Eesti Vabaõhumuuseum kuulutab Kultuuripärandi aasta puhul välja võistluse eesmärgiga püstitada mälestusmärk eterniidile

Võidutöö püstitatakse Eesti Vabaõhumuuseumisse kavandatava 4-korteriga kolhoosielamu tulevasele asukohale ja peaks seetõttu olema teisaldatav. „Üle poole sajandi on meie hooneid katnud ja kaitsnud „kole“ materjal eterniit. Nüüdseks harjumuspärane, lihtsalt paigaldatav, kättesaadav, väga vastupidav ning maastikku sobituv hall laineline plaat on ära hoidnud tuhandete hoonete hävimise,“ võttis palju vaidlusi tekitanud asja kokku Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Võistlusest ootame osa võtma kõiki, kel on lennukaid ideid, mida suudavad ka paberile panna, ning kes tunnevad, et see teema neid kõnetab. Mälestusmärk peaks olema hõlpsalt teostatav, teisaldatav ja võimalusel ka taaskasutuse ideid kandev. Materjalikasutus on vaba, kuid mälestusmärk peab olema ilmastikule vastupidav. Taiese maksimaalsed mõõtmed võiksid olla kõrgus 2 m, laius 2 m. Ideekavandi puhul hinnatakse eelkõige vaimukust ja selget idee esitust. Esitatud töö peab pakkuma ka teostamiseks tehnilise lahenduse. Tööde kavandite esitamise tähtaeg on 1. september, väljavalitud tööde autoritelt ootame 20. septembriks makette, mis pannakse tutvumiseks välja 20.-22. septembrini toimuval Ökomässul Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus. Võidutöö valitakse välja 22. septembril (jälgi Ökomässu reklaami!). Võitjat premeeritakse 200 eurose auhinnarahaga ning tema kavandi järgi valmib mälestusmärk, mis püstitatakse Eesti Vabaõhumuuseumisse kavandatava kolhoosielamu asukohale. Tööde kavandeid ootame elektrooniliselt: elo@evm.ee või postiga aadressil: Maa-arhitektuuri Keskus (märgusõna „Eterniit“) Eesti Vabaõhumuuseum Vabaõhumuuseumi tee 12 13521 Tallinn Lisainfo: Elo Lutsepp, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht, 53 444 769, elo@evm.ee

Au ja kiitus eterniidile!


Raplamaa Ühistöö 13

Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgrattamatkad: 16. august

Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni! Teave: susi@raplamv.ee, tel 510 9173 http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_ puhkus/rattaga_raplamaal/

Tähelepanu!

Nüüd Raplamaa Ühistöö allalaadimiseks aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ Seoses spämmirünnakutega aadressile www.raplayhis.eu ei ole antud aadressilt enam võimalik Raplamaa Ühistööd alla laadida. Küll aga saab lehte jätkuvalt lehitseda aadressidel http://en.calameo.com/accounts/1139744 ja http://issuu.com/piirp/ Aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ on avaldatud kõik selle aasta ajalehed. 2011. aasta proovilehed ja 2012. aasta lehed asuvad aadressil http://yhitoo2012.net23.net Samas asub ka pildialbum Raplamaa pildis ja pildil 2012. Tasuta interaktiivsed ristsõnad nüüd eraldi leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/. Senised ristsõnad leiab sealt kokkupakituna ühte pakki. Pakis leidub 88 ristsõna, nii et kellel veel lahendamata, leiab tegevust pikemaks ajaks. Samast saab alla laadida ka kaks lehekülge sudokusid pdf-failis. Üks leht on kergeid, teine raskeid sudokusid. Nii et igaühele midagi vastavalt võimetele. Kuna http://www.ristsonad.netii.net/ aadressil on esinenud mõningaid tõrkeid, siis laadisime täpselt samad ristsõnad ka aadressile http://web.zone.ee/ristsonad/ Kirjad palume saata edaspidi aadressile piirpeeter@gmail.com või raplamaa.yhistoo@gmail.com Kui leidub isikuid, kes tahaksid endalegi tasuta kodulehte valmistada, siis leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/ on sobiv viide neilegi. Kui ainult leidub, mida üles laadida.

Nüüd Raplamaa Ühistöö ka twitteris!


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus Rapla vanadel fotodel (fuajees)

http://www.raplakrk.ee/

Aastaring: Tiina Azojani loodusfotod (saalis)

Elu on lugu: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Autogrammiga raamatuid meie kogust (vitriinis) Kehtna Kunstide Kooli lõpetanu Daniel Tõevälja tööde näitus. Juhendaja Saima Randjärv (lasteosakonnas) Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis)

Reisimise aeg: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest (kojulaenutuses) Unenäod ja ennustamine: raamatunäitus (lugemissaalis) Regina Lukk-Toompere 60 : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev. Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 18.00. L 10 - 15 (6. juuli ja 10. aug.) Teistel laupäevadel raamatukogu suletud.


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Metsa vahel jalutavad jänes ja rebane. Äkki ilmub nende juurde hea haldjatar, kes lubab täita mõlema 3 soovi. Rebane palub: “Noh metsas on üksi igav elada, ole hea ja tee mulle üks emarebane.” Rebane ei jõua veel lauset õieti lõpetadagi, kui tema kõrval seisab ilus koheva sabaga emarebane. Jänes mõtleb natuke ja palub siis oma esimese soovina kotitäie porgandeid. Ka temagi soov täitub otsekohe. Nüüd on jälle rebase kord soovida. Ta mõtleb tiba ja ütleb: ” Kuule, ühest emasest jääb väheks, tee teine veel!” Ilmubki teine kaunis emarebane. Jänes mõtleb nüüd natuke kauem ja soovib siis endale mopeedi. Selle ta ka saab. Rebane ragistab nüüd pool tundi ajusid, et välja mõelda tõeliselt hea viimane soov. Lõpuks lausub: “Ma võtaks veel kolmanda emarebase ka… ” Ja tema viimane soov saab silmapilkselt täidetud. Jänes seepeale paneb mopeedi käima, viskab porgandikoti õlale ning hakkab sõitma. Juba kaugel eemal olles karjub ta oma viimase soovi: “Minu viimane soov oleks, et rebasel iialgi ei seisaks!” *** Kotkas istus puul, puhkas ja ei teinud mitte midagi. Väike jänes nägi kotkast ja küsis temalt: “Kas ma tohiks ka istuda sinu kombel ja mitte midagi teha?” Kotkas vastas: “Muidugi, miks mitte!” Jänes istus puu alla maha ja jäi samuti puhkama. Järsku ilmus välja rebane, hüppas jänesele kallale ja sõi ta ära. Loo moraal: et istuda ja passida, tehes mitte midagi, pead sa istuma väga kõrgel kohal… *** Tšuktš tahab Alla Pugatšovaga abielluda. Pugatšova teatab, et on nõus ainult siis tšuktšiga abielluma, kui see talle krokodillinahksed saapad toob. Tšuktš sõidabki Aafrikasse saapaid muretsema. Pugatšova ootab aasta, teise, kolmanda, siis ei pea enam vastu ja sõidab ka Aafrikasse tšuktši otsima. Jõuab Niiluse äärde ja näeb: jõe kaldal istub tšuktš ja püüab krokodille, tema selja taga on aga terve krokodillidest mägi! Tšuktš tõmbab järjekordse krokodilli jõest välja, vaatab seda ja lööb siis käega: “Kuradi-kurat! Jälle sattus saabasteta krokodill!” *** Suures auditooriumis peetakse loengut seksist. Küsimus saalist: “Öelge palun, härra lektor, missugused lihased tõstavad

suguorganit?” “Aga vabandage, kui vana te olete?” küsib lektor küsimuse esitanud mehelt. “Ma olen 73-aastane, aga mis siis…?” küsib papi saalist. “Siis ainult biitsepsid!” teatab lektor resoluutselt. *** Öö. Tihe udu. Pargis kohtuvad kaks pilves narkomaani. “Kuule,” ütleb üks, “ma ei saa mitte aru, mis see seal taevas paistab – päike või kuu?” “Ma ei tea,” vastab teine, “ma pole kohalik…” *** Kaks vanamutti omavahel: “Kas tead, Malle, et mul hüpnotisööri võimed!” kiidab üks. “Kust sa seda võtad, Leida?” imestab teine. “No aga alati, kui ma sisenen bussi, kus kõik kohad täis on, jäävad kõik noored automaatselt oma pinkidel magama!” *** Narkomaan sureb ära. Tema sõbrad ja sugulased istuvad peielauas. Üks sõber müksab teist ja ütleb: “Sa ütle ka mõni sõna Toomase mälestuseks!” Sõber hüppab püsti ja karjub: “Kibe!” “Idioot oled või?” imestab kolmas sõber. “Me saadame teda ju sõjaväkke!!!” *** “Kuule, Maali, kas sa neid pangaautomaate usaldad?” “Mitte üks põrm, Juuli! Ma võtsin eile kogu oma pensioni automaadist välja ja viisin panka!” *** Mida ütlevad erinevast rahvusest naised, kui mees tuleb koju, nemad on aga armukesega voodis? Hispaanlanna: “Juan, tapa palun tema, mitte mind!” Inglanna: “Sir, te saabusite valel ajal!” Prantslanna: “Mis seal ikka, Jean, tule kah voodisse!” Juuditar: “Aabram? Oled see sina? Aga kes siis siin minu kõrval on?” Venelanna: “Ausõna, ma viimast korda! Ära ainult näkku löö!” *** Vanadekodus armuvad kaks 80-aastast. “Ee… äkki läheksime ka voodisse?” pakub vanahärra mõne aja pärast ebalevalt. “Olgu, aga ainult kondoomiga!” nõustub vanaproua. “Parem karta kui kahetseda…” “Ega meie siis enam lapsi saa! Ja suguhaigust pole kah karta!” “Aga ettevaatus pole kunagi liiast! Ajalehes ju just kirjutas, et vanadest munadest võib kergesti salmonelloosi saada…”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

18

5

6

7

29

30 36 42

12

13

31

64

45

52

88

54 61

71

95

96

98

99

75

81 90

82 91

102

PAREMALE 1 Ladina-Ameerika löökpill 7 Ennast mittearvestav 12 Teistest lahus 18 Raskejalgne 19 Punakaspruun 20 Kalevipoja koer 21 Väike kaanega kastike 22 Osahaaval 23 Mahe 24 Alajaamast väljuv toiteliin 25 Andrei Tarkovski film 26 Islami rituaalne palvus 5 korda päevas 27 Liitplokk 28 Terviseasutus 30 Toidu keeduvedelik 32 Söötis põld 33 Meteoriidikraater Eestis 35 Opeli mudel 37 Vene isevalitseja 38 Sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist 41 Emane koer 43 Riidesort 45 Eriala 48 Riik Aasias 50 Pole võimalik 52 Vene luuletaja 53 Vehklemisrelv 55 Alus, põhi, lähteala 56 Moel, moodi

62 67

74

89

49 55

60

70

80

40

48

66

73

87

17

34 39

47

59

69

79

46 53

65

68 72

33 38

58

63

16

21

32

44

57

15

27

37

51

14

24

43

50

101

11

26

41

86

Ristsõnad

23

35

78

10 20

25

56

9

19

22

28

8

92

76 83

93

77 84

94 97 100

103

58 Puiestee 60 Söötraig 63 Angara lisajõgi 65 Dirigent 66 Sügislill 67 A. Saali ajalooline jutustus 68 Vanakuri 69 Müürileht 71 Alati ruttav 72 Kreeka täht 73 Urve, väike vaheruum aines 74 Rõhknööp 76 Hoidla 78 Vald Lääne-Virumaal 80 Linn Soomes 82 Identsus 86 Soome merejumal 89 Uimasti (medits) 92 Muskushibiski vili 94 todiImik 95 Mõiste males 96 Tumekollane looduslik pigment 97 Rahvakoosolek V-Kreekas 98 Kütusefirma 99 Kaudne tõend (jur) 100 Väike koobas 101 Itaalia uudisteagentuur 102 Kartulisort 103 Asjatundja

85

ALLA 1 Inglise näitleja (s 1947) 2 Teisaldatav koorem, laadung 3 Aasialane 4 Küla Harjumaal 5 E dirigent (eesnimega) 6 Õhtusöök kutsutud külalistele 7 Doonau lisajõgi 8 Kirikulõhe 9 Kreeka täht 10 Hõberaha 11 Vald Võru maakonnas 12 Tunderõhk (lingv) 13 Virn 14 Linn Jaapanis 15 Armastuse jumalanna slaavi mütoloogias 16 Riidesort 17 Keemiline ründeaine 29 Kreeka täht 31 Nähtaval 32 Võllapuu 33 Teravalt mõru, viha 34 Papagoi 35 Asulatüüp 36 Kübe 37 Venelane halvustavalt 39 Kanapoeg 40 Inuiti naistetuunika 42 Mongoolia RV sõdur 44 Austraalia rahaühik 46 Meessoost isik 47 Televiisor 49 Asula Harjumaal 51 Tundemeel, meelelisus 54 Kelmus 57 Kaunis 58 Vanakreeka puhkpill 59 Piima-, piim61 Linnriik Sumeris 62 Lõõp 64 Maitse 67 Tuntud küla Raplamaal 69 Luule 70 Põõsastaim söödavate viljadega 72 Tõstemasin 73 Mööbliese 75 Odra- või nisuleib 77 Kesk-Aasia rahvapill 79 Kala 81 Eesti näitleja 83 Maitseomadus 84 Eesti kirjanik (1904-1970) 85 Mustus, sopp 87 Jooginõu 88 Linn Komimaal 90 Kirjutusvedelik 91 Jõgi Euroopas 93 Ümbris 94 Peakott hobusel


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

18

5

6

7

29

30 36 42

13

31

64

45

52

88

54 61

71

95

96

98

99

75

81 90

102

PAREMALE 1 Koidula jutustus 7 Sporangium 12 Elbe lisajõgi 18 "Mägede poeg" 19 Eesti poliitik ja naljamees 20 Osmani väepealik 21 Alluv 22 Kala 23 Kõlbama, sünnis olema 24 Neljarealine luuletus 25 Lehtersuue 26 Levikuala 27 Suusataja 28 Klaverimängija 30 Dekaluumen 32 "Õnne 13" tegelane 33 Elund 35 Kass 37 Riidesort 38 Kaudne tõend (jur) 41 Kalapulgad 43 Dirigent 45 Suur mereasukas 48 Sumeri jumalate kuningas 50 Kaksus 52 Peruu pealinn 53 Lõbutunnet väljendav häälitsus 55 Enda-, oma56 Baranka

82 91

62 67

74

89

49 55

60

70

80

40

48

66

73

87

17

34 39

47

59

69

79

46 53

65

68 72

33 38

58

63

16

21

32

44

57

15

27

37

51

14

24

43

50

101

12

26

41

86

11

23

35

78

10 20

25

56

vabaks hetkeks

9

19

22

28

8

92

76 83

93

77 84

94 97 100

103

58 Tasutav summa 60 Linnu63 Õhukeseks kulunud riie 65 Talisõiduk 66 Vald Tartu maakonnas 67 Doonau lisajõgi 68 Türgi sõudelaev 69 Asula Jõgeva mk 71 Tahtmine elada 72 Tohter 73 Näitleja (s 1947) 74 Asula Tartumaal 76 Endine apteegikaaluühik 78 Eesti poliitik (mõõdukas) 80 Rohtla Lõuna-Ameerikas 82 Salvav pilge 86 Uurali lisajõgi 89 Pisipakk 92 Katoliku vaimulik Prantsusmaal 94 Vald Viljandi maakonnas 95 Sorav, voolav 96 Hajusalt, segamini 97 Nelja uksega sõiduauto 98 Vald Ida-Virumaal 99 Õnnetoojaks peetav ese 100 Vanaaegkonna neljas ajastu ning ladestu 101 Mälumäng 102 Seisevnoot räimepüügiks 103 Kitsas tee

85

ALLA 1 Pindalaühik Inglismaal 2 Egiptuse viljakuse jumalanna 3 Sodiaagimärk 4 Karu 5 Papagoiline 6 Pole võimalik 7 Küsitlusfirma 8 Tähelepanelikult jälgima 9 Riik Aafrikas 10 Liistak, õhuke leht 11 Abielutus, paljunemine viljastuseta 12 Metsloom 13 Eesti koorijuht 14 Eesti näitleja 15 Hoiul, alles 16 Küla Harjumaal 17 Prantsuse linn 29 Vald Järva maakonnas 31 Ehitusmaterjal 32 Eesti rallisõitja 33 Teravili 34 Keskaegne kaupmeeste või käsitööliste ühing 35 Liblikas 36 Tööriist 37 Uhke eramaja 39 Inisemine 40 Eesti end karikaturist 42 Vanapapa, taat 44 Peremees, valdaja 46 Itaalia uudisteagentuur 47 Itaalia filmilavastaja (1921-89) 49 Soovi täitumise ootus 51 Surma läbi abikaasata jäänud isik 54 Rooma eepos 57 Lohk, süvend 58 Pampajänes 59 Teravilja lihvitud tera 61 Sõidulaud 62 Irisemine 64 Latt 67 Kratt 69 Kanaari saar 70 Talispordiala 72 Mesilaspiim 73 Topsik 75 Küla Raplamaal Kehtna vallas 77 Hiina rahaühik (1/10 jüaani) 79 Sepa tööriist 81 Kiisu 83 Nädalapäev 84 Järv Lätis 85 Teraviljatoode 87 Ilmakaar 88 Eleegiline 90 Võllapuu 91 Joastik Ida-Virus 93 Informatsiooniühik 94 Põllutöömasin


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnad Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud 6 3 9

1 4 7 9

2

4

2 6 2 9 5 3 5 1 2 5 1 3 4 2 8 6 5 9 4 5 2 9 1

3 2

7

3

1

1 4 1 5 7 8 6 3

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo. comuv.com/ Head lahendamist!

8

3

6

9 4 2 3 4 6 3 8 4 2 1 9 2 5 7 6 8 7 4 9 9 3 2

1

4 7 2 2 5 6 9 3 7 5 1 2 3 4 5 3 4 3 9 7

1 6 9 5

2

9

6

6

1 5

7 7 5 9 1 4 3 8 6 5

1 4 2 6 3 8 4 3 8

3

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


2

Raplamaa Ühistöö 19

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

9

6

6

1 5

3

6

7 7 5 9 1 4 3 8 6 5

1 4 2 6 3 8 4 3 8

3

7 1 6 5 2 8 4 9 3

5 9 3 6 4 7 2 8 1

8 4 2 3 9 1 6 5 7

9 6 8 1 5 4 3 7 2

3 5 4 9 7 2 1 6 8

1 2 7 8 3 6 9 4 5

2 8 5 4 6 3 7 1 9

4 7 9 2 1 5 8 3 6

6 3 1 7 8 9 5 2 4


Raplamaa Ühistöö 20


Raplamaa Ühistöö 21


Raplamaa Ühistöö 22


Raplamaa Ühistöö 23


Raplamaa Ühistöö 24


Raplamaa Ühistöö 25

Seeriavõistlus „Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel“

Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida. NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eest Koht ja aeg: Käru terviserada 19. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada 14. august Margus Sepp Märjamaa – Järta terviserada 4. september Andres Elmik Paluküla terviserada 9. oktoober Kalju Kalda Rapla terviserada 23. oktoober Heiti Vahtra Võistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30 Vanusegrupid: I gr. -7 aastased P - T II gr. 8 – 12 aastased P - T III gr. 13 – 16 aastased P - T IV gr. 17 – 34 aastased M - N V gr. 35 - 49 aastased M - N VI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III VII Kaiu 500 m 1400m N - 1400 m M – 2800m Pirgu 500 m 2100 m 2100 m 4200 m Käru 500 m 1100 m 1100 m 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 1200 m 2400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 m Paluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 m Rapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 m Autasustamine: Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast. Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte. Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Korraldus. Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Raplamaa Ühistöö 26

28.08 kell 19 Rapla Lauluväljak


Raplamaa Ühistöö 27

Kus sähvib äike?

Ilmateade lubab järjekordselt kohati äikest. Kus on aga see koht? Ülevaate annab lehekülg http://www.blitzortung.org/Webpages/index.php?lang=en&page=1 , kus võib igal ajahetkel olukorda jälgida. Samalt leheküljelt leiab palju muudki informatsiooni.


Raplamaa Ühistöö 28

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: peeterpiir@gmail.com Toimetuse üldaadress: raplamaa.yhistoo@gmail.com piirpeeter@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks)

http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks).

2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net

Raplamaa Ühistöö nr 33, 14. august 2013  

Raplamaa Ühistöö nr 33 (85), 14. august 2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you