Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 30(82)

24. juuli 2013

Võrdluseks vana ja uus ralli

Aivo Oina Esimeste rahvarallide korraldaja

Üheks esimeseks autode võidusõiduks maailmas loetakse Paris-Rouen-i, mis sai teoks aastal 1894. Tol korra tuli võitjaks auruauto. Aastal 1921 toimus Eestis esimene võidusõit autodele ja mootorratastele Tallinn-Rapla-Tallinn, milles osales 8 autot ja 2 mootorratast. Nõükogude Eestis sai rallisport üsna populaarseks tänu Uno Aava tublile sõidule London-Sydney maratonrallil NL meeskonnas Moskvitš-412. Absoluutarvestuses saadi 22. koht. 2001. aastal tunnistati Uno Aava Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks. Hoogu andis ka Gunnar Holmi osalemine LondonMexico rallil. Tekkisid uued ralliklubid Sport, Sõprus, Tallinna taksopark, ETKVL, Harju KEK jt. Suurem osa klubisid olid ALMAVÜ alluvuses ja rahadel. See oli selline kaval organisatsioon, mis valmistas ette noori teenimaks sõjaväes. Lisaks auto-motospordile arendati laskesporti, allveesporti, lennusporti (ka langevarjundus) ja isegi teenistuskoerte kasvatust. Noored, kes pidid minema armeeteenistusse,said eelnevad oskused juba tasuta kätte. Eriti populaarne oli autojuhtide ja tuukrite koolitus, mis ka edaspidiseks tasuv eriala. Alguse said rahvarallid. I Viru ralli startis Roccaal Mare pioneerilaagrist (täna kool ja vabaõhumuuseum). Kohale tuli üle 400! eraauto! Televisioon tegi sellest erisaate. Järgnes ka II Viru ralli, mis oli juba sportlikum ja nii suurt autode arvu peale ei lastud. Jätkub 2. lk

Väike jalutuskäik tehnikamaailma

Hallo, räägite?! /kõlas kuulajale rohkem- „a, rääte“?/

Sellist juttu kuulasin poisikesena telefoni keskjaamas, ema töö juures Tallinna Paberivabrikus, tänase Stockmanni territooriumil. Keskjaama tädi istus päevad läbi oma väikeses klaasputkas ja võttis kõnesid linnast vastu. Ühendas siis pika pulga ja juhtmega neid vastavalt iga abonendi oma auku suurel kommutaatori paneelil. Kõne ühendamisel andis ka konnektorist kella ja kuulas, kas ikka kõne algas. Jätkub 4. lk

Vedur valimiste vankri ette?

Valtu-Nurme külaplatsil valitseb momendil vaikus. Aga mitte keegi ei saa kinnitada, et sügisel ei anna tänu just sellele platsile uus vallavanem teeleasumise vilet. Loe lk 6-7


Raplamaa Ühistöö 2

Võrdluseks vana ja uus ralli

Aivo Oina Esimeste rahvarallide korraldaja Algus 1. lk

Vihur-Lada rally Järgmistena tulid Eesti Raadio poolt korraldatud raadiorallid, kus esmakordselt NSVL territooriumil olid otseülekanded võistlusautodest, raja kõrvalt nii mandril kui ka ülesõidul praamil Saaremaale. Ralli oli saanud Maarjamaal populaarseks. Pealtvaatamine oli muuseas loomulikult tasuta! Tänased rallimehed olid veel sündimata, Markko Märtin nägi ilmavalgust 10. novembril 1975. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi (2003 Kreekas). Hiljem võitis ta etappe veel 2003. aastal Soomes ja 2004. aastal Mehhikos, Prantsusmaal ning Hispaanias. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Vaadates üsna hiljuti lõppenud sõjaväeõppusi, tuli küll naer peale. Terve Raplamaa teeääred oli vineerist plakateid täis, et jumala pärast õppustel mõni auto ära ei eksiks. Kas sõjaolukorras tuleb NATO meile neid suuniseid teedele paigutama? Omaaegne rallikoolitus saigi alguse just oskusest kaardi abil liikuda mööda kindlat marsruuti. Aga see oligi osake sõjalisest õpetusest. Ja rallid kestsid ikka kaks-kolm ööpäeva, pikkustega üle 2000 km! Tihti sõideti tundmatul rajal ja marsruutkaart anti kätte vaid üks tund enne starti. Ajakontrollpunktidesse

tuli jõuda täpselt. Iga minut oli karistatav. Lisaks kõigele tuli jälgida keskmist kiirust kogu ralli aegu. Selle kontrollimiseks olid OAKP-d, ootamatud ajakontrollpunktid. Sinna tohtis hilineda, kuid iga varemjõutud minut oli karistatav. Et selle kõigega toime tulla, tootis Rootsi firma Shalda spetsiaalseid speedpiloote ja twinmastereid, kus oli kaks seierit, üks näitas sinu matemaatilist ajagraafikut ja teine seier sinu tegelikku olekut ajagraafikus. Lihtsamalt öeldes, tuli sõita mõlemad seierid koos. Kõik see oli ühendatud spidomeetri ajamile. Kahe-kolme ööpäeva jooksul oli vaid paar mõnetunnist puhkepausi ja need kulusid ära autode korrastamisele. Mehaanikud ja muu lõbu oli luksus. See oli tavaliselt võimalik avatud trassiga suurvõistlustel ja talvistel meeskonnarallidel (kolm autot startisid esimese masina järgi ja finiš võeti viimase läbimisel). Isiklikult pean meeskonnasõite kõige huvitavamateks ja autojuhti arendavateks. Kiiruskatsed olid samasugused kui tänapäeval. Vaid aega võeti stopperite abil ja raadiosaatja stardist lõi käima finišikohtuniku kella, muidugi manuaalselt. Jätkub 3. leheküljel


Raplamaa Ühistöö 3

Võrdluseks vana ja uus ralli

Aivo Oina Esimeste rahvarallide korraldaja Algus 1. lk

Leedu labori Brundza superauto Lisavõistlusteks oli rallirajal ka granaadivise ja püssilaskmine. Võistlejad pidid omama tervisetõendit igale sõidule ja muidugi elukindlustust. Välismaa rehve kasutada ei tohtinud. Talverallidel olid naelkummid keelatud. Lubati vaid protektorit lõigata, et saada parem haakumine. Hiljem tarkpead suutsid kokku leppida kummitehasega Jaroslavlis ja neile tehti pehmemast segust rehvid. Tempel peal ju õige, sisu aga parem. Seda võimalust kasutasid mitte paljud, sest igaüks tehasele ligi ei pääsenud. Välismaa asjadest tohtis kasutada amortisaatoreid, süüteküünlaid, prožektoreid, istmeid, turvarihmu, navigatsiooniseadmeid ja kiivreid. Spordiklubidel olid oma võistlusmasinad, treeningauto oli unistuseks. Taksopargi mehed võistlesid enda tööautodel, enne starti topiti kaitsekaared sisse ja ei rohkemat. Spetsiaalmasinad tulid hiljem. Neid valmistas Tallinna tehas Vihur ja hiljem ka Leedus Stasis Brundza

laboratoorium. Vihuri masinatel sõitsid ennast kuulsaks Eedo Raide, Vallo Soots, Vello Õunpuu, Heikki Ohu jt. Klubid andsid peamise ja eks tuli ka pisut oma rahakotti kergendada. Ainult koondvõistkonna liikmed said suuremat tuge. Samas polnud stardimaksud kõrged ja need tasuti alati klubide poolt. Aga tänased rallid. Nädalavahetusel lõppes LõunaEesti teedel Auto24 Rally Estonia. Tuli palju võistlejaid. Oli ka tuntud Soome rallisõitja Jari-Matti Latvala, kes seekord sõitis vanade autode Historic-klassis. Ralli on tänapäeval päris kallis harrastus. Võistlusauto on ülikallis, aasta eelarve tavasõitjail 100.000 euro piirimail.WRC klassis, kus ka toidutöösturi poeg Georg Gross sõidab, kulub isegi 180.000-360.000 eurot. Selle maailmaklassi rallide autoga ka sõit võideti. Autod on küllaltki kapriissed, sest mootorid on forsJätkub 5. leheküljel


Raplamaa Ühistöö 4

Väike jalutuskäik tehnikamaailma Algus 1. lk

Hallo, räägite?! /kõlas kuulajale rohkem- „a, rääte“?/

Ekraanipilt vanast Windowsist Vaat, kui lihtne oli tollal kõnesid pealt kuulata. Ja tihti see tädike nii ka tegi ja siis kirjutas midagi oma vihikusse. Äkki oligi KGB töötaja? Koolipoisina pärast tunde oli tore ka paberivabriku autojuhtidega kaasa sõita nii tselluloosi vabrikusse kui ka kaubajaama, et tuua sealt tselluloosi paberivabrikusse. Tselluloos on puidu purustamise produkt ja peamine komponent paberitööstuses. Nii tselluloos kui sinna lisatud kriit, kampol, sooda, kaoliin ja jumal teab mis veel, läks segamisele suures vannis„hollendris“ (ilmselt hellitusnimi segistile). Pikk roop ajas seda kõike laiali ja kui siis õige aeg kätte tuli, lasti see segu viltlindile, mi s viis massi rullide vahele. Paberirullid tegid sellest ehtsa paberi, mis tollal kandis nime – kriitpaber. Paber läks aga Moskvasse ja Leningradi, kus sellele trükiti tollased klantsajakirjad, mis kajastasid meie edu sotsialismimaailmas tervikuna ja ositi ka veel. Nii möödusid koolipoisi õhtupoolikud, kuni ema vabaks sai ja läksime koju. Tallinna Paberivabrikus oli ka oma motosektsioon,

mida juhtis transpordiosakonna juhataja, hilisem kuulus rallimees Uno Aava. Tänu temale oli ka siklite juures palju uudistamist. Telefonist veel niipalju, et kaugekõnesid tuli tellida. Küllap tänased noored imestavad, et miks siis mobiile ei kasutatud? Aga seepärast, et polnud neid veel leiutatud. Kaugekõnedega oli see jama, et üsna tihti sai tellitud kõne kätte alles järgmiseks päevaks. Tehes tööd üle suure „Nõukogude kodumaa“, oli selline asi väga sobimatu. Tuli leida väljapääs. Ja nagu ikka, väljapääs oli – naised! Sai sobitatud tutvus kaugejaama (07) noorikutega ja niimoodi, et oleks omainimesed kõikides vahetustes. Hõikasid siis oma tuttava välja ja tema ühendas sulle kõiki vajalikke linnu järgemööda . Nii said asjad aetud. Sõites komandeeringusse (täna-töölähetusse), sai eelnevalt kokku lepitud kaugejaama tädidega, et nemad helistasid ise Venemaale minu hotelli ja siis Jätkub 5. leheküljel


Raplamaa Ühistöö 5

Võrdluseks vana ja uus ralli

Aivo Oina Esimeste rahvarallide korraldaja

Algus 1. lk seeritud viimase peale ja kasutavad ka erikütust, mis meie tavabensiinist üle kümne korra hinnalisem. Ka mootoriõli on päris kallis, rehvidest rääkimata. Treeninguteks teede sulgemised tuleb samuti ise kinni maksta. Kui kolmandik rallist oli läbitud, ei pakkunud paremusjärjestuse tipp üllatusi: ainsana WRC autot rooliv Georg Gross juhtis, võitnud kolmest kiiruskatsest kaks pikemat. Mitsubishide duo - venelane Aleksei Lukjanuk ja Egon Kaur – järgnesid vastavalt 13,2 ja 19,9 sekundilise vahega. Nagu oli oodata, võitis ralli võimsam masin ja tubli sõitja. Võistluse põhimõte tänapäeval on kiiruskatsetel kihutamine. Ülesõidud on vaid lõdvestuseks. Ei mingeid lisakatseid. Au ja kuulsust tuuakse autofirmadele ja parimad sõitjad saavad ka tehaste meeskondadesse. Seal

on sportlastele väga kõrged palgad ja kõik muu juba tehaste hooldada. Seeriatootmisse ei lähe need ralliautod mitte kunagi. Rally Estonia teine päev lõppes mõnevõrra kurvalt Historic-klassis kihutanud Jari-Matti Latvala jaoks, kes eelviimasel seitsmendal katsel kõvasti aega kaotas. Soomlase juhitaval Audi Quattrol tekkisid tehnilised probleemid käigukastiga. Roniti kapoti alla ja „topiti“ kolmas käik sisse, et siis edasi sõita. Riigitelevisioon ralli vastu erilist huvi ei tundnud. Alles õhtuses saates öeldi võitjad. Pidi ka võistlusautos kaamera olema, et üle interneti kiiruskatseid näidata… Pidi olema. Tänased rallid on kommertsasjad. Kihutavad need, kellel selleks raha olemas. Pealtvaatajad saavad nende lõbutsemist raja ääres vaid raha eest vaadata. See ongi kapitalism.

Väike jalutuskäik tehnikamaailma Hallo, räägite?! /kõlas kuulajale rohkem- „a, rääte“?/

Algus 1. lk muudkui ühendasid mind kõikide teiste linnadega. Ka nemad said loomulikult kõike pealt kuulata. Aeg läks edasi ja tulid arvutid. Kasutati opsüsteemi Unix . Need olid ka esimesed arvutid, mis Soomest Eestisse toodi. Windows 3.0 tuli juba meie iseseisvuse alul. Need süsteemid olid nii väikesed, et mahtusid floppidele (tänases mõistes A ja B kettad). Aeg edasi ja moderniseerus ka arvuti. Tulid Win95, Win-98 ja tänane, tublilt toimiv XP. Järgmine, Win-Vista oli juba nadim ja kiirustatud variant, mis parandati Win-7 nime all. Kõik need süsteemid võimaldavad edukalt jälgida arvuteid eemalt, kasvõi Ameerikast. Nüüd on see ka kinnitust saanud tänu Edward Snowdeni kangelasteole, kes veedab juba mitmendat nädalat Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiittsoonis. Ta on nähtavalt üritanud pärast jaanipäeval Hongkongist saabumist sealt minema saada, on saatnud kümnetele riikidele asüüli taotlemise palveid. Kolm Lõuna-Ameerika maad - Boliivia, Venezuela ja Nicaragua on positiivselt vastanud, kuid Snowden ei liigu. Nüüd andis avalduse ka Vene riigi ametivõimudele ajutise pelgupaiga saamiseks. Küllap see ongi venelaste tark luurekäik, sest on olnud palju aega, et Snowdenilt

kõik ja korralikult teada saada. Selleks see luure ongi. Tulen veel ühe tehnikaime juurde-see on satelliidi televisioon. Juba vene aegu tekkisid esimesed „taldrikud“ katustele ja kui aeg edasi, sai hakata ka piraatkaarte kasutama. Neid kopeeriti ja müüdi siis Maarjamaal. Tänaseks on arenenud uuem variant, kus „teenusepakkuja“ laseb kellegi välismaalase virtuaalse kaardi sinu digiboxi ja koorib selle eest korraliku summa. . Nii mõnedki rumalukesed läksid nende pakkujate targa jutuga ja juba hallide(nii pealt kui seest) meeste õnge, kes isegi Soome kanaleid lubasid. Jaa, tehniliselt on see võimalik, aga… Selleks peab olema väga tugev vastaspool Soomes. Kui seal on aga asjaarmastajast Pekka, kes sama tark kui siinne imemees, ongi pilt hajuv ja aeglane, tihti kaob üldse ära. Nüüd tänu Elioni võidukäigule ja sobivale hinnale on nende piraatide äri lõppenud. Ja küllap on nad ka õnnelikud, sest ei pea enam mööda katuseid ronima, televiisor kaenlas, et „taldrik“ paika panna. Selleks on nüüd spetsialistidel pisike mobiili suurune karbike ja see ajab asja hiilgavalt ära. Ah jaa, jõudsime mobiilideni. Pealtkuulamisest nendega on juba ajalehtedes palju kirjutatud ja küllap kirjutatakse veelgi. Hallo! Räägite?

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 6

Vedur valimiste vankri ette?

Kas käimalükatud vedur suudab uutel rööbastel vankri ikka edukalt lõppjaama vedada või katkeb enne raudne tee? Raplamaal on tõusnud päevakorrale Rail Baltica Külaplatsist alguse saanud saagale on kaasatud ka trassi valik, õigemini küll üks pisike lõiguke sellest ülejäänud Kehtna vallas asuva kümne küla üldsõnalitrassist. Teemat käsitleb järjekindlalt maakondlik ja sed etteheited raudteele, mis hakkavat nende elurütmi vabariiklik ajakirjandus, raadio ja televisioon. häirima. Milles siis asi? Esimese hooga väljakäidud argumendid olid siis Ei, jutuks ei ole kellegi kodu ega mingi tööstushoo- järgmised: ne mahalõhkumine. Põhiprobleemiks on 10 taluga 1. Trassi teostumisel hävivad piirkonna elujõulised ja Valtu-Nurme küla külaplats, mis jääb pärast raudtee toimivad külad, kus praegu elavad paljulapselised töörajamist koos kahe majapidamisega ühele poole raud- hõivelised perekonnad. teed, ülejäänud talud aga teisele poole. Ja kujutage 2. Nii Valtu-Nurme külas kui ka Hertu külas läbib ette, olemasolev tee lõigatakse läbi ja edaspidi pääse- trass mitme elumaja vahetut lähiümbrust, muutes need vad need kaheksa talu külaplatsile umbes kilomeetrise eluks sobimatuks. ümbersõidu kaudu. Kohutav ülekohus, kuna külaela3. Trass 7G on planeeritud pikuti läbi Valtu-Nurme nikud on harjunud aastas 2 korda külaplatsil kohtu- küla, plaani teostumisel lõigatakse pooleks küla maad ja ma... Vikipeedia andmetel elas 1. jaanuaril 2007. a Val- ajaloolised senini säilinud ja aktiivselt tegutsevad talutu-Nurme külas kokku 30 inimest. Uuemaid andmeid kohad. Kogukond laguneks, Valtu-Nurme küla enam ei Kehtna valla kodulehelt paraku välja lugeda ei saa, eksisteeriks, toimiks vaid Rail Balticu turvatsoon. kuna antud lehekülg ei avane. 4. Raudtee lõhestab piirkonna infrastruktuuri (nt:


Raplamaa Ühistöö 7

Vedur valimiste vankri ette?

suleb tee Valtu-Nurme uue külaplatsini ja küla katusealuseni 90%-l külaelanikest, muudab raskeks/võimatuks liikumise kooli, vastvalminud lasteaeda, poodi, spordikompleksi jms). 5. Trass läbib haritavaid põllumassiive, mille edaspidine harimine suure põllumajandustehnikaga muutub küsitavaks. Trass läbib karjatatavaid karjamaid, mis muutuvad kasutuskõlbmatuks. 6. Tõuseb oluliselt piirkonna müratase, kannatab elukeskkonna esteetiline väärtus. 7. Seoses piirkonna pinnase eripäradega on põhjavesi maapinnale väga lähedal ning nõrgalt kaitstud, mistõttu põhjavee reostuse oht on saastuse tekkimisel väga suur.

Mis siis, et tugevalt ülepaisutatud ja naiivsed, kohati ka lausa valed, leidsid need argumendid kohe ajakirjanduses kajastamist. Edaspidi mindi veidi konkreetsemaks Väljavõte ERR uudistest ( http://uudised.err.ee/?06283502 ): “Tegemist on nagu Hiina müüriga, mis eraldab kahele poole praegused tervikalad. See joonobjekt lõikab läbi praegused eksisteerivad, tegutsevad külad, lõikab läbi põllumajandusettevõtted,” selgitas Kehtna valla Metsaääre küla elanik Vahur Tõnissoo. Järsku tuleks siis ka praegused raudteed likvideerida, sest ka need poolitavad tegutsevaid linnu, alevikke ja külasid. Ja Raplat poolitab ja takistab selle arengut väga tugevalt Vigala jõgi. Ka see tuleb kinni ajada, et ei taksitaks arengut! “Ma ei kujuta ette sellist logistikat, kuidas siis põllumees peab ühel- või teiselpool trassi oma töid ja toimetusi toimetama,” ütles Kehtna Mõisa juhatuse esimees Märt Riisenberg. Nojah, loogiliselt võttes peaks põllumees nii ühel kui teisel pool raudteed samamoodi edasi tegutsema kui seni. Tõele au andes peab muidugi mõningaid ümberkorraldusi tegema, vedusid ümber planeerima, ehk mõne põllu külvikordagi muutma. Aga iga põllumajanduslik tegevus on pidevas muutumises. Kas põllud jäävad pärast raudtee ehitamist sööti? Väheusutav, et raudtee tõttu. Kui palju on söötis põlde vaatamata sellele, et raudteed pole! Ja mingitest 15-20kilomeetristest ringidest pole siinkohal mõtet rääkida, kui natukegi plaanitava raudteetrassiga tutvuda. Aga asja paneb paika järgmine tsitaat: “Meie jääme endiselt oma seisukoha juurde, et trass 7G ja mis iganes teised trassi alternatiivid selles piirkonnas tuleb välistada,” märkis Kehtna valla külavanemate esindaja Helen Link. Nii et tehke oma raudtee kuhu tahes, aga mitte meie naabruskonda, sest meil on suuremad õigused kui ühelgi teisel Eestimaa piirkonnal! Meid ei huvita selle raudtee tähtsus ega kogu Eesti majanduse käekäik, peaasi, et meie selle raudtee tõttu ühtegi lisasammu astuma ei pea. Las

seda teevad teised, vähemtähtsamad. Seega ettevõtlusega (millisega küll?) on hõivatud Raplamaal üksnes Kehtna valla 10 küla, ülejäänud logelevad niisama ja nendest võib julgelt üle sõita. Ei aita siin enam ka väike tagasikäik: “Me ei ole tegelikult kiirrongi tuleku vastu, me lihtsalt tahame, et ta läbiks Eestit sedasi, et ei saaks kahjustatud juba toimivad ettevõtted ja kogukonnad, kus elu aktiivselt käib. Me tahame, et leitakse selline trassi alternatiiv, mis kahjustaks elukeskkonda kõige vähem,” rääkis Valtu-Nurme külavanem Enel Niin. Millistest ettevõtetest ja kogukondadest on jutt? Külaplats ei ole kogukond ja antud tee läbilõikamine mõjub külale üksnes positiivselt, sest välistab külast läbisõitjad. Kaardilt on selgelt näha, et 90 % antud küla elanikest kasutab lasteaeda, kooli, spordikompleski ja poodi minekuks otseteed, mida kavandatav trass läbi ei lõika! Kus on need ettevõtted, mis trassile ette jäävad? Kus on üldse tõsiseltvõetavad ettevõtted Raplamaal? Neid võib ehk ühe käe sõrmedel üles lugeda ja mitte ükski ei jää neist trassile ette. Et raudtee kahjustaks elukeskkonda Eestimaal kõige vähem, tuleb ta panna jooksma mööda põlde, mis on ikkagi tehiskeskkond, mitte mööda soid ja rabasid. Just viimasel juhul tehakse loodusele kõige rohkem kahju. Kui meenutada siin omaaegset gaasitrassi rajamist, siis soodes ja rabades on loodusesse löödud haavad praegugi selgelt nähtavad. Ja loomulikult on raudtee rajamine soodesse ja rabadesse kõige kallim ning kui neid soid ja rabasid tuleb läbida väga palju, muutub raudtee rajamine vägagi kalliks. Kes selle kallinemise kinni peaks maksma? Kas Valtu-Nurme elanikud on valmis ehitama kilomeeri raudteed rabasse või toetama seda mõne miljoni euroga? Kahtlane. Kui rääkida edasi keskkonnateemal, siis polnud Metsaääre külast kuulda ühtegi protestihäält, kui võeti suures osa maha ja lagastati Kehtna aleviku servas vastu Metsaääre küla asuv Männitukk. Huvilised võivad praegugi imetleda puiduvirnu maa-ameti geoportaalis asuvalt ortofotolt Metsaääre küla tee ääres. Antud teema oli meie lehes pikemalt jutuks möödunud aastal. Ei taha selle jutuga väita, et ainuõige trass on 7G. Eks vastuväidete kaalumine, põhjenduste kaalumine, selgitamine ja trassi koostamine jäägu ikka selleks volitatud organisatsioonide valdkonda, et leida parim lahendus. Tõsisemate vastuväidete korral saab neid avalikustamise ajal esitada. Välistada aga ainult paari aktivisti lärmitõstimise tõttu mõni trassivariant on liiast. Selliste väidete näol, nagu praegusel juhul välja tullakse, on tegemist ilmselge valimskampaania algusega. Esile kerkivad näod näitavad juba praegu ära, kelle pilte valimisnimekirjades nägema hakkame. Aga eks juba paari kuu pärast on näha, milline vedur valimiste vankrit veab.

Ants Oras


Raplamaa Ühistöö 8

Pildil vaktsiinibuss Pärnus


Raplamaa Ühistöö 9


Raplamaa Ühistöö 10

Sillaotsa talumuuseumis augustis 2. august kell 19.00 vabaõhutetendus Tiia Selli “Laps räägib siis...”, esitab M.O.T.T. 3. augustil osaleme Järva-Jaanis, näitusel “Ehitatud Eestis” 15. august Rukkimaarjapäev Rukkimaarjapäev tähistab rukkikülvi algust. Rahvasuu kõneleb, et rukkikülviga tehti algust kolm päeva enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäeval ei tohtinud külvata, siis läks seeme ussitama. Rukkilõikusega tuli algust teha alati laupäeval. Muuseumis on võimalus sirbiga vilja lõigata ja rukkihakki teha, saab punuda omale rukkipärja ning uudseleiba võiga pakutakse ka. Esimesed õunadki on maitsmiseks laual. Kõik tulijad teretulnud. Üritus tasuta. 17. august kell 19.00 vabaõhuetendus “Kraavihallid”,

Rapla laulu konkurss!

Esita oma laul “Rapla laulu” konkursile! Rapla laul konkursi juhend:

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2187.html Laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda Konkursikomisjon hindab laule eelnevalt ning vakõik füüsilised ja juriidilised isikud (vanuse piiranguid lib välja lõppvõistlusele pääsevad laulud. Need esiei ole), v.a hindamiskomisjoni liikmed. Laul võib olla tatakse Rapla linna 20. juubeli avalikul kontserdil 5. soolo-, ansambli- või koorilaul. oktoobril 2013 Rapla Kultuurikeskuses. Samal õhtul Laulukonkursil osalev laul peab vastama järgmiste- kuulutatakse välja „Rapla laul“. Laulukonkursi võitjale le nõuetele: laulu kestus ei tohi ületada kolme minutit, ehk autor(ite)le antakse välja autoritasu 400 eurot ja laulul peavad olema Raplaga seotud sõnad ja laul peab võidulugu salvestatakse. olema eestikeelne. Konkursi komisjonil on õigus välja anda täiendaKonkursist osavõtuks esitada oma laulu materjalid vaid eripreemiaid. hiljemalt 15. septembriks 2013 aadressil Rapla KultuuKui konkursile ei laeku vastava tasemega laule, jäerikeskus, Tallinna mnt 17a, Rapla 79513, ümbrikule takse autoritasu välja andmata. märgusõna „Rapla laul“. Laulude ettekandmise avalikul kontserdil tagab Laulu materjalid on: soovitavalt autor ning see on live-esitus. Võimalik ka* demo (esituse salvestis); sutada saateansamblit. * noodid koos sõnadega (iga noodirea all vastavad Konkursile esitatud laule võib konkursi korraldaja sõnad); sõnade peal duurimärgid; kasutada edaspidi lisatasudeta. * eraldi lehel sõnad; Korraldaja jätab endale õiguse juhendis muudatusi * laulu autori(te) andmed eraldi kinnises ümbrikus teha. (nimi, telefon, e-posti aadress). Info: Age Rebel tel 52 90853, e-post: kultuurikeskus@rapla.ee


Raplamaa Ühistöö 11

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!

http://apartmentrapla.webs.com/ www.booking.com

ANNE1 •ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 4 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada. Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 40 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Raplas, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel. Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskorterites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juures, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

ANNE2 •kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 6 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 50 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris. Pakume Teile erinevate suurustega kortereid majutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täisvarustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest. Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, seljakotituristidele. AVATUD IGAPÄEVASELT Öö hind kahele 18€ võimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või enaÖö hind neljale 32€ maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga konÖö hind kuuele 48€ sulteerimisel. Alla 3-aastastele lastele tasuta. broneerimine www.booking.com A.A.Nauri Külaliskorterid


Raplamaa Ühistöö 12


Raplamaa Ühistöö 13

Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgrattamatkad: 16. august

Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni! Teave: susi@raplamv.ee, tel 510 9173 http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_ puhkus/rattaga_raplamaal/

Tähelepanu!

Nüüd Raplamaa Ühistöö allalaadimiseks aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ Seoses spämmirünnakutega aadressile www.raplayhis.eu ei ole antud aadressilt enam võimalik Raplamaa Ühistööd alla laadida. Küll aga saab lehte jätkuvalt lehitseda aadressidel http://en.calameo.com/accounts/1139744 ja http://issuu.com/piirp/ Aadressil http://www.yhistoo.comuv.com/ on avaldatud kõik selle aasta ajalehed. 2011. aasta proovilehed ja 2012. aasta lehed asuvad aadressil http://yhitoo2012.net23.net Samas asub ka pildialbum Raplamaa pildis ja pildil 2012. Tasuta interaktiivsed ristsõnad nüüd eraldi leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/. Senised ristsõnad leiab sealt kokkupakituna ühte pakki. Pakis leidub 88 ristsõna, nii et kellel veel lahendamata, leiab tegevust pikemaks ajaks. Samast saab alla laadida ka kaks lehekülge sudokusid pdf-failis. Üks leht on kergeid, teine raskeid sudokusid. Nii et igaühele midagi vastavalt võimetele. Kuna http://www.ristsonad.netii.net/ aadressil on esinenud mõningaid tõrkeid, siis laadisime täpselt samad ristsõnad ka aadressile http://web.zone.ee/ristsonad/ Kirjad palume saata edaspidi aadressile piirpeeter@gmail.com või raplamaa.yhistoo@gmail.com Kui leidub isikuid, kes tahaksid endalegi tasuta kodulehte valmistada, siis leheküljel http://www.ristsonad.netii.net/ on sobiv viide neilegi. Kui ainult leidub, mida üles laadida.

Nüüd Raplamaa Ühistöö ka twitteris!


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus Rapla vanadel fotodel (fuajees)

http://www.raplakrk.ee/

Helsingi disaineri silmade läbi: Tua Rahikaineni fotod (saalis)

Perekonna lood: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Soome kauneimad raamatud 2011 (vitriinis) Kehtna Kunstide Kooli lõpetanu Daniel Tõevälja tööde näitus. Juhendaja Saima Randjärv (lasteosakonnas) Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis)

Reisimise aeg: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest (kojulaenutuses) Rahvuslik käsitöö: raamatunäitus (lugemissaalis) Suvelugemist : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev. Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 18.00. L 10 - 15 (6. juuli ja 10. aug.) Teistel laupäevadel raamatukogu suletud.

Märjamaa rahvamajas Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/ Laupäeval, 27. juulil kell 19 kontsert “Selle suve suveniir”, piletid eelmüügis rahvamajas hinnaga 7€ Pühapäeval, 28. juulil kell 15.00, 17.00, 19.00 ja 21.00 Saksamaa kogupere komöödia “ÕED VAMPIIRID” 1.38, eesti keeles 31. juuli - 4. august XVI Märjamaa Päevad ja VIII Märjamaa Folk , lisainfo www.marjamaafolk.ee Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust müüki! 31. juuli - 4. august XVI Märjamaa Päevad ja VIII Märjamaa Folk , lisainfo www.marjamaafolk.ee Info kohtade ja broneerimine telefonil 56564614, 4820075


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Tõnu tuleb koju tükk maad pärast keskööd. “Kus sa kurat nii kaua hulgud???” pahandab naine. sib juhilt: “Huvitav, kas te pole varem alasti naist näinud?” “Ma loen voodis juba kolmandat tundi ja ootan, millal “Olen-olen, kuid ma ei taipa veel, kuskohast te küll sõisa koju jõuad!!!” “Aga mina seisin kolm tundi tänaval ja ootasin, du eest maksmiseks raha võtate…?” *** millal sa magama jääd…” vastab mees tigedalt. Vana naine sõidab bussis ettekuulutaja juurde ja tal on *** Kaks alkohoolikut narkoloogi ukse taga: “Noh, tulid ka kodeerima?” “No jah…” “Mis värk siis?” ” Tead, hiljuti jõin ja sõin end silmini täis, kaaberdasin koju, aga kiilus nii kinni, et pidasin oma naist vargaks. Oh, kus ta punnis vastu, kus alles karjus!” “Tead, vennas, mul pea sama lugu. Tulin joomingult koju, silm sirkel, nina vinkel – ja pidasin varast oma naiseks. Oh, kus ta punnis vastu, oh, kuidas karjus…!” *** Lennukiavarii. Kolme meeskonnaliikme peale on ainult kaks langevarju. “Mul on naine ja kolm last, ma pean neid toitma!” karjub piloot. Pardainsener annab talle langevarju ja ta hüppab. Siis annab pardainsener langevarju ka navigaatorile. “Aga sina?” küsib navigaator. “Hüppa rahulikult, mul on ka vari olemas,” vastab pardainsener. “Aga kuidas siis kapten hüppas?” “Ma andsin talle langevarju asemel toidukorvi, las toidab oma lapsi…” *** “Noh, kas olete mõne kätte ka saanud või?” küsib mööduja kalamehelt. “Jah,” vastab kalastaja süngelt, “ühe püüdsin ja viskasin siis jõkke tagasi…” “Oli alamõõduline, jah?” “Ei, täpselt teie kasvu ja täpselt sama pealetükkiv!” *** Ma tahtsin internetis hääletada homoabielu vastu. Postimehe veebiküsitluses valisin variandi “Pedede pidu ja pillerkaar peab lõppema”. Aga kui ma olin vajutanud nupule “hääleta”, tuli ekraanile teade: “Tänan, kallis sõber, et otsustasid liituda Reformierakonnaga. Kas tahad kohe minna internetis erakonna juhatust valima?” Ma vajutasin nupule escape, aga ekraanile tuli kiri: “Tänan usalduse eest! Luban, et ka sinu toel erakonna esimehena jätkates ei pea sa pettuma. Sinu Andrus Ansip.” *** Hilja õhtul istub takso tahaistmele alasti naine. Taksojuht vahib sõidu ajal pidevalt tahaistmele. Naisterahvast tüütab see pidev vahtimine ära ja ta kü-

kõnedefekt, ta ei häälda K tähte välja korralikult. Hakkab siis naine kohale jõudma ja otsustab küsida bussijuhi käest: “Andge andegs, ega te ei tea, tus siin elab ettetuulutaja?” Bussijuht küsib: “Aga mida ta siis ettetuulutama peab?” “No eks ikka minevit*u ja tulevit*u!” *** Mees tuleb oma raseda naisega günekoloogi vastuvõtule. Naine läheb arsti kabinetti, aga mees jääb ukse taha ootama. Tuleb naine lõpuks kabinetist välja, kuid meest ei ole. Otsib otsib meest ja leiab lõpuks oma kaasa polikliiniku nurga tagant närviliselt suitsu tõmbamast. “Miks sa ära läksid?” “Tead ma istusin seal ja vaatasin ja vaatasin….. issand, keda kõike ei panda!”.. *** “Mida te siin nii usinasti kirjutate?” küsib hulluarst patsiendilt. “Kirja kirjutan.” “Kellele?” “Ma kirjutan endale.” “Ja panete selle posti?” “Jah. Kleebin margi peale ja viin postkasti.” “Aga mida te endale siis kirjutasite?” “Kulla doktor, kust mina seda teada võin – ma saan ju kirja alles homme kätte!” *** Abielumees läheb arsti juurde ja kurdab: “Pärast abiellumist on mu silmadega midagi korrast ära!” “Miks te nii arvate?” küsib arst. “Pärast abiellumist ei näe ma enam raha…” lausub mees. *** Naine tuli polikliinikusse noore arsti vastuvõtule. Kuulanud patsiendi mure ära ja teinud väikese läbivaatuse, ütles arst, et väga suure tõenäosusega on naine rase. Naine jooksis kabinetist karjudes välja ja jätkas koridoris joostes karjumist. Üks vanem arst pidas naise kinni ja küsis, milles asi. Naine rääkis diagnoosist ja vanem arst rahustas ta maha. Vanem arst läks noorema arsti kabinetti ja küsis, et miks ta hirmutab niimoodi 60 aastat naist, kellel on kaks täiskasvanud last ja mitu lapselast. Noorem arst ei tõstnud pilku paberitelt, kui küsis: “Kas ta sai oma luksumisest lahti?”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

18

5

6

7

11

12

13

28

29 36 42

30

50

31

73

88

60

95

96 99 102

PAREMALE 1 Halatt 7 Vaikse ookeani kala 12 Suudmelaht 18 Inglise kirjanik 19 Teat sportlane 20 Riik Aasias 21 Härra nimetus Indias 22 Pilkavalt jäljendama 23 Julm inimene 24 Linn Slovakkias 25 Uterus 26 Veebileht 27 Kosmeetiline näovärv 29 Kivikangur, kivihunnik 31 Irisemine 32 Pesunõu 35 End Eesti maadleja 37 Eliitpioneerilaager NSVL-s 38 Tõeline 41 Viivitamata, otsekohe 43 Koostisosa 45 Väike saar 48 Eesti lavastaja ja näitleja 49 Turse 51 Karusnahkne säärik 52 Ümbritsevast värvitoonist erinev väike pinnaosa 54 Tohter 55 Poliitik 57 Ronitaim

61

62

71 76 82

91

40

67

81 90

34

54 59

75

89

98

53

70

80 87

17

48

66

74

79

16

33 39

47

58

69

72

46 52

65

68

45

51 57

64

32 38

44

56

63

15

26

37 43

49

14

23 25

41

101

Ristsõnad

22

35

86

10

20

24

55

9

19

21

27

8

92

77 83

93

78 84

85

94 97 100 103

59 Väike erk koer 63 Linn Komimaal 65 (lehtedeta) oks 66 Kaerasort 67 Ruiatus 68 Leotis viina v õlle tegemiseks 69 Sumpama 71 Inglise filmilavastaja (1935-90) 72 Linn Soomes 74 Ajastu 75 Altarilaud 77 Salk, rühm 79 Paremus, hea külg 80 Siberis elav hirve alamliik 82 Taagile tõstetav pikipuri 86 Lääge 89 Kultusehoone 92 Elavaloomuline 94 Ragulka 95 Karpkala 96 Manilla kanep 97 Prantsuse laulja ja helilooja (s 1927) 98 Pindalaühik Inglismaal 99 Subsiidium 100 Hautatud roog 101 Kõlutera 102 Kuninga tütar 103 Palee ALLA 1 Pinnast veega niiskeks tegema

2 Sõnajalgtaim 3 Lind 4 Metall 5 Kaupade sisse- või väljaveo keeld 6 Tulemägedest väljavoolav kivimite sulam 7 Küla Harjumaal 8 Kristuse tulemise aeg 9 Angara lisajõgi 10 Ääremärkus 11 Trükiväljaanne 12 Lame, vaimukuseta, kulunud 13 Peipsi siig 14 Jumalateenistus 15 A. Saali ajalooline jutustus 16 Maitseaine 17 Umbrohi, sarikaline rohttaim 28 Rahvas Nigeerias 30 Lõrin 31 Tänav läti keeles 32 Võllapuu 33 Vibuküttide ja suusatajate jumal Põhjamaade mütoloogias 34 Kuna, kuivõrd 36 Näitleja (1907-96) 37 Asustatud koht 39 Saar Aleuudi saarestikus 40 Roomaja 41 Läkastama 42 Võnkesageduse ühik 44 Põletusmärk 46 Mäeahelik Aasias 47 Suurbritannia füüsik 50 Veekogu 53 Enne I MS kujunenud kolmikkokkulepe Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel 56 Teatmeteos 57 Tegelane "Pisuhännas" 58 Lahti tegema 60 Määrsõna 61 Veekeskus Tartus 62 Pesemisaine 64 Elektroonikafirma 67 Väike koer 69 Üks õppetöö vorme 70 Õõnetuvi 73 USA osariik 74 Teatud tankitõke 76 Jalanõu 78 Ainuõõsne mereloom 79 Pole võimalik 81 Segimine, askeldus 83 Medali esikülg 84 Kartulijahust tangud 85 Sorav, voolav 87 Võlur 88 Võlg 90 Juudi vaimulik 91 Väike võidusõiduauto 93 Mõnus 94 Kilokalor


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

18

5

6

7

12

13

28

29 36 42

30

50

31

73

88

60

95

96 99 102

PAREMALE 1 Laad muusikas 7 Auto osa 12 Asula Jõgevamaal 18 Eriala 19 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 20 Suurbritannia füüsik 21 Rütmikas Ladina-Ameerika tants 22 Laht Läänemere põhjaosas 23 Number 24 Näitleja (s 1954) 25 Standard-, kontrollmõõt 26 Äär, serv 27 Maha, kadugu (pr) 29 Egiptuse päikesejumal 31 Vulkaan Kamerunis 32 Saared Soome lahes 35 Eesti filmilavastaja 37 Ülemkoda USAs 38 Kirjanik (eesnimega) 41 Eesti rallisõitja 43 Mängukann 45 Papagoi 48 Hange 49 Kõlbmatuks muutunud laevakere 51 Rannikujärv 52 Mudasulp 54 Vastik, jälk 55 Enam 57 Vaap, glasuur

61

62

71 76 82

91

40

67

81 90

34

54 59

75

89

98

53

70

80 87

17

48

66

74

79

16

33 39

47

58

69

72

46 52

65

68

45

51 57

64

32 38

44

56

63

15

26

37 43

49

14

23 25

41

101

11

22

35

86

10

20

24

55

vabaks hetkeks

9

19

21

27

8

92

77 83

93

78 84

94 97 100 103

59 Köidikud 63 Sõjajumal 65 Doonau lisajõgi 66 Vald Tartu maakonnas 67 Kare, jäme, hõre 68 Kartulisort 69 Sinisena paistma 71 Punavetikas 72 Eesti koorijuht 74 Tasane, suuremate kõrgenditeta 75 Endine Eesti keeleteadlane 77 USA kosmoseorganisatsioon 79 Hing ladina keeles 80 Lapergune, lame 82 Lauanõu 86 Rahaühik 89 Kaupade pakend 92 USA filminäitlejatar 94 Joastik Ida-Virus 95 Küla Valgamaal Otepää vallas 96 Tegelane "Pisuhännas" 97 Ihalemine 98 Nõrk 99 Ravimtaim 100 Vana katkine riideräbal 101 Linn Soomes 102 Ohtlik 103 Pealinn Euroopas

85

ALLA 1 Omaani pealinn 2 Sõnajalgtaim 3 Riigikogu liige (Reform) 4 Resolutsioon 5 Osatähtsus 6 Masininimene 7 Katuselatt 8 Vastuvõtuseadeldis 9 Kirjutusvedelik 10 Aasialane 11 Andrei Tarkovski film 12 Hooaeg 13 Linn Jeemenis 14 Lavatäht 15 Sat-TV jaam 16 Optiline kvantgeneraator 17 Arvutibränd 28 Väike söögi- ja joogikoht 30 Küla Rapla vallas 31 Arenemisaste, esinemisjärk 32 Kaardimast 33 Rootsi kuninga nimi 34 Kandev, juhtiv mõte 36 Leiva- või saiapätsike 37 Kaerasort 39 Raiumine 40 Riik Euroopas 41 Laeva kogu meeskonna poolt üheaegselt tehtav töö 42 Lehtpuu 44 Loid 46 Samoa pealinn 47 härmakosuKüla Harjumaal 50 Söötis põld 53 Oleiinhappe sool 56 Elund 57 Omama 58 Sepa tööriist 60 Kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue 61 Tühi jutt 62 Kümme 64 Nägemisorgan 67 Jala osa 69 Teatud vorst 70 Jahutoode 73 Suikuma, magama 74 Hobuse koht tallis 76 Juudi vaimulik 78 Kalapüügiriist 79 Opeli mudel 81 Kõlbmatu, vigane 83 Sõbralik, südamlik, heasoovlik 84 Motovõistlus 85 Raha hoiukoht 87 Üksildane inimene 88 Maja osa 90 Eesti maalikunstnik 91 Veekeskus Tartus 93 Eesti kirjanik 94 Lehtpuu


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnad Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud 6 1 9 2 3

2 5 1 8

7

5 4

9

6

5 9 3 8 2 5 6 8 7

5 7

3 2 6

2 8

4

5 1 8 7

7 5 6 3 2 4 5 3 7

6 1

4 9 5 5 6 4 1 2 1 8 6 4 3 1 7 5 3 8 1 2 9 8 3 4 6 7 2 1 3 2

9 1

8

3 6 2 1 7 7 9 8 8 5 9 2 6

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo. comuv.com/ Head lahendamist!

7 1

8

2 3 8 7 3 6

4

9 5 6

3

7 5

1

4 5 6

9

8 3

4

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

7 1

8

2 3 8 7 3 6

4

9 5 6

3

7 5

1

4 5 6

9

8 3

4

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

3 9 7 6 2 4 5 8 1

6 4 1 5 3 8 2 7 9

2 8 5 9 7 1 4 3 6

5 2 4 3 9 7 1 6 8

1 3 9 2 8 6 7 5 4

8 7 6 1 4 5 9 2 3

9 5 2 8 1 3 6 4 7

7 6 3 4 5 9 8 1 2

4 1 8 7 6 2 3 9 5


Raplamaa Ühistöö 20


Raplamaa Ühistöö 21 http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/?concert=125047

Jaan Tätte laulude õhtu “Ilmavalgus”

Kaastegevad Liisi Koikson, Maarja-Liis Ilus, Orelipoiss ja Udupasun 04. august - Rapla Laululava Kontserdi algus kell 21 tavapilet 12€, sooduspilet 10€ 23. juuli – 4. august liigub Jaan Tätte üle pika aja taas oma lauludega mööda Eestimaad suvetuuril “ Ilmavalgus”. Miks just “Ilmavalgus?” Jaan Tätte: “ Pikast ilmareisist on aasta möödas ja hea on tunda, kuidas kogetud emotsioonidest hakkab välja sõeluma just see, milleks sai reisile mindud. Kõik vintsutused on muutunud lõbusateks meenutusteks ja kõik nähtu ja kuuldu on muutunud peas ilusaks üldistuseks meie maamuna kohta. See, mida purjede all kogesin, oli kindlasti ilmavalgus ja tahan seda eesti rahvaga jagada. Ilmavalgust nägi ka minu uus plaat “Äratund” merel sündinud lauludest, mida koos oma Udupasunaga tutvustada tahan. Laulan ka muidugi vanu ja juba tuttavaid laule ja ootavad ka mõned üllatused. Eriti rõõmus olen, et mind olid nõus suvetuuril esimesest kohmetusest üle saamisel abistama minu lemmikud Liisi Koikson, Maarja-Liis Ilus ja Orelipoiss. Süda aimab head.

Kogukonnamuusikal “Veterahva needus” 28. ja 29. juulil kell 17 ja 21 Kohilas, Keila jõe kellasillakäärus Korraldajad: MTÜ Raplamaa Noored, Anneliis Kõiv


Raplamaa Ühistöö 22


Raplamaa Ühistöö 23


Raplamaa Ühistöö 24


Raplamaa Ühistöö 25

Seeriavõistlus „Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel“

Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida. NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eest Koht ja aeg: Käru terviserada 19. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada 14. august Margus Sepp Märjamaa – Järta terviserada 4. september Andres Elmik Paluküla terviserada 9. oktoober Kalju Kalda Rapla terviserada 23. oktoober Heiti Vahtra Võistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30 Vanusegrupid: I gr. -7 aastased P - T II gr. 8 – 12 aastased P - T III gr. 13 – 16 aastased P - T IV gr. 17 – 34 aastased M - N V gr. 35 - 49 aastased M - N VI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III VII Kaiu 500 m 1400m N - 1400 m M – 2800m Pirgu 500 m 2100 m 2100 m 4200 m Käru 500 m 1100 m 1100 m 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 1200 m 2400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 m Paluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 m Rapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 m Autasustamine: Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast. Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte. Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Korraldus. Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Raplamaa Ühistöö 26

Planguteave


Raplamaa Ühistöö 27


Raplamaa Ühistöö 28

Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

http://www.erametsaliit.ee/?p=1237 Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi. “Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“ Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. „Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.” Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.“ Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

„Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu. Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ ütleb ta. Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEGvormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postile erametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon). Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist). Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.

Toimetaja: Peeter Piir: peeterpiir@gmail.com Toimetuse üldaadress: raplamaa.yhistoo@gmail.com piirpeeter@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks)

http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks).

2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum Raplamaa pildis ja pildil http://www.yhitoo2012.net23.net

Raplamaa Ühistöö nr 30  

Raplamaa Ühistöö nr 30 (82), 24. 07.2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you