Issuu on Google+

raplamaa

Ühistöö

Nr. 22(74) Toomas Hendrik Ilves: jäägem näljasteks!

29. mai 2013 Raplarull 2013

(Ütlus on pärit: 20 Oct 2012 EWR Online)

Kas meie president on rahva president? Kas sellist institutsiooni üldse vajab meie vaene riik? Kas president on meil väärikas? Need küsimused olid ja on viimased arutelud rahva hulgas. Jätkub 2. lk

Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel

Kaiu etapi pildid lk 10, tulemused lk 11

Raplas taas kirbuturg!

Loe lk 35

Pildid lk 20-25

Veelkord E-valimistest

Turvaekspert Harri Hursti seminari valguses Hopneri majas

Kui toimub hääletamine klassikalisel moel valimisjaoskonnas, on iga valija omaette ja mõjutamatu. Kõike seda korraldust jälgivad nii korraldajad, parteide esindajad ja kutsutud erapoolsed vaatlejad. Hääletamisest jääb järele valimissedel ja seda saab alati kontrollida või siis kõik sedelid üle lugeda. Jätkub 4. lk


Raplamaa Ühistöö 2

Toomas Hendrik Ilves: jäägem näljasteks! (Ütlus on pärit: 20 Oct 2012 EWR Online)

Algus 1. lk Alguse sai see kõik kahest artiklist meedias ja krooni pani peale TV-3, mis põrmustas presidendi institutsiooni praegusel hetkel täielikult. Millised on arvamused: „President Ilves ei istu toolil sirge seljaga, vaid lösutab nagu ameeriklane“, arvustab Ago-Endrik Kerge riigipea kodust kasvatust. Ning abikaasa viivat Ilves valsile viisaka kummarduseta. “Eks igaüks on selline, nagu on olnud tema lastetuba,” nendib Kerge. “Kui näen, kuidas riigi esimene mees hetkel, kui kõik ootavad avavalsi algust, läheb oma daamile pilku heitmata tuimalt tatsa-tatsa tantsupõrandale, hakkab minul natuke paha,” imestab näitleja ja lavastaja Ago-Endrik Kerge president Toomas Hendrik Ilvese tantsukommete üle. Lisan veel ka, et tänaseks on juba legendiks saanud, kuidas Ilves välisministrina laua peal rätsepaasendis istudes Venemaa suursaadikut vastu võttis ja nätsu mäletses. Ajaloolase haridusega ajakirjanik Andrei Hvostov püüab presidendi suhtes rakendada psühholoogilist lähenemist, lahates presidendi ja tema nõuniku Iivi Masso koostöös kirjutatud raamatut “Omal häälel.” Hvostov jõuab järeldusele, et president tegeleb enesepettusega. Ta ei saa aru, mille eest teda kritiseeritakse. Parem pole olukord ka presidendi abikaasa suhtes, mis lihtsalt näitabki, kui võõrandunud on valitsev klann ja rahvas. Samuti ei saa Evelin Ilves aru, miks teda tümitatakse, sest ta on ju pikalt proovinud oma nišši leida. Ta ei adu, et kui ta oleks jätkanud oma igapäevast palgatööd, siis oleks rahvas tunduvalt leebem tema suhtes. Ilvese “valitsemise” aja jooksul on olnud päris mitmeid teravaid momente rahva ja valitsuse vahel. Mitte kordagi ei ole TH isegi oma arvamust avaldanud, rääkimata tõsistest tegudest. Samas, ega ta suurt ei saagi ju öelda, sest jokke on lihtsalt liiga palju. Ja raha, mis makstud psühholoogia õpingutele, peaks ta küll täies ulatuses tagasi saama, sest ilmselgelt on midagi läinud kas kauge kaarega üle või mööda pead. Ei ole võimalik, et inimene on õppinud psühholoog ja narrib rahvast porgandi häälega, kui proua torukübara kallal aasitakse, närib nätsu nende inimestega käteldes, kellest rahvas tegelikult ka lugu peab, halab läänele, et peab siin vaesuses elama ja siis eeldab, et rahvas armastaks ja austaks teda. Presidendipaar on endale mõnusa mulli loonud, kui raha saab otsa, siis skeemitatakse ja joonistatak-

se juurde, vabandage, aga minu silmis kõik need köögimööblid, mis proua pidi välja ostma ja needsamad kleidikulud ei ole ju midagi muud kui skeemitamine. Nad pidavat meid esindama. Andke andeks, aga mind esindavad ka need küproki mehed, kes Soome sõidavad ja naised, kes võõrsil koristavad ning noored, kes Austraalias bensiini varastavad. Me oleme nii väike ja eksootiline rahvas, et tavaliselt pole meiega keegi kokku puutunud. Kui eestlane läheb ja varastab võõrsil, siis selle inimese jaoks, kellelt varastati, ongi kõik eestlased vargad. Kui kena, sale, sportlik, hip või hop on meie presidendipaar, ei oma selle inimese jaoks absoluutselt mingit tähtsust. Eesti rahvast esindab kõige paremini väärikas ühiskonna liige. Inimene, kes läheb võõrsile ja ei tee kodumaale häbi. Selle väärikuse jaoks on vaja haridust ja väärtustamist. Hariduse jaoks meil teadupärast raha ei ole (kõige muu rämpsu jaoks on küll ja küll) ja tavainimese väärtustamisega on meil nii nagu on. Porgandihäälne mõnitamine seda kohe kindlasti ei tõsta. Toomas (selline on tema allkiri!) on presidendi ameti koos oma kaasaga devalveerinud ja poleks midagi, kui kulude kokkuhoiu mõttes see pulmakindrali koht kaotatakse. Liiga palju pappi läheb vile peale! Ainus president, kellest ka tärkav riik kasu sai, oli Lennart Meri. Tegi ju tema riigi tutvustamiseks palju kogu maailmas. Ülejäänud on ainult markeerijad ja kulutajad! Olgem nüüd ausad, milleks meil Eestile vaja presidenti. On ju ta ainult lille asemel ja pealegi ei ole tal võimu ja kulutab maksumaksjate raha, millel oleks ka parem koht, kuhu seda kasutada. Kui see raha saaks kasutatud uute ja tasuvate töökohtade loomisele, oleks sellest riigile rohkem kasu ja rahva elatustasemele aitaks see kõvasti kaasa Jätkub 3. lk


Raplamaa Ühistöö 3

Toomas Hendrik Ilves: jäägem näljasteks! (Ütlus on pärit: 20 Oct 2012 EWR Online)

Algus 1. lk Ütles ka ajakirjanik Peeter Kaldre Vikerraadio saates “Rahva teenrid”, et Eesti võiks hakkama saada presidendita. Teemat võiks uurida pärani silmi ja eelarvamustevabalt, kuni selleni välja, kas Eesti vajab eraldi peaministrit ja riigipead. Maailmas on küllalt riike, kus riigipea on ühtlasi valitsusjuht. Tuntuim neist on USA. Kulude kokkuhoid oleks seejuures märkimisväärne, sest presidendi kantselei ülalpidamiseks läheb praegu üle 4,1 miljoni euro aastas ja meie väikeriigile ei ole see pidu ja pillerkaar jõukohane eriti siis, kui sellega kaasneb ühiskonna moraali allakiskumine. Sellest ametist on saanud ahnuse, omakasu, reeturlikkuse sümbol, ei, seda ametit ei ole enam Eesti rahvale vaja. Ivi Massole võib ka andeks anda, sest parem on kirjutada kiidulaulu rikkamatele, maksavad rohkem. Kui kirjutad lihtrahvast, siis kogud vaid austust, aga seda leivale ei määri, vähemalt kohe mitte. Muuseas, president Toomas Hendrik Ilvesel on laene üle 250 000 euro eest, selgub Riigi Teatajas avalikustatud majanduslike huvide deklaratsioonist. Kes ta siis on – kas rikas – vaene või vaene - rikas? Asja asus lahkama ka televisioon. Arutlesid Martin Helme, Eesti poliitik ja ajakirjanik, kirjastuse Kunst direktor ja Kaur Kender, kirjanik, kes iseloomustab ennast –“Põhiliselt tahan hästi elada. Ja ma tahan kirjutada,” ja ütles ka aastaid tagasi ajakirjanik Katrin Pauksile, et “pole narkootikumi, mida ma poleks proovinud”. Vaat, sellised on siis järgmised presidendi arvustajad. Kaur Kender läks teemast kõrvale ja hakkas hoopis Hans H. Luike siunama, et Ekspress Grupp vingub presidendi kallal. See olevat isiklik vihavaen. Samas ajas ta segast juttu mingitest ärimeestest-reklaamiandjatest, lugedes paberilt ette pika nimekirja Eesti firmadest. Minule kui vaatajale tuli millegipärast meelde Kenderi ütlus narkootikumidest, sest tema teemamuutus tundus olema ebaharilik. Ja ega ta ei osanudki lahti seletada oma segast juttu mingitest majandusmarginaalidest…Ilmselt ka saatejuht ei saanud asjale pihta ja läks sujuvalt üle Martin Helmet küsitlema. Helme väitis, et presidendist kirjutavad-räägivad mitmed väljaanded ja Kenderi süüdistused ajakirjanduskontserni suhtes on viisakalt öeldes naeruväärsed. Kadrioru maine on tingitud just presidendipaari enda käitumisest. Sellest ka rahvapoolne negatiivne suhtumine, sest riigi mai-

Foto http://infopartisan.blogspot. com/2011_08_01_archive.html nele on tehtud korvamatut kahju. Ajalehed ei valeta, kui kirjutavad Ärma talu korruptsioonist või Evelini riietest-kulinatest, millele kulub igakuiselt üle 900 euro või siis presidendi jutt sellest, et me ei tohi suhtuda halvustavalt meie oma haiglatesse ja ise käib ennast hoopis Soomes ravimas. See kõik pole väljamõeldis, millest lehed kirjutavad ja mõistusega inimesed teevad omad järeldused ja annavad ka vastava hinnangu. President vastas USA Nobeli-võitjast majandusteadlase Paul Krugmani kriitikale Eesti majandusedu pihta. “Kirjutame millestki, millest me midagi ei tea ning oleme ülbed, üleolevad ja patroneerivad - lõppude lõpuks on nad ju ühed pilusilmad kõik. Ilmselt tähendab kaubanduse-Nobeli preemia, et võid jutlust pidada ka rahandusteemadel ja nimetada mu riiki “tühermaaks”,” kirjutas Ilves öösel kella kahe paiku oma Twitterikontol. Kas selline säutsumine on viisakas? Lisaks veel öösel, pärast pidutsemist Lätimaal, maal, mida enne presidendiks saamist Ilves väga toorelt halvustas. Presidendi institutsioon on ohus. Selle kaotamine koos teiste valitsuskärbete ja riigikogu vähendamise või kaotamisega tooks riigikassasse päris suure hulga vabu vahendeid. Milles asi? Miks seda pole tehtud? Aga seda küsigem juba valijatelt. Meil ju teadupärast olevat rahvas kõrgeim võimukandja?

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 4

Veelkord E-valimistest

Turvaekspert Harri Hursti seminari valguses Hopneri majas Algus 1. lk Arvuti taga võib olla mitmekesi ja ükskõik kelle nimel hääl anda või ka tagasi võtta. See on muidugi pisiasi, võrreldes viimaste valimistega, kus üle kahe tunni olid serverid maas ja oh imet, varem väljakuulutatu oli hakanud kõvasti muutuma. Kuna failid hävitati imekiiresti, siis polnud võimalik ka mingisugunegi järelkontroll. Aga võitsid valimised need, kes „pidid võitma“. Nüüd on kohalikud valimised tulekul ja need on palju tähtsamad just meile siin, Rapla maakonnas. Keda siis ikkagi eelistatakse ja kas võimuladvikus midagi ka muutuma hakkab. OSCE oli Eesti E-valimiste suhtes üsna kriitiline oma raportis. Selle peale riigkogu moodustas komisjoni, et tuleks neid asju veel arutada ja sinna see kõik jäigi. Ühtegi turvaettepanekut ei tulnudki. See oli paljudele pettumuseks, et riigi esinduskogu niimoodi toimis. Järgnes Acta vastuseis, rahvas tuli tänavale ja presidendil oli tükk tegemist, et see kõik suunata Kadriorgu jäisesse keldrisse. Seal nulliti kõik ja tehti nii, nagu ikka… Harri Hursti on pärit Soomest ja töötab praegu Ameerikas tarkvara arendajana. Tema koostas niinimetatud „viirusprogrammi“, millega tõestas ameeriklastele kui lihtne on valimistulemusi muuta ja mõjutada. Praeguseks ei ole ühtegi riiki, kus kasutataks e-valimisi. Ometi proovisid seda nii Soome kui ka Ameerika ja loobusid koheselt. Meie võime siin ennast ka ise upitada E-riigiks aga tänu viimastele rikki läinud valimistele vaevalt et meid enam tõsiselt võetakse. Harri Hursti on EUnet-i kaasasutaja (esimene üleeuroopalise internetiteenuse pakkuja). Turvalisuse eksperdina testib ta süsteemide haavatavust. Ta vaatleb arvutisüsteeme häkkeri seisukohastläbi kriminaalse mõtlemise. Ta üritab sisse murda kohtadesse, kuhu ta nagu ei tohiks tavainimesena pääseda. Seda kõike selleks, et kaitsta väärtuslikke andmeid ja õigeaegselt häirekella anda vastavatele institutsioonidele. Praegu on Hursti ametis krüpteerimise süsteemide loomisega, et kaitsta info turvalist saatmist läbi interneti ja ka kaitsta seda pilvetehnoloogias, et valed inimesed sellele ligi ei pääseks. Loomisel on uudne matemaatiline algoritmide rühmitus, mis peaks olema eriti turvaline.

2005.a. sattus Harri Hursti e-hääletuse valdkonda, omamata poliitika vastu mingit huvi. Tema huvi oli puhtalt tehnoloogiline, turvalisus, läbipaistvus ja valimiste kontrollitavus. Harri Hursti on ka varem Eestis olnud. 1972.a. juhatas tema isa meie laulupeol, kümme aastat tagasi ostis Harri siit firma ja tema ristiisa on ka eestlane. Esitles meile kaht põhilist e-valimiste süsteemi, mida on kasutatud. Üks neist on optiline süsteem (skanner), teine tarkvarapõhine. Seda kasutatigi Eestis. Kuidas teha kindlaks, et mitte keegi ei saaks valimiste tulemusi muuta. Korraldaja peab olema väga täpne. Eriti tähtis oli see just USAs, kus on väga suur rahvaarv. Ebatäpsused on lubamatud. Kuidas luua sõltumatu välisvaatlejate audit? Kuidas välistada parteide erahuvid? On tähtis, et kõik, kes pole seotud korraldamisega, saaksid kontrollida valimistulemusi. See kontrollimine peaks olema lihtne ja kiire. Omaette probleem on Ameerikas detailplaneeringute ja suurte ehitusprojektide teostajate valimine. Mängus on miljardid dollarid. Sama kahjulik kui valimiste võltsimine, võib demokraatiale olla inimeste usu kaotus valimiste aususesse. Ja paraku viimased valimised seda ka kinnitasid. Tõenäoliselt nad enam ei usalda valimisi ja võivad hoopis kõrvale jääda. See on aga suure ohu märk! E-valimistel on ka halvad kaotajad. Neile peab tõestama, et sohki pole tehtud. Selleks, et aru saada, kuidas valimisi läbi viiakse, on vaja erioskust, eriväljaõpet. On olemas ka psühholoogilised testid. USA-s nimetatakse seda ohu modelleerimiseks. Arvutatakse välja, kas süsteemis tegeletakse konspiratsiooniga. Kas kuskil on grupp inimesi, kes tahab kuritegu sooritada ja valimistulemusi muuta. Ohu modelleerimine on seega väga efektiivne moodus, et ette teada, kuidas on võimalik valimistulemusi moonutada. E-valimissüsteem ei ole kõigile võrdne ja kõigile võrdselt ligipääsetav. 2005. aastal hakkas Harri Hursti häkkima valimismasinatesse. Teda ei usaldatud, mõeldi, et kes see soomlane on? California osariik tellis uuringu California Ülikooli käest, et teada saada, kas Harri räägib tõtt. Ja selguski, et tõde on Harri Hursti poolel. Harri tegi oma ressurssidega nähtavaks vaid ühe


Raplamaa Ühistöö 5

Veelkord E-valimistest

Turvaekspert Harri Hursti seminari valguses Hopneri majas

Algus 1. lk haavatava koha. Ülikool leidis veel 14 turvaauku! See akadeemiline uuring tehti professor David Walkner´i poolt David Jeffersoni juhendamisel, kes on valimistulemuste kontrollimise grand old man Ameerikas. Peale nende leidusid California osariigi sekretäri raportis vajadused veelgi sügavamalt tungida E-valimiste olemusesse, nimelt uurida arvuteid, koos lähtekoodi avaldamisega testimise huvides. Leiud olid õõvastavad ja telliti veel mitu uurimust sõltumatutelt ekspertidelt naaberosariigist. Selles osales ka Harri Hursti ja uuriti kolme suurema pakkuja programme. Jällegi leiti palju huvitavat. Aastatel 2006-2008 tehti palju süsteemide eel- ja järeluuringuid. Loodi täiesti uus uuringute standard. Kõik uurimuste tulemused avalikustati. Lõpuks Prof. A. Halderman ja tema meeskond häkkis Washingtonis süsteemi sisse enne tegelikke valimisi.

Juhtuski see, et päris internetivalimised jäid ära. Mindi tagasi vana valimiskorra juurde. Harri Hursti põrmustas koos teiste teadlastega evalimised, tuues välja ohud, millest oli varem vaikitud - ohud, mis varitsevad sidekanalites ja operatsioonisüsteemides. Meie väikesest ja enese poolt paljukiidetud ja armastatud IT-riigist hulga kiiremini arenenud riikides ei peeta e-valimisi usaldusväärseks just turvaprobleemide tõttu. Võimalikud on võltsimised, muutmised, sekkumised jne, ning just nende vigade tõttu ei ole pärast üleriigilisi katsetusi e-valimisi kasutusele võetud. Isegi elektroonikafirma Samsung geniaalsed ajud teatasid Koreas, et kahjuks on e-valimistes liiga palju parandamatuid riske... Aga meie? Läheme ikka jäärapäiselt edasi, et jätta võimule valitsev klann.

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 6


Raplamaa Ühistöö 7


Raplamaa Ühistöö 8

RAPLAMAA (M)ELUMESS JA SPIDO SÕPRADE KEVADPÄEV 1. juunil

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-5890.html

2008.aastal alguse saanud Raplamaa (m)elu messist on saanud traditsioon. 1. juunil tähistame koos messiga ka Lastekaitsepäeva. Suur rõhk on sel korral laste ja noorte tegevustel. Lisaks on meiega ühinenud ka Spido sõprade kevadpäeva seltskond. Kindlasti toimub taaskord melulaat müüjatega üle Eesti, toimub Linna Pea Pesu ning viiendat korda Eesti Grilliliidu eestvedamisel „Eesti Meistrivõistlused Grillimises” teistkordselt regionaalne võistlus. (M)elu messil on esindatud ka turvalisuse teema koostöös politsei, kaitseliidu ja päästeametiga ning sportlik tegevus. Toimub tänavakorvpalli võistlus ning tuunitud ja Ameerika autode näitus.

RAPLAMAA (M)ELU MESS 2013 ajakava: Kell 9

MELULAAT Tallinna maanteel avatud Kell 10 Holliwoodi platsil SUUR LASTEALA ning erinevad põnevad tegevused. Samuti ettevõtjad, turvalisus Kaitseliidu, Päästeameti ja Eesti Politsei poolt. Konsumi kaupluse ees KIRBUTURG.

Kell 10

kultuurikeskuse ees tantsivad: Alu Segarühm, Eideratas, Kuremari ja Anne Paluoja noored rahvatantsijad.

Kell 10

kultuurikeskuse juures TÄNAVAKORVPALL

Kell 11

GRILLFESTI avamine nn Veteranide pargis Esinevad tantsurühm Kuukiir ning Marikas Tantsu- ja Moekooli tantsijad

Kell 12

kultuurikeskuse ees LINNA PEA PESU Karmani parklas algusega

12

TUUNINGU & TÜMPSUMASINATE KOKKUTULEK Kultuurikeskuse siseõues SPIDO SÕPRADE KEVADPÄEV

Kell 11-15

esinevad Rapla andekad noored muusikud

Kell 13

kultuurikeskuse taga parklas USA autode kokkutulek

15.00

Esineb Taavi Peterson & Peacemaker

Kell 17

Ansambel Spido uue plaadi esitlus

Kell 22

SPIDO SÕPRADE ÖÖ


Raplamaa Ühistöö 9 Seeriavõistlus „Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel“

Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida. NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eest Koht ja aeg: Kaiu terviserada 22. mai Aivo Sildvee Pirgu terviserada 5. juuni Urmas Tammemäe Käru terviserada 19. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada 14. august Margus Sepp Märjamaa – Järta terviserada 4. september Andres Elmik Paluküla terviserada 9. oktoober Kalju Kalda Rapla terviserada 23. oktoober Heiti Vahtra Võistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30 Vanusegrupid: I gr. -7 aastased P - T II gr. 8 – 12 aastased P - T III gr. 13 – 16 aastased P - T IV gr. 17 – 34 aastased M - N V gr. 35 - 49 aastased M - N VI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III VII Kaiu 500 m 1400m N - 1400 m M – 2800m Pirgu 500 m 2100 m 2100 m 4200 m Käru 500 m 1100 m 1100 m 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 1200 m 2400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 m Paluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 m Rapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 m Autasustamine: Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast. Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte. Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Korraldus. Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Raplamaa Ühistöö 10

Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel I etapp Kaiu 22. mail

Aivo Sildvee fotod


Raplamaa Ühistöö 11

Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel I etapp Kaiu 22. mail I grupp poisid 500m

1. Bert Joosep Panker 50p 2. Siim Robin Viisut 48p 3. Ragnar Juurik 46p 4. Kaspar Viiron 45p 5. Cristian Sarjas 44p 6. Markus Vahtel 43p 7. Markus Põlluste 42p 8. Jaagup Tali 41p 9. Kennert Teearu 40p

I grupp tüdrukud 500m

1. Keidi Hunt 50p 2. Anette Viiron 48p 3. Lisete Berednikov 46p 4. Karolin Metssalu 45p

II grupp poisid 1400m

2. Tanel Männisalu 48p 3. Egon Norbert Ormus 46p 4. Kristjan Kold 44p 5. Egert Kikas 43p 6. Kert - Innar Robam 42p

III grupp tüdrukud

11.59 12.38

1400m

1. Ivika Saar 50p 5.08 2. MarieTammemäe 48p 3. Diana Tihamets 46p 4. Egle Rännel 45p 5. Ketriin Heie Erm 44p

IV grupp mehed 2800m

1. Tarvi Kleesmann 50p 9.54 2. Bjorn Panker 48p 10.26

IV grupp naised 1400m

1. Sven Rännel 50p 2. Rasmus Kivinukk 48p 3. Kasper Aun 46p 4. Andrias Liimann 45p 5. Renet Ormus 44p 6. Asse Vilumets 43p 7. Karmo Kallaste 42p 8. Kauri Kallaste 41p 9. Romet Raba 40p 10. Sander Vessart 39p 11. Ivo Saar 38p 12. Jarek Viirlaid 37p 13. Joonas Aun 36p 14. Sten Kärp 35p

1. Kerti Kesküla 50p 5.01 Võistluste kiirem naine 2. Kairi Kesküla 48p 3. Geete Jõgi 46p 4. Tiina Raba 45p 5. Kerli Proos 44p

1. Hannaliise Sepp 50p 2. Ilona Saar 48p 3. Birgitte Panker 46p 4. Nele Nurk 45p 5. Laura Vilumets 44p 6. Kairiin Põlluste 43p 7. Hannagrete Sepp 42p 8. Dalia Tamm 41p 9. Helina – Eliise Raudsepp 40p 10. Anabel Linaste 39p 11. Marleen Arrof 38p 12. Siret Aidamaa 37p 13. Greethen Torm 36p 14. Maria Isabella Robam 35p 15. Angeliina Pung 34p 16. Ingrid Kallaste 33p 17. Ivika Ormus 32p 18. Carita Tanel 31p 19. Maiki Teearu 30p

1. Jaan Kesküla 50p 11.40 2. Kalju Kalda 48p 12.59.84

II grupp tüdrukud 1400m

V grupp mehed 2800m

1. Raivo Panker 50p 12.32 2. Kalle Laur 48p

V grupp naised 1400m

1. Rutti Räbovoitra 50p 6.00 2. Heli Arrof 48p 6.07

VI grupp mehed 2800m VI grupp naised 1400m

1. Ülle Kalda 50p 6.28

Kepikõndijad

1. Maie Laur 2. Liive Pobbol 3. Tiit Pobbol 4. Ülo Pranno 5. Lille Pranno 6. Kaja Heinsaar 7. Kerli Proos 8. Pille Sinivee 9. Enely Muna 10. Pille Laur Kokku osales: naisi 44, mehi 37 III grupp poisid 2800m kokku: 81 1. Andrian Niinemets 50p 9.29.02 Võistluste kiirem mees


Raplamaa Ühistöö 12

Plaanid tulla Raplasse? Ootame Sind külla!

http://apartmentrapla.webs.com/ www.booking.com

ANNE1 •ühe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 4 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (2. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Sellesse apartementi saab ka lisavoodeid paigutada. Mugavused: Linnavaade. Televiisor, Triikraud, Töölaud, Riidekapp, Dušš, Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 40 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 4 üheinimesevoodit

Meie külaliskorterid asuvad Eesti väikelinnas Raplas, kesklinnas Tallinna mnt.43 neljakorruselise maja I ja II korrusel. Meie juurest leiad korraliku peatuspaiga külaliskorterites mõistliku hinnaga! Bussipeatus asub maja juures, 3 km Rapla raudteejaamast, 45 minuti autosõidu kaugusel Tallinnast.

ANNE2 •kahe eraldi magamistoa ja elutoaga apartement (mahutavus 6 inimest). Asub aadressil Raplas, Tallinna 43 (1. korrusel). Apartemendiga kaasnevad kaks tuba, elutuba + köök, vannituba. Lisaks on apartemendis televiisor, TV. Mugavused: Televiisor, Triikraud, Riidekapp, Dušš. Kööginurk, Külmkapp, Veekeetja, Köögiriistad, Pliit , Kohvimasin Apartemendi suurus: 50 ruutmeetrit Voodi(te) suurus(ed): 6 üheinimesevoodit Pole midagi meeldivamat, kui nautida hommikuti jalutuskäike Rapla promenaadil, sõita rulluiskudega, tõuke- või jalgratastega ning puhata mõnusalt korteris. Pakume Teile erinevate suurustega kortereid majutuseks. Korterid on puhtad, mugavad ja korralikult sisustatud eluks vajalikuga. Kõikides korterites on täisvarustusega köök, TV, internet tellimisel tasu eest. Külaliskorterid sobivad ka jalgrattaturistidele, seljakotituristidele. Öö hind kahele 18€ AVATUD IGAPÄEVASELT Öö hind neljale 32€ võimalus üürida ka pikemaks ajaks – 1,2 või enaÖö hind kuuele 48€ maks kuuks. Täpne hind selgub teenuseosutajaga konAlla 3-aastastele lastele tasuta. sulteerimisel. broneerimine www.booking.com A.A.Nauri Külaliskorterid


Raplamaa Ühistöö 13


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

Meie kunst... meie nägu... meie tegu: Ruum ja Disain portselanmaalijate ja keraamikavalmistajate näitus (saalis ja vitriinis) Kehtna Kunstide Kooli õpilase Karol Tammaru tööd. Juhendaja Saima Randjärv (lasteosakonnas)

Kõik aias: raamatunäitus (kojulaenutuses) Здоровье без лекарств: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses) Rohenäppudele: raamatunäitus (lugemissaalis)

Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis) Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Ainult tüdrukutele: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev. Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00. Laupäev, pühapäev SULETUD.

Märjamaa rahvamajas Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/ Laupäeval, 1. juunil LASTEKAITSEPÄEV Märjamaa keskväljakul Lastekaitsepäeva raames korraldame lastele ka kirbuturu ja kohviku. Lapsed saavad müüa oma väikseksjäänud riideid, mänguasju ja kõike muud, mida kodus enam ei vajata. Kohvikus on võimalik müüa omavalmistatud suupisteid. Loomulikult on ka vanemad oodatud lapsi abistama. Tulu jääb väikestele kauplejatele endile. Registreerimine rahvamaja telefonil või e-kirjaga. Kolmapäeval, 19. juunil kell 19 Märjamaa Lauluväljakul “Tiina Tauraite traktor” Näitlejannast põllumeheks ehk 900 km traktoril mööda Eestimaad Pühapäeval, 23. juunil Märjamaa Lauluväljakul Jaanilaat ja Jaaniõhtu Reedel, 12. juulil kell 19 kontsert “Isad ja pojad” Märjamaa Lauluväljakul Laupäeval, 27. juulil kell 19 kontsert “Selle suve suveniir”

Nüüd Raplamaa Ühistöö ka twitteris!


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

“Eile öösel ärkasin ma selle peale, et kuulsin mingit kahtlast sahinat,” räägib üks sõber teisele. “Avasin silmad ja nägin, et kellegi käsi tõmbas mu pintsakutaskust rahakoti ja võttis sealt raha!!! Haarasin revolvri, kuid ei tulistanud.” “Mis sind siis pidurdas?” küsib sõber. “Ei tahtnud leseks jääda…” *** Ema koos oma seitsme lapsega astub suure kaubamaja lifti. Mehele, kes on abivalmilt sisse vajutamas lifti korruste numbrinuppu, lausub ta: “Kolmas korrus, lasteosakond palun!” Üks lastest vaatab tõsise pilguga õdedele-vendadele otsa ja lausub: “Emme, kuule, rohkem pole ehk vaja, aitab juba!” ***

“Toit on siin eeluurimisvanglas nii lahja, et ma ei jaksa õieti püstigi seista!” kaebab uurimisalune kohtus. “Ärge muretsege, küll me teid istuma paneme!” julgustab kohtunik. *** Õpetaja andis lastele ülesande kirjutada jutuke, mis lõppeks sõnadega: “Mul on ainult üks ema.” Esimesena, nagu alati, luges oma jutu ette Malle: “Suvel olime emaga Hispaanias. Võtsime päikest ja käisime ujumas. Aitäh sulle selle eest, ema! Mul on ainult üks ema!” Järgmisena Kalle: “Suvel olime emaga suvilas. Käisime emaga seenel ja marjul. Aitäh sulle selle eest, ema! Mul on ainult üks ema!” Lõpuks anti sõna ka Jukule: “Eila tulin koju ja tegin külmkapi lahti, et midagi süüa, kuna koolis mulle söögiraha ei maksta. Külmkapp oli tühi nigu kell. Aint kaks õlut oligi sees. Võtsin siis ühe ja lasin suure näljaga ära…Samal ajal ärkas tagatoas ema, kel oli pohmakas ja kes hõikas: “Juku, kuuled vä? Too mu kaks õlut otsekohe siia!” Ja mina vastasin: “Mul on ainult üks, ema!” *** “Kas see on sinu süda, mis nii kõvasti taob?” sosistab naine pimeduses. “Ma loodan küll…” pomiseb mees vastuseks. “Miks sa seda loodad?” “Kui see pole minu süda, siis on see sinu abikaasa, kes uksele koputab!” *** Kaks meest saavad üle pika aja kokku. Üks teeb ettepaneku kohtumise puhul väike naps võtta. Teine sõber ajab vastu, et tal nii kuri naine kodus, kes on viina võtmise ära keelanud. Esimene soovitab: “Aga sa tee nagu mina – mine kodu ukse taha, võta riided seljast ja anna kella. Kui naine ukse lahti teeb, viska kohe riided uksest sisse! Kuhu ta sind alas-

ti ikka jätab…” Mõeldud, tehtud. Said siis samad mehed järgmisel nädalal kokku ja esimene tahab jälle väikese napsu teha. Teine sõber vastab tigedalt: “Eelmine kord kurat tegin, nagu ütlesid, aga mis sest välja tuli?! Olin ukse taga, võtsin riided ära, koputasin, uks läks lahti, viskasin riided kohe sisse, aga siis läks uks kinni ja plekine hääl teatas: “Järgmine peatus – Tondi…!” ***

Üks talumees müüs teisele omal ajal lehma. Aastate pärast saavad mehed uuesti kokku. “Kuidas mu lehmake ka elab?” “Mis sa nüüd, Jaan! Möödunud on ju 20 aastat!” “Ma küsingi, et kuidas mu lehm nüüd elab?” “No kuule, Jaan! Lehmad elavad 8 aastat!” “Ja kus mu lehm nüüd siis on?” ei saa mees ikka aru. “Milles sa tugevam oled – zooloogias või tehnikas?” “Tehnikas.” “No siis ütlen nii – su lehm läks katki!” *** “Ma kuulsin, et sa abiellusid?” küsib üks sõber teiselt. “Jah. Mul on naisega väga vedanud! Köögis, voodis…” “Kuidas ta küll kõike jõuab?!” “Panin talle kööki välivoodi…” *** Kohtuvad kolm vana sõpra ja räägivad, kuidas neil elu veereb: “Ma võtsin pangast laenu, ostsin 50 lehma, rentisin 5 hektarit karjamaad ja juba sõidangi Ladaga!” räägib esimene. “Mina võtsin samuti laenu, ostsin 250 mullikat, rentisin 20 hektarit karjamaad ja sõidan nüüd Datsuniga!” teatab teine. “Aga minul,” sekkub vestlusesse kolmas “on ainult viis linnukest, nende jaoks kahetoaline üürikorter Koplis, aga näete, sõbrad, mina sõidan Mersuga!” *** Sõbrad joovad õlut ja arutavad: “Käisin eile maal vanemate juures. Näitasin seal lapsele siga.” “Milleks?” “Noh, et milline siga tegelikult välja näeb! Enne oli ta seda ainult oma ema suust kuulnud. Olekski äkki jäänudki arvama, et…”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

6

18

28

29

30 37 43

49

50

12

13

60

32

33 39

44

45

51

46

47

71

63

76

77 84

85

86

93

74 78

87

97

PAREMALE 1 Raiskamine 6 Suuga haarama 12 Rada aias 18 Antiikne teatrihoone Ateena akropoli jalamil 19 Vananenud 20 Ülearusus 21 Tilin 22 Kaardimäng 23 Sidefirma 24 Vanaaja riik Armeenia mägimaal 25 Hõlmikpuu 26 Jalanõu 27 Riisivein 30 Sõjajumal 32 Rahaühik 33 Teaduskeskus Tartus 36 Võõrtäht 38 Kellegi turjal 39 Esivanem 42 Koduloom 43 Tuba (vananenud) 45 Õukonnapidu 48 Riik Aafrikas 49 Eesti luuletaja 51 Maru 52 Luuletaja 53 Pragu 54 Liivaala

81 90

91

82 92

95 98

101

65

69

80 89

94

57

75

79 88

41

64 68

73

35

48

56 62

72

17

53

67

70

16

34 40

52

61

66

15

26

55 59

14

23

31

54

100

Ristsõnad

11

20

38

42

96

10

25

36

83

9

22

24

58

8

19

21

27

7

99 102

103

55 Kaapimisriist 56 Vanaviisi laulja, akordionimängija 58 Väike saar 61 Endine eesti ansambel 62 Meelelahutusetendus 64 Lärm 66 Meriroos 67 Inglise laulja 68 Metall 70 Aastasada 73 A.Thomasi ooper 75 Raha hoiukoht 76 Kahvatu 77 Hädahüüd 79 Rahvas Kaukaasias 83 Hüüdsõna 86 Ring Päikese ümber 88 Eesti kirjanik 91 Ümbris 93 Mõrvama, roimama 94 Järv Leedus 95 Irvakil 96 Mäeahelik Aasias 97 Tsikaad 98 Kirjatäht 99 USA osariik 100 Vald Tartu maakonnas 101 Kanada popstaar 102 Inglise filminäitleja (1931-84) 103 Näitleja (1927-90)

ALLA 1 Küla Harjumaal 2 Põllutöömasin 3 Tänav läti keeles 4 Edasnihkumine 5 Ühendus, kokkupuude 6 Laeva pidur 7 Linn Hollandis 8 Vedeliku kumer pind kapillaartorus 9 Kõlutera 10 Lihas 11 Itaalia filminäitleja (s 1941) 12 Sõjaväeline termin 13 Täiuslik, väga hea 14 Islami peajumal 15 Linnu kehaosa 16 Pole võimalik 17 Ega siis 28 Eesti karikaturist Gori tegelik perekonnanimi 29 Kaupade või raha võlguandmine 31 Rahaühik 32 Kreeka täht 34 Kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue 35 Sõudma 37 Elevuslikult ootel 38 Tükk tervikust, fragment 40 Etikett 41 Number 42 Eesti poliitik 44 Teistest lahus 46 Aadama ja Eeva poeg 47 Kolmiksidemega süsivesinik 50 Kauplustekett 55 Spasm 56 Küla Harjumaal 57 Meloodia 59 Linn Soomes 60 Diameeter 62 Kõrb Iraani kiltmaa idaosas 63 Koorem 65 Hunt 69 Linnavalitsuse ametihoone 71 Riik Aasias 72 Küla Harjumaal 74 Rändrahvas 76 Riik Aasias 77 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 78 Linn Portugalis 80 Telefonikaart 81 Senegali pealinn 82 Prantsuse filminäitleja (s 1935) 84 Hädakaebus, kurtmine 85 Endine Uganda diktaator 87 Gruusia raha 89 Dirigent 90 Rannikujärv 92 Kompaktne, kokkusurutud


Raplamaa Ühistöö 17

vabaks hetkeks

ALLA 1 Linn Prantsusmaal 18 19 20 2 USA osariik 3 Vene eriüksus 21 22 23 4 Meski segamise riist 24 25 26 5 Tshehhi helilooja 6 Endine Eesti näitleja 27 28 29 30 31 32 33 34 35 7 Tuntud küla Raplamaal 8 Piltlikult segadus, korratus 36 37 38 39 40 41 9 Looma kehaosa 10 Uterus 42 43 44 45 46 47 48 11 Terase pealispinnale joonmustrit andma 49 50 51 52 53 12 Ameerika filminäitleja (s 1963) 54 55 56 57 13 Suur lennuk 14 Itaalia viiulimeister 58 59 60 61 62 63 64 65 15 Jamaica sprinter Nüüdsama 16 66 67 68 69 17 Õietolm 70 71 72 73 74 75 28 Pesupulber 29 Ette kandma 76 77 78 79 80 81 82 31 Kiskja 32 Endine Sloveenia rahaühik 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 34 Purjepaadi klass 35 Vanaaegne 93 94 95 37 Õhukeseks kulunud riie 96 97 98 99 38 Karusõrg (bot) 40 Nõidade pidu 100 101 102 103 41 Nähtaval 42 Veendunud olema PAREMALE 44 Linnus Kavilda veerel 56 Küla Raplamaal Kehtna vallas 1 Klaverimängija 46 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 58 Küla Valgamaal Palupera vallas 6 Noored inimesed 47 Araabia Ühendemiraatide rahaühik 61 Samuti ladina keeles 12 Jalanõu 50 Sadamaeelne ankrukoht 62 Toiduõli 18 Kohkuma 55 Sügisõunasort 64 Raske koorem 19 Kaugemale 56 Nimestik, loetelu 66 Eesti linn 20 Lõust, nägu 57 Lai hunnik 67 Süüde 21 Kuju Kreeka mütoloogiast 59 Õlle pära 68 Shveitsi kanton 70 Nunnakloostri juhatajanna 22 USA osariik 60 Jumalate käskjalg kreeka mütoloogias 73 Keelumärk (muusikas) 23 Motovõistlus 62 Suur, hea, rohke 63 Äär, veer 24 Üheksast esinejast koosnev ansambel 75 Endine laulja 65 Verdi ooper 76 Pilbas 25 Manilla kanep 69 Vajutis, press 77 Metall 26 Rumal, nõme 71 Hõberaha 79 Ruut 27 Austria laskesuusataja 72 Rõhtkaeveõõs 83 Elektroonikafirma 30 Endine Ameerika tennisekuulsus 74 Meriroos 86 Aniisinaps 32 Nivoo 76 Sõbralik, südamlik, heasoovlik 88 Rõngassaar 33 Ohustatuim merekilpkonn 36 Vaikne kõne 77 Ussike, tõuk 91 Eesti näitleja 38 Vanakreeka puhkpill 78 Edasnihkumine 93 Hele, selge 39 Eesti end karikaturist 80 Riigikogu liige 94 Kirjanik (1891-1960) 42 Virk 81 Ravimtaim 95 Hobuse koht tallis 43 Vistrik 82 Eesti linn 96 Asub suus 45 Korjus 97 Inglise-ameerika filminäitleja (s 1921) 84 Keedus, keetmine 48 Mustus, sopp 85 Eskimote lumionn 98 Meri Euroopas 49 India keelpill 87 Kergelt krobeline, mitte sile 99 Ravitoitlustus 51 Küla Valgamaal Palupera vallas 89 Odrasort 100 Maletaja 52 Inglise kirjanik 90 Hunnik, kiht 101 Endine sigaretimark 53 Juustusort 92 Toidu keeduvedelik 102 Nakkumine 54 Ronk 103 Sõber 55 Tatari ülik, suurfeodaal 1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/maizb1.html http://www.raplayhis.eu/rists/maizb2.html http://www.raplayhis.eu/rists/maizb3.html

Aadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei kajastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest. Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud

2 8 8 7 9 4

9 4 1

3

5 1 9 4 2 4 3 9 1 8

2

4

1 3 7 7 1 4 6 2 8 5

4

9 5 8

6

7 6 3 8 1 6

5

7

5

4

1 4 8 7

2 3

3 8

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

7

2 4 8 3 9 7 4 8 6 5 5 4

6 1 9

8 3 4 2

6 1 6 3 8

9 1 4 8 9 3 7

3

2 8 1 9 5 6 9 7 5 2

5

6

8 4

7 8

5

6 8

4 2

2 9 3

1 4 5

2 3 7 1

1 9

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

2 4 7 8 6 1 3 5 9

6 1 5 4 3 9 2 8 7

9 8 3 2 5 7 6 4 1

7 5 4 6 1 8 9 2 3

8 3 6 9 2 5 1 7 4

1 2 9 3 7 4 8 6 5

3 9 8 5 4 2 7 1 6

4 6 1 7 8 3 5 9 2

5 7 2 1 9 6 4 3 8

Võimalus tutvuda Märjamaa kirikuga

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2137. html Aprilli- ja maikuus on kõigil huvilistel võimalik tutvuda Maarja kirikuga. Poolteist tundi kestva ringkäigu jooksul on võimalik koguduse õpetaja juhatusel saada lühike ülevaade kiriku ajaloost, käia võlvidepealsel, ronida kirikukellade juurde. Kui on pealehakkamist, saab ronida tornikiivri ülaosas oleva luugini. Praegu avaneb Märjamaale ülevalt kõige parem vaade, sest lumi on sulanud ja puudel pole veel lehti. Kuna teekonna kõrgeimasse punkti kiriku tornikiivri ülaosas mahuvad korraga vaid mõned inimesed, võiks rühma suurus olla 3-10 inimest.

Pane selga riided, mis ei karda tolmu ning jalatsid, millega saab redelil ronida. Riided võiksid olla soojad (kirikus on 2-5 kraadi sooja). Võta igale inimesele kaasa lamp. Kõige parem on laubalamp või taskulamp, mille saab paelaga käe külge riputada. Kui tahad pilti teha, siis võta kaasa töökorras fotokas. Binokkel on torni tipus olemas. Alustame kiriku välisukse juures. Kas see midagi maksab? Ei maksa midagi, aga soovi korral võid panna vaba annetuse kiriku korjanduskarpi. Otsi endale mõned kaaslased ja lepi sobiv aeg kokku: tel 511 8419 Illimar Toomet, marjamaa@eelk.ee


Raplamaa Ühistöö 20

Raplarull 2013 26. mail


Raplamaa Ühistöö 21

Raplarull 2013 26. mail


Raplamaa Ühistöö 22

Raplarull 2013 26. mail


Raplamaa Ühistöö 23

Raplarull 2013 26. mail


Raplamaa Ühistöö 24

Raplarull 2013 26. mail


Raplamaa Ühistöö 25

Raplarull 2013 26. mail


Raplamaa Ühistöö 26


Raplamaa Ühistöö 27 Eelmises lehes avaldasime 26. mail kehtimahakanud reisirongide sõiduplaani. Tänaseks on olemas ka Rapla linnaliini bussi uus sõiduplaan, mille siinkohal avaldame.


Raplamaa Ühistöö 28 2. juunil

I Rapla Selveri Suurjooks

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6207.html Stardi-finišipaik asub Rapla Selveri ees parklas (Tallinna mnt 4, Rapla). Rada kulgeb Rapla linna tänavatel. Rada on tähistatud. Osavõtjad peavad ohutuse huvides järgima liikluse korraldajate märguandeid. 10 km (võistlusdistants): Ühisstart kell 12.00. Rajal on 2 joogipunkti. 5 km (võistlusdistants): Ühisstart kell 12.10. Rajal on 1 joogipunkt. 10 ja 5 km raja võib läbida joostes, käies või kepikõndi harrastades. Lastejooksud toimuvad kell 11.00-11.30 võistluskeskuses Rapla Selveri ees. I RAPLA SELVERI JOOKSU finiš suletakse kell 14.30 Erandkorras lubatakse rajale ka nooremaid osavõtjaid treeneri või lapsevanema loal. 4. Stardigrupid 10km I stardigrupp 1-150 II stardigrupp 151-300 III stardigrupp 301-... 10 km stardigrupid moodustatakse eelregistreerunute vahel. Eliitvõistlejad paigutatakse I stardigruppi individuaalselt. Startimise ohutust ja turvalisust silmas pidades, võivad korraldajad paigutada esimesse stardigruppi ka hiljem registreerunud Eesti Kergejõustikuliidus litsentseeritud sportlasi. 5 km distantsil stardigruppe ei ole, kõik stardivad ühest stardigrupist. Osavõtjate registreerimine: www.raplaselverijooks.ee kuni 1. juuni kell 16.00. Registreerida on võimalik ka kohapeal võistluspäeva hommikul kuni 11.30 Iga jooksja saab särgi, numbri, pudeli vett, ajakirja Jooksja, Selveri kupongi, Selveri meene, Selveri kandekoti, lisaks sponsorite meeneid. Kõik lastejooksudest osavõtjad saavad diplomi ja meened. Ürituse programm (esialgne): 09.00 Võistluskeskuse avamine (numbrite väljastamine kuni 11.30-ni) 11.00 Võistluste avamine 11.05 Selveri tibu lastejooksud 2-12a 11.40 Marikas Tantsu & Moekooli soojendusvõimlemine 12.00 START 10 km 12.10 START 5 km 13.30 Autasustamine ja kontsert 14.30 Finiši sulgemine

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: peeterpiir@gmail.com Toimetuse üldaadress: toimetus@raplayhis.eu raplamaa.yhistoo@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/


Raplamaa Ühistöö 29

Retked Vaigu juurde Kaunid Kontserdid Käsmus

Pühapäevast, 2. juunist kuni neljapäeva, 13. juunini

Teid ootavad meri, muuseum ja muusika: P 02.06 Folgisuve avalöök Haydamaky (UKR), Svjata Vatra & Kasakad 14/12 €

T 04.06 Jazzkaar esitleb Džassis ainult tüdrukud 14/12 € N 06.06 Mul meeles veel meloodia Valgre 100: Ivo Linna & Hanna-Liina Võsa 14/12 € R 07.06 Comeback Seitsmes Meel 14/12 € P 09.06 Rockmantika Smilers 14/12 € T 11.06 Melanhoolsed meestelaulud Matvere, Põldsepp & Jantson 14/12 € K 12.06 Liigutavad laulud Katrin Mandel & Ilona Aasvere 14/12 € N 13.06 Suur juubelikontsert Urmas Alender 60 16/14 € Maagiline Käsmu kapteniküla ootab taaskord kõiki muusikasõpru külla sumedatel juunikuu õhtutel, et pakkuda muusikagurmaanidele kaheksat maiuspala. Kaheksa kontserti, külakaptenite küpsetatud road ning mere värske hõng Käsmu lahelt. Muusikamenüü valik Matverest kuni Alenderini, folgist jazzini ning Valgre romantikast rockmantikani. Prae kõrvale Käsmu meremuuseumi ekspositsioonid, Nautimuse veinid, Greenfieldi tee ja Ingmani jäätised. Vaikselt merekaldale loksuvad lained ja südametes elavad meloodiad. See on sarja 5. juubel, uhkem ja mitmekülgsem kui kunagi varem. Õdus rannaromantika ning šarmantsed muusikaelamused ootavad teid juunikuu videvikus Käsmus! Bussid väljuvad: Rahvusraamatukogu eest kell 17:30, tagasi Tallinnas orienteeruvalt kell 23:30 Sõidu hind: koos kontserdi piletiga 20 EUR; kellel pilet eelmüügist soetatud, 10 EUR. Registreerimine: tuuli@virufolk.ee Lisainfo: tuuli@virufolk.ee, 55591032


Raplamaa Ühistöö 30

MARI AED OÜ Aitab Sind, kui vajad Haljastusteenust

* Aiaprojekti * Aia rajamist * Aia hooldust * Nõustamist * Hekkide pügamist * Muru niitmist * Kalmu kujundust ja hooldust

Lilleseadeteenust * Matusepärgi * Kimpe * Ruumikaunistusi * Pruuditööd

Aiandusalaseid koolitusi Võta ühendust, Sind teenindab Mariann Roosla Telef 5233154 mariann.roosla@mail.ee


Raplamaa Ühistöö 31


Raplamaa Ühistöö 32


Raplamaa Ühistöö 33

Hiite kuvavõistlus

Kuvavõistlusele Maavalla hiied 10226 oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse üldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad. Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted. Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes. Võistlus kestab kuni 31.10.2013 ning Võitjad kuulu-

tatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel. Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%. Võistluse eeskiri jm lisateavet: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu Võistluse lehekülg: http://www.maavald.ee/kuvad/ Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist: ht t p : / / w w w. m a a v a l d . e e / u u d i s e d . html?rubriik=&id=4800&op=lugu


Raplamaa Ühistöö 34

Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgrattamatkad: 15. juuni

rongiga Türile sealt rattaga Paidesse ja Türilt rongiga õhtul tagasi - pikkus 32 km

12-13. juuli

bussiga Käsmu ja sealt ratastega mööda põhjarannikut Kundani - pikkus u 110 km

16. august

Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni! Teave: susi@raplamv.ee, tel 510 9173 http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_puhkus/rattaga_raplamaal/

Raplamaa laulu-ja tantsupidu “Raplamaa lätted ja loitsud” 9. juunil Raplas Tammemäel

Raplamaa seekordne laulu-ja tantsupidu on inspireeritud allikatest ja loitsudest. Seekordse peo ideeautor Eeva Kumberg on idee sõnastanud nii: Meie kõigi elu keksmes on OLEMISE ÜRGLÄTE, mille ääres kohtuvad NAINE ja MEES. Lätte väest saavad MEES ja NAINE pühitsuse UUE ELU ANDMISEKS/LOOMISEKS, alustades ise rändu ÜRGALLIKAKS MUUTUMISE POOLE. UUS ELU edeneb ja kogub väge MEES- ja NAISALGENA. MEES ja NAINE muutuvad vananedes lõpuks ise ÜRGALLIKAKS, millest ammutavad jõudu/olemise väge järeltulevad põlved.


Raplamaa Ühistöö 35

Soodsad veeautomaadid igaühele! K-Rauta

Bauhof

1. ja 15. juunil Raplas, Mahlamäe 10 asuva Okta Centrumi tagahoovis taas

kevadised KIRBUTURUD “SAAGU VALGUS!” Kauplemine alates kl 9.00 kuni 16.00 ning on tasuta osavõtuga ning eelregistreerimiseta! Samas on kirbuturu päevadel avatud ka SVF kauplus, hinnad – 50%! http://www.saaguvalgus.ee/


Raplamaa Ühistöö 36

Canoni kevadfoto 2013

h t t p : / / w w w. s n a p. e e / k o n k u r s i d / C a n o n i _ kevadfoto_2013?comp_id=38&full=1 Sel aastal tuli kevad hilja. Kui “Canoni kevadfoto 2013” fotokonkurss Snäpi pildipangas algas, oli veel üsna paks lumi maas. Tõeliselt roheliseks on loodus muutunud alles viimase nädala jooksul. Oleks kahju nüüd, kus kevad tõeliselt oma selga sirutamas on, konkursile riiv ette lükata. Otsustasime erakorraliselt, et seda me ei tee. Selle asemel pikendame “Canoni kevadfoto 2013” fotokonkursi piltide vastuvõtmise aega paari nädala jagu - 31. maini. Võidutööd kuulutatakse vastavalt välja 7. juunil. Tähelepanu kevadenautlejad! Pühkigem oma fotokaamerad talvetolmust ja lükake kõvakettad huugama. Fotokonkurss “Canoni Kevadfoto 2013” on alanud ning ootab sinu fotosid! Kuni 31. maini saavad nii harrastajad kui ka profifotograafid võistelda parima kevadfoto tiitli ja peaauhinna - Canon EOS M hübriidkaamera nimel. Iga osaleja võib konkursile esitada kuni kolm tööd, mis ei pea olema tingimata pildistatud just sellel kevadel. Üleüldse ei pea osalevad tööd olema pildistatud kevadel - oluline on aga, et nad annaksid edasi kevade tunnet nõnda, nagu see sinu jaoks paistab. Canoni Kevadfoto 2013 auhindaseks on Canoni tippklassi fotoaparaadid - sellised, mis sobivad ideaalselt tagavarakaameraks suure digipeegli kõrvale. Auhindadeks on: •I koht: Canon EOS M + 18-55mm IS + 22mm + EX90 Kit •II koht: Canon PowerShot S110 •III koht: Canon Selliste väärt auhindade võitmiseks ei piisa mõistagi fotost, millel on lihtsalt kujutatud kevadet. Profifotograafidest koosnev žürii eesotsas eesti nimekaima loodusfotograafi Sven Žacek´iga hindab tööde juures lisaks kevadisele hõngule ka veel originaalset lahendust, kunstilist taset ning tehnilist meisterlikkust.

Konkursi parimad selgitavad välja tunnustatud fotograafidest koosnev žürii ja publiku lemmiku hääletus. Tamroni makrofoto 2013 esikolmikut ootavad järgmised auhinnad: I koht: auhinnaks 1000€ eest Tamroni tooteid Photopointist II koht: auhinnaks 750€ eest Tamroni tooteid Photopointist III koht: auhinnaks 500€ eest Tamroni tooteid Photopointist Tutvu konkursi tingimustega ja osale: www.snap.ee/tamron› Tööde esitamine kestab kuni 30. juunini.


Raplamaa Ühistöö nr 22, 29. mai 2013