Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 20(72) Birgit Õigemeel esineb Eurovisiooni lõppkontserdil!

15. mai 2013 Kuhu sa läksid, minu rubla?

Foto videost

Kui kirvele panna „kirve hind“, ehk „Hullud päevad“

Igal kevadel võtan kuuri alt välja vana kirve. Lõhkumiskirve. Tema peale on sisse vajutatud hind - 78 kopikat. Kaal 3600 g. Kirvel on vars pandud taha erilise metallklambriga, mis hoiab ära otsast nihkumist ka suuremate pakkude raiumisel. See on vana vene kirves, millest palju legende kommunistid loonud, ka Foto Ruunavere internetilehelt suppi sellest olevat keedetud kitsi perenaise juures. 1992. aasta 16. juuni keskööl, kui Eesti oli saamas Mina ostsin kirve Tallinnast, Tartu maantee rauakauplusest ja ega vist tollal rohkem selliseid poode pealin- oma raha – krooni, kogunes rahvahulk Ruunawere postijaama ette viimast rubla matma. Hauakivi on säinas ei olnudki. Miks ma sellest kirvest siin kirjutan? Mitte selle pä- linud tänaseni. Meie uus pangajuht Mart Laar oli otsene rublade rast, et hind ikka veel nähtav. „äratoimetaja“. Jätkub 3. lk Jätkub 2. lk


Raplamaa Ühistöö 2

Kuhu sa läksid, minu rubla?

Algus 1. lk Ja seda mitte ausal teel. Selle sama asja pärast oli ta ka tookord (1994)sunnitud tagasi astuma. Sularaha, mis meie käest kokku korjati ja häbematult madala kursiga krooniks vahetati, oli ühtekokku üle kahe miljardi ja kaalus see üle 70 tonni! See kõik asus Eesti panga varahoidlates. 20. juuni varahommikul, aastal 1992, oli Eesti pangas suur pidu krooni käibelevõtu puhul lõppemas ja sealt sõitsid Mart Laar ja Siim Kallas otse lennuväljale, et suunduda Moskvasse. Kirjutati alla lepingule, et sularaharublad antakse üle Venemaale. See oli riikide vaheline leping. Näpud aga sügelesid ja peaminister Laar koos Siim Kallasega hakkas otsima ärilist võimalust sularaha hoopis maha müüa. Otsustati Rahareformi Komitee, kuhu kuulusid Siim Kallas, Mart Laar ja väliseestlane Rootsist Rudolf Jalakas, dekreediga need rublad maha müüa. Mis sellest, et oli Venemaaga sõlmitud riikidevaheline leping. Rikuti jämedalt rahvusvahelise õigluse printsiipi ja kõik see tehti Rudolf Jalakase seljataga. Kindlameelne väliseestlane poleks sellise pätiteoga iialgi nõustunud. Raha oli Eesti Panga käes, siis tehti vangerdus ja anti rahad piltlikult valitsuse rahahoidlasse. Tegelikult sel-

list varahoidlat pole kunagi olnud, aga paber kannatab kõike ja pank jäi seega puhtaks. Tegelikult oli siis asi nii, et Eesti Pank sõidutas raha lennuväljale ja neli suurt transpordilennukit laaditi täis. Seda kõike korraldas Aleksandr Rubis, kes mõni aastat hiljem tituleeriti lausa maffia bossiks erinevate rahvusvaheliste kuritegude pärast! Rahalennukid läksid Groznõisse, kasutades võltsitud tollidokumente. Juba tollal olid rahvusvahelised rahapesu ennetamise seadused ja neist oli vaja mööda hiilida. Seda siis meie ausa riigi ausal krooni alguse aastal! Ja ikka meie oma riigiisade käsul. Huvitav on aga see, et Venemaa pole mitte mingit vastulauset Eestile esitanud sellise teo eest. Nüüd on küll alust arvata, et hoitakse infot tagataskus ja küllap sellega saab ka meie riigijuhte ja valitsust millekski kohustada. Kui ikka tuleb ähvardus, et juhul kui…, siis ongi jõud nende käes. Venemaa ei unusta mitte kunagi mitte midagi ja reetmist nad ei salli. Meie riik aga murdis lepingut. Jah, Eesti Pank ise selle rahaveoga ei tegelenud. See söödeti Mart Laari ette. Pangal käed puhtad. Nüüd on Mart Laar pandud panka juhtima, olgugi, et nii mõnedki kahtlevad tema füüsilises ja vaimses võimekuses.

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 3

Kui kirvele panna „kirve hind“, ehk „Hullud päevad“

Algus 1. lk Hiljuti käisin „Hulludel päevadel“. Hinnad olid vastavad, lausa hullud. Ja lõhkumiskirves oli „soodusega“ müügis, hinnaga :kirves Fiskars 84€! ja tera kaal 1160 g tekstiga: „Sobib keskmiste pakkude lõhkumiseks. Kirvepea ning varre vahel on ideaalne tasakaal kõige ohutumaks, mugavamaks ja tõhusamaks tööks“. Jutt muidugi ilus ja kirve välimus rohkem linnamehele, niisugune lakitud ja väljamaa kirjad ka peal. Aga hind paneb küll mõtlema. Tänase pensioniga saaks parimal juhul osta kolm ja pool kirvest! Vastikul vene ajal sai keskmist pensioni, 100 rubla saav inimene osta 128 sellist kirvest! Niipalju siis „kirvehinnast“. Aga vaatame ka teisi pakkumisi. Ehituskauplus reklaamib, et nädalavahetustel on kõik kaubad 20% odavamad. Miks ta seda teeb? Samas on Rapla teises otsas olevas ehituspoes sama toode palju odavam. Kindlasti on arusaadav, et talvel tavainimene eriti ei ehita. Poed elavad näljapajukil, aga palgaraha tuleb ikkagi maksta. Ja võetaksegi kasutusele kavalused, kus ennekõike tõstetakse hinda tasapisi ja siis, oh imet! Hinnaalandus! Alaline ostja muidugi taipab seda ja varub kõik vajaliku nö. „õigete ja õiglaste“ hindadega. Raskem on pühapäevaostjal. Tema mõtted on mujal ja maksabki küsitud hinna. Vestlesin meie kaupmeeste kavalustest Soome Elektroonikamüügikontserni direktoriga ja tema vaid vangutas pead. Sellised pettused Soomes küll läbi ei läheks. „Maalla maan tavalla“ ütlevad soomlased. (igal maal nende kombe kohaselt). Ammu oleks aeg kõik sedasi trikitavad “kaupmehed” avalikku häbiposti seada ja neile näiteks nädalane boikott kehtestada. Kui ei aita, siis ka pikemaid kuni üldise boikotini. Kui kasumid kukuvad ja kliendid lahkuvad, oh küll siis leiavad kiiresti võimaluse “siinsel vaesel turul” ausamalt käituma hakata. Aga samas kui riik ja valitsus ise nätab kodanike petmisel eeskuju, ega siis erasektor saa kehvem olla… On ju teada, et neid kaupu, mida müüakse „lollidel päevadel“, vabandust, hulludel päevadel (Stockman ja Kaubamaja), on odavalt sisse ostetud ja need pole eriti kvaliteetsed. Rahvas lihtsalt satub hoogu ja ostab vaatamata hinnale ning seetõttu satub ka korvi normaal-

hinnast kõrgema hinnaga tooteid. See ongi see nõks, millega tarbijat ehk kulutajat (soome laensõna) hullutatakse. Kui ostja läheb sellega kaasa, siis edu talle. On üsnagi tavapärane, et enne soodusmüügi perioodi korrigeeritakse hindu. See korrigeerimine on aga keerukam protsess, kui seda tavaostja taibata oskab. Esmalt korrigeeritakse teatud toodete hindu nii, et inimene harjuks hinnatõusuga ning seda tehakse paar korda, siis ostja ei pahanda. Soodusmüügi esimesel päeval lastakse hind tagasi esialgsele tasemele, kuid juurde kleebitakse silt, et tegu on soodusmüügiga. Kui paar-kolm ostjat selle läbi näevad, siis ometi leidub paar-kolmkümmend, kes ussikese alla neelavad ja tõestavad kaaskodanikelegi, et said seekord väga soodsalt. Mis parata, kaupmees tunneb ostja psühholoogiat hästi, mida ei saa aga öelda vastupidise kohta, sest vastupidine toimib ostja kahjuks, kuna tema pole läbinud spetsiaalseid koolitusi, kus õpetatakse, mida teha, kui tahetakse kellelgi varrukad üle pea tõmmata. Eksitav reklaam ettevõtte poolt peaks olema kriminaalkorras karistatav. Aknendel jaanuaris uue aasta hinnad - 50% ! Akendel veebruaris vabariigi aastapäeva hinnad - 50%! Akendel märtsis naistepäeva hinnad - 50% ! Akendel aprillis kevadhinnad - 50% ! Akendel maikuus sünnipäevahinnad - 50% ! Akendel juunis Jaanipäevahinnad - 50 % ! Jne., jne... Bauhofi ostumöllul olen tähele pannud et “mölluhind” on tavalisest hoopis kallim. Ja mitte midagi pole kaevata, kui tahad siis “mölla”. Lastele jalanõusid ostes soodukaga tuli “soodushinnasildi” alt välja eelmine hind ,mis oli palju odavam. Jõudu “külamehed”. Imestama paneb ka see, et paljud asjad on Soome kauplustes palju odavamad kui meil siin. Näitena võin tuua arvutikaubad, telefonid ja muidugi suurelt osalt kõik riidekaubad. Sama hinnavahe meie kahjuks on ka Inglismaal ja Iirimaal. Seepärast reisivad inimesed ostavad kõik vajaliku välismaalt. Stockmann korjas Tallinnas raha hullude päevadega, samas olid paljud Helsingi müüjad saanud koondamisteated. Kas meie teenisime neile koondamisraha?

A. Aju


Raplamaa Ühistöö 4

Kevadlaat Karmani platsil 11. mail


Raplamaa Ühistöö 5

Kevadlaat Karmani platsil 11. mail


Raplamaa Ühistöö 6

Kevadlaat Karmani platsil 11. mail


Raplamaa Ühistöö 7

Kevadlaat Karmani platsil 11. mail


EMT Rullituur

Page 1 of 3

Raplamaa Ühistöö 8

Raplarull 2013 AVALEHT

RULLIKLUBI

EMT RULLITUUR

http://www.rulliklubi.ee/et/emt-rullituur?competition_id=1 Sarja juhend

Rattastoolisõidud

Rullsuusk

Oluline info

Auhinnad

Loosiauhinnad

RULLIKOOL

Mängud

RAPLARULL

MEEDIA

Eriarvestused

KONTAKT

Liitu infolistiga

NIMESPONSOR

Toimumisaeg: P 26.05.2013 Distantsid:

Rulluisumaraton (42 km) 12:00 IIZI skate (16 km) 12:15 POP Lastesõit 11:10

SUURSPONSORID

Suusarull vaba tehnika 14:30 Pisirull 11:00 Ratastoolisõit 11:01 Kontakt:

Jaanus Ritson, +37255512999, info@rulliklubi.ee

Kodulehekülg: http://www.rulliklubi.ee

Registreeru võistlusele

Üldinfo

Juhend

Registreerunud

Stardinimekirjad

Tulemused

Kommentaarid

AJAKAVA 09:30 Võistluskeskus avatud, numbrite väljastamine ja kohapealne registreerimine 11:00 PISIRULLI start 11:10 POP Lastesõidu start 11:15 Ratastoolisõidu start 12:00 Rulluisumaratoni start 12:02 Rulluisumaratoni Naistestart 12:05 IIZI skate start 12:10 Suusarulli start

RAJAKIRJELDUS

©2013 Google Imagery ©2013 TerraMetrics, Map data ©2013 Google View Rapla in a larger map

Võistlustrass on liikluseks suletud reguleerijate- ja saateautodega turvatud Rapla-Järvakandi-Kergu mnt esimesed 7km (kuni Raikkülani). Võistlus toimub kahes suunas, (Raplast-Raikkülani ja tagasi), kus maantee telgjoon jagab raja kaheks. Võistlejad on kohustatud uisutama oma suunavööndis (väljaarvatud stardi- ja finišialal, kus vastassuunas uisutamist ei toimu). Vastassuuna vööndisse on


Raplamaa Ühistöö 9


Raplamaa Ühistöö 10

Seeriavõistlus „Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel“

Osalejad: kõik, kes suudavad antud distantsi läbida. NB! Osaleja vastutab isiklikult oma tervise eest Koht ja aeg: Kaiu terviserada 22. mai Aivo Sildvee Pirgu terviserada 5. juuni Urmas Tammemäe Käru terviserada 19. juuni Eva Seera Järvakandi terviserada 14. august Margus Sepp Märjamaa – Järta terviserada 4. september Andres Elmik Paluküla terviserada 9. oktoober Kalju Kalda Rapla terviserada 23. oktoober Heiti Vahtra Võistluste algus kõikidel etappidel kell 17.30 Vanusegrupid: I gr. -7 aastased P - T II gr. 8 – 12 aastased P - T III gr. 13 – 16 aastased P - T IV gr. 17 – 34 aastased M - N V gr. 35 - 49 aastased M - N VI gr. 50 aastased ja vanemad M - N Distantside pikkused: I II III VII Kaiu 500 m 1400m N - 1400 m M – 2800m Pirgu 500 m 2100 m 2100 m 4200 m Käru 500 m 1100 m 1100 m 2200 m Järvakandi 600 m 1200 m 1200 m 2400 m Märjamaa 500 m 1000 m 2800 m 2800 m Paluküla 500 m 1000 m 1000 m 2500 m Rapla 500 m 1400 m 1400 m 2800 m Autasustamine: Kõikidel etappidel autasustatakse vanusegruppides kolme parimat mees- ja naissportlast. Üldkokkuvõttes läheb arvesse 5 etapi tulemused st. punktid. Võrdse punktisumma korral arvestatakse kuuendal etapil saavutatud punkte. Kokkuvõttes autasustatakse kõikide gruppide võitjaid karikaga. Korraldus. Projekti juht : Aivo Sildvee 53408534 Etappe viivad läbi kohalikud sporditöö vedurid koostöös projektijuhi ja Rapla Maakonna Spordiliiduga – Priit Karjane Kepikõndijate vahel loositakse igal etapil teatud hulk meeneid.


Raplamaa Ühistöö 11

Rahvusvaheline muuseumiöö 2013 18. mail http://www.muuseumiöö.ee/programmid#rapla

MUUSEUMIÖÖ RAPLAMAAL Osalevad: Hageri muuseum, Järvakandi Klaasimuuseum, Mahtra Talurahvamuuseum

HAGERI MUUSEUM

Hageri Apteegimaja, Kohila tee 5, Hageri

Ekspositsiooni moodustavad: 1. XIX sajandi lõpu-XX sajandi alguse LõunaHarjumaa talupojakultuuri esemed 2. Maa-apteek 20.sajandi algupoolel 3. Apteekri elutuba

Muuseumiööl 17.mail algusega kell 20 muuseumi eest algab pärimuslik öömatk – orienteerumine Hageris.

Muuseumi ekspositsiooniga saab tasuta tutvuda 21-22. NB! Soovitatav eelnev registreerimine, sest muuseumi ruumid on väikesed ja korraga üle 20 inimese ei lase märgata ei esemeid ega inimesi,keda öös otsime. Kontaktid hageri.muuseum@kohila.ee või virve.ounapuu@kohila.ee,tel 56483828

JÄRVAKANDI KLAASIMUUSEUM

1. Mai tn 2A, Järvakandi Muuseumiööl avatud 18.00–22.00

Lisaks püsinäitusele: *Näitus KLAASI VÕLU. Ülevaade MAIE-ANN RAUNi loomingust 1958-2013 Seletusi annab ja kätt surub MAIE-ANN RAUN *“KLAASPURGID LÄBI SAJANDI 1850-1950”. Näitus TÕNU LAUGU kollektsioonist *Ainult sellel õhtul - kohtume inimestega minevikust (vanad fotod) Näitus klaasivalmistamise algusaastatest Järvakandis JÄRVAKANDI 130 Klaasistuudios võtab külalisi vastu stuudio peremees EERO VAIKRE

MAHTRA TALURAHVAMUUSEUM www.mahtramuuseum.ee Muuseum avatud 16.00–22.00

Lisaks püsiekspositsioonile vaadata fotonäitus Juurtega Raplamaalt 16.00–19.00 Muuseumi peamajas koolitus: Kuidas säilitada vanu fotosid!? Eelregistreerimisega kuni 17.05 kell 17.00 ja osalustasuga 5€. 19.00–20.00 Töötuba Teeme kübara või peakatte

(igale eale) 20.00–21.00 Orienteerumismäng Juuru alevis, lastele ja lapsemeelsetele. Kogunemine muuseumi juurde ja võistkondade registreerimine. Samal ajal muuseumis: Mälumäng nootrele ja täiskasvanutele. Võistkonnas 2-4 inimest. Kõik küsimused, millele vastust otsime on seotud Raplamaal pärit suurkujudega. 21.15–22.00 Kontsert 20-ndate ja 30-ndate meloodiatest. Piia Põder ja Geio Rüütalu Avatud muuseumi pood ja kohvik. Paralleelselt peakate töötoaga on võimlik jäädvustada end fotonurgas Vana pildiraam, ümberkehastudes sajandi algusaatatesse kandes toredat kübarat, parukat ja teisi aksessuaare. Algab ülevabariigiline muuseumimäng, siit saab infot ja mängu passi. Info telefonil 484 4199, 5224952 info@mahtramuuseum.ee riina.annus@gmail.com

Muuseumide suvemäng 2013

OTSI! LEIA! AVASTA! Muuseumide suvemäng algab Muuseumiööl, 18 mail ja kestab 25. augustini. Muuseumimängus on osalemas üle 50 muuseumi. Mänguga loodetakse saavutada, et külastajad teadvustaks senisest enam muuseumi kui aja veetmise kohta, jääks sinna kauemaks ning süveneks läbi nuputamise, otsimise ja avastamise muuseumi võimalustesse. Mäng toimub selliselt, et iga muuseum mõtleb välja tegevused, küsimused, ülesanded, mida mängus osalejad peaksid täitma, vastama, lahendama, et saada flaierile templit või kleepsu. Tänavu tuleb auhinnaloosis osalemiseks koguda vähemalt kolm templit erinevatest muuseumidest või filiaalidest. Peaauhindadeks on nädalavahetus neljale Alatskivi lossis koos majutuse, õhtu- ja hommikusöögi, giidituuri ja savikoja külastusega ning kahepäevane taluromantika pakett Maria talus Pärnumaal majutuse, õhtusöögi, pikniku ja ratsutamise või hobusesõiduga. Meie koostööpartner selles mängus on Maaleht, kes võimaldab mängijatel veebilehest otsida vastuseid oma muuseumimängu küsimustele. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Maakodu ja Maalehe aastatellimused. Osalevad muuseumid loosivad välja ka oma meeneid. Kõik kolm Raplamaa muuseumi osalevad suvemängus.


Raplamaa Ühistöö 12

Juuru Käsitöötoa käsitöö näitus

15.05.2013 - 17.05.2013 Juuru Käsitöötoa käsitöö näituse avamine 15.05 2013 kell 14.00-16.00 Juuru Gümnaasiumi juures olevas kodunduse klassis (Tallinna mnt 18) Näitus on avatud : 16.05 2013 kell 10.00- 16.00 17.05 2013 kell 10.00- 19.30, 21.oo- 22.00 (19.30 algab Juuru kevadpidu Rahvamajas, peale pidu avame uuesti) Teave: Asta Ahlberg 527 3641, ahlberg.asta@gmail.com

Teemaüritus “Ajalugu kutsub” 25.05.2013 - 26.05.2013 Sutlema mõisa “Rändava Kunstniku Kodus” laupäeval, 25. mail ja pühapäeval, 26. mail kell 12-15 räägime keskaja filosoofiast ja elukorraldusest, maitseme ajastu toite, kuulame muusikat, uudistame üksteise keskaja riietust, teeme lõiked ühe huvitava peakatte jaoks, mida siis kodus valmis saab õmmelda ning teeme keskaja motiividega tahvelmaali. Olete oodatud! Maksab natuke raha ka-toidu eest tuleb tasuda. Teave virve.ounapuu@kohila.ee

Tore, et meil on Raplas suure kaubavalikuga kauplus Selver! Isegi 13. kuupäeva õhtupoolikul leidus seal piisavalt kaupa, sealhulgas tervelt 1 (üks) tort! No mida sa, hing, oskad veel tahta!

Hooaja viimane tantsuõhtu Kuimetsas

17. mail kell 21 Kuimetsa rahvamajas HOOAJA VIIMANE TANTSUÕHTU ansambliga KAHUR ja ROOS. Pilet 5 eurot. Laua katab igaüks ise. Laudade broneerimine tel 5347 2669 Külliki


Raplamaa Ühistöö 13

MARI AED OÜ Aitab Sind, kui vajad Haljastusteenust

* Aiaprojekti * Aia rajamist * Aia hooldust * Nõustamist * Hekkide pügamist * Muru niitmist * Kalmu kujundust ja hooldust

Lilleseadeteenust * Matusepärgi * Kimpe * Ruumikaunistusi * Pruuditööd

Aiandusalaseid koolitusi Võta ühendust, Sind teenindab Mariann Roosla Telef 5233154 mariann.roosla@mail.ee


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

Meie kunst... meie nägu... meie tegu: Ruum ja Disain portselanmaalijate ja keraamikavalmistajate näitus (saalis ja vitriinis) Kehtna Kunstide Kooli õpilase Karol Tammaru tööd. Juhendaja Saima Randjärv (lasteosakonnas)

Kõik aias: raamatunäitus (kojulaenutuses) Здоровье без лекарств: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses) Rohenäppudele: raamatunäitus (lugemissaalis)

Päikesepüüdjad: Tarvo Aro Meti klaasitööd (lugemissaalis) Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Lahtiolekuajad

Ainult tüdrukutele: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev. Suvekuudel (juuni, juuli, august) raamatukogu avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00. Laupäev, pühapäev SULETUD.

Märjamaa rahvamajas Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/ Reedel, 17. mail kell 21.00 Pereklubi Kolmapäeval, 22.mail kell 19 Komöödiateatri etendus “Kala neljale” KORDUSETENDUS! piletid 9€/11€, kehtivad ka eelmisele etendusele ostetud piletid Reedel, 24.mail Lisandra Roosioja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala diplomikontsert “Laukahaldjate tants” Sissepääs tasuta Laupäeval, 1. juunil LASTEKAITSEPÄEV Märjamaa keskväljakul Lastekaitsepäeva raames korraldame lastele ka kirbuturu ja kohviku. Lapsed saavad müüa oma väikseksjäänud riideid, mänguasju ja kõike muud, mida kodus enam ei vajata. Kohvikus on võimalik müüa omavalmistatud suupisteid. Loomulikult on ka vanemad oodatud lapsi abistama. Tulu jääb väikestele kauplejatele endile. Registreerimine rahvamaja telefonil või e-kirjaga. Kolmapäeval, 19. juunil kell 19 Märjamaa Lauluväljakul “Tiina Tauraite traktor” Näitlejannast põllumeheks ehk 900 km traktoril mööda Eestimaad


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Üks mees pärib teise mehe käest. “Kas sul poeg suitsetab?” “Ei suitseta..” “Kas ta joob?” “Ei joo ka.” “Aga tuleb kunagi hilja koju, hulgub öösel linna peal ringi?” “Ei, ei, kunagi ei ole sellist jama ette tulnud..” “Sul on ikka tõesti ideaalne poeg… Oleks mul ka selline, aga vaat, teeb ainult pätti! Oota, kui vana ta sul nüüd ongi?” “Noo.. järgmise kuu alguses saab 3-kuuseks juba.” ***

Kohtuvad kaks sõpra: “Kuule, sõber! Kui sind linnapeaks valitakse, kas sa paneksid siis mu poja kuskile ametisse?” “Aga muidugi, milles küsimus! Aga mida ta teha oskab?” “Absoluutselt mitte midagi.” “Suurepärane! Siis pole meil tarvis vaeva näha tema ümberõpetamisega…” *** Elanud kord 3 kalameest. Igal laupäeval 20 aasta jooksul käinud nad koos kalal. Ühel laupäeval oodanud 2 kalameest kolmandat, et kalale minna. Sõpra aga ei kuskil. Pühapäeval läinud mehed vaatama ega sõber äkki ära surnud pole. Sõber olnud elus ja rõõmus. Mehed küsinud temalt: “Miks sa eile ei tulnd?” “Ma võtsin naise.” “No kas on ka ilus naine?” “Pole ta tühi ilus miskit, paras hernehirmutiseks panna.” “No siis on ta ehk rikas?” “Pole tal krossigi hinge taga.”‘ “Aga äkki on tal hea süda?” “Kurat, nii sita iseloomuga naist pole ma varem näinud!” “Aga miks sa siis temaga abiellusid?!?” “Teate, tal on ussid!” *** Naine kurdab sõbrannale,et mees enam üldse tast välja ei tee. Tuleb koju, sööb, loeb, vaatab telekat ja läheb magama. Sõbranna siis soovitab: muuda endas midagi, nt uus soeng. Teebki naine endale uue soengu. Tuleb mees õhtul koju, sööb, loeb, vaatab telekat ja läheb magama. Uue soengu kohta mitte üht sõnagi. Saavad naised jälle kokku, sõbranna kohe pärima. Et noh, kuidas on, kas märkas, ütles midagi? Naine lööb käega ja ütleb ohates: “Mitte üht sõnagi.” Sõbranna küsib:

“Kas muutsid endas midagi?” “Jah, uue soengu tegin.” “Sa pead endaga ikka midagi kardinaalsemat ette võtma, nt veelkord uus soeng ja uus kleit kah veel, no siis märkab kindlasti.” Teebki naine endale veelkord uue soengu ja ostab uue kleidi kah veel. Tuleb mees õhtul koju. Võtab esikus kingad ära ja tuleb kööki, naine mõtleb, no nii, nüüd ütleb, aga mees hakkab rahulikult sööma ja lehte lugema. Söödud, loetud läheb tuppa telekat vaatama. Naine mõtleb, no nii, nüüd ütleb, aga mees vaatab rahulikult telekat ja läheb varsti magama. Jälle ei midagi. Saavad naised jälle kokku ja sõbranna kohe pärima: “Noh, kuidas on, kas märkas, ütles midagi?” Naine vastab jälle nuttes: “Ei midagi.” Selle peale ei oska sõbranna enam midagi öelda. Naine on ahastuses, lootust kaotamas, kui mõtleb järsku. Vat nüüd näitan mehele. Paneb gaasimaski pähe. Saabub õhtu. Naine on ärevil. Mees kobistab trepi peal. Naine läheb mehele esikusse vastu. Mees tuleb tuppa. Naine mõtleb: no nüüd ütleb. Aga ei midagi. Mees läheb sööma, loeb ja tuleb tuppa telekat vaatama. Naise närvid on pingul, mõtleb: no nüüd küll märkab. Aga mees läheb sõnagi lausumata magamistuppa, võtab ennast riidest lahti, istub voodi servale, et sokke jalast ära võtta. Naise närvid ei pea enam vastu ja ta küsib: “Kuule, kas midagi imelikku ei ole või?” Mees vaatab toas ringi ja küsib: “Kus? Ei ole justkui midagi.” Naine röögatab: “Minu näos!” Mees vaatab ja küsib: “Oot, mis sa oled kulmukarvu kitkund või?” *** Naine jõudis tavalisest hiljem töö juurest koju ja mis ta nägi- ta mees istus põrandal, ise alasti ja üritas oma riistaga õllepudelit avada. Naisel läksid silmad suureks nagu tõllarattad ja ta ei suutnud tükk aega midagi kosta. Mees vaatas talle süüdlaslikult otsa ja kohmas: “Ära mõtle, et ma olen lolliks läinud, lihtsalt töö juures on jamad…”. Naine ei jäänud selle seletusega rahule ja järgmisel päeval läks psühhiaatri juurde: “Doktor, mida ma peaks tegema? Mu mees on hulluks läinud!” Psühhiaater: “Miks te nii arvate?” Naine: “Eile nägin, kuidas ta oma riistaga üritas õllepudelit avada!” Psühhiaater: “Aga riistaga pudelit katki ei üritanud lüüa?” Naine: “Ei…” Psühhiaater kergendusega: “Siis ei ole ta hulluks läinud, lihtsalt töö juures on jamad…”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

6

18

28

35

29 36

41

Ristsõnad 11

12

13

31

32 38

43

44

51

45

46

60 65

68

69

75

70 76

83

71 77

84

91

17

78 85

95

PAREMALE 1 Lind 8 Kreeka täht 12 Maainimene (kõnek) 18 Taidlema, deklameerima 19 Isetegevus 20 Transport 21 Kaevamine 22 Maha jätma 23 Vaiksem 24 Ajaleht 25 Meri Kuul 26 Lauamäng 27 Suusafirma 29 Irisemine 31 Nivoo 32 Shveitsi kanton 35 Segimine, askeldus 37 Oleiinhappe sool 38 Kõlblusõpetus 41 Raskus 42 Vana-Kreeka filosoofiakoolkond 44 Automark 47 Linn Poolas 48 Absorbeerima 51 Utt-tall 52 Endine Uganda diktaator 53 Tänav läti keeles 54 Segamini 55 Tark

62

66

67

63

73

74

80 87

81 88

89

90

93 96

99

57

61

79

92

40

53

72

86

34

47

56

59

64

33 39

52 55

58

16

26

37

50

15

23

42 49

14

20

30

54

98

10

25

27

94

9

22

24

82

8

19

21

48

7

97 100

101

56 Jäätunud maa 58 Kerge naeratus 59 Tuntud küla Raplamaal 60 Küla Valgamaal Sangaste vallas 62 Hobuse eesjala ülemine piirkond 64 Teistest lahus 65 Endine peaminister 66 Eesti peaminister 1938-1939 68 Kirjutusvedelik 70 Toa osa 71 Arvutibränd 73 Järv Leedus 75 Tavaõigus islamimaades 77 Sõjariist 79 Lõunamaine puu 82 Dirigent 84 Tuba (vananenud) 86 Terase ja nikli sulam 89 Volt, krooge, korts 91 Läänemeresoome keel 92 Vald Raplamaal 93 Üksikvõte filmilindil 94 Peruu pealinn 95 Tähtis toitaine 96 Lehtpuu 97 Itaalia viiulimeister 98 Manilla kanep 99 Vilkuv sära 100 Parem 101 Soomlaste äikesejumala UKKO naine

ALLA 1 Kogu külmi suupisteid 2 Riik Euroopas 3 Uurali lisajõgi 4 Järv Armeenias 5 Imepärane 6 Haraline 7 Karp, kapsel 8 Kaldu olev 9 Koduloom 10 Orient 11 Ilmet andma 12 Riidesort 13 Linn Itaalias, vahuvein 14 Lahti tegema 15 Söötis põld 16 Inglise laulja 17 Tume ning pehme, hämar ning mahe 28 Käimisvõimetus 30 Volga lisajõgi 31 Karman 32 Shveitsi pealinn 33 Ühendus 34 Inimpäine, lõvi või härja kehaga tiivuline olend templi ukse ees 36 Selgelt, tõenäoliselt 37 Keskkond 39 Kunstiteos 40 Teatud püstol 41 Vääramatu saatus islamis 43 Hapupiimajook 45 Pindalaühik Inglismaal 46 Tumepruun vesivärv 49 Mauretaania põhielanikkond 50 Tarad 55 Puiestee 56 Eesti linn 57 Põlismets 60 Küla Valgamaal Karula vallas 61 Vaestemaja (van) 63 Seatina 67 Jooksma 69 Tagasi pöörduma 70 G. Verdi ooper 72 Lahing, Hannibali triumf 74 Meri Euroopas 75 Mowgli kasuema 76 Tantsusammu üksikosa 77 Seadeldis töödeldava eseme kinnihoidmiseks 78 Ungari helilooja 80 Küla Valgamaal Puka vallas 81 Koha (kala) murdes 83 Toiduaine 85 Endisaegne viljapeksukoht 87 Tõrs 88 Pildi ümbris 90 Matk, teekond


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

5

6

18

28

35

29 36

41

11

12

13

31

32 38

43

44

51

45

46

60 65

68

69

75

70 76

83

71 77

84

91

17

78 85

95

PAREMALE 1 Violetne poolvääriskivi 8 Kanada laulja 12 Maa ja ... 18 Asula Jõgevamaal 19 Asendamine 20 Raskejalgne 21 Tsaari kinnisvara 22 Kümnevõistleja 23 Riigikogu liige 24 Riigikogu liige (Reform) 25 Linn Soomes 26 Tsikaad 27 Juurdekasv 29 Raske koorem 31 Eesti saar 32 Linn Poolas 35 Peenike, tühi-tähi 37 Linn Leedus 38 Harima, puhastama 41 Vanaisa 42 Rühm, kobar, seeria, tsükkel 44 Armas inglise keeles 47 Napakas, totakas 48 Vastuvõtlik 51 Arv 52 Metsavaim rooma usundis 53 Ettetõstetav ahjuuks, kriska 54 Rahakott 55 Meelemärkuseta, nõrk

62

66

67

63

73

74

80 87

81 88

89

90

93 96

99

57

61

79

92

40

53

72

86

34

47

56

59

64

33 39

52 55

58

16

26

37

50

15

23

42 49

14

20

30

54

98

10

25

27

94

vabaks hetkeks

9

22

24

82

8

19

21

48

7

97 100

101

56 Sepa tehtud ese 58 Joastik Ida-Virus 59 Õhk-, õhu60 Tõsteanum mäenduses 62 Endine ansambel 64 Enne I MS kujunenud kolmikkokkulepe Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel 65 Kinnine tulistuspunkt 66 Rõskus 68 Tambergi ooper 70 Parem 71 Rivi, viirg 73 India pähkel 75 Gaas 77 Odrasort 79 Vastane 82 Merekärnkonn 84 USA kosmoseorganisatsioon 86 Jõgi Sise-Aasias 89 Soome merejumal 91 Kümnejalaline vähk 92 Alkoholi mittetarvitav 93 Piiblitegelane 94 Lai 95 Usulahk 96 Ebamäärases vanuses 97 Lutsima, sisse tõmbama 98 Ülemkoda USAs 99 Kampuchea rahaühik

100 Partisan 101 Õhukeseks kulunud riie ALLA 1 Ümberasuja 2 Valgetest viinamarjadest valmistatud vein 3 Ilmakaar 4 Vöökoht, pihik 5 Süpriis 6 Küla Raplamaal Kehtna vallas 7 Vanamees 8 Asula Harjumaal 9 Merre ulatuv maismaa 10 Rõhknael 11 Saadetise saaja 12 Mongoolia rahaühik 13 Eesti kirjanik 14 Armastusluule muusa 15 Karm, kõva 16 Tähe17 Kuna, kuivõrd 28 Orust või teest üle viiv sild 30 Papagoi 31 Naturaalmaks 32 Põsenukk 33 Valgusetu 34 Tasane, sõnakuulelik 36 Töötajate rühm 37 Mahuti filmi- ja magnetlintide jaoks 39 Telefonikaart 40 Riik Aafrikas 41 Raudteejaam 43 Sõna-sõnalt teise keelde mittetõlgitav keeleline omapärasus 45 Mõju, tagajärg, mulje 46 India rahaühik 49 Riigikogu liige 50 Talisõiduk 55 Aumärk, autäht 56 Impulsimomenti iseloomustav suurus 57 Eesti kirjanik 60 Magus sai 61 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 63 Hiina rahaühik 67 Teatud vorst 69 Endisaegne revolver 70 Natukese aja eest 72 Terakas 74 Palgalise ratsaväe sõdur 75 Vana 76 Järv Võrumaal 77 Pindalaühik Inglismaal 78 Siberi süstsaan 80 Negatsioon 81 Kala 83 Maksedokument 85 Riisivein 87 Küla Valgamaal Põdrala vallas 88 Teatud teravil 90 Ta


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/maiz1.html http://www.raplayhis.eu/rists/maiz2.html http://www.raplayhis.eu/rists/maiz3.html

Aadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei kajastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest. Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

6 8

Veel veidi peamurdmist: sudokud

1

7

5

1 8 5 4 3 2 1 8 7 1 2 3 6 5 9 5 7 8 4 1 4 1 4 6 9 3

1 7 2 5 2 8 6 4 1 2 2 6 9 9 5 8 1 9 5 2 1

5 1

4 3

3 2 6 8 9 1

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

1 9

5 7

7 7 5 8 1 4 3 9 5 6 8

2 5

7 6

8 4

2 1 4 2 6 8 3 9

4 9 8 3 8 4 8 9 6 3 1

7 2 5 8 3

4 3 5

2 8 4 1 9

1 9

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

3 7 2 8 4 1 9 5 6

1 6 4 7 9 5 8 3 2

5 9 8 6 3 2 7 1 4

4 1 7 3 8 9 6 2 5

9 3 5 2 7 6 4 8 1

2 8 6 5 1 4 3 7 9

8 2 1 9 6 3 5 4 7

7 4 9 1 5 8 2 6 3

6 5 3 4 2 7 1 9 8

Võimalus tutvuda Märjamaa kirikuga

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2137. html Aprilli- ja maikuus on kõigil huvilistel võimalik tutvuda Maarja kirikuga. Poolteist tundi kestva ringkäigu jooksul on võimalik koguduse õpetaja juhatusel saada lühike ülevaade kiriku ajaloost, käia võlvidepealsel, ronida kirikukellade juurde. Kui on pealehakkamist, saab ronida tornikiivri ülaosas oleva luugini. Praegu avaneb Märjamaale ülevalt kõige parem vaade, sest lumi on sulanud ja puudel pole veel lehti. Kuna teekonna kõrgeimasse punkti kiriku tornikiivri ülaosas mahuvad korraga vaid mõned inimesed, võiks rühma suurus olla 3-10 inimest.

Pane selga riided, mis ei karda tolmu ning jalatsid, millega saab redelil ronida. Riided võiksid olla soojad (kirikus on 2-5 kraadi sooja). Võta igale inimesele kaasa lamp. Kõige parem on laubalamp või taskulamp, mille saab paelaga käe külge riputada. Kui tahad pilti teha, siis võta kaasa töökorras fotokas. Binokkel on torni tipus olemas. Alustame kiriku välisukse juures. Kas see midagi maksab? Ei maksa midagi, aga soovi korral võid panna vaba annetuse kiriku korjanduskarpi. Otsi endale mõned kaaslased ja lepi sobiv aeg kokku: tel 511 8419 Illimar Toomet, marjamaa@eelk.ee


Raplamaa Ühistöö 20 Avaldame tänases lehes õiguskantsleri ettepaneku kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kohta, mille Vabariigi Valitus teatavasti tagasi lükkas.


Raplamaa Ühistöö 21


Raplamaa Ühistöö 22


Raplamaa Ühistöö 23


Raplamaa Ühistöö 24


Raplamaa Ühistöö 25


Raplamaa Ühistöö 26


Raplamaa Ühistöö 27


Raplamaa Ühistöö 28


Raplamaa Ühistöö 29


Raplamaa Ühistöö 30


Raplamaa Ühistöö 31


Raplamaa Ühistöö 32

https://www.riigiteataja.ee/akt/109102012011


Raplamaa Ühistöö 33


Raplamaa Ühistöö 34


Raplamaa Ühistöö 35

Algab fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“

Pressiteade

http://www.erametsaliit.ee/?p=1237 Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi „Pärandkultuur minu metsas“. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi. “Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,“ ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. „Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.“ Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. „Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.” Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: „Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.“ Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. „Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,“ annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

„Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,“ soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu. Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. „Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,“ ütleb ta. Fotokonkurss „Pärandkultuur minu metsas“ kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEGvormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postile erametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon). Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist). Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.


Raplamaa Ühistöö 36

Rattaga Raplamaal 2013 aasta jalgrattamatkad: 17. mai rattamatk

kulgeb marsruudil Rapla-Kuusiku-Kabala-LipaRaikküla -Rapla (35 km) Start 16.30 Maxima parklast. Külastatakse Kabala villaveskit, Parvesauna, Raikküla mõisa ja Paka mäge. Osamaks 5 €. Lisainfo susi@raplamv.ee

15. juuni

rongiga Türile sealt rattaga Paidesse ja Türilt rongiga õhtul tagasi - pikkus 32 km

12-13. juuli

bussiga Käsmu ja sealt ratastega mööda põhjarannikut Kundani - pikkus u 110 km

16. august

Rapla - Kaiu (Kasvandu-Tolla - Viirika küla ja raba - Kaiu alevik- Kasvandu) - Rapla Jälgige matkainfot vahetult enne väljasõitu www.raplamaa.ee kalendrist. Kohtumiseni! Teave: susi@raplamv.ee, tel 510 9173 http://www.raplamaa.ee/et/turism/aktiivne_puhkus/rattaga_raplamaal/

Tohisoo potilaat ja mõisapäev 26. mail kell 12 Tohisoo mõisas ja mõisa pargis Korraldajaks MTÜ Asuurkeraamika, Külli Kõiv ja Kohila koolituskeskus, Reet Aro


Raplamaa Ühistöö nr 20, 15. mai 2013  

Raplamaa Ühistöö nr 20 (72), 15. mai 2013

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you