Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 16(68) Rahvakogu ikka vist üks segane naljaetendus

„Kõigist kunstiliikidest on tähtsaim Kino ja Tsirkus“ V. Uljanov-Lenin

Teleuudiste lugemise lõpetuseks Rahvakogust, pani diktor Kerli Dello oma paberid kokku, koputades neid vastu lauda ja saatis vaatajad otse-eetris tagumikku… näidates suurelt ja paksult kirjutatut oma tekstipaki vaatajapoolsel lehel. Eks katsuge väita, et see polnud mitte protestiaktsioon! Nüüd on olnud aega korralikult lahti mõtestada, mis siis Rahvakogul toimus, või kas üldse midagi toimus. Kas betooni valatud valitsuskanal lubab voolata edasi samas tempos või on ka oodata mingeid muutusi või isegi muudatusi? Ettevalmistus oli riigi rahade - ja toega väga aktiivne. Ajakirjandus oli mõlemapalgeline, kaldudes rohkem kahtlevale poolele. EMOR-i juhuvalik oli suunatud 500 inimese leidmiseks. See ei õnnestunud ja siis hakati sihtotsimisega tegelema. Saadi kohale vaid 315 inimest, kellest pooled olevat olnud sotsid? Nimekirjas ei olnud mingeid andmeid inimeste ei elukoha, ei rahvuse, ei parteilisuse jne. kohta. Täielik salastatus. Finantseeris seda üritust Adenaueri fond, sama, kes kunagi ka Mart Laari võimule tõi ja nüüd õnnetule haigele Eesti Panga juhtimist pakub. Jätkub 2. lk

17. aprill 2013 Noorukese ministri noor mure… ehk, kui kurjategijad on oma koduerakonnast ja pealegi mitte lihtmatsid, vaid ikka “eliit”…

Siis on väga huvitav, et minister Pevkuri murekõne ja peaprokurör Aasa kõne sattusid samale päevale. Näiteks, kui on vaja, siis on vaadanud ka Pevkur seadusterikkujatest oma alluvuses mööda, näiteks tegi ta seda korduvalt tervishoiu järelevalveinspektori MardJätkub 3. lk

Mölluõhtu Rappeli keskuses

Pilte vaata lk 22 ja 23.

Kas ka meid ootab Küprose saatus?

Nii küsib meie arvamusliider A.aju. Miks ta sellise küsimuse esitab, saate lugeda lk 4 ja 5.


Raplamaa Ühistöö 2

Rahvakogu ikka vist üks segane naljaetendus

Selle mehe kahel valitsemisajal peaministrina on loodud kogu meie hooldekodude ja tervishoiusüsteem, mis paraku üsna kurejalgedel püsib. Aga Mardile luuakse töökoht! Järelikult tema on mingitmoodi ülik? Temal ei sobi kasutada riiklikuks hooldeks antud hüvesid. Kuidas saab määrata Eesti Panga nõukogu esimehe kohale mees, kes oli peaminister ajal, mil müüdi Tšetšeeniale Keskpangast Vene rublad ilma mingit tulu Eesti riigi jaoks näitamata? Kõik kadus ametnike taskutesse, kuid seda on suudetud salastada ja vaikida sellest siiani. Eesti poliitiline mälu kipub olema väga nõrk. Samuti “tehti” ju Kallas pärast 10 miljoni dollari “ära kaotamist” peaministriks. Kas peab mingi suure raha nihverdamisega hakkama saama, et Eestis teenida “soe ametikoht”? Tundub nii! Kas Laari kui endise peaministri, ministri ja riigikogu liikme pension on tõesti nii väike, et ta majanduslikult toime enam ei tule, et teda tuleb sellisele ametikohale soovitada. Kas ajaloolane sobib panganõukogu esimeheks paremini kui majandusteadlane? Või on nii, et tuleb Eesti Panga ajalugu ümber kirjutada, et varjata skandaale, mis on varem toimunud? Olen pettunud 100% presidendi otsuses, halb maik jääb sellest! Peavoolumeedia asus Rahvakogu ülistama ja jälle räägiti 500 inimese otsustest. Miks seda nii tehti, kui osales ikkagi vaid 315 inimest? Milleks selline väär rõhuasetus? Ja muidugi tarkade ekspertide koostatud küsimused, mida siis laudkonnad pidid oma elektroonikapultidega hääletama. Pultidega, mis nagu Eesti IT asjale kombeks, jällegi mitmeid kordi streikisid levi puudumise tõttu! Arvan, et rahvas, kes seda väsimatult ja kõikvõimalikes vormides öelnud on, ootas presidendi otsevalimist. Aga ei. Laudkondadele esitatud küsimus oli nii segane ja puudutas hoopis Põhiseaduse muutmist. Selle asemel oleks tulnud selgelt küsida : Kas tahate ise valida presidenti või ei taha? Seda ei tehtud ja kirja läks 315 isiku arvamus suure Eesti rahva arvamuse pähe – „Ei taha, valige ise seal riigikogus edasi“! Sama saatus tabas ka teist peamist valulast – valimisnimekirjades häälte kantimist vastavalt parteide soovidele. Keskenduti pisiasjadele ja igas laudkonnas olid vas-

tavad isikud, kes oskasid intervjuudes televisioonile nii korrektset poliitilist ettekasvatatud teksti peast lugeda, et jäi küll parteiürituseks ettevalmistatud kõnede kogumiku esitamise mulje. Tundes meie poliitikat, olen veendunud, et praegu töötab terve hulk “seltsimehi“ selle kallal, kuidas needki , suhteliselt nuditud ja lahjad ette panekud “kurvalt” tagasi lükata. Seadused ei luba, see läheks põhiseadusele vastu jne. jne. Oleks aidanud ainult ühest ettepanekust: kehtestada otsevalimised saadiku tagasikutsumise õigusega. Kõik muu loksuks siis ise ajajooksul paika! Ka presidendi valimine, kui me ikka teda vajame? Kuna “isamaalane” Laar-IRL esitas esimesena Ilvese- kes enda sõnade järgi kaldub üha rohkem vasakule isegi sotside hulgas- kandidatuuri presidendi edasi olemiseks- siis eks võlg tahab maksmist. Samuti nagu Laidoner maksis Venemaale oma võlga. See on võimalik ainult Eestis! Täielik imede maa! Mängitakse riigi valitsemist! Pole siis ime, et me pärast kahtekümmet aastat riigi taasiseseisvumist täna seal maal omadega oleme, kus oleme, kui vastutavaid riigi ametikohti on täitnud ja täidavad diletandid, ajuinvaliidid, riigivaradega sahkerdajad ja seadusi võtavad vastu inimesed, kelle enamusel pole seaduste loomisest õrna aimugi. Õpetajate lehe peatoimetaja ja poliitikavaatleja Kalle Muuli leiab, et ilmselt tabas Jaak Allik oma väljaütlemisega iseeneses tähtsusest puhevil poliitikuid väga valusasse kohta, kui ütles välja, et Eesti pole kunagi olnud ega ole enamast muud kui vaid peenraha suurriikide tehingutes. “Veider, et pimedas vihas Allikut tümitades läheb isegi ajalooharidusega inimestel meelest, et Teises ilmasõjas ei sõdinud Nõukogude Liit Eestiga, vaid Saksamaaga,” Samuti juhtis Muuli tähelepanu, et Venemaa tõesti ei rünnanud 1939-1940 Eestit, vaid annekteeris ja okupeeris Eesti vastavalt Saksamaaga sõlmitud Euroopa jagamise kokkuleppele (MRP). “Mis siis veel Teherani ja Jalta kokkulepetest rääkida, millega USA ja Suurbritannia jätsid Eesti Nõukogude mõjusfääri,” meenutas Muuli. Euroopa Liidu õigusel on Eesti õiguse suhtes kohaldamise ülimuslikkus, see tähendab, et vastuolu korral siseriikliku õigusega kohaldatakse alati Euroopa Liidu


Raplamaa Ühistöö 3

Rahvakogu ikka vist üks segane naljaetendus

Algus 1. lk õigust. Euroopa Liidu otsused, olgu meile kasulikud või mitte, tuleb vastuvaidlemata ellu viia trahvi ähvardusel. Demokraatlikult valitud Riigikogu on suures osas kõrgemalt tulevate juhiste mehhaaniline täitja. Kui Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aastal rääkisid liitumist toetavad poliitikud kui ühest suust, et EL on koostööorganisatsioon, suveräänsete riikide liit ja föderatsiooni teke on vaid euroskeptikute äär-

muslik hirmutamine, siis nüüd on olukord paljugi muutunud- isegi meie riigipea ei näe „föderalismi ees tonti“ ning paistab olevat sellega päri. Föderatsioon kõige lihtsamas tähenduses on liitriik. Seega hea rahvas, jälgige mängu ja olgem tähelepanelikud, kui teie ajusid jällegi pesema hakatakse. Äkki telediktor Kerli Dellol oligi tõsi taga?

Jeremy Nagelmyller

Noorukese ministri noor mure…

Algus 1. lk na (Endise Kompartei IV haigla peaarst) puhul, kes oletatavalt võltsis oma “ekspertiisihinnangus” ulatuslikult asjaolusid, tõenäoliselt valetas meedias ja seadust rikkudas kaasas menetlusaluste meedikute kolleege “objektiivset hinnangut andma”. Siis seadused Pevkurile ei meenunud. Ja kui kaasnevas krimiuurimises, mis politsei ja prokuratuuri algse vastuseisu tõttu avati pooleaastase hilinemisega jõudsid ülevaated hiljem kahe Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri võltsimistest kriminaalmenetluste lõpetamise otsustes Riigiprokuratuuri, üks neist ka peaprokurör Aasa lauale, otsustati tublisid kolleege mitte tülitada, isegi mitte distsiplinaarmenetlusega. Peaprokuröri viimase kõne mured selle taustal “alusetustest süüdistamistest” on kahepalgelisid, „Keerukad, avalikkuse tähelepanu all olevad kriminaalasjad on meie töö üha pingelisemaks muutunud. Ükski meie tehtud vigadest ei jää märkamata ja märkimata. Ka mõni liigselt lausutud lause, tähelepanematus või muu sellist maksab kohe valusalt kätte või hõõrutakse meile nina alla isegi tegusid, mida me teinud ei ole,“ ütles Norman Aas. Kui julgete teha, julgege ka tunnistada. Aga Pevkuri muret lugedes meenus vanasõna - omad vitsad peksavad. Kui pätid tegutsevad hetkemotsioonide, alko,narkopuuduse valus jne, siis mõtlevad kurjategijad püüavad kasu teenida näiliselt legaalselt teiste arvelt neid kahjustades. VEB fond, 10 miljoni USD kadumine jne on käkitegu võrreldes näiteks ligi 2 miljardi krooni põhjndamatu tulu maksmise 2007 -2012 kõrval tuuleärisse, suhktrutrahvi ligi 700 miljonit krooni, Eesti Energia lepingud Auveres jne. Omaette teema on noore Kallase lobbytöö Ees-

ti Energia rakendamiseks mõne huvigrupi rahaveski ette. On teada ja fakt,et aktsiakapital on kõige kallim kapital, mis võib ettevõttel olla. Eesti Energia lammutamine ja turuleviimine võimaldab 10 % garanteeritud tulu dividendideks, mis on otsene ja kaudne maksustamine huvigrupi kasuks. Seda kõike rahaturul, kus hoiuste intressid on nulli lähedal. Sama ka ajast ja arust kaugküttega ning vee ettevõtetega. Kusjuures see kõik toimub kokkuleppel poliitikutega ja kaetakse majandusteadusliku demgoogiaga, ehk poliitika on grupihuvi ja poliitikud enda õigustamiseks täidavad hoolega sponsorite rahakotte ühe elanikonna grupi kasuks teiste arvelt. Juhul, kui kriminaaliks osutub mitte lihtpätt vaid eliitpätt “eliiterakonnast”, siis jääb prokuröril üle ainult vait olla ja asi susinal lõpetada. No ei ole kuriteo koosseisu, no ei ole võimalik tõestada, et kuritegu on sooritatud. Seda nõuab minister ustavalt “eliiterakonda” teenivalt prokurörilt ja seda peab prokurör tegema seni,kui hea palga peal edasi teenida tahab. Oravad loodavad asuda samale positsioonile nagu NLKP. Viimase astme tarkust ja tõde kuulutama Viimsepäeva laupäevani, samal ajal riiki läbi ussitades. Kõige tähtsam oleks oravad ajaloo prügikasti saata. Aga siiamaani pole kuulda olnud, milliseid seadusi ja ametikohti oravad müüsid kilekotiraha eest? Pentus ei kavatsegi tagasi astuda ja Autorollo sularaha kantimise uurimist pidurdatakse igasuguste vahenditega. Ärge mitte lootkegi. See veskikivi jääb igavesti teie kaela nagu 10 milli ja VEB fond. Ja igavesti.

Jeremy Nagelmyller


Raplamaa Ühistöö 4

Kas ka meid ootab Küprose saatus?

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 57 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1999. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu 5. märtsi 1999. a kohtuotsus Siim Kallase õigeksmõistmise osas KrK § 1486 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 2.Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1999. a kohtuotsus muutmata. 3.Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 29. oktoobril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=138660400 Juba eelmise Eesti riigi puhul liikusid nii suured rahasummad kui ka kuld meie riigist välja ja sellega olid seotud just kõige kõrgemad riigijuhid. Võib-olla on ka praeguse riigiga sama lugu, toetudes Eesti Panga poolt avaldatule ja mitmetele samateemalistele raamatutele. Juttu tuleb lisaks 10 miljoni kadumisele ka VEB fondist kadunud 32 miljonist ja kui kõik see kokku arvata, on tegu maksumaksja kaotusega 150 miljoni €uro ringis või isegi rohkem. Aga hakkame otsast peale. Aastal 2000 murenes meie õigussüsteem. Linna – ja Ringkonnakohus olid nii Siim Kallase kui Urmas Kaju õigeks mõistnud. Riigikohus tühistas need õigeksmõistvad otsused ja nentis, et kuritegu on lõpule viidud! Siim Kallas oli

süüliselt vastutav audiitorile valeandmete esitamises. Sama on ka VEB fondiga. Esitati valeandmeid ja seda päris sihilikult. Aga ega 10 miljoni afäär poleks vast üldse rahva ette tulnud, kui poleks olnud üht ühiskonda raputanud mõrva. Nimelt 1996. aastal tapeti professionaalselt tollase Põhja Eesti Panga andmetöötluse osakonna juhataja Aare Tomson. Asja hakati uurima ja selgus, et tegu oli proffist mõrvariga ja ei rohkemat. Järgmisel, 1997. aastal esitasid hästi informeeritud maa saadikutest riigikogulased küsimuse Riigikogu järelepärimises, kas Tomsoni mõrv ja 10 miljoni kadumises võib mingi seos olla? Jätkub 5. leheküljel


Raplamaa Ühistöö 5

Kas ka meid ootab Küprose saatus?

Algus 4. lk See oli esimene kord, kui nii politsei, prokuratuur ja ka rahvas sai teada sellisest rahade kadumisest. Mis kümme miljonit, misasi see veel on? Alles siis hakati asja uurima. Kuriteost oli möödas juba neli aastat ja seda oli hoolsalt varjatud. Salapära selles asjas oli ja kui mindi rahade liikumist Šveitsi uurima, siis selgus, et juba enne oli keegi midagi uurinud, edastanud, teinud jne. Igatahes salapärane asi ja eriti selle maa panganduses ja nende bürokraatias. Ilmselt teadis Aare Tomson midagi rohkemat ja maksis selle eest oma eluga. Veel üks kurioosne lugu tollasest pangandusest. Määrati eesti Panga Presidendiks professor Vello Vensel. Sel päeval, kui ta võttis asjaajamist Kraftilt üle, kutsuti ta äkki Kadriorgu president Meri juurde ja sealt Vensel enam tagasi Eesti Panka ei tulnud. (Kal-

le Muuli“Isamaa tagatuba“). Meri olevat väitnud, et Vensel hakkas liiga vara rääkima. Äkki oli midagi sellist ka Aare Tomsoniga. Esimesel päeval, kui hakkas kehtima Eesti Kroon, viidi ära Eesti Pangast 40 miljonit (20.juuni 1992) sõlmiti kurikuulus TartOili leping ja selle alusel kanti üle Venemaale see 40 miljonit krooni, mis hiljem kadus jäägitult. Muidugi rikuti seadust. Oleks pidanud Vene pangas avama akreditiivi. Selle asemel tehti puhas füüsiline raha ülekanne. Samuti oli VEB fondi asutamine Riigikogu otsusega küüniliselt ebaseaduslik samm, sest toona ei olnud lihtsalt raha (U. Kaju „Eesti Pank:persoonid ja saladused“) Kuidas ja keda pankadest veel usaldada? Kas ka meid ootab Küprose saatus?

A. Aju

Miss Raplamaa 2013 on Epp-Leen Kalda http://www.facebook.com/pages/Miss-Raplamaa/129403723779476?fref=ts

Miss Raplamaa 2013 Epp-Leen Kalda I Printsess Kairi Lenk II Printsess Kätlin Rõõs Publiku lemmik Epp-Leen Kalda Facebooki miss Reili Koplimets

Puraviku Tuuleveski Sepikoda lemmik Epp-Leen Kalda Delfi Noorte Hääle lemmik - Reili Koplimets Rappeli keskuse miss - Reili Koplimets Maret Ermi õige toitumine ja tervislikkus eritiitel - Reili Koplimets

miss Rotary - Kairi Lenk Pilte vaata delfi pildist: TYCO Rapla korvpalli fännide miss - Reili http://pilt.delfi.ee/album/282845/ Koplimets http://pilt.delfi.ee/album/282855/ Rapla ööklubi Madhouse lemmik - Kairi http://pilt.delfi.ee/album/282903/ Lenk Sillaotsa talumiss - Merilin Mäekivi JCI miss - Kairi Lenk Rapla Kultuurikeskuses Bastioni lemmik - Epp-Leen Kalda Cosmopolitani lugejate lemmik - Reili Kop20. aprillil kell 19 limets Alu segarühma miss Buduaar - Kätlin Rõõs 30. juubeli tähistamine. Ettevõtlikud Raplamaa Naised lemmik Kaastegevad sõprusrühm „Saikavieži“ Lätimaalt, Merilin Mäekivi Alu Noorte tantsurühm, segakoor Rello. TantsukeeruKehtna MTK - Reili Koplimets tus ansambel Brandy saatel. Tasuta!


Raplamaa Ühistöö 6

Südamenädala „Sinu sammud loevad“ üritused Raplamaal 2013

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2122.html

17. aprill

Vigala valla ujumise päev

Toimumise koht: Märjamaa ujula Alguse kellaaeg: 19.00 Ürituse kirjeldus: ujumine Märjamaa ujulas, lisaks vesiaeroobika Lisainfo: merje@vigala.ee, www.vigala.ee

Jooksuga reipaks Käru vallas

19.-20. aprill

Raikküla valla ujumispäevad

Toimumise koht: Märjamaa ujula Alguse kellaaeg: piiramatu Lisainfo: tarmo@ato.ee, www.raikkyla.ee

20. aprill

Kaiu südamepäev

Toimumise koht: Kaiu Põhikool Toimumise koht: Käru raudteeäärsel terviserajal Alguse kellaaeg: 10.00 (kehva ilma korral alustame koolimajas) Ürituse kirjeldus: Toimuvad erinevad tegevused: Alguse kellaaeg: 18.30 Ürituse kirjeldus: Millest ja kuidas alustada jook- mõõtmisprotseduurid, mess, matk Paunküla matkarasutreeningut? Jooksutreeningu ülesehitus, harjutused jal, konkurss „Kõige aktiivsem asutus südamenädalal“, tervislike salatite konkurss ja nõuanded. Treeneriks Donatas Narmont Lisainfo: aivo@kaiu.ee, www.kaiu.ee Kontaktisik: eva@karuvald.ee

18. aprill

Käru südamepäev „Mitmekülgne kepikõnni treening”

Toimumise koht: Käru alevik ja ümbrus Alguse kellaaeg: 18.00-20.00 Ürituse kirjeldus: Vestlusring meditsiinilistest riskidest tervisespordi harrastamisel, juhendaks Rapla haigla füsioterapeut Meelika Laasma. Lisainfo: annely@karuvald.ee, www.karuvald.ee

Raikküla valla Paka mäe jooks

Toimumise koht: Paka mäel Alguse kellaaeg: 18.00 Korraldaja: Kabala Sporidmaja, Raikküla Vallavalitsus Lisainfo: tarmo@ato.ee, www.raikkyla.ee

19. aprill

Käru valla südamenädal „Slackline’i demonstratsioon ja esmane koolitus“

Toimumise koht: Käru koolimajas Alguse kellaaeg: 19.00-21.00 Ürituse kirjeldus: Juhendavad noored MTÜst Vabadussport, eesotsas Jaan Roosega. Lisainfo: eva@karuvald.ee

Kuusiku südamepäev

Toimumise koht: Kuusiku lasteaed ja ümbrus Alguse kellaaeg: 11.00-14.00 Ürituse kirjeldus: Rahvamatk (kepikõnd, kõnd, jooks) 5 km, Jalgrattamatk 10 km, Zumba treening Lisainfo: maarika.laub@mail.ee, www.rapla.ee

Kodila südamepäev

Toimumise koht: Kodila koolimaja ja ümbrus Alguse kellaaeg: 11.00-14.00 Ürituse kirjeldus: Rahvamatk (kepikõnd, kõnd, jooks) 5 km, Jalgrattamatk 10 km, Zumba treening Lisainfo: ulvi.blande@gmail.com, www.rapla.ee

Käru valla südamenädal „Kogupere matk Rumbi kandi ajaloolistel radadel”

Toimumise koht: alguspunkt täpsustamisel Alguse kellaaeg: 8.30.-20.30. Ürituse kirjeldus: matka pikkus ca 7 km. Vajadusel bussitransport matka alguspunkti ja tagasi. Lisainfo: eva@karuvald.ee

Fotoorienteerumine Vana-Vigala mõisapargis

Toimumise koht: Vana-Vigala Alguse kellaaeg: 12.00


Raplamaa Ühistöö 7

Südamenädala „Sinu sammud loevad“ üritused Raplamaal 2013

Ürituse kirjeldus: Tervistkosutav fotoorienteeru• Koos juhendajaga valmistatakse ja degusteerimine, mälu teritavad mõistatused ja erinevad sportli- takse erinevaid toorsalateid. kud ülesanded. • Tervisliku toitumise loeng Lisainfo: merje@vigala.ee, www.vigala.ee • Organismi seisundi testimise variandid • Tervisetoodete demonstratsioonid ja ostmisvõimalus 21. aprill • Zumbatund Alu südamepäev • Hiina tervisevõimlemise näidistund Toimumise koht: Alu Spordihoone ja ümbrus • Pilatese näidistund Alguse kellaaeg: 11.00-14.00 • Erinevad massaazi võimalused Ürituse kirjeldus: Rahvamatk (kepikõnd, kõnd, • Päeva lõpus loositakse osalenute vahel loosiaujooks) 5 km, Jalgrattamatk 10 km, Zumba treening hindu Lisainfo: virve.parn@mail.ee, www.rapla.ee Lisainfo: tiia@jarvakandi.ee; www.jarvakandi.ee

Rapla-Kehtna südamepäev

Käru valla südamenädal - treening „Tervis

Toimumise koht: Valtu Spordimaja ja tasakaal” Alguse kellaaeg: 11.00-14.00 Toimumise koht: Käru kooli saalis Ürituse kirjeldus: Rahvamatk (kepikõnd, kõnd, Alguse kellaaeg: 13.00-15.00 jooks, jalgratas) 6 km, Ujumise lahtised võistlused, VeÜrituse kirjeldus: Tervisliku toitumise vestlusring. sivõimlemise treening, Ujumise treening algajatele Treener Deivi Sadeiko Lisainfo: rita.peussa@kehtna.ee, ylle.ryyson@terLisainfo: eva@karuvald.ee vis.ee; www.kehtna.ee, www.rapla.ee

Juuru valla südamepäev

Südamepäev Märjamaal

Toimumise koht: Märjamaa Rahvamaja Toimumise koht: Pirgu terviserajal Ürituse kirjeldus: Treening eakatele 11.00; ToiAlguse kellaaeg: 11.00-14.00 tumise loeng (Argo Ader) 12.00; Zumba treening Ürituse kirjeldus: Kepikõnnimatk (3, 5, 8 km) Pir13.00; Rinnaltsurumise võistlus (Argo Aderiga) 13.00; gu terviserajal, Orienteerumine (5-6-km), Elustamise Funktsionaalne intervalltreening 14.00 koolitus, Discolfi mängu tutvustus Lisainfo: merle.voolaid@marjamaa.ee, www.marLisainfo: marina.runno@sm.ee, www.juuru.ee jamaa.ee

Järvakandi südamepäev

Südamepäev

Toimumise koht: Järvakandi Kultuurihall „Sinu sammud loevad“ Kohilas Alguse kellaaeg: erinevad ajad Toimumise koht: Kohila Gümnaasium Ürituse kirjeldus: Alguse kellaaeg: 11.00 • Avatud 3 erineva pikkuse ja raskusastmega terÜrituse kirjeldus: Rahvamatk - kepikõnd, rattasõit, viserännaku ( ka kepikõndijad) rada. • Osadel radadel on kehakinnituspunktid juur- ja rulluisutamine, tervisenäitajate mõõtmine. Lisainfo: vaino.maasalu@kohila.ee, www.kohila.ee puuviljadega. • Vabaarvamise tuba ,,Mille üle süda rõõmustab, mille üle kurvastab?“ – joonistamine, kirjutamine sellest • Südameteemaliste ristsõnade lahendamine • Päeva jooksul on võimalus mõõta tervisenäitajaid


Raplamaa Ühistöö 8


Raplamaa Ühistöö 9

PÄEVAKOHANE KÜMNE MEHE AVALDUS

http://www.petitsioon.com/paevakohane_kumne_mehe_avaldus Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi peaminister hr Andrus Ansip Eesti Vabariigi välisminister hr Urmas Paet Õiguskantsler hr Indrek Teder Kaitsepolitsei peadirektor hr Raivo Aeg Riigikogu väliskomisjoni esimees hr Marko Mihkelson Riigikogu põhiseaduskomisjon Eesti Vabariigi ja rahvusvaheline üldsus EESTI KODANIKE AVALDUS EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSLIKU KORRA JA TERRITORIAALSE TERVIKLIKKUSE RIKKUMISE, SAMUTI 2. VEEBRUARI 1920 TARTU RAHULEPINGU VALIKULISE TÄITMISE KOHTA EESTI-VENE KAVATSETAV „PIIRILEPE” – JÄRJEKORDNE KATSE EESTI VABARIIKI ÕÕNESTADA. JÄÄGEM USTAVAKS JULIUS KUPERJANOVI, JAAN POSKA JA JÜRI KUKE MÄLESTUSELE! Oleme väga mures Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel äsja Moskvas lõppenud ja edaspidi jätkuvate piiriläbirääkimiste pärast – neil ei juhinduta 1991. aastal taastatud Eesti Vabariigi õigusjärgluse põhimõttest. On lubamatu mainitud põhimõtet järgida valikuliselt, vaid see peab kehtima kõiges ja tervikuna – kaasa arvatud Eesti Vabariigi idapiir. Sellega öeldakse, et praegusi läbirääkimisi idanaabriga piiriprobleemides tuleb pidada üksnes 2. veebruari 1920 Tartu rahulepinguga kehtestatud riigipiiri, mitte aga Nõukogude Liidu stalinistliku juhtkonna poolt 1940ndatel aastatel pealesurutud, okupatsiooni ja anneksiooni tingimustes kehtestatud ning järelikult õigustühise „piirileppe” alusel. Teisisõnu väljendudes – ei tohi kõnealuse idapiiri kulgemine, mis 1920. aasta Tartu rahulepingus juba sai üksikasjalikult fikseeritud, praegusel ajal kellegi huvides enam revideerimisele tulla. Öeldu puudutab seni ikka veel Vene Föderatsiooni koosseisus olevate Eesti Vabariigi Petserimaa valdade, samuti Virumaa Ingeri valdade (pindala kokku 2321,37 ruutkilomeetrit) tagastamist Eestile koos nendel aladel varem elanud või praegugi elavate Eesti Vabariigi kodanike varaga. Praegustel nn konsultatsioonidel Moskvas peaks Eesti delegatsioon eesotsas Marko Mihkelsoniga lähtuma Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse põhimõttest, rahvusvahelistest kokkulepetest ja üldtun-

nustatud normidest. Mainitud delegatsioon peab Vene Föderatsioonilt kui Nõukogude Liidu õigusjärglaselt kompromissitult nõudma 1920. a. Tartu rahulepingus kehtestatud riigipiiri tunnustamist ja täielikku taastamist. Kavandatav, stalinistlikku pärandit legaliseeriv uus piirileping pole midagi muud kui Eesti ajaloo võimekaima diplomaadi Jaan Poska (1866-1920) elutöö mõnitamine. Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks nimetatud dokumendiga Moskvas targutades ja kaubeldes ei tehta seda muidugi Eesti Vabariigi huvides, vaid allkirjastamise korral saaks sobingust meile uus „hääletu alistumine”, järjekordne „võidukas järeleandmine”, setu rahvakillu reetmine ja Eesti ühiskonna lõhestamine. Oleme seisukohal, et nn vaikiva ajastu sarnaselt pole meil õigust ükskõikselt, käed rüpes pealt vaadata, kuidas postsovetliku Eesti eliit, välispoliitika ja diplomaatia idapiiri küsimuses estoniseeruvad (analoogiliselt Eesti põhjanaabrile juba varem osaks saanud, põlastusväärse maiguga finlandiseerumisele). Eesti Vabariigi praegune valitsus, eelkõige välisminister Urmas Paet on 27. märtsil tähistatud nn priiuse päeva puhul otsustanud Eesti Vabariigi kodanikke kostitada (pehmelt väljendudes) üpris kummalise „kingitusega”. Vabariigi Valitsus, rikkudes põhiseaduslikku korda (kehtestatud 1920. a. Eesti – Vene Tartu rahulepingu alusel), valmistub Vene Föderatsiooniga sõlmima uut nn piirilepet. Sellisel viisil pigistatakse silm kinni lähiminevikus asetleidnud vägivallale väikeriigi kallal ning üritatakse tänapäeval „legaliseerida” Eesti Vabariigi okupatsiooniaegset idapiiri – Petseri maakonna ja Narva jõe taguste valdade loovutamist idanaabrile. Lisaks veel „põhjendada” õigusjärgsete omanike varaliste õiguste ignoreerimist mainitud maa-aladel. Oma praeguse tegevusega soodustavad ikka veel desovetiseerimata Eesti valitsevad ringkonnad mitte üksnes neostalinistide võimulpüsimist V. Putini juhitaval Venemaal, vaid ka selle naaberriikide ohustamist Kremli ambitsioonide kaudu. Kuulutame kõigile Eesti kodanikele ja elanikele, samuti teistele riikidele ja rahvusvahelisele üldsusele, et allkirjastamise korral muutub kavandatav Eesti-Vene piirilepe alates selle sõlmimise hetkest (ex tunc) õigustühiseks. Lubamatu on sõlmida „mõlemaid pooli Jätkub lk 10


Raplamaa Ühistöö 10

PÄEVAKOHANE KÜMNE MEHE AVALDUS

Algus 9. lk

rahuldav piirilepe” sellise riigiga, kes oma varasemaid kahepoolseid lepinguid (sealhulgas näiteks 1939. a. nn baasideleping) pole soovinudki täita. Tekib küsimus – mille poolest erineb praeguse Eesti mõnede välispoliitikute ja diplomaatide tegevus riigireetmisest? Kutsume Eesti Vabariigi kõiki kodanikke üles oma ideaalides, käitumises ja tegevuses lähtuma 2. veebruari 1920 Tartu rahulepingust tervikuna, toetades käesolevat avalikku pöördumist oma allkirjaga, kaasa arvatud protestiaktsioonid valitsevate ringkondade orjameelsuse ja meelevalla vastu. Pärandagem Eesti Vabariik tema ajaloolistes ja õiguslikes piirides eesti rahva tulevastele põlvedele ter-

Kevadine salongiõhtu 19. aprillil kell 19 Varbola Rahvamajas

Külla tulevad ja mõnusa muusikalise meeleoluga täidavad teie õhtu ETV saatePEREPIDU finalistid

ansambel VENNASKOND JÜRIST

Kuulete laule nii a cappella kui ka kitarrimuusika saatel. Tule ja saa suur sõõm kevadiselt kaunist muusikat. Vaata lisa ETV koduleheküljelt saatest Perepidu Pilet 4 €

Info tel 502 7322 http://w w w.rapl amaa.e e/et/ka lender/35view-6155.html

vikuna! Püsigu vankumatuna eelmiste põlvkondade eestlaste, meie teistest rahvustest sõprade vere, palehigi, vaeva, visa ja kangelasliku võitlusega kättevõidetud ja ülesehitatud riigi iseseisvus, territoriaalne terviklikkus ja põhiseaduslik kord igavesti! Tartus, 14. aprillil 2013 Eesti Vabariigi õigusjärgsed kodanikud: Siim Hiedel, Aldo Kals, Tõnu Kalvet, Mart Niklus, Priit Rajasaar, Veiko Rämmel, Osvald Sasko, Tõnis Siim, Ain Teder, Rein Vanja Petitsiooniga saab ühineda aadressil http://www. petitsioon.com/paevakohane_kumne_mehe_avaldus

21. aprillil kell 18 Kuimetsa rahvamajas Kuimetsa Harrastusteater IDU esitab 2 lühinäidendit “Untsus päev” ja “Kosjad”.

Mängivad: Janika Kibur, Kati Koplimäe, Külliki Evisalu, Malle Sild, Andrus Rajasalu, Ahti Rajasalu, Jüri Strom. Lavastaja: Ülo Sild Pilet: 3 € Teave tel: 5347 2669 Külliki


Raplamaa Ühistöö 11


Raplamaa Ühistöö 12


Raplamaa Ühistöö 13

MARI AED OÜ Aitab Sind, kui vajad Haljastusteenust

* Aiaprojekti * Aia rajamist * Aia hooldust * Nõustamist * Hekkide pügamist * Muru niitmist * Kalmu kujundust ja hooldust

Lilleseadeteenust * Matusepärgi * Kimpe * Ruumikaunistusi * Pruuditööd

Aiandusalaseid koolitusi Võta ühendust, Sind teenindab Mariann Roosla Telef 5233154 mariann.roosla@mail.ee


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

Pilvede värvid: Mare Iknojani fotod lõuendil (saalis)

Teet Kallas 70: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Arhitektuur paberis ja paberist: Paberimuuseumi rändnäitus (vitriinis)

Читает весь мир: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest (kojulaenutuses)

Valgu Põhikooli õpilaste looming (lasteosakonnas)

Ly Seppel 70: teavikute näitus (lugemissaalis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Loomajutud: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/

Südamenädal Märjamaal 15. - 21. aprill:

*kolmapäeval, 17. aprillil kell 19 loeng nahahooldusest, Aarika Jõgiste *reedel, 19. aprillil kell 13.30 võistlusmängud lastele Märjamaa Ujulas pühapäeval, 21. aprillil heategevuslik spordipäev Märjamaa Gümnaasiumis 11.00 Eakate treening - Aliis Sarapik 12.00 Toitumise loeng- Argo Ader 12.00 Laste zumba- Maris Kajari 13.00 Zumba- Maris Kajari 13.00 Rinnaltsurumisvõistlus - Argo Ader 14.00 Funktsionaalne intervalltreening- Sven Idarand Pilet 3 € täiskasvanule, lapsed (kuni 14a.) ja pensionärid 1 € Neljapäeval, 18. aprillil kell 19.00 Haimre näitetrupi Mokakobin esituses Andrus Kivirähki “Uljas neitsi” pilet 3 € Reedel, 19. aprillil kell 21 Pereklubi ansambliga Spido, piletid eelmüügis kuni 14. aprillini 5€, kohapeal 6€ Kolmapäeval, 24. aprillil Valgu näitetrupi M.O.T.T. etendus “Laps räägib siis...” pilet 5€ tund enne algust kohapeal

Jaan Kurm`i 50. sünniaastapäevale pühendatud fotonäituse avamine 18. aprillil kell 17.30 Rapla Kultuurikeskuses Rütmani Galeriis

ht t p : / / w w w. r ap l a m a a . e e / e t / k a l e n d e r / 3 5 view-6123.html


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Mees peab väljaheite proovi andma. Ta paneb selle tikutoosi, läheb sellega haiglasse ja jääb kadunuks. Möödub kolm päeva, naine on kõikvõimalikud kohad läbi helistanud ning on juba lausa murest murtud. Lõpuks läheb naine haiglasse, et ehk teab seal keegi midagi. “Te vaadake kirurgiaosakonda, seal istub juba ammu mingi mehike, äkki on teie oma,” soovitatakse valvelauast. Lähebki naine sinna ja näeb – tema mees lamab voodis, ise üleni kipsis. “Mis sinuga juhtus, Vasja, kes sind siis niimoodi…” hüüatab naine. “Mitte midagi ei mäleta,” vastab mees. “Mäletan ainult, et keegi küsis mult tikke…” *** Keskealisel abielupaaril on probleeme seksiga. Mees läheb arsti juurde, kes kirjutab talle Viagrat välja. Tund enne naise töölt tulekut võtab mees tableti sisse ja jääb põnevusega ootama. Korraga kõlab telefonihelin: “Kallis, ära pahanda, aga ülemus ütles, et pean selle aruande kindlasti valmis tegema,” teatab naine. “Jõuan võibolla alles poole öö ajal koju…” Pettunud mees helistab arstile: “Doktor, mida nüüd teha, kui kallis tablett on sisse võetud, aga naine ei saa koju tulla?” “Võibolla proovite siis toatüdrukuga…?” soovitab arst. “Toatüdrukuga?!” vihastab mees. “Tema jaoks pole mul kunagi mingit Viagrat vaja läinud!!!” *** Päästeamet saab väljakutse haiglasse. Kõik tehakse vastavalt oma võimetele, tulekahju kustutatakse ja hädaolukord likvideeritakse. Pärast voolikute kokkukerimist ja kiirabiautode lahkumist kannab komando ülem peaarstile ette: ”Ülesanne täidetud ja tulekolle likvideeritud. On ka üheksa vingus kannatanut patsienti. Neist seitsmele suutsime hinge sisse puhuda, aga kahte me enam kahjuks päästa ei suutnud.” Selle peale peaarst minestab. Pärast toibumist on ta esimesed sõnad: ”Millised seitse? Poisid, te kustutasite ju surnukuuri!” *** Mees unistavalt: “Tahaks olla kohtades, kus pole kunagi varem olnud ja teha asju, mida pole varem kunagi teinud…” Naine sarkastiliselt: “Aga tee oma unistus teoks- mine kööki ja pese nõud ära.”

Mees tirib loomaarsti juurde suurt hundikoera. “Olge nii kena ja lõigake kohe sellel koeral saba maha!” avaldab mees oma tuleku põhjuse. “Issand, miks küll midagi sellist teha!?” imestab arst. “Mulle tuleb homme ämm külla ja ma ei salli, et talle meie majas mõni poolehoiuavaldus osaks saaks…” *** Mees jõuab peale palgapäeva koju alles hilja öösel vindisena koju. Naine, kes on teda kogu selle aja oodanud, käratab vihaselt: “Noh, kus siis raha on?” Mees otsib mitu korda kõik taskud läbi ja leiab lõpuks pükste tagataskust 5 krooni. Naine käratab vihaselt: “Aga kus ülejäänud on?” Mees vastu: “Aga see ongi üle jäänud!” *** “Doktor, mis asi on skleroos?” - Mida te küsisite? “Kuna?” ***

Šotimaal külastab turist kuulsat Loch Nessi järve, lootuses kohata kuulsat koletist. “Millal seda elukat tavaliselt näha võib?” küsib ta giidilt. “Tavaliselt pärast viiendat klaasi viskit...” *** “Mis see ometi olgu, John,” pahandab lord oma ülemteenriga. “Iga kord kui ma koju tulen, leian sind magamas!!!” “Asi on selles, sir,” vastab teener, “et mulle ei meeldi päris ilma mingi tegevuseta olla...” ***

Ainsa peatuses seisva takso juurde jõuavad üheaegselt kaks meest. “Mul on hädaolukord!” karjub üks hingeldades. “Mu naine ootab last!” “Minu olukord on veel hullem,” karjub teine vastu, “mu naine ootab mind!” Vang saab kodust kirjas ja muutub väga kurvaks. “Mis lahti?” küsib kongikaaslane. “Mu perekond on suurde häbisse sattunud - naine kirjutab, et poeg jäeti klassikursust kordama...” *** Hundil on hommikul hirmus peavalu ja pohmakas. Näeb jänest metsa all silkamas. “Kuule jänes, siin on viiekas, ole meheks, lippa poodi ja too limpsi!” Jänes lippabki minema ja alles tüki aja pärast tuleb tagasi: “Tead, hunt, limpsi ei olnud, ma tõin küpsist!”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

6

18

7

29

36

30 37

43

12

26 31

33 39

45

61

62

46

47

48

64

81

75 82

89

83

90

65

95

76

78 85 93

60 67

79

80

94 97

99

PAREMALE 1 Sahin, nohin 6 Kiviluts 13 Riist linade kupardamiseks 18 Osasaaja 19 Eesti helilooja 20 Tallinna ekslinnapea 21 Sõjamasina juht 22 Austria helilooja 23 Rõngassaar 24 Teise nimega 25 Doonau lisajõgi 26 Tõestatav väide 27 Mõõtühikute eesliide 28 Sadamaeelne ankrukoht 30 Aldani lisajõgi 32 Suudlus 33 Mikroob 36 Laevade randumispaik 38 Endassesulgunud inimene 39 Volga lisajõgi 42 Eesti maalikunstnik 44 Verdi ooper 47 Aluspuu, tugipuu 50 Allmaailajumal 51 T.Kallase romaan 52 Eesti kirjanik 53 Sõnajalgtaim 54 Lõbu, pidu 55 Riigikogu liige

41

86

96

101

35

59 66

77

92

34

71

84 91

17

50

70

74

16

54 58

69 73

49

57

63

68

15

40

53 56

14

27

32

52

55

13

23

38 44

51

98

Ristsõnad

11

20

25

28

88

10

22

24

72

9

19

21

42

8

100 102

103

56 Ankrut üles vinnama 58 Ajakiri 61 Eesti linn 63 Sõjaline blokk 64 Jõgi Kesk-Euroopas 66 Eesti karikaturist Gori tegelik perekonnanimi 68 Tavaõigus islamimaades 69 Puulabidas 70 Linnast väiksem asula 71 Küla Saaremaal 72 Lauatennisist (eesnimega) 76 Eriala 78 Linn Saksamaal 81 Itaalia uudisteagentuur 82 Kodulind 84 Väikese sügavusega (veekogu) 86 Jaapani pikkusmõõt 88 Eakas 90 Küla Rapla vallas 92 Kreeka täht 94 Vaatama 95 Brasiilia osariik 96 Lõhki kärisema 97 Saar Aleuudi saarestikus 98 Üha 99 Materiaalne 100 Asula Tartumaal 101 Suur pahandus 102 Preili Poolas

87

103 Põllutöömasin ALLA 1 Dokumente koostav ja kinnitav ametiisik 2 Ilutaim 3 Kodulind 4 Indiaani hõim Peruus 5 Naljapärast 6 Teed kaotama 7 Puudega kaetud ala 8 Poolvääriskivi 9 Ühtlase kumerusega joon 10 Linn Leedus 11 Kihistama, kuhjama 12 Rooma eepos 13 Ridamisi 14 Valgevene õunasort 15 Hullushoog 16 Linn Lätis 17 Salaja 29 Seemne varudest toituv taim 31 Piirkond Loode-Nigeerias 32 Tuhandik 33 Kult 34 Ratsutamisvahend 35 Teatud taara 36 Vanduma, needma 37 Koloonia 40 Teat. Hispaania vein 41 Varu, tagavara 43 Avarad 45 Kartulisort 46 Vanakreeka puhkpill 48 Eesti poliitik ja naljamees 49 Sugurakk 52 Kartulisort 57 Gaas 59 Prantsuse helilooja 60 Linn Hiinas 62 Rehetoa taladel asetsev latt 64 Rohkem 65 Linn Sloveenias 67 Rahvas Kaukaasias 73 Suurem osa 74 Riik Aasias 75 Kõver mõõk 77 Hullus, kirglik kalduvus 79 Mõõteriista numbrilaud 80 Kaugemale 82 Nurga mõõtühik 83 Vokaalosa ooperis 85 Sõna kirikus 87 India pähkel 88 Lillenõu 89 Zola romaan 91 Ilus 92 Katuse osa 93 Peenrahaühik 94 Pikka aega


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

5

6

18

7

29

36

30 37

43

12

26 31

33 39

45

61

62

46

47

48

64

81

75 82

89

83

90

95

17

65

76

78 85 93

67

79

80

94 97

99

PAREMALE 1 Tegevust vältiv, viitsimatu 6 Ihnevõitu 13 Kerge puhkus 18 Jäärak 19 Pole võimalik 20 Verdi ooper 21 Kõrbeilves 22 Jõgi Lätis 23 Maitseomadus 24 Lihapall 25 Emaslooma kehaosa 26 Vend 27 Margariinisort 28 Endine Ameerika tennisekuulsus 30 Ajastu 32 Aastaaeg 33 Kukk 36 Vaimulik laul 38 Kartulisort 39 Mittekohane, sobimatu 42 Hüüdsõna 44 Andersson, Fältskog, Ulvaeus, Lyngstad 47 Lõbutunnet väljendav häälitsus 50 Armu-, seksuaaltung 51 Tühi jutt 52 Avarad 53 Õhukeseks kulunud riie 54 Vana-Kreeka armastusjumal

60

86

96

101

41

59 66

77

92

35

71

84 91

34

50

70

74

16

54 58

69 73

49

57

63

68

15

40

53 56

14

27

32

52

55

13

23

38 44

51

98

11

20

25

28

88

10

22

24

72

vabaks hetkeks

9

19

21

42

8

100 102

103

55 Linn Leedus 56 Vaikse loomuga 58 Tähtis raamat 61 Väärnähtus 63 Meri Euroopas 64 Okaspuu 66 Vald Saare maakonnas 68 Ilma eduta 69 Arv 70 Kerjus 71 Pärilikult ühetaoliste organismide rühm 72 Kõrb Iraani kiltmaa idaosas 76 Eesti jõgi 78 Eesti muusik 81 Egiptuse päikesejumal 82 Suvinisusort 84 Tegelane "Kevades" 86 Lihatoode 88 Jala osa 90 Üksildane inimene 92 Linnu kodu 94 Igihaljas troopiline vihmamets 95 Õlipuu vili 96 Väga tugev, võimas, hoogne 97 Populaarne laul 98 Pehme madal vesine maa 99 Sõudma 100 Ihne inimene 101 Haiguse eellugu

87

102 Hurtsik 103 Küla Raplamaal Vigala vallas ALLA 1 Järv Soomes 2 Ettemakse 3 Irdumine 4 Elbe lisajõgi 5 Kisklema 6 Vähegi, üldse, eales 7 Hääl 8 Automark 9 Küla Saaremaal 10 Maavarasid kaevandav mäetööline 11 Ideetu 12 Undruk 13 Küla Valgamaal Palupera vallas 14 Järv Soomes 15 Poisinolk 16 Paluma 17 Lärm 29 Haaramine 31 Roie 32 Vald Ida-Virumaal 33 Koduloom 34 Vürtsisegu 35 Jalats 36 Vald Valga maakonnas 37 Riigikogu liige 40 Tööriist 41 Asula Pärnumaal 43 Hispaania tantsud 45 Riidesort 46 Jumalad Skandinaavia mütoloogias 48 Ainuke 49 Raagus 52 Eseme üks mõõtmetest 57 Mongoolia karjakasvataja 59 Ravimtaim 60 Ajakirjanik (Eesti Päevaleht) 62 Prantsuse kirjanik 64 Umbrohi, sarikaline rohttaim 65 Tasane, suuremate kõrgenditeta 67 Iiliti puhuv 73 Standard-, kontrollmõõt 74 Pehme hõbevalge haruldane metall 75 Kurvameelsus 77 Himuralt meeleline 79 Vaimu-, hinge80 Inetu tegu 82 Järv Armeenias 83 Sõjavägi 85 Hawaii saar 87 Õunasort 88 Rämps, trään 89 Kuurort Leedus 91 Varandus 92 Lapsingel 93 Dirigent 94 Merluus


Raplamaa Ühistöö 18 Nüüd kaasnevad iga Raplamaa Ühistööga interaktiivsed ristsõnad, mille lingid anname siin

http://www.raplayhis.eu/rists/17131.html http://www.raplayhis.eu/rists/17132.html http://www.raplayhis.eu/rists/17133.html

Aadressilt http://www.raplayhis.eu/rists/ võite leida aga teisigi interaktiivseid ristsõnu. Sellel aadressil ei kajastu aga eelnevalt nimetatud ristsõnad, nii et need lingid leiate ainult lehest. Interaktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti, sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Veel veidi peamurdmist: sudokud

6

1 8

8 9

5 2

3 8

3 7 2 9 6 5 7 9 1 7 4 5 8 6 4 9 5 4 9 4 8 3 7

2

4

6 5 4 8 9 6 3 5 7

9 7 5

3 8 2

7 3 6

8 1 2 9 9 2 7 8 6

2

1

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadida alla pdf-fail aadressilt http://raplayhis.eu/ Head lahendamist!

7 4 1 2 6 3 8 3 1 5 2 6 1 5 6 8 3

3 1

4 4 3 8 9 2 7 2 5 4 7 3 6

8 7 3 8

2 1 7 6 4 3

5 4

5 9 6 3

1

5 3 9 6 1

7 3 1 2

9 8

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt tagapool ka selle sudoku lahenduse.


Raplamaa Ühistöö 19

Rahvusvaheline tantsupäev29. aprillil

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

ht t p : / / w w w. r ap l a m a a . e e / e t / u u d i s e d / 3 1 view-2116.html Rahvusvaheline tantsupäev tuleb pärandiaastal Kägäräga! 29. aprillil 2013 tähistatakse taas järjekordset rahvusvahelist tantsupäeva! Traditsiooni jätkates on sellelgi aastal võimalus kõigil Eesti tantsuhuvilistel tähistada tantsupäeva ühistantsimisega. Tantsuks ikka meie enda eesti rahvatants. 2013 aastal tantsime tantsu Kägärä. Kägärä ühistantsimisest osavõtmiseks: 1. Keerake 29. aprillil kell 13.05 oma raadio Vikerraadio sagedusele 2. Tantsige rõõmu ja lustiga Kägärät oma tantsurühmaga, töökaaslastega, perega, sõpradega, huviringiga või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas 3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna „Rahvusvaheline tantsupäev 2013 – TANTSIVA KOLLEKTIIVI NIMI“ 4. Lingi oma videost palume saata ka aadressile errs@errs.ee Tantsukirjelduse leiad SIIT http://www.raplamaa. ee/content/files/Rahvusvaheline%20tantsupäev%20 PÄRANDIAASTAL.pdf ja Kägärä muusikat kuula SIIT http://www.raplamaa.ee/content/files/Kägara%20(rahvapill)36-38.mp3

20. aprillil kell 9 kevadlaat kultuurikeskuse taga.

Silvi Tarto värviteemalise loengusarja V loeng “Kogu tõde oranžist” Rapla Rahvakoolis 17. aprillil, kell 17.30-18.30

Millist energiat saame oranži värvivõngetest? Milliseid meeleolusid loob oranž värv? Kuidas mõjutab oranž meie organismi? Oranž moetöösuses ja ruumikujunduses. Osalustasu 3 EUR Teave tel: 520 3090 Silvi, silvi@koolitaja.com http : / / w w w. r apl ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 view-6117.html


Raplamaa Ühistöö 20

E-poed, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid

http://www.tarbijakaitseamet.ee/epoed-kes-ei-taida-seadusest-tulenevaid-noudeid/ NB! Nimekiri täieneb jooksvalt!

tingimused ei vasta seadusele

bedzone.eu - Bedzone OÜ - korduvalt jätnud tarbiköögimööbel.com - Citysmart OÜ - tarbijate tehjatele kauba tarnimata ja raha tähtaegselt tagastamata tud tellimuste eest on raha vastu võetud, kuid mööblit tarbijatele ei tarni; puudub MTR registreering maxxmoda.eu - Resatex OÜ - korduvalt jätnud tarbijatele kauba tarnimata ja raha tähtaegselt tagastamaitelite.ee ja arvutimees.ee - IT Technology Estonia ta OÜ - korduvalt jätnud kauba tarnimata ja tarbijatele raha tagastamata; kaebuste lahendamisest keeldumiheimdall.ee - Alesinvest OÜ - korduvalt tarbija ne. Politsei- ja Piirivalveamet on ettevõtte suhtes aluspretensioonide lahendamisest keeldumine ja raha tatanud kriminaalmenetluse. gastamata jätmine; müügitingimused ei ole kooskõlas võlaõigusseadusega SanderSiim Invest OÜ - müük erinevates kuulutuseportaalides - kauba tarnimata jätmine ja raha mittemoekas.ee - Resiters OÜ (kaupleja nimi vahetub tagastamine, kaebuse lahendamisest keeldumine; puukontaktandmetes sageli) - puudub MTR registreering, dub MTR registreering tingimused ei ole kooskõlas võlaõigusseadusega konsoolipood.eu - DX Console Marketing OÜ e-supermarket.eu, sinumarket.net, klotsid.eu - FIE korduvalt jätnud tähtaegselt tellimused täitmata ja Artur Gorynin - on korduvalt jätnud tarbijatele tooted kaebused lahendamata (raha tagastamata) tarnimata carin.ee - Ilukroon OÜ (Elisel Trade OÜ) - kauba onlinepood.eu – puuduvad kontaktandmed, pole tähtaegselt tarnimata jätmine ning kaebuse lahendavõimalik kontrollida MTR-i registreeringut misest keeldumine; puudub MTR registreering hambavalgendus.ee – Portemar OÜ – puudub MTR LT Elmatec Group OÜ - müüb kaupu portaalides registreering ja tellimistingimused osta.ee, soov.ee - korduvalt jätnud kaubad tarnimata, raha tarbijatele ei tagasta ning kauplejaga ei ole võimahomeapp.eu – Laserweb OÜ – puudub MTR registlik ühendust saada; puudub MTR registreering reering, kodulehel väljamõeldud kontaktandmed chinamarket.eu - A2A Company OÜ - puudub olmetehnika.ee ja olmetehnika.eu – Technology MTR registreering, kaupleja kontaktandmed ja eestiBroker OÜ – korduvalt on jätnud tarbijatele tooted keelsed müügitingimused tarnimata, MTR registreering puudub quum.eu - Balti Meediamonitooring OÜ - korduvalt jätnud tarbijatele kauba tähtaegselt tarnimata ja raha tähtaegselt tagastamata

Veebipoe registreeringut saab kontrollilaptop24.ee - Laptop24 OÜ - ei lahenda tarbijate da Majandustegevuse registrist : http://mtr. pretensioone ning puudub MTR registreering mkm.ee/ Lisaks tuleks kontrollida Äriregistrist https://arireesttoner.ee - Foods&Motell OÜ - korduvalt jätnud gister.rik.ee/lihtparing.py, kas müüjaks on juriidiline tarbijatele kauba tarnimata ja raha tähtaegselt tagasta- isik. Kui registreering puudub, on järelikult tegemist mata eraisikuga. Tuletame nimekirja sattunud ettevõtjatele meelde, byrooelu.ee - Foods & Motell OÜ - MTR puudub ja et puuduse kõrvaldamisest tuleb Tarbijakaitseametit


Raplamaa Ühistöö 21

E-poed, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid

ise teavitada aadressil info@tarbijakaitseamet.ee. See- gimused; järel kontrollitakse, kas ettevõte on nõuded täitnud •kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine; ning eemaldatakse ta nimekirjast! •kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest; Kauplejaid, kes on korduvalt jätnud tarbijatele kau•millistel eesmärkidel töödeldakse klientide isikuba tarnimata või raha tagastamata, hoitakse nimekir- andmeid ja kellele on e-kauplejal õigus andmeid edasjas 1 aasta. tada.

Veebipoodidele esitatavad nõuded:

1. E-kauplus peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR-is) jaekauplejana. Registreerimisel tuleb määranguna märkida e-kaubandus ning aadressina e-kaupluse veebiaadress. 2. E-kaupluse veebilehel peab olema vähemalt järgmine info: •ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul saab pöörduda; •kauba lõpphind ja saatmiskulud; •tellimuse tühistamise ja toote tagastamise tingimused; •pretensiooni esitamise õiguse ja/või garantii tin-

E-kauplus, mis reaalselt ei tegutse, peab vastava veebilehe ka sulgema, et mitte tarbijaid eksitada. Tarbijakaitseametil ei ole võimalik igast e-kauplusest kontrollostu sooritada, et kontrollida reaalset tegutsemist. E -kaupluse üleval hoidmine ilma reaalse tegutsemiseta võib olla käsitletav ebaausa kauplemisvõttena. Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et musta nimekirja avaldamise eesmärk on panna e-kauplejaid üle vaatama ühtlasi kõiki oma tingimusi ja kui mustas nimekirjas on avaldatud e-pood registreerib end ära, siis ei tähenda see seda, et veebikauplejal kõik muud asjad oleksid Tarbijakaitseameti hinnangul korras. E-kauplejatele koostatud juhendiga saab tutvuda siin: http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Juhend_ekaupluste_kauplejatele_-_2012.pdf


Raplamaa Ühistöö 22

Natuke möllu Rappelis 13. aprillil

Jätkub 23. lk


Raplamaa Ühistöö 23

Natuke möllu Rappelis 13. aprillil


Raplamaa Ühistöö 24

Andmekaitse inspektsiooni koostatud juhend kaamerate kasutamise kohta Juhend on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduse $33 lg 1 punkti 5 alusel 9.04.2013.a

https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Kaamerate%20juhis%20l%C3%B5plik.rtf Algus eelmises Raplamaa Ühistöös tagada, et kaamerapildilt ei nähtuks liiga lähedalt autos 4. VEEBIKAAMERAD istuvad inimesed. Ainuüksi auto välimus ja numbriKui avalikus kohas kasutatakse veebikaamerat, märk ei ole küll reeglina isikuandmed, sest ühe autoga mille kaudu nähtavad inimesed on tuvastatavad (sh võib sõita mitu inimest. Kuid paljud inimesed tunnetuvastatavad kaudselt, riietuse jms kaudu), tuleb täita tavad siiski ka autonumbri näitamist suure riivena. IKS § 11 lg 8 nõuded: Auto jääb sellise veebikaamera vaatevälja eelduslikult 1) jäädvustamisest tuleb inimesi teavitada ning siiski vaid hetkeks ning seda on võimalik jälgida ainult 2) inimesel peab olema võimalik soovi korral reaalajas. Siiski tasuks kaamera seadistamisel inimeste jäädvustamist vältida. ootustega arvestada; kaamerat saab paigutada ka nii, et Kui inimesed on tuvastatavad, ei tohi veebikaamera numbrid ei ole üldse, või on halvasti nähtavad. vaateväli hõlmata tervet tänavat või väljakut, sest niiKokkuvõttes peab veebikaamerat paigaldav isik, sugusel juhul pole inimesel ju võimalik jäädvustamist olgu see siis eraõiguslik isik või kohalik omavalitsus, vältida. Seega kui kaameraga on hõlmatud suur ja pal- väga hoolega kontrollima, mis veebikaamera vaateväljukäidav ala, peaks veebikaamera resolutsioon ja seade ja jääb ja ise fikseerima kaamera vaatevälja. olema selline, et ei võimalda vaatevälja jäävate inimes5. ISIKUTE JA VARA KAITSEKS te tuvastamist. IKS § 14 lg 3: „Isikute või vara kaitseks võib isikuArvestada tuleb inimestega, kes elavad või töötavad andmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmesveebikaamera vaatevälja läheduses – nende jaoks ku- tikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata jutab veebikaamera märksa suuremat eraelu riivet. Nii ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning koei tohiks kaamera vaatenurka ka liiga tihti muuta. gutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise Veebikaameraid ei tohi paigaldada selliselt, et see eemärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asenvõimaldaks: dab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku 1) jälgida vaateväljas olevate maja akendest sisse, kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja konsõltumata sellest, et tegemist on asutuse hoonega; taktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Nõue 2) jälgida eramaja ega selle aeda, ei laiene jälgimisseadmestiku kasutamisele riigiasutu3) jälgida avalike teenuste kasutamiseks asutusse se poolt seaduses sätestatud alustel ja korras.“ pöördujaid nii, et pöördujad on tuvastatavad (sh kaudKa füüsiline isik ehk inimene võib kasutada turselt, riietuse jms järgi), vakaameraid, kuid enda ja lähedaste kaitseks kasuta4) jälgida hooneid, kus tegutsevad tervishoiutöö- tavate turvakaamerate puhul ei pea inimesed järgima tajad, ametiühing, advokaadid vms delikaatseid või käesolevas punktis kirjeldatud nõudeid, sest IKS § 2 tundlikke teenuseid osutavad isikud, selliselt, et isikud lg 2 punktis 1 sätestatud isikliku otstarbe (loe juhendi on tuvastatavad. punktist 2) erand juba hõlmab ka selliseid kaameraid. Punktides 2-4 nimetatud kohad võivad veebikaaJuriidilisele isikule ei laiene IKS § 2 lg 1 p 1, mistõttu mera vaateväljas olla vaid juhul, kui need on üks, pi- saab juriidiline isik isikute ja vara kaitseks kaameraid gem marginaalne osa suurest pildist ning isikuid ei kasutada üksnes IKS § 14 lõikes 3 sätestatud tingimusole võimalik tuvastada ei otseselt ega kaudselt. Sellisel tel. See kehtib ka korteriühistute suhtes, kes paigaldajuhul ei ole vaja paigaldada ka teavitusi, sest isikuand- vad turvakaameraid kortermaja ühiskasutuses olevale mete töötlemist ei toimu. alale, nt kortermaja parklasse või trepikotta. Siiski tuleb eramajade vaatevälja jäämisel arvestaIKS § 14 lg 3 kohaselt peavad korraga olema täideda turvakaalutlustega. Veebikaamera võib suurendada tud kõik kolm tingimust: elanike turvariske seeläbi, et loob mugava 24/7 võima1) jälgimisseadmestiku kasutamisega ei kahjustaluse distantsilt anonüümselt jälgida, kas majas tuled ta ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve, põlevad või kas auto on maja ees. 2) kogutud andmeid kasutatakse ainult nende Teeolude reaalajas jälgimiseks mõeldud veebikaa- kogumise eesmärgist lähtuvalt, mera puhul ei ole teel sõitvate autode vaatevälja jääJätkub 25. lk mise vältimine võimalik. Seetõttu tuleks autode puhul


Raplamaa Ühistöö 25

Andmekaitse inspektsiooni koostatud juhend kaamerate kasutamise kohta

Algus 24. lk 3) jälgimisseadmete kasutamine tuleb selgelt teatavaks teha. IKS § 14 lg 3 kohaselt ei või jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. See eeldab, et: 1) ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud; 2) on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust; 3) on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks; 4) kui alternatiivseid meetmeid ei ole või nende kasutamine ei anna võrreldavat tulemust või on ebamõistlikult koormavad, siis analüüsitakse, kas jälgimisseadmete kasutamine on ohtude tõsidust ja tõenäosust silmas pidades proportsionaalne meede; 5) valitakse ja seadistatakse jälgimisseadmed minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt; 6) seadmete kasutamisest teavitatakse vastavalt IKS § 14 lg 3 nõuetele. Need seadmete valimise reeglid on pikemalt lahti seletatud punktis 15. Ülemäärase õiguste kahjustamisega on tegemist juhul, kui soovitud eesmärki on mõistlikult võimalik saavutada ka isiku õigusi vähem riivavate meetmetega. Turvakaameraga võrreldes eraelu puutumatust vähem riivavad meetmed on näiteks füüsilised turvameetmed (turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus) või organisatsioonilised turvameetmed (turvamees, reeglid ja varaline vastutus külaliste sissepääsu ja liikumise kohta kontorihoones). Inimeste eraelu enam riivava turvameetme või tehnika kasutamist ei saa õigustada ainult majanduslikud argumendid, nt väiksemaid kindlustusmakseid või seadmete odavam hind. Alternatiivne meede on sobimatu vaid juhul, kui see on teostamatu või märkimisväärselt vähem efektiivne või kui selle rakendamisega seotud kulud on tõepoolest ebaproportsionaalsed. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et alasti inimese varjatud filmimine riivab kõige intiimseimaid aspekte inimese eraelust, see riivab inimese moraalset puutumatust. Üksnes väga erandlikel juhtudel (väga kõrge riski korral) võib kaameraid kasutada riietusruumis, wc-s ja duširuumis. Sellised kõrged riskid võivad esineda näiteks kinnipidamisasutuses või psühhiaatriahaiglas. Samas on õiguskantsler leidnud, et kõikide patsientide allutamine ööpäevaringsele videovalvele vangla psühhiaatriaosakonna palatites ning hügieeniruumides ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane. Õiguskantsler leidis, et sellise videovalve vajalikkust

ja kasutamise ulatust tuleks iga konkreetse patsiendi puhul eraldi hinnata. Riietusruumis, wc-s ja duširuumis ei ole seega aktsepteeritav kaameraid kasutada vara kaitseks. Nii ei saa paigaldada ujula riietusruumi kaamerat selleks, et avastada vargusi riidekappidest. Sellist riski on võimalik maandada muude meetmetega (näiteks eraldi valve all lukustatavad seifid väärtesemete jaoks, rõivaste külge kinnitatavad turvaelemendid poes). Ülemäärane kahjustamine võib tuleneda ka sellest, kui salvestisele jäävad delikaatsed isikuandmed. Näiteks kahjustab ülemääraselt eraelu puutumatust selline büroohoones oleva kontori turvakaamera, mille vaatevälja jääb ka kõrval ruumides tegutseva arsti kabineti uks. Ka arsti juurde pöördumise fakt on delikaatsed isikuandmed. Sellises olukorras tuleb turvakaamera ümber seadistada selliselt, et arsti poole pöörduvad inimesed ei jääks vaatevälja. See ei tähenda, et arsti kabinet ise ei võiks enda ruumide valvamiseks üles seada turvakaamerat; tervishoiuteenuse osutaja töötleb niikuinii oma klientide delikaatseid isikuandmeid. IKS § 14 lg 3 kohaselt võib isikute ja vara kaitseks kasutatavate jälgimisseadmete abil kogutavaid andmeid kasutada ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Näide: turvafirma, kes teostab rannavalvet kaamerate abil, ei või hiljem avalikustada rannas tehtud salvestist meedias meelelahutuslikul eesmärgil. Samuti ei või turvakaamera salvestist lihtsalt igale küsijale välja anda. Salvestisega tutvumise ja selle koopia väljastamise kohta loe punktist 14. Kaamerate kasutamisest teavitamise nõuetest loe juhendi punktist 13. 6. AJAKIRJANDUSLIKUL EESMÄRGIL Väljendusvabadus on demokraatliku ühiskonna olemuslik alustala ning üks põhieeldusi selle arenguks ning inimese eneseteostuseks. Inimese õigus eraelu puutumatusele ning väljendusvabadus ei ole teineteise suhtes hierarhilises suhtes. Kumbki õigus ei ole iseenesest teisest ülem. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas eraelu riive isikuandmete avalikustamise näol on õigustatud. IKS annabki kriteeriumid, mil eraelu riive on lubatud. IKS § 11 lõike 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil meedias avalikustada kui: 1) avalikustamise suhtes on ülekaalukas avalik huvi; Jätkub 26. lk


Raplamaa Ühistöö 26

Andmekaitse inspektsiooni koostatud juhend kaamerate kasutamise kohta

Algus 24. lk 2) see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõte- funktsioonidega, isegi kui see on provotseeriv, liialdatega; tud, ebatäpne, on rangelt kaitstud ajakirjandusvabadu3) andmete avalikustamine ei kahjusta ülemäära- sega. Rõhk on info seosel poliitiku avaliku tegevusega. selt isiku õigusi. Seega, ka poliitikutel (ja muudel avaliku elu tegelastel) Kõik eelloetletud tingimused peavad esinema kor- on õigus eraelu puutumatusele. EIK tõmbab piiri poraga, alles siis võib inimese andmeid meedias avalikus- liitiku eraelu ette: poliitiku eraelu riive on õigustatud tada ilma tema nõusolekuta. vaid juhul ja selles ulatuses, milles see edendab avaliAjakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse kes huvides toimuvat debatti. meediaga. Oluline on, kas avaldatul on ajakirjandusNii näiteks on avalikkusel õigus teada poliitiku terlik eesmärk või mitte, sõltumata sellest, kes ja millises vise kohta vaid niisuguses ulatuses, mis on vajalik, et vormis midagi avaldas. hinnata ametiülesannete täitmisega toimetulekut. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) selgitab poliitiku perel on õigus eraelule. Poliitiku last ei saa ajakirjanduslikku eesmärki kui sellise informatsiooni mingil moel võrdsustada poliitikuga. Last ega teisi läja ideede levitamist, mis aitab edendada debatti ava- hedasi ei saa teha avaliku arutelu objektiks pelgalt nenliku huvi orbiidis olevatel teemadel. Seejuures tuleb de perekondliku seose tõttu poliitikuga. eristada avalikkuse uudishimu ja meedia majandusEIK kohtupraktika kohaselt ei saa igat ametnikku huvisid avalikust huvist. EIK praktika kohaselt ei ole võrdsustada poliitikuga, kuid siiski peavad ametnikud ajakirjandusliku eesmärgiga kohe kindlasti tegemist taluma rohkem kriitikat kui riigiteenistuses mitteolejuhul, kui: vad inimesed. Iga ametnik ei ole automaatselt avali• kirjeldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei ku elu tegelane. Ametnike puhul on avalik huvi nende seondu avalike ülesannete täitmisega ning mis kuidagi ametiülesannete täitmise vastu. Ametniku eraelu võib ei aita kaasa ühiskondlikule debatile; sattuda avaliku huvi orbiiti juhul, kui eraeluline asjaolu • avaldatakse sensatsioonilisi ja võikaid uudi- mõjutab ametiülesande täitmist. Näiteks korruptsiooseid, õelaid kuulujutte, mille eesmärgiks on erutada ni peab EIK selliseks põhjuseks, mis õigustab ametnilugejate meeli ja lahutada meelt; ku eraeluliste asjaolude kajastamist (muidugi eeldusel, • avaldatu ainus eesmärk on solvamine. et need asjaolud korruptsioonijuhtumiga ikka seotud Äri- ja meelelahutuse eesmärgiliseks isikuandmete on). avalikustamiseks peab seaduse kohaselt olema inimese Kõigil muudel juhtudel, mil pole tegemist avaliku enda nõusolek (v.a kui tegemist on avaliku üritusega). elu tegelasega, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas Isikuandmete avalikustamiseks peab isiku ja tema- juhtumi kajastamiseks on möödapääsmatult vajalik ka ga seotud juhtumi suhtes olema ülekaalukas avalik isikuandmete avalikustamine, või on ajakirjanduslik huvi. Avaliku huvi orbiidis on eeskätt avaliku elu tege- eesmärk saavutatav ka ilma selleta. lased ning inimesed, kes on mingi oma tegevuse tõttu Õigusrikkumiste kajastamine on küll avalikes huvisisenenud avalikku sfääri. des, kuid mitte alati pole isikuandmete avalikustamine Avaliku elu tegelaste eesotsas asuvad valitsuse ja õigustatud. parlamendi liikmed, seejärel muud poliitikud. AvaliEesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et avalku elu tegelaseks võib lisaks poliitikutele olla ka inime- dades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja ne, kes õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosalis• valdab majanduslikku võimu ning avalikkuse- te identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid le olulist informatsiooni, kannatusi see asjaosalistele võib põhjustada. Seejuures • võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja tuleb kindlasti arvestada ka õigusrikkuja alaealiste lasühiskondlikke valikuid, te huvidega. • teenib elatist enda isiku või loomingu ekspoEIK ja Riigikohtu praktikast ning õiguskantsleri neerimisega. seisukohtadest tulenevad õigusrikkumiste ja kohtuasEIK jätab väga vähe ruumi ajakirjandusvabaduse jade kajastamiseks järgmised juhtnöörid: piiramiseks, kui tegemist on poliitilise debatiga. Polii• Avalikkuse huvina ei saa käsitleda üksnes üldtik peab taluma, et nii tema sõnad kui teod on avalikkuse ning ajakirjanduse tähelepanu all. Igasugune Jätkub 27. lk info ja hinnang, mis seondub poliitiku ametikoha või


Raplamaa Ühistöö 27

Andmekaitse inspektsiooni koostatud juhend kaamerate kasutamise kohta

Algus 24. lk suse uudishimu äratanud õiguserikkumisi või õnnetusi. Õigusrikkuja isikuandmete avaldamist aktsepteeritakse üksnes raskete õigusrikkumiste puhul, millest teavitamine oleks üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus, või millest teavitamine võimaldab olla inimestel hoolikam ja hoiduda ohtudest. Piisavalt tõsine õigusrikkumine ei ole näiteks auto lähitule rike ega avalikus kohas ebakaines olekus viibimine.  Kohtuistungi avalikkus ei tähenda veel meediale õigust kuuldut valimatult kajastada ega vastutusest vabanemist avaldatu eest. Menetluse kestel andmete avaldamine on lubatud, kui ei rikuta süütuse presumptsiooni, kui on piisavalt tõsine kuritegu, kajastatakse objektiivselt ning ei seata ohtu õiglast kohtupidamist. Avalikul kohtuistungil võib pildistada, filmida või helisalvestada üksnes kohtu loal.  Kannatanuid ei identifitseerita ilma nende sellekohase selge nõusolekuta. Ka kuriteo asjaolude kirjeldus ei tohi võimaldada kannatanut ära tunda.  Alaealist, kes pole veel jõudnud kriminaalvastutuse ikka, ei või nimeliselt ajakirjanduses kajastada isegi siis, kui ta on toime pannud raske kriminaalkuriteo. Alaealiste huvid seab kohtupraktika ettepoole väljendusvabadusest, seda isegi raske kuriteo toime pannud alaealiste puhul. Seega laste identiteedi avalikustamine meedias ilma lapsevanema nõusolekuta ei ole õieti kunagi lubatud. Kuid meedia peaks sõltumata lapsevanema nõusolekust ka ise hindama, kas lapse andmete avaldamine on lapse huvidega kooskõlas. Lapse huve tuleb hinnata objektiivselt ning pikas perspektiivis. Lapsevanema nõusolek ei ole piisav õigustus lapse huvide räigeks kahjustamiseks. Ülekaalukas avalik huvi võib loomulikult olla ka seotud ka positiivse sündmusega, nt spordivõistlus, noorte edukas esinemine, heategevuslik üritus, ühiskondliku hoone avamine. Lõpetuseks tuleb märkida, et väljendusvabaduse kaitse ei ulatu mitte ainult väljendatud ideede ning informatsiooni sisule vaid ka vormile, milles neid väljendati. Seega on ajakirjandusel õigus valida ise vorm, kuidas infot esitletakse. 7. LEPINGU TÄITMISEKS IKS § 14 lg 1 punkt 4 lubab ilma nõusolekuta töödelda isikuandmeid, välja arvatud delikaatseid isikuandmeid, ka juhul, kui see on vajalik sama inimesega sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks.

Nii näiteks võib lepingu täitmiseks salvestamine toimuda koolitusel, mis oma eesmärgist tulenevalt hõlmab videotreeningut (näiteks avaliku esinemise koolitus, kus salvestise abil antakse koolitatavale tagasisidet). Sellisel juhul ei ole salvestamiseks vaja võtta eraldi nõusolekut. Küll aga on nõusolekut vaja salvestise avaldamiseks kolmandatele isikutele, mh salvestise näitamiseks muudel samateemalistel koolitustel. Teatud juhtudel on mõistlik lepingus salvestise kasutamise tingimused täpsemalt reguleerida, et koolitataval oleks võimalik enne lepingu sõlmimist tingimustega tutvuda ja otsustada, kas selline koolitus talle sobib. Konkreetse inimese koolitamise eesmärgi täitmiseks ei ole iseenesest vajalik temast tehtud salvestise näitamine teistele samas koolitusgrupis osalejatele. Seetõttu oleks mõistlik lepingu tingimustes selgitada, et salvestist näidatakse õppeotstarbel sama koolitusgrupi siseselt. Kui salvestamine ei ole ilmselgelt mingi koolituse tavapärane osa, peab salvestamiseks ja salvestise edasiseks töötlemiseks olema koolitatava nõusolek. Näiteks koolitaja teeb koolitatavast salvestise, et seda hiljem kasutada edasistel koolitustel õppematerjalina. Sellisel juhul ei toimu salvestamine selle sama koolitatavaga sõlmitud lepingu täitmiseks vaid koolitaja enda edasistes ärihuvides. Kui koolituse tellib tööandja oma töötajatele, ei sõlmita koolitaja ja töötaja vahel lepingut ning seega ei saa koolitaja ka tugineda IKS § 14 lg 1 punktile 4. Sellisel juhul on koolitaja volitatud töötleja, kes töötleb töötajate isikuandmeid samal alusel, mis tööandja. Tööandjal on kaks võimalust – kui koolitusel osalemine on vabatahtlik, tuleb võtta töötajalt nõusolek. Kui töötajal on kohustus koolitusel osaleda, ei saa töötlemise aluseks olla nõusolek. Kohustusliku koolituse korral saab isikuandmete töötlemise aluseks olla kas tööleping (ehk ikkagi IKS § 14 lg 1 p 4) või seadus. Lepingu täitmiseks võib kaamerate kasutamine kõne alla tulla ka näiteks tervishoiuteenuse osutamise käigus. Nii võivad intensiivraviosakonnas olla kaamerad selleks, et õed saaksid distantsilt kontrollida pidevat jälgimist vajavas seisundis patsiente. Samas tavapalatites tuleks ööpäevaringse videovalve vajalikkust ja kasutamise ulatust iga konkreetse patsiendi puhul eraldi hinnata. Kui videovalve palatis ongi õigustatud, peaks üldjuhul piisama pildi edastamisest (st ilma hääleta). Lepingu täitmise eesmärki võib täita ka reaalajas videoülekanne operatsioonisaalist teises asukohas oleJätkub 28. lk


1

7 3 8

1

2 1Raplamaa Ühistöö 6 528 7 6Andmekaitse 3 9 inspektsiooni koostatud kaamerate kasutamise kohta 4 juhend 3 6 1 Algus 24. lk 7nõustavale arstile. Samas võimalik. Mastaapse firmapeo puhul, kuhu on kutsuvale3 operatsiooni läbiviimist ei ole lepingu täitmisega tegemist enam juhul, kui ope- tud ka koostööpartnerid ja kliendid, ei ole igalt ühelt 3 1näidatakse9 rahvus- nõusolekute kogumine tegelikult reaalne. Samuti tuleb ratsioonist tehtud videosalvestist vahelisel konverentsil. Juhul, kui patsient on selliselt arvestada, et nõusolek on tagasivõetav. 5 4 tuleb video 2muul kui raviteenuse 8 videolt tuvastatav, Firmapeo filmimisel tuleks lähtuda peo osalejate osutamise eesmärgil kasutamiseks küsida temalt kirjalik luba (või muuta isik tuvastamatuks). Salvestise edasiseks muul eesmärgil kasutamiseks ei ole nõusolekut vaja, kui inimesed muudetakse tuvastamatuks. Kuid tuleb arvestada, et ainult nägude hägustamisest ei pruugi piisata. Inimene võib olla ära tuntav hääle järgi (kui salvestis on heliga), samuti riietuse, kõnnaku jms järgi. Äratundmist võib lihtsustada ka salvestise tegemise kontekst. Mida tuntum on inimene, seda vähem on vaja selleks, et teda ära tunda. Näited: o Laialt tuntud inimesed: koolitus korraldatakse ühe suure teatri näitlejatele. Ilmselgelt ei piisa näitlejate nägude hägustamisest; o Ühe eriala esindajad: koolitus korraldatakse tuntud advokaadibüroo ruumides selle büroo advokaatidele. Kuivõrd kõik advokaadid kuuluvad kohustuslikult ühte organisatsiooni, Eesti Advokatuuri, millel toimuvad ka regulaarsed üldkogud, on suur tõenäosus, et teisele advokaadibüroole salvestise näitamisel tuntakse inimesed ära. 8. FIRMAPEOD Juriidilisel isikul ei saa olla IKS § 2 lg 1 p 1 mõttes isiklikku otstarvet – selles sättes on mõeldud ainult füüsiliste isikute isiklikku otstarvet. Nii ei kvalifitseeru firma poolt firmapeo filmimine isikuandmete isiklikul otstarbel töötlemiseks. Rangelt võttes peaks firma poolt firmapeo filmimiseks olema osalejate nõusolek. Nõusolek peaks seaduse kohaselt olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v. a kui sellise nõusoleku võtmine ei ole

Raplamaa Ühistöö

Väljaandja: Seltsing Raplamaa Ühistöö Ilmub igal kolmapäeval, materjale avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

ringist, toimumiskohast ja filmimise eesmärgist. Kui pidu jäädvustatakse üksnes selleks, et peol osalejad saaksid endale hiljem pilte või videot tellida, võiks Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul piisata sellest, et osalejaid on eelnevalt ja kohapeal kohaselt teavitatud filmimisest ja selle eesmärgist. Eelnevalt teavitamine on vajalik selleks, et inimesel oleks võimalik peole tulekust loobuda, kui ta mingil juhul videole jääda ei soovi. Samuti tuleb aktsepteerida osaleja keeldu end filmida. Kui firma soovib kinnisel peol tehtud filmi avalikustada, siis selleks peab kindlasti olema filmilt nähtuvate inimeste nõusolek. Ka juriidiline isik võib avalikus kohas avalikustamise eesmärgil salvestada (loe punktist 3). Seega ei ole avalikus kohas toimuva firmapeo puhul peo filmimiseks nõusolekut vaja, piisab teavitamisest. Firmale reserveeritud ruume (nt teater, restoran, diskoteek), kuhu pääseb kutsetega, ei saa käsitleda avaliku kohana. Jätkub järgmises Raplamaa Ühistöös

1 5 2 8 6 3 9 7 4

8 4 7 5 1 9 6 3 2

3 6 9 7 2 4 1 8 5

9 8 5 3 4 7 2 6 1

2 1 3 9 8 6 4 5 7

6 7 4 1 5 2 8 9 3

5 2 1 6 7 8 3 4 9

7 9 6 4 3 1 5 2 8

4 3 8 2 9 5 7 1 6

Toimetaja: Peeter Piir: peeterpiir@gmail.com Toimetuse üldaadress: toimetus@raplayhis.eu raplamaa.yhistoo@gmail.com Veebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://raplayhis.eu/ (pdf-faili allalaadimiseks). Kommentaare, soove, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/gbook/


Raplamaa Ühistöö 29


Raplamaa Ühistöö 30

03.04.2013 - 03.05.2013


Raplamaa Ühistöö 31


Raplamaa Ühistöö 32


Raplamaa Ühistöö 33


Raplamaa Ühistöö 34


Raplamaa Ühistöö 35


Raplamaa Ühistöö 36

18. aprillil kell 19 Rapla Kultuurikeskuses Piletid 10.- ja 8.-

Raplamaa Ühistöö nr 16, 17. aprill 2013  

Raplamaa Ühistöö nr 16 (68), 17. aprill 2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you