Page 1

raplamaa

Ühistöö

Nr. 1(53)

2. jaanuar 2013

Head uut teguderohket 2013. aastat!

Raplamaa pildialbum 2012

Aasta on lõppenud ja koos aastavahetuega on ikka kombeks kokkuvõtteid teha. Püüame lõppenud aasta jooksul Raplamaal toimunust anda seekord väikest ülevaadet piltide kaasabil. Ootame kõikide ettevõtlike inimeste pilte mööduva aasta sündmustest. Pildile palume lisada pildi autori andmed ja lühikirjelduse sündmusest (mis üritus või ettevõtmine, kus ja millal aset leidis, kes osalesid). Igast ettevõtmisest avaldame maksimaalselt 2 pilti, aga saata võib loomulikult rohkem, siis saab välja valida parimad pildid. Pildid (sündmused) järjestame toimumisaja alusel. Pilte ootame kõikvõimalikest ühistest ettevõtmistest, spordivõistlustest, kokkutulekutest, pidudest, esinemistest, kohtumistest jne jne. Kuna tegemist tasuta väljaandega, siis kahjuks honorari piltide eest maksta ei ole võimalik. Küll aga jäädvustate oma ürituse ja oma nime fotograafina ajaloo tarbeks. Püüame kogu maailmale näidata, et sellel aastal elas Raplamaa tegusat ja toimekat elu ja et siin maksab elada ja siia maksab tulla. Pildid palume saata aadressile pildiaasta@raplayhis.eu hiljemalt 15. jaanuaril. Pärast nimetatud kuupäeva me kahjuks pilte enam vastu võtta ei saa, kuna anname saabunud materjalid kujundajale. Pildialbum valmib hiljemalt 25. jaanuariks.


Raplamaa Ühistöö 2

Sa vaid naerata!

Riigi teine mees (loe naine) kutsus meid aastavahetusel naeratama. „Maailmas on väga palju toredaid asju, tunneme neist rõõmu“ ütleb Ergma ja lisab:„ärme unusta üksteisega rääkimast, eriti just vanemad inimesed tunnevad tihti, et neil ei ole kellegagi rääkida - tehkem neile seda rõõmu ja pidagem neid pühade puhul kasvõi telefonikõnega meeles“. Rohkem ma seda taevatarka ei tsiteeri. Mõtlen hoopis sellele, mis maksab täna telefoni ülalpidamine ja ka kõne mitte rikka inimese poolt. Mõni vanur naerataks hea meelega, aga kui hambaid kolmekümne kahe asemel vaid kolm pool; teistel kole vaadata, aga uusi ilusaid ei saa teha. Raha pole, see tähendab jääbki naeratamata. Kindlasti on maailmas palju toredaid asju, aga inimsööjalik reform on Eesti rahval, ja samas omal kodumaal millegi meeldiva kohapealt hapniku kinni keeranud. Ja mitte kuidagi ei pane naeratama, kui võrrelda Eesti rahva elukvaliteeti arenenud naaberriikide rahva elukvaliteediga. Kui saad 5000 eurost palka, saad naerda, palju tahad, kes aga 350 eurot palgana, ei ole võimalik palju naerda. Eks ka teine Eesti naerab, aga seda omal moel, millest esimene Eesti aru ei saa. Ergma võiks ennekõike oma kunagistele Res Publica aegsetele lubadustele mõelda, millele ta täna jäädavalt selja on pööranud. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni kümme protsendipunkti kõrgem kui linnaelanikel. 2011. aastal oli maaelanike (alevik, küla) vaesuse määr 21% ja linnaelanikel (linn ja alev) 16%, teatab Statistikaamet. Mis siin naerda on, kui peale maksude maksmist jääb paljudes väikeperedes kolme peale söögirahaks 2 eurot päevas? Vastutustundetu on teie soov, pr Ergma. Lihttöölise pisikese palga, aina tõusvate hindade juures ei vea vägisi ka mitte kuidagi suud kõrvuni. Ka teie olete tegelikust elust võõrdunud, nüüd sama jutt ja silmaklapid, mis Ansipilgi. Muudkui naerata, aga rahval on naer läbi pisarate.Valusad on need pisarad, pr Ergma, oma maa ja vaese rahva pärast. Ma ka naeraks kogu aeg, kui haamri kolksutamise eest sellist palka saaks. Paraku läheb suur osa meie

tööst saadavast tulust selleks, et proua naerda saaks, meile jäävad ainult higi, veri ja pisarad. Kas Ergmal endalgi tasub naeratada, kui võimuerakonnad on ajanud aastaid ühiskonda lõhestavat poliitikat. Maksustavad madalapalgalisi tugevamini kui üheski teises OECD riigis. Sellega on hävitanud kohaliku mikroettevõtluse, sundinud ettevõtlikke minema Soome tööle, koormanud üle sotsiaalsüsteemi, sundinud inimesi kodudest lahkuma, takistanud investeeringuid. Inimene ei lähe ju siin tööle, kui tal nii vähe raha kätte jääb, et sellega ei ole võimalik ära elada. Seda kõike on võimuerakonnad teinud vaid eesmärgiga, et kuulda OECD esindajalt, et üheski teises OECD riigis ei maksustata kõrgemapalgalisi nii vähe kui Eestis, tänu millele on rikkurite hoiused kommertspankades paisunud ca 4,5 miljardile! Arvan, et järgmine tegelanna naeratab kindlasti. Evelin Ilves hakkas vanast ja lagunenud taluelamisest kujundama tänapäevast majapidamist. Ta asutas osaühingu Ermamaa OÜ ja ettevõte võttis talukompleksi oma vara hulka. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel sai ta Euroopa Liidu tõukefondist ligi 3 miljonit krooni laenu. EAS otsustas laenu anda sellepärast, et Toomas-Hendrik Ilvese Europarlamendi liikme palk andis lootust, et laen saab tagasi makstud. Laen oli sihtotstarbeline, mõeldud turismi arendamiseks. Talust kujundati konverentsikeskus. Ilveste elumaja ei saanud Ärmale ehitada, sest see olnuks laenuraha mittesihipärane kulutamine. Ärma talu oli suhteliselt kallis. Külalismaja tubade hinnad üheks ööks kahele maksnuks 1625–6900 krooni ja kõige kallim olnuks see presidendisviidis. Kogu kompleksi üürimine ööpäevaks maksnuks 25 900 krooni. Lisatasu eest saanuks pargis lõket teha (310 krooni), lemmiklooma kaasa võtta (310 krooni päevas) ja jalgratast rentida (75 krooni tunnis). Kolmveerandtunnisel ekskursioonil Ärma talu maadel saanuks osaleda 465 krooni eest ühe ekskursandi kohta. Teenuseid olnuks teisigi. Ilveste eneste sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Näiteks, kui president sooviks ootamatult oma tallu sõita, tuleks kõigepealt kõik külastajad evakueerida, seejärel sooritada täiendav turvakontroll ja alles siis võiks president


Raplamaa Ühistöö 3

Sa vaid naerata!

tallu tulla. Probleemi lahendamiseks võttis Toomas-Hendrik Ilves sama aasta juuli lõpus Ärma talu oma abikaasa ettevõttelt Ermamaa rendile. Vastavat summat ei avalikustatud. Turismiobjektide rendileandmine pole Eestis levinud ja seetõttu ei osanud kinnisvaraasjatundjadki umbkaudugi hinnata rendisumma suurusjärku. Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses tulist kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma peaks olema väga suur. Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli “Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta”. No näete, ka ilvestel on elu Eestis niru! Ka nemad ei naerata! President, riigikogulased, ministrid elavad ja saavad palka nagu EL rikaste riikide samadel ametikohtadel, aga Eesti arst, insener ja bussijuht peavad ennast võrdlema Bangladeshi ja Usbekistaniga jne ja pensio-

nist ei maksa rääkidagi Eestis on 400 000 pensionäri + invaliidid + töötud + üksikemad jne., kelle suhtes elektri hinnatõus on jätkuv genotsiid nende vastu. Lihtsalt hale ja valus on elada Eestis, kus rahad liiguvad ainult riigipiruka juures istuvajate juures. Jõulutunneli kaudu kerjatakse rahvalt raha, aga herrad tegutsevad siis, kui endale kasu näevad ja toetavad nii Ukrainat kui kaugeid rahvaid summas, mis pool rahva annetusest jõulude aegu. Aga nii neid paguneid teenitakse. Selles pole midagi erilist. Eriline on ainult see, kuidas valitsuse juhtiv partei Reformierakond ja valitsuse liikmed skandaalidele reageerivad. Sellist asja pole tõesti enne olnud, et valitsuse liikmed rahvale kuude kaupa lihtsalt tuimalt näkku valetavad, ülbelt naeratades, vähimagi häbitundeta, hoiakuga, et mis teiesugused lollid meile ikka teha saavad, meie oleme ju võimul. Kuidas nüüd siis soovitate naeratada Ergma moodi? …Naerata ja elu irvitab vastu. Irvita, siis elu naeratab vastu…

Olete oodatud

Eidapere Rahvamajas

pühapäeval, 13.01.2013 kell 14.30 pealelõunasele teetunnile koos Vahur Kersnaga. Võimalik osta ka Vahur Kersna raamatut. Sissepääs 1.-

A. Aju


Algus 3. leheküljel

Raplamaa Ühistöö 4 Aivo Oina

Vesa Matti Loiri

Ülehomme, 4. jaanuaril, on Soome kuulsal näitlejal, koomikul, multi - instrumentalistil ja lauljal „Veskul“ 68. sünnipäev. Eesti kultuurirahvas mäletab teda eelkõige „Uuno Turhapuro“ (perenime otsetõlge = mõttetuse oja) filmisarja järgi. Vesa-Matti Loiri on Soome üks laiahaardelisemaid meelelahutusartiste. Loiri on esinenud nii teatris, kinolinal kui telesaadetes. Lauljana on ta saanud tuntuks eelkõige Eino Leino värssidele loodud laulude esitajana. Aastatel 2006 – 2008 ilmusid Lapi triloogiad, mis sisaldavad vanu Soome pop- ja rockmuusika lugusid akustilise salvestusena. Vesa õppis Soome teatrikoolis 1963 – 1966 ja on mänginud kuuekümnes filmis. Esimene filmiroll usaldati Vesale juba 17 aastasena Mikko Niskase noorsoofilmis „Pojat“ Teatris on ta mänginud muuhulgas ka kuulsas „Seitsmes vennas“, lisaks osatäitmised nii Turu linnateatris kui ka Yleisradio teatris. Kindlasti mäletab ka meie veneaegne Soome TV vaatajaskond teda kuulsas „Spede“ saatesarjas ja 1988 – 1991 oli Vesal oma telesari „Vesku Show“, mille stsenaariumi ka ise kirjutas. Lisaks kõigele on ta näitlejana helindanud 1993. Disney animafilmi Aladdin. Selle filmi Soomekeelne heliriba sai maailma dubleeringute omapärase ja ainulaadse esituse eriauhinna. Sellest innustatuna helindas ta 1996. aastal juba 1989. aastal valminud Inglise multifilmile soomekeelse peaosatäitjana „Mitmekülgne Charlie“, Soome versioon -

„Kaikenkarvainen Charlie“ (All Dogs Go to Heaven). Muusikuna tuleb kindlasti tunnustada Vesa-Matti flöödimängu ja tema esialbum 1971. aastal “4+20” oli tervenisti instrumentaalmuusika, kus parimaks palaks tunnistati Oskar Merikkanno “Nuttev flööt”. Vesku on ka iga-aastane Pori Jazzi esineja. Mika Kaurismäki tegi dokumentaalfilmi “Vesku”, mis esilinastus Soomes augustis 2010, ja on mälelatavasti ka Eesti publikule meie televisioonis näidatud. Eelmise aasta detsembris sai Vesa-Matti Loiri elutöö eest Soome riikliku muusikapreemia.

Lisan siia mõned tema laulud: http://www.youtube.com/watch?v=hSFmsPJYis8 Hyvää puuta http://www.youtube.com/watch?v=qmMpaklgNd4 Ihmisen ikävä toisen luo http://www.youtube.com/watch?v=-aSxSUy34HU Lapin kesä http://www.youtube.com/watch?v=qjhWniXLfvE Kun olet poissa http://www.youtube.com/watch?v=mXaZVVP2fzA Tahdotko mut tosiaan http://www.youtube.com/watch?v=OBdabfnrws4 Tyhjää http://www.youtube.com/watch?v=p4dODzhjMfw Yhtenä iltana http://www.youtube.com/watch?v=H9XQRnO3Rtc Hetken tie on kevyt http://www.youtube.com/watch?v=m5_fiVnuAh4 Elegia http://www.youtube.com/watch?v=6eY23Wow2WQ Kuulus NAEREV rändur http://www.youtube.com/watch?v=75Ty-k9IarQ Skarabee http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=FOuqHETEcnQ&feature=endscreen Vilukukka


Raplamaa Ühistöö 5

See, et keegi paneb midagi kokku teatud regulaarsusega, ei muuda tegu veel ajakirjanduslikuks

Meie väljaanne on leidnud siis äramärkimist naaberlehe möödunud aasta viimases numbris. Kes soovib üllitist lugeda, peab ostma ajalehe või ootama, kuni see digarisse http://digar.nlib.ee/digar/lihtotsing ilmub. Ostmisel tasuks aga tähelepanu pöörata lehe päises ja kassatsekil olevatele numbritele. Olgu võrdluseks väljavõtted mõlemast.

Ausalt öeldes pole kohanud maakonnalehte, mis ilmuks korrapäraselt kord nädalas lehekülgede arvuga 32, nagu praegu välja on käidud. Sellise mahuga nädalaleht allub hoopis teistsugusele loogikale kui vähemalt 2-3 korda nädalas ilmuv leht ja vajab teistmoodi kirjutajaid. Ja samal ajal ei asenda selline leht mitte kuidagi normaalselt maakonnalehte. Muidugi on huvitav vaadata, milline see nädalaleht kuu aja pärast välja näeb. Pakutud mahus ilmumist on aga üsna raske uskuda, kuigi lubatud lehekülgi võib vägagi erineval moel täita. Samas tuleb nõustuda 29. detsembri Sõnumites ilmunud tõdemusega, mille siinkohal pealkirjana ära trükkisime. Üsna huvitav lugemine on Sõnumite kommentaarium, mis üldjuhul sisaldab rohekm infot kui leht ise, vähemalt netis avaldatud leht. Ei hakka siinkohal kirjutatut ümber jutustama, huvilised saavad lugeda http://www.sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&l ookup=comment&ID=514674&lk=1 ja http://www. sonumid.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=com ment&ID=514673


Raplamaa Ühistöö 6

Jahiseaduse eelnõu

http://eelnoud.valitsus.ee/main#7DfSXmXt EELNÕU 20.12.2012

Jahiseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Jahipidamisel kaitstava loodusobjekti piires kohaldatakse käesoleva seaduse nõudeid, kui looduskaitseseadus või selle alusel kehtestatud kaitsekord ei sätesta teisiti. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ning aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 4. Jahiulukid (1) Jahiulukid jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suurja väikeulukiteks. (2) Suurulukid on: 1) põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga; 5) pruunkaru; 6) hunt; 7) ilves; 8) hallhüljes. (3) Väikeulukite loetelu sätestatakse jahieeskirjas, mille kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 5. Jahipiirkond Jahipiirkond on suurulukitele jahipidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. § 6. Maaomaniku õigused jahinduses Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; 3) seada omal maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata; 4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine; 5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 8. Jahiaasta Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. § 9. Jahindusnõukogu

(1) Jahindusnõukogu moodustatakse võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja. (2) Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. (3) Jahindusnõukogu pädevusse kuulub: 1) Keskkonnaametile ettepanekute tegemine pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; 2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri otsustamine; 3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel vastuvõetud otsust; 4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks. § 10. Halduskoostöö jahinduses (1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib keskkonnaminister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 27 lõikes 3, § 34 lõikes 8 ja § 40 lõikes 7 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras. (2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet. 2. peatükk JAHIPIIRKONNA MOODUSTAMINE JA KASUTAMINE § 11. Jahipiirkonna moodustamine (1) Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. (2) Jahipiirkonna moodustab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. Sama käskkirjaga kinnitatakse ka jahipiirkonna kaart. Käskkiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) jahipiirkonna nimetust; 2) jahipiirkonna ja jahimaa pindala; 3) jahipiirkonna piirikirjeldust. (3) Kui saare pindala ei võimalda käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud suurusega jahipiirkonda moodustada ja saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga, võib moodustada käesoleva seaduse §-s 5 sätestatust väiksema pindalaga jahipiirkonna. (4) Mere, Lämmijärve, Võrtsjärve, Peipsi ja Pihkva järve ning teiste veekogude, mis ei asu tervikuna ühes jahipiirkonnas, jahipidamiseks sobiv akvatooriumi osa jaotatakse jahipiirkonna moodustamise käigus akvatooriumiga piirnevate jahipiirkondade vahel võrdsete kauguste põhimõttel. (5) Jahipiirkonna moodustamisel ja selle piiride muutmisel kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jahipiirkonna moodustamise otsuse, samuti jahipiirkonna kaardi avalikustab Keskkonnaamet oma veebilehel ning asjakohane teade jahipiirkonna moodustamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. § 12. Jahipiirkonna piiride muutmine (1) Jahipiirkonna piire muudetakse, kui: 1) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit; 2) jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond; 3) jahipiirkonnaga liidetakse jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahipiirkonna koosseisu; 4) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil; 5) piirnevate jahipiirkondade kasutajad on jahipiirkondade piiride muutmises kokku leppinud; 6) jahindusnõukogu on esitanud põhjendatud ettepaneku. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud juhul tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:

Jätkub 7. lk


Raplamaa Ühistöö 7 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid; 2) jahipiirkonna piiride muutmise kirjeldust; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja. (3) Kui jahipiirkonna piiride muutmise taotlus vastab nõuetele, algatab Keskkonnaamet jahipiirkonna muutmise menetluse ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (4) Keskkonnaamet teeb otsuse jahipiirkonna piiride muutmise kohta kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või ettepaneku tegemist. Otsus tehakse taotlejale või jahindusnõukogule teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. § 13. Jahipiirkonna kasutusõigus Jahipiirkonna kasutusõigus on õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. § 14. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba (1) Jahipiirkonna kasutusõigus antakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada: 1) Eestis registreeritud juriidilisel isikul; 2) riigiasutusel. (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade üle peab arvestust Keskkonnaamet (edaspidi loa andja). (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tähtajatult. (5) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. (6) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal. (7) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale kantakse: 1) jahipiirkonna kasutaja nimi, registrikood, asukoha- ja kontaktandmed; 2) seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused; 3) jahiulukite seire korraldamise kohustused; 4) jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. (8) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart. (9) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 15. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale kirjalik taotlus, mis peab sisaldama: 1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid; 2) taotletava jahipiirkonna nimetust; 3) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kättetoimetamise soovitud viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; 4) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja. (2) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud kirjalik kokkulepe või kokkulepete nimekiri, mis peab sisaldama: 1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid; 2) maaomaniku nime, isiku- või registrikoodi, kontaktandmeid, katastriüksuse numbrit ja suurust; 3) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja maaomaniku allkirja. (3) Taotlusi võetakse vastu 30 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava otsuse jõustumisest või käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud

teate avaldamisest arvates. (4) Loa andja registreerib jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse viivitamata pärast selle saamist. (5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlus vastab nõuetele, algatab loa andja loa andmise menetluse ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. § 16. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse avalikustamine (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatud nõuetekohase taotluse kohta avaldab loa andja 14 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaandes avaldatakse: 1) taotletava jahipiirkonna nimetus ja taotleja nimi, registrikood, asukohaandmed; 2) kohaliku omavalitsuse üksus, mille ala jahipiirkond hõlmab; 3) taotlusega tutvumise võimaluse aeg ja koht ning viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele. § 17. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine või sellest keeldumine (1) Loa andja annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa või keeldub loa andmisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (2) Loa andja keeldub jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest, kui: 1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejal on kehtiv karistatus jahindusalase õigusakti nõude rikkumise eest; 2) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuetele; 3) loa taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid; 4) jahipiirkond on juba kasutusel. (3) Loa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa andmisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Keskkonnaameti veebilehel. § 18. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui: 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud; 2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse; 3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse. § 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine (1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus lõpeb, kui: 1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa saanud juriidiline isik või riigiasutus likvideeritakse; 2) jahipiirkonna kasutaja teatab kasutusõigusest loobumisest. (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; 2) maaomanikud, kellele kuulub 2/3 jahipiirkonna pindalast, on esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks; 3) jahindusnõukogu on esitanud selleks põhjendatud ettepaneku; 4) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit; 5) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil; 6) jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi; 7) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõude rikkumise eest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotlus peab sisaldama:

Jätkub 8. lk


Raplamaa Ühistöö 8 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

1) jahipiirkonna nimetust; 2) maaomaniku, kes taotleb jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamist, nime, ärinime, isiku- või registrikoodi, kontaktandmeid, katastrinumbrit ja suurust; 3) maaomaniku allkirja ja tema nõusoleku andmise kuupäeva. (4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise kohta avaldab loa andja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta. 3. peatükk JAHIULUKITE SEIRE, KÜTTIMISMAHT JA -STRUKTUUR § 20. Jahiulukite seire (1) Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse jahiulukite seiret. (2) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama jahiulukite seiret oma jahipiirkonna piires. (3) Seireandmete loetelu ja kogumise korra kehtestab ning riiklikku seiret korraldama volitatud asutuse määrab keskkonnaminister määrusega. (4) Igal aastal koostab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutus jahiulukite seirearuande. Seirearuanne peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) jahiulukiasurkonna seisundi kirjeldust; 2) jahiulukiasurkonna seisundi muutust; 3) jahiulukiasurkonna seisundi prognoosi ja ohutegureid; 4) jahiuluki soovituslikku küttimismahtu ja -struktuuri. (5) Seirearuanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutuse veebilehel. (6) Juhul kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne seisund on ohus või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava. § 21. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur (1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismahu- ja struktuuri otsustab igal jahiaastal jahindusnõukogu lähtudes käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust. (2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. (3) Väikeuluki küttimismahu otsustab igal jahiaastal: 1) oma kinnisasja piires – maaomanik; 2) jahipiirkonnas – jahipiirkonna kasutaja, kui maaomanik ei ole seadnud piiranguid. (4) Keskkonnaametil on õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 20 lõikes 6 nimetatud tegevuskavast. Piirangud ja tingimused tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. 4. peatükk JAHIPIDAMINE § 22. Jahipidamine (1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. (2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera või püünisega looduses viibimine. (3) Jahipidamiseks ei loeta: 1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist; 2) uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on registreeritud Keskkonnaametis; 3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;

4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga; 5) jahikoera jooksutamist, katsetamist ja õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas; 6) uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist teaduseesmärgil looduskaitseseadusega kehtestatud korras. (4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist: 1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimise eesmärgil; 2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks; 3) jahiuluki tekitatud kahjustuse vältimise eesmärgil väljaspool jahiaega; 4) vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega; 5) uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks; 6) kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda; 7) kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhul kehtestab jahipidamise korraldamise alused ning jahiloa kehtivuse aja ja hinna ulukite lõikes keskkonnaminister määrusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jahiloa hinna ülemmäär on 500 eurot ja alammäär on 0,5 eurot. (7) Jahipidamine suurulukitele on lubatud jahipiirkonnas, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud juhul. § 23. Jahipidamisvahendid ja -viisid (1) Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3) püstol või revolver; 4) püünis; 5) peibutis ehk peibutusvahend; 6) jahikoer; 7) piirdelipp. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; 5) otsijaht; 6) urujaht; 7) uluki püüdmine. (3) Lubatud jahipidamisvahendi ja -viisi ning jahiaja jahiulukiliikide kaupa kehtestab keskkonnaminister jahieeskirjas. (4) Keelatud on jahipidamine: 1) inimesele ohtlikul viisil; 2) looma elupaika kahjustaval või hävitaval viisil, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti; 3) iselaskja, lõhkelaengu, elektri, linnuliimi, silmuse, võrgu, mürgi, gaasi ja suitsu abil; 4) mootoriga veesõiduki, mootor- või maastikusõidukiga ulukit taga ajades, ulukit mootoriga veesõidukist või mootor- või maastikusõidukist lastes või mootoriga veesõidukit, mootor- või maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades; 5) kunstliku valgusallika abil; 6) õhusõidukilt; 7) vibu, ambu, õhkrelva, helisummutit, laser- või öösihikut kasutades; 8) loodusõnnetuse eest põgenevale ulukile; 9) abitus seisundis olevale ulukile, kui seadus ei sätesta teisiti; 10) jahikulli kasutades; 11) tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv.

Jätkub 9. lk


Raplamaa Ühistöö 9 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

(5) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasketulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud keeld ei laiene veelinnu-, kopra- ega mingijahile seisva mootoriga veesõidukist. § 24. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks (1) Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga. (2) Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. (3) Maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal: 1) jahisaaduse äraviimist; 2) jahipidamise käigus haavatud või muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist või surmamist; 3) jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt. § 25. Jahitulirelva ja laskemoona kasutamine (1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel. (2) Püstolit või revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks. (3) Suurulukijahil ei tohi vintraudsesse püssi laadida täismantelkuuliga laetud padrunit ega sellise padruniga tulistada. (4) Põtra, pruunkaru, punahirve, metssiga ja hallhüljest võib tulistada ainult kuuliga. (5) Põdra, pruunkaru, punahirve, metssea ja hallhülge küttimisel vintraudse püssiga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 millimeetrit ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9,0 grammi. (6) Ääretulepadrunit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks ning kährikkoera, nugise, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud hanelise ja laugu, küttimiseks. (7) Pliihaavli kasutamine veelinnujahil on keelatud. § 26. Püünise kasutamine (1) Püünisena on lubatud kasutada: 1) kastlõksu, mis ei vigasta ulukit; 2) varesemõrda; 3) ondatramõrda; 4) kopramõrda; 5) piirdevõrku või kopra eluspüügi kahva; 6) ulukit kohe surmavat püünisrauda. (2) Püünisel või varjatud püünise juures peab olema nähtaval kohal märgis püünise omaniku jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel. § 27. Jahikoera kasutamine (1) Jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapassi või muu jahikoera tõugu tõendav dokument ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Jahikoeraga jahipidamisel peab kaasas olema jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument. (2) Jahipidamisel kasutada lubatud koeratõugude nimekirja kehtestab keskkonnaminister jahieeskirjas. (3) Jahikoerapassi annab ja antud jahikoerapasside arvestust peab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik. (4) Jahikoerapassi taotlemise ja andmise korra ning passi vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (5) Väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera: 1) kasutada haavatud, surnud või liiklusõnnetuses või muul viisil viga saanud uluki otsimiseks; 2) jooksutada ilma ulukit laskmata jahipiirkonna kasutaja kirjaliku loaga määratud kohas 1. septembrist 30. septembrini; 3) katsetada ja õpetada maaomaniku või jahipiirkonna kasutaja ettepanekul Keskkonnaameti kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas. § 28. Peibutusvahendi kasutamine

(1) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada kuju, lõhnapreparaati või uluki häälitsust järeleaimavat vahendit, välja arvatud elektroonilist vahendit. (2) Peibutusvahendina ei tohi kasutada elusat looma. § 29. Ühisjaht (1) Ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel. (2) Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab jahist osavõtjate nimekirja, mis peab jahipidamisel kaasas olema. Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus. (3) Jahist osavõtjate nimekiri peab sisaldama: 1) vähemalt ühe jahiloa numbrit; 2) kõikide jahist osavõtjate nime ja allkirja; 3) jahi toimumise aega ja kohta; 4) jahijuhataja nime ja allkirja. (4) Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale. (5) Jahijuhataja on kohustatud: 1) kõrvaldama jahilt joobeseisundis või ilmsete haigustunnustega isiku; 2) teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest; 3) juhatama ise või määrama isiku, kes juhatab ühisjahil kütid või ajajad vastavalt laskekohale või aju alguskohale koos aju suuna kätte näitamisega; 4) võtma tarvitusele vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral; 5) tegema jahiuluki surmamise või haavamise korral märke jahiloale; 6) esitama jahipiirkonna kasutajale jahist osavõtjate nimekirja jahiaasta lõpuks. (6) Ühisjahist osavõtja on kohustatud: 1) täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi; 2) andma jahist osavõtjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nõuetest teadlik olemise kohta. § 30. Ohutusnõuded jahipidamisel Ohutusnõuded jahipidamisel kehtestab keskkonnaminister jahieeskirjas. § 31. Marutauditunnustega jahiuluki surmamine ja sellest teavitamine (1) Ilmsete marutauditunnustega jahiuluki võib surmata jahiloata. (2) Surmatud marutauditunnustega jahiulukist tuleb viivitamata teatada piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule. Kui marutauditunnustega uluki hukkamiseks puudus jahiluba, tuleb viivitamata informeerida ka Keskkonnainspektsiooni. § 32. Jahisaadus (1) Jahisaadus käesoleva seaduse tähenduses on jahipidamise käigus surmatud jahiuluk või surmatud jahiuluki liha, nahk või muu toore. (2) Jahisaadus kuulub jahiloa saanud isikule, kes surmas uluki, kui jahipidamise heast tavast ja jahist osavõtvate isikute kokkuleppest ei tulene teisiti. (3) Jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu. (4) Liiklusõnnetuses hukkunud või liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist või selle osadest tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnainspektsiooni. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruluk ja selle osa kuuluvad jahipiirkonna kasutajale, kes surnud tarbimisväärtuseta suuruluki utiliseerib või matab kohapeal kokkuleppel maaomanikuga. 5. peatükk JAHIPIDAMISÕIGUST TÕENDAV DOKUMENT § 33. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid (1) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:

Jätkub 10. lk


Raplamaa Ühistöö 10 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

1) jahitunnistus; 2) jahiluba; 3) jahist osavõtjate nimekiri; 4) suuruluki laskekatse tunnistus. (2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 nimetatud juhul. (3) Jahist osavõtjate nimekiri on nõutav üksnes ühisjahi puhul. (4) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 nimetatud juhul võib Keskkonnaamet korraldada jahipidamist jahiulukite loetellu mittekuuluvale ulukile suuruluki jahiloa alusel. § 34. Jahitunnistus (1) Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. (2) Jahitunnistuse tohib anda vähemalt 16-aastasele isikule, kes on läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami. (3) Kui jahitunnistuse taotleja ei soovi jahipidamisel kasutada jahitulirelva, tehakse jahitunnistusele vastav märge ja ta ei pea sooritama laskekatset. (4) Jahitunnistus kehtib kümme aastat. (5) Jahitunnistust ei anta isikule, kellelt on karistusena võetud ära jahipidamise õigus ja see karistus ei ole kustunud või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. (6) Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud riigilõivu või tasu tasumist. (7) Jahitunnistuse kehtivusaja pikendamisel, andmete muutmisel, jahitunnistuse kaotamise, kasutamiskõlbmatuks muutumise või jahitunnistuse kehtivuse peatamise korral pikendatakse jahitunnistuse kehtivusaega või antakse uus jahitunnistus või taastatakse jahitunnistuse kehtivus kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud riigilõivu või tasu tasumist. (8) Jahitunnistuse annab ja jahitunnistuste üle arvestust peab, samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse läbiviimist korraldab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi koos tunnistuse andja). (9) Jahitunnistuse vormi, jahitunnistuse taotlemise, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse andmise korra, samuti jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (10) Jahitunnistuse saamise, kehtivusaja pikendamise, vahetamise, kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise, samuti jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning see ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu. § 35. Jahitunnistuse kehtivuse peatamine (1) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse kuni kolmeks aastaks, kui: 1) tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus; 2) tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-des 46–59 nimetatud tegevuste eest. (2) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse tunnistuse andja otsusega, mis toimetatakse viivitamata tunnistuse omanikule kätte väljastusteatega tähtkirjaga. § 36. Jahitunnistuse kehtivuse peatamise tagajärjed ja kehtivuse taastamine ning uuendamine

(1) Pärast jahitunnistuse kehtivuse peatamist on tunnistuse saanud isik kohustatud kehtivuse peatamise otsuse kättetoimetamisele järgneval tööpäeval andma jahitunnistuse üle tunnistuse andjale. Kehtivuse peatamise tähtaeg hakkab kulgema jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse kättetoimetamisest. (2) Kui jahitunnistuse kehtivuse peatamise otsuse peale esitati vaie või kaebus kohtule ja vaiet lahendav haldusorgan või kohus tunnistas jahitunnistuse kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on tunnistuse andja kohustatud jahitunnistuse pärast otsuse jõustumist viivitamata tagastama. (3) Kui jahitunnistuse kehtivus on peatatud kauemaks kui 12 kuuks, saab isik jahitunnistuse kehtivuse taastada üksnes siis, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami. (4) Kui isik ei ole pikendanud jahitunnistuste kehtivusaega 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, saab ta jahitunnistuse kehtivust uuendada, kui sooritab edukalt jahiteooriaeksami. § 37. Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamine (1) Jahitunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on selle saanud pettuse teel või kui talle on jahitunnistus antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. (2) Jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb tunnistuse andja. (3) Otsuse tegija teatab asjaomasele isikule jahitunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsusest arvates ning isik on kohustatud jahitunnistuse üle andma otsuse tegijale. § 38. Jahiluba (1) Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule. (2) Jahilubadeks on suur- ja väikeuluki jahiluba. (3) Jahiloa annab ja selle kehtivusaja määrab: 1) jahipiirkonna kasutaja jahipidamiseks jahipiirkonnas; 2) Keskkonnaamet käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhtudel. (4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul määrab küttida lubatud jahiulukid ja loa kehtivusaja kuni üheks jahiaastaks maaomanik, välja arvatud maaomaniku määratud isikule antud jahiloa puhul, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva. (6) Jahiluba väljastatakse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. (7) Jahiloa andja peab jahilubade andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestust. (8) Jahiloale kantakse: 1) jahiloa number; 2) loa andja nimi ja asukoht; 3) loa saaja ees- ja perekonnanimi; 4) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg; 5) ala, kus jahipidamine on lubatud; 6) küttida lubatud jahiuluki liik, suuruluki jahiloale vajaduse korral uluki vanus ja sugu; 7) loa andnud isiku allkiri. (9) Jahiloale tohib kanda kuni kolm loa kasutajat. (10) Suuruluki jahiluba antakse eraldi iga isendi küttimiseks. (11) Jahiloa kehtivusaega ei pikendata. (12) Jahiluba annab jahipidamise õiguse ainult loale kantud isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud ühisjahi puhul. (13) Jahiloa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. § 39. Jahiloa täitmine, tagastamine ja säilitamine (1) Jahiuluki tabamisel teeb asjaomase märke jahiloale: 1) jahiloa omanik üksikjahil suuruluki puhul viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ja väikeuluki puhul jahipäeva lõpus;

Jätkub 11. lk


Raplamaa Ühistöö 11 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

2) jahijuhataja ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist. (2) Suuruluki haavamise korral märgitakse jahiloale viivitamata haavamise kuupäev ja kellaaeg. Kui haavatud suurulukit 24 tunni jooksul ei tabata, lõpetatakse suuruluki jahiloa kehtivus märkega, et haavatud suurulukit ei leitud. (3) Haavatud suuruluki tabamise korral märgitakse suuruluki jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. (4) Suurulukit ei tohi enne suuruluki jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia. (5) Jahiluba tagastatakse selle andjale vahetu üleandmisega või väljastusteatega tähtkirjaga kümne päeva jooksul jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest arvates. Loa andja säilitab tagastatud jahilube ja temale saadetud jahist osavõtjate nimekirju kolm aastat arvates nende saamisest. § 40. Suuruluki laskekatse tunnistus (1) Suuruluki laskekatse tunnistus on jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit. (2) Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlemise, andmise ja arvestuse pidamise korra, katse sooritamise nõuded ning suuruluki laskekatse tunnistuse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Kui isikule on välisriigis väljastatud suuruluki laskekatse sooritamist kinnitav tunnistus ja viimase laskekatse sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat, ei nõuta temalt suuruluki laskekatse sooritamist. (4) Suuruluki laskekatse tunnistus antakse kaheks aastaks. (5) Suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivusaja möödumisel uuendatakse tunnistuse kehtivusaega pärast suuruluki laskekatse sooritamist. (6) Suuruluki laskekatse tunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral antakse uus laskekatse tunnistus laskekatse sooritamist nõudmata pärast taotluse esitamist kümne päeva jooksul. (7) Suuruluki laskekatsete läbiviimist korraldab ja suuruluki laskekatse tunnistusi annab Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik. (8) Suuruluki laskekatse tunnistuse andmise, kehtivusaja pikendamise ja laskekatse läbiviimise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi või kui haldusülesande täitmine on halduslepinguga üle antud, siis halduslepingus sätestatud tasu. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tasu peab olema kulupõhine, selge ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et see kataks asjaomase teenusega seotud põhjendatud kulutused. Tasu suurus sätestatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepinguga ning ei tohi ületada teenusele kehtestatud riigilõivu. 6. peatükk JAHIULUKI TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE § 41. Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest Jahipiirkonna kasutaja hüvitab jahiuluki tekitatud kahju maaomanikule käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu kohaselt maaomaniku nõudel. § 42. Jahiuluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel (1) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas. (2) Maaomanik esitab jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud vara kaitseks. (3) Kahju hindamise alused ja metoodika, hüvitatavate põllumajanduskultuuride ja okaspuude nimekirja, nõuded hindamisaktile, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste

tekitatud kahju, kui: 1) maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal; 2) põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem kui 100 ruutmeetrit; 3) põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses; 4) uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud hektari kohta; 5) puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta; 6) maaomanik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist; 7) maaomanik ei ole rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatises toodud meetmeid; 8) maaomanik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas jahipidamist. § 43. Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine riigi poolt (1) Jahiuluki tekitatud kahju hüvitab osaliselt Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kriteeriumitest ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud metoodikast, kui: 1) kahju tekib kaitstava loodusobjekti territooriumil, kus kahju tekitanud jahiulukile on seaduse või kaitse-eeskirjaga seatud jahipidamise piirangud; 2) kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on käesoleva seaduse § 21 lõike 4 alusel peatanud jahipidamise kahju tekitanud jahiulukile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tekkinud kahju hüvitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Pruunkaru, hundi, ilvese, hane ja lagle tekitatud kahju hüvitatakse looduskaitseseaduse alusel kehtestatud korras. 7. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA KESKKONNALE TEKITATUD KAHJU § 44. Riiklik järelevalve Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. § 45. Keskkonnale tekitatud kahju Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad ulukite lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega arvestades, et: 1) jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 2000 eurot ja alammäär 3 eurot; 2) jahiuluki elupaiga hävitamise ja kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 96 eurot. 8. peatükk VASTUTUS § 46. Jahitunnistuseta jahipidamine Jahitunnistuseta jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 47. Jahiloata jahipidamine Jahiloata jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. § 48. Jahipidamine suuruluki laskekatse tunnistuseta Jahipidamise eest suuruluki laskekatse tunnistuseta – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. § 49. Jahipidamine jahipidamisõiguse eest tasumata Jahipidamise eest ilma jahipidamisõiguse eest tasumata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 50. Jahipidamine jahikoeraga, kellel puudub jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument Jahipidamise eest jahikoeraga, kellel puudub jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 51. Jahikoera katsetamine või õpetamine keelatud ajal või ilma loata Jahikoera katsetamise või õpetamise eest keelatud ajal või ilma asja-

Jätkub 12. lk


Raplamaa Ühistöö 12 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

omase loata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 52. Jahipidamiseks vajaliku dokumendi jahipidamisel kaasasoleku nõude rikkumine Jahitunnistuse, jahiloa, suuruluki laskekatse tunnistuse, jahist osavõtjate nimekirja, jahikoerapassi või muu jahikoera tõugu tõendava dokumendi jahipidamisel kaasasoleku nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 53. Jahipidamine keelatud vahendiga või viisil või keelatud ajal või kohas Keelatud vahendiga või viisil või keelatud ajal või kohas jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. § 54. Jahipidamise nõuete rikkumine Jahipidamise nõuete rikkumise eest kinnisasja kasutamisel või püünise kasutamisel või jahiohutuse nõuete, sealhulgas jahieeskirjas sätestatud ohutusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 55. Uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke tegemata jätmine või teadvalt vale märke tegemine Uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. § 56. Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine (1) Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 57. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumine (1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 58. Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste rikkumine Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 59. Maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise tingimuste rikkumine (1) Maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 60. Konfiskeerimine Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 46–50, 53–55 sätestatud väärteo toime panemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud eseme või jahisaaduse konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 järgi. § 61. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 46–59 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 46–59 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 62. Jahiseaduse kehtetuks tunnistamine Jahiseadus tunnistatakse kehtetuks. § 63. Üleminekusätted (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist jahipiirkonna moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni käesoleva seaduse § 12 alusel. (2) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib ulatuses, milles see ei ole vastuolus käesoleva seadusega kuni selle kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni käesoleva

seaduse § 19 alusel. (3) Jahikorralduse seaduse alusel moodustatud rendijahipiirkonnad loetakse jahipiirkondadeks ja nende moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni käesoleva seaduse § 12 alusel. § 64. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta.“; 2) paragrahvi 7 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) jahipidamisõiguse tasu.“; 3) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121 . Jahipidamisõiguse tasu (1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest pidada jahti. (2) Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid. (3) Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 20 eurot aastas.“; 5) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Jahipidamisõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.“; 6) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse käesoleva seaduse § 12¹ lõikes 2 nimetatud määrusega.“; 7) paragrahvi 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu“; 9) paragrahvi 34 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.“; 11) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 40 lõikest 1 ja § 43 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ning“; 13) paragrahvi 43 lõikest 1, § 43¹ lõikest 1 ja § 61 lõike 1 punktist 1¹ jäetakse välja sõnad „jahipiirkonna kasutusõiguse tasu ja“; 14) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist käesoleva seaduse § 44 alusel.“. § 65. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 58. Kodumaiste liikide asustamine, loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine“; 2) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses: „(21) Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada: 1) vigastuse või haiguse ravimiseks või hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks; 2) teadus-, õppe- või ärieesmärgil loomakogude asutamiseks või täiendamiseks; 3) kohaliku asurkonna täiendamiseks; 4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks või täiendamiseks. (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud juhtudel tohib looma loodusest loata eemaldada ametiülesandeid täitev isik. Kui looma loodusest eemaldamise viis erineb jahiseadusega lubatud viisidest, annab selleks nõusoleku Keskkonnaamet. (23) Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduametiga.

Jätkub 13. lk


Raplamaa Ühistöö 13 Algus 6. lk

Jahiseaduse eelnõu

(24) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud. (25) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (26) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest keeldutakse, kui see ei välista jahiuluki loodusesse sattumist või haiguse levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele.“; 3) paragrahvi 58 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses: „§ 582. Loomade jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduseesmärgil (1) Loomaliigi isendi jälitamine, surmamine, püüdmine või märgistamine teaduslikul eesmärgil on lubatud Keskkonnaameti loal. (2) Loomaliigi isendi märgistamine käesoleva seaduse tähenduses on looma püüdmine ja varustamine teadusuuringute eesmärgil märgisega, sealhulgas raadiosaatja või kiibiga.“. § 66. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ettenähtud kergesti lülitatava kaitseriiviga sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.“; 2) paragrahvi 31 lõikes 6 asendatakse sõna „jahipüssi“ sõnaga „ja-

hitulirelva“. § 67. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 97. Jahitunnistuse, jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamine (1) Jahitunnistuse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20,00 eurot. (2) Jahitunnistuse vahetamise, pikendamise või kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10,00 eurot. (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100,00 eurot. (4) Jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100,00 eurot.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 97¹ järgmises sõnastuses: „§ 97¹. Jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmine ning tunnistuse väljastamine (1) Jahiteooriaeksami või laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 10,00 eurot. (2) Suuruluki laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 7,00 eurot. (3) Suuruluki laskekatse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,00 eurot.“. § 68. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. märtsil.

Jahiseaduse juurde kuuluva seletuskirja avaldame järgmises numbris.

TULE KUIMETSA TERVIST EDENDAMA!

KUIMETSA SPORDIHOONE OOTAB TEID KÕIKI VEETMA OMA VABA AEGA RAPLA MAAKONNA ÜHES ILUSAMAS VÕIMLAS. MEIE MAJAS ON VÕIMALIK MÄNGIDA KORV-, VÕRK - JA JALGPALLI, TENNIST NING SAALIHOKIT. SAAB TELLIDA TOITLUSTAMIST, KASUTADA SAUNA JA PIDADA ÕPPE- JA TREENINGLAAGREID. SAALI MÕÕTMED ON 36 x 18 M. INFO telefonil 4845285 või 53901962 või 53408534

Aivo Sildvee


Raplamaa Ühistöö 14

Üritused Rapla Keskraamatukogus

http://www.raplakrk.ee/

* Saima Randjärve maalinäitus “Kõnetused” (saalis) *Rapla vanadel fotodel (fuajees) *Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi algklassiõpilaste looming (lasteosakonnas) *Jõulutunne: Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi keraamikaring ja Helju Väli niplitööd (vitriinis)

*Pidulikud road: raamatunäitus (kojulaenutuses) *Eesti lastekirjanduse tõlkeid: raamatunäitus võõrkeelsest kirjandusest (kojulaenutuses) *Retro: raamatunäitus (lugemissaalis) *Jõuluime põue poeb: raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad

Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00 Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev. Viivisevaba aeg 22. dets. - 12. jaan.

Märjamaa rahvamajas

Sauna 2, Märjamaa 78302 (keskväljaku ääres) telefonid: 4820075, 4821355, 56564614 e-post: marjamaa.rahvamaja@marjamaa.ee http://www.marjamaarahvamaja.ee/ Reedel, 18. jaanuaril maakonna IV klasside kultuurilooline päev Reedel, 18. jaanuaril kell 21.00 PEREKLUBI Reedel, 25. jaanuaril kell 19.00 Rakvere teatri etendus “Armastus tööpostil”, sooduspilet 8€, täispilet 10€ Teisipäeval, 5. veebruaril kell 19.00 Monoteatri etendus “Vanaisa”, sooduspilet 12€, täispilet 15€ Reedel, 8. veebruaril kell 21.00 PEREKLUBI Teisipäeval, 12. veebruaril Märjamaa valla laste lauluvõistlus Palume broneeritud piletid osta välja nädal enne etendust! Kõik broneeritud piletid lähevad nädal enne etendust müüki! Info ja kohtade broneerimine telefonil 5 656 4614, 482 0075

Jumalateenistused Rapla kirikus Pühapäeval, 6. jaanuaril kell 12 kolmekuningapäeva jumalateenistus, laulab segakoor kell 13.30 koguduse jõulupuu pastoraadis Laupäeval, 12.jaanuaril kell 12 vennastekoguduse kuulutustund inglisaalis Pühapäeval, 13.jaanuaril kell 12 Kristuse ristimise püha armulauaga jumalateenistus


Raplamaa Ühistöö 15

Meeldib.ee

Politseinik peatab purjus mehe, kes komberdab mööda tänavat: “Kuhu te siis nüüd lähete?” “Kuidas kuhu? Tulen Uue Aasta vastuvõtult ja ruttan koju, härra politseinik.” “Kuidas nii?! Praegu on ju juba märtsikuu käes!” “Sellepärast ma ruttangi. Naine arvatavasti juba muretseb.” *** Naine äratab mehe 1. jaanuari hommikul: “Kallis, kas sa ei aitaks mul nõusid pesta?” “Ei, ma tahaksin metsikult magada.” “Ma tahtsin sind ainult kontrollida. Nõud on ammu pestud.” “Kallis naine, ma tegin ainult nalja. Oleksin sind heameelega aidanud.” “Väga hea! Ka mina tegin nalja. Nõud ootavad sind.” *** Uue aasta esimesel päeval toibub Jack mälukast ja märkab, et on pealaest jalatallani sidemeisse mähitud. “Mis minuga juhtunud on?” küsib ta. “Kas sa siis ei mäleta?” imestab John, kes istub ta voodi ees. “Täpselt keskööl tegid sa akna lahti, pöördusid minu poole ja ütlesid: “Pane tähele, John, ma lendan nüüd aknast välja nagu liblikas!” Ja hüppasidki…” “Ja miks sa mind siis tagasi ei hoidnud?” “Mis sa õige tahad?! Ma olin täiesti kindel, et sa oskad lennata!” *** Mees ärkab uue aasta esimesel päeval lõuna paiku hirmsa pohmelliga. “Kallis, mis eile toimus?” küsib ta naiselt. “Sa jõid end täis nagu siga sea aasta künnisel, ja tegid end bossi silmis täis!” vastab naine. “Sitta kah!” “Seda sa juba tegid. Ta vallandas sind samal õhtul!” “Peaks vabandama.” “Ma juba vabandasin, terve öö vabandasin. Homme hommikul lähed tööle!” *** Uue aasta hommikul, pärast tormilist ööd, heliseb telefon: “Anna andeks, kallis, ma mäletan hästi, et tegin sulle eile abieluettepaneku, aga olen unustanud, kas sa nõustusid, või mitte?” “Aga mina mäletan kindlalt, et ütlesin “jaa”, aga ei suuda meenutada, kas sulle või kellelegi teisele.” *** Kaks tundi enne uue aasta saabumist astub juuksu-

ritöökotta ajamata habemega klient ja nähes, et habemeajaja on juba ülilõbusas tujus, jääb kõhklevalt ukse juurde seisma. “Ja mi-mis te-teil oli?” küsib meister pehme keelega. “Ma oleksin tahtnud habet ajada, aga paistab, et te olete selleks juba liiga purjus.” “Tü-tühi asi! Kohe ajame habeme ära, ainult näidake, kus teil lõug asub!” *** Jack otsustab uue aasta vastu võtta restoranis. Ta istub tagasihoidlikult nurgas asuva laua taha ja kutsub kelneri: “Kulla sõber, kostita mind pitsi viina, portsjoni kotlettide ja hea sõbraliku sõnaga!” Mõne aja pärast asetab kelner tema ette pitsi viina ja kotletid. Jack ohkab tasakesi ja küsib siis nukralt: “Aga kuhu jäi sõbralik sõna, vennas?” Kelner kummardub talle lähemale ja ütleb vaikselt: “Ärge sööge neid kotlette, nad pole enam värsked.” *** Uusaastaballil pöördub külastaja restorani administraatori poole: “Ma unustasin rahatasku maha. Lähen sellele koju järele. Seniks aga jätan teile pandiks oma naise.” “Kas teil poleks võimalik jätta mulle pandiks kas kella või sõrmust?” “Kas siis minu naine ei ole küllalt hea garantii?” “Loomulikult on. Aga oletame, et te ei tule tagasi. Mis ma siis teen – mul juba on kodus üks naine!” *** Joodikult küsitakse: “Noh, kuidas läheb, kuidas uut aastat vastu võtsid?” “Nagu kingitus,” vastab see. “Kuidas nii?” “Kurat, terve öö vedelesin selle neetud kuuse all.” *** Aastavahetuse eel helistab sekretär kõikvõimalikesse turismitaludesse, puhkekodudesse, spaadesse ja maakõrtsidesse, et leida sobivaim koht firmapeoks. Järjekordne telefonikõne: “Halloo, kas me võime uue aasta teie juures vastu võtta?” “Tulge, kui soovite.” “Aga palju see maksma läheb? Meid on palju…” “Meil on teenindus tasuta.” “Vabandage, on see puhkekodu?” “Ei, see on surnukuur.”


Raplamaa Ühistöö 16 1

2

3

4

5

18

6

29 36

37

13

32

62

63

69

44

55

70

71

47

66

90

34 41

59

60

67

61 68

72

76

97

77

91

92

78 83

84

93

85 94

98

86 95

99

101 104

46

58

82 89

100

40

57

81 88

17

51

56 65

75 80

45

64

74

16

33

39

50 54

15

24

38

53

14

27

49

52

103

12

31

43

48

96

11

23

30

42

87

10

26

28

79

9

20

22

25

73

8

19

21

35

7

Ristsõnad

102 105

PAREMALE 1 Iminappadega veekogudes elav rõnguss 5 Vana 10 Eraldusruum (haiglas, garaazhis) 14 Üksildane inimene 18 Eeskäru (näi suurtükil) 19 Pilge, väljanaermine 20 Nöökama 21 Egiptuse mütoloogias maailma looja 22 Vilkuv sära 23 Näriline 24 Doonau lisajõgi 25 Eesti jõgi 26 Erisaadik tavaliselt salajase ülesandega 27 Kreeka täht 28 Linn Jaapanis 30 Lõunamaine taim ja selle vili 32 Maitseaine 35 Armulaualeib 38 Paluma 39 Pühitsetud võidmisõli 42 Vana katkine riideräbal 43 Energiline, tarmukas 45 Omaani rahaühik 47 Pikkusühik 48 Kergemeelne, tuisupäine 49 Laskerada 50 Kõrge kitsas puunõu 51 Uustulnuk 52 Asine 54 Surnukamber 57 Tardunud kolloidlahus

106

59 Kallas, äär 62 Egiptuse päikesejumal 64 Maksuta, hinnata 65 Nurjatu 67 Valamistoru 69 Kibe 70 Mahuti 71 Roomaja 72 Elbe lisajõgi 73 Brasiilia osariik 75 Tuurakala 77 Kuna, kuivõrd 78 Lõunamaine puu 79 Otsaesine 81 Muusik (1953, eesnimega) 84 Näitleja, "Õnne 13" osaleja 87 Vald Võru maakonnas 89 Jämekoomiline lühinäidend 92 Halb lõhn 94 Kaljurahu 96 Vastu-, vastas-, vastand 97 Linnavalitsus 98 Üha 99 Esinemisväljak 100 Araabia Ühendemiraatide rahaühik 101 Imik, titt 102 Angola pealinn 103 Doonau lisajõgi 104 Teravili 105 Peruu pealinn 106 Agar

ALLA 1 Tokk, toigas 2 Destillaat 3 Õunasort 4 Nihkkaliiber 5 Joovastus, ülisuur vaimustus 6 Aasialane 7 Kergelt krobeline, mitte sile 8 Kasakapealik 9 Asimuut 10 Muskus 11 Vald Saare maakonnas 12 Odra- või nisuleib 13 Riik Aafrikas 14 Linn Saksamaal 15 Häire, tõrge 16 Itaalia viiulimeister 17 Meteoriidikraater Venemaal 28 Kollakaspunane värvimuld 29 Luuletaja 31 Varn 32 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s 1932) 33 Egiptuse viljakuse jumalanna 34 Parv, trobikond, rühm 36 Järv Lätis 37 Tuntud küla Raplamaal 40 Imielund, -seade 41 Lõhkeseade 43 Eesti poliitik ja naljamees 44 Riisiviin 45 Suusataja 46 Inetu tegu 49 Natuke 53 Kala 55 Riik Aasias 56 Endisaegne keelpill 58 Üleujutatav jõeäärne ala 60 Küdoonia 61 Dekaluumen 62 Avameelne 63 Endisaegne väike puukauss 66 Põllutöömasin 67 Eesti linn 68 Sugulane 74 Hullus, kirglik kalduvus 75 Militarist 76 Vormiriietus 80 Truu 81 Riigikogu liige 82 Süüdistatava mujalolek süütuse tõendina 83 Eesti helilooja 84 Noorsoo-organisatsiooni liige 85 Plahvatama pandud lõhkeainekogus 86 Koduloom 87 Noor inimene 88 Sihikindel 90 Kirjatäht 91 Hiina kaaluühik 93 Kõige enam 94 Osa rõivast 95 Pelgupaik


Raplamaa Ühistöö 17 1

2

3

4

5

18

6

22

25

26

28

29 36

30 37 43

48 53

62

54 63

69

87 96

55

64 70

74

75 80

76

81 88

89

90

97

100 103

44

49

52

79

31 38

42

73

8

19

21

35

7

101 104

PAREMALE 1 Vald Lääne-Virumaal 5 Organiseeritud väljapressimine 10 Klimp 14 Arenemisaste, esinemisjärk 18 Järv Soomes 19 Keiser, kuningas 20 Asula Tartumaal 21 Ajal Peruu indiaanlane 22 Rahvas Nigeerias 23 Doonau lisajõgi 24 Ajalooliselt tähtis dokument 25 Ninahäälik 26 Juga USA ja Kanada piiril 27 Viiuldaja 28 Blankett 30 Kalligraafia 32 Putuka nõel 35 Eskimote peakotiga jakk 38 Mängukaart 39 Vald Järva maakonnas 42 Endine maletaja 43 Kümme 45 Paha 47 Kõrbesaar 48 Astumine, samm 49 Kuujumal India mütoloogias 50 Tasane, suuremate kõrgenditeta 51 Linn Saksamaal 52 Rünnak 54 Irdumine 57 Maitse

vabaks hetkeks

ALLA 1 Pealinn Euroopas 20 2 Põlvetagune õõnsus 3 Härra 23 24 4 Planeet 27 5 Tülinoriv 6 Kärbsepüüdja 32 33 34 7 Looma kehaosa Pehme hõbevalge haruldane metall 8 39 40 41 9 Balanss 10 Ragin 45 46 47 11 Mõttes rusikat näitama 50 51 12 Kaherattaline vanker 13 Lusika jä'medam nõgus ots 56 57 58 59 60 61 14 Sisutu väljend, sõnakõlks Pruunvetikas 15 65 66 67 68 16 Ravimtaim 17 Lehtpuu 71 72 28 Hüvasti 77 78 29 Suur tuiksoon 31 Toidu keeduvedelik 82 83 84 85 86 32 Kirjatäht Uuesti 33 91 92 93 94 95 34 Puulabidas 36 Eesti poliitik (mõõdukas) 98 99 37 Näitleja (1907-96) 102 40 Peremees, ettevõtja 41 Võlg 105 106 43 Moldaavia rahvalaul 44 Vürtsisegu 59 Niikaua 45 Ameerika filminäitleja (s 1951) 62 Sügisõunasort 46 Leidlaps 64 Õhukeseks kulunud riie 49 Tõsteanum mäenduses 65 Kaustik 53 Verdi ooper 67 Sugulane 55 Jalgpallile sarnanev mäng 69 Munga- või rüütlikoondis 56 Riist nurkade kandmiseks maastikule 58 Anatoomilise keha keskosa 70 Äkiline tuule- või vihmahoog 71 Looduses esinev kõva mineraalne aine 60 Kreeka täht 72 Kiiremini 61 Maksuta, hinnata 73 Vaenlase mahanülitud peanahk 62 Juga 75 Katoliku vaimulik Prantsusmaal 63 Ilutaim 77 Nakkumine 66 Avameelne 78 Kodulind 67 Valgustatuse mõõtühik 79 Mööbliese 68 Kaerasort 81 Imelikult 74 Kaotamine 84 Muhamedi usk 75 Kehtetuks muutuma 87 Oksa tõmbama 76 Anna edasi 89 Kütteaine 80 Vald Viljandi maakonnas 92 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija 81 Pikanäpumees 94 Soni 82 Eesti saar 96 Tuntud küla Raplamaal 83 Doonau lisajõgi 97 Filmioperaator (1965) 84 Indiaani hõim Peruus 98 Ega siis 85 Poolvedel mass 99 Muhuke, rakk, mull 86 Sügisõunasort 100 Korvpallur 87 Pakil-olek, rutt 88 Riik Aafrikas 101 Linn Leedus 90 Küla Kaukaasias 102 Horvaatia pealinn 91 Metsaand 103 Kreeka täht 93 Lehtpuu 104 Salaja 94 Kangaspuude osa 105 Kehaosa 95 Pärilikkustegur 106 Leedu ja läti rahvalaul 9

10

11

12

13

14

15

16

17


Raplamaa Ühistöö 18

Veel veidi peamurdmist: sudokud 7 6 2 6 8 2 1 3 1 2 1 4 8 5 4 7 3 1 3 9 9 6 3 6 2 9 1 7 7 9 2 4 2 4 9 7 8 2 4 9 1 6 8 3 7 2 7 3 9 6 8 3

5 7 1 6

8 4 1 6 9 8 5 2 9 7 1 3 4 8 1 5 7 2 7 9 4 3 6 8 7 6 5 6 1

4 2 3 1

8 5 7 1 2 3 6 9 2 9 9 6 8 7 5 4 9 8 8 4 4 5 9 8

9 4 8

2 5 6

5

7

2 6 9 2 7 3

2 3 9 4 6 7 7 3 1 6 2 7 8 4 2 9 8 3 2 5 3 5 4 8 4 2 6 7

9

3

5

1 7 4 2

6 5 3 6

6

9

1

8 9 2 3 5


Raplamaa Ühistöö 19

Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtud

Jätkub 20. lk


Raplamaa Ühistöö 20

Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtud

Algus 19. lk


Raplamaa Ühistöö 21

Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtud

Tabel jätkub 22. lk


Raplamaa Ühistöö 22

Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtud

Tabeli algus 21. lk

Tabel jätkub 23. lk


Tabeli algus 21. lk

Raplamaa Ühistöö 23

Selle talve lumerajasõitudega on algust tehtud

Teise, Ohekatku etapi tulemused alates lk 26

LUME- JA JÄÄRAJAL TOIMUVATE ÕPPESÕITUDE SARI RAPLAMAAL 2012 -2013.a JUHEND 1. EESMÄRK 1.1 pakkuda noortele ja täiskasvanutele harjutamisja võistlemisvõimalusi kinnisel rajal toimuvatel üritustel ja koolitustel. 1.2 kontrollida õpitut ja ettevalmistatud tehnika korrasolekut. 2. OSAVÕTJAD: 2.1 osalevad soovijad, kelle vanus ja ettevalmistatud tehnika seda lubab. Autod peavad vastama lisas toodud tingimustele. 2.2 kuni 15 aastased osalejad peavad omama nn vastutavat isikut.

Vastutav isik on kohustatud määrustepäraselt juhendama ja abistama vastutava poolt üritusel osalemist. NB! Vastutav isik peab viibima antud üritusel seni kuni tema poolt juhendatav on lõpetanud oma tegevuse sellel üritusel. 2.3 Osavõtjad on jaotatud gruppidesse alljärgnevalt: A J18 - noored alla 18 2wd autodel B N - naised 2wd autodel C FWD - (mehed) Esiveolised autod D RWD - (mehed) Tagaveolised autod E 4 WD - Neliveolised autod Jätkub 24. lk


Raplamaa Ühistöö 24

LUME- JA JÄÄRAJAL TOIMUVATE ÕPPESÕITUDE SARI RAPLAMAAL 2012 -2013.a JUHEND

Algus 23. lk

F SOJUZ - NSVL-is toodetud tagaveolised autod G OPEL - kõik esiveolised autod E (4wd) klassis võivad osaleda nii mehed kui naised, kuid mitte alla 18 aastased noored. a) noortel toimub ühine arvestus tüdrukutele ja poistele. Osavõtja, kes on esimese etapi registreerimisel alla 18 aastased, saavad osaleda noorte arvestuses meie sarja lõpuni. b) etappi korraldajal on õigus juurde lisada täiendavaid masinaklasse, mis aga üldsarjas arvesse ei lähe. 2.4 Lubatud on sõita mitmes erinevas masinaklassi, tasudes eraldi masinaklasside eest 2.5 Masinat võib vahetada teise sõidu jaoks, mis vastab samale sõiduklassile 3. AEG: 3.1 üritustesari viiakse läbi dets 2012.a. - märts 2013.a. etapi alguse määrab rajameister koos kohaliku ürituse korraldajaga. I etapp – Hõreda – Traksi 22. dets. algus kell 10.00 Rein Toomingas, 5179348, traksirein1@hot.ee, Veiko Haljasmets, 5244123, rajave@hot.ee, Truvo Leinberg, 5233147, truvo@hot.ee II etapp – Ohekatku karjäär - 29.12.2012. Mati Kutser, 5057868 III etapp – Ingliste Alo Vahtmäe, 5207374, alo@vahvi.ee. IV etapp – Kaiu Aivo Sildvee, 53408534 aivo@kaiu.ee V etapp – Valtu Rein Nipernado, 5098810 VI etapp - Kaiu Aivo Sildvee, 53408534 aivo@kaiu.ee, Rünno Leinberg, 5167927 NB! Vastavalt ilmastikule võib etappide korraldamisel toimuda ka muutusi. 4. ÜRITUSTESARJA LÄBIVIIMINE 4.1 Osaleja registreerib end sekretariaadis, kus tasub ka osalustasu 5 €. 4.2 Peale registreerimist siirdub osaleja korraldajate poolt ettevalmistatud tehnilisse parklasse, kus toimub tehniline ülevaatus. 4.3 Peale kõikide osalejate registreerumist loositakse õppesõitude järjekord. 4.4 Sõidetakse etteantud ringide arv ajale 4.5 Teise vooru stardijärjekorra määrab korraldaja.

4.6 Tehniline ülevaatus toimub igal etapil kella 9.00 -9.45.-ni. 4.7 Osalejate koosolek kell 9.50 4.8 Sõitude algus kell 10.00. Külma ilma korral võib stardiaeg veidi edasi nihkuda. NB! Võistluste mandaat lõpeb kell 9.45 Need, kes hilinevad ( 9.46 - 10.00) - osalustasu 20 € Peale kella 10.00 enam ei registreerita ja osaleda sel etapil ei saa 5. PARIMATE SELGITAMINE: 5.1 Igal etapil sõiduaegade liitmise teel. 5.2 Väiksema koguaja saanud osaleja saab parema koha. 5.3 Võrdse koguaja saanute korral otsustab II sõidu aeg. Kellel on see parem saavutab ka parema koha 5.4 Üldvõitja selgitamisel liidetakse kõikidel etappidel kogutud kohapunktid kokku Vastavalt kogutud punktisummadele selgub ka paremusjärjestus. Mida suurem summa, seda parem koht üldjärjestuses. 5.5 Alates kuuendast etapist arvestatakse halvem tulemus maha. (N – 1) 5.6 Võrdse punktisumma korral arvestatakse kõrgemaid kohti üksikutel etappidel. 5.7 Etappidel arvestatakse punkte järgmiselt: I 10p, II - 8p, III - 6p, IV 5p, V - 4p , VI - 3p.VII - 2p, VIII - 1p. 6. PROTESTID 6.1 Protestid kirjutatakse 20 minuti jooksul peale juhtunud intsidenti kohe “Protestide raamatusse” ja lahendatakse ürituse toimumise käigus. Protesti vaatab läbi protestikomisjon (etapi läbiviimise peakohtunik, tehnilise ülevaatuse korraldaja, vastavalt vajadusele ka rajakohtunikud) 6.2 Protesti saab kirjutada ainult osaleja või tema otsene esindaja, kelle määrab osaleja ise enne ürituse algust. See on ka kirjalikult fikseeritud. 6.3 Protest maksab 50 €. 7. AUTASUSTAMINE 7.1 Korraldaja autasustab esimesele kolmele kohale tulnuid võistlejaid meenega, 7.2 nii toimib see igal etapil, 7.3 korraldaja ei võta endale kohustuseks nii etappidel kui ka üldarvestuses auhindade jagamist. Loomulikult ei keela see seda, et keegi ei või sponsoreerida antud võistlust auhinnafondiga, 7.4 üldvõitjaid autasustatakse karikatega.


6

5 3 6 9

8

Raplamaa Ühistöö 25

1

9 2 3 5

Paluküla suusarajad on avatud

http://arhiiv.sport.err.ee/lumeinfo.php?0&id=52

Suusarajad: 2; 3; 5 km Valgustatud rada: 2 km Aadress: Kehtna vald, Paluküla, Raplamaa Kontaktisik: 5148261 Telefon: 5148261

3 8 4 5 2 7 6 1 9

1 7 2 6 9 4 5 8 3

9 5 6 3 1 8 4 2 7

6 3 9 1 7 5 8 4 2

5 4 1 9 8 2 7 3 6

7 2 8 4 3 6 1 9 5

8 6 5 2 4 3 9 7 1

4 1 3 7 5 9 2 6 8

2 9 7 8 6 1 3 5 4

Ilm Raplas http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/


Raplamaa Ühistöö 26

Rapla maakonna lume- ja jäärajasõitude sarja II etapp Ohekatku 29.12. 2012 I

Pos Nr 1 52 2 50 3 46 4 68 5 58 6 55 7 45 8 48 9 65 10 63 11 44 12 51 13 62 14 54 15 49 16 59 17 56 18 66 19 53 20 60 21 67 22 47 23 64 24 61 25 57

Pos 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Nr 29 37 24 20 19 22 26 40 30 31 28 38

Sõitja R. Nipernado R. Toomingas Elvis Leinberg A. Pool H. Teder Edvin Leinberg M. Kõlamets T. Meerents V. Orasi I. Burmeister K. Kilter I. Hämarsalu A. Sillaste H. Kõlamets J. Lee M. Küla Margo Link T. Leinberg T. Lee T. Sallo T. Vilistus Marek Link A. Hakmann B. Šemet L. Vitsur Kuljus Neidre

Sõitja Mar. Kasepõld A. Vahtmäe K. Kutser T. Niinemets Man. Kasepõld T. Tanvel M. Mäekivi U. Markson A. Eesmäe K. Pikkof H. Kio S. Sunni

1.start 02:49,80 02:55,9 02:55,89 02:58,21 02:56,02 03:05,45 03:03,33 03:02,3 03:03,87 02:57,42 03:04,39 03:05,2 03:05,36 03:04,61 02:59,83 03:03,58 02:54,92 03:05,24 03:11,92 03:20,86 03:24,08 03:42,42 03:36,36 03:17,45 07:26,64

2.start 02:57,67 02:59,70 03:01,42 03:01,33 03:04,21 03:03,49 03:05,61 03:07,08 03:09,95 03:16,49 03:11,92 03:11,46 03:12,05 03:14,30 03:19,77 03:16,58 03:27,39 03:18,64 03:18,33 03:23,74 03:36,92 03:42,42 03:55,02 06:02,36 04:21,14

I Kokku Kokku etepp 5 15 05:47,47 10 8 16 05:55,60 8 6 12 05:57,31 6 5 05:59,54 5 4 4 06:00,23 3 06:08,94 3 1 3 06:08,94 2 06:09,38 1 06:13,82 3 3 06:13,91 4 4 06:16,31 06:16,66 06:17,41 06:18,91 06:19,60 06:20,16 06:22,31 06:23,88 06:30,25 06:44,60 07:01,00 07:24,84 07:31,38 09:19,81 11:47,78 2 2 10 10

1.start 2.start Kokku 02:41,33 02:48,56 05:29,89 10 02:45,99 02:47,39 05:33,38 8 02:44,43 02:52,20 05:36,63 6 02:47,05 02:50,27 05:37,32 5 02:46,71 02:55,42 05:42,13 4 02:47,76 02:54,70 05:42,46 3 02:47,39 02:55,39 05:42,78 2 02:49,36 02:54,14 05:43,50 1 02:49,89 02:54,02 05:43,91 02:51,52 02:55,49 05:47,01 02:50,74 02:58,61 05:49,35 02:51,95 02:59,55 05:51,50 0

0 10 3 0 0 0 1 8

10 18 9 5 4 3 3 9

4

4


2 37 Nr 3 24 1 29 4 20 2 37 5 19 3 24 6 22 4 20 7 26 5 19 8 40 6 22 9 30 7 26 10 31 8 40 11 28 9 30 12 38 10 31 13 33 11 28 14 23 12 38 15 39 13 33 16 34 14 23 17 35 15 39 18 41 16 34 19 42 17 35 20 79 18 41 21 80 19 42 22 27 20 79 23 25 21 80 24 43 22 27 25 36 23 25 26 32 24 43 27 21 25 36 28 26 32 27 21 28

Pos

A. Vahtmäe Sõitja K. Kutser Mar. Kasepõld T. Niinemets A. Vahtmäe Man. Kasepõld K. Kutser T. Tanvel T. Niinemets M. Mäekivi Man. Kasepõld U. Markson T. Tanvel A. Eesmäe M. Mäekivi K. Pikkof U. Markson H. Kio A. Eesmäe S. Sunni K. Pikkof U. Luts H. Kio M. Kõlamets S. Sunni M. Luugima U. Luts V. Välja M. Kõlamets I. Udam M. Luugima D. Heinleht V. Välja H. Kõlamets I. Udam V. Haljasmets D. Heinleht T. Lee H. Kõlamets A. Buusmann V. Haljasmets M. Metsare T. Lee M. Haljasmets A. Buusmann M. Mahon M. Metsare E. Lubi M. Haljasmets P. Mahon M. Mahon Järvela E. Lubi P. Mahon Järvela

02:45,99 02:47,39 05:33,38 8 1.start 2.start Kokku 02:44,43 02:52,20 05:36,63 6 02:41,33 02:48,56 05:29,89 10 02:47,05 02:50,27 05:37,32 5 02:45,99 02:47,39 05:33,38 8 02:46,71 02:55,42 05:42,13 4 02:44,43 02:52,20 05:36,63 6 02:47,76 02:54,70 05:42,46 3 02:47,05 02:50,27 05:37,32 5 02:47,39 02:55,39 05:42,78 2 02:46,71 02:55,42 05:42,13 4 02:49,36 02:54,14 05:43,50 1 02:47,76 02:54,70 05:42,46 3 02:49,89 02:54,02 05:43,91 02:47,39 02:55,39 05:42,78 2 02:51,52 02:55,49 05:47,01 02:49,36 02:54,14 05:43,50 1 02:50,74 02:58,61 05:49,35 02:49,89 02:54,02 05:43,91 0 02:51,95 02:59,55 05:51,50 02:51,52 02:55,49 05:47,01 02:52,86 03:00,80 05:53,66 02:50,74 02:58,61 05:49,35 02:56,11 02:59,24 05:55,35 02:51,95 02:59,55 05:51,50 0 02:57,36 03:00,09 05:57,45 02:52,86 03:00,80 05:53,66 0 02:54,05 03:04,89 05:58,94 02:56,11 02:59,24 05:55,35 02:58,20 03:03,64 06:01,84 02:57,36 03:00,09 05:57,45 02:59,30 03:03,02 06:02,32 02:54,05 03:04,89 05:58,94 0 03:00,59 03:06,93 06:07,52 02:58,20 03:03,64 06:01,84 03:02,80 03:05,08 06:07,88 02:59,30 03:03,02 06:02,32 0 03:00,64 03:07,24 06:07,88 03:00,59 03:06,93 06:07,52 03:00,99 03:10,80 06:11,79 03:02,80 03:05,08 06:07,88 03:02,18 03:10,24 06:12,42 03:00,64 03:07,24 06:07,88 0 03:02,99 03:14,89 06:17,88 03:00,99 03:10,80 06:11,79 03:13,24 03:15,65 06:28,89 03:02,18 03:10,24 06:12,42 03:05,74 03:44,05 06:49,79 03:02,99 03:14,89 06:17,88 03:01,39 06:18,40 09:19,79 03:13,24 03:15,65 06:28,89 0 03:05,74 03:44,05 06:49,79 03:01,39 06:18,40 09:19,79 0

Sõitja R. Raidma R. Lember Sõitja M. Kio R. Raidma S. Topaasia R. Lember E. Siniallik M. Kio I. Vulf S. Topaasia M. Rambi E. Siniallik S. Selling I. Vulf G. Karivere M. Rambi M. Muinasmaa Kasari Rambi Lau

1.start 02:49,86 02:53,74 1.start 02:57,61 02:49,86 02:58,27 02:53,74 03:03,27 02:57,61 02:54,55 02:58,27 03:06,02 03:03,27 03:02,86 02:54,55 03:04,17 03:06,02 05:09,77

Raplamaa Ühistöö 27

10 3 0 0 10 0 3 0 0 1 0 8 0 1 8

18 9 10 5 18 4 9 3 5 3 4 9 3 3 9

4

4

4

4

2

2

2

2

6

6

6

6

5

5

5

5

Rapla maakonna lume- ja jäärajasõitude sarja II etapp Ohekatku 29.12. 2012

Pos 1 2 Pos 3 1 4 2 5 3 6 4 7 5 8 6 9 7 10 11 12 13

Nr 6 2 Nr 4 6 10 2 1 4 9 10 3 1 5 9 8 3 7

2.start 02:58,77 03:04,89 2.start 03:04,62 02:58,77 03:10,30 03:04,89 03:10,45 03:04,62 03:22,30 03:10,30 03:12,67 03:10,45 03:17,93 03:22,30 03:51,08 03:12,67 03:24,25

I Kokku Kokku etapp 6 16 05:48,63 10 I Kokku 0 8 05:58,63 8 Kokku 6 etapp5 11 06:02,23 6 16 05:48,63 10 1 6 06:08,57 5 8 0 8 05:58,63 4 0 4 06:13,72 6 5 11 06:02,23 3 10 13 06:16,85 5 1 6 06:08,57 2 0 2 06:18,69 4 0 4 06:13,72 1 2 3 06:20,79 10 13 06:16,85 3 06:55,25 2 0 2 06:18,69 08:34,02 0 8 8 0 4 4 0 3 3

SOJUZ-KLASS Pos Nr Sõitja 1etepp 2.etepp Kokku 1 Rain Nipernado 10 10 20 2 Rein Toomingas 6 8 14 3 Indrek Hämarsalu 0 6 6 4 Anti Pool 4 5 9 5 Sven Topazio 0 4 4 6 Lauri Vitsur 0 3 3 7 Truvo Leinberg 3 2 5


Raplamaa Ühistöö 28

Rapla maakonna lume- ja jäärajasõitude sarja II etapp Ohekatku 29.12. 2012 8 8 9 9 10 10 11 11 12 12 13 13

5 5 8 8 7 7

S. Selling 03:02,86 03:17,93 06:20,79 S. Selling 03:02,86 03:17,93 06:20,79 G. Karivere 03:04,17 03:51,08 06:55,25 G. Karivere 03:04,17 03:51,08 06:55,25 M. Muinasmaa 05:09,77 03:24,25 08:34,02 M. Muinasmaa 05:09,77 03:24,25 08:34,02 Kasari Kasari Rambi Rambi Lau Lau SOJUZ-KLASS SOJUZ-KLASS Pos Nr Sõitja 1etepp 2.etepp Kokku Pos1 Nr Sõitja 1etepp 2.etepp Rain Nipernado 10 10 Kokku 20 1 Rain Nipernado 106 10 20 2 Rein Toomingas 8 14 2 Rein Toomingas 8 14 3 Indrek Hämarsalu 06 6 6 3 Indrek Hämarsalu 0 65 6 4 Anti Pool 4 9 4 Anti Pool 4 5 9 5 Sven Topazio 0 4 4 5 Sven Topazio 0 4 4 6 Lauri Vitsur 3 3 6 Lauri Vitsur 3 7 Truvo Leinberg 3 0 23 5 7 TruvoLeinberg Leinberg 3 8 21 5 8 Elvis 9 8 Elvis Leinberg 8 1 9 9 Ivar Burmeister 5 5 9 Ivar Burmeister 5 5 10 Virgo Orasi 10 VirgoSiniallik Orasi 11 Enar 2 2 11 Enar Siniallik 2 2 12 Marko Küla 1 1 12 Marko Küla 1 1

OPEL-klass OPEL-klass 12 12 13 13 14 14 15 15 16 16 17 17 18 18 19 19 20 20 21 21 22 22 23 23 24 24 25 25 26 26 27 27

1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 8 9 9 10 10 11 11 12 12 13 13 14 14 15 15 16 16 17 17

Alo Vahtmäe Alo Vahtmäe Marko Kasepõld Marko KristjanKasepõld Kutser Kristjan Kutser A. Eesmäe A. Eesmäe M. Mäekivi M.Sunni Mäekivi S. S. Sunni K. Pikhof K. Pikhof M. Kõlamets M.Udam Kõlamets I. I. Udam M. Luugima M. Luugima D. Heinleht D. Haljasmets Heinleht V. V. Haljasmets M. Metsare Metsare M. Mahon M. Haljasmets Mahon M.Järvela Haljasmets V. V.Vulf Järvela I. I. Vulf

II II I etapp etapp I etapp0 etapp 10 0 0 2 2 0 0 0 10 10 4 4 3 3 1 1

10 8 8 6 6 5 5 4 4 3 3 2 2 1 1 0 0

Kokku Kokku 10 108 8 58 5 4 4 13 13 6 6 4 41 1

6 6

0 0

6 6

8 8 5 5

0 0 0

8 8 5 5

1 1

2 2

3 3

0 0 0 0

8 8 4 4 3 3

8 84 4 3 3


22 23 24 25 26 27

10 11 12 13 14 15 16 17

M. Luugima D. Heinleht V. Haljasmets M. Metsare M. Mahon M. Haljasmets V. Järvela I. Vulf

6

0

6

Raplamaa Ühistöö 29

Rapla maakonna lume- ja jäärajasõitude sarja II etapp Ohekatku 29.12. 2012

Nr 1-73 2-70 3-78 4-76 5-71 6-69 7-72 8-75 9-77 10-74 Ots Auväärt Link AVD Buht Saar

Pos 1 2 3 4 5 6 7 8

Nr 17 13 11 18 14 16 12 15

Sõitja M. Mäekivi S. Mäekivi Õ. Kopli K. Ojavee E. Nipernado A. Korsonov M. Kasepõld S. Lohk

8 5

Sõitja K. Pikkof R. Aas A. Ojandu J. Rööbing T. Taevas K. Kimberg J. Dikker V. Kullamäe A. Auväärt E. SaartE. Saart o

0 0

8 5

1.start 2.start 02:45,15 02:53,42 02:45,24 02:54,33 02:51,86 02:55,80 02:57,24 03:00,24 03:02,17 03:07,14 03:09,53 03:03,20 03:05,30 03:10,55 03:06,68 03:13,27 03:29,17 03:20,99 03:27,61 03:39,55

1.start 2.start Kokku 02:46,95 02:53,74 05:40,69 02:53,52 02:57,02 05:50,54 02:53,80 03:01,05 05:54,85 03:01,24 03:11,70 06:12,94 03:06,05 03:09,96 06:16,01 03:05,70 03:17,49 06:23,19 03:09,99 03:17,53 06:27,52 03:11,45 06:24,08 09:35,53

Kokku 05:38,57 10 - 0 = 10 05:39,57 8 + 8 = 16 05:47,66 6+0=6 05:57,48 5+0=5 06:09,31 4+0=4 06:12,73 3+0=3 06:15,85 2+2=4 06:19,95 1+0=1 06:50,16 07:07,16 0 +1 0 = 10 0+6=6 0 + 5= 5 0+4=4 0+3=3 0 + 1= 1

I etapp 10 8 6 5 4 3 2 1

Kokku 8 10 6 4 5 2 1 3

Raplamaa Ühistöö avaldab nüüd ka

kaastundeavaldusi. Võimalik lisada pilti, luuletust. Avaldamine täiesti tasuta.

18 18 12 9 9 5 3 4


Raplamaa Ühistöö 30

Marrek Puit OÜ otsib oma meeskonda harvesteri- ja forvarderioperaatorit. Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega. Kandidaadilt eeldame: *eelnev töökogemus *B-kat juhiluba *tehniline taip *positiivne töösse suhtumine Omalt poolt pakume: *konkurentsivõimeline töötasu *aastaringne töö *head töötingimused Info tel 56678631, 5270686 CV saata info@marrekpuit.ee

Raplamaa Ühistöö

Mugavaim võimalus Raplamaa Ühistöö pdf-faili alla laadida on aadressilt http://www.raplayhis.eu/ Faili (väikesemahulist) saab alla laadida ka aadressilt http://www.freedrive.com/folder/319406,raplamaa Kõige parem koht lehe lugemiseks korraliku internetiühenduse korral on http://issuu.com/piirp või ka http://en.calameo.com/accounts/1139744 . Võime värske lehe pdf-formaadis ka teie e-mailile saata. Soovist palume e-mailile märku anda.Väikesemahulise lehe faili suurus on ca 2-3-4 megabaiti. Väikesemahulise ja normaalsuurusega lehe (ca 10-20mB) põhiline erinevus on fotode kvaliteedis. Püüame oma lehte koondada võimalikult suure hulga infot eeloleva nädala sündmuste kohta, kuid kõigi ürituste korraldajate kodulehekülgedele me paratamatult ei satu. Kui soovite, et teie üritusest võimalikult palju inimesi teada saaks, siis andke oma ettevõtmisest meile infot, et saaksime nendest oma lugejatele teada anda. Kommentaare, repliike, arvamusi saab jätta ka külalisteraamatusse aadressil http://raplayhis.eu/ gbook/ Postituste tegemisel palume arvestada seadusandlust ja head tava kedagi mitte solvata ning mitte esitada laimu. Iga autor vastutab oma sõnade eest vastavalt seadusandlusele.

Kolmapäeviti ilmuvasse Raplamaa Ühistöösse ootame materjale, reklaame ja kuulutusi teisipäeva tööpäevani. Tavapäraselt on uus number valmis teisipäeva õhtu jooksul ja hilisõhtul saab seda juba lugeda. Kui teie asutus või ettevõtmine väärib ajaloos jäädvustamist, kirjutage meile sellest ja saatke ka pilte. Ootame oma lugejate pilte ja jutte ka üritustest ja ettevõtmistest, mida nad külastavad. Meie (või ka teistes lehtedes, aga maakonnas pole erilist valikut) kajastamata ettevõtmised on mõne aja pärast jäädavalt unustatud. Kas soovite, et teie ettevõtmistest mõne aja pärast enam midagi ei mäletata? Siis ärge andke meile sellest üritusest teada. Reklaami ja kuulutuste avaldamine on veel tasuta. Kõikvõimalikku infot ootame e-maili kaudu. Kuna on ilmnenud, et mitte kõik saadetud kirjad ei pruugi kohale jõuda, anname igale kirjasaatjale tagasisidet kirja saamise kohta ühe ööpäeva jooksul kirja saamisest. Nii et kui te saatsite meile kirja või pildid ja pole ühe ööpäeva jooksul vastust saanud, siis pole kiri meieni jõudnud ja palume saatmist korrata. Raplamaa Ühistöö

Raplamaa Ühistöö nr 1 2013  

Raplamaa Ühistöö nr 1 2. jaanuar 2013